dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 17. juuli 2020
Viit
6-8/201065/2004079
Registreeritud
17. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-8 Omaalgatuslik seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-8/201065
Vastutaja
Liina Lust-Vedder (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium, 16.07.2020.bdoc580 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Teie 11.06.2020 nr 1-6/20-86/1 [email protected] Meie 16.07.2020 nr 10-4/3778-3 Seisukoht 1. Kas Euroopa Komisjonile tehtud teavitus oli põhjendatud? Nähtuvalt sotsiaalkomisjoni selgitustaotlusest (pealkirjaga „Teavitusest) õiguskantslerile ja justiitsministrile on sotsiaalkomisjon mitmel korral arutanud seaduseelnõu „Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 9 SE“ (edaspidi eelnõu 9 SE) kohta TRIS-teavituse esitamise vajalikkust ja põhjendatust. Teadaolevalt sotsiaalkomisjon on olnud ja on jätkuvalt seisukohal, et eelnõu 9 SE kohta TRIS-teavituse tegemine oli õiguslikult põhjendamatu ja sisuliselt ebavajalik. Põhjendamatu ja ebavajaliku teavituse tegemisega on täitevvõim sekkunud ebakohasel viisil parlamentaarsesse tegevusse, mille üheks võimalikuks tagajärjeks on menetluslikud probleemid Euroopa Komisjoniga. Sõltumata Sotsiaalministeeriumi poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel 14. aprillil 2020 tehtud teavituse põhjendatusest ja vajalikkusest, tuleb kerkinud küsimuste analüüsimisel silmas pidada ühte üliolulist asjaolu, mille aluseks on Euroopa Liidu kohtupraktika. Nimelt, kuigi TRIS direktiivi alusel on nõutud kogu tehnilisi eeskirju sisaldava seaduseelnõu edastamine Euroopa Komisjonile, ei puuduta selle kohustuse võimalikust rikkumisest tingitud normide siseriiklik kohaldamata jätmine mitte kõiki niisuguse seaduse sätteid, vaid ainult selles sisalduvaid rikkumise esemeks olevaid tehnilisi eeskirju. Seejuures tuleb silmas pidada mitte võimalikku menetluslikku formaalset rikkumist, vaid võimalikku sisulist rikkumist. Põhjendamatu ja ebavajalik teavitus ei saa iseenesest kaasa tuua formaalset menetluslikku rikkumist. Eelöeldu tähendab, et kuigi kogu eelnõu tuleb Komisjonile teavitada, puudutab teavitus ainult konkreetseid väidetavaid tehnilisi eeskirju. Võimalikust direktiivi rikkumisest tulenev kohaldamata jätmine saab eksisteerida ainult konkreetse sätte, mitte kogu eelnõu osas. Seega tuleb eelnõus sisalduva iga sätte osas eraldiseisvalt küsida, kas see säte sisaldab tehnilist eeskirja, kas seda sätet tuli teavitada ning kas selle sätte osas on teavitamiskohustust rikutud. Eelöeldu tähendab muu hulgas, et eelnõu 9 SE kontekstis tuleb uudsete suitsvabade toodete ja e-sigarettide nn mentooliküsimust vaadelda eraldiseisvalt ja iseseisvalt. TRIS teavituse esitamise põhjendamatusest Siseriiklikult on püstitatud küsimus, kas eelnõu 9 SE vastuvõtmisega 4. mail 2020 on Eesti rikkunud direktiivi 2015/1535 (edaspidi TRIS direktiivi) nõudeid, sest siseriiklikult ei oodatud ära TRIS direktiivis sätestatud 3-kuulist ooteaega. Nagu sissejuhatavalt öeldud, ei tulnud eelnõu 9 SE suhtes TRIS teavitust esitada, mida kinnitavad järgmised kaalutlused. Esiteks, TRIS direktiivi mõte on tagada, et siseriiklikud tehnilised eeskirjad ei takistaks Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõtet. Tehnilised eeskirjad on TRIS direktiivi artikkel 1 (1) c) kohaselt „spetsifiktsioonid, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse koht“. Eelnõu 9SE sisaldas muuhulgas kahte olemuslikult eraldiseisvat regulatsiooni – (a) sätteid, millega tehti võimalikuks uudsete suitsuvabade tubakatoodete turule lubamine, vastavalt direktiivile Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 2014/40/EU (edaspidi tubakadirektiiv), ning (b) sätet, millega lubati elektrooniliste sigarettide osas mentooli lõhna ja maitset. Mõlemad regulatsioonid on oma olemuselt liberaliseerivad, st võimaldavad toodete turule lubamist ja eemaldavad kaupade vaba liikumise piiranguid, mitte ei tekita neid. Kui eelnõu säte on liberaliseeriv ja ei sisalda täiendavaid tehnilisi eeskirju, siis ei ole tegemist tehnilise eeskirjaga, sest see ei sisalda piiravaid nõudeid toote omadustele või märgistamisele. Samuti ei ole selline regulatsioon kohustuslik, sest nt võimalus tuua turule mentoolimaitsega elektroonilisi sigarette või uudseid suitsuvabasid tubakatooteid ei ole kohustus neid turule tuua. Seega ei saa olla tegemist tehnilise eeskirjaga, mis vajaks TRIS teavitust. Teiseks, lisaks eeltoodule puudub uudsete suitsuvabade tubakatoodete kontekstis TRIS teavituse esitamiseks alus, sest eelnõuga 9 SE võeti üle tubakadirektiivi sätted. Uudsete suitsuvabade tubakatoodete mõiste tuleb tubakadirektiivi artiklist 2 5) ja 2 14). Tubakadirektiivi artikkel 12 näeb ette mh uudsete suitsuvabade tubakatoodete märgistuse nõuded. Tubakadirektiivi artikkel 19 (4) sätestab, et „Turuleviidavad uudsed tubakatooted peavad vastama käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele. Milliseid käesoleva direktiivi sätteid uudsetele tubakatoodetele kohaldatakse, sõltub sellest, kas need tooted kuuluvad suitsuvaba tubakatoote määratluse või suitsetatava tubakatoote määratluse alla.“ Seega tuli tubakadirektiivi järgimiseks uudsete suitsuvabade tubakatoodete regulatsioon üle võtta, sätestades tubakadirektiivis sisalduvad nõuded ja piirangud. Eesti oli üks väheseid EL liikmesriike, kellel uudsete suitsuvabade tubakatoodete sätted olid tubakadirektiivist üle võtmata. Tehnilisest eeskirjast ei tule teavitada, kui see põhineb Euroopa Liidu õigusel (vt TRIS direktiivi artikkel 7 (1) a) ja 5 (1)). Sama selgitab toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lg 2. Veelgi enam, tubakadirektiivi 24 (1) sätestab, et „Liikmesriigid ei või käesoleva direktiiviga reguleeritud aspektidega seotud kaalutlustel ning tingimusel, et käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, keelata või piirata selliste tubaka- või seonduvate toodete turule viimist, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga.“ Tubakadirektiivi artiklid 24 (2) ja (3) sätestavad spetsiifilised ja TRIS menetlusest teistsugused reeglid, millal liikmesriik võib tubakadirektiivist kõrvale kalduda ning hoopis direktiivist kõrvalekalletest (mitte selle ülevõtmisest) tuleb Komisjoni teavitada, tehes seda mitte TRIS menetluse raames, vaid eraldiseisva teavitusprotseduuri raames (vt https://ec.europa.eu/health/tobacco/products/notifications_et). Juhul kui asuda positsioonile, et riik oleks pidanud esitama TRIS teavituse uudsete suitsuvabade tubakatoodete osas, tähendaks see, et TRIS teavituse oleks pidanud esitama ka nende eelnõu 9 SE sätete osas, millega võeti üle tubakadirektiivi artiklid 15 ja 16 (millega kehtestati üle-euroopaline tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi), kuid selles osas Sotsiaalministeerium teavitust ei teinud. Kolmandaks, elektrooniliste sigarettide kontekstis tuleb selgitada, et eelnõu 9SE sisaldas elektrooniliste sigarettide kontekstis ainult ühte sätet, millega lubati mentooli maitset ja lõhna. TubSist nähtuvalt on sätted, mis puudutavad elektroonilistele sigarettidele kohalduvaid nõudeid ja eeskirju, juba ammu TubSis olemas ja kehtivad. Seega ei saa väita, et Euroopa Komisjoni ei ole mingist tehnilisest eeskirjast teavitatud olukorras, kus eelnõu 9 SE ei sisaldanud ühtegi tehnilist eeskirja ning ka mentoolimaitselistele elektroonilistele sigarettidele hakkas kehtima regulatsioon, mis oli üle võetud tubakadirektiivist ega vajanud teavitamist. Neljandaks võib küsida, kas teatud juhtudel tuleb Komisjonile esitada TRIS teavitus ka liberaliseerivate sätete puhul. Sellele küsimusele vastas Komisjon lahendis C-273/94, mis puudutas olukorda, kus liikmesriik kehtestas käskkirjaga erandi nn margariinimäärusest ja sätestas uues regulatsioonis, et margariin võib koosneda alternatiivsetest koostisosadest (nt vitamiin D3 asemel võib kasutada ka vitamiini D2; soolasisaldus võib soolamata margariinil olla 40mg/100g asemel 50mg/100g; jne). Euroopa Kohus sedastas, et olukorras, kus rangem regulatsioon vahetatakse välja liberaalsema regulatsiooni vastu, mis siiski sisaldab uusi tehnilisi eeskirju, tuleb nendest uutest eeskirjadest Komisjoni teavitada. Nõnda ütles Euroopa Kohus mainitud lahendi punktis 13, et "The application to a specific product such as margarine of a regulation derogating from another technical regulation already in existence concerning the same product constitutes a technical regulation within the meaning of Article 1(5) of the directive since it establishes technical specifications within the meaning of Article 1(1) the observance of which is compulsory, de jure or de facto, when that product is marketed or used. If margarine is not manufactured in accordance with the provisions of the Margarine Decree, it may only be manufactured using substitute products authorized by the disputed order. Not only is the use of those substitute products restricted by the conditions laid down in the disputed order, but those products are the only alternatives to the products which may be used under the Margarine Decree. " Nõnda nagu TRIS direktiivi artikli 7 (2) kohaselt ei tule teavitada sätetest, mis täielikult keelavad toote valmistamise, kuna „need normid ei takista toodete vaba liikumist“, ei tule teavitada ka normidest, mis liberaliseerivad olukorda ja ei sätesta seejuures alternatiivseid uudseid tehnilisi norme (piiranguid). Eelnõu 9SE kontekstis ei kehtestatud ühtegi uudset või alternatiivset tehnilist normi ega nõuet toodetele, mis oleks erinenud tubakadirektiivist või juba kehtivast normistikust. Vastupidi, toimus tubakadirektiivi ülevõtmine. Seega oli TRIS teavituse esitamine alusetu. 2. Kas Riigikogu informeeriti tehtud teavitusest õigeaegselt ja korrektselt? Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha. Seaduste puhul tuleb teavitus esitada hiljemalt teise lugemise staadiumis ning seejärel eelnõu teine lugemine katkestada. Sotsiaalministeerium ei olnud enne kõne all oleva eelnõu teist lugemist Riigikogu enam kui nädal aega varem tehtud teavitusest informeerinud. Ametlikult informeeriti tehtud teavitusest alles 22. aprillil 2020 pärast teist lugemist. Euroopa Komisjonile teavituse tegemine iseenesest tingis ka vajaduse teise lugemise katkestamiseks. Seega oleks eelnõu 9SE algataja esindaja pidanud tegema komisjonile ettepaneku teine lugemine katkestada, juhul kui ministeerium poolt esitatud teavitust peeti kohaseks meetmeks. Kahetsusväärselt viis objektiivne sündmuste areng olukorrani, kus Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille menetluslikus protseduuris ilmnesid küsitavused. 3. Kas Eesti riigis kehtiv teavituse süsteem, kus Riigikogul puudub õigus ise otsustada teavituse vajaduse üle, on korrektne? Tehnilisest normist teavitamise siseriiklikku korraldust on võimalik muuta ning Riigikogul on õigus kehtestada õigusakti tasandil regulatsioon, mis tagab kõige paremal viisil Riigikogu võimaluse sõltumatult eelnõu menetlust läbi viia. Kehtiv teavitamise kord näeb ette, et seaduste puhul loetakse eelnõu ettevalmistajaks Vabariigi Valitsuse määruse nr. 140 tähenduses ministeerium. Samas võib protseduurireegleid täpsustada, nähes ette, kuidas on korraldatud Riigikogu ja täidesaatva võimu koostöö tehnilisest normist teavitamisel Riigikogus algatatud eelnõude või Riigikogu menetluse käigus tehtud muudatusettepanekute osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister /*Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei Kert Karus 6208 100 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →