dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Audioloogia Selts_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 20. juuli 2020
Viit
16-6/200322/2004109
Registreeritud
20. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Audioloogia Seltsi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
Toimik
16-6/200322
Vastutaja
Liisi Uder (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎16-62003222004109 20.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc244 KB
  • 📎Kuulmisabivahendite teenuse järelevalvest.pdf413 KB

Sisu (failidest)

Egon Veermäe Teie nr Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Meie 20.07.2020 nr 16-6/200322/2004110 Kuulmisabivahendite teenuse järelevalvest Austatud Egon Veermäe Eesti Audioloogia Selts (EAS) pöördus õiguskantsleri poole murega seoses vaegkuuljatele vajalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Et kuulmisabivahendi teenusest (edaspidi: teenus) oleks vaegkuuljatele ka päriselt abi, tuleks abivahendite soetamiseks eraldada piisavalt raha ning teenus peaks olema kvaliteetne: see peaks tagama igale kasutajale sobiva abivahendi, mida vajadusel kohandataks kasutusaja jooksul. Hinnanguliselt kannatab kuulmislanguse all iga viies Eesti elanik, nende osakaal rahvastikust edaspidi suureneb. Vastava abi (teenuse) osutamise järelevalve on siiani aga sisuliselt puudunud. Põhjalik järelevalve ja selle järelduste analüüs koos planeeritava koolitusega annaks võimaluse hakata valdkonna tulevikku terviklikult planeerima. Näiteks võiks alustada Eestis audioloogia valdkonna spetsialistide õpetamist, kehtestada kvalifikatsiooninõuded abivahendite kvaliteeti hindavatele spetsialistidele, asuda looma seadmete müüjatest sõltumatuid kuulmiskeskuseid. Seetõttu teengi Sotsiaalkindlustusametile ettepaneku viia lähema aasta jooksul läbi teenuse ammendav audit (järelevalve) ja hinnata selle käigus teenuse kvaliteeti ning selle vastavust abivajajate ja riigi ootustele. Palun selle järelevalve tulemustest teavitada ka õiguskantslerit. Vastavalt õiguskantsleri seadusele (§ 1 lg 11) täidab õiguskantsler muu hulgas puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Seetõttu on õiguskantsleri ametkond probleemidest ülevaate saamiseks pöördunud nii Sotsiaalministeeriumi (SoM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Eesti Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole. Samuti on õiguskantsler hankinud infot vaegkuuljate esindusorganisatsioonidelt. Peamisteks probleemideks selles valdkonnas näivad praegu olevat: 1. Teenust osutavates nn kuulmiskeskustes töötavate spetsialistide ebaühtlane kvalifikatsioon. Nagu ka Sotsiaalkindlustusamet oma vastuses õiguskantsleri päringule märkis, viitab Eesti Vaegkuuljate Liidu ja EAS-i koostöös valminud hinnang teenuse kvaliteedi ebaühtlusele. Erineval moel hinnatakse näiteks kuulmislanguse taseme hindamiseks tehtavaid audiogramme, kuuldeaparaatide tehnilist sobivust ja –seadistust, samuti nõustamist. Teenuse ebaühtlast kvaliteeti põhjustavad spetsialistide erinev hariduslik taust, aga ka praktikas kasutatavad töövõtted. 2 Lühivaates võiks abi olla juba kavandamisel olevast koolitusest. Pikas perspektiivis jäävad aga probleemid lahenduseta, kui koolitustele ei tagata järjepidevust või kui ei kehtestata teenust osutavatele spetsialistidele kvaliteedistandardeid. 2. Audioloogide nappus. EAS peab teenuse kvaliteedi ebaühtluse peamiseks põhjuseks kvalifitseeritud, kutsega audioloogide nappust. Sageli suhtlevad vaegkuuljatega nina-kõrva-kurguarstid ja teiste erialade spetsialistid. Samas on ka arvamusi, et audioloogi kutse puudumine ei tähenda automaatselt, et kuulmisabivahendeid väljastav isik osutaks halba teenust. Kuna Eestis on audiolooge vähe ning nende roll sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis pole selge, puudub nii SoM-l kui ka HTM-l selge ettekujutus valdkonna vajadustest nii spetsialistide hulga kui nende töömahu osas. Nii on HTM pidanud seni piisavaks eraldada stipendiume audioloogide koolitamiseks välismaal. Käesoleval aastal keegi audioloogiks õppida ei soovinud. Samal ajal osutab tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuring, et tulevikus on Eestile tarvis 100 audioloogi. HTM ja SoM pole selliseid mahte planeerinud ning SoM-i hinnangul tuleks spetsialistide vajadust alles hindama asuda. 3. Puudub ülevaade teenuse kvaliteedist. Kahe eelneva probleemi kirjeldusest nähtub, et ühtaegu napib Eestis nii häid spetsialiste kui ka selgust selle kohta, kui palju neid tegelikult vaja oleks. Kuigi teenuse kvaliteedi osas näib sihtrühmas valitsevat rahulolematus, põhineb seesugune hinnang üksikutel näidetel või arvamustel. Selget ja dokumenteeritud ülevaadet puudustest ei ole. Ka SKA-l kui valdkonna koordinaatoril seesugune ülevaade puudub. Ometi peaks amet teenuse rahastajana veenduma, et makstakse vaid hea ja kvaliteetse teenuse eest. SKA leiab, et kehtivad seadused ei anna võimalust keelduda sõlmimast lepingut abivahendite müüjatega. Ometi pole SKA nende osutatava teenusega rahul. 4. Järeldus: riiklik teenus ei paranda vajalikul määral vaegkuuljate elukvaliteeti. Kui abivajaja ei saa endale sobivat abivahendit või ei oska seda kasutada ning talle ei anta ka tarvilikku nõu, võib ta abivahendi kasutamisest loobuda või soetada uue abivahendi. Samas on abivajaja ja riik maksnud abivahendi küll kinni, ent reaalset kasu pole sellest olnud. Seetõttu leiab õiguskantsler, et audioloogia valdkonna tulevik vajab lähemal ajal lahendusi. Probleemide tegelikku sügavust ja ulatust on praeguse info pinnalt pea võimatu hinnata. Kui teenus viis aastat tagasi ümber korraldati, seati eesmärgiks suurendada abivahendite kättesaadavust, lihtsustada abivahendite taotlemise menetlemist, kasutada raha efektiivsemalt, tõsta inimeste teadlikkust abivahenditest ning soodustada inimeste valikuvabadust abivahendite valikul. Senine tagasiside ei luba kahjuks väita, et need eesmärke oleks suudetud saavutada. Kuigi valdkonna arengut peaks ennekõike korraldama poliitikakujundaja ehk SoM, peab arusaam teenusest ja selle kvaliteedist tulema SKA-st. SKA ülesanne pole pelgalt abivahendite kompenseerimine, vaid ka teenuse korraldamine (sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 8 p 1). Sotsiaalhoolekande seaduse § 157 kohaselt peab SKA teostama nimetatud seaduses kehtestatud nõuete üle järelevalvet. Süstemaatiline järelevalve annaks paremad võimalused selliste ettevõtete valimiseks, mille teenus vastab soovitud kvaliteedile. Järelevalve olulisust on rõhutanud ka Riigikohus, leides, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks peab muu hulgas olema korraldatud järelevalve (Riigikohtu lahend, p 121). 3 SKA on Õiguskantsleri Kantseleile vastanud, et seni ei ole kuulmisabivahendi müüjate osas põhjalikku järelevalvet läbi viidud. Samas annaks põhjalik järelevalve ja selle analüüs koos planeeritava koolitusega võimaluse astuda valdkonna tuleviku planeerimiseks järgmised sammud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri volitusel Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Riigikogu sotsiaalkomisjon Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Audioloogia Selts Liisi Uder 693 8410 [email protected] Anne Maisvee Teie 26.02.2020 nr Eesti Audioloogia Seltsi Teie 10.03.2020 nr [email protected] Meie 20.07.2020 nr 16-6/200322/2004109 Austatud Anne Maisvee Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna olete mures nii audioloogia valdkonna üldise arengu kui ka vaegkuuljatele vajalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi pärast. Tänan teid selle pöördumise eest. Õiguskantsleri ametkonna esindajad kogusid probleemidest ülevaate saamiseks infot nii riigiasutustelt kui ka esindusorganisatsioonidelt. Selle töö tulemusena selgus, et valdkonna probleemidest süstemaatilist ja head ülevaadet praegu ei olegi. Kuna abivahenditeenuse korraldamine on Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, teeb õiguskantsler SKA peadirektorile ettepaneku viia lähema aasta jooksul läbi põhjalik kuulmisabivahendite teenuse järelevalve hindamaks selle kvaliteeti ja vastavust riigi ootustele. Järelevalve tulemusena saab Sotsiaalkindlustusamet abivahenditeenust vajadusel paremini korraldada. Ka annaks tõenduspõhine ülevaade teenuse korraldusest ja kvaliteedist võimaluse poliitikakujundajal ehk Sotsiaalministeeriumil valdkonna edasisi arenguid planeerida. Palusin järelevalve tulemustest teavitada ka õiguskantslerit. Et õiguskantsleri ülesanne on muu hulgas puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire, siis jälgib ametkond valdkonnas toimuvat ka edaspidi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri volitusel Lisa: Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile saadetud kiri Liisi Uder 693 8410 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel