Timo Varik Teie: 14.07.2022 nr 6-1/19-136
Kambja Vallavalitsus
Meie: 28.07.2022 nr 4.1-5/2017-3
Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
Austatud härra Varik
Kambja Vallavalitsus teavitas Maaeluministeeriumi planeerimisseaduse § 82 kohaselt Kambja
valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõu avalikustamisest
ja palus selle kohta meie arvamust.
Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõus toodud põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad üldplaneeringus valla
territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks.
Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma
seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse
eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on
pooleli ning selle tulemused ei ole teada.
Seletuskirja eelnõu jaotises 1.3.1 „Linnaline põhjapiirkond“ on märgitud, et terviklikud ja
kasutuses olevad põllumajandusmaad jäävad ka tulevikus põllumajanduslikku kasutusse ja neid
ei hoonestata. Jaotises 1.3.2 „Maaline lõunapiirkond“ on rõhutatud, et Kambja valla maalises
lõunaosas ehk Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides on peamiseks eesmärgiks
olemasolevate väärtuste – eelkõige ajaloolise, küngaste ja jõgede poolt kujundatud
asustusstruktuuri ning põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse säilitamine. Lisaks on
elamuehitus hajaasustuse põhimõttel üldjuhul lubatud kõikjal, kus on olemas selleks vajalik
taristu ning see ei kahjusta olemasolevaid väärtusi (nt väärtuslikud põllumajandusmaad,
rohevõrgustiku sidusus, ilusad vaated, looduskaitse vms). Sarnane tingimus on märgitud ka
jaotises 3.3 „Hajaasustus“ – hajaasustuses tuleb säilitada valdavalt põllu- ja metsamajanduslik
maakasutus, mis vaheldub üksikute hajusalt paiknevate elamutega.
Seletuskirja eelnõu jaotises 4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Kambja valla
üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võetud lähtealuseks riigi
põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteedinäitaja 41 hindepunkti. Lisaks, arvestades
põllumajandusmaade kasutamise efektiivsust ja varem kehtestatud Kambja valla
üldplaneeringut endise Ülenurme valla osas, on Räni, Ülenurme, Külitse ja Reola kantides
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
mulla kui ressursi säilitamiseks määratud väärtuslikeks ka põllumajandusmaid, mille boniteet
on veidi alla 41, kuid mis on täna põllumajanduslikus kasutuses ning on hästi ligipääsetavad ja
hooldatavad või kuhu on rajatud maaparandussüsteemid. Samas on aga Kambja, Vana-Kuuste
ja Pangodi kantides väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvatud alasid, mille boniteet
on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning mille
taaskasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on
metsastumas/metsastunud, asub teistest põllumassiividest eemal jms).
Nimetatud jaotises 4.5 on toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks.
Nimetatu kohaselt tuleb väärtuslikke põllumajandusmaid üldjuhul kasutada
põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude
tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad
olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid
põllumajandusmaadele. Ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb reeglina vältida.
Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada, kuid sel juhul
tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi
terviklikkuse ning majandamise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse
muudatust põhjendada. Väärtuslikule põllumajandusmaale päikesejaamade rajamine ei ole
lubatud.
KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et
üldplaneeringuga määratakse väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 7167 hektarit, kusjuures
väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvatakse välja maa-alad, mille boniteet on vähemalt
41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning mille kasutuselevõtt on
ebaefektiivne, kokku u 540 hektari ulatuses. KSH hindaja arvates on antud juhul tegemist pigem
väheolulise muutusega. KSH hindaja on ka seisukohal, et üldplaneeringuga kavandatud
väärtusliku põllumajandmaa kaitsemeetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna need aitavad säilitada
väärtuslikke põllumajandusmaid maksimaalses ulatuses ning tagada sellega
põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse. Maaeluministeerium on KSH hindaja seisukohaga
nõus.
Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et Kambja valla üldplaneeringu koostajad on väljendanud
üldplaneeringuga põllumajandusmaasse hoolikat suhtumist ning väärtusliku põllumajandusmaa
määramisel ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on üldjuhul järgitud seaduse eelnõus
väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. Meie arvates annab selliselt
kavandatud üldplaneering nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse
toidujulgeolekuks, üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud.
Maaeluministeerium tänab ja tunnustab Kambja Vallavalitsust ning Kambja valla
üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema
igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa
kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas
arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alo Aasma
Halduse asekantsler kantsleri ülesannetes
2 (3)
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
3 (3)