dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 7. juuli 2020
Viit
14-1/201018/2003935
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201018
Vastutaja
Rait Sannik (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 07.07.2020_vastus.bdoc475 KB

Sisu (failidest)

Teie 15.06.2020 nr 14-1/201018/2003485 NNA Suitsuvaba Eesti MTÜ [email protected] Meie 07.07.2020 nr 1.15-5/2020/3987-2 Vastused NNA Suitsuvaba Eesti avaldusele Austatud Ingmar Kurg Olete 9. juunil 2020. aastal pöördunud õiguskantsleri poole avaldusega seoses 1. juunil ERR-is ilmunud Riigikogu menetluses olnud tubakaseaduse muutmise eelnõu1 käsitleva uudisega. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikele 4, edastas õiguskantsleri büroo avalduse 15. juunil 2020. aastal majandus- ja taristuministrile läbivaatamiseks ja vastamiseks pöördumise avalduses toodud küsimuste üks kuni viis ja kaheksa kuni kümme osas. Küsimustele kuus ja seitse vastab õiguskantsler Teile ise. 1. Millistel juhtudel tuleb seadusemuudatustest Euroopa Komisjonile teavitus teha? Direktiivi 2015/15352 (edaspidi läbipaistvusdirektiiv) kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitada eelnõust, kui see sisaldab riigisisest tehnilist normi toote kohta või nõuet infoühiskonna teenuse suhtes. Tehniline norm on näiteks piirang, et elektritõukeratta maksimaalne saavutatav kiirus võib olla 25 km/h või näiteks kohustus kasutada klaaspudeleid joogivee turustamisel. Nimetatud direktiivi artikkel 5 lõige 1 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile kõik tehniliste normide eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega. Tehnilise normi eelnõu on läbipaistvusdirektiivi artikli 1 lõike 1 punkti g tähenduses tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi. Seega, teksti käsitlemiseks eelnõuna peab tehniline norm olema ettevalmistusetapis, mis võimaldab tekstis „oluliste muudatuste“ tegemist. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7acdaeeb-0d52-4571-9763- bdf94f530588/Tubakaseaduse%20ning%20alkoholi-,%20tubaka-,%20k%C3%BCtuse- %20ja%20elektriaktsiisi%20seaduse%20muutmise%20seadus (kättesaadav 1.07.2020) 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Kas eelnimetatud uudises käsitletud Tubakaseaduse muutmise osas oli teavituste tegemine vajalik? Tubakaseaduse eelnõu sisaldas kahte sätet, millest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovitas Sotsiaalministeeriumil teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike järgmistel põhjustel. Esiteks, eelnõu punkt 6 (paragrahvi 81 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn.”) on läbipaistvusdirektiivi artikli 1 lõike 1 punkti c tähenduses tehnilise normi alaliik tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise spetsifikatsiooniga nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu näiteks kvaliteet, koostis, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed. Seega, tehniline spetsifikatsioon on nõue toote omaduste kohta ning eelnõu punktiga 6 sätestati, mis maitse või lõhn võib olla elektroonilise sigareti vedelikul. Teiseks, eelnõu punkt 22 (paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käitlemise keeldu ei kohaldata suitsuvabale tubakatootele, mis on uudne tubakatoode käesoleva seaduse § 3 lõike 5 tähenduses.”) on läbipaistvusdirektiivi artikli 1 lõike 1 punkti f tähenduses tehniline norm. Tehniliseks normiks on ka liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise ja kasutamise ning tubakatoote käitlemise keeld on liikmesriigi tehnilise normi liigiks, mis keelab toote turustamise ja loob olukorra, kus Eestis on keelatud suitsuvabad tooted, välja arvatud uudsed suitsuvabad tooted. Direktiivi 2014/403 (edaspidi tubakatoodete direktiiv) artikli 2 lõike 5 kohaselt on suitsuvaba tubakatoode selline tubakatoode, mille tarbimiseks ei ole vaja põlemisprotsessi, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas. Kuigi tubakatoodete direktiivi artikkel 17 sätestab omakorda, et liikmesriigid keelavad suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise, ilma et see piiraks Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikli 151 kohaldamist, ei sätesta direktiiv, et närimis- või nuusktubakas tuleks ära keelata. Seega, nende keelamine on Eesti riigisisene tehniline norm, mis võib tekitada turueelise ühtedele toodetele teiste ees. 3. Millises seadusloome menetlemise etapis tuleks Euroopa Komisjoni teavitus teha? Läbipaistvusdirektiivi artikkel 1 lõige 1 punkt g sätestab, et eelnõust tuleb teavitada sellises faasis, kui sellesse saab veel teha olulisi muudatusi - näiteks kui Euroopa Komisjon või mõni liikmesriik avaldab tehnilise normi eelnõu kohta üksikasjalikku arvamust. Kuivõrd läbipaistvusdirektiivi artikli 5 lõike 1 kolmas taane sätestab, et ka eelnõusse täiendavate muudatuste sisseviimisel tuleb teha uus teavitus, on mõistlik hetk eelnõust teavitada siis, kui eelnõu ettevalmistaja on veendunud, et eelnõusse riigisisesel tasandil muudatusi enam ei tule. See aitab menetlemist tõhustada välistades korduva teavitamise vajaduse. 4. Kes otsustab, kas ja millal tuleb Euroopa Komisjonile plaanitavate seadusemuudatuste osas teavitus teha? Otsuse teavitamise ja teavitamise ajastamise kohta teeb eelnõu ettevalmistaja. Vastavalt Vabariigi 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ EMPs kohaldatav tekst (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1–38) 2 (4) Valitsuse määruse „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ § 3 lõige 2 punktile 1 on seaduse eelnõu puhul eelnõu ettevalmistajaks ministeerium. 5. Kes kontrollib, kas Euroopa Komisjonile tehtud teavitus oli vajalik? Teavitamise vajalikkuse üle otsustab eelnõu ettevalmistaja. Eelnõu ettevalmistajal on võimalus küsida ka teiste osapoolte arvamust. Sageli küsitakse teavitamise vajalikkuse osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kui teavitamist koordineeriva asutuse, arvamust. 8. Millised reeglid kehtivad Euroopa Komisjoni teavitusega kaasnevate dokumentide avalikustamise ja salastamise kohta? Üldsuse juurdepääsu Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidele reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/20014 (edaspidi määrus 1049/2001). Tegemist on Euroopa Liidu horisontaalse määrusega, mis kohaldub Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, sealhulgas tehnilisest normist teavitamise dokumentidele. Määruse 1049/2001 artikkel 2 lõige 1 sätestab, et kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid. Dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel, või otse elektroonilises vormis või registri kaudu. Näiteks kui Kreeka ettevõtja soovib tutvuda Eesti vastusega, mis on teavitamisprotseduuri raames saadetud Kreekale seoses märkuste esitamisega, siis Kreeka ettevõtja saab pöörduda Euroopa Komisjoni poole, kes edastab Kreeka ettevõtja taotluse omakorda Eestile kui dokumendi koostajale. Eesti annab seepeale teada, kas ta on nõus vastuse avaldamisega Kreeka ettevõtjale. 9. Kes kontrollib, kas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave on tegelikult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave või kuulub see avalikustamisele? Sotsiaalministeeriumis koostatavate dokumentide juurdepääsupiirangud kehtestatakse avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) alusel ning AvTS rakendamise eest vastutab eelkõige dokumendi koostaja, samuti võivad sellele tähelepanu pöörata ka dokumendi kooskõlastajad ministeeriumis. Kui küsimuse all on mõeldud Euroopa Komisjoni dokumentide osas kontrolli teostamist, siis need dokumendid tähistatakse Euroopa Komisjoni infosüsteemis märkega „asutusesiseks kasutamiseks“. Selliste dokumentide avalikustamise kord on reguleeritud määrusega 1049/2001. Kuigi määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt on kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, sätestab sama määruse artikkel 4 lõige 5, et liikmesriik võib taotleda dokumentide mitte avaldamist. Mitte avaldamise taotlus peab tuginema määruse artikli 4 lõigetes 1-3 sätestatud eranditele. Liikmesriik võib keelata näiteks juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega või eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Osapoolte vaidluse korral teostab dokumentidele juurdepääsu õiguspärasuse suhtes järelevalvet Euroopa Kohus.5 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, 31.5.2001, lk 43–48) 5 Vt nt kohtuasi C-331/15. 3 (4) 10. Kas eelpool nimetatud uudises viidatud Sotsiaalministeeriumi kantsleri pöördumine õiguskantslerile on avalik teave või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave? Sotsiaalministeeriumi kantsleri pöördumine õiguskantsleri poole liigitati asutusesesiseseks teabeks, kuna see pöördumine taasesitab lisana Euroopa Komisjoni pöördumist, mis on märkega „asutusesiseseks kasutamiseks“. Euroopa Komisjoni pöördumine on tunnistatud „asutusesiseseks kasutamiseks“ määruse 1049/2001 alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei Karl Stern 625 6405 [email protected] 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →