dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 26. juuli 2022
Viit
15-3/3805-4
Registreeritud
26. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, OÜ Laesson ja Parnerid, KÜ Viisik, UUS 1 EST OÜ, OÜ Hendrikson@KO, T. T., A. V.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-33805-4 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice455 KB

Sisu (failidest)

Mihhail Kõlvart Teie 01.05.2022 nr 3-2/20/3827-9 Tallinna Linnavalitsus Meie 26.07.2022 nr 15-3/3805-4 [email protected] Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneering Austatud linnapea Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Rahandusministeeriumile 01.05.2022 kirjaga nr 3-2/20/3827-9 (registreeritud Rahandusministeeriumi dokumendiregistris 02.05.2022, viit nr 15-3/3805-1) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lõike 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003396, edaspidi ka detailplaneering). Asjaolud Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldusega nr 589- k. Planeeritav ala, suurusega u 0,23 ha, asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäel Paldiski maantee ja Õismäe tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeritav ala hõlmab Paldiski mnt 217b kinnistut (katastritunnus 78406:603:0480, sihtotstarve elamumaa, pindala 1761 m²). Planeeritav ala on hoonestamata. Detailplaneeringuga on ette nähtud Paldiski mnt 217b kinnistu jagada üheks transpordimaa ja üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavale elamumaa krundile ehitusõigus ühe neljakorruselise 14 korteriga korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ja Tallinna Linnavolikogu 20. 04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11.11.2015 korraldusega nr 1685-k. Koostööd on tehtud asjaomaste asutustega, sh on arvamuse andnud AS Tallinna Vesi (27.11.2019). Detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna linna ametiasutused: Linnavaraamet (07.11.2014) ja Keskkonnaamet (10.01.2018) ning Terviseamet (14.04.2015) ja Päästeamet (16.04.2021) ning tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.01.2016 kuni 18.01.2016, mille kestel esitas korteriühistu Viisik (Paldiski mnt 189,191,193,195,197) kirjalikult oma vastuväited detailplaneeringu kohta. Kohalik omavalitsus vastas laekunud vastuväidetele ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 korraldas 02.03.2016 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud, mistõttu planeering esitati Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Lähtuvalt Rahandusministeeriumi 11.03.2021 kirjast nr 14-11/8467-2 tutvustati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.03.2021 kirjaga nr 3-2/20/3827-4 detailplaneeringu korrigeeritud lahendust (5-korruselise 20 korteriga elamu asemel 4-korruseline 14 korteriga elamu) vastuväiteid esitanud puudutatud isikutele. Puudutatud isikute volitatud esindaja T. Laesson esitas 19.04.2021 oma kirjas vastuväited korrigeeritud detailplaneeringu lahendusele. Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri (järelevalve teostaja) pädevuses PlanS v.r § 23 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud vastuväidete kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel ei saavuta kokkulepet. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas 07.06.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ärakuulamise, kus osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, vastuväidete esitajad ja nende lepinguline esindaja, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel käsitleti detailplaneeringu vastavust insolatsiooni normile, parkimiskorraldust ja maa-aluse korruse kavandamisega seonduvat. Otsustati, et detailplaneeringut korrigeeritakse järgmiselt: 1. Detailplaneeringu põhijoonisele lisatakse teave (leppemärk) planeeritud parkimiskohtade kohta. Tagatakse, et detailplaneeringus puuduvad vastuolud parkimiskorralduse kohta nii joonistel, illustratsioonidel kui ka seletuskirjas. 2. Juhul, kui planeeritakse maa-alust korrust, märgitakse põhijoonisele maa-aluse korruse võimalik hoonestusala ning kajastatakse vastavat ehitusõiguse määramist joonistel ja seletuskirjas. 3. Kaalutakse kavandatava hoone tagasiastet vastavalt, et see mõjutaks vähem Paldiski mnt 193 elamu korteri nr 15 insolatsiooni tingimusi. Lepiti kokku, et korrigeeritud detailplaneeringu lahendus esitatakse vastuväite esitajatele tutvumiseks, kes teavitavad hiljemalt 21.06.2022 kohalikku omavalitsust ja Rahandusministeeriumit, kas ollakse nõus korrigeeritud planeeringulahendusega ja valmis loobuma detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetest. Kohalik omavalitsus on esitanud korrigeeritud detailplaneeringu lahenduse vastuväite esitajatele 20.06.2021, millele vastatud ei ole. Seega käsitleb järelevalve teostaja vastuväiteid lahenduseta jäänud vastuväidetena ning võttes arvesse ka vastuväidete ärakuulamisel räägitut, annab oma seisukohad vastavalt PlanS v.r § 23 lõikele 4, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad 2 Vastuväidete esitaja, korteriühistu Viisik, esitas detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel, 11.01.2016, oma seisukoha detailplaneeringu kohta. Seisukohas väljendati, et korteriühistu Viisik liikmed on kategooriliselt Paldiski mnt 217b kinnistule uue viiekorruselise elamu püstitamise vastu, et hoone ehitamine vesiliivadele võib eeldada vaiade rammimist naaberelamute läheduses suhteliselt kergesti vibreerivasse pinnasesse. Lisaks leiti, et kavandatav elamu halvendab korteriühistu Viisik elanike elutingimusi, kuna kaob rohealana kasutatav krunt ja likvideeritakse kõrghaljastus, mistõttu muutub vaade, kaovad parkimiskohad, liiklusintensiivsus kasvab ja prügikonteinerite asukoht muutub ebasobivaks. Üledimensioneeritud, massiivse ehituse surumine teiste elamute vahelisele kolmnurksele maatükile ei rikasta piirkonda. Märgiti, et „hea arhitektuuri tava“ eeldab, et asumi äärealadele jäävad madalamad ehitised. Vastuväites väideti, et Väike-Õismäe on planeeritud läbimõeldult ning hooneid lisatakse mittesobivatesse kohtadesse arvestamata ümbritsevate ehitistega harmoneerumisega (Ehitajate tee 133c hoone näitel). Vastuväites küsiti, miks ei asendata AS Lasbetile kuuluvat maad mõne teise kinnistuga Haaberstis või mujal. Märgiti, et avalikkuse poolt kasutatavate haljasaladega on mujalgi probleem, näiteks Haabersti Linnaosa Valitsus rendib Harku ranna maa-ala, mitte ei sundvõõranda kinnistut. Vastuväites oldi arvamusel, et seoses Paldiski mnt 217b kinnistu hoonestamisega 5-korruselise korterelamuga väheneb elanike turvalisus, langeb korteriomandite väärtus, teravneb parkimisprobleem ja ei ole võimalik rajada laste mänguväljakut. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka Amet) vastas vastuväitele 29.01.2016 kirjaga nr 3-2/15/1060-6 ning selgitas, et ehitusseadustiku § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses. Sama seaduse § 8 näeb ette, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Detailplaneeringusse lisatakse ehitusprojekti koostamiseks nõuded, mis näevad ette meetmed ehitustegevusest tulenevate võimalike kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele. Amet selgitas, et analüüsimaks kavandatava hoone sobivust olemasolevate kortermajade ning Paldiski maantee vahelisele alale, on detailplaneeringu koostamisel valminud täiendav illustratiivne analüüs – linnaruumiline ettepanek, mis käsitleb olemasolevate paneelmajade ja Paldiski maantee vahelist ala. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et planeeritud hoone sobitub suuruselt olemasolevasse linnaruumi ning arvestab ka lähiala arenguperspektiividega. Detailplaneeringu materjalidele lisatakse uuesti Paldiski maantee ja olemasolevate paneelmajade vahelise ala linnaruumilise ettepaneku joonis. Detailplaneeringu lahendus toetab linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist. Maakasutusintensiivsuse suurendamine vastab säästliku arengu põhimõtetele ning on kooskõlas detailplaneeringu algatamise ajal antud maa- ala kohta kehtinud Tallinna üldplaneeringuga. Samuti selgitati, et planeering ei näe ette läbiva tänava kavandamist, liiklus muutub tänu kahepoolse kõnnitee kavandamisele turvalisemaks. Planeeritud hoonesse on kavandatud kuni 20 korterit ja 22 parkimiskohta. Arvestades ümbritsevates korterelamutes asuvate korterite arvu on lisanduvate korterite ja parkimiskohtade arv väike ega too kaasa olulist liiklusintensiivsuse kasvu lähiala tänavatel. Avalikul väljapanekul olnud lahenduse kohaselt planeeritava hoone normatiivse parkimise tagamiseks kavandati 22 kohta krundil positsioon 1, tänavamaal asuvad parkimiskohad jäävad avalikult kasutatavaks. Paldiski mnt 217b kinnistust kavandatakse krunt positsioon 2, millele on planeeritud kõnnitee, see krunt antakse tasuta üle Tallinna linnale. Prügikonteinerid paigutatakse samuti krundile positsioon 2, vastavad ehitised ehitatakse välja Paldiski mnt 217b kinnistu arendaja poolt. 3 Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud lahendus arvestab olemasolevate elamute normikohase insolatsiooni säilimisega. Võrreldes eskiislahendusega on uushoonestuse fassaadide vahe olemasolevate hoonete fassaadidest 1,5 hoone kõrgust, mistõttu kavandatava hoone asukoht nihkus olemasolevast hoonestusest eemale. Väärtuslikum osa kõrghaljastusest, mis asub kinnistu kirdenurgas, on planeeringulahenduse kohaselt säiliv. Lisaks selgitas Amet veel, et Paldiski mnt 217b hoone kavandatakse sama kõrgusega kui Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195 hooned. Väike-Õismäe välisringile on iseloomulik valdavalt 5-korruseline ca 16m kõrgune hoonestus, millega vastuvõetud detailplaneeringu lahendus arvestab. Amet märkis, et Ehitajate 133c hoone paigutus ja maht arvestab Väike-Õismäe elurajooni väljakujunenud hoonestusloogikaga, hoone eristub ümbrusest tänu lahendatud parkimisalale (hoone all) ning välisviimistluse värvitoonile. Tulenevalt ettepanekust täiendatakse detailplaneeringut ja nähakse ette Paldiski mnt 217b kinnistule kavandatavale hoone fassaadiviimistlusele täpsemad nõuded. Kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Antud piirkonnas on olemas piisavalt rekreatsioonivõimalusi, sh laste mänguväljak, mistõttu ei ole Paldiski mnt 217b kinnistu sundvõõrandamine põhjendatud. Lisaks selgitati kirjas, et planeeritud krundi hoonestamine ei vähenda piirkonna turvalisust. Õismäe tee õueala 6 maaüksus, kus asuvad laste mänguväljak ning palliplats, on mõeldud teenindama seda ümbritsevaid korterelamuid. Paldiski mnt 217b kinnistust moodustatav krunt positsioon 2 võõrandatakse Tallinna linnale, et säilitada parkimine Õismäe tee T13 kinnistul ning kavandada jalakäijate ohutumaks liiklemiseks kõnnitee. 19.03.2021 saadetud korrigeeritud detailplaneeringule esitas 19.04.2021 vastuväidete esitajate volitatud esindaja, Tuulikki Laesson OÜ-st Laesson ja Partnerid vastuväited insolatsiooni analüüsi puudumise ning detailplaneeringu põhijoonise ja seletuskirja mittevastavuse kohta. Samuti tõi välja, et detailplaneering ei tohi rikkuda puudutatud isiku õigusi – väheneb Paldiski mnt 191,193 ja 195 korterelamute vastas asuvate parkimiskohtade arv ning ühtlasi suureneb koormus parkimiskohtadele. Tõi esile, et detailplaneeringu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest on käesolevaks ajahetkeks möödunud enam kui viis aastat ning, et puudutatud isik on nõus loobuma uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu nõudest, kui parkimiskorraldusega seotud vastuväited lahendatakse edasise menetluse käigus ehk detailplaneeringus nähakse ette täiendavad ja asjakohased meetmed selleks, et Paldiski mnt 217b omanikud ja külalised ei kasutaks Õismäe tee T13 krundile kavandatud parkimiskohti. Järelevalve teostaja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on otsinud vastuväiteid esitanud isikutele sobivamat lahendust. Selleks on esitatud korrigeeritud planeering vastuväidete esitajatele peale detailplaneeringu avalikku arutelu 27.02.2018, vähendatud hoone mahuga lahendust (14 korterit ja 4 korrust varasema 20 korteri ja 5 korruse asemel) 19.03.2021 ja viimati 20.06.2022. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.1. „Hoone olulisemad arhitektuurinõuded“ on muu hulgas märgitud hoone fassaadi kujundamise nõuded ning punktis 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ nõuded kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele. Detailplaneeringu lisa nr 13 on 28.08.2020 koostatud joonis „Piirkonna perspektiivne hoonestusskeem“. Detailplaneeringus on lahendatud parkimine omal krundil ning Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitustega vastuväidete esitajale 10.06.2021 4 kirjas nr 3-2/20/3827-8: Õismäe tee on linna tänav ja linna tänava äärne parkimine on avalik ja kõikidele vabalt juurdepääsetav. Juhul, kui KÜ Viisik soovib Õismäe teel KÜ Viisik esisel tee osal privaatset parkimise korraldust, tuleb vastava taotlusega pöörduda Tallinna Transpordiameti ning linnamaa kasutuse õiguse saamiseks Tallinna Linnavaraameti poole. Lähtuvalt 07.06.2022 toimunud ärakuulamisel kokku lepitust on detailplaneeringus tehtud järgmised muudatused, mis on lisatud Tallinna planeeringute registrisse: põhijoonisele (14.06.2022) on lisatud teave (leppemärk) planeeritud parkimiskohtade kohta; detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.6 „Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted“ on muu hulgas parkimiskohtade kontrollarvutus; maa-alust korrust ei planeerita (eksitav märge maa-aluse korruse kohta on põhijooniselt eemaldatud). Kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele on detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ käsitletud mitmesuguseid nõudeid, sh nõudeid, mis puudutavad müra ja insolatsiooni. „Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu insolatsioonianalüüs“ (koostanud Loovmaastik OÜ, töö nr 209IA21, 2021) on detailplaneeringu lisa nr 5. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.1 Seega kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema huvid ning elukeskkonna muutumine kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku huvi seda hoonestada. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Naaberkinnistu omanikul on samasugused omandiõigused, seega võib ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana peab leidma tasakaalu erinevate huvide vahel ning selleks on talle antud ulatuslik planeerimisdiskretsioon. Kokkuvõte Vastavalt PlanS v.r § 4 lõikele 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel 1 RKHKo 3-3-1-15-01 5 ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras teavitatud. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on teavitanud puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud on planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab ettepanekute ja vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneeringu kehtestamisega realiseeritakse Tallinna üldplaneeringuga kavandatut. Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud pädevusele. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab kohalik omavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isikute huvide) arvestamise. Vastuväiteid esitanud isikute seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise ehitusõiguse andmine linnaehituslikult sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta vastuväidete esitajate õigusi. Juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise 6 aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palun detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja EhSRS § 111 lõikest 3 ning võttes aluseks PlanS v.r § 23 lõike 6, annan heakskiidu Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisaadressaadid: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, OÜ Laesson ja Parnerid, KÜ Viisik, UUS 1 EST OÜ, OÜ Hendrikson@KO, T. Turvas, A. Väärtnõu Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel