ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristel Mesilane Teie 07.06.2022 nr 12.2-1/4969-1
Rahandusministeerium
Meie 20.06.2022 nr 2.1.-5/22/1456
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI arvamust, kas
riigihanke hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avaldamine, sh avaandmetena
kättesaadavaks tegemine riigihangete registris, kui see oleks sätestatud riigihangete seaduses,
oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 (edaspidi üldmäärus) artikkel 6 lõige 1 punkt (e)
lubab töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3
kohaselt lõikes 1 punktis (e) osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse, kas liidu
õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.
Seega nõustume, et kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete nimede ja
isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks
seaduslik alus olemas. Samas juhime tähelepanu, et potentsiaalse seadusmuudatuse osas võtab
AKI enda lõpliku seisukoha siiski eelnõukavandi kooskõlastamise käigus, sh hinnates seda, kas
isikuandmete sellisel viisil töötlemine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele (nt kas
hindamiskomisjoni liikmete isikukoodide avaldamine on avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks vältimatult vajalik).
Küsite, kas see oleks ka piisav juhul, kui hindamiskomisjoni liikmed ei ole ametnikud, vaid
hankija töötajad. Nimelt on hankijateks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka avalik-
õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, samuti teatud juhtudel
mittetulundusühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingud.
Riigihangete seaduse § 5 lg 2 sätestab, keda mõeldakse avaliku sektori hankija all ning sellisteks
on ka loetletud eelpool loetletud juriidilised isikud, mistõttu kehtiks inspektsiooni hinnangul
seadusesse sätestatav nõue hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avalikustamiseks
sõltumata sellest, kas ta on ametnik või töötaja va juhul kui riigihangete seadusesse sätestatakse
nõue üksnes ametnike andmete avalikustamiseks.
Küsite ka, kas selliste andmete avaandmetena kättesaadavaks tegemine oleks kooskõlas
isikuandmete kaitse seadusega.
Avaandmete mõiste kehtivas õiguses on sätestatud AvTS § 31 lõikes 1, mille järgi avaandmed on
avalik teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Seadusega kehtestatud korras piiratud teabeks ehk piiratud juurdepääsuga teabeks (AvTS § 34
lõige 1) on AvTS § 35 lõigetes 1 ja 2 loetletud teave. Juurdepääsupiirangu kehtestamise
väljundiks on teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine (nn AK-teave;
AvTS § 34 lõige 2).
Isikuandmed võivad avaandmeteks olla juhul, kui nendele juurdepääsu ei ole põhjust piirata või
kui avalikustamise näeb ette eriseadus. Kuid ka sellisel juhul tuleb lähtuda IKÜM art 5
sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest ning arvestada ka muid üldmäärusest tulenevaid
nõudeid.
Lisaks tuleb sellisel juhul arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama
kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks lähtudes AvTS § 31
lõikest 8 tulenevalt teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku
mõju eraelu puutumatusele. See ei tähenda aga seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete
kontekstis seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle (avalikustada või
mitte), vaid seda, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et
teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt
andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele,
välistele otsingumootorite ligipääsu piiramine, üksikdokumentide allalaadimise takistamine või
andmete tähtaegne avaldamine (kui see tuleneb seadusest), kas ja mis ajani on andmed nö
aktiivselt avalikustatud ja mis ajast arhiivis jms).
Samuti soovitame enne riigihangete seadusesse vastava muudatuse tegemist kaaluda
mõjuhinnangu koostamise vajadust, et maandada võimalikud isikuandmetele rakenduvad ohud
ning riskid eraelu puutumatusele.
Lugupidamisega
Ive Eevel
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)
Tõnis Saar
Justiitsministeerium Meie 27.07.2022 nr 12.2-1/4969-3
[email protected]
Pöördumine seoses isikuandmete
töötlemisega riigihangetes
Austatud härra kantsler
Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-20251 punkti 1.3 Riigihanked ja toetused alapunkti 2
kohaselt on Rahandusministeeriumil koostöös Justiitsministeeriumiga ülesanne analüüsida
riigihangete seadust ning ette valmistada vajadusel muudatus, mis kohustab
hindamiskomisjonide jt hanke üle otsustanud inimeste isikukoodi riigihangete registris (RHR)
registreerima ja avalikustama, st avaandmetena kättesaadavaks tegema. Vajadusel tuleb teha
ka vastavad arendused RHR-i.
Tegevuskava esimese osa (Eesmärgid) punktis 17 selgitatakse selle kohta järgmist:
„Eestis korraldatakse ca 98% riigihangetest elektroonselt, mis on suurendanud riigihangete
läbipaistvust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul tajuvad ettevõtjad riigihangete
tingimusi siiski aegajalt näilisena. Läbipaistvust aitaks suurendada hanke üle otsustajate
avalikustamine. Kuigi täna on loodud võimalus riigihangete registrisse (RHR) märkida
hangete hindajad, pole see kohustuslik. Hindamiskomisjonide liikmete nimede (isikukoodide)
esitamine registrile võimaldaks kuvada seoseid otsustajate ja hankevõitjate vahel (vt ka ptk
„Andmed ja nende kättesaadavus). Hindamiskomisjonide liikmete nimede kohustuslik
registreerimine RHRs ja avaandmetena kättesaadavaks tegemine hanke toimumise järgselt
eeldab riigihangete seaduse muutmist ning ka RHR arendusi.“
Selleks, et korruptsioonivastase tegevuskava eesmärki täita, tuleks riigihangete seadust
muuta. Kõigepealt tuleks riigihangete seaduses reguleerida, millistel juhtudel tuleks hankijal
moodustada hindamiskomisjon, sh sisustada ka hindamiskomisjoni mõiste. Selleks tuleb
uurida hankijate praktikat ning konsulteerida huvigruppidega, et regulatsiooni kehtestamisel
tagada selle proportsionaalsus, st ühest küljest meetme eesmärk korruptsiooni ennetada, ent
teisest küljest vältida asjatut töökoormust.
Samas, kuivõrd tegevuskava ülesanne on püstitatud Justiitsministeeriumi initsiatiivil, palume
teie arvamust, mida võiks olla mõeldud eespool nimetatud ülesandes teiste hanke üle
otsustanud isikute all. Siinjuures tuleb silmas pidada, et hankijateks on lisaks riigiasutustele
1
Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane_t
egevuskava_l6plik01_0.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ka kohaliku omavalitsuse asutused ja üksused, teatud juhtudel mittetulundusühingud,
sihtasutused ning muud eraõiguslikud juriidilised isikud. Selgitame, et hankija ise peab RHS
§ 9 lg 1 alusel kehtestama hankekorra, kus määratakse ka kindlaks, kuidas toimub riigihankes
otsuste tegemine, mis võib erinevate hankijate puhul olla väga erinev. Näiteks ei ole harv
juhus, kui kohaliku omavalitsuse üksuses esitatakse riigihankes tehtavad otsused vastutava
isiku poolt ettepanekuna vallavolikogu istungile, kus need kas kinnitatakse või mitte. Kas
näiteks sellisel juhul on hanke üle otsustanud isikuteks kõik vallavolikogu liikmed?
Ministeeriumi puhul on sagedasti hankelepingu allkirjastajaks minister, kas sellisel juhul on
ka tema hanke üle otsustanud isikuks, kelle andmed tuleks riigihangete registris avaldada?
Lisaks eeltoodule tuleks kindlaks teha, mida tuleks riigihangete seaduses hindamiskomisjoni
liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute RHR-i sisestamise kohustuse kehtestamisel
reguleerida, st kuidas toimub nende andmete avaldamine. Seda küsimust ei saa aga lahendada
üksnes riigihangete seaduse ja vastava praktika analüüsimise ega huvigruppidega
konsulteerimise tulemusena, vaid uurida tuleb sellise regulatsiooni mõju isikuandmete kaitse
aspektist.
Teisisõnu tuleks meie hinnangul enne, kui asuda riigihangete seaduse muudatust välja
töötama, sätestades hindamiskomisjoni liikmete mõiste, nende määramise regulatsiooni ning
komisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja/või isikukoodide
avaldamise kohustuse RHR-is, esmajoones leida vastus küsimusele, kas nende isikute
andmete avaldamine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 ja
isikuandmete kaitse seadusega. Kuivõrd Rahandusministeeriumil selles vallas pädevus
puudub, palume siin Justiitsministeeriumi sisendit.
Isikuandmete kaitse seaduse, isikuandmete kaitse üldmääruse ning Eesti avaliku teabe
masinloetava avalikustamise rohelise raamatu kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema
seaduslik ja eesmärgipärane.
Seega kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle
otsustanud isikute nimede ja isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris,
oleks isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus olemas. Küsimus on, kas see on piisav juhul,
kui hindamiskomisjoni liikmed ja teised hanke üle otsustanud isikud ei ole ametnikud, vaid
hankija töötajad. Nimelt on hankijateks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka
avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, samuti teatud juhtudel
mittetulundusühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingud, samuti
võivad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes riigihangete üle otsustada töötajad.
Hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide
riigihangete registris märkimise ja avaldamise eesmärk on riigihangete läbipaistvuse
suurendamine ning korruptsiooniohu vähendamine. Hindamiskomisjoni liikmed ja teised
hanke üle otsustanud isikud on seostatavad hankija ning konkreetse riigihankega ning kui need
isikud on teada, vähendab see varjatud kokkulepete ohtu.
Oleme aru saanud, et isikuandmete automatiseeritud töötlemine ei tohiks olla lubatud, kui
andmete töötlemine tuleneb muust õiguslikust alusest kui nõusolek ja kui isikuandmeid
töödeldakse avalike ülesannete täitmisel. Samuti ei tohiks automatiseeritud töötlemine olla
lubatud juhul, kui see avaldab isikule otsest õiguslikku või muud märkimisväärset mõju.
Hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute andmete avaandmetena
kättesaadavaks tegemine riigihangete registris tähendaks nende töötlemise võimaldamist
2
automatiseeritud kujul määratlemata isikute poolt. Seega tekib küsimus, kas juhul, kui
isikuandmete töötlemine oleks lubatav riigihangete seaduses sätestatud alusel, siis kas see
oleks siiski keelatud automatiseeritud kujul, st ei tohiks neid andmeid avaandmetena
avalikustada. Samuti, nagu eelnevalt märgitud, oleks hindamiskomisjoni liikmete ja teiste
hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide avaldamisel isikud seostatavad hankija
ning konkreetse riigihankega. Seega on võimalik nende andmete põhjal seostada isikuid
riigihangete tulemusega, mistõttu võib arvata, et andmete töötlemisel oleks isikutele
märkimisväärne mõju. Juhul kui andmed avalikustada riigihanke läbiviimise ajal, võimaldab
see ettevõtjatel avaldada riigihanke üle otsustanud isikutele survet endale sobivate otsuste
saamiseks või pärast riigihanke menetluse lõppu avaldada rahulolematust töövälisel viisil.
Pöördusime käesoleva aasta juunis ka päringuga Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole,
milles küsisime arvamust, kas riigihanke hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle
otsustanud isikute nimede ja isikukoodide avaldamine, sh avaandmetena kättesaadavaks
tegemine riigihangete registris, kui see oleks sätestatud riigihangete seaduses, oleks kooskõlas
isikuandmete kaitse seadusega. Andmekaitse Inspektsioon leidis oma 20.06.2022 kirjas nr
2.1.-5/22/1456 (lisatud) sarnaselt meiega, et kui riigihangete seadus sätestaks
hindamiskomisjoni liikmete ja teiste hanke üle otsustanud isikute nimede ja isikukoodide
märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks seaduslik
alus olemas. Samas märkis AKI, et potentsiaalse seadusmuudatuse osas võetakse lõplik
seisukoht eelnõukavandi kooskõlastamise käigus, sh hinnates seda, kas isikuandmete sellisel
viisil töötlemine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele. Lisaks sellele märkis AKI,
et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena
taaskasutatavaks annab), peaks lähtudes AvTS § 31 lõikest 8 tulenevalt teabevaldaja
täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele. See
tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta
täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kokkuvõtvalt märkis AKI, et enne riigihangete
seadusesse vastava muudatuse tegemist kaaluda mõjuhinnangu koostamise vajadust, et
maandada võimalikud isikuandmetele rakenduvad ohud ning riskid eraelu puutumatusele.
Lähtuvalt eeltoodust ja asjaolust, et Justiitsministeeriumi hoitavateks valdkondadeks on nii
korruptsiooniennetus kui ka isikuandmete kaitse, palume Teie sisendit eespool kirjeldatud
küsimustes:
1. milliseid isikuid tuleb mõista korruptsioonivastase tegevuskava ülesandes märgitud teiste
hanke üle otsustanud isikute all;
2. kas isikuandmete eespool kirjeldatud viisil töötlemine, sh avaandmetena avaldamine
vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele;
3. kas ja millist mõju avaldab teie hinnangul isikutele nende andmete eespool kirjeldatud
viisil töötlemine, sh avaandmetena avaldamine riigihangete registris?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
3
Lisa: Andmekaitse Inspektsiooni 20.06.2022 kiri nr 2.1.-5/22/1456
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
4