Martin Helme Teie 20.07.2020 nr RAM/20-0906/-1K
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 27.07.2020 nr 18-2/201266/2004209
Arvamus määruse „Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse
riikliku taustaga isikuteks“ eelnõule
Austatud minister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust määruse „Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid
loetakse riikliku taustaga isikuteks“ eelnõule.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 91 lg 1 sätestab riikliku
taustaga isiku mõiste: riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes
täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega
seotud riskid. Lõige 2 esitab abstraktse ja avatud loetelu avaliku võimu oluliste ülesannete täitjate
ametikohtadest. See loetelu on juhiseks kohustatud isikutele nende hoolsuskohustuse täitmisel
ning sellest tuleb juhinduda kõigi isikute osas (sh välismaise päritoluga isikud). Loetelus on nt
riigipea või valitsusjuht, seadusandliku kogu liige, erakonna juhtorgani liige, riigi kõrgeima kohtu
kohtunik.
RahaPTS § 91 lg 5 on norm, mis annab ministrile pädevuse kehtestada loetelu Eesti
ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks.
Riikliku taustaga isiku suhtes tuleb kohustatud isikul täita kõrgendatud hoolsusmeetmeid
(RahaPTS § 36, § 38, § 41). Ehkki kohustatud isik (nt pank) saab ka iseseisvalt mistahes isikuga
suheldes olla keskmisest hoolikam, siis riigi poolt riikliku taustaga isikuks kvalifitseeritud
inimesega suheldes tuleb kõrgendatud hoolsusmeetmeid alati rakendada. Seega paneb riik nii
kohustatud isikutele kui ka riikliku taustaga isikuks kvalifitseeritud inimestele peale täiendavad
kohustused, mis isiku vaatenurgast on piirangud. Piirangud tuleb sätestada seadusega või seaduse
alusel, kui volitav norm on täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 järgi saab riigivõimu teostada põhiseaduse ja seaduste
alusel. Haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva
volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.
RahaPTS § 91 lg 5 ei ava ministri volitusi täpsemalt. Normist ei selgu volituse piirid ehk see, kas
loetelu võib olla laiem, kui lõikes 2 sätestatud avaliku võimu ülesannete loetelu. Kui määrusega
kehtestatav loetelu võiks olla lõikes 2 nimetatust laiem, siis millises ulatuses.
2
Määruse eelnõu seletuskirjas nenditakse, et „määrus täpsustab, milliste Eesti ametikohtade täitjaid
loetakse riikliku taustaga isikuteks ja laiendab loetelu ametikohtadega, millele RahaPTS-i § 91 lg
2 ei viita.“ Seega on määrus seaduses sätestatust Eesti ametikohtade osas laiem. Ilmselt
käsitletakse volitusena lõikest 2 laiema loetelu kehtestamisel RahaPTS § 91 lg 1 antud riikliku
taustaga isiku mõistet.
Kuna määrusega soovitakse laiendada RahaPTS § 91 lõikes 2 nimetatud avaliku võimu oluliste
ülesannete täitjate ametikohtade loetelu, siis tuleb eraldi ja hoolikalt hinnata iga seaduses
nimetamata avaliku võimu ülesande täitja loetellu lisamise lubatavust ning seda üksikasjalikult ja
õiguslikult põhjendada. Seejuures tuleb analüüsida ega mõni põhiseaduse või seaduse norm mõne
ametikoha lisamist määrusega kehtestatavasse loetellu välista. Võimude lahususe põhimõttega ei
oleks kooskõlas see, kui ministri määrusega, kuid seadusandja selgesõnalise volituseta allutatakse
piirangutele teiste võimuharude või põhiseaduslike institutsioonide ametikohti täitvad isikud.
Praegu hinnatakse seletuskirjas eri ametikohti lähtudes sellest, kas seeläbi täidetakse olulisi
avaliku võimu ülesandeid, kuid seletuskirjas tuleb analüüsida ka seda, kas vastava konkreetse
ametikoha hõlmamiseks ministri määrusega on seadusandja volitus olemas ning millisest normist
see igal konkreetsel juhul lähtub.
Üheks selliseks ametikohaks, mida RahaPTS § 91 lg 2 ei nimeta, kuid mille võrra määrus seaduses
sätestatud loetelu laiendab, on ka õiguskantsleri ametikoht. Õiguskantsler on PS § 139 lg 1 järgi
tegevuses sõltumatu ametiisik ning PS § 144 kohaselt sätestab õiguskantsleri õigusliku seisundi
seadus. Seetõttu tuleks õiguskantsleri ametikoht riikliku taustaga isikuks kvalifitseerida määruse
asemel seadusega. Küsimusepüstitus võib tunduda formaalne, kuid järgida tuleb ka põhiseadusest
lähtuvaid vormilisi nõudeid sh õigusakti liigi osas.
Seletuskirjast ei selgu, miks on loetelust välja jäetud Finantsinspektsiooni juhtkond. Seletuskirjast
lähtudes on ametite ja inspektsioonide juures võetud aluseks ametikoha „oluline roll riigivõimu
teostamisel, sh riigi välis- ja sisejulgeoleku ning majandus- ja ettevõtluskeskkonna toimimise
tagamisel, samuti keskkonna-, töö- ja tuleohutuse tagamisel jne, mistõttu saab nende juhte lugeda
oluliste avaliku võimu funktsioonide kandjateks.“ Finantsinspektsioon kujundab
finantsjärelevalve kaudu vaieldamatult riigi majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning võiks arvata,
et selle juhtkond vastab sisulisele kriteeriumile, mille järgi seletuskirja järgi loetelu on koostatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel