dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

SA TÜK Lastefond_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. juuli 2020
Viit
6-1/200420/2003995
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Eesti Haigekassa, Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/200420
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎6-12004202003995 10.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc327 KB

Sisu (failidest)

Siiri Ottender-Paasma Teie 05.03.2020 nr SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond Meie 10.07.2020 nr 6-1/200420/2003995 [email protected] Ravimite hüvitamine erandkorras Lugupeetud Siiri Ottender-Paasma Palusite kontrollida ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 41 lg 8 kooskõla põhiseadusega osas, milles see võimaldab erandkorras hüvitada üksnes ravimit, millel on ühekordne sisseveo- ja kasutamisluba. RaKS § 41 lg 8 järgi võib haigekassa kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja RaKS § 43 lg-s 2 ning § 44 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või ühekordse sisseveo- ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär. Teie hinnangul tuleks selle sätte alusel hüvitada ka tsentraalse müügiloaga ravimeid, mis pole kantud Eesti Haigekassa ravimite loetellu (ravimite loetelu). Leiate, et kui ravimitootja ei ole taotlenud ravimi kandmist ravimite loetellu, on patsiendi jaoks ainsaks alternatiiviks ravimi hüvitamine RaKS § 41 lg 8 alusel. Selgitasite, et RaKS § 41 lg 8 puuduste tõttu ei olnud Eesti Haigekassal (haigekassa) võimalik sisuliselt kaaluda tsentraalse müügiloaga ravimi Soliris hüvitamist patsiendile. Paraku ei olekski konkreetsel juhul saanud ravimit Soliris RaKS § 41 lg 8 alusel hüvitada, sest tegemist ei ole ambulatoorselt kasutatava ravimiga. Hüvitamise üle otsustamisel ei olnud määravaks see, et tegemist oli tsentraalse müügiloaga ravimiga. Haigekassa kaalus selle ravimi lisamist ravimiteenusena tervishoiuteenuste loetellu arstliku erialaseltsi taotlusel, kuid haigekassa selgituste kohaselt ei jõutud hinnaläbirääkimistel vastuvõetava hinna osas kokkuleppele. Ka abstraktselt hinnates ei ole praegu alust väita, et tsentraalse müügiloaga ravimite hüvitamine oleks välistatud. Ravimite hüvitamiseks haigekassa poolt on erinevad võimalused. See on võimalik ravimite loetelu või tervishoiuteenuste loetelu kaudu ka siis kui puudub tootja poolne huvi, teatud juhtudel saab seda teha ka RaKS § 41 lg 8 alusel. Ravimi kandmise ravimite loetellu võib peale ravimitootja algatada ka näiteks haigekassa. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise (ravimiteenuse lisamiseks) puhul on tavaline, et protsessi algatab erialaselts. Ravimeid, mille võtmisega patsient saab ise hakkama (ambulatoorne ravi) võimaldatakse soodustingimustel üldjuhul ravimite loetelu (ehk soodusnimekirja) kaudu või erandkorras personaalselt haigekassa otsusega (RaKS § 41 lg 8). Juhul kui ravimi manustamine arstliku 2 järelevalveta pole piisavalt tõhus ja ohutu, siis rahastatakse ravimit harilikult tervishoiuteenuste loetelu kaudu. Kõigil juhtudel peab ravimi hüvitamise otsusele eelnema kaalumisprotsess, mis arvestab nii kindlustatute vajadust ravimit saada, meditsiinilist kasu kui ka farmakoökonoomilisi kaalutlusi. Tavajuhul sõltub ravimihüvitis sellest, kas ravim on kantud Eesti Haigekassa ravimite loetellu (RaKS § 41 lg 1). Ravimite loetelu on vaja, et ravikindlustatute ambulatoorseks raviks vajalikud ravimid oleksid kõigile ravikindlustatutele ühetaoliselt kättesaadavad ning ravimikulud kontrolli all. Ravimite loetelu kaudu ravimite kättesaadavaks tegemisele eelneb protsess, mille käigus kaalutakse erinevaid kriteeriume (RaKS § 43 lg-d 2 ja 3): 1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid; 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, arvestades RaKS § 25 lg-s 3 ettenähtud nn ravimieelarve piire. Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi (RaKS § 43 lg 4). See tingimus on oluline, et teaduslike meetoditega oleks tõendatud, et ravim on eesmärgipärasel kasutamisel ohutu ja efektiivne ning vastab arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele. Samuti selleks, et ravimi tootjaga (müügiloa hoidjaga) oleks võimalik tõhusalt kokkuleppeid sõlmida. Ravimite loetelu üks eesmärke on reguleerida ravimihindasid ning mõjutada ravimitootjaid kokku leppima ravimi kättesaadavuse seisukohalt olulistes tingimustes. Sellisteks tingimusteks võivad olla: hind, et hüvitatavad ravimid mahuksid haigekassa ravimieelarve piiridesse, hinna püsimine kokkulepitud tasemel, ravimite tarnekindlus ja muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. Et ravim ei jääks tootjapoolse huvi puudumise tõttu automaatselt kättesaamatuks, võib taotluse ravimite loetelu täiendamiseks esitada ka nt haigekassa eeldades, et lõpuks hinnaleppeni jõutakse. Haigekassa selgituste kohaselt seda võimalust tsentraalse müügiloaga ravimite puhul kasutatakse. RaKS § 41 lg 8 on erand ambulatoorselt manustatavate ravimite üldisest hüvitamise korraldusest. Säte lubab kaaluda müügiloata ravimite hüvitamist üksikjuhtumil, kui ravim on patsiendi jaoks hädavajalik (nt ravimite loetelus alternatiiv puudub), hinna poolest vastuvõetav ja vastab kõigile seaduses sätestatud kriteeriumitele. Teatud juhtudel on võimalik ka tsentraalse müügiloaga ravimit hüvitada RaKS § 41 lg 8 alusel. Tsentraalse protseduuriga Euroopa Komisjoni välja antud müügiluba annab õiguse turustada ravimit kõikides liikmesriikides (sh Eestis). Siiski peavad Eestis turustatavate ravimite pakendi infoleht ja pakendi märgistus olema eesti keeles. Riigikeelse pakendi nõudest erandi tegemiseks tuleb ravimi müügiloa hoidjal Ravimiametile esitada taotlus ravimi võõrkeelses pakendis turustamiseks. Erandid on lubatud, kui ravimit ei turustata otse patsiendile või kui sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata ning ravimi katkematu varustatuse tagamine on oluline inimese tervise seisukohast. Juhul kui ravim ei ole eestikeelses pakendis kättesaadav ja müügiloa hoidja ei esita taotlust ravimi võõrkeelses pakendis turustamiseks või puudub alus võõrkeelses pakendis ravimi lubamiseks, siis kohaldub ka tsentraalse müügiloaga ravimile müügiloata ravimi protseduur, selgitas Ravimiameti esindaja. Ehk siis juhul kui raviarst taotleb ravimi kasutamist müügiloata ravimina ning ravimite 3 hulgimüüja leiab võimaluse ravimi tarnimiseks, tuuakse ravimit Eestisse Ravimiameti ühekordse sisseveo- ja turustamisloa alusel. Sellisel juhul on võimalik kaaluda tsentraalse müügiloaga ravimi hüvitamist ka RaKS § 41 lg 8 alusel. Haigekassa kinnitusel on seda ka tehtud. Nagu öeldud, Teie poolt nimetatud ravimi hüvitamisel sai määravaks asjaolu, et haigekassa ei jõudnud tootjaga ravimi hinna osas sobiva kokkuleppeni. Haigekassast selgitati õiguskantsleri nõunikule, et erialaselts esitas vormikohase taotluse ravimiteenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu. Siiski leiti, et ravimi hind pole vastuvõetav ja ka hinnaläbirääkimised tulemusi ei andnud. Seetõttu ravim tervishoiuteenuste loetellu ei jõudnud. Selles olukorras ei saaks lugeda põhjendatuks ravimi hüvitamist ühele patsiendile erandkorras, selgitas haigekassa esindaja. Kui selline võimalus loodaks, tooks see haigekassa sõnul kaasa olukorra kus ühe ja sama ravivajadusega patsiente koheldaks erinevalt, samuti raskendaks see ravimite hinna osas läbirääkimiste pidamist, sest erandkorras ravimite hüvitamisel ei ole vaja hinna osas kompromissi saavutada. Selle seisukohaga saab nõustuda. Kokkuvõttes, nii nagu üldine menetlus (ravimite loetelu) ei taga, et haigekassa rahastamisel oleksid kättesaadavad kõik Eestis müügiluba omavad ravimid, ei saa paraku eeldada, et erimenetlus -personaalne hüvitamine (RaKS § 41 lg 8) peaks tagama iga ravimi kättesaadavuse ravikindlustatud patsiendile. Oluline on, et ravimi kättesaadavaks tegemist oleks võimalik kaaluda seadusega ettenähtud kriteeriumite kohaselt mõne RaKS hüvitamiseks ettenähtud menetluse raames. Ravimi Soliris hüvitamisel kaaluti vastavust seaduses sätestatud kriteeriumitele tervishoiuteenuste loetellu arvamise võimalusi hinnates. Mõistan ravimite kättesaamatuks jäämisega seotud inimlikku traagikat, mis saab osaks nii patsientidele ja nende lähedastele, arstidele, hüvitamisotsuste tegijatele kui patsientide õiguste eest seisjatele ja heategevusorganisatsioonidele. Tänan Teid olulise küsimuse tõstatamise eest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Eesti Haigekassa, Ravimiamet Anneli Kivitoa 693 8417 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel