dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 26. juuli 2022
Viit
1.1-11/5346-2
Registreeritud
26. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-115346-2 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 22.06.2022 nr 1.2-1/2235-1, [email protected] SOM/22-0770/-1K Meie 26.07.2022 nr 1.1-11/5346-2 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) Austatud minister Rahandusministeerium kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), edaspidi VTK järgmiste märkustega. 1. VTK lk 9 on toodud erihoolekande reformi ja VTK eesmärk, milleks on riiklikult korraldatud ja rahastatud mudelit üle minna kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) kesksele mudelile. VTK-st ei selgu ühemõtteliselt, kas kõik lk 11 loetletud erihoolekande teenused plaanitakse KOVidele üle anda. Selles loetelus on näiteks töötamise toetamise teenus TTT. VTK-st võib aru saada, et seda teenust KOVidele siiski üle ei anta või ei ole võimalik sõnaselgelt välja lugeda, et antakse KOVidele. Kui erivajadusega isik soovib ja on võimeline mingi osakoormusega tööd tegema, on KOVi roll tagada liikumise võimalused tööle ja koju ning nt vajadusel kodu kohandamise aitamine tööl käimiseks (nn kodus töötamine). Kui see teenus jääb riigi korraldada, kas siis TTT puhul teeb SKA eraldi abivajaduse hindamise? Kuidas sellisel juhul KOV saab informatsiooni inimese abivajadusest tööl käimiseks? VTK-s käsitletakse uute teenuste loomist sõltuvushäiretega inimestele, autismispektrihäiretega inimestele ning äärmusliku teenusvajadusega isikutele, aga ei selgu, kas need saavad olema KOV osutatavad või riigi teenused. Pigem soovitame täiesti uute teenuste asemel mõelda ühe tervikteenuse sees komponendipõhiselt, mis lisanduvad abivajaduse suurenemisel. 2. VTK lk 56 kirjeldab dilemmat, kes katab igapäevaelu toetamise teenuse ITT kulud: kas teenuse saaja elukoha KOV või teenuse osutaja asukoha KOV. Soovitame korraldusmudelite üle otsustamisel lahutada teenuse üle otsustaja ja rahastaja ning teenuse osutaja, siis ei teki sellist dilemmat. Alati vastutab rahastamise see, kes teenuse saatmise otsustab. Täiesti võimalik on korralduslik mudel, et KOV vastutab kõikide erivajadustega inimestele abi andmise eest (hindab abivajaduse ja leiab teenuse osutaja), aga näiteks äärmusliku hooldusvajaduse korral osutavad teenust kasvõi riigi asutused või riigi äriühing. Abivajaduse hindamisel on võimalik mudel, kus KOV saab kompetentset abi spetsiifilistes küsimustes erialaspetsialistidelt (nt tervishoid). Seega KOVile ülesande mitteandmisel ei tohiks olla Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 põhjendus, et KOVi töötaja kompetents ei võimalda mingit abivajaduse aspekti hinnata. KOV keskse juhtumikorraldajana peab oskama ära tunda, missuguseid aspekte on vaja hinnata. 3. Jääb arusaamatuks VTK lk 24 ja lk 44 kirjeldatu, et toetusvajaduse astmed ja nende eelarved kinnitab riik. VTK ei selgita, miks on riigil vaja reformi järgselt sedavõrd ulatuslikult sekkuda teenuse finantseerimisse. Kui KOVile antakse otsustusõigus teenusele suunamise eest, peab KOVil olema ka rahaline vastutus. Teenuse osutajad on ju niigi hinnakirjad ette kirjutanud ja KOV peab isiku teenusele suunamisel sellest lähtuma. Kui KOV vastutab täielikult erivajadusega isikule abivajaduse tagamise eest, on KOVi peamine motivatsioon ennetada olukorra halvenemist ja varajase märkamisega tagab ta isikule parema iseseisva toimetulemise ja saavutab väiksema eelarvekulu. Kui riik hakkab ette kirjutama toetusvajaduse astmeid koos nende maksumusega ning lisaks toetusfondi kaudu rahastama, on KOVil kasulik isik suunata kõige kallimale teenusele. Riik annab sellisel juhul kõige suurema pearaha. Rahastamine on võimalik nii korraldada, et KOV peab igal juhul erivajadusega isiku eest maksma näiteks tavalise eaka koduhoolduse või ööpäeva ringse hoolduse hinnakirja alusel ning ainult spetsiifilisema hooldusteenuse kulude katteks annab riik KOVile raha juurde. Sellises mudelis ei võida KOV sellest, kui suunab isiku kallile teenusele. Samas motiveerib see KOVi leidmaks optimaalsemaid lahendusi, et äärmuslikku abivajadust ennetada. Kokkuvõtteks: kuna plaanitakse detsentraliseerimist, siis selle edukaks läbiviimiseks oleks otstarbekas läbi mõelda KOVide ja riigi tulevased rollid, sõnastada ja kokku leppida ootused KOVidele, välja töötada õiget praktikat suunav finantseerimise mudel, hinnata KOVide kompetentse ja planeerida koolitusi, välja mõelda adekvaatne seire süsteem, kutsuda ellu koostöövõrgustikud info ja parimate praktikate jagamiseks jne. Seda kõike tuleks kavandada tihedas koostöös KOVidega. Rahandusministeerium on kindlasti valmis abiks olema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Marge Kaskpeit 611 3611 [email protected] Sulev Liivik 6113417 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel