Mihhail Kõlvart Teie 01.05.2022 nr 3-2/20/3827-9
Tallinna Linnavalitsus Meie 26.07.2022 nr 15-3/3805-4
[email protected]
Paldiski mnt 217b kinnistu
detailplaneering
Austatud linnapea
Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Rahandusministeeriumile 01.05.2022 kirjaga
nr 3-2/20/3827-9 (registreeritud Rahandusministeeriumi dokumendiregistris 02.05.2022, viit
nr 15-3/3805-1) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1
lõike 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel
järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks Paldiski mnt 217b kinnistu
detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003396, edaspidi ka detailplaneering).
Asjaolud
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldusega nr
589- k.
Planeeritav ala, suurusega u 0,23 ha, asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäel Paldiski
maantee ja Õismäe tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeritav ala hõlmab Paldiski mnt 217b
kinnistut (katastritunnus 78406:603:0480, sihtotstarve elamumaa, pindala 1761 m²).
Planeeritav ala on hoonestamata. Detailplaneeringuga on ette nähtud Paldiski mnt 217b
kinnistu jagada üheks transpordimaa ja üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata
moodustatavale elamumaa krundile ehitusõigus ühe neljakorruselise 14 korteriga korterelamu
ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr
3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ja Tallinna Linnavolikogu 20. 04.2017 otsusega nr
40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11.11.2015 korraldusega nr 1685-k.
Koostööd on tehtud asjaomaste asutustega, sh on arvamuse andnud AS Tallinna Vesi
(27.11.2019). Detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna linna ametiasutused:
Linnavaraamet (07.11.2014) ja Keskkonnaamet (10.01.2018) ning Terviseamet (14.04.2015)
ja Päästeamet (16.04.2021) ning tehnovõrkude valdajad.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.01.2016 kuni 18.01.2016, mille
kestel esitas korteriühistu Viisik (Paldiski mnt 189,191,193,195,197) kirjalikult oma
vastuväited detailplaneeringu kohta. Kohalik omavalitsus vastas laekunud vastuväidetele ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
korraldas 02.03.2016 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku
arutelu. Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei
saavutatud, mistõttu planeering esitati Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja
heakskiidu saamiseks.
Lähtuvalt Rahandusministeeriumi 11.03.2021 kirjast nr 14-11/8467-2 tutvustati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti 19.03.2021 kirjaga nr 3-2/20/3827-4 detailplaneeringu
korrigeeritud lahendust (5-korruselise 20 korteriga elamu asemel 4-korruseline 14 korteriga
elamu) vastuväiteid esitanud puudutatud isikutele. Puudutatud isikute volitatud esindaja T.
Laesson esitas 19.04.2021 oma kirjas vastuväited korrigeeritud detailplaneeringu lahendusele.
Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri (järelevalve teostaja)
pädevuses PlanS v.r § 23 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu
koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud vastuväidete
kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel ei saavuta kokkulepet. PlanS v.r § 20 lõike 1
kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht
või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas 07.06.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ärakuulamise, kus osalesid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, vastuväidete esitajad ja nende lepinguline
esindaja, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel käsitleti detailplaneeringu vastavust
insolatsiooni normile, parkimiskorraldust ja maa-aluse korruse kavandamisega seonduvat.
Otsustati, et detailplaneeringut korrigeeritakse järgmiselt:
1. Detailplaneeringu põhijoonisele lisatakse teave (leppemärk) planeeritud
parkimiskohtade kohta. Tagatakse, et detailplaneeringus puuduvad vastuolud
parkimiskorralduse kohta nii joonistel, illustratsioonidel kui ka seletuskirjas.
2. Juhul, kui planeeritakse maa-alust korrust, märgitakse põhijoonisele maa-aluse
korruse võimalik hoonestusala ning kajastatakse vastavat ehitusõiguse määramist
joonistel ja seletuskirjas.
3. Kaalutakse kavandatava hoone tagasiastet vastavalt, et see mõjutaks vähem Paldiski
mnt 193 elamu korteri nr 15 insolatsiooni tingimusi.
Lepiti kokku, et korrigeeritud detailplaneeringu lahendus esitatakse vastuväite esitajatele
tutvumiseks, kes teavitavad hiljemalt 21.06.2022 kohalikku omavalitsust ja
Rahandusministeeriumit, kas ollakse nõus korrigeeritud planeeringulahendusega ja valmis
loobuma detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetest.
Kohalik omavalitsus on esitanud korrigeeritud detailplaneeringu lahenduse vastuväite
esitajatele 20.06.2021, millele vastatud ei ole. Seega käsitleb järelevalve teostaja vastuväiteid
lahenduseta jäänud vastuväidetena ning võttes arvesse ka vastuväidete ärakuulamisel räägitut,
annab oma seisukohad vastavalt PlanS v.r § 23 lõikele 4, millest teavitatakse kõiki
menetlusosalisi.
Avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad
2
Vastuväidete esitaja, korteriühistu Viisik, esitas detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel,
11.01.2016, oma seisukoha detailplaneeringu kohta. Seisukohas väljendati, et korteriühistu
Viisik liikmed on kategooriliselt Paldiski mnt 217b kinnistule uue viiekorruselise elamu
püstitamise vastu, et hoone ehitamine vesiliivadele võib eeldada vaiade rammimist
naaberelamute läheduses suhteliselt kergesti vibreerivasse pinnasesse. Lisaks leiti, et
kavandatav elamu halvendab korteriühistu Viisik elanike elutingimusi, kuna kaob rohealana
kasutatav krunt ja likvideeritakse kõrghaljastus, mistõttu muutub vaade, kaovad
parkimiskohad, liiklusintensiivsus kasvab ja prügikonteinerite asukoht muutub ebasobivaks.
Üledimensioneeritud, massiivse ehituse surumine teiste elamute vahelisele kolmnurksele
maatükile ei rikasta piirkonda. Märgiti, et „hea arhitektuuri tava“ eeldab, et asumi äärealadele
jäävad madalamad ehitised. Vastuväites väideti, et Väike-Õismäe on planeeritud läbimõeldult
ning hooneid lisatakse mittesobivatesse kohtadesse arvestamata ümbritsevate ehitistega
harmoneerumisega (Ehitajate tee 133c hoone näitel). Vastuväites küsiti, miks ei asendata
AS Lasbetile kuuluvat maad mõne teise kinnistuga Haaberstis või mujal. Märgiti, et
avalikkuse poolt kasutatavate haljasaladega on mujalgi probleem, näiteks Haabersti Linnaosa
Valitsus rendib Harku ranna maa-ala, mitte ei sundvõõranda kinnistut. Vastuväites oldi
arvamusel, et seoses Paldiski mnt 217b kinnistu hoonestamisega 5-korruselise korterelamuga
väheneb elanike turvalisus, langeb korteriomandite väärtus, teravneb parkimisprobleem ja ei
ole võimalik rajada laste mänguväljakut.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka Amet) vastas vastuväitele 29.01.2016 kirjaga
nr 3-2/15/1060-6 ning selgitas, et ehitusseadustiku § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja
ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva
seadustikuga reguleeritud tegevuses. Sama seaduse § 8 näeb ette, et ehitis, ehitamine ja ehitise
kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja
ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu
inimesele, varale või keskkonnale. Detailplaneeringusse lisatakse ehitusprojekti koostamiseks
nõuded, mis näevad ette meetmed ehitustegevusest tulenevate võimalike kahjulike mõjude
vältimiseks naaberhoonetele. Amet selgitas, et analüüsimaks kavandatava hoone sobivust
olemasolevate kortermajade ning Paldiski maantee vahelisele alale, on detailplaneeringu
koostamisel valminud täiendav illustratiivne analüüs – linnaruumiline ettepanek, mis käsitleb
olemasolevate paneelmajade ja Paldiski maantee vahelist ala. Tallinna Linnaplaneerimise
Amet on seisukohal, et planeeritud hoone sobitub suuruselt olemasolevasse linnaruumi ning
arvestab ka lähiala arenguperspektiividega. Detailplaneeringu materjalidele lisatakse uuesti
Paldiski maantee ja olemasolevate paneelmajade vahelise ala linnaruumilise ettepaneku
joonis. Detailplaneeringu lahendus toetab linna kompaktset arengut ja olemasoleva
infrastruktuuri efektiivset kasutamist. Maakasutusintensiivsuse suurendamine vastab
säästliku arengu põhimõtetele ning on kooskõlas detailplaneeringu algatamise ajal antud maa-
ala kohta kehtinud Tallinna üldplaneeringuga. Samuti selgitati, et planeering ei näe ette läbiva
tänava kavandamist, liiklus muutub tänu kahepoolse kõnnitee kavandamisele turvalisemaks.
Planeeritud hoonesse on kavandatud kuni 20 korterit ja 22 parkimiskohta. Arvestades
ümbritsevates korterelamutes asuvate korterite arvu on lisanduvate korterite ja
parkimiskohtade arv väike ega too kaasa olulist liiklusintensiivsuse kasvu lähiala tänavatel.
Avalikul väljapanekul olnud lahenduse kohaselt planeeritava hoone normatiivse parkimise
tagamiseks kavandati 22 kohta krundil positsioon 1, tänavamaal asuvad parkimiskohad jäävad
avalikult kasutatavaks. Paldiski mnt 217b kinnistust kavandatakse krunt positsioon 2, millele
on planeeritud kõnnitee, see krunt antakse tasuta üle Tallinna linnale. Prügikonteinerid
paigutatakse samuti krundile positsioon 2, vastavad ehitised ehitatakse välja Paldiski mnt
217b kinnistu arendaja poolt.
3
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud lahendus arvestab olemasolevate elamute
normikohase insolatsiooni säilimisega. Võrreldes eskiislahendusega on uushoonestuse
fassaadide vahe olemasolevate hoonete fassaadidest 1,5 hoone kõrgust, mistõttu kavandatava
hoone asukoht nihkus olemasolevast hoonestusest eemale. Väärtuslikum osa kõrghaljastusest,
mis asub kinnistu kirdenurgas, on planeeringulahenduse kohaselt säiliv. Lisaks selgitas Amet
veel, et Paldiski mnt 217b hoone kavandatakse sama kõrgusega kui Paldiski mnt 193 ja
Paldiski mnt 195 hooned. Väike-Õismäe välisringile on iseloomulik valdavalt 5-korruseline
ca 16m kõrgune hoonestus, millega vastuvõetud detailplaneeringu lahendus arvestab. Amet
märkis, et Ehitajate 133c hoone paigutus ja maht arvestab Väike-Õismäe elurajooni
väljakujunenud hoonestusloogikaga, hoone eristub ümbrusest tänu lahendatud parkimisalale
(hoone all) ning välisviimistluse värvitoonile. Tulenevalt ettepanekust täiendatakse
detailplaneeringut ja nähakse ette Paldiski mnt 217b kinnistule kavandatavale hoone
fassaadiviimistlusele täpsemad nõuded.
Kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes
huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Antud piirkonnas on olemas piisavalt
rekreatsioonivõimalusi, sh laste mänguväljak, mistõttu ei ole Paldiski mnt 217b kinnistu
sundvõõrandamine põhjendatud. Lisaks selgitati kirjas, et planeeritud krundi hoonestamine ei
vähenda piirkonna turvalisust. Õismäe tee õueala 6 maaüksus, kus asuvad laste mänguväljak
ning palliplats, on mõeldud teenindama seda ümbritsevaid korterelamuid. Paldiski mnt 217b
kinnistust moodustatav krunt positsioon 2 võõrandatakse Tallinna linnale, et säilitada
parkimine Õismäe tee T13 kinnistul ning kavandada jalakäijate ohutumaks liiklemiseks
kõnnitee.
19.03.2021 saadetud korrigeeritud detailplaneeringule esitas 19.04.2021 vastuväidete
esitajate volitatud esindaja, Tuulikki Laesson OÜ-st Laesson ja Partnerid vastuväited
insolatsiooni analüüsi puudumise ning detailplaneeringu põhijoonise ja seletuskirja
mittevastavuse kohta. Samuti tõi välja, et detailplaneering ei tohi rikkuda puudutatud isiku
õigusi – väheneb Paldiski mnt 191,193 ja 195 korterelamute vastas asuvate parkimiskohtade
arv ning ühtlasi suureneb koormus parkimiskohtadele. Tõi esile, et detailplaneeringu avalikust
väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest on käesolevaks ajahetkeks möödunud enam kui
viis aastat ning, et puudutatud isik on nõus loobuma uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
nõudest, kui parkimiskorraldusega seotud vastuväited lahendatakse edasise menetluse käigus
ehk detailplaneeringus nähakse ette täiendavad ja asjakohased meetmed selleks, et Paldiski
mnt 217b omanikud ja külalised ei kasutaks Õismäe tee T13 krundile kavandatud
parkimiskohti.
Järelevalve teostaja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on otsinud vastuväiteid esitanud
isikutele sobivamat lahendust. Selleks on esitatud korrigeeritud planeering vastuväidete
esitajatele peale detailplaneeringu avalikku arutelu 27.02.2018, vähendatud hoone mahuga
lahendust (14 korterit ja 4 korrust varasema 20 korteri ja 5 korruse asemel) 19.03.2021 ja
viimati 20.06.2022. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.1. „Hoone olulisemad
arhitektuurinõuded“ on muu hulgas märgitud hoone fassaadi kujundamise nõuded ning
punktis 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ nõuded kahjulike mõjude vältimiseks
naaberhoonetele. Detailplaneeringu lisa nr 13 on 28.08.2020 koostatud joonis „Piirkonna
perspektiivne hoonestusskeem“.
Detailplaneeringus on lahendatud parkimine omal krundil ning Rahandusministeerium
nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitustega vastuväidete esitajale 10.06.2021
4
kirjas nr 3-2/20/3827-8: Õismäe tee on linna tänav ja linna tänava äärne parkimine on avalik
ja kõikidele vabalt juurdepääsetav. Juhul, kui KÜ Viisik soovib Õismäe teel KÜ Viisik esisel
tee osal privaatset parkimise korraldust, tuleb vastava taotlusega pöörduda Tallinna
Transpordiameti ning linnamaa kasutuse õiguse saamiseks Tallinna Linnavaraameti poole.
Lähtuvalt 07.06.2022 toimunud ärakuulamisel kokku lepitust on detailplaneeringus tehtud
järgmised muudatused, mis on lisatud Tallinna planeeringute registrisse: põhijoonisele
(14.06.2022) on lisatud teave (leppemärk) planeeritud parkimiskohtade kohta;
detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.6 „Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise
korraldamise põhimõtted“ on muu hulgas parkimiskohtade kontrollarvutus; maa-alust korrust
ei planeerita (eksitav märge maa-aluse korruse kohta on põhijooniselt eemaldatud). Kahjulike
mõjude vältimiseks naaberhoonetele on detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.2 „Nõuded
ehitusprojekti koostamiseks“ käsitletud mitmesuguseid nõudeid, sh nõudeid, mis puudutavad
müra ja insolatsiooni. „Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu
insolatsioonianalüüs“ (koostanud Loovmaastik OÜ, töö nr 209IA21, 2021) on
detailplaneeringu lisa nr 5.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Seega kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema huvid ning elukeskkonna muutumine kaalub
igal juhul üles naaberkinnistu omaniku huvi seda hoonestada. On paratamatu, et ühe kinnisasja
kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Naaberkinnistu omanikul
on samasugused omandiõigused, seega võib ehitusõiguse piiramine riivata naabri
omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve
ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse
rakendamisel. Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana peab leidma tasakaalu erinevate
huvide vahel ning selleks on talle antud ulatuslik planeerimisdiskretsioon.
Kokkuvõte
Vastavalt PlanS v.r § 4 lõikele 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu
koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud
arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele
vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel
1
RKHKo 3-3-1-15-01
5
ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on
planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja
vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud
isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud
planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik
omavalitsus on teavitanud puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud.
Ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud on planeeringulahendusest teadlikud olnud ning
saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab
ettepanekute ja vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid
esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See
tähendab, et ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel
oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis
ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Detailplaneering on
kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid
järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS
v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneeringu kehtestamisega
realiseeritakse Tallinna üldplaneeringuga kavandatut. Järelevalve teostaja hinnangul
puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada
detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud pädevusele.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab kohalik omavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isikute huvide)
arvestamise. Vastuväiteid esitanud isikute seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni
lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vastuväidete sisust.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Antud juhul on kohalik omavalitsus
asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise ehitusõiguse andmine linnaehituslikult
sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta vastuväidete esitajate õigusi.
Juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
6
aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus3. Palun detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel arvestada eelmärgitud
motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja EhSRS § 111 lõikest 3 ning võttes
aluseks PlanS v.r § 23 lõike 6, annan heakskiidu Paldiski mnt 217b kinnistu
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, OÜ Laesson ja Parnerid, KÜ Viisik,
UUS 1 EST OÜ, OÜ Hendrikson@KO, T. Turvas, A. Väärtnõu
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
2 RKHKo 3-3-1-39-07
3 RKHKo 3-3-1-37-04
4
RKHKo 3-3-1-12-07
7