Pärnu Linnavalitsus Teie 31.05.2022 nr 8-4/10025/2022-87
[email protected] Meie 26.07.2022 nr 15-3/4758-2
Pärnu Rail Baltic infrastruktuuri
Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering
Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsusega teavitasid 30.05.2022 Rahandusministeeriumi
Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande (edaspidi KSH) eelnõude avalikust väljapanekust ajavahemikul 14.06 – 15.07.2022
ning võimalusest esitada planeeringulahenduse kohta arvamusi.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla
territooriumile. Detailplaneeringu ja selle KSH koostamine on algatatud Pärnu Linnavolikogu
18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 245.
Detailplaneering koostatakse ja menetletakse kogu planeeringuala piires ühtse tervikliku
dokumendina.
Planeeritav ala asub Pärnu linna piiril Rääma raba servas, endise Tammiste raudteejaama
piirkonnas ning selle lähiümbruse metsaaladel. Planeeringuala suurus on ca 129 ha, millest
Pärnu linnas paikneb ca 96 ha ja Tori vallas ca 33 ha. Detailplaneeringu eesmärk on rajada
Rail Baltic põhitrassi Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koos vajalike
juurdepääsuteede ja muu infrastruktuuriga arvestades perspektiivse multimodaalse koridori
vajadustega Pärnu sadama suunal ja perspektiivse ühendusega Pärnu suurele ümbersõidule
(Via Baltica ümbersõit). Tori valla territooriumile jääb valdav osa planeeritavast
infrastruktuuri hoolduskeskusest ning väiksem osa kaubaterminalist. Pärnu linna
territooriumile jääb valdav osa planeeritavast kaubaterminalist ning väiksem osa
infrastruktuuri hoolduskeskusest. Kaubajaama ja hoolduskeskuse kõrvale nähakse ette äri- ja
logistikapiirkond.
Pärnu linna piires vastab planeeringulahendus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule
2025+ (kehtestatud 2021). Üldplaneeringus on kaubaterminali ala määratud Pärnu
Kaubajaama arengualaks (A14). Tori vallas paikneb planeeringuala Sauga valla
üldplaneeringuga (kehtestatud 2016) määratud rohelise võrgustiku tugialal, mistõttu tehakse
detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, et määrata rohelise võrgustiku
tugiala asemel äri- ja tootmismaa ning transpordimaa juhtotstarbega ala.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Seletuskirjas on planeeringu lisadena kajastatud menetlusdokumendid, kuid dokumentide
nimekiri on poolik ja mõjub seetõttu eksitavalt. Palume seletuskirjas menetlusdokumentide
kajastamisel esitada terviklik nimekiri. Lisaks juhime tähelepanu, et kuna planeeringu
lisamaterjalide all on juba toodud võrguvaldajate tehnilised tingimused ja detailplaneeringu
koostamise käigus koostatud uuringud ja muud tööd, ei ole selguse huvides neid materjale
vajalik uuesti korrata seletuskirja peatükis 1.1 „Arvestamisele kuluvad planeeringud ja muud
alusmaterjalid“.
2. Seletuskirja peatükis 1.3.2 „Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja
ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks“ palume kavandatava tegevuse
vastavuse hindamise juures välja tuua, et planeeringuala asub lisaks rohevõrgustiku alale ka
perspektiivse Rail Baltic trassikoridori alal. Lisaks juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut ja PlanS § 142 lõike 7 kohaselt kuulub
detailplaneeringu koosseisu sellisel juhul üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa
muudatuste ettepanek. Palume detailplaneeringut täiendada ja lisada üldplaneeringu
muutmise vajaduse põhjendus ning üldplaneeringu teksti ja joonise vastava osa muudatuste
ettepanek.
3. Seletuskirja peatükis 3.2 on fikseeritud kinnistute võõrandamise vajadus. Juhime
tähelepanu PlanS § 128 lõikes 9 sätestatud nõudele, et kui detailplaneeringu algatamisel on
teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja
või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes
sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu
algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse
tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse
seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Palume kinnistute omandamise vajadusega
täiendada ka seletuskirja peatükki 5.4 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“.
4. Seletuskirja peatükis 3.4 „Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“ on määratud
krundi kasutamise sihtotstarve, kuid samas on toodud täpsustus, et krundi sihtotstarbed ja
osakaal määratakse planeeringu elluviimisel. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 126
lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks krundi
ehitusõiguse määramine, mille hulka kuulub ka krundi kasutamise otstarbe määramine.
Vastavalt PlanS § 126 lõikele 5 määrab krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib
krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab
linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Seega
detailplaneeringu koostamisel on vajalik krundi kasutamise sihtotstarve määrata ja
planeeringu elluviimisel saavad täpsustuda katastriüksuse sihtotstarve ning ehitise kasutamise
otstarve. Palume viia lahendus planeerimisseadusega kooskõlla.
5. Parema ülevaate huvides palume seletuskirja peatükis 3.4 „Kruntide ehitusõigus ja
kasutamise tingimused“ ära näidata ka moodustatavate kruntide pindalad. Kuivõrd osadele
kruntidele on ette nähtud ka maa alla ehitamise võimalus on nende ehitusõiguse puhul
asjakohane määrata ka suurim lubatud sügavus. Palume seletuskirja täiendada.
6. Seletuskirja peatükis 3.5 „Ehitise arhitektuurinõuded“ mitte käsitleda hoonete kõrguseid,
kuivõrd tegemist on ehitusõiguse juurde kuuluva näitajaga, mitte seatava arhitektuurinõudega.
2
7. Seletuskirja peatükis 3.6 „Tänavate maa-alad, liikluse ja parkimiskorraldus“ on toodud, et
väljaspoole planeeringuala on kavandatud kergliiklusteed planeeritud lao- ja logistikapargist
piki varasemat raudteetammi Kase tänavani ning piki Jaama tänavat Veskikaare tänavast ja
Tammiste teeni. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei ole võimalik kehtestada
lahendusi väljapoole planeeringuala. Palume hinnata, kas tegevuste elluviimiseks on vajalik
planeeringuala laiendamine. Arvestades, et Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
kohaselt on Kaubajaama arenguala osas ette nähtud tingimus tagada optimaalne kergliiklejate
ühendus ja säilitada Niidu ettevõtluspiikonna ja Tammiste elupiirkonna vaheline ühendus,
tuleb planeeringu põhijoonisel selgelt näidata Lauka tänava ning Jaama tänavate vahele
kavandatud kergliiklustee. Hetkel kattub kergliiklustee osaliselt planeeringuala piiriga või
ulatub alalt välja ning ei ole selgelt loetav. Planeeringualast välja jäävaid kergliiklustee osasid
(RB tunnelit ja Jaama tn ühendav lõik ning RB tunnelit ja Kase tn ühendav lõik), kui nende
kavandamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, kajastada planeeringus
perspektiivse ühendusena.
8. Soovitame planeeringu hilisema arusaadavuse huvides vältida alade nimetamist praeguse
omaniku järgi (Niidu Ladu OÜ lao- ja logistikapargi ala) vaid tuua ala välja kavandatud
kruntide positsioonidega.
9. Kuivõrd planeeringud kehtivad pikka aega ja standardite järgimine ei ole kohustuslik ning
need võivad muutuda, soovitame nõuete seadmisel vältida konkreetsel ajahetkel kehtiva
standardi kasutamist (näiteks EVS 843:2016 Linnatänavad) vaid tuua välja, et lähtuda tuleb
kehtivatest valdkonda reguleerivatest standarditest ning soovi korral anda viide käesoleval
hetkel kehtivale dokumendile. Lisaks ei ole detailplaneeringus nõuete seadmisel kohane üle
korrata juba kehtivast seadusest tulenevaid nõudeid. Palume lahendust korrigeerida.
10. Seletuskirja peatükis 3.71 „Haljastus ja heakord“ on toodud, et vähemalt 25% planeeritud
äri- ja tootmisala (tootmise, laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond)
territooriumist on kohustuslik eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil haljastada.
Määratlusest jääb arusaamatuks, kas haljastuse protsendi täitmise nõue kehtib ka Rail Baltic
kaubajaama ja hoolduskeskuse alal või vaid kitsamas piirkonnas (Pos 7-18). Palume tingimus
sõnastada selgelt. Lisaks on nõudena seatud, et detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel
tuleb rakendada ehitustööde ajal olemasoleva ja säilitatava kõrghaljastuse säilitamiseks
vajalikud kaitsemeetmeid. Juhime tähelepanu, et nõue on asjakohane ka juhul, kui
detailplaneeringut ei viida ellu etapiviisiliselt.
10. Seletuskirja peatükis 3.7.2 „Rohevõrgustik ja vääriselupaigad“ rohevõrgustikku käsitlevas
osas on vajalik anda põhjalikum selgitus, milles kajastada ka kõrgema tasandi planeeringutest
tulenevaid asjakohaseid tingimusi ning planeeringulahenduse vastavust neile. Selguse
huvides palume detailplaneeringu seletuskirja lisada rohevõrgustiku ja suurulukite tara
paiknemist ning ökoloogilise lõksu asukohta selgitava skeemi.
11. Seletuskirja peatükis 3.7.2 „Rohevõrgustik ja vääriselupaigad“ vääriselupaikasid (VEP)
käsitelev osa jääb ebaselgeks. Seletuskirjas on toodud, et enne raietööde korraldamist on
eeldatavalt vajalik keskkonnaregistris VEP piiride korrigeerimine ja nende tegeliku ulatusega
vastavusse viimine. Läbi viidud botaanilise inventuuri kohaselt on tehtud ettepanek vaid VEP
nr 161004 registrist välja arvamiseks. Samas planeeringulahenduse kohaselt on vajalik alal
paiknevast kuuest vääriselupaigast viie puhul piiride korrigeerimine ja VEP-ide osaline
likvideerimine. KSH aruande kohaselt kavandatava tegevuse elluviimisel vääriselupaigad
piirkonnas hävivad. Palume anda üheselt mõistetav lahendus.
3
12. Seletuskirja peatükis 3.7.2 on toodud, et vääriselupaik nr 161001 jääb osaliselt
kavandatava loodusradade kasutajatele mõeldud parklaalale. Kuna parkla asukoht ja
lahendus on hetkel indikatiivne ning selle realiseerimine ei ole käesoleva detailplaneeringu
ülesanne ei mõjuta lahendus VEP säilimist. Esiteks ei ole arusaadav, miks kavandada parkla
selliselt, et see ulatub ka VEP alale. Teiseks, kui planeeringualale jääb ja planeeringuga on
antud lahendus loodusradade kasutajatele juurdepääsu tagamiseks, siis on käesolev planeering
aluseks sellise tegevuse elluviimisele. Juhime tähelepanu, et planeeringuala paikneb Pärnu
maakonna planeeringuga ja Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga määratud
puhkemetsade piirkonnas, kus lisaks RB infrastruktuuri kavandamisele on vajalik arvestada
ka puhemetsade säilimise ja neile juurdepääsu tagamisega.
13. Planeeringu põhijoonisel on toodud Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek, kuid planeeringu seletuskirjas ei ole vastavat teemat selgitatud. Palun viia
seletuskiri ja joonis kooskõlla ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse korral teha
ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.
14. Seletuskirja peatükis 3.4.1 on Pos 13 puhul krundi kasutamise otstarbeks määratud
liiklusmaa, kuid muude kruntide puhul on kasutusel transpordimaa. Hoonestusõiguseta
kruntide puhul on osadel juhtudel jäetud ehitusõigus määramata, kuid osadel juhtudel on
määratud ehitusõiguse väärtuseks null. Palume ühtlustada mõisteid ja käsitlust.
15. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Rail Baltic Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja
infrastruktuuriga, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama
suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli
ruumivajadusega. Planeeringust ei selgu, kuidas on arvestatud Pärnu sadama suunalise
multimodaalse koridori vajadusega. Planeeringu põhijoonisel kajastub Lauka tänava
pikendamine Rail Baltic põhitrassi alt võimaldades perspektiivset ühendust Pärnu suurele
ümbersõidule Lelle raudtee sihil. Samas on ühendus kavandatud tupikteena, mis ristub varem
planeeritud ettevõtlusalaga (Jaama tn 4) ning tee kõrvale on kavandatud perspektiivne raudtee.
Praegusest lahendusest jääb arusaamatuks, kuidas on perspektiivse ühenduse kavandamine
tulevikus võimalik. Palume lahendust täpsustada.
16. Arvestades, et detailplaneering on suuremahuline, keerukas ja sisaldab palju joonobjekte,
soovitame põhijoonise loetavuse huvides tuua servituutide vajadused eraldi joonisel, näiteks
tehnovõrkude joonisel.
17. Detailplaneeringu KSH aruandes on peatükkide lõpus selgelt välja toodud meetmed, mida
peaks detailplaneeringu koostamisel arvestama. Näiteks peatükis 6.8.3 „Mõju linnustikule“
on välja toodud, et pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad
pinnasetööd korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid
ajavahemikus 01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv
pesitsuskoht väljaspool arendusala. Detailplaneeringu seletuskirjas antud tingimust veel
sätestatud pole. Juhime tähelepanu PlanS § 86 lõikele 1, mille kohaselt saab volikogu teha
planeeringu vastuvõtmise otsuse alles pärast KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse,
mistõttu tuleb olulisemad tingimused ja leevendavad meetmed fikseerida ka detailplaneeringu
seletuskirjas.
4
18. KSH aruande joonisel 5-13 „Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas“ kajastatud
rohelise võrgustiku tugiala, mis tuleneb Pärnu linna üldplaneeringust ei vasta kehtivale Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu lahendusele. Kehtiva üldplaneeringu kohane
rohevõrgustiku ala on väiksem. KSH aruande joonistel on ka puhkemetsana käsitletud ala
suurem, kui kehtivas üldplaneeringus määratud. Palume lahendust korrigeerida.
19. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest
ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Eskiisi avaliku väljapaneku ajal illustreerivat
materjali ei ole esitatud. Palume seaduses nõutud illustratsioon lisada
planeeringumaterjalidele hiljemalt avalikuks väljapanekuks.
20. Detailplaneeringut menetlevad Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus koos ühtse
dokumendina.
Tori Vallavalitsuse poolt koostatud detailplaneeringu lähteseisukohtades on fikseeritud, et
detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Päästeamet,
Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet,
Maanteeamet, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Terviseamet, Pärnu
Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud: Edelaraudtee
AS, Elering AS, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja piirnaabrid.
Pärnu linna puhul on koostöötegijad nimetatud detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuses
toodud lähteseisukohtades. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne
päästekeskusega, Keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Maa-ametiga, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga, Maanteeametiga,
Elering AS-ga, Tori Vallavalitsusega, Edelaraudtee Halduse AS-ga ja Terviseametiga.
Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja
naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest ja PlanS § 81 lõike 3 alusel ning arvestades
riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata lisaks Päästeametile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,
Transpordiametile, Maa-ametile, Terviseametile täiendavaid koostöötegijaid. Koostöö
tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“.
PlanS § 127 lõikes 2 ja 3 kohaselt peab detailplaneeringu koostamisse kaasama isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada. Detailplaneeringu koostamisse kaasata
planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud, Edelaraudtee AS,
Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning võrguvaldajad
5
Elering AS, Elektrilevi OÜ, Tarbegaas OÜ, Gren Eesti AS, Pärnu Vesi AS ja Telia Eesti
AS.
Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega ja esitada
täiendatud detailplaneeringu lahendus arvamuse avaldamiseks enne planeeringu vastuvõtmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Lisaadressaadid:
Tori Vallavalitsus
Merilin Rosenberg 5804 1423
[email protected]
6