dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping - Haljala-Kukruse LS ja KSH REP

Rahandusministeerium · 25. juuli 2022
Viit
1.9-1/6079-1
Registreeritud
25. juuli 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1
Vastutaja
Anne Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎14-86079-1 25.07.2022 Leping (1)[30].asice1016 KB

Sisu (failidest)

Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH programmi koostamine Rahandusministeeriumile TEHNILINE KIRJELDUS 1. Taust Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu (REP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). REPi raames hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. REPi koostamist ja mõjude hindamist, sh KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium (edaspidi ka tellija). Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus. 2. Eesmärk REPi ja KSH eesmärk on kavandada Haljala ja Kukruse vahelisel teelõigul (edaspidi Haljala- Kukruse trass) kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. REPi tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. REPga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused. Haljala ja Kukruse vahelisel lõigul on praegusel ajal olemasolev 1+1 ristlõikega maantee ning sellele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee projekteerimiseks varasemalt planeeringut koostatud. PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt tuleb REPi raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid (AKM). Planeeringu eesmärgid ning põhjendused on täpsemalt lahti kirjutatud algatamise korralduses ning korralduse seletuskirjas.1 Teenuse osutaja konsulteerib Rahandusministeeriumit Haljala-Kukruse trassi REPi asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS), AKM ja KSH programmi väljatöötamises ja läbiviimises, uuringute ja analüüside lähteülesannete koostamises ning maantee eskiisprojekti lähteülesande koostamises (edaspidi konsultatsioonihange) (vt täpsemalt p 3.1). 3. Osapoolte tegevused, kohustused ja töö tulemused Teenuse osutamisel tuleb tagada tegevuse maksimaalne läbipaistvus selliselt, et võimalikes järgnevates riigihangetes ei moonutata konkurentsi – sellega ei tekitata kellelegi eelist ega välistata mõne ettevõtja hankes osalemist. Seisukohtade kujundamine toimub kogu protsessi vältel Rahandusministeeriumi, huvitatud isiku Transpordiameti (edaspidi huvitatud isik) ja teenuse osutaja koostöös. Planeerimismenetluse vältel langetab lõplikud kaalutlusotsused Rahandusministeerium, vajadusel Vabariigi Valitsus. 3.1. Teenuse osutaja tegevused, kohustused ja töö tulemused 1. REPi LS, AKM ja KSH programm peab olema koostatud mahus ja viisil, mis võimaldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese 1 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi- eriplaneeringud#planeeringu-algatami--2 1/6 etapi edukat läbiviimist. REPi LS peab vastama PlanS § 6 p 12 sätestatud nõuetele, sh tuleb töötada välja asukohavaliku kriteeriumid. KSH programm peab vastama KeHJS § 36 lg 2 sätestatud nõuetele. Arvestada tuleb asjaoluga, et asukoha eelvaliku etapis koostatakse väljatöötatud trassialternatiividele maantee eskiisprojekt(id) ja detailse lahenduse etapis koostatakse väljavalitud trassile eelprojekt(id). Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). 2. Koostada, tutvustada ja täiendada REPi LS, AKM ja KSH programmi. Lähteseisukohad ja programm koostatakse ühe dokumendina, mille sisukorras käsitlevate peatükkide minimaalne loetelu on järgmine: 1) Planeeringu eesmärk ja kavandatav tegevus. 2) Planeerimise põhimõtted. 3) Asukoha valiku kriteeriumid, paremusjärjestuse määramise metoodika. 4) Mõjude hindamise eesmärk, põhimõtted, metoodika, eeldatavalt oluline soodne ja ebasoodne mõju. 5) Uuringute ja analüüside vajadus. 6) Ekspertrühma koosseis. 7) Protsess ja ajakava. 8) Koostöö ja kaasamine, sh kaasamiskava. 3. Valmistada ette REPi LS, AKM ja KSH programmi dokumendid koostööks ja kaasamiseks. 4. REPi LS, AKM ja KSH programmi koosseisus koostada REPi, AKMi hindamiseks ja KSH läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu, iga vajaliku uuringu ja analüüsi lähteülesanne ning esitades iga uuringu ja analüüsi vajaduse kohta selgituse ja põhjenduse (miks on vaja, millises täpsusastmes on vaja läbi viia ning millises REPi etapis tuleb läbi viia). Nimekiri teadaolevalt vajalikest uuringutest on toodud lisas 1. 5. Analüüsida olemasolevaid andmeid, uuringuid ja dokumente looduskeskkonna, majanduskeskkonna ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna aspektist hindamaks nende kasutamise võimalikkust REPi, AKM’i hindamisel ja KSH koostamisel, sh nende raames vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks. 5.1. Analüüsida vähemalt järgmisi varasemalt koostatud või koostamisel olevaid dokumente ja andmebaase: 1) Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20302 2) Üleriigiline planeering Eesti 2030+3 3) Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+4 4) Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+5 5) Rakvere- ja Kohtla-Järve linna ning Haljala-, Rakvere-, Viru-Nigula-, Vinni-, Lüganuse-, Jõhvi- ja Toila valla kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud. 6) EELIS andmebaas. 7) ELME projekti kaardikihid. 8) Kaitsekorralduskavad ja liigikaitse tegevuskavad6. 9) Natura 2000 standardandmebaas7. 10) Veemajanduskavad8. 2 https://www.transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava 3 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 4 https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 28.12.2016 5 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 27.02.2019 6 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/kaitsekorralduskavade-kinnitamise-teated 7 https://natura2000.eea.europa.eu/ 8 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad 2/6 11) Keskkonnaregister9 12) Kaitse-eeskirjad, kaitstavate loodusobjektide inventuurid (EELIS). 13) Seireandmed (Keskkonnaagentuur). 5.2. Hinnata punktis 5.1. nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistes looduskeskkonna aspektides: 1) Geograafiline ulatus. 2) Bioloogiline mitmekesisus: - maismaa fauna, ennekõike imetajad (sh käsitiivalised), kahepaiksed, roomajad ja linnud; - maismaa floora; - kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad, kaitstavad ja ohustatud liigid ning elupaigad. 3) Kliimamuutused, sh äärmuslikud ilmastikuolud. 4) Kavandatava tegevuse vastavus Euroopa Liidu rohepöörde ja kliimaeesmärkidele. 5) Maismaa geoloogia, (sh üld-, ehitus- ja hüdrogeoloogia). 5.3. Hinnata punktis 5.1. nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest majanduskeskkonna aspektides: 1) Maakasutus, sh kinnisvara ja maa hind; 2) Ärikeskkond, sh tööareaalid, elanikkonna tööhõive, konkurentsivõime, tootmine, teenused, turism; 3) Säästev liikumine. 5.4. Hinnata punktis 5.1. nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna aspektides: 1) Kogukonnatunne ja -kultuur, sh identiteet, sotsiaalne heaolu; 2) Turvatunne, sh turvalisus ja operatiivteenus, riskianalüüsid, võimalusel riigikaitse; 3) Erinevat tüüpi kultuuripärandi olemasolu. 6. Koostada REPi asukoha eelvaliku etapi kõigi (planeering, AKM, KSH) uuringute ja analüüside lähteülesanded, tuues muuhulgas välja ekspertide vajalikud pädevused ning uuringute ja analüüside prognoositavad maksumused (viia läbi turu-uuring). 7. Koostada REPi asukoha eelvaliku raames koostatava(te) eskiisprojekti(de) tellimise lähteülesanne, tuues muu hulgas välja ekspertide vajalikud pädevused ning eskiisprojekti(de) prognoositava maksumuse (viia läbi turu-uuring). 8. Koostada kogu REPi prognoositav ajakava koos protsessi kirjeldusega, arvestades muu hulgas hangete, vajalike uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) ja eelprojekti(de) koostamise prognoositavat ajakavaga ning asjaoluga, et detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). 9. Töötada läbi, kujundada seisukohad ja koostada vastuste eelnõud koostöö ja kaasamise, sh avalikustamise käigus esitatud ettepanekute osas. Vajadusel teha nende alusel REPi LSi, AKM ja KSH programmis muudatused. 10. Valmistada ette, modereerida ja protokollida REPi LSi, AKM ja KSH programmi tutvustavaid avalikke väljapanekuid, avalikke arutelusid, valdkonna tööskoosolekuid ja kogukondadega töökohtumisi. Avalikel aruteludel, valdkonna töökoosolekutel ja kogukondadega töökohtumistel tagatakse vajaliku ekspertpädevuse olemasolu. Avalikud 9 https://register.keskkonnaportaal.ee/register 3/6 väljapanekud, avalikul väljapanekul olevate materjalide tutvustavad koosolekud ja avalikud arutelud korraldatakse planeeringuala kohalikes omavalitsuses (Rakvere- ja Kohtla-Järve linnas ning Haljala-, Rakvere-, Viru-Nigula-, Vinni-, Lüganuse-, Jõhvi- ja Toila vallas). Vajadusel korraldada arutelud veebiüleselt. 11. Koostada REPi portaal ning tagada selle haldus ja majutus REPi konsultatsioonhanke etapi vältel (kuni asukoha eelvaliku etapi alguseni). Erinevate materjalide, sh kommunikatsiooniga seotud materjalide, kaardirakenduse, kaasamiseks vajaliku keskkonna jms veebirakenduse pakkumine. Tagada muuhulgas GIS-põhise info avalikustamise võimekus REPi portaalis konsultatsioonhanke etapi vältel. REPi portaal (sh tehnilised parameetrid, domeeninimi) peab olema koostatud selliselt, et peale REPi konsultatsioonhanke etapi lõppemist on võimalik portaali majutuse ja halduse üle võtmine. Ruumiandmed anda üle shapefilede (.shp) kujul. 12. Valmistada ette ja viia läbi juhtrühma arutelud, valdkondlikud töökoosolekud ja kogukondadega kohtumised koos Rahandusministeeriumiga ning nende protokollimine (kuni 5 juhtrühma kohtumist ja kuni 20 valdkondlikku töökoosolekut ning kuni 18 kogukondadega töökohtumist). Valdkondlikud töökoosolekud ja kogukondadega kohtumised võivad toimuvad Rakvere- ja Kohtla-Järve linnas ning Haljala-, Rakvere-, Viru-Nigula-, Vinni-, Lüganuse-, Jõhvi- ja Toila vallas. 13. Osaleda iganädalastel projekti protsessi ülevaate koosolekutel (progressi koosolek). Projekti juhtimine toimub agiilse projektijuhtimise meetodil. 14. Koostada konsultatsiooni hanke vältel planeeringu koostamise korraldaja kirjavahetuse jms eelnõud. Koostada, täiendada ja vormistada töökoosolekute protokollid, skeemid, joonised jms dokumendid ning LS, AKM ja KSH programmi dokumendid. Esitatada ettepanekud Rahandusministeeriumile REPi järgmiste etappide läbiviimise osas. 15. Koostada, täiendada ja vormistada jooksvalt nn REPi menetlusdokumentide süstematiseeritud pass (kirjavahetus, dokumentide eelnõud, koostöö ja kaasamine). 16. Hoitakse asja- ja ajakohasena töö läbiviimise metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ning nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldust. Riski avaldumise tõenäosuse suurenemisest või selle avaldumisest antakse teada esimesel võimalusel. Ülevaade esitatakse vähemalt iga kahe kuu tagant. 17. Toetada Rahandusministeeriumi tegevust planeeringu kaasamise ja koostöö käigus. Teenuse osutaja: 17.1. koostab koostöös tellijaga kogu REPi koostöö ja kaasamiskava, mille LS, AKM ja KSH programmi etapi tegevused on konkreetsed ja detailsed PlanS § 31 lõigetes 1-3 ja KeHJS § 36 lg 2 punktides 6 ja 9 kohaselt vajalikud koostöö ja kaasamise korraldamiseks. Asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse etapi tegevused esitatakse visioonina (tuuakse välja olulisemad tegevused ja indikatiivne ajakava). 17.2. pakub välja ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste nimekirja, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi REP käsitleb. 17.3. pakub välja kaasatavate nimekirja, kelle huve võib planeering puudutada. 17.4. pakub välja kellega, millal ja kuidas koostööd tehakse ning keda, millal ja kuidas kaasatakse. 17.5. koordineerib REPi mõjupiirkonna kogukondade kaasamist ja viib läbi vastavaid töökoosolekuid (arvestuslikult 18 kogukondadega töökohtumist). 18. Korraldab ja sisustab REPi Eesti sisest kommunikatsioonitegevust. Kommunikatsioonis on olulisel kohal erinevate siht- ja sidusgruppidega suhtlemine ning mitmesuunaline infovahetus ja gruppide kaasamine projekti erinevatesse protsessidesse. Teenuse osutaja kooskõlastab Rahandusministeeriumiga kommunikatsioonikava ja sõnumid ning esitab need kinnitamiseks, samuti informeerib Rahandusministeeriumit jooksvatest tegevustest ning lähtub tegevuses Rahandusministeeriumi suunistest. Teenuse osutaja: 4/6 18.1. koostab kogu REP´i kommunikatsioonikava, mille LS, AKM ja KSH programmi etapi tegevused on konkreetsed ja detailsed. Asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse etapi tegevused esitatakse visioonina (tuuakse välja olulisemad tegevused). Teenuse osutaja tagab kommunikatsioonikavas sätestatud LS, AKM ja KSH programmi etapi tegevuste ellu viimise; 18.2. kaardistab kommunikatsiooni sidusgrupid ja informeerib neid sobilike infokanalite (vajadusel otseteavituse korraldamine) kaudu REPi protsessi etappidest; 18.3. tagab avalikkuse, sh kogukondade jooksva informeerituse REPi planeeringuprotsessist; 18.4. annab välja vähemalt kord kvartalis REP elektroonilise uudiskirja (avaldamine REPi portaalis, meililistid jm); 18.5. tagab teemaga seotud asjakohaste kõneisikute ja ekspertide kajastused meedias; 18.6. koostab ja valmistab levitamiseks ette pressiteateid (arvestuslikult kuni 5 pressiteadet), sh 2-3 üldharivat artiklit sellest, miks on vaja maanteed luua, millised võivad olla selle mõjud ja kitsendused; 18.7. organiseerib REPi puudutavate kajastuste (intervjuud, artiklid, tekstid) ilmumise meedias ning tellib, toimetab ja levitab arvamusartikleid; 18.8. meediapäringute korral valmistab Rahandusministeeriumile ette vastuste eelnõud; 18.9. monitoorib igapäevaselt REPga seotud meediakajastusi ja vajadusel reageerib meedias ilmunud eksitavale infole vastulause koostamise ja/või toimetusega suhtlemise vms teel ning korraldab õige info avaldamise Rahandusministeeriumi kaudu; 18.10. valmistab ette, korraldab ja viib läbi pressikonverentse ja -briifinguid (arvestuslikult kuni 2 korda). 19. Teenuse osutaja peab olema valmis kõik töö teostamiseks vajalikud tegevused läbi viima täielikult või osaliselt veebipõhiselt, peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvara lahendustele ja töö teostamise käigus neid haldama. 3.2. Tellija kohustused 1. PlanS kohane ülesanne on REPi koostamise korraldamine (kaalutlusotsuste langetamine, menetlustoimingute tegemine, sh avalikustamine). Teenuse osutaja toetab Rahandusministeeriumit REPi koostamise korraldamisel, sh kaasamise ja avalikustamiste läbiviimisel. Rahandusministeerium koostöös huvitatud isikuga jt osapooltega korraldab ja teenuse osutaja koostab REPi LS, AKM ja KSH programmi. 2. Koosolekute, arutelude jms tehniline korraldus, sh ruumide rent, vajadusel toitlustus. 3. Andmepäringute teostamine, kui teenuse osutajal ei ole võimalik andmeid kätte saada (nt kui andmeid väljastatakse üksnes riigiasutustele vms põhjusel). 4. Ametiasutustega suhtlemine, koosolekute juhtimine, ametlik kirjavahetus. 5. Vajadusel täiendavate uuringute ja analüüside tellimine. 3.3 Huvitatud isiku kohustused 1. Osaleda REPi LS, AKM ja KSH programmi menetlusprotsessis, sh anda Rahandusministeeriumile valdkonnapõhist teadmist ja vajalikku informatsiooni. 2. Hoidub otse teenuse osutajale REPi LS, AKM ja KSH programmi koostamise osas nõudmiste ja siduvate juhiste andmisest ning Rahandusministeeriumile REPi LS, AKM ja KSH programmi koostamise osas nõudmiste või ettepanekute tegemisest, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea tavaga. 4. Töö üleandmine, vastuvõtmine ja vormistusnõuded 1. Konsultatsioonihanke tulemusena on: 5/6 1) koostatud ja avalikustatud (PlanS § 32-34) REPi asukoha eelvaliku LS, AKM ja KSH programm, sh (lisad): - kaardistatud on asukoha eelvaliku etapis ja niipalju kui võimalik detailse lahenduse koostamisel läbiviimist vajavad uuringud ja analüüsid koos eeldatavate maksumustega (esitatakse loetelu koos põhjendustega); - koostatud on asukoha eelvaliku etapis läbiviimist vajavate uuringute ja analüüside lähteülesanded (esitatakse lähteülesanded); - koostatud on asukoha eelvaliku etapis koostatava maantee eskiisprojekti(de) lähteülesanne (esitatakse lähteülesanne); - kaardistatud on asukoha eelvaliku etapis kaasamist vajav ekspertpädevus (esitatakse loetelu koos põhjendustega).10 2) koostatud ja sisustatud REPi portaal. 3) koostatud menetlusdokumentide süstematiseeritud pass. 4) koostatud REPi prognoositav ajakava koos protsessi kirjeldusega. 5) koostatud REPi koostöö- ja kaasamiskava. 6) koostatud REPi kommunikatsioonikava. 7) antud üle ruumiandmed shapefilede (.shp) kujul. 2. Töö antakse üle ja võetakse vastu kolmes osas vastavalt lepingu p. 3.3. Töö koostamise tasu väljamaksete aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine teenuse osutaja, tellija ja huvitatud isiku poolt. Lõplik töö koostatakse ühe dokumendina (vt p 3.1.). 3. Töö keel: 1) Töö läbiviimine toimub eesti keeles. 4. Töö vormistusnõuded on: 1) Kõik dokumendid vormistada eesti keeles. 2) Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: - tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul; - tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul; - ruumiandmed .shp kujul. 5. Uuringu aja- ja tegevuskava Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest kuni 44 nädalat. Pakkuja esitab aja- ja tegevuskava oma pakkumuses. Indikatiivne ajakava on toodud lisas 2. 6. Lisad 1. Nimekiri teadaolevalt vajalikest uuringutest ja analüüsidest. 2. Indikatiivne ajakava. 10 Arvestada tuleb asjaoluga, et asukoha eelvaliku etapis koostatakse maantee eskiisprojekt(id) ja detailse lahenduse etapis koostatakse eelprojekt(id). Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). 6/6 HANKELEPING NR 14-8/6079-1 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida esindab finants- ja maksupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Evelyn Liivamägi (edaspidi tellija 1) ja Transpordiamet, registrikood 70001490, asukoht Valge 4, 11413 Tallinn, mida esindab volikirja alusel projekteerimise osakonna juhataja Janno Sammul (edaspidi tellija 2) ja Skepast&Puhkim OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12915 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Anni Konsap, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH programmi koostamine Rahandusministeeriumile” (viitenumber 249821) tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja koostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele riigi eriplaneeringu lähteseisukohad, asjakohaste mõjude ja KSH programmi eelnõu koos vajalike uuringute loeteluga ja uuringute lähteülesannetega ning maantee eskiis lähteülesandega (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija 2 tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 136 500 (ükssada kolmkümmend kuus tuhat viissada) eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste üleandmise eest. 3.3. Tellija 2 tasub tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist tellija 1 poolt ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja KSH programmi eelnõu koostamise, uuringute mahu selgitamise ja andmete analüüsi läbiviimise ning juhtrühmale tutvustamise ning tellija 1 poolt aktsepteerimise järgselt 50% lepingu hinnast; 3.3.2. planeeringu avalike arutelude läbiviimise, protokollide kinnitamise ning ettepanekute eelnõus kajastamise järgselt 35% lepingu hinnast; 3.3.3. eelnõu valmimise, uuringute ja analüüside lähteülesannete valmimise, eskiisprojekti lähteülesande valmimise ja riigi eriplaneeringu portaalis avalikustamise järgselt 15% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale 2 arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 249821. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 1 3.5.1. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast töö või töö osa vastuvõtmist tellija 1 poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. 3.5.2. Arve loetakse laekunuks selle tellija 2 arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. 3.5.3. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. 3.5.4. Arvele tuleb märkida tellija 2 kontaktisiku nimi ja lepingu number. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 20 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija 1 poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava, mis peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. Koosoleku läbiviimise vormi otsustab tellija 1. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lisaks lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 4.5. Töövõtja peab tagama, et tal on töö teostamiseks olemas meeskond nõutud koosseisus ja et meeskonnaliikmed vastavad nõutud pädevusele ning teevad tööd vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.5.1. Töövõtja esitab tellijale 1 kooskõlastamiseks järgmiste töövõtja meeskonnaliikmete CV-d, muud pädevust tõendavad dokumendid ja kinnitused hankelepingus osalemise kohta 5 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest: 1) Geoinformaatika spetsialist - spetsialist peab olema osalenud riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahes maantee planeerimise või - projekteerimise läbiviimise projektis GIS-spetsialisti rollis. 2) Eluslooduse valdkonna spetsialist - spetsialistil peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahes Natura alade kaitsega seonduvas projektis osalemise kogemus. 3) Hüdrogeoloogia valdkonna spetsialist - spetsialistil peab olema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas. 4) Välisõhu müra ja vibratsiooni spetsialist - spetsialist peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul osalenud vähemalt kahe mürauuringu koostamisel (sobilikud referentsid: maantee projekteerimise liiklusmüra uuring, strateegiline mürakaart, kohaliku omavalitsuse mürakaart, üldplaneeringu raames koostatud mürauuring), kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete näol. 2 5) Majanduslike mõjude hindamise spetsialist - spetsialistil peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe majandusliku mõju hindamise läbiviimise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile või strateegiale vms. 6) Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist - spetsialistil peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe sotsiaalsete mõjude hindamise läbiviimise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile või strateegiale vms. 7) Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist - spetsialistil peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe kultuurilise mõju hindamise läbiviimise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile või strateegiale vms. 8) Kommunikatsiooni spetsialist - spetsialistil peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe kommunikatsiooniprojekti juhtimise või nõustamise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile või strateegiale vms. 9) Kaasamise spetsialist - spetsialistil peab olema riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe kaasamise nõustamise kogemus planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile või strateegiale vms. 4.5.2. Tellija 1 kontrollib töövõtja poolt esitatud isikute vastavust ülaltoodud alapunktides sätestatud tingimustele 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide esitamisest ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta ülaltoodud alapunktides toodud nõuetele. Tellija 1 poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab töövõtja 3 päeva jooksul alates keeldumisest uue kandidaadi tellijale 1 kooskõlastamiseks. 4.5.3. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga 1 kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.5.4. Tellijal 1 on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 4.5.5. Juhul, kui töövõtja ei taga nõuetekohaseid meeskonnaliikmeid, on tegemist lepingu olulise rikkumisega (p 6.8). 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellijate ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema inglise keele oskus (tase B2), et tutvuda, analüüsida ja refereerida rahvusvahelisi uuringuid. Töögrupi juhil, planeerijal, kommunikatsiooni spetsialistel või kaasamise spetsialistil – ühel nendest meeskonnaliikmetest peab olema vene keele oskus (tase B2), et hankelepingu perioodil abistada suhtlusel kohalike kogukondadega ja elanikega. 4.8. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.9. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.10. Tellija 1 edastab koostöös ametiasutustega hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest töövõtjale töö teostamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid, mis ei ole andmebaasidest avalikult kättesaadavad. Kui informatsiooni või dokumentide saamine ametiasutustest viibib, teavitab tellija 1 sellest töövõtjat ja edastab need esimesel võimalusel. 4.11. Vajadusel annab tellija 1 esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 3 4.12. Tellija 1 on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.13. Pooled (töövõtja/tellija 1) on kohustatud teavitama teist poolt (töövõtja/tellija 1) viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.13.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija 1 poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat 1 teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.13.2. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat 1 teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele, lepingu punktile 3.3 ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale hiljemalt 44 nädala jooksul lepingu sõlmimisest. 5.2. Töövõtja esitab tellijale 1 vähemalt iga kahe kuu tagant ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija 1 volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal 1 on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või – teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija 1 juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija 1. 5.3. Töö üleandmine toimub kolmes etapis (vastavalt punktile 3.3.) üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.4. Tellija 1 kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. Üleantav töö, sh vahearuandele ja lõpparuandele lisatavad materjalid peavad vastama tehnilise kirjelduse punktis 4 toodud nõuetele. 5.5. Tellija 1 jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb etapi töö osas parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö etapi üleandmisest arvates. Tellijal 1 on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija 1 määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija 1 võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille parandamine või milles puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik või kui tellijal 1 ei ole selle vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal 1 õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 5.5.2. Tellijal 1 ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija 1 poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellija 1 sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.5.3. Kui tellija 1 keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija 1 töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 4 5.6. Kui tellija 1 ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija 1 poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija 1. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija 1 VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal 1 õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal 1 õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal 1 on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija 2 viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt 2 viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal 1 õigus lepingust taganeda, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal 2 on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.9.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.9.2. Punktis 6.9. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale 1. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale 1 tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 5 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale 1 üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal 1 on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija 1 töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale 1. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teis(t)ele pool(t)ele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teis(t)ele pool(t)ele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.1.1. Teadete edastamine poolte vahel toimub asjakohasuse põhimõtet järgides. See tähendab, et teadete edastamine kõiki riigihanget (sh käesolevat lepingut) puudutavates küsimustes toimub peaasjalikult tellija 1 ja töövõtja vahel. Juhul, kui teade puudutab riigihanke rahastamist (sh käesoleva lepingu punktides 3 ja 6.6 nimetatut), toimub teadete edastamine kõigi poolte vahel. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teis(t)ele pool(t)ele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud pool(t)ele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse pool(t)e poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija 1 esindaja on Siim Orav, telefon 585 01 984, e-post [email protected]. Tellija 1 volitatud esindajal on õigus esindada tellijat 1 kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Tellija 2 esindaja on Kaie Kruusmaa, telefon 588 05 076, e-post [email protected]. Tellija 2 volitatud esindajal on õigus esindada kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, mille eest vastavalt lepingule vastutab tellija 2, v.a lepingu muutmine või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.3. Töövõtja esindaja on Triin Lepland, telefon 558 28 62, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teisi pooli e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 6 9.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal 1 õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 9.3. Ükski pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teiste poolte eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 9.5. Juhul, kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja levik, mille tõttu on valitsuse poolt kehtestatud mistahes piirangud või täiendavad piirangud, või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine nimetatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 9.5.1. Lepingu aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.5.2. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale 1 taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.5.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud tähtajaliste piirangute tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 9.6. Tellijal 1 on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tellijal 2 puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetatakse PlanS § 29 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud alusel või muul põhjusel kaob vajadus tööde järele. Tellija 1 teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel tasub tellija 2 töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja poolt nõuetekohaselt teostatud ja tellijale 1 üleantud tööde osa eest ning töövõtjal ei ole õigust esitada nõudeid muude kulude või tekkinud kahju hüvitamiseks tulenevalt lepingu ülesütlemisest 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 10.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel