Riigikogu
Teie 11.06.2020 nr 1-6/20-86/1
[email protected]
Meie 16.07.2020 nr 10-4/3778-3
Seisukoht
1. Kas Euroopa Komisjonile tehtud teavitus oli põhjendatud?
Nähtuvalt sotsiaalkomisjoni selgitustaotlusest (pealkirjaga „Teavitusest) õiguskantslerile ja
justiitsministrile on sotsiaalkomisjon mitmel korral arutanud seaduseelnõu „Tubakaseaduse ning
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 9 SE“ (edaspidi eelnõu 9 SE)
kohta TRIS-teavituse esitamise vajalikkust ja põhjendatust. Teadaolevalt sotsiaalkomisjon on olnud ja
on jätkuvalt seisukohal, et eelnõu 9 SE kohta TRIS-teavituse tegemine oli õiguslikult põhjendamatu ja
sisuliselt ebavajalik. Põhjendamatu ja ebavajaliku teavituse tegemisega on täitevvõim sekkunud
ebakohasel viisil parlamentaarsesse tegevusse, mille üheks võimalikuks tagajärjeks on menetluslikud
probleemid Euroopa Komisjoniga.
Sõltumata Sotsiaalministeeriumi poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel
14. aprillil 2020 tehtud teavituse põhjendatusest ja vajalikkusest, tuleb kerkinud küsimuste
analüüsimisel silmas pidada ühte üliolulist asjaolu, mille aluseks on Euroopa Liidu kohtupraktika.
Nimelt, kuigi TRIS direktiivi alusel on nõutud kogu tehnilisi eeskirju sisaldava seaduseelnõu
edastamine Euroopa Komisjonile, ei puuduta selle kohustuse võimalikust rikkumisest tingitud normide
siseriiklik kohaldamata jätmine mitte kõiki niisuguse seaduse sätteid, vaid ainult selles sisalduvaid
rikkumise esemeks olevaid tehnilisi eeskirju. Seejuures tuleb silmas pidada mitte võimalikku
menetluslikku formaalset rikkumist, vaid võimalikku sisulist rikkumist. Põhjendamatu ja ebavajalik
teavitus ei saa iseenesest kaasa tuua formaalset menetluslikku rikkumist.
Eelöeldu tähendab, et kuigi kogu eelnõu tuleb Komisjonile teavitada, puudutab teavitus ainult
konkreetseid väidetavaid tehnilisi eeskirju. Võimalikust direktiivi rikkumisest tulenev kohaldamata
jätmine saab eksisteerida ainult konkreetse sätte, mitte kogu eelnõu osas. Seega tuleb eelnõus
sisalduva iga sätte osas eraldiseisvalt küsida, kas see säte sisaldab tehnilist eeskirja, kas seda sätet
tuli teavitada ning kas selle sätte osas on teavitamiskohustust rikutud. Eelöeldu tähendab muu hulgas,
et eelnõu 9 SE kontekstis tuleb uudsete suitsvabade toodete ja e-sigarettide nn mentooliküsimust
vaadelda eraldiseisvalt ja iseseisvalt.
TRIS teavituse esitamise põhjendamatusest
Siseriiklikult on püstitatud küsimus, kas eelnõu 9 SE vastuvõtmisega 4. mail 2020 on Eesti rikkunud
direktiivi 2015/1535 (edaspidi TRIS direktiivi) nõudeid, sest siseriiklikult ei oodatud ära TRIS direktiivis
sätestatud 3-kuulist ooteaega. Nagu sissejuhatavalt öeldud, ei tulnud eelnõu 9 SE suhtes TRIS
teavitust esitada, mida kinnitavad järgmised kaalutlused.
Esiteks, TRIS direktiivi mõte on tagada, et siseriiklikud tehnilised eeskirjad ei takistaks Euroopa Liidu
kaupade vaba liikumise põhimõtet. Tehnilised eeskirjad on TRIS direktiivi artikkel 1 (1) c) kohaselt
„spetsifiktsioonid, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve,
ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja
kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse
koht“.
Eelnõu 9SE sisaldas muuhulgas kahte olemuslikult eraldiseisvat regulatsiooni – (a) sätteid, millega
tehti võimalikuks uudsete suitsuvabade tubakatoodete turule lubamine, vastavalt direktiivile
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
2014/40/EU (edaspidi tubakadirektiiv), ning (b) sätet, millega lubati elektrooniliste sigarettide osas
mentooli lõhna ja maitset.
Mõlemad regulatsioonid on oma olemuselt liberaliseerivad, st võimaldavad toodete turule lubamist ja
eemaldavad kaupade vaba liikumise piiranguid, mitte ei tekita neid. Kui eelnõu säte on liberaliseeriv
ja ei sisalda täiendavaid tehnilisi eeskirju, siis ei ole tegemist tehnilise eeskirjaga, sest see ei sisalda
piiravaid nõudeid toote omadustele või märgistamisele. Samuti ei ole selline regulatsioon kohustuslik,
sest nt võimalus tuua turule mentoolimaitsega elektroonilisi sigarette või uudseid suitsuvabasid
tubakatooteid ei ole kohustus neid turule tuua. Seega ei saa olla tegemist tehnilise eeskirjaga, mis
vajaks TRIS teavitust.
Teiseks, lisaks eeltoodule puudub uudsete suitsuvabade tubakatoodete kontekstis TRIS teavituse
esitamiseks alus, sest eelnõuga 9 SE võeti üle tubakadirektiivi sätted.
Uudsete suitsuvabade tubakatoodete mõiste tuleb tubakadirektiivi artiklist 2 5) ja 2 14).
Tubakadirektiivi artikkel 12 näeb ette mh uudsete suitsuvabade tubakatoodete märgistuse nõuded.
Tubakadirektiivi artikkel 19 (4) sätestab, et „Turuleviidavad uudsed tubakatooted peavad vastama
käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele. Milliseid käesoleva direktiivi sätteid uudsetele
tubakatoodetele kohaldatakse, sõltub sellest, kas need tooted kuuluvad suitsuvaba tubakatoote
määratluse või suitsetatava tubakatoote määratluse alla.“
Seega tuli tubakadirektiivi järgimiseks uudsete suitsuvabade tubakatoodete regulatsioon üle võtta,
sätestades tubakadirektiivis sisalduvad nõuded ja piirangud. Eesti oli üks väheseid EL liikmesriike,
kellel uudsete suitsuvabade tubakatoodete sätted olid tubakadirektiivist üle võtmata.
Tehnilisest eeskirjast ei tule teavitada, kui see põhineb Euroopa Liidu õigusel (vt TRIS direktiivi artikkel
7 (1) a) ja 5 (1)). Sama selgitab toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lg 2.
Veelgi enam, tubakadirektiivi 24 (1) sätestab, et „Liikmesriigid ei või käesoleva direktiiviga reguleeritud
aspektidega seotud kaalutlustel ning tingimusel, et käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti,
keelata või piirata selliste tubaka- või seonduvate toodete turule viimist, mis on kooskõlas käesoleva
direktiiviga.“ Tubakadirektiivi artiklid 24 (2) ja (3) sätestavad spetsiifilised ja TRIS menetlusest
teistsugused reeglid, millal liikmesriik võib tubakadirektiivist kõrvale kalduda ning hoopis direktiivist
kõrvalekalletest (mitte selle ülevõtmisest) tuleb Komisjoni teavitada, tehes seda mitte TRIS menetluse
raames, vaid eraldiseisva teavitusprotseduuri raames (vt
https://ec.europa.eu/health/tobacco/products/notifications_et).
Juhul kui asuda positsioonile, et riik oleks pidanud esitama TRIS teavituse uudsete suitsuvabade
tubakatoodete osas, tähendaks see, et TRIS teavituse oleks pidanud esitama ka nende eelnõu 9 SE
sätete osas, millega võeti üle tubakadirektiivi artiklid 15 ja 16 (millega kehtestati üle-euroopaline
tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi), kuid selles osas Sotsiaalministeerium teavitust ei
teinud.
Kolmandaks, elektrooniliste sigarettide kontekstis tuleb selgitada, et eelnõu 9SE sisaldas
elektrooniliste sigarettide kontekstis ainult ühte sätet, millega lubati mentooli maitset ja lõhna.
TubSist nähtuvalt on sätted, mis puudutavad elektroonilistele sigarettidele kohalduvaid nõudeid ja
eeskirju, juba ammu TubSis olemas ja kehtivad.
Seega ei saa väita, et Euroopa Komisjoni ei ole mingist tehnilisest eeskirjast teavitatud olukorras, kus
eelnõu 9 SE ei sisaldanud ühtegi tehnilist eeskirja ning ka mentoolimaitselistele elektroonilistele
sigarettidele hakkas kehtima regulatsioon, mis oli üle võetud tubakadirektiivist ega vajanud teavitamist.
Neljandaks võib küsida, kas teatud juhtudel tuleb Komisjonile esitada TRIS teavitus ka
liberaliseerivate sätete puhul. Sellele küsimusele vastas Komisjon lahendis C-273/94, mis puudutas
olukorda, kus liikmesriik kehtestas käskkirjaga erandi nn margariinimäärusest ja sätestas uues
regulatsioonis, et margariin võib koosneda alternatiivsetest koostisosadest (nt vitamiin D3 asemel võib
kasutada ka vitamiini D2; soolasisaldus võib soolamata margariinil olla 40mg/100g asemel
50mg/100g; jne).
Euroopa Kohus sedastas, et olukorras, kus rangem regulatsioon vahetatakse välja liberaalsema
regulatsiooni vastu, mis siiski sisaldab uusi tehnilisi eeskirju, tuleb nendest uutest eeskirjadest
Komisjoni teavitada. Nõnda ütles Euroopa Kohus mainitud lahendi punktis 13, et "The application to a
specific product such as margarine of a regulation derogating from another technical regulation already
in existence concerning the same product constitutes a technical regulation within the meaning of
Article 1(5) of the directive since it establishes technical specifications within the meaning of Article
1(1) the observance of which is compulsory, de jure or de facto, when that product is marketed or
used. If margarine is not manufactured in accordance with the provisions of the Margarine Decree, it
may only be manufactured using substitute products authorized by the disputed order. Not only is the
use of those substitute products restricted by the conditions laid down in the disputed order, but
those products are the only alternatives to the products which may be used under the Margarine
Decree. "
Nõnda nagu TRIS direktiivi artikli 7 (2) kohaselt ei tule teavitada sätetest, mis täielikult keelavad toote
valmistamise, kuna „need normid ei takista toodete vaba liikumist“, ei tule teavitada ka normidest, mis
liberaliseerivad olukorda ja ei sätesta seejuures alternatiivseid uudseid tehnilisi norme (piiranguid).
Eelnõu 9SE kontekstis ei kehtestatud ühtegi uudset või alternatiivset tehnilist normi ega nõuet
toodetele, mis oleks erinenud tubakadirektiivist või juba kehtivast normistikust. Vastupidi, toimus
tubakadirektiivi ülevõtmine. Seega oli TRIS teavituse esitamine alusetu.
2. Kas Riigikogu informeeriti tehtud teavitusest õigeaegselt ja korrektselt?
Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus
muudatusi teha. Seaduste puhul tuleb teavitus esitada hiljemalt teise lugemise staadiumis ning
seejärel eelnõu teine lugemine katkestada.
Sotsiaalministeerium ei olnud enne kõne all oleva eelnõu teist lugemist Riigikogu enam kui nädal aega
varem tehtud teavitusest informeerinud. Ametlikult informeeriti tehtud teavitusest alles 22. aprillil 2020
pärast teist lugemist. Euroopa Komisjonile teavituse tegemine iseenesest tingis ka vajaduse teise
lugemise katkestamiseks.
Seega oleks eelnõu 9SE algataja esindaja pidanud tegema komisjonile ettepaneku teine lugemine
katkestada, juhul kui ministeerium poolt esitatud teavitust peeti kohaseks meetmeks. Kahetsusväärselt
viis objektiivne sündmuste areng olukorrani, kus Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse,
mille menetluslikus protseduuris ilmnesid küsitavused.
3. Kas Eesti riigis kehtiv teavituse süsteem, kus Riigikogul puudub õigus ise otsustada
teavituse vajaduse üle, on korrektne?
Tehnilisest normist teavitamise siseriiklikku korraldust on võimalik muuta ning Riigikogul on õigus
kehtestada õigusakti tasandil regulatsioon, mis tagab kõige paremal viisil Riigikogu võimaluse
sõltumatult eelnõu menetlust läbi viia. Kehtiv teavitamise kord näeb ette, et seaduste puhul loetakse
eelnõu ettevalmistajaks Vabariigi Valitsuse määruse nr. 140 tähenduses ministeerium. Samas võib
protseduurireegleid täpsustada, nähes ette, kuidas on korraldatud Riigikogu ja täidesaatva võimu
koostöö tehnilisest normist teavitamisel Riigikogus algatatud eelnõude või Riigikogu menetluse käigus
tehtud muudatusettepanekute osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
minister
/*Lisaadressaadid:
Õiguskantsleri Kantselei
Kert Karus 6208 100
[email protected]