Hr Kristian Jaani
Politsei- ja Piirivalveameti Meie 07.07.2020 nr 7-7/201153/2003926
Põhja prefektuur
[email protected]
Kontrollkäigu kokkuvõte
Lugupeetud härra prefekt
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 26.02.2020 ette teatamata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimaja (edaspidi: arestimaja). Kontrollkäigul osales
eksperdina perearst, kelle arvamus on lisatud kokkuvõttele.
Tänan kontrollkäigu korraldamisel õiguskantsleri nõunikele osutatud abi eest.
Positiivne on, et mitmed vahistatute, sundtoodavate, arestialuste jt kinni peetud inimeste (edaspidi:
kinnipeetute) avaldused, milles nad soovisid ühendust võtta oma lähedaste või advokaadiga või
taotlesid hügieenitarbeid, rahuldati avalduse esitamise või sellele järgnenud päeva jooksul. Samuti
on kiiduväärt, et arestimaja eelkambrite ning kainestuskambrite hügieeninurgad varjati (PPA
kinnitusel) videopildis kiiresti pärast seda, kui õiguskantsleri nõunikud sellele tähelepanu juhtisid.
Kinnipeetute toitlustamine on arestimajas korralik ning nõuetekohane.
Siiski ilmnes ka puudusi.
Kinnipeetu läbiotsimine
Tallinna arestimajja saabuvad kinnipeetud otsitakse üldjuhul läbi täieliku lahtiriietamisega.
Vastuvõturuumis toimuvat jälgitakse videopildi vahendusel, varjatud on ainult väike kaamera alla
jääv ala. Tavaliselt jälgib videopilti videovalveruumis eriväljaõppega meesametnik.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) on soovitanud, et täieliku lahtiriietamisega läbiotsimisel lähtutaks tingimata
individuaalsest riskihinnangust. Läbiotsimisel tuleb mõistlike pingutustega tagada kinnipeetu
väärikus. Üldjuhul ei peaks sundima kinnipeetuid üleni lahti riietuma, vaid tuleks lubada neil lahti
riietuda järk-järgult (vt 2019. aasta soovitus Tšehhile, p 31; 2019. aasta soovitus Norrale, p 37;
2019. aasta soovitus Rumeeniale, p 34). CPT on pidanud läbiotsimise intensiivse ning võimaliku
alandava mõju tõttu ülemääraseks ka Läti praktikat, mille kohaselt otsitakse kõik politsei
2
kinnipidamiskohta saabunud kinnipeetud läbi täieliku lahtiriietamisega (vt 2017. aasta soovitus, p
37). CPT selgitas, et selliseks läbiotsimiseks on alust üksnes siis, kui on mõistlik põhjus eeldada,
et kinnipeetu võib olla peitnud oma keha lähedale enesele ohtlikke või tõendina käsitatavaid
esemeid, mida tavalise (riietatuna) läbiotsimise käigus ei pruugi leida. CPT hinnangul ei peaks
täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise rakendamine sõltuma ametniku suvast, vaid tuginema
selgetele kirjalikele juhistele, millisel juhul võib inimest ilma riieteta läbi otsida.
CPT nõuab, et kinnipeetu ja teda videopildi vahendusel jälgiv ametnik oleksid samast soost (vt
2019. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 32). Arestimajja satub ka naisi ning ei ole õige, et
nende täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist jälgib videopildi vahendusel meesametnik. Arestimaja
vastuvõturuumi kaamera all asuv ala jääb küll videopildist välja, kuid inimene satub kaamera
vaatevälja kohe, kui end vähegi liigutab (nt lahtiriietumisel, kui asetab riided toolile või ulatab
need ametnikule jne).
Videovalve ja privaatsus
Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et pidev videovalve rakendamine kõigis
kambrites ei ole kooskõlas kinnipeetute kohtlemise standarditega (vt nt 2020. aastal Rakvere ning
Valga ja Võru arestimajale saadetud soovitus). Igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda, kas kinnipeetu
ööpäevane videovalve on möödapääsmatult vajalik (nt terviseseisundi tõttu), ning otsustada, kas
ja kui suures ulatuses seda võiks kasutada. Ka kambris toimuva jälgimisel videopildi vahendusel
on oluline, et ametnik oleks kambris viibiva(te) kinnipeetu(te)ga samast soost.
Telefonikõne privaatsus
Arestimaja sisekorraeeskirja (ASKE) § 52 lg 1 sätestab, et kinnipeetule tagatakse telefonitsi
edastatava sõnumi saladuse kaitse. Vahistatu telefonisõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu
loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras (vangistusseaduse (VangS) § 97
lg 2). Sõnumi saladuse kaitse on põhiseadusega (§ 43) tagatud õigus, millest võib teha erandeid
vaid seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile,
kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile tehtavaid telefonikõnesid kontrollida ei ole
lubatud. Õiguskantsler on telefonikõne privaatsuse teemat käsitlenud nt Jõhvi arestimajale 2019.
aastal saadetud soovituses.
Arestimaja helistamisruumi uks jäetakse telefonikõne ajaks praokile, et arestimaja ametnik saaks
veenduda, et kinnipeetu võtab ühendust vaid nende inimestega, kellele tal on lubatud helistada.
Nõnda ei ole tagatud õigus telefoni teel edastatava sõnumi kaitsele, kuna kinnipeetu
telefonivestlust võivad pealt kuulata ka kõrvalised inimesed (eeskätt arestimaja ametnik). Tuleks
leida selline tehniline lahendus, mis võimaldab ametnikul veenduda, et telefonikõne tehakse
kinnipeetu ette antud numbrile, kuid kõrvaline inimene telefonivestlust ei kuule.
Telefoni kasutamine
Tallinna arestimajas saab helistada üksnes esmaspäeviti või laupäeviti ning kinnipeetu peab
tegema helistamiseks taotluse üks päev varem. Osa kinnipeetuid tundis muret, et kui kinnipeetu
saabub arstimajja nt esmaspäeval, on tal võimalik oma lähedastele helistada alles laupäeval. Mure
on arusaadav, sest mõnikord on vaja teha perekonnaelu või töötamise korraldamiseks
hädavajalikke kõnesid. Kui arestimaja töökorraldus seda lubab, palun kaaluda võimalust lubada
kinnipeetutel helistada ilma ühepäevase etteteatamiseta ning erandkorras ka mõnel teisel päeval
peale esmaspäeva või laupäeva.
3
Helistada saavad kinnipeetud Turbo kõnekaardiga, mida kinnipeetu lähedased võivad hankida R-
kioskitest ning arestimajja saata. Mõned kinnipeetud küsisid, mida nad peaksid tegema, kui neil
lähedasi (Eestis) ei ole ning seetõttu pole neil võimalik kõnekaarti hankida. Palun leida võimalus,
et ka need kinnipeetud, kelle lähedased kõnekaarti arestimajja saata ei saa, võiksid kõnekaardi
soetada oma raha eest PPA abil.
Varuriiete andmine
Osale kinnipeetutest arestimajas vahetusriideid ega -jalanõusid ei antud. Kuigi VangS § 93 lg 1
sätestab, et teatud juhtudel saavad tasuta riietuse vaid vahistatud, võivad erandjuhtudel abi vajada
ka teised kinnipeetud. Arvestades arestimaja riidevaru, on loodetavasti võimalik sellist abi
pakkuda ka teistele kinnipeetutele.
Infomaterjal
Osa kinnipeetuid ei olnud arestimaja päevakavaga tutvunud ega teadnud, millal on söögiaeg ning
millal nad tohivad kohtuda lähedastega või pakke saada. Igal kinnipeetul peaks olema ajakohane
päevakava, mõnes arestimajas on see kinnitatud näiteks kambriuksele.
Kõik kinnipeetud ei saanud kambrisse kaasa võtta dokumenti, millel olid loetletud nende õigused
ja kohustused, mitmel juhul oli see dokument hoopis kinnipeetu isiklikus toimikus. Õiguskantsler
on varem selgitanud, et selline infomaterjal tuleks anda inimesele kambrisse kaasa, mitte hoida
seda tema isiklikus toimikus. Toimikus peab olema teave selle kohta, kas kinnipeetule on tema
õigusi ja kohustusi tutvustatud.
Arestimaja eesruumi stendil olev info lühiajaliste kokkusaamiste kohta erineb päevakavas olevast
infost. Stendil oleva teate järgi toimuvad kohtumised teisipäeviti ja neljapäeviti kella 14.00−15.00,
kuid päevakava järgi teisipäeviti kella 11.30−14.30 ja neljapäeviti kella 14.30−17.30. PPA
kodulehel on märgitud kokkusaamiste ajaks hoopis teisipäev ja neljapäev kella 16.00−17.00.
Selline info ei tohi olla vasturääkiv, sest võib tekitada segadust. Õiguskantsler on sellele
tähelepanu juhtinud nt Kuressaare ja Rapla arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.
Kinnipeetu terviseinfo
Meediku vastuvõtule pääsemiseks tuleb kinnipeetul kirjutada taotlus, mille arestimaja personal
edastab arstikabinetti. Taotlusel on sageli kirjas kinnipeetu konkreetne tervisemure ehk
eriliigilised isikuandmed. Nagu tervishoiuekspert on öelnud, tohib sellist konfidentsiaalset infot
käidelda (sh näha) vaid meditsiinipersonal, kuid praegu näevad seda ka arestimaja ametnikud.
Selleks et vältida kõrvaliste isikute juurdepääsu terviseandmetele, peaks kinnipeetul olema
võimalus edastada oma taotlus näiteks suletud ümbrikus või muul sobival viisil. Õiguskantsler
selgitas 03.03.2020 kirjas (nr 7-4/200130/2001147) mh seda, et CPT hinnangul on inimese
terviseinfo konfidentsiaalsus paremini kaitstud siis, kui politsei kinnipidamiskoha
tervishoiuteenuse osutaja hoiab kinnipeetu meditsiinilisi dokumente muudest materjalidest eraldi.
Ukrainale saadetud soovituses kinnitas CPT, et politseiametnikel on õigus kinnipeetu kohta teada
vaid sellist terviseinfot, mis on vajalik selleks, et ennetada suurt terviseriski kinnipeetule endale
või teistele inimestele.
Arestimaja personali sõnul viibib arsti vastuvõtu juures tavaliselt ka arestimaja ametnik.
Õiguskantsler rõhutas oma 03.03.2020 kirjas, et meediku vastuvõtt peab alati toimuma väljaspool
4
kõrvaliste isikute kuuldekaugust. Üldjuhul ei peaks see toimuma ka politseiametnike vaateväljas,
v.a siis, kui tervishoiutöötaja konkreetsel juhul seda sõnaselgelt palub.
Tervishoiueksperdi hinnangul tohivad kinnipeetutele ravimeid määrata üksnes meditsiinitöötajad.
Kui ravimeid annavad siiski ka ametnikud (meedikuga konsulteerides), peaks selle info säilitama,
et meedikul oleks inimesele antud ravimitest ülevaade. Kontrollkäigu ajal selgus, et valveruumis
olnud ravimite raamatut sisuliselt ei täideta (isegi siis, kui ravimeid on antud valvuri
äranägemisel).
Üleriigilised päevalehed
Osa kinnipeetuid ei olnud arestimajas viibimise jooksul saanud lugeda üleriigilisi päevalehti.
VangS § 30 lg 1, § 86 lg 1 ja § 93 lg 3 kohaselt peab arestimajas viibival kinnipeetul olema
võimalus lugeda üleriigilisi ajakirjandusväljaandeid. Seadust tuleb täita (vt ka õiguskantsleri 2020.
aasta soovitust Valga ja Võru arestimajale ning 2019. aasta soovitust Jõhvi arestimajale).
Kirjutusvahendid
Paljud kinnipeetud kurtsid, et arestimaja ametnikud ei ole neile andnud kirjatarbeid. Ühele
kinnipeetule oli ametnik väidetavalt soovitanud kirjutada pastapliiatsi saamiseks avaldus.
Kirjavahetus toimub kinnipeetu kulul, v.a siis, kui kinnipeetul ei ole erisubjektidega suhtlemiseks
raha (ASKE § 47). Samas tuleb kinnipeetul esitada arestimajas kirjalikke taotlusi (nt taotleda
kokkusaamist või lühiajalist vabastamist − ASKE § 56 lg 1, § 64 lg 1 ja 11). Kinnipeetu peab
kirjaliku taotluse esitama näiteks meediku vastuvõtule pääsemiseks ning tavaliselt ka nt
hügieenivahendite ja helistamise taotlemiseks või muudes küsimustes arestimaja poole
pöördumise korral. Ka vaie tuleb esitada arestimajale kirjalikult (VangS § 11 lg 4). Kui kinnipeetul
kirjatarbeid ei ole (nt pole lähedased saanud arestimajja saata), ei pruugi tal olla võimalik esitada
vajalikke taotlusi või vaiet. Ei ole mõeldav, et sellisel juhul soovitatakse kinnipeetul teha
kirjutusvahendi saamiseks kirjalik avaldus. Arestimajasiseste toimingute tegemiseks tuleks
kinnipeetutele tagada mõistlikul määral vajalikud kirjatarbed.
Ratastooliga liikumine
Positiivne on, et arestimaja ehitamisel on mõeldud ka erivajadustega kinnipeetutele. Arestimajas
on kaks invakambrit liikumispuudega kinnipeetutele. Mõlema kambri lävepakul on kaldtee, kuid
väljaspool ukseläve kaks väikest metallist astet. Kui lävepaku ületamine osutub seetõttu ratastooli
kasutajale ebamugavaks või valulikuks, palun leida võimalus kasutada nt teisaldatavat pandust.
Ratastooliga kinnipeetul on õigus liikuda soovi korral üle kambri läve iseseisvalt, ilma kõrvalise
abita. Ka kinnipidamisasutus peab tegema kohandusi, mis on vajalikud ratastoolis ja
liikumispuudega inimestele (vt 2014. aasta soovitus uue Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste
kohta, lk 14−16).
Dokumentide vormistamine
Arestimaja dokumendid olid üldjuhul vormistatud korrektselt. Mõnes esmase tervisekontrolli aktis
oli jäänud täitmata väliste vigastuste lahter (nt J. K. ja D. Š. kohta 18.02.2020, K. P. kohta
19.02.2020 ja E. S. kohta 22.02.2020 koostatud aktid). Samuti ei selgunud nt D. V. kohta
21.02.2020 koostatud arestimajja vastuvõetava isiku isikusamasuse tuvastamise protokollist ning
5
A. Ž. ja A. R. kohta 26.02.2020 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest, kas
ja/või mis tulemustega kinnipeetu lähedast teavitati.
Ootan Teie seisukohta soovituste suhtes hiljemalt 17.08.2020.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel
Käti Mägi 693 8414
[email protected]