Sotsiaalministeerium Teie 22.06.2022 nr 1.2-1/2235-1,
[email protected] SOM/22-0770/-1K
Meie 26.07.2022 nr 1.1-11/5346-2
Sotsiaalhoolekande seaduse
muutmise seaduse väljatöötamise
kavatsus (erihoolekandeteenuste
korralduse ja rahastuse
ajakohastamine)
Austatud minister
Rahandusministeerium kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse
väljatöötamise kavatsuse (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine),
edaspidi VTK järgmiste märkustega.
1. VTK lk 9 on toodud erihoolekande reformi ja VTK eesmärk, milleks on riiklikult
korraldatud ja rahastatud mudelit üle minna kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV)
kesksele mudelile. VTK-st ei selgu ühemõtteliselt, kas kõik lk 11 loetletud erihoolekande
teenused plaanitakse KOVidele üle anda. Selles loetelus on näiteks töötamise toetamise teenus
TTT. VTK-st võib aru saada, et seda teenust KOVidele siiski üle ei anta või ei ole võimalik
sõnaselgelt välja lugeda, et antakse KOVidele. Kui erivajadusega isik soovib ja on võimeline
mingi osakoormusega tööd tegema, on KOVi roll tagada liikumise võimalused tööle ja koju
ning nt vajadusel kodu kohandamise aitamine tööl käimiseks (nn kodus töötamine). Kui see
teenus jääb riigi korraldada, kas siis TTT puhul teeb SKA eraldi abivajaduse hindamise?
Kuidas sellisel juhul KOV saab informatsiooni inimese abivajadusest tööl käimiseks? VTK-s
käsitletakse uute teenuste loomist sõltuvushäiretega inimestele, autismispektrihäiretega
inimestele ning äärmusliku teenusvajadusega isikutele, aga ei selgu, kas need saavad olema
KOV osutatavad või riigi teenused. Pigem soovitame täiesti uute teenuste asemel mõelda ühe
tervikteenuse sees komponendipõhiselt, mis lisanduvad abivajaduse suurenemisel.
2. VTK lk 56 kirjeldab dilemmat, kes katab igapäevaelu toetamise teenuse ITT kulud: kas
teenuse saaja elukoha KOV või teenuse osutaja asukoha KOV. Soovitame korraldusmudelite
üle otsustamisel lahutada teenuse üle otsustaja ja rahastaja ning teenuse osutaja, siis ei teki
sellist dilemmat. Alati vastutab rahastamise see, kes teenuse saatmise otsustab.
Täiesti võimalik on korralduslik mudel, et KOV vastutab kõikide erivajadustega inimestele
abi andmise eest (hindab abivajaduse ja leiab teenuse osutaja), aga näiteks äärmusliku
hooldusvajaduse korral osutavad teenust kasvõi riigi asutused või riigi äriühing. Abivajaduse
hindamisel on võimalik mudel, kus KOV saab kompetentset abi spetsiifilistes küsimustes
erialaspetsialistidelt (nt tervishoid). Seega KOVile ülesande mitteandmisel ei tohiks olla
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
põhjendus, et KOVi töötaja kompetents ei võimalda mingit abivajaduse aspekti hinnata. KOV
keskse juhtumikorraldajana peab oskama ära tunda, missuguseid aspekte on vaja hinnata.
3. Jääb arusaamatuks VTK lk 24 ja lk 44 kirjeldatu, et toetusvajaduse astmed ja nende eelarved
kinnitab riik. VTK ei selgita, miks on riigil vaja reformi järgselt sedavõrd ulatuslikult sekkuda
teenuse finantseerimisse. Kui KOVile antakse otsustusõigus teenusele suunamise eest, peab
KOVil olema ka rahaline vastutus. Teenuse osutajad on ju niigi hinnakirjad ette kirjutanud ja
KOV peab isiku teenusele suunamisel sellest lähtuma. Kui KOV vastutab täielikult
erivajadusega isikule abivajaduse tagamise eest, on KOVi peamine motivatsioon ennetada
olukorra halvenemist ja varajase märkamisega tagab ta isikule parema iseseisva toimetulemise
ja saavutab väiksema eelarvekulu. Kui riik hakkab ette kirjutama toetusvajaduse astmeid koos
nende maksumusega ning lisaks toetusfondi kaudu rahastama, on KOVil kasulik isik suunata
kõige kallimale teenusele. Riik annab sellisel juhul kõige suurema pearaha. Rahastamine on
võimalik nii korraldada, et KOV peab igal juhul erivajadusega isiku eest maksma näiteks
tavalise eaka koduhoolduse või ööpäeva ringse hoolduse hinnakirja alusel ning ainult
spetsiifilisema hooldusteenuse kulude katteks annab riik KOVile raha juurde. Sellises mudelis
ei võida KOV sellest, kui suunab isiku kallile teenusele. Samas motiveerib see KOVi leidmaks
optimaalsemaid lahendusi, et äärmuslikku abivajadust ennetada.
Kokkuvõtteks: kuna plaanitakse detsentraliseerimist, siis selle edukaks läbiviimiseks oleks
otstarbekas läbi mõelda KOVide ja riigi tulevased rollid, sõnastada ja kokku leppida ootused
KOVidele, välja töötada õiget praktikat suunav finantseerimise mudel, hinnata KOVide
kompetentse ja planeerida koolitusi, välja mõelda adekvaatne seire süsteem, kutsuda ellu
koostöövõrgustikud info ja parimate praktikate jagamiseks jne. Seda kõike tuleks kavandada
tihedas koostöös KOVidega. Rahandusministeerium on kindlasti valmis abiks olema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Sulev Liivik 6113417
[email protected]
2