Kaia Sarnet Teie 27.06.2022 nr 15-4/5198-2
Rahandusministeerium
Meie 25.07.2022 nr 7-15/22/3008-5
Seisukoht Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
algatamise taotluse osas
Austatud proua Sarnet
Rahandusministeerium teavitas Keskkonnaministeeriumi sellest, et MTÜ Harjumaa
Omavalitsuste Liit esitas 16.06.2022 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi
eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REP-i eesmärgiks on
koostada riigi eriplaneering, et valida asukoht ning kavandada avalik raudtee – Tallinna
Ringraudtee. Tallinna Ringraudtee kavandamise eesmärk on luua võimalus Paldiski suunaliste
kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica
reisiterminalist. Samuti on eesmärgiks võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski
suunal.
Rahandusministeerium esitas Keskkonnaministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumi
valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt küsimused seoses REP-i algatamise
taotlusega (edaspidi taotlus). Keskkonnaministeerium edastas küsimused järgmistele
ministeeriumi valitsemisala asutustele – Keskkonnaamet, Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise
Keskus. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste vastused esitatud küsimustele on toodud
käesoleva kirja lisades. Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi seisukohad vastavalt
Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustele.
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud raudtee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur
riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis
palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes
strateegiadokumentides on huvi väljendatud.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise
mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi ning see koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks normis
nimetatud valdkondades. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille
puhul tuleb asjakohasel juhul koostada REP.
Võttes arvesse taotluses loetletud strateegilisi dokumente, milles riik on väljendanud huvi Tallinna
ringraudtee rajamise vastu, leiab Keskkonnaministeerium oma pädevusvaldkonnast tulenevalt, et
kavandatava tegevuse puhul on tuvastatud suur riiklik huvi.
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava raudtee
ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks
olema taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva
planeeringuala piiriga.
REP koostamise eesmärk on teha asukoha eelvalik ehk leida ringraudteele sobivaim asukoht
erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Ringraudtee all peetakse silmas raudteeühendust,
mis ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga. Taotluses on rajamist põhjendatud, et ringraudtee on
vajalik Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks, kuna sellega
juhitaks Tallinnast mööda idasuunalised kaubaveod, sh ohtlikud veosed ja raudteeühenduse
rajamine võimaldaks kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnasäästliku ühistransporti.
Ringraudtee jaoks on kehtivas Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud kaks trassikoridori
alternatiivi – põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Lõunapoolne trassialternatiiv jaguneb
lõpuosas kaheks – raudteeks suunaga Ülemiste ning raudteeks suunaga Tapa. Riigi eriplaneeringu
koostamise käigus on planeeringuala piires võimalik trassialternatiive lisada. Teeme ettepaneku
võimaliku trassialternatiivina kaaluda ka olemasolevat taristut ning hinnata millised oleksid muud
meetmed sama eesmärgi saavutamiseks, nt ohutuse suurendamiseks, ilma taristu asukohta
muutmata.
Planeeringuala ulatub ida suunast Tapalt kuni Paldiskini läänes, moodustades u 120-kilomeetrise
laiusega ala, mis hõlmab kogu Harju maakonda ja Lääne-Viru maakonnast Tapa valda.
Põhjendatud on, et planeeringuala analüüs suuremas ulatuses on vajalik, et kaardistada mõjud, mis
kaasnevad Tallinna ringraudtee ehitamisega, sealhulgas teostada sotsiaalmajanduslike mõjude
analüüs ja planeeringuala on valitud piisava ulatusega, mis eeldatavalt võimaldab paralleelselt
planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel ning
loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks, vajadusel keskkonnamõju
hindamise täpsusastmes.
Arvestades eeltoodut on Keskkonnaministeerium seisukohal, et taotluses esitatud planeeringuala
on asjakohane kavandatava raudtee ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga
kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie
valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil
põhinev põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta.
Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine
Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel
algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH
algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust. Samas juhime
tähelepanu, et Tallinna ringraudtee rajamise osas ei ole avalikku huvi uuritud. Arvestada tuleb ka,
et REP-i koostamise käigus võivad ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise
tulevikus (nt uuringute ja mõju hindamise tulemusena).
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH
algatada, siis:
1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun
põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv
maksumus;
2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne
planeerimistegevuse algatamist (nt täiendavate algandmete kogumine, vms). Palun
selgitage seire eesmärki ja vajalikkust;
3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
REP-i koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab kasutada juba olemasolevat teavet planeeringuga
hõlmatud ala kohta. Täiendavate uuringute vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral
vajalikust olemasolevast teabest või selle puudumisest, samuti konkreetsete uuringute metoodikast
ning muudest erisustest.
Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala elustiku (taimestik, kahepaiksed, imetajad,
linnud) uuringud ning seisundihinnangud. Eesmärgiks on saada sisend trassivaliku tegemiseks
ning tuvastada kavandatava tegevuse mõju elustiku levikule ja seisundile, samuti kaitsealuste ja
ohustatud liikide esinemise võimalikkus. Vajalik on teostada alusuuringud mõjutatavate
kaitstavate alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna loodusdirektiivi/Natura liikide ja elupaikade
seisund). Tuleb anda hinnangud kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundile piirkonna kaitstavatel
looduobjektidel ning Natura aladel, samuti ehitustööde ja toimimisaegse mõju hinnang. Uuringud
on ka sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele keskkonnanõuete määramisel
(nt ehituskeeluajad bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal).
Kogu trassi ulatuses tuleks modelleerida müra tasemed, mis levivad ümbritsevatele aladele, ja
hinnata koosmõju teiste müraallikatega ning arvestada nende andmetega projekti koostamisel, et
tagada EL null-saaste kava müra eesmärk – 2030. a-ks väheneb võrreldes 2017. a-ga liiklusmürast
tingitud Lden üle 55 dB-ga kokku puutuvate inimeste arv 30%. Taotlusest ei nähtu võimalikud
planeeritavad veoste mahud, sh reisi- ja kaubarongide omavaheline suhe, puistekaupade, ohtlike
veoste osa jne, elektri- ja diiselrongide omavaheline suhe, liikumiskiirused ja muud olulised
parameetrid, mis määravad uuringute ja seire vajadused. Lisaks tuleks planeeritava taristu
arendamiseks läbi viia uuringud teenindavate sadamate kaubavahetuse osas. Kaubavahetuse
prognoos aitaks selgitada plaanitava taristu kasutatavust ja veetavate kaupade ohtlikkust
ümbritsevale keskkonnale.
Seire kontekstis tuleb eelnevalt koguda teave trassialternatiivide mõjualasse jäävate kaitstavate
objektide kaitse-eesmärkide ja Natura eesmärkide osas, st kas info on piisav või tuleb hankida uut
ajakohast infot. Lisaks on vaja seire käigus teha kindlaks loomade liikumistrendid, et oleks
võimalik planeerida loomaläbipääsud. Sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib
kaitstaval alal olla vajalik liikumisluba, mis tuleb taotleda Keskkonnaametilt.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et taotluses esitatud planeeringualasse jäävad mitmed
looduskaitseseaduse kaitsekategooria liigid ning mitmed maardlad ja Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel olevad maad. Seetõttu juhul, kui REP ja KSH algatatakse, on vaja menetlusse kaasata
ka Keskkonnaamet ning Maa-amet.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada
ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige
kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua.
Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH algatamine võib Keskkonnaministeeriumi
pädevusvaldkonnast lähtudes kaasa tuua, märgime, et need tuleb välja selgitada uuringute ning
mõju hindamise protsessi raames. Siiski saab võimalike riskide kontekstis viidata
looduskaitseseadusest tulenevatele piirangutele. Alusuuringute tulemustest lähtudes võib
ringraudtee rajamine osutuda komplitseerituks (nt I kaitsekategooria liigi elupaiga kahjustamine
on keelatud). Samuti tuleb trassialternatiivide valimisel silmas pidada, et need ei mõjuks
ebasoodsalt Natura alade liikide seisundile või ala terviklikkusele. Loomaläbipääsude
kavandamisel tuleb lisaks suurulukitele arvestada ka väikeimetajate ja kahepaiksetega.
Küsimus 6. Kui RM-le taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude
hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada
tuleb. Põhjendage lisainfo küsimise vajadust.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotlus tervikuna asjakohane.
Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi
või ameti seisukohti esindav kontaktisik.
Keskkonnaministeeriumi kontaktisikuks on keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Kristy
Käärid (626 0742,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
Asekantsler
Lisad: 1. Maa-ameti seisukoht Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse
küsimustele
2. Keskkonnaameti seisukoht Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise
taotluse küsimustele
3. Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukohta Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu algatamise taotluse küsimustele
Teadmiseks: Keskkonnaamet, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus
Kristy Käärid, 626 0742,
[email protected]
Margit Tennokene, 626 2889,
[email protected]
Rene Reisner, 626 2855,
[email protected]
Reet Pruul, 626 0731,
[email protected]
Antti Pääsukene, 626 2854,
[email protected]
Keskkonnaministeerium Teie 05.07.2022 nr 7-15/22/3008
[email protected]
Meie 11.07.2022 nr 6-3/22/11881-2
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
algatamise taotlus
MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit esitas 16.06.2022 Rahandusministeeriumile (edaspidi RM)
taotluse algatada riigi eriplaneering (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). REP-i eesmärgiks on koostada riigi eriplaneering, et valida asukoht ning
kavandada avalik raudtee - Tallinna ringraudtee. Keskkonnaministeerium on edastanud Maa-
ametile RM-i kirja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse osas. Ootate Maa-
ameti pädevusvaldkonnast tulenevalt sisendit RM-i kirjas esitatud küsimustele hiljemalt
19.07.2022. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava
ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või
saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019
nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud raudtee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik
või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis palun
põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides on
huvi väljendatud.
Raudtee asukoha valiku juures on suur riiklik huvi maapõue valdkonnas, kui raudtee trass asub
maardla alal. Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on väljendatud Riigikogu otsusega
06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava raudtee ehitamiseks
ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks olema taotluses
näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva planeeringuala
piiriga.
Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda ja ühte Lääne-Viru maakonna kohalikku omavalitsust.
Maa-ametil ei ole planeeringuala piirile märkusi.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga
kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie
valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev
põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Maa-ametile ei ole teada ilmseid põhjuseid, mille tõttu kavandatava elluviimine ei ole tulevikus
võimalik.
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada,
siis:
1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun
põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus;
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maardla alal maapõue seisundit
ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus halvendab maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist
on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku
tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.
Kui valitsus otsustab REP-i koostamise, siis maardlate alade raudtee alla hõivamise korral palume
planeeringudokumentides käsitleda põhjendusi, miks raudtee jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset
asukohta, mis ei läbi maardlate alasid.
2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne
planeerimistegevuse algatamist (nt täiendavate algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire
eesmärki ja vajalikkust;
Maa-amet ei tee ettepanekuid keskkonnaseire läbiviimiseks, kuid planeeringu ja KSH algatamisel
ja läbiviimisel palume arvestada MaaPS-us sätestatud maavara kaitse põhimõtetega ja maardlate
aladega, mille andmed on võimalik alla laadida veebilehelt Maavarade registri andmete
allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). MaaPS § 15 lõike 71 kohaselt tuleb
planeeringute koostamisel maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud
andmeid.
3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
Maardlate alade planeerimisega seonduvalt ei ole vajalik keskkonnalubade saamine.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada
ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige
kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua.
Maa-ametile ei ole teada täiendavaid tingimusi ega riske.
Küsimus 6. Kui RM-ile taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude
hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb.
Põhjendage lisainfo küsimise vajadust.
Maa-ametil ei ole ettepanekuid taotlusesse lisainfo lisamise osas.
Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi
või ameti seisukohti esindav kontaktisik.
Maardlate alade planeerimisega seonduvalt on kontaktisik Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja
Reet Roosalu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Reet Roosalu
665 0670
[email protected]
2
Keskkonnaministeerium Teie 05.07.2022 nr 7-15/22/3008
[email protected]
Meie 19.07.2022 nr 6-2/22/13279-2
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
algatamise taotlusest
MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit esitas 16.06.2022 Rahandusministeeriumile (RaM) taotluse algatada
riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REP-i eesmärgiks on
koostada riigi eriplaneering, et valida asukoht ning kavandada avalik raudtee Tallinna ringraudtee.
Keskkonnaministeerium on edastanud Keskkonnaametile RaM-i kirja Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu algatamise taotluse osas ning soovib Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt
sisendit RaM-i kirjas esitatud küsimustele hiljemalt 19.07.2022.
Keskkonnaamet on tutvunud edastatud materjalidega ning märgib järgmist:
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud raudtee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või
rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis palun põhjendage,
milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides on huvi väljendatud.
Keskkonnaamet nõustub REP-i ja KSH algatamise taotluse ptk-s 3.3 toodud suurt riikliku huvi
väljendavate strateegiliste dokumentidega. Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt leiame, et
kavandatava tegevuse puhul on tuvastatud suur riiklik huvi.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava raudtee ehitamiseks ja
käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks olema taotluses
näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva planeeringuala
piiriga.
Planeeringuala hõlmab Harju maakonda ja ühte Lääne-Viru maakonna kohalikku omavalitsust.
Lähtudes REPi algatamise taotluse lisa 1 joonisest 2 on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeringuala
on asjakohane kavandatava Tallinna ringraudtee trassi alternatiivsete asukohtade kaalumiseks.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu
elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga kavandatava
elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie valitsemisalast
lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või muu
seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta.
Keskkonnaametile teadaoleva informatsiooni alusel ei esine hetkel algatatava planeeringu elluviimist
ilmselgelt välistavaid asjaolusid. REPi ja KSH koostamise käigus tuleb analüüsida planeeritud
tegevusega kaasnevat mõju. Tallinna ringraudteele sobivaima asukoha leidmiseks ja detailse lahenduse
koostamisel palume arvestada järgmises küsimuses (küsimus 4) toodud Keskkonnaameti
seisukohtadega. Mõju hindamine annab selguse, kas ja kuidas saab kavandatavat tegevust ellu viia või
mitte.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada,
siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun
põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus; 2)
millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse
algatamist (nt täiendavate algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust;
3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
Looduskasutuse, looduskaitse korralduse ja looduskaitse planeerimise valdkond
Nii põhja- kui lõuna trassialternatiivil paikneb mitmeid kaitsealasid ja kaitsealuseid liike.
Trassikoridorides Natura 2000 võrgustiku alasid ei paikne, kuid lähim neist, Rahumäe loodusala
RAH0000451, paikneb u 900 m kaugusel ringraudtee põhjapoolse trassikoridorist.
Koostada tuleb analüüs Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmete põhjal, tuua välja kõik
ringraudtee alale ja selle mõjualasse jäävad kaitsealused objektid.
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (loodusdirektiiv) art 6 lg 3 kohaselt iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud Natura
ala korraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi
või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala
kaitse-eesmärkidele avaldab. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg
2 ütleb, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000
võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et
kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse
eesmärki. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja
vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos teiste
projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-
eesmärkidest.
Trassi (ja selle alternatiivide) asukoht peab välistama nii olemasolevate kui projekteeritavate kaitstavate
loodusobjektide, sh püsielupaikade kahjustamise. Trassi valikul tuleb arvestada kõikide kaitsealuste
liikide ja nende elupaikadega. Liikide puhul, millel on koostatud kaitse tegevuskava või selle eelnõu,
tuleb arvesse võtta kavades toodud suuniseid.
Tegemist on rohevõrgustiku tuumalaga. Rail Balticu raudteetrass ja Tallinna ringraudtee alternatiiv, mis
kasutab olemasolevat raudteed, jätavad Männiku raba täielikku isolatsiooni. Seega tuleb KSH käigus
hinnata ehitusaegseid ja ehitusjärgseid mõjusid rohevõrgustikule toimivusele.
Vajalikud on uuringud ökoduktide või ulukitunnelite planeerimiseks. Nende toimivuse tagamiseks on
vajalik seada eritingimusi maakasutuse suunamiseks, vältimaks metsade lageraieid planeeritud
ökoduktide või ulukitunnelite piirkondades.
Täiendavalt märgime, et taotluse lisa 1 jooniselt 9 puuduvad kõre ja kivisisaliku leiukohad. Jooniselt 10
puuduvad Männiku kõre- ja kivisisaliku püsielupaik, Saku-Männiku kõre püsielupaik. Samuti ei ole lisa
1 tekstiosas püsielupaikasid ega piirkonna I ja II kategooria kaitsealuseid liike käsitletud.
Metsa valdkond
KSH käigus tuleb hinnata ringraudtee rajamisega kaasnevat metsa raadamise mahtu ning raadamisega
seotud keskkonnamõju (kogu trassi ulatuses kumulatiivselt ja objekti- või kohapõhiselt) ja asjakohaste
leevendavate meetmete vajalikkust. Muude loodusväärtuste hulgas tuleb kaardistada ka vääriselupaigad
(VEP).
Vee valdkond
Planeeritava Tallinna ringraudtee põhjapoolne trass möödub vahetult Ülemiste järvest, millel on
veehaarde sanitaarkaitseala. KSH käigus tuleb uurida ehitusaegseid ja ehitusjärgseid mõjusid Ülemiste
järvele, kuna tegemist on Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardega.
2 (4)
Ringraudtee planeeringualale või selle lähedale jäävad: Raku järv, Pumba järv, Männiku järv, Liivajärv,
Tammemäe järv ja Vääna jõgi. Planeeringu lõunapoolne osa ületab Vaskjala-Ülemiste kanalit,
Kokasoont ja Kurna oja. KSH käigus tuleb uurida ehitusaegseid ja ehitusjärgseid mõjusid kõigile
nimetatud veekogudele.
Planeeringualasse jäävad mitmed puurkaevud, milledel on sanitaarkaitseala vastavalt 10 m, 25 m, 30 m
ja 50 m ning puurkaevud ja avatud soojussüsteemi puurkaevud 10 m hooldusalaga. Veeseaduse (VeeS)
§ 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas majandustegevus keelatud. Majandustegevuse alla
kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise alune tegevus. Raudtee rajamine
toimub ehitusloa alusel ja seega ei tohi puurkaevu sanitaarkaitsealale seda rajada. Vastavalt VeeS § 154
lg 1 p-le 3 moodustatakse puurkaevu ümber 10 m hooldusala, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise
või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Olemasoleva
puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS
§ 277). Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10
kuupmeetri ööpäevas).
Kui raudteetrassi ehitamise käigus on vajalik paigaldada tahkeid ained veekogusse või veekogu
süvendada, on vajalik veeluba. Veeluba on vaja veekogu süvendamiseks või tahkete ainete
paigutamiseks veekogusse alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8 ja 10). Juhul kui süvendatava
pinnase ja tahkete ainete veekogusse paigaldamise kogused on 5-100 kuupmeetrit, siis on vajalik
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 2 p 2 ja 5). Raudtee ehitamisel või
rekonstrueerimisel on vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, kui toimub raudtee
koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul (VeeS
§ 196 lg 2 p 4).
Kui raudteetrassi rajamise või raudtee rekonstrueerimise käigus on vaja teostada puu- ja põõsarinde raiet
nimetatud veekogude veekaitsevööndis (10 m), on vajalik Keskkonnaameti nõusolekut (VeeS § 119 p
2).
Praeguses etapis on raske anda täpseid uuringusuuniseid. Esmaselt, tuleb inventeerida trassile jäävaid ja
tegevusega mõjutatavaid veekogusid ja nende veekaitsevööndeid, puurkaevusid ja nende
sanitaarkaitsealasid.
Maapõue valdkond
Uuringute käigus tuleb välja selgitada ehitusotstarbelise karbonaatkivimi, ehitusliiva ja ehituskruusa
keskmine vajadus raudtee rajamiseks. Sellest tulenevalt tuleb ka välja selgitada piirkonna (50 km
raadiuses) ehitusotstarbelise karbonaatkivimi, ehitusliiva ja ehituskruusa varustuskindlus. Uuringute
käigus tuleb välja selgitada, milline on ehituseks vaja mineva maavara transportimise mõju (nt
välisõhusaaste).
Maavarana arvele võtmata kivimit või setendit (kaevist) võib looduslikust seisundist eemaldada
ehitamise või maaparandussüsteemi ehitamise käigus ning selleks tegevuseks tuleb taotleda
Keskkonnaametist ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või
võõrandamise luba (maapõueseaduse (MaaPS) § 97). MaaPS § 97 lg 9 p 2 kohaselt loa omamise nõuet
ei kohaldata tee ehitamisel või maaparandussüsteemi ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse
sama objekti tarbeks. Riigimaalt eemaldatud ja objektilt võõrandatud kaevise eest tuleb tasuda
loodusvara kasutusõiguse tasu. Eramaal kaasneb tasu ainult aluspõhja kivimite kasutamisel ja
võõrandamisel.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult
teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige kõik riskid,
mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua.
Keskkonnaametile ei ole teada täiendavaid tingimusi ega riske. REP-i ja KSH koostamisega seotud
probleemid tuleb välja selgitada ja lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb viia kõik vajalikud ja
asjakohased uuringud, et REP-i eesmärke saavutada.
3 (4)
Küsimus 6. Kui RaM-ile taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude
hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb.
Põhjendage lisainfo küsimise vajadust.
Keskkonnaameti hinnangul on taotlus asjakohane ja piisav.
Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti
seisukohti esindav kontaktisik.
Esitame Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu Keskkonnaameti poolseks kontaktisikuks
ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo vanemspetsialisti Egle Alt (5697 0213,
[email protected]). Samuti palume RaM-i kirjale vastates vastuskirjas välja tuua, et kuna
Tallinna ringraudtee trassialternatiividele jääb mitmeid kaitsealasid, siis tulenevalt planeerimisseaduse
§ 4 lg-st 4 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-st 2 tuleb REP-i koostamisel teha
koostööd ja planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Pakkonen
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Egle Alt 5697 0213 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Triin Ristmets 5698 1773 (looduskasutus)
[email protected]
Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoiutööd)
[email protected]
Marili Kangur 5382 2349 (vesi)
[email protected]
Anu Sihv 5688 0490 (maapõu)
[email protected]
4 (4)
Keskkonnaministeerium Teie 05.07.2022 nr 7-15/22/3008
[email protected]
Meie 20.07.2022 nr 3-1.1/2022/3806
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Seisukoha edastamine
Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Rahandusministeeriumi (edaspidi
RaM) kirja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse osas saamaks RMK
pädevusvaldkonnast tulenevalt sisendit RaM-i kirjas esitatud küsimustele.
Tutvunud RaM-i kirjaga ei pea RMK vajalikuks ühelegi kirjas toodud küsimusele seisukohta ega
vastust anda. Oleme siiski huvitatud eriplaneeringu taotluse menetlusega seotud koostöös
osalemisest. Palun RMK esindajaks nimetada Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai (tel
5066931,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Kevvai
Ida-Harjumaa metsaülem
506 6931
[email protected]