Siiri Ottender-Paasma Teie 05.03.2020 nr
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi
Lastefond Meie 10.07.2020 nr 6-1/200420/2003995
[email protected]
Ravimite hüvitamine erandkorras
Lugupeetud Siiri Ottender-Paasma
Palusite kontrollida ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 41 lg 8 kooskõla põhiseadusega osas, milles
see võimaldab erandkorras hüvitada üksnes ravimit, millel on ühekordne sisseveo- ja
kasutamisluba. RaKS § 41 lg 8 järgi võib haigekassa kindlustatud isiku või tema seadusliku
esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht,
mõjuvatel põhjustel ja RaKS § 43 lg-s 2 ning § 44 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades
üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või
ühekordse sisseveo- ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja
arvatud omaosaluse alusmäär.
Teie hinnangul tuleks selle sätte alusel hüvitada ka tsentraalse müügiloaga ravimeid, mis pole
kantud Eesti Haigekassa ravimite loetellu (ravimite loetelu). Leiate, et kui ravimitootja ei ole
taotlenud ravimi kandmist ravimite loetellu, on patsiendi jaoks ainsaks alternatiiviks ravimi
hüvitamine RaKS § 41 lg 8 alusel. Selgitasite, et RaKS § 41 lg 8 puuduste tõttu ei olnud Eesti
Haigekassal (haigekassa) võimalik sisuliselt kaaluda tsentraalse müügiloaga ravimi Soliris
hüvitamist patsiendile.
Paraku ei olekski konkreetsel juhul saanud ravimit Soliris RaKS § 41 lg 8 alusel hüvitada, sest
tegemist ei ole ambulatoorselt kasutatava ravimiga. Hüvitamise üle otsustamisel ei olnud
määravaks see, et tegemist oli tsentraalse müügiloaga ravimiga. Haigekassa kaalus selle ravimi
lisamist ravimiteenusena tervishoiuteenuste loetellu arstliku erialaseltsi taotlusel, kuid haigekassa
selgituste kohaselt ei jõutud hinnaläbirääkimistel vastuvõetava hinna osas kokkuleppele.
Ka abstraktselt hinnates ei ole praegu alust väita, et tsentraalse müügiloaga ravimite hüvitamine
oleks välistatud. Ravimite hüvitamiseks haigekassa poolt on erinevad võimalused. See on võimalik
ravimite loetelu või tervishoiuteenuste loetelu kaudu ka siis kui puudub tootja poolne huvi, teatud
juhtudel saab seda teha ka RaKS § 41 lg 8 alusel. Ravimi kandmise ravimite loetellu võib peale
ravimitootja algatada ka näiteks haigekassa. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise (ravimiteenuse
lisamiseks) puhul on tavaline, et protsessi algatab erialaselts.
Ravimeid, mille võtmisega patsient saab ise hakkama (ambulatoorne ravi) võimaldatakse
soodustingimustel üldjuhul ravimite loetelu (ehk soodusnimekirja) kaudu või erandkorras
personaalselt haigekassa otsusega (RaKS § 41 lg 8). Juhul kui ravimi manustamine arstliku
2
järelevalveta pole piisavalt tõhus ja ohutu, siis rahastatakse ravimit harilikult tervishoiuteenuste
loetelu kaudu. Kõigil juhtudel peab ravimi hüvitamise otsusele eelnema kaalumisprotsess, mis
arvestab nii kindlustatute vajadust ravimit saada, meditsiinilist kasu kui ka farmakoökonoomilisi
kaalutlusi.
Tavajuhul sõltub ravimihüvitis sellest, kas ravim on kantud Eesti Haigekassa ravimite loetellu
(RaKS § 41 lg 1). Ravimite loetelu on vaja, et ravikindlustatute ambulatoorseks raviks vajalikud
ravimid oleksid kõigile ravikindlustatutele ühetaoliselt kättesaadavad ning ravimikulud kontrolli
all. Ravimite loetelu kaudu ravimite kättesaadavaks tegemisele eelneb protsess, mille käigus
kaalutakse erinevaid kriteeriume (RaKS § 43 lg-d 2 ja 3):
1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest;
2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi
ravimeid;
3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;
4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;
5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, arvestades RaKS § 25 lg-s 3 ettenähtud nn
ravimieelarve piire.
Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi (RaKS § 43 lg 4). See
tingimus on oluline, et teaduslike meetoditega oleks tõendatud, et ravim on eesmärgipärasel
kasutamisel ohutu ja efektiivne ning vastab arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele. Samuti selleks,
et ravimi tootjaga (müügiloa hoidjaga) oleks võimalik tõhusalt kokkuleppeid sõlmida. Ravimite
loetelu üks eesmärke on reguleerida ravimihindasid ning mõjutada ravimitootjaid kokku leppima
ravimi kättesaadavuse seisukohalt olulistes tingimustes. Sellisteks tingimusteks võivad olla: hind,
et hüvitatavad ravimid mahuksid haigekassa ravimieelarve piiridesse, hinna püsimine
kokkulepitud tasemel, ravimite tarnekindlus ja muud tingimused, mis on vajalikud
ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
Et ravim ei jääks tootjapoolse huvi puudumise tõttu automaatselt kättesaamatuks, võib taotluse
ravimite loetelu täiendamiseks esitada ka nt haigekassa eeldades, et lõpuks hinnaleppeni jõutakse.
Haigekassa selgituste kohaselt seda võimalust tsentraalse müügiloaga ravimite puhul kasutatakse.
RaKS § 41 lg 8 on erand ambulatoorselt manustatavate ravimite üldisest hüvitamise korraldusest.
Säte lubab kaaluda müügiloata ravimite hüvitamist üksikjuhtumil, kui ravim on patsiendi jaoks
hädavajalik (nt ravimite loetelus alternatiiv puudub), hinna poolest vastuvõetav ja vastab kõigile
seaduses sätestatud kriteeriumitele.
Teatud juhtudel on võimalik ka tsentraalse müügiloaga ravimit hüvitada RaKS § 41 lg 8 alusel.
Tsentraalse protseduuriga Euroopa Komisjoni välja antud müügiluba annab õiguse turustada
ravimit kõikides liikmesriikides (sh Eestis). Siiski peavad Eestis turustatavate ravimite pakendi
infoleht ja pakendi märgistus olema eesti keeles. Riigikeelse pakendi nõudest erandi tegemiseks
tuleb ravimi müügiloa hoidjal Ravimiametile esitada taotlus ravimi võõrkeelses pakendis
turustamiseks. Erandid on lubatud, kui ravimit ei turustata otse patsiendile või kui sama toimeaine
ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata ning ravimi katkematu varustatuse tagamine on oluline
inimese tervise seisukohast.
Juhul kui ravim ei ole eestikeelses pakendis kättesaadav ja müügiloa hoidja ei esita taotlust ravimi
võõrkeelses pakendis turustamiseks või puudub alus võõrkeelses pakendis ravimi lubamiseks, siis
kohaldub ka tsentraalse müügiloaga ravimile müügiloata ravimi protseduur, selgitas Ravimiameti
esindaja. Ehk siis juhul kui raviarst taotleb ravimi kasutamist müügiloata ravimina ning ravimite
3
hulgimüüja leiab võimaluse ravimi tarnimiseks, tuuakse ravimit Eestisse Ravimiameti ühekordse
sisseveo- ja turustamisloa alusel. Sellisel juhul on võimalik kaaluda tsentraalse müügiloaga ravimi
hüvitamist ka RaKS § 41 lg 8 alusel. Haigekassa kinnitusel on seda ka tehtud.
Nagu öeldud, Teie poolt nimetatud ravimi hüvitamisel sai määravaks asjaolu, et haigekassa ei
jõudnud tootjaga ravimi hinna osas sobiva kokkuleppeni. Haigekassast selgitati õiguskantsleri
nõunikule, et erialaselts esitas vormikohase taotluse ravimiteenuse lisamiseks tervishoiuteenuste
loetellu. Siiski leiti, et ravimi hind pole vastuvõetav ja ka hinnaläbirääkimised tulemusi ei andnud.
Seetõttu ravim tervishoiuteenuste loetellu ei jõudnud. Selles olukorras ei saaks lugeda
põhjendatuks ravimi hüvitamist ühele patsiendile erandkorras, selgitas haigekassa esindaja. Kui
selline võimalus loodaks, tooks see haigekassa sõnul kaasa olukorra kus ühe ja sama
ravivajadusega patsiente koheldaks erinevalt, samuti raskendaks see ravimite hinna osas
läbirääkimiste pidamist, sest erandkorras ravimite hüvitamisel ei ole vaja hinna osas kompromissi
saavutada. Selle seisukohaga saab nõustuda.
Kokkuvõttes, nii nagu üldine menetlus (ravimite loetelu) ei taga, et haigekassa rahastamisel
oleksid kättesaadavad kõik Eestis müügiluba omavad ravimid, ei saa paraku eeldada, et
erimenetlus -personaalne hüvitamine (RaKS § 41 lg 8) peaks tagama iga ravimi kättesaadavuse
ravikindlustatud patsiendile. Oluline on, et ravimi kättesaadavaks tegemist oleks võimalik kaaluda
seadusega ettenähtud kriteeriumite kohaselt mõne RaKS hüvitamiseks ettenähtud menetluse
raames. Ravimi Soliris hüvitamisel kaaluti vastavust seaduses sätestatud kriteeriumitele
tervishoiuteenuste loetellu arvamise võimalusi hinnates. Mõistan ravimite kättesaamatuks
jäämisega seotud inimlikku traagikat, mis saab osaks nii patsientidele ja nende lähedastele,
arstidele, hüvitamisotsuste tegijatele kui patsientide õiguste eest seisjatele ja
heategevusorganisatsioonidele.
Tänan Teid olulise küsimuse tõstatamise eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Eesti Haigekassa, Ravimiamet
Anneli Kivitoa 693 8417
[email protected]