Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.07.2022 19:17
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Õmbluse ja lähiala detailplaneerigule arvamuse küsimine
Tähtsus: Tavaline
TereEdastan Õmbluse ja lähiala detailplaneerigule arvamuse
küsimiseks Kihnu Vallavalitsuse taotluse.LugupidamisegaKaido SelbergKihnu
Vallavalitsuskeskkonnanõuniktel 59125115
KIHNU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn
[email protected] Meie: 26.07.2022 nr 7-1.3/154
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu esitamine arvamuse avaldamiseks
Lähtudes planeerimisseaduse § 133 lg 1, § 127 lg 1 ja Kihnu Vallavolikogu 29.03.2018.a
otsusest nr 13 esitame Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu arvamuse
avaldamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Egon Vohu
Vallavanem
Lisa: 1. Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering.
Koostas: Kaido Selberg
Kihnu Vallavalitsuse Keskkonnanõunik
[email protected]
Linaküla Tel 446 9910 Registrikood 75003967
Kihnu vald e-post
[email protected] SEB EE211010902001663000
88003 Pärnu maakond SWIFT/BIC EEUHEE2X
Projekteerija: OÜ Ferrysan
MTR reg nr: EEP002230
Muskaadi 14
Saue 76506
Harjumaa
Reg.nr.11203491
Tel. +372 522 1744
e-mail:
[email protected]
Töö nr: 2-19
Tellija: Kihnu
Tellija:
Vallavalitsus Huvitatud isik: Osaühing Vurr
Linaküla Pihlamäe talu
Kihnu vald Linaküla
Pärnu maakond 88003 Kihnu vald
e-mail:
[email protected] Pärnu maakond 88003
tel. +372 446 9910 e-mail:
[email protected] m
PÄRNUMAA, KIHNU VALD, LEMSI KÜLA
ÕMBLUSE KATASTRIÜKSUSE JA
LÄHIALA DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson
TALLINN 2022
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
DETAILPLANEERINGU ESKIISI KOOSSEIS
SELETUSKIRI ........................................................................................................... 4
1. SISSEJUHATUS..................................................................................................... 4
1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk............................................................... 4
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................ 5
3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS ............................. 7
3.1. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid .......................... 7
3.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringute loetelu .................................. 7
4. PLANEERINGU LAHENDUS .............................................................................. 8
4.1. Alal kehtivate planeeringute kohane piirkonna areng ........................................ 8
4.1.1. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud ....................................... 8
4.1.2. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs ........................................................... 9
4.1.3. Kihnu valla arengukava .............................................................................. 10
4.1.4. Kehtestatud detailplaneeringud, kõrvalaladel kehtestatud
planeeringute mõju .................................................................................................. 10
4.2. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja taotluse põhjendused .................. 10
4.3. Krundijaotus. ....................................................................................................... 11
4.4. Projekteerimise põhimõtted. ............................................................................... 11
4.4.1. Kruntide ehitusõigus ................................................................................... 12
4.4.2. Arhitektuursed piirangud ............................................................................ 12
4.5. Haljastus ja heakord ............................................................................................ 13
4.5.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................. 13
4.5.2. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed .......................... 14
4.5.3. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava
elluviimiseks. .......................................................................................................... 14
4.5.4. Kuritgevusriskide vähendamine.................................................................. 15
4.6. Teed..................................................................................................................... 15
4.6.1. Juurdepääs planeeritavale alale. .................................................................. 15
4.6.2. Parkimine. ................................................................................................... 17
4.7. Tehnovõrgud ....................................................................................................... 17
4.7.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus ............................................. 17
4.7.2. Elektrivarustus ............................................................................................ 20
4.7.3. Sidevarustus ................................................................................................ 20
4.7.4. Soojavarustus .............................................................................................. 20
4.7.5. Tuleohutuse tagamine ................................................................................. 20
4.8. Planeeringu elluviimise tegevuskava .................................................................. 23
Ferrysan OÜ 2
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
LISAD
Lisa 1: Elektrilevi OÜ 04.02.2019 väljastatud tehnilised tingimused
detailplaneeringuks nr 321401;
Lisa 2: Väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistrist, registriosa
Nr: 3357606 (Õmbluse katastriüksus).
Lisa 3: Väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistrist, registriosa
Nr: 2326602 (Vana-Lossi katastriüksus).
Lisa 4: Maanteeameti tehnilised tingimused (16.02.2018 nr 15-2/18/6026-2).
Lisa 5: Terviseameti lähteseisukohad 14.02.2018 nr 9.3-1/953.
JOONISED
Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1:5000
Joonis 2: Tugiplaan M 1:500
Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
Joonis 4: Tehnovõrkude skeem
Ferrysan OÜ 3
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ Vurr (Reg nr 11998177),
esindaja Raina Kiviselg. Planeeritavaks alaks on Õmbluse (kat. tunnus:
65301:003:1700) katastriüksus. Planeeritava ala kogupindala on ca 0,7 ha.
Kinnistu omanik Reena Vart on andnud Raina Kiviselg kasutusse ja tähtajatult
tasuta rendile temale kuuluva hoone osa koos õigusega teha lammutus-,
renoveerimis- ja ümberehitustöid majutus-, spa- ja konverentsikompleksi
väljaehitamiseks.
1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks on
ehituskeeluvööndis asuva vana vabrikuhoone rekonstrueerimine, ehitusmahtude
suurendamine ning Õmbluse kinnistu jagamine elamumaaks ja ärimaaks.
Ärimaale soovitakse huvitatud isiku poolt rajada väike spa-hotell (paari sauna ja
väiksema basseini/vanniga veeala koos majutusega ca 40-le inimesele), restoran
ja konverentsiruum. Lisaks soovitakse leida lahendus juurdepääsutee osas ning
parkimisele ja arendada välja tehnosüsteemid. Planeeringuga antakse ehitusõigus
koos hoonestusala ja arhitektuursete nõuetega ning tehnovõrkude, heakorra ja
haljastuse lahendused.
Planeeringu koostamise käigus ilmnes, et otstarbekam on naaberkinnistu Vana-
Lossi (30301:001:0421) liita planeeritava Õmbluse kinnistuga ning Vana-Lossi
katastriüksusele näha ette spa-hotellile abihoonete ehitamise võimalus. Seetõttu
on täienenud ka planeeringu koostamise eesmärk.
Ferrysan OÜ 4
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
Maakasutus
Õmbluse katastriüksus:
katastriüksuse tunnus: 30301:001:0446;
maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100%;
kinnistu registriosa nr; 3357606;
katastriüksuse pindala 2152 m²;
kinnistu omanikud: Marta Vambola ja Reena Vart (endise nimega
Reena Laos).
Vana-Lossi katastriüksus:
katastriüksuse tunnus: 30301:001:0421;
maakasutuse sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%;
kinnistu registriosa: nr 10481450
katastriüksuse pindala 1403m²;
kinnistu omanik: Virve Elfriide Köster
Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude
planeerimiseks.
Asukoht
Õmbluse ning Vana-Lossi kinnistud asuvad Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas.
Planeeringualale pääseb olemasolevalt Lemsi - Sääre (19145) riigiteelt. Kihnu saare
kirdeosas paiknev planeeringuala suurusega ~0,4 ha on pea kõigist külgedest piiratud
hoonestatud katastritiksustega ning asub sadamast linnulennult ca 400 m kaugusel.
Ferrysan OÜ 5
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Joonis 1. Planeeritav ala, foto Maa-ameti fotolaost http://www.maaamet.ee/fotoladu/
(Pildistamise aeg 2012-05-02).
Hooned ja rajatised
Ehitisregistri andmetel on Õmbluse kinnistul õmblustöökoda (560 m²). Vana-Lossi
katastriüksusel ei paikne hooneid.
Kitsendused
- Alla 1 kV elektriõhuliin (M25364401), kaitsevöönd 2 m liini teljest;
- Ranna- ja kalda ehituskeelu- ning piiranguvöönd 200 m üks meeter kaldajoone
kõrgusväärtusest;
- Riigimaantee Lemsi - Sääre (19145) tee kaitsevöönd 30 m mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel);
- Sideliin (väline tunnus 104327028), (kaitsevöönd 1 m);
- Pärnu maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimsed” kohaselt paikneb Kihnu saar rohelise võrgustiku tugialal
T8 ja kuulub väärtuslike maastike hulka. Uue koostatava maakonnaplaneeringu
alusel Kihnu saar enam rohelise võrgustiku tugialade hulka ei määrata;
- Nõmme kinnistul oleva puurkaevu hooldusala 10 m.
Ferrysan OÜ 6
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
3.1. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid
Kihnu Vallavolikogu 29.03.2018 otsus nr 13;
Kihnu Vallavalitsuse 10.04.2018 a korraldus nr 22;
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (kehtestatud
17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152);
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”;
Kihnu valla üldplaneering;
Kihnu valla arengukava 2017-2025;
Green Key väikeste majutuste kriteeriumid ja selgitavad märkused
juuli 2016 – 31. detsember 2020 (väikemajutused kuni 15 majutustoaga k.a.);
Kihnu Vallavolikogu 29.03.2018 otsuse nr 13 lisa 2 “Strateegilise
keskkonnamõju eelhinnang Õmbluse detailplaneeringule“
Rock City detailplaneering;
Silveri katastritiksuse detailplaneering;
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021. a vastu võetud määrus nr 17
"Majutusteenuse osutamise üldnõuded";
Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1
Vabariigi Valituse 15.03.2007 vastu võetud määrus nr 80 “Tervisekaitsenõuded
ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”;
Planeerimisseadus;
Looduskaitseseadus;
Ehitusseadustik;
Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.
Lähteülesanne;
3.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringute loetelu
Joonise nimetus: “Õmbluse ja Vana-Lossi katastriüksuste maa-ala plaan“ M
1:500 (OÜ KLM Maakorraldusbüroo, 18.10.2018a. Töö nr: 3628, MKM
registreering EEG000143, 349MA-k.
Ferrysan OÜ 7
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
4. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendus näeb ette Õmbluse kinnistu jagamise kaheks krundiks. Põhjapoolse
krundi (pos 1) sihtotstarbeks jääb 100% elamumaa, lõunapoolsel (pos 2) 100% ärimaa.
Õmbluse kinnistuga liidetakse Vana-Lossi katastriüksus (30301:001:0421). Määratakse
hoonestustingimused ja ehitusõigus SPA & hotelli ning abihoonete rajamiseks, leitakse
põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsuteede lahendus.
4.1. Alal kehtivate planeeringute kohane piirkonna areng
4.1.1. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused" kohaselt asub kogu Kihnu saar rohelise võrgustiku tugialal T8 ja
kuulub väärtuslike maastike hulka. Uue koostatava maakonnaplaneeringu alusel Kihnu
saar enam rohelise võrgustiku tugialade hulka ei määrata. Kavandatav tegevus ei ole
vastuolus nõuetega rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Arendustegevused,
mis aga muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad
joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike
veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada omavalitsuse, keskkonnaameti ja
maavalitsusega. Planeeringualal tuleb soovitatavalt maksimaalselt tagada kaldaalade
looduslikkuse säilitamine ning ehituskeeluvööndi maksimaalse laiuse tagamine.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus nõuetega väärtuslike maastike säilimiseks.
Planeeringu koostamisel tuleb säilitada väärtusliku maastiku omapära — ehitamisel või
ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente.
Kihnu saart ümbritseva mere osas on kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneering. Kihnu ja Suaru sadamad on välja toodud mereplaneeringus kui
olulised sadamad maakonna kui terviku ruumilise arengu seisukohalt. Kihnu sadam on
üks Pärnu maakonna parvlaevasadamatest. Õmbluse detailplaneeringuga ei kavandata
tegevusi sadamatesse. Ainuke seotus sadamaga on ühendus mandriga, turistide transport.
Sadamate areng on positiivse mõjuga kogu Kihnu turismivaldkonna edendamisele.1
1
Strateegilise keskkonnamõju eelhinnang Õmbluse detailplaneeringule, p 2.2
Ferrysan OÜ 8
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
4.1.2. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs
Joonis 2. Väljavõte Kihnu valla üldplaneeringu kaardist. Planeeritav ala.
Kihnu valla üldplaneeringu (arengukava) kohaselt on Õmbluse ja Vana-Lossi
katastritiksused transpordi- ja tootmistsoonis. Tsoon hõlmab olemasoleva sadama-ala ja
selle lähipiirkonna koos vanade tootmishoonete, ladude, kommunikatsioonide ja nende
juurde kuuluvaga, aga ka kõigi olemasolevate elamutega, mis selles piirkonnas asuvad.
Konkreetselt Kihnu ja Suaru sadamas toimuvad tegevused jäävad planeeringualast
linnulennult ca 400 m kaugusele ega avalda otsest mõju kavandatavale majutusasutusele
koos väikesemahulise spaga. Sadamaga seotud tegevused nagu kalapiiiik, transport ja
tootmine jäävad planeeringuala mõjupiirkonnast valja. Seotus sadama-alaga on vaid
transpordi osas, mandri ja saare vahel inimeste ja kauba transpordil.
Kihnu valla üldplaneering on ca 20 aastat vana. Selle aja jooksul on palju muutunud ala
kasutuses. Nagu eelpool kirjeldatud, siis tootmine on suures osas kadunud. Pigem
tulekski vaadelda eraldi konkreetset sadamate ala ja nö sadama piirkonda. Sadama
piirkond koosneb erinevatest kasutusfunktsioonidest (see on nii olnud ka ajal, kui
kehtestati Kihnu valla üldplaneering), põhiliselt elamine, äri ning väiksemas mahus ka
tootmine. Äritegevusega on konkreetselt selles piirkonnas tegeletud juba aastaid. Ka
Õmbluse kinnistul paikneva Õmblutsehhi hoonetes tegutses varem kauplus. Kogu
üldplaneeringuga määratud transpordi- ja tootmistsooni maa-alast moodustab Õmbluse
detailplaneeringu ala ca 2 %.
Eelnevast tulenevalt ei ole Õmbluse detailplaneeringu algatamise näol tegemist
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, vaid
Ferrysan OÜ 9
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.2
4.1.3. Kihnu valla arengukava
Kihnu valla arengukava 2017-2025 kohaselt on majandustegevuse valdkonnas üheks
eesmärgiks aastaringselt kasutatavate majutus- ja toitlustusasutuste väljaarendamine.
Seda eelistatud sadamapiirkonnas.3
4.1.4. Kehtestatud detailplaneeringud, kõrvalaladel kehtestatud planeeringute
mõju
Koostamisel on ca 400 m kaugusel (linnulennult) Rock City detailplaneering ning Kihnu
Vallavalitsuse 07.02.2019 korraldusega nr 11 kehtestatud Silveri katastriüksuse
detailplaneering. Mõlemad planeeringud näevad ette majutuskohtade suurenemise
võimalusi.
4.2. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja taotluse põhjendused
LKS § 35 lg4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd,
veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja vastava vööndi laiusest. Kuna
Kihnu valla üldplaneeringuga ei ole määratud korduvalt üleujutatud ala piiri, siis LKS § 35
lg 3¹ kohaselt on selleks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
Detailplaneeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada planeeritavate
kruntide pos 1 ja pos 2 hoonestusalade, parkimisala ning juurdepääsutee ulatuses.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-jatehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Lähtuvalt looduskaitseseaduse §-st 34 on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või
kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine.
Kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on seotud alal oleva hoone rekonstrueerimisega,
ei mõjuta ehituskeeluvööndi vähendamine oluliselt looduskooslusi ega nende säilimist.
Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on seotud valdavalt teatava inimkoormuse
suurenemisega antud piirkonnas.
2
Strateegilise keskkonnamõju eelhinnang Õmbluse detailplaneeringule, p 2.2
3
Strateegilise keskkonnamõju eelhinnang Õmbluse detailplaneeringule, p 2.2
Ferrysan OÜ 10
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Planeeritava hoonestusega ei kahjustata kellegi huvisid, pigem planeeritav ala
korrastatakse. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et planeeringulahenduse
teostumisel elavneb piirkonnas majandustegevus ning panustatakse ala arendamisse ning
korrashoidu.
Arvestades eeltoodut tehakse ettepanek taotleda Keskkonnaametilt luba ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt joonisel põhijoonis tehnovõrkudega
esitatud planeeritavate kruntide pos 1 ja pos 2 hoonestusalade, parkimisala ja
juurdepääsutee ulatuses.
4.3. Krundijaotus.
Õmbluse katastriüksus jagatakse kaheks krundiks ning lõunapoolne krunt liidetakse
Vana-Lossi katastriüksusega.
4.4. Projekteerimise põhimõtted.
Krundil pos 2 hoone rekonstrueerimise eesmärgiks on luua ajaloolise hõnguga Kihnu
saarele kaasaegsete mugavustega lõõgastuskeskkond spa ja majutusega. Selleks
rajatakse hoonele uus moodne 2,5-kordne viilkatusega maht, tuuakse hoonesse sisse
vesi, rajatakse hotellitoad eraldi pesuruumidega igas toas, kohvik/restoran, mida
vajadusel kohandada konverentsiruumiks, moderne köök laoruumidega, spa sise-ja
välisbasseiniga, massaaživannide, kahe sauna, riietusruumi ja pesuruumiga. Hoone
ehitisealust pinda ei ole kavas suurendada, hoone kasvab kõrgusesse. Suured
klaaspinnad loovad avara ja valgusküllase siseruumi. Uue ja vana hooneosa vahele
rajatakse tulemüür. 4
Teine hoone pool (krundil pos 1) jääb kasutusse elamuna. Lubatud on hoone mahu
suurendamine sarnaselt pos 2 krundil rekonstrueeritava majutusasutusega ning lubatud
on kuni 40 m² suuruse abihoone rajamine. Krundile pos 2 liidetavale Vana-Lossi
katastriüksusele nähakse ette abihoonete rajamise võimalus (HA-4), pindalaga kuni
2x60m². Projekteerimisel lähtuda, et abihooned oleksid liigendatud, määrata abihoonete
vahele mõistlik vahe ning lubatud on varikatuste rajamine. Juhul kui kuni 25 m²
varikatus rajatakse kahe abihoone vahele, võib ehitisealust pinda suurendada 25 m²
võrra. Varikatuse rajamisel arvestada, et oleks tagatud hoone liigendatus. Tuuletõkkeks
rajatav(ad) sein(ad) ei tohi asetseda abihoonetega ühel joonel ning need peavad olema
4
Väljavõte LIVE Architects OÜ eskiisprojekti “Kihnu SPA & Hotell eskiisprojekt“ seletuskirjast
Ferrysan OÜ 11
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
õhulised (nt klaassein, lamellidest koosnev sein vmt). Ehitusluba mittenõudvaid
väikeehitisi ei ole lubatud rajada.
4.4.1. Kruntide ehitusõigus
Pos 1
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 340 m² (sh kuni 40 m² abihoone
rajamiseks);
Krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa;
Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast- elamu kuni 9 m, abihoone
kuni 5 m;
Hoonete arv krundil- 2;
Krundi sihtotstarve - 100 % elamumaa.
Pos 2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 600 m² (sh kuni 120 m² abihoonete
rajamiseks. Kuni 25 m² ehitisealuse pinnaga varikatuse rajamisel kahe abihoone
vahele, võib ehitisealust pinda suurendada kuni 25 m²);
Krundi kasutamise sihtotstarve – ärimaa;
Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast – majutushoone kuni 12 m,
abihoone kuni 5 m;
Hoonete arv krundil- 3;
Krundi sihtotstarve - 100 % ärimaa.
4.4.2. Arhitektuursed piirangud
Põhihoone katuse kaldenurk 40 - 50 kraadi. Väiksemad katuse osad ja osa
hoonest võib olla madala kaldega. Abihoonete viilkatus 30 - 50 kraadi, ühepoolse
kaldega katus võib olla madalama kaldega. Lamekatuste rajamine on keelatud;
Kinnistule piirdeid ei rajata;
Põhihoone korruselisus – 2 (pos 1), 3 (pos 2);
Abihoone korruselisus – 1 (pos 1 ja 2);
Fassaadimaterjalina tohib kasutada laudist, tellist, kivi, metalli, klaasi, betooni
või krohvipinda. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav ning
kaasaegse arhitektuurse lahendusega;
Hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5m kõrgemal;
Hoonete projekteerimisel järgida sel hetkel kehtivat õigusakti, mis puudutab
energiatõhususe miinimumnõudeid ning arvestada liginullenergiahoone
Ferrysan OÜ 12
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile
EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
Hoonete ehitusel tuleb jälgida radooniohutu elamu ehitamise üldnõudeid.
Projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid;
Spa projekteerimisel arvestada Vabariigi Valituse 15.03.2007 vastu võetud
määrusega nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“
kehtestatud nõudeid.
4.5. Haljastus ja heakord
Planeeritavale alale piirdeadasid ei rajata.
Krundi haljastuse planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt,
millega lahendatakse haljastuse kontseptsioon ning sobivus ümbritsevasse
keskkonda;
Väärtuslik kõrghaljastus krundi pos 1 põhjaosas säilitada.
4.5.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite
paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga,
et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna
reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete
taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine
ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,
kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat
jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete
valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete
liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide
võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs.
Soovituslikud prügikonteinerite asukohad on esitatud joonisel 3 (põhijoonis).
Ferrysan OÜ 13
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
4.5.2. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed
Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või
tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on
need ennetatavad õigete töövõtetega.
Peamised ohud ehitamisel on:
- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;
- tööõnnetused;
- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);
- kemikaalide, kütuste, õlide lekked;
Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi
ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja
keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.
Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud.
Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks
peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.
4.5.3. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava
elluviimiseks.
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus
kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning elukeskkonda oluliselt mitte
halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist
keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe.
Kuna arendaja perspektiivne eesmärk on SPA/majutusasutusele taotleda Green Key
diplom (sertifikaat), peab juba varases planeerimise ja projekteerimise staadiumis
arvestama Green Key kriteeriumitega (väikemajutused kuni 15 majutustoaga k.a). Green
Key on majutusasutusele hea võimalus edukamalt majandada ning näidata ka väljapoole,
kuidas saavutada kooskõla kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemise
vahel.
Eesmärk on hoida ja säästa loodust ning tõsta inimeste keskkonnateadlikkust. Näiteks
julgustab majutusasutus peatuvaid külastajaid kasutama teisi transpordivahendeid kui
autod ning pakub alternatiive näiteks jalgratta, kõndimise, elektriauto vmt näol.
Ferrysan OÜ 14
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Kuna ökoloogilise jälje vähendamine toimub eelkõige energia- ja veesäästu abil,
arvestatakse energia- ja veesäästuga ning ärgitatakse külastajaid energia- ja veesäästu
algatustesse panustama (nt vanni kasutamise asemel duši all käia).
Heitvett ei tohi kõrvaldata käitlemata kujul. Juba käesolev planeerimislahendus näeb ette
reoveelahendusena rajada aktiivmuda tehnoloogial põhinev reovee omapuhasti.
Võimalusel kogutakse vihmavett ja kasutatakse seda tualettruumides või muudel
sobivatel eesmärkidel (nt haljasalade niisutamine).
Green Key kriteeriumites on soovitus kasutada EE Rohelist Energiat ja/või taastuvat
energiat (päikesepaneelid, tuulegeneraator, maaküte).
Green Key kriteeriumitest lähtuvalt tuleb jäätmeid sorteerida vastavalt piirkonnas
toimivale jäätmekäitlussüsteemile, mida sätestab riiklik või kohaliku tasandi õigusakt,
kuid mitte vähemas kui kolmes kategoorias (paber/papp, pakendid ja biojäätmed).
Majutusasutusel soovitatakse tungivalt tagada, et sorteeritud jäätmeid töödeldakse
ümber / taaskasutatakse võimalikult palju.
Renoveerimise või uue hoone ehitamisel kasutab kasutada keskkonnasõbralikke tooteid
ja materjale.
4.5.4. Kuritgevusriskide vähendamine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Kuritegevuse riske vähendavad:
elav keskkond
selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine
ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal.
õueala valgustatus
lukustatud sisenemisruumid
tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid
süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
4.6. Teed
4.6.1. Juurdepääs planeeritavale alale.
Planeeritavatele kruntidele on tagatud juurdepääs 19140 Nõmme-Lennujaama tee
(30301:001:1054) katastriüksuselt. Teeregistri andmetel on planeeritava alaga külgneva
Ferrysan OÜ 15
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
riigitee nimetus 19145 Lemsi-Sääre tee.
Kruntidele pos 1 ja 2 on planeeritud ühine mahasõit Lemsi-Sääre teelt. Tee laius peab
olema minimaalselt 4 m ning mahasõidu pöörderaadius minimaalselt 5 m. Nii tee laius
kui pöörderaadiused täpsustuvad edaspidi projekteerimise käigus.
Lemsi-Sääre tee kiiruspiirang on 50 km/h ning perspektiivselt võiks kaaluda kiiruse
vähendamist ka 30km/h.
Külgnähtavusala 10,0 m ja tee vaba ruum 2,5 m sõiduteest sõidukiirusel 50 km/h on
tagatud. Külgnähtavusalasse ei ole lubatud rajada nähtavust piiravaid takistusi.
Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast (tulenevalt EhS § 71). Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust
põhjendatud juhul vähendada.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb hoonete
projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a
määrusele nr 32 ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks.
Hoonete ehitusprojektides leida erinevaid lahendusi müra leviku vähendamiseks (näiteks
ehitusmaterjalidena kasutada helikindlaid materjale jms). Tee omanik (Transpordiamet)
on teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale
kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud
kulud kannab arendaja.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2).
Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse alusel.
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab Transpordiamet nõuded
projektile (EhS § 99 lg 3) ja väljastab riigitee aluse maaüksuse piires tee ehitusloa.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Ferrysan OÜ 16
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Põhijoonisel on esitatud nähtavuskolmnurk, mille määramise aluseks on nähtavuskaugus
lõikuval teel. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada EhS
§ 72 lg 2 alusel enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
4.6.2. Parkimine.
Parkimiskohtade arvutuse aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1
ning 9.2. Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks hotell linnakeskuse (keskuse
klass II kuni IV) alal, kus on parkimiskohtade arvutamise aluseks 1/180m² kohta.
Krundil pos 1 lahendatakse parkimine omal kinnistul, krundil pos 2 lahendatakse
parkimine omal krundil ning Vana-Lossi katastriüksusel. Täpne parkimiskohtade arv
selgitatakse välja igakordselt eraldi, hoonete projekteerimise käigus, lähtuvalt hoone
suurusest ja ettevõtte tegevusest tulenevatest vajadustest.
Tabel 1. Sõiduatode parkimiskohtade arvutus.
Positsiooni nr EVS 843:2016, Maksimaalne Normatiivne Planeeritav
tabel 9.1 brutopind parkimiskohtade parkimiskohtade
krundil arv arv
Hotell 1pk/ 180m²
1 1140 6 8
2 Eramu - 2 2
3 - - - -
Kokku: 8 10
4.7. Tehnovõrgud
4.7.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus
Veevarustus
Arvutuslik veetarbimine 40 majutuskoha puhul EVS 848:2013 järgi on 300 l/koht,
kokku 12 m³/d. Kui lisakülastajaid võib olla kokku kuni 30, lisandub ~20 l/külastaja,
kokku 0,6 m³/d. Kokku on arvutuslik veetarbimine ligikaudu 12,6 m³/d.
EVS 835:2014 järgi võib arvutuslikuks tunnivooluhulgaks arvestada planeeritud hoonele
1,5 l/s (v.a basseinide täitmine). Arvutuslik basseinide kogumaht on ca 70m³ ja nende
täitmisel näiteks ca 12 h jooksul on arvutuslik vooluhulk täiendavalt ~1,5 l/s. Arvustlik
tunni maksimaalne veevajadus tuleb täpsustada hoone sisevõrgu
projekteerimisel basseinide veevahetustsüklit jm asjaolusid arvestades.
Ferrysan OÜ 17
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Kinnistu veevõtt nähakse ette Sadamakao kinnistul olevast puurkaevust. Liitumiskoht ja
-tingimused tuleb projekteerimistöödel täpsustada torustiku valdajaga.
Planeeritud majutusasutuse joogivesi peab vastama Sotsiaalministri määruses nr 82
kehtestatud nõuetele. Sadamakao kinnistul olevast puurkaevust saadakse toorvesi.
Projekteerimistöödel tuleb ette näha veetöötlus ja/või II astme rõhutõstepumpla
täiendava puhvermahutiga.
Nõmme kinnistul olev puurkaev nähakse ette tamponeeritavana.
Reovesi
Arvutuslik reostuskoormus Saksamaa standardi ATV-A 122E järgi 40 majutuskoha
korral on 1 ie/koht, kokku 40 ie. Lisakülastajad (maksimaalselt 27 inimest) - 0,33
ie/külastaja, kokku 9 ie. Seega on reostuskoormus planeeritaval alal kokku kuni 49 ie.
Vooluhulk 250 l/ie kohta, st kokku ~12,25 m³/d. Imbväljakule jäetakse võimalus juhtida
veel lisaks 12,5 m³ heitvett asula reoveepuhastist (peale reovee bioloogilist puhastist).
Õmbluse kinnistul tekkiva reovee puhastuseks on planeeritud rajada aktiivmuda
tehnoloogial põhinev (maa-alune) reovee omapuhasti. Puhasti rajatakse
kompaktpuhastina kinnistesse maa-alustesse mahutitesse.
Ühes biopuhasti tsüklis pumbatakse väljakule kokku ligikaudu 50% päevasest
vooluhulgast ehk kuni 12,25m³ heitvett. Vajalik immutustunnelite kogus: arvestuslikult
1 tunnel 0,15 m³ (1 ie) kohta.
Pinnase omadused:
1. Puurkaevu PRK0006559 andmetel: segateraline liiv kuni 1,6m, saviliiv veerisega
kuni 3m.
2. Ehitusgeoloogiline aruanne nr 3971. Pinnas kuni 2.25m maapinnast keskliiv,
edasi tolmliiv. Veetase 2,25 m maapinnast (27.02.69) ehk ~0 m abs kõrgust.
Seega immutamiseks tingimused rahuldavad ja filtratsioonmoodul eeldatavalt
>0,1m/d.
Põhjavee kaitstus: suhteliselt kaitstud põhjavesi, st lähtuvalt KKM määruse nr 61 §8 lg1
p1 nõuetest võib immutada kuni 50 m³ heitvett pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Kuja: 150 ie (50…299ie) puhasti korral 25 m.
Ferrysan OÜ 18
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
IMBVÄLJAKU LAHENDUS:
Imbväljak: 168 immutustunnelit (pikkus – 1,2 m, laius 0,8 m, maht 0,3 m3) kahe liinina,
kumbki 3 niidina, st 2x3x28 tunnelit. Imbväljaku mõõtmed 2x (33m x 9m) = ~300 m2.
Heitvee vastuvõtuvõime filtratsioonimooduli 0,1 m/d juures minimaalselt 30 m3/d
(arvestamata imbväljaku keha veemahutavust). Tagamaks kõrgeima põhjavee taseme ja
immutustaseme vahelist minimaalset vahekaugust 1,2 m, tuleb imbväljak olemasolevast
maapinnast 0,7-1 m kõrgemale (muldesse) rajada.
Spaa basseini (70 m3) tühjakspumpamisel arvestada kuni 2-3 päevase tühjendamise
ajaga ja/või imbväljaku tegeliku vastuvõtuvõimega. Vajadusel näha ette puhvermahuti
rajamine. Täpsem lahendus anda ehitusprojekti koostamisel.
Puhastatud heitvee näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele (Keskkonnaministri
08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ning Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr
31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“): heljum 35mg/l, KHT 150 mg/l, BHT 40
mg/l. Puhasti kuja (VV määrus nr 171) <50 ie puhasti korral peab olema vähemalt 10 m.
Olmereoveepuhastist väljuv heitvesi ja basseinide tühjendusvesi on ette nähtud pumbata
Printsisaare kinnistule planeeritavale imbväljakule. Täpne imbväljaku ja torustike
paiknemine ja tingimused täpsustatakse projekteerimistööde käigus.
SPA basseinide tühjendamisel on heitvesi ette nähtud suunata reoveepuhasti
väljavoolule järgnevasse pumplasse.
Imbväljakule pumbatava heitvee arvutuslik vooluhulk on ~3 l/s (EVS 848:2013).
Kui heitvett juhitakse pinnasesse üle 4 m³ ööpäevas, siis on veeseaduse (VeeS) § 187 p 4
ning § 188 lg 1 p 6 alusel vajalik taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.
Sademevesi
Ligikaudu 560 m² katusepinna ning 350m² platside/parkla pinna korral on sademevee
arvutusäravool on ligikaudu 10 l/s (EVS 846:2013).
Sademevee ärajuhtimine on planeeritud lahendada vertikaalplaneerimisega ja
immutamisega haljasalaldele. Sademevee käitluseks kinnistule kogumistorustikke ja
mahuteid planeeringuga ette nähtud ei ole, kuid vajadusel kasutada puhvermahuteid.
Nõmme kinistul oleva puurkaevu kujas on piirangud immutamisele. Kuna nimetatud
Ferrysan OÜ 19
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
puurkaev ei ole töökorras, siis nähakse ette selle tamponeerimine, mida tuleb teha enne
ehitustööde alustamist puurkaevu kaitsevööndis.
Kinnistule ei ole planeeritud drenaažisüsteeme ning hoone drenaaži vajadus
tuleb täpsustada hoone konstruktiivses projektis. Sademevee juhtimine
naaberkinnistutele on keelatud.
4.7.2. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 04.02.2019.a
väljastatud tehnilised tingimused nr 321401.
Planeeritaval alal on olemas liitumine Elektrilevi OÜ-ga. Kuna eeldatav elektri
tarbimine suureneb, nähakse alale ette asukoht uue komplektalajaama rajamiseks. Selle
teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uus alajaam on planeeritud
10 kV maakaabelliiniga olemasoleva 10kV Pootsi/Kõpu fiidrist (mastist nr 21). Lisaks
on lubatud katusele paigutada päikesepaneelid.
Kaabelliinide ja liitumiskilpide täpsed asukohad määratakse hoonete tööprojektis.
4.7.3. Sidevarustus
Olemasoleva hooneni on rajatud sideliin. Planeeringus nähakse ette võimalus
perspektiivse liitumispunkti rajamiseks ELASA kaevust.
4.7.4. Soojavarustus
Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone ehitusprojekti
koostamise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Võib
kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele või -kollektoreid.
Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade
projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline
lahendus. Riigiteega lõikuvad tehnovõrgud tuleb kavandada teega risti ning
kinnisel meetodil.
4.7.5. Tuleohutuse tagamine
Projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017 vastu võetud määrusest nr 17,
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada
olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel
Ferrysan OÜ 20
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
on tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus 8m. Hoonetevaheline kuja peab
takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuusres juhul, kui hoonetevahelise kuja laius
on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Elamu ja rekonstrueeritava hooneosa (planeeritavale piirile) vahele rajatakse tulemüür
(lahendatakse hoone konstruktsioonide projektis).
Hoonete minimaalne tuleohutusklass täpsustatakse edasise projekteerimise käigus
vastavuses projekteeritavale ehitisele esitatavate tuleohutusnõuetega. Kruntidele peab
olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise
võimalused.
Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Täidetud peavad
olema EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ning EVS
812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ esitatud nõuded. Hoonete minimaalne
tuleohutusklass täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavuses
projekteeritavale ehitisele esitatavate tuleohutusnõuetega.
Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist
tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel.
Väliskustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad samuti ehitusprojekti koostamisel, kuna
arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni
800m² pindalaga tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s.
Arvestuslik tulekahju kestvus 3h.
Lähimad tuletõrje veevõtukohad paiknevad Suaru sadama alal. Kuna veevõtukoht peab
paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest
kuni 200 meetri kaugusel, planeeritakse alale tuletõrje veevõtumahuti, mille täpne
asukoht ning suurus täpsustub projekteerimisel.
Ferrysan OÜ 21
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Joonis 1 Olemasolev tuletõrje veevõtukoht
Tabel 2 Servituutide määramise vajadus (planeeritav)
Valitsev krunt
või asutus, mille
Teeniv kasuks on Servituut Servituudi sisu
kinnisasi/krunt tehtud
ettepanek seada
servituut
Vana-Lossi
(30301:001:0420); Pos 2 Reaalservituut annab krundi pos
19140 Nõmme- (Vana-Lossi 2 omanikele õiguse ehitada ja
Lennujaama tee (30301:001:0421, Reaalservituut hooldada läbi nimetatud
(30301:001:1054); Õmbluse kinnistute planeeritud sideliini.
Suitsutsehhi 30301:001:0446)
(30301:001:0296);
Nõmme
(30301:001:0575)
Nõmme
(30301:001:0575);
Suitsutsehhi
(30301:001:0296);
Pos 1 (Õmbluse
30301:001:0446);
Pos 2 (Vana-Lossi Kihnu Isiklik Perspektiivse veetorustiku
(30301:001:0421, vallavalitsus kasutusõigus trassikoridori rajamiseks
Õmbluse
30301:001:0446);
3030003 Jõujaam-
Töökoja tee
(30301:001:1147);
Saaru
(30301:001:0740);
Kivilaeva
Ferrysan OÜ 22
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
(30301:001:0933);
Printsisaare
(30301:001:1131); Kihnu Isiklik Perspektiivse kanalisatsiooni
19140 Nõmme- vallavalitsus kasutusõigus trassikoridori rajamiseks
Lennujaama tee
(30301:001:1054)
Suitsutsehhi
(30301:001:0296);
Saaru Reaalservituut annab kruntide
(30301:001:0740); pos 1 ja 2 omanikele õiguse
Kivilaeva Pos 1 ja 2, Reaalservituut ehitada ja hooldada läbi
(30301:001:0933); nimetatud kinnistute planeeritud
3030003 Jõujaam- veetorustikku.
Töökoja tee
(30301:001:1147)
Printsisaare Pos 2 Reaalservituut annab krundi pos
(30301:001:1131); (Vana-Lossi 2 omanikele õiguse ehitada ja
19140 Nõmme- (30301:001:0421, hooldada läbi nimetatud
Lennujaama tee Õmbluse Reaalservituut kinnistute planeeritud
(30301:001:1054): 30301:001:0446) kanalisatsioonitorustikku ning
Pos 1 Printsisaare kinnistule
(Õmbluse planeeritud imbväljakut.
30301:001:0446)
Printsisaare
(30301:001:1131);
19140 Nõmme- Isiklik kasutusõigus annab
Isiklik
Lennujaama tee Elektrilevi OÜ tehnovõrgu valdajale õiguse
kasutusõigus
(30301:001:1054): ehitada ja hooldada läbi
Pos 1 kinnisasja kulgevaid tehnovõrke.
(Õmbluse
30301:001:0446)
Pos 2 Reaalservituut annab krundi pos
(Vana-Lossi Pos 1 1 omanikele õiguse ehitada ja
Reaalservituut
(30301:001:0421, (Õmbluse hooldada läbi pos 2 krundi
Õmbluse 30301:001:0446); planeeritud juurdepääsuteed.
30301:001:0446)
4.8. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Kui 7 a möödudes ei ole detailplaneeringu
elluviimine toimunud, vaadatakse esitatud lahendus üle.
Tegevuskava:
Olemasolevatest kinnistutest uute katastriüksuste moodustamine;
Ferrysan OÜ 23
Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, 14.05.2022 - Töö nr.2-19
Tehnovõrkude ning rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende
projekteerimine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute teostamisega;
Servituutide seadmine;
Tehnovõrkude ja rajatiste välja ehitamine;
Hoonete pojekteerimine;
Hoonete ehituslubade väljastamine;
Nõmme kinnistul paiknev puurkaev (PRK0008010) likvideerida enne
ehitustegevust sanitaarkaitsealal ning puhasti imbväljaku rajamist.
Hoonete ehitus;
Hoonetele kasutuslubade taotlemine.
Ferrysan OÜ 24
Audru metskond 141
50 m
Heitvee immutusala 50 m.
Puurkaevu projekteerimisel arvestada, et
puurkaevu hooldus- või sanitaarkaitseala ei
tohi kattuda heitvee immutusala 50-se kujaga 4m 33 m
9m
Imbväljaku kuja R=25
Perspektiivne heitvee (12,5 m³/d)
Voolurahustus-/jaotuskaevud Kombainikuuri imbväljaku ala (~150 m²)
Kõrghaljastuse eemaldamise
vöönd (5m imbväljakust) Õmbluse kinnistult pumbatava
heitvee (12,25 m³/d) imbväljaku
ala ~150m²
Kihnu tulepaak 842
Kordoni
Kihnu tulepaak 841
Planeeritav Mast nr 21
puhasti
Tamponeeritav Printsisaare
puurkaev
Merimetsa
e
Pärli
a te
Lossi
am
Vana-Lossi Õmbluse
uja
enn
10 m
e-L
mm
tee
ja
Nõ
Nõmme
ko
öö
40
T
Sadama
191
m-
jaa
Kulla
õu
3J
Lossi
00
30
30
Nõmme 2m
Planeeritav
Kalurite sadam
alajaam
Papli LEPPEMÄRGID
Suitsutsehhi
Vana-Lossi
PLANEERITAVA ALA PIIR
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
Lossi
PLANEERITAV KRUNDI PIIR
Perspektiivne
liitumispunkt PLANEERITAV BIOPUHASTIST VÄLJUV SURVE-
ELASA võrguga KANALISATSIOONITORUSTIK (TORUSTIKU PIKKUS CA
227 m)
Tuletõrje veevõtukaev Suaru sadam PLANEERITAV VEETORUSTIK, (TORUSTIKU PIKKUS CA
Saaru Külmhoone
457 m)
Uusmaja Kalurite sadam
OLEMASOLEV VEETORUSTIK (MÕÕDISTAS: DTZ
KINNISVARAEKSPERT, 09.12.2011)
Puurkaev
Kivilaeva OLEMASOLEV SIDELIIN (LIGILÄHEDANE ASUKOHT)
Sadamakao PLANEERITAV 1-10kV MAAKAABELLIIN (PIKKUS
Valve
CA 208 m)
Jõujaama
PERSPEKTIIVNE SIDELIIN (PIKKUS CA 125 m)
Ruhvi
SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
LÕIGE
Imbväljak (6x28 imbtunnelit) Märkus: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti X-GIS ortofotot (november 2021) ning katastriüksuste piire (märts 2021).
Voolurahustus-/
Huvitatud isik
Projekteeritud maapind jaotuskaev (2 tk) ~3.20 Õhutuskübar
Ferrysan OÜ
Olemasolev maapind Muskaadi 14 Vurr OÜ
~2.50 76506 Saue Töö nimetus ja aadress
Harjumaa
Tel. +372 52 21744
Survetoru pumplast
MTR reg nr: Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
~1.70 EEP002230 Lemsi küla, Kihnu vald, Pärnu maakond
Immutustunnelid 2x3x28 tk Killustikalus
Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
Kaugus põhjavee ülemisest kihist min. 1,2 m TEHNOVÕRKUDE SKEEM DP
~0.50 põhjavee eeldatav kõrgeim tase Janika Jürgenson Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
14.05.2022 a. - 2-19 4 4
19140 Nõmme-Lennujaama tee
30301:001:1054
Lemsi - Sääre tee nr 19145 (riigitee
nimetus teeregistris)
Printsisaare
Ranna ja kalda ehituskeelu- ja 30301:001:1131
piiranguvöönd 200m
(1 m samakõrgusjoonest)
Pos 1
E 100% TINGMÄRGID
7,2
Planeeritav puhasti 9/ 5
340 m² ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA
(HA1/ HA2)
(HA1+
1+1 OLEMASOLEV
liidetavate/lahutatava-
2/ 1 (HA1+HA2)
sihtotstarve (katastri-
sihtotstarve (katastri-
te osade suurused m²
HA2)
ajutise krundi pos. nr
(HA1/ HA2) KINNISTU PIIR
krundi planeeritud
Õmbluse
krundi planeeritud
krundi aadress või
aadressi ettepanek
1381m²
osade senine
30301:001:0446 ASFALTKATE
üksuse liik)
üksuse liik)
13,2
4,4
kinnistutest (nr)
moodustatakse
suurus m²
KRUUSKATE
(hoonestusala)
HA2 VEETORUSTIK
4,0
pos nr.
8,9 KANALISATSIOONITORUSTIK
(hoonestusala)
HA1 0,4 kV ÕHULIIN
SIDEKAABEL
11,2 Merimetsa 1 1 - 100% E 1381 Õmbluse, -1381 E
30301:001:0115 kinnistu nr:
PLANEERITAV 2_1 - 100% Ä 771 3357606 -771 E
19140 Nõmme-Lennujaama tee PLANEERITAVA ALA PIIR
kaitsevöönd 30m (äärmise sõiduraja 2 Vana-Lossi,
välimisest servast) KRUNDI PIIR 2_2 - 100% Ä 1403 kinnistu nr: -1403 M
12,9 10481450
HOONESTUSALA
SOOVITUSLIK ABIHOONE / VARJUALUSE ASUKOHT
JUURDEPÄÄSUTEE NING PARKIMISALA
10,0 LIKVIDEERITAV OBJEKT Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise
Tamponeeritav planeerimise leppemärgid 2013):
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI
puurkaev EP - üksikelamu maa
ASUKOHT
4,0 Ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise
(hoonestusala) 2_2
Sadama
ettepanek kruntide pos 1 ja pos 2 hoonestusalade, SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA ÄM - majutushoone maa
30301:001:0093 planeeritava juurdepääsutee, parkimisala ning
HA4 Vana-Lossi
tehnovõrkude ulatuses. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja
30301:001:0421 P8 teenindushoone maa
2_1 Pos 2 JUURDEPÄÄS KRUNDILE
Ä 100%
ÄV - väikeettevõtluse hoone
12/ 5 TEE KAITSEVÖÖND ÄÄRMISE SÕIDURAJA
Nõmme (HA3/ HA4) 600 m²
(HA3+
1+2 Krundi kasutamise sihtotstarve
30301:001:0575 3/ 1 HA4)
(HA3+HA4) VÄLIMISEST SERVAST 30 m (katastriüksuse sihtotstarvete liigid):
(HA3/ HA4)
2174m² EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK E - elamumaa
S1 P8 PARKIMISKOHT / PARKIMISKOHTADE ARV Ä - ärimaa
Alajaama S1
0,4 kV MAAKAABELLIIN
kaitsevöönd 2m
S1
1-10 kV MAAKAABELLIIN
aj
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:
S1
VEETORUSTIK 1
S1
(hoonestusala) 2
ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK
7,8
S1 S1 HA3 3 5 6
S1 S1 4
Papli
SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK 7
30301:001:0903
1 - POSITSIOONI NUMBER
S1 S1 PERSPEKTIIVNE SIDELIIN 2 - PLANEERITUD MAA SIHTOTSTARVE PROTSENTIDES
Piirangud: VÕIMALIK VÄLIBASSEINI ASUKOHT 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST
Suitsutsehhi 1* Planeeritav 1-10 kV maakaabelliini kaitsevöönd 1m liini teljest;
(PÕHIHOONE / ABIHOONE)
VÕIMALIK TULETÕRJEVEEHOIDLA (MAHUTI) ASUKOHT
30301:001:0296 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS
2* Ranna- ja kalda ehituskeelu- ning piiranguvöönd 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest; NÄHTAVUSKOLMNURK (PÕHIHOONE / ABIHOONE)
3* Riigimaantee 19140 Nõmme -- Lennujaama tee kaitsevöönd 30 m mõlemal pool 5 - LUBATUD MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND
äärmise sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel); HALJASALA 6 - HOONETE ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE + ABIHOONE)
4* Sideliin (väline tunnus 104327028), (kaitsevöönd 1 m); 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
5* Planeeritav veetoru Märkused:
6* Planeeritav isevoolne kanalisatsioonitoru 1) „Õmbluse ja Vana-Lossi katastriüksuste maa-ala plaan“ M 1:500 (OÜ KLM Maakorraldusbüroo, 18.10.2018a.
7* Planeeritav survekanalisatsioonitoru Töö nr: 3628, MKM registreering EEG000143, 349MA-k).
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
2) Koordinaadid L-EST '97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
3) Parim parkimiskohtade asetus selgitatakse ehitusprojekti koostamise käigus.
põhihoone / abihoone
põhihoone / abihoone
üksuse liikide kaupa)
osakaalu % (katastri-
ajutise krundi pos. nr
planeeritud suurus m²
parkimiskohtade arv
4) Joonise loetavuse huvides on ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist tähistavast piirjoonest tehtud 0,3m
ehitisealune pind m²
Hoonete arv krundil
maa sihtotstarve ja
max.korruselisus
maa sihtotstarve ja
krundi planeeritud
(detailplaneeringu
maapinnast, m
hoone kõrgus
normatiivne ja
paralleeljoon. Ehituskeeluvööndi vähendamise piir kattub tegelikkuses hoonestusala piiriga.
ajutise krundi
min. tulepüsivus
põhihoone +
liikide kaupa)
kavandatud
osakaalu%
abihoone
suurus m²
5) Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel hoonestusaladele peab arvestama, et nende kaitsevööndisse ei tohi
rajada hooneid.
piirangud
täisehitus
Huvitatud isik
pos nr.
Ferrysan OÜ
Muskaadi 14 Vurr OÜ
76506 Saue Töö nimetus ja aadress
Harjumaa
340 2 /1 9/ 5 1+1 1*, 2*, Tel. +372 52 21744
1 - 1381 1381 (HA1+HA2) 25 % (HA1 / HA2) (HA1 / HA2) (HA1 / HA2) 100% EP 100% E TP3 2/ 2 3*,5*, 7* MTR reg nr: Õmbluse katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
EEP002230 Lemsi küla, Kihnu vald, Pärnu maakond
2_1 771 600 3 /1 12/ 5 1+2 100% ÄM, Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
2 2174 (HA3+HA4) 28 % (HA3 / HA4) (HA3 / HA4) (HA3+HA4) ÄK, ÄV
100% Ä TP2 6/ 8 1*-5* PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP
2_2 1403 Janika Jürgenson Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
KOKKU: 3555 14.05.2022 a. 1:500 2-19 3 4