dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Pärnu RB hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu eskiislahendusele

Rahandusministeerium · 26. juuli 2022
Viit
15-3/4758-2
Registreeritud
26. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-34758-2 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice462 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie 31.05.2022 nr 8-4/10025/2022-87 [email protected] Meie 26.07.2022 nr 15-3/4758-2 Pärnu Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsusega teavitasid 30.05.2022 Rahandusministeeriumi Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõude avalikust väljapanekust ajavahemikul 14.06 – 15.07.2022 ning võimalusest esitada planeeringulahenduse kohta arvamusi. Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile. Detailplaneeringu ja selle KSH koostamine on algatatud Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 245. Detailplaneering koostatakse ja menetletakse kogu planeeringuala piires ühtse tervikliku dokumendina. Planeeritav ala asub Pärnu linna piiril Rääma raba servas, endise Tammiste raudteejaama piirkonnas ning selle lähiümbruse metsaaladel. Planeeringuala suurus on ca 129 ha, millest Pärnu linnas paikneb ca 96 ha ja Tori vallas ca 33 ha. Detailplaneeringu eesmärk on rajada Rail Baltic põhitrassi Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koos vajalike juurdepääsuteede ja muu infrastruktuuriga arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunal ja perspektiivse ühendusega Pärnu suurele ümbersõidule (Via Baltica ümbersõit). Tori valla territooriumile jääb valdav osa planeeritavast infrastruktuuri hoolduskeskusest ning väiksem osa kaubaterminalist. Pärnu linna territooriumile jääb valdav osa planeeritavast kaubaterminalist ning väiksem osa infrastruktuuri hoolduskeskusest. Kaubajaama ja hoolduskeskuse kõrvale nähakse ette äri- ja logistikapiirkond. Pärnu linna piires vastab planeeringulahendus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule 2025+ (kehtestatud 2021). Üldplaneeringus on kaubaterminali ala määratud Pärnu Kaubajaama arengualaks (A14). Tori vallas paikneb planeeringuala Sauga valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2016) määratud rohelise võrgustiku tugialal, mistõttu tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, et määrata rohelise võrgustiku tugiala asemel äri- ja tootmismaa ning transpordimaa juhtotstarbega ala. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Seletuskirjas on planeeringu lisadena kajastatud menetlusdokumendid, kuid dokumentide nimekiri on poolik ja mõjub seetõttu eksitavalt. Palume seletuskirjas menetlusdokumentide kajastamisel esitada terviklik nimekiri. Lisaks juhime tähelepanu, et kuna planeeringu lisamaterjalide all on juba toodud võrguvaldajate tehnilised tingimused ja detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja muud tööd, ei ole selguse huvides neid materjale vajalik uuesti korrata seletuskirja peatükis 1.1 „Arvestamisele kuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid“. 2. Seletuskirja peatükis 1.3.2 „Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks“ palume kavandatava tegevuse vastavuse hindamise juures välja tuua, et planeeringuala asub lisaks rohevõrgustiku alale ka perspektiivse Rail Baltic trassikoridori alal. Lisaks juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut ja PlanS § 142 lõike 7 kohaselt kuulub detailplaneeringu koosseisu sellisel juhul üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume detailplaneeringut täiendada ja lisada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus ning üldplaneeringu teksti ja joonise vastava osa muudatuste ettepanek. 3. Seletuskirja peatükis 3.2 on fikseeritud kinnistute võõrandamise vajadus. Juhime tähelepanu PlanS § 128 lõikes 9 sätestatud nõudele, et kui detailplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Palume kinnistute omandamise vajadusega täiendada ka seletuskirja peatükki 5.4 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“. 4. Seletuskirja peatükis 3.4 „Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“ on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, kuid samas on toodud täpsustus, et krundi sihtotstarbed ja osakaal määratakse planeeringu elluviimisel. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine, mille hulka kuulub ka krundi kasutamise otstarbe määramine. Vastavalt PlanS § 126 lõikele 5 määrab krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Seega detailplaneeringu koostamisel on vajalik krundi kasutamise sihtotstarve määrata ja planeeringu elluviimisel saavad täpsustuda katastriüksuse sihtotstarve ning ehitise kasutamise otstarve. Palume viia lahendus planeerimisseadusega kooskõlla. 5. Parema ülevaate huvides palume seletuskirja peatükis 3.4 „Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“ ära näidata ka moodustatavate kruntide pindalad. Kuivõrd osadele kruntidele on ette nähtud ka maa alla ehitamise võimalus on nende ehitusõiguse puhul asjakohane määrata ka suurim lubatud sügavus. Palume seletuskirja täiendada. 6. Seletuskirja peatükis 3.5 „Ehitise arhitektuurinõuded“ mitte käsitleda hoonete kõrguseid, kuivõrd tegemist on ehitusõiguse juurde kuuluva näitajaga, mitte seatava arhitektuurinõudega. 2 7. Seletuskirja peatükis 3.6 „Tänavate maa-alad, liikluse ja parkimiskorraldus“ on toodud, et väljaspoole planeeringuala on kavandatud kergliiklusteed planeeritud lao- ja logistikapargist piki varasemat raudteetammi Kase tänavani ning piki Jaama tänavat Veskikaare tänavast ja Tammiste teeni. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei ole võimalik kehtestada lahendusi väljapoole planeeringuala. Palume hinnata, kas tegevuste elluviimiseks on vajalik planeeringuala laiendamine. Arvestades, et Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on Kaubajaama arenguala osas ette nähtud tingimus tagada optimaalne kergliiklejate ühendus ja säilitada Niidu ettevõtluspiikonna ja Tammiste elupiirkonna vaheline ühendus, tuleb planeeringu põhijoonisel selgelt näidata Lauka tänava ning Jaama tänavate vahele kavandatud kergliiklustee. Hetkel kattub kergliiklustee osaliselt planeeringuala piiriga või ulatub alalt välja ning ei ole selgelt loetav. Planeeringualast välja jäävaid kergliiklustee osasid (RB tunnelit ja Jaama tn ühendav lõik ning RB tunnelit ja Kase tn ühendav lõik), kui nende kavandamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, kajastada planeeringus perspektiivse ühendusena. 8. Soovitame planeeringu hilisema arusaadavuse huvides vältida alade nimetamist praeguse omaniku järgi (Niidu Ladu OÜ lao- ja logistikapargi ala) vaid tuua ala välja kavandatud kruntide positsioonidega. 9. Kuivõrd planeeringud kehtivad pikka aega ja standardite järgimine ei ole kohustuslik ning need võivad muutuda, soovitame nõuete seadmisel vältida konkreetsel ajahetkel kehtiva standardi kasutamist (näiteks EVS 843:2016 Linnatänavad) vaid tuua välja, et lähtuda tuleb kehtivatest valdkonda reguleerivatest standarditest ning soovi korral anda viide käesoleval hetkel kehtivale dokumendile. Lisaks ei ole detailplaneeringus nõuete seadmisel kohane üle korrata juba kehtivast seadusest tulenevaid nõudeid. Palume lahendust korrigeerida. 10. Seletuskirja peatükis 3.71 „Haljastus ja heakord“ on toodud, et vähemalt 25% planeeritud äri- ja tootmisala (tootmise, laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond) territooriumist on kohustuslik eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil haljastada. Määratlusest jääb arusaamatuks, kas haljastuse protsendi täitmise nõue kehtib ka Rail Baltic kaubajaama ja hoolduskeskuse alal või vaid kitsamas piirkonnas (Pos 7-18). Palume tingimus sõnastada selgelt. Lisaks on nõudena seatud, et detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel tuleb rakendada ehitustööde ajal olemasoleva ja säilitatava kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid. Juhime tähelepanu, et nõue on asjakohane ka juhul, kui detailplaneeringut ei viida ellu etapiviisiliselt. 10. Seletuskirja peatükis 3.7.2 „Rohevõrgustik ja vääriselupaigad“ rohevõrgustikku käsitlevas osas on vajalik anda põhjalikum selgitus, milles kajastada ka kõrgema tasandi planeeringutest tulenevaid asjakohaseid tingimusi ning planeeringulahenduse vastavust neile. Selguse huvides palume detailplaneeringu seletuskirja lisada rohevõrgustiku ja suurulukite tara paiknemist ning ökoloogilise lõksu asukohta selgitava skeemi. 11. Seletuskirja peatükis 3.7.2 „Rohevõrgustik ja vääriselupaigad“ vääriselupaikasid (VEP) käsitelev osa jääb ebaselgeks. Seletuskirjas on toodud, et enne raietööde korraldamist on eeldatavalt vajalik keskkonnaregistris VEP piiride korrigeerimine ja nende tegeliku ulatusega vastavusse viimine. Läbi viidud botaanilise inventuuri kohaselt on tehtud ettepanek vaid VEP nr 161004 registrist välja arvamiseks. Samas planeeringulahenduse kohaselt on vajalik alal paiknevast kuuest vääriselupaigast viie puhul piiride korrigeerimine ja VEP-ide osaline likvideerimine. KSH aruande kohaselt kavandatava tegevuse elluviimisel vääriselupaigad piirkonnas hävivad. Palume anda üheselt mõistetav lahendus. 3 12. Seletuskirja peatükis 3.7.2 on toodud, et vääriselupaik nr 161001 jääb osaliselt kavandatava loodusradade kasutajatele mõeldud parklaalale. Kuna parkla asukoht ja lahendus on hetkel indikatiivne ning selle realiseerimine ei ole käesoleva detailplaneeringu ülesanne ei mõjuta lahendus VEP säilimist. Esiteks ei ole arusaadav, miks kavandada parkla selliselt, et see ulatub ka VEP alale. Teiseks, kui planeeringualale jääb ja planeeringuga on antud lahendus loodusradade kasutajatele juurdepääsu tagamiseks, siis on käesolev planeering aluseks sellise tegevuse elluviimisele. Juhime tähelepanu, et planeeringuala paikneb Pärnu maakonna planeeringuga ja Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga määratud puhkemetsade piirkonnas, kus lisaks RB infrastruktuuri kavandamisele on vajalik arvestada ka puhemetsade säilimise ja neile juurdepääsu tagamisega. 13. Planeeringu põhijoonisel on toodud Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek, kuid planeeringu seletuskirjas ei ole vastavat teemat selgitatud. Palun viia seletuskiri ja joonis kooskõlla ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse korral teha ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 14. Seletuskirja peatükis 3.4.1 on Pos 13 puhul krundi kasutamise otstarbeks määratud liiklusmaa, kuid muude kruntide puhul on kasutusel transpordimaa. Hoonestusõiguseta kruntide puhul on osadel juhtudel jäetud ehitusõigus määramata, kuid osadel juhtudel on määratud ehitusõiguse väärtuseks null. Palume ühtlustada mõisteid ja käsitlust. 15. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Rail Baltic Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli ruumivajadusega. Planeeringust ei selgu, kuidas on arvestatud Pärnu sadama suunalise multimodaalse koridori vajadusega. Planeeringu põhijoonisel kajastub Lauka tänava pikendamine Rail Baltic põhitrassi alt võimaldades perspektiivset ühendust Pärnu suurele ümbersõidule Lelle raudtee sihil. Samas on ühendus kavandatud tupikteena, mis ristub varem planeeritud ettevõtlusalaga (Jaama tn 4) ning tee kõrvale on kavandatud perspektiivne raudtee. Praegusest lahendusest jääb arusaamatuks, kuidas on perspektiivse ühenduse kavandamine tulevikus võimalik. Palume lahendust täpsustada. 16. Arvestades, et detailplaneering on suuremahuline, keerukas ja sisaldab palju joonobjekte, soovitame põhijoonise loetavuse huvides tuua servituutide vajadused eraldi joonisel, näiteks tehnovõrkude joonisel. 17. Detailplaneeringu KSH aruandes on peatükkide lõpus selgelt välja toodud meetmed, mida peaks detailplaneeringu koostamisel arvestama. Näiteks peatükis 6.8.3 „Mõju linnustikule“ on välja toodud, et pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid ajavahemikus 01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv pesitsuskoht väljaspool arendusala. Detailplaneeringu seletuskirjas antud tingimust veel sätestatud pole. Juhime tähelepanu PlanS § 86 lõikele 1, mille kohaselt saab volikogu teha planeeringu vastuvõtmise otsuse alles pärast KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse, mistõttu tuleb olulisemad tingimused ja leevendavad meetmed fikseerida ka detailplaneeringu seletuskirjas. 4 18. KSH aruande joonisel 5-13 „Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas“ kajastatud rohelise võrgustiku tugiala, mis tuleneb Pärnu linna üldplaneeringust ei vasta kehtivale Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu lahendusele. Kehtiva üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku ala on väiksem. KSH aruande joonistel on ka puhkemetsana käsitletud ala suurem, kui kehtivas üldplaneeringus määratud. Palume lahendust korrigeerida. 19. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Eskiisi avaliku väljapaneku ajal illustreerivat materjali ei ole esitatud. Palume seaduses nõutud illustratsioon lisada planeeringumaterjalidele hiljemalt avalikuks väljapanekuks. 20. Detailplaneeringut menetlevad Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus koos ühtse dokumendina. Tori Vallavalitsuse poolt koostatud detailplaneeringu lähteseisukohtades on fikseeritud, et detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Maanteeamet, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Terviseamet, Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud: Edelaraudtee AS, Elering AS, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja piirnaabrid. Pärnu linna puhul on koostöötegijad nimetatud detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuses toodud lähteseisukohtades. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Maa-ametiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga, Maanteeametiga, Elering AS-ga, Tori Vallavalitsusega, Edelaraudtee Halduse AS-ga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest ja PlanS § 81 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata lisaks Päästeametile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Transpordiametile, Maa-ametile, Terviseametile täiendavaid koostöötegijaid. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. PlanS § 127 lõikes 2 ja 3 kohaselt peab detailplaneeringu koostamisse kaasama isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud, Edelaraudtee AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning võrguvaldajad 5 Elering AS, Elektrilevi OÜ, Tarbegaas OÜ, Gren Eesti AS, Pärnu Vesi AS ja Telia Eesti AS. Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega ja esitada täiendatud detailplaneeringu lahendus arvamuse avaldamiseks enne planeeringu vastuvõtmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Lisaadressaadid: Tori Vallavalitsus Merilin Rosenberg 5804 1423 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel