Teie 15.06.2020 nr 14-1/201018/2003485
NNA Suitsuvaba Eesti MTÜ
[email protected] Meie 07.07.2020 nr 1.15-5/2020/3987-2
Vastused NNA Suitsuvaba Eesti avaldusele
Austatud Ingmar Kurg
Olete 9. juunil 2020. aastal pöördunud õiguskantsleri poole avaldusega seoses 1. juunil ERR-is
ilmunud Riigikogu menetluses olnud tubakaseaduse muutmise eelnõu1 käsitleva uudisega.
Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse § 5 lõikele 4, edastas õiguskantsleri büroo avalduse 15. juunil 2020. aastal majandus- ja
taristuministrile läbivaatamiseks ja vastamiseks pöördumise avalduses toodud küsimuste üks kuni
viis ja kaheksa kuni kümme osas. Küsimustele kuus ja seitse vastab õiguskantsler Teile ise.
1. Millistel juhtudel tuleb seadusemuudatustest Euroopa Komisjonile teavitus teha?
Direktiivi 2015/15352 (edaspidi läbipaistvusdirektiiv) kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja teisi
liikmesriike teavitada eelnõust, kui see sisaldab riigisisest tehnilist normi toote kohta või nõuet
infoühiskonna teenuse suhtes. Tehniline norm on näiteks piirang, et elektritõukeratta maksimaalne
saavutatav kiirus võib olla 25 km/h või näiteks kohustus kasutada klaaspudeleid joogivee
turustamisel.
Nimetatud direktiivi artikkel 5 lõige 1 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid edastavad viivitamata
komisjonile kõik tehniliste normide eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või
Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega.
Tehnilise normi eelnõu on läbipaistvusdirektiivi artikli 1 lõike 1 punkti g tähenduses tehnilise
spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis
on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on
ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi. Seega, teksti käsitlemiseks eelnõuna
peab tehniline norm olema ettevalmistusetapis, mis võimaldab tekstis „oluliste
muudatuste“ tegemist.
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7acdaeeb-0d52-4571-9763-
bdf94f530588/Tubakaseaduse%20ning%20alkoholi-,%20tubaka-,%20k%C3%BCtuse-
%20ja%20elektriaktsiisi%20seaduse%20muutmise%20seadus (kättesaadav 1.07.2020)
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2. Kas eelnimetatud uudises käsitletud Tubakaseaduse muutmise osas oli teavituste tegemine
vajalik?
Tubakaseaduse eelnõu sisaldas kahte sätet, millest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
soovitas Sotsiaalministeeriumil teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike järgmistel
põhjustel.
Esiteks, eelnõu punkt 6 (paragrahvi 81 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5)
maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn.”) on
läbipaistvusdirektiivi artikli 1 lõike 1 punkti c tähenduses tehnilise normi alaliik tehniline
spetsifikatsioon. Tehnilise spetsifikatsiooniga nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu näiteks
kvaliteet, koostis, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed. Seega, tehniline spetsifikatsioon on nõue
toote omaduste kohta ning eelnõu punktiga 6 sätestati, mis maitse või lõhn võib olla elektroonilise
sigareti vedelikul.
Teiseks, eelnõu punkt 22 (paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käitlemise keeldu ei kohaldata suitsuvabale tubakatootele, mis on uudne tubakatoode käesoleva
seaduse § 3 lõike 5 tähenduses.”) on läbipaistvusdirektiivi artikli 1 lõike 1 punkti f tähenduses
tehniline norm. Tehniliseks normiks on ka liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad
toote valmistamise, impordi, turustamise ja kasutamise ning tubakatoote käitlemise keeld on
liikmesriigi tehnilise normi liigiks, mis keelab toote turustamise ja loob olukorra, kus Eestis on
keelatud suitsuvabad tooted, välja arvatud uudsed suitsuvabad tooted. Direktiivi 2014/403
(edaspidi tubakatoodete direktiiv) artikli 2 lõike 5 kohaselt on suitsuvaba tubakatoode selline
tubakatoode, mille tarbimiseks ei ole vaja põlemisprotsessi, sealhulgas närimistubakas,
nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas. Kuigi tubakatoodete direktiivi
artikkel 17 sätestab omakorda, et liikmesriigid keelavad suukaudseks kasutamiseks mõeldud
tubaka turuleviimise, ilma et see piiraks Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikli 151
kohaldamist, ei sätesta direktiiv, et närimis- või nuusktubakas tuleks ära keelata. Seega, nende
keelamine on Eesti riigisisene tehniline norm, mis võib tekitada turueelise ühtedele toodetele teiste
ees.
3. Millises seadusloome menetlemise etapis tuleks Euroopa Komisjoni teavitus teha?
Läbipaistvusdirektiivi artikkel 1 lõige 1 punkt g sätestab, et eelnõust tuleb teavitada sellises faasis,
kui sellesse saab veel teha olulisi muudatusi - näiteks kui Euroopa Komisjon või mõni liikmesriik
avaldab tehnilise normi eelnõu kohta üksikasjalikku arvamust.
Kuivõrd läbipaistvusdirektiivi artikli 5 lõike 1 kolmas taane sätestab, et ka eelnõusse täiendavate
muudatuste sisseviimisel tuleb teha uus teavitus, on mõistlik hetk eelnõust teavitada siis, kui
eelnõu ettevalmistaja on veendunud, et eelnõusse riigisisesel tasandil muudatusi enam ei tule. See
aitab menetlemist tõhustada välistades korduva teavitamise vajaduse.
4. Kes otsustab, kas ja millal tuleb Euroopa Komisjonile plaanitavate seadusemuudatuste osas
teavitus teha?
Otsuse teavitamise ja teavitamise ajastamise kohta teeb eelnõu ettevalmistaja. Vastavalt Vabariigi
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki
käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2001/37/EÜ EMPs kohaldatav tekst (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1–38)
2 (4)
Valitsuse määruse „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast
nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse
määramine“ § 3 lõige 2 punktile 1 on seaduse eelnõu puhul eelnõu ettevalmistajaks ministeerium.
5. Kes kontrollib, kas Euroopa Komisjonile tehtud teavitus oli vajalik?
Teavitamise vajalikkuse üle otsustab eelnõu ettevalmistaja. Eelnõu ettevalmistajal on võimalus
küsida ka teiste osapoolte arvamust. Sageli küsitakse teavitamise vajalikkuse osas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, kui teavitamist koordineeriva asutuse, arvamust.
8. Millised reeglid kehtivad Euroopa Komisjoni teavitusega kaasnevate dokumentide
avalikustamise ja salastamise kohta?
Üldsuse juurdepääsu Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidele reguleerib Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/20014 (edaspidi määrus 1049/2001). Tegemist on
Euroopa Liidu horisontaalse määrusega, mis kohaldub Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni
dokumentidele, sealhulgas tehnilisest normist teavitamise dokumentidele.
Määruse 1049/2001 artikkel 2 lõige 1 sätestab, et kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja
juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus
tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid,
tingimusi ja piiranguid.
Dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel, või otse elektroonilises
vormis või registri kaudu. Näiteks kui Kreeka ettevõtja soovib tutvuda Eesti vastusega, mis on
teavitamisprotseduuri raames saadetud Kreekale seoses märkuste esitamisega, siis Kreeka
ettevõtja saab pöörduda Euroopa Komisjoni poole, kes edastab Kreeka ettevõtja taotluse omakorda
Eestile kui dokumendi koostajale. Eesti annab seepeale teada, kas ta on nõus vastuse avaldamisega
Kreeka ettevõtjale.
9. Kes kontrollib, kas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave on tegelikult asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teave või kuulub see avalikustamisele?
Sotsiaalministeeriumis koostatavate dokumentide juurdepääsupiirangud kehtestatakse avaliku
teabe seaduse (edaspidi AvTS) alusel ning AvTS rakendamise eest vastutab eelkõige dokumendi
koostaja, samuti võivad sellele tähelepanu pöörata ka dokumendi kooskõlastajad ministeeriumis.
Kui küsimuse all on mõeldud Euroopa Komisjoni dokumentide osas kontrolli teostamist, siis need
dokumendid tähistatakse Euroopa Komisjoni infosüsteemis märkega „asutusesiseks
kasutamiseks“. Selliste dokumentide avalikustamise kord on reguleeritud määrusega 1049/2001.
Kuigi määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt on kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja
juriidilistel isikutel õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, sätestab sama määruse artikkel
4 lõige 5, et liikmesriik võib taotleda dokumentide mitte avaldamist. Mitte avaldamise taotlus peab
tuginema määruse artikli 4 lõigetes 1-3 sätestatud eranditele. Liikmesriik võib keelata näiteks
juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses kaitsepoliitiliste ja
sõjaliste küsimustega või eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Osapoolte vaidluse korral
teostab dokumentidele juurdepääsu õiguspärasuse suhtes järelevalvet Euroopa Kohus.5
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, 31.5.2001, lk 43–48)
5
Vt nt kohtuasi C-331/15.
3 (4)
10. Kas eelpool nimetatud uudises viidatud Sotsiaalministeeriumi kantsleri pöördumine
õiguskantslerile on avalik teave või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave?
Sotsiaalministeeriumi kantsleri pöördumine õiguskantsleri poole liigitati asutusesesiseseks
teabeks, kuna see pöördumine taasesitab lisana Euroopa Komisjoni pöördumist, mis on märkega
„asutusesiseseks kasutamiseks“. Euroopa Komisjoni pöördumine on tunnistatud „asutusesiseseks
kasutamiseks“ määruse 1049/2001 alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei
Karl Stern
625 6405
[email protected]
4 (4)