dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine seoses isikuandmete töötlemisega riigihangetes

Rahandusministeerium · 27. juuli 2022
Viit
12.2-1/4969-3
Registreeritud
27. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-14969-3 27.07.2022 Väljaminev kiri.asice891 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kristel Mesilane Teie 07.06.2022 nr 12.2-1/4969-1 Rahandusministeerium Meie 20.06.2022 nr 2.1.-5/22/1456 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI arvamust, kas riigihanke hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avaldamine, sh avaandmetena kättesaadavaks tegemine riigihangete registris, kui see oleks sätestatud riigihangete seaduses, oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 (edaspidi üldmäärus) artikkel 6 lõige 1 punkt (e) lubab töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3 kohaselt lõikes 1 punktis (e) osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse, kas liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Seega nõustume, et kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus olemas. Samas juhime tähelepanu, et potentsiaalse seadusmuudatuse osas võtab AKI enda lõpliku seisukoha siiski eelnõukavandi kooskõlastamise käigus, sh hinnates seda, kas isikuandmete sellisel viisil töötlemine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele (nt kas hindamiskomisjoni liikmete isikukoodide avaldamine on avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks vältimatult vajalik). Küsite, kas see oleks ka piisav juhul, kui hindamiskomisjoni liikmed ei ole ametnikud, vaid hankija töötajad. Nimelt on hankijateks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, samuti teatud juhtudel mittetulundusühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingud. Riigihangete seaduse § 5 lg 2 sätestab, keda mõeldakse avaliku sektori hankija all ning sellisteks on ka loetletud eelpool loetletud juriidilised isikud, mistõttu kehtiks inspektsiooni hinnangul seadusesse sätestatav nõue hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avalikustamiseks sõltumata sellest, kas ta on ametnik või töötaja va juhul kui riigihangete seadusesse sätestatakse nõue üksnes ametnike andmete avalikustamiseks. Küsite ka, kas selliste andmete avaandmetena kättesaadavaks tegemine oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Avaandmete mõiste kehtivas õiguses on sätestatud AvTS § 31 lõikes 1, mille järgi avaandmed on avalik teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Seadusega kehtestatud korras piiratud teabeks ehk piiratud juurdepääsuga teabeks (AvTS § 34 lõige 1) on AvTS § 35 lõigetes 1 ja 2 loetletud teave. Juurdepääsupiirangu kehtestamise väljundiks on teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine (nn AK-teave; AvTS § 34 lõige 2). Isikuandmed võivad avaandmeteks olla juhul, kui nendele juurdepääsu ei ole põhjust piirata või kui avalikustamise näeb ette eriseadus. Kuid ka sellisel juhul tuleb lähtuda IKÜM art 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest ning arvestada ka muid üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Lisaks tuleb sellisel juhul arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks lähtudes AvTS § 31 lõikest 8 tulenevalt teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele. See ei tähenda aga seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete kontekstis seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle (avalikustada või mitte), vaid seda, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele, välistele otsingumootorite ligipääsu piiramine, üksikdokumentide allalaadimise takistamine või andmete tähtaegne avaldamine (kui see tuleneb seadusest), kas ja mis ajani on andmed nö aktiivselt avalikustatud ja mis ajast arhiivis jms). Samuti soovitame enne riigihangete seadusesse vastava muudatuse tegemist kaaluda mõjuhinnangu koostamise vajadust, et maandada võimalikud isikuandmetele rakenduvad ohud ning riskid eraelu puutumatusele. Lugupidamisega Ive Eevel jurist peadirektori volitusel 2 (2) Tõnis Saar Justiitsministeerium Meie 27.07.2022 nr 12.2-1/4969-3 [email protected] Pöördumine seoses isikuandmete töötlemisega riigihangetes Austatud härra kantsler Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-20251 punkti 1.3 Riigihanked ja toetused alapunkti 2 kohaselt on Rahandusministeeriumil koostöös Justiitsministeeriumiga ülesanne analüüsida riigihangete seadust ning ette valmistada vajadusel muudatus, mis kohustab hindamiskomisjonide jt hanke üle otsustanud inimeste isikukoodi riigihangete registris (RHR) registreerima ja avalikustama, st avaandmetena kättesaadavaks tegema. Vajadusel tuleb teha ka vastavad arendused RHR-i. Tegevuskava esimese osa (Eesmärgid) punktis 17 selgitatakse selle kohta järgmist: „Eestis korraldatakse ca 98% riigihangetest elektroonselt, mis on suurendanud riigihangete läbipaistvust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul tajuvad ettevõtjad riigihangete tingimusi siiski aegajalt näilisena. Läbipaistvust aitaks suurendada hanke üle otsustajate avalikustamine. Kuigi täna on loodud võimalus riigihangete registrisse (RHR) märkida hangete hindajad, pole see kohustuslik. Hindamiskomisjonide liikmete nimede (isikukoodide) esitamine registrile võimaldaks kuvada seoseid otsustajate ja hankevõitjate vahel (vt ka ptk „Andmed ja nende kättesaadavus). Hindamiskomisjonide liikmete nimede kohustuslik registreerimine RHRs ja avaandmetena kättesaadavaks tegemine hanke toimumise järgselt eeldab riigihangete seaduse muutmist ning ka RHR arendusi.“ Selleks, et korruptsioonivastase tegevuskava eesmärki täita, tuleks riigihangete seadust muuta. Kõigepealt tuleks riigihangete seaduses reguleerida, millistel juhtudel tuleks hankijal moodustada hindamiskomisjon, sh sisustada ka hindamiskomisjoni mõiste. Selleks tuleb uurida hankijate praktikat ning konsulteerida huvigruppidega, et regulatsiooni kehtestamisel tagada selle proportsionaalsus, st ühest küljest meetme eesmärk korruptsiooni ennetada, ent teisest küljest vältida asjatut töökoormust. Samas, kuivõrd tegevuskava ülesanne on püstitatud Justiitsministeeriumi initsiatiivil, palume teie arvamust, mida võiks olla mõeldud eespool nimetatud ülesandes teiste hanke üle otsustanud isikute all. Siinjuures tuleb silmas pidada, et hankijateks on lisaks riigiasutustele 1 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane_t egevuskava_l6plik01_0.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ka kohaliku omavalitsuse asutused ja üksused, teatud juhtudel mittetulundusühingud, sihtasutused ning muud eraõiguslikud juriidilised isikud. Selgitame, et hankija ise peab RHS § 9 lg 1 alusel kehtestama hankekorra, kus määratakse ka kindlaks, kuidas toimub riigihankes otsuste tegemine, mis võib erinevate hankijate puhul olla väga erinev. Näiteks ei ole harv juhus, kui kohaliku omavalitsuse üksuses esitatakse riigihankes tehtavad otsused vastutava isiku poolt ettepanekuna vallavolikogu istungile, kus need kas kinnitatakse või mitte. Kas näiteks sellisel juhul on hanke üle otsustanud isikuteks kõik vallavolikogu liikmed? Ministeeriumi puhul on sagedasti hankelepingu allkirjastajaks minister, kas sellisel juhul on ka tema hanke üle otsustanud isikuks, kelle andmed tuleks riigihangete registris avaldada? Lisaks eeltoodule tuleks kindlaks teha, mida tuleks riigihangete seaduses hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute RHR-i sisestamise kohustuse kehtestamisel reguleerida, st kuidas toimub nende andmete avaldamine. Seda küsimust ei saa aga lahendada üksnes riigihangete seaduse ja vastava praktika analüüsimise ega huvigruppidega konsulteerimise tulemusena, vaid uurida tuleb sellise regulatsiooni mõju isikuandmete kaitse aspektist. Teisisõnu tuleks meie hinnangul enne, kui asuda riigihangete seaduse muudatust välja töötama, sätestades hindamiskomisjoni liikmete mõiste, nende määramise regulatsiooni ning komisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja/või isikukoodide avaldamise kohustuse RHR-is, esmajoones leida vastus küsimusele, kas nende isikute andmete avaldamine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusega. Kuivõrd Rahandusministeeriumil selles vallas pädevus puudub, palume siin Justiitsministeeriumi sisendit. Isikuandmete kaitse seaduse, isikuandmete kaitse üldmääruse ning Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise rohelise raamatu kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ja eesmärgipärane. Seega kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus olemas. Küsimus on, kas see on piisav juhul, kui hindamiskomisjoni liikmed ja teised hanke üle otsustanud isikud ei ole ametnikud, vaid hankija töötajad. Nimelt on hankijateks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, samuti teatud juhtudel mittetulundusühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingud, samuti võivad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes riigihangete üle otsustada töötajad. Hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide riigihangete registris märkimise ja avaldamise eesmärk on riigihangete läbipaistvuse suurendamine ning korruptsiooniohu vähendamine. Hindamiskomisjoni liikmed ja teised hanke üle otsustanud isikud on seostatavad hankija ning konkreetse riigihankega ning kui need isikud on teada, vähendab see varjatud kokkulepete ohtu. Oleme aru saanud, et isikuandmete automatiseeritud töötlemine ei tohiks olla lubatud, kui andmete töötlemine tuleneb muust õiguslikust alusest kui nõusolek ja kui isikuandmeid töödeldakse avalike ülesannete täitmisel. Samuti ei tohiks automatiseeritud töötlemine olla lubatud juhul, kui see avaldab isikule otsest õiguslikku või muud märkimisväärset mõju. Hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute andmete avaandmetena kättesaadavaks tegemine riigihangete registris tähendaks nende töötlemise võimaldamist 2 automatiseeritud kujul määratlemata isikute poolt. Seega tekib küsimus, kas juhul, kui isikuandmete töötlemine oleks lubatav riigihangete seaduses sätestatud alusel, siis kas see oleks siiski keelatud automatiseeritud kujul, st ei tohiks neid andmeid avaandmetena avalikustada. Samuti, nagu eelnevalt märgitud, oleks hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide avaldamisel isikud seostatavad hankija ning konkreetse riigihankega. Seega on võimalik nende andmete põhjal seostada isikuid riigihangete tulemusega, mistõttu võib arvata, et andmete töötlemisel oleks isikutele märkimisväärne mõju. Juhul kui andmed avalikustada riigihanke läbiviimise ajal, võimaldab see ettevõtjatel avaldada riigihanke üle otsustanud isikutele survet endale sobivate otsuste saamiseks või pärast riigihanke menetluse lõppu avaldada rahulolematust töövälisel viisil. Pöördusime käesoleva aasta juunis ka päringuga Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole, milles küsisime arvamust, kas riigihanke hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide avaldamine, sh avaandmetena kättesaadavaks tegemine riigihangete registris, kui see oleks sätestatud riigihangete seaduses, oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Andmekaitse Inspektsioon leidis oma 20.06.2022 kirjas nr 2.1.-5/22/1456 (lisatud) sarnaselt meiega, et kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus olemas. Samas märkis AKI, et potentsiaalse seadusmuudatuse osas võetakse lõplik seisukoht eelnõukavandi kooskõlastamise käigus, sh hinnates seda, kas isikuandmete sellisel viisil töötlemine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele. Lisaks sellele märkis AKI, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks lähtudes AvTS § 31 lõikest 8 tulenevalt teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele. See tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kokkuvõtvalt märkis AKI, et enne riigihangete seadusesse vastava muudatuse tegemist kaaluda mõjuhinnangu koostamise vajadust, et maandada võimalikud isikuandmetele rakenduvad ohud ning riskid eraelu puutumatusele. Lähtuvalt eeltoodust ja asjaolust, et Justiitsministeeriumi hoitavateks valdkondadeks on nii korruptsiooniennetus kui ka isikuandmete kaitse, palume Teie sisendit eespool kirjeldatud küsimustes: 1. milliseid isikuid tuleb mõista korruptsioonivastase tegevuskava ülesandes märgitud teiste hanke üle otsustanud isikute all; 2. kas isikuandmete eespool kirjeldatud viisil töötlemine, sh avaandmetena avaldamine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele; 3. kas ja millist mõju avaldab teie hinnangul isikutele nende andmete eespool kirjeldatud viisil töötlemine, sh avaandmetena avaldamine riigihangete registris? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes 3 Lisa: Andmekaitse Inspektsiooni 20.06.2022 kiri nr 2.1.-5/22/1456 Evelin Karindi-Kask 6113501 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel