dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur_Kontrollkäik Tallinna arestimajja

Õiguskantsleri Kantselei · 7. juuli 2020
Viit
7-7/201153/2003926
Registreeritud
7. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-7/201153
Vastutaja
Käti Mägi (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-72011532003926 07.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc350 KB

Sisu (failidest)

Hr Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveameti Meie 07.07.2020 nr 7-7/201153/2003926 Põhja prefektuur [email protected] Kontrollkäigu kokkuvõte Lugupeetud härra prefekt Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 26.02.2020 ette teatamata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimaja (edaspidi: arestimaja). Kontrollkäigul osales eksperdina perearst, kelle arvamus on lisatud kokkuvõttele. Tänan kontrollkäigu korraldamisel õiguskantsleri nõunikele osutatud abi eest. Positiivne on, et mitmed vahistatute, sundtoodavate, arestialuste jt kinni peetud inimeste (edaspidi: kinnipeetute) avaldused, milles nad soovisid ühendust võtta oma lähedaste või advokaadiga või taotlesid hügieenitarbeid, rahuldati avalduse esitamise või sellele järgnenud päeva jooksul. Samuti on kiiduväärt, et arestimaja eelkambrite ning kainestuskambrite hügieeninurgad varjati (PPA kinnitusel) videopildis kiiresti pärast seda, kui õiguskantsleri nõunikud sellele tähelepanu juhtisid. Kinnipeetute toitlustamine on arestimajas korralik ning nõuetekohane. Siiski ilmnes ka puudusi. Kinnipeetu läbiotsimine Tallinna arestimajja saabuvad kinnipeetud otsitakse üldjuhul läbi täieliku lahtiriietamisega. Vastuvõturuumis toimuvat jälgitakse videopildi vahendusel, varjatud on ainult väike kaamera alla jääv ala. Tavaliselt jälgib videopilti videovalveruumis eriväljaõppega meesametnik. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on soovitanud, et täieliku lahtiriietamisega läbiotsimisel lähtutaks tingimata individuaalsest riskihinnangust. Läbiotsimisel tuleb mõistlike pingutustega tagada kinnipeetu väärikus. Üldjuhul ei peaks sundima kinnipeetuid üleni lahti riietuma, vaid tuleks lubada neil lahti riietuda järk-järgult (vt 2019. aasta soovitus Tšehhile, p 31; 2019. aasta soovitus Norrale, p 37; 2019. aasta soovitus Rumeeniale, p 34). CPT on pidanud läbiotsimise intensiivse ning võimaliku alandava mõju tõttu ülemääraseks ka Läti praktikat, mille kohaselt otsitakse kõik politsei 2 kinnipidamiskohta saabunud kinnipeetud läbi täieliku lahtiriietamisega (vt 2017. aasta soovitus, p 37). CPT selgitas, et selliseks läbiotsimiseks on alust üksnes siis, kui on mõistlik põhjus eeldada, et kinnipeetu võib olla peitnud oma keha lähedale enesele ohtlikke või tõendina käsitatavaid esemeid, mida tavalise (riietatuna) läbiotsimise käigus ei pruugi leida. CPT hinnangul ei peaks täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise rakendamine sõltuma ametniku suvast, vaid tuginema selgetele kirjalikele juhistele, millisel juhul võib inimest ilma riieteta läbi otsida. CPT nõuab, et kinnipeetu ja teda videopildi vahendusel jälgiv ametnik oleksid samast soost (vt 2019. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 32). Arestimajja satub ka naisi ning ei ole õige, et nende täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist jälgib videopildi vahendusel meesametnik. Arestimaja vastuvõturuumi kaamera all asuv ala jääb küll videopildist välja, kuid inimene satub kaamera vaatevälja kohe, kui end vähegi liigutab (nt lahtiriietumisel, kui asetab riided toolile või ulatab need ametnikule jne). Videovalve ja privaatsus Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et pidev videovalve rakendamine kõigis kambrites ei ole kooskõlas kinnipeetute kohtlemise standarditega (vt nt 2020. aastal Rakvere ning Valga ja Võru arestimajale saadetud soovitus). Igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda, kas kinnipeetu ööpäevane videovalve on möödapääsmatult vajalik (nt terviseseisundi tõttu), ning otsustada, kas ja kui suures ulatuses seda võiks kasutada. Ka kambris toimuva jälgimisel videopildi vahendusel on oluline, et ametnik oleks kambris viibiva(te) kinnipeetu(te)ga samast soost. Telefonikõne privaatsus Arestimaja sisekorraeeskirja (ASKE) § 52 lg 1 sätestab, et kinnipeetule tagatakse telefonitsi edastatava sõnumi saladuse kaitse. Vahistatu telefonisõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras (vangistusseaduse (VangS) § 97 lg 2). Sõnumi saladuse kaitse on põhiseadusega (§ 43) tagatud õigus, millest võib teha erandeid vaid seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile tehtavaid telefonikõnesid kontrollida ei ole lubatud. Õiguskantsler on telefonikõne privaatsuse teemat käsitlenud nt Jõhvi arestimajale 2019. aastal saadetud soovituses. Arestimaja helistamisruumi uks jäetakse telefonikõne ajaks praokile, et arestimaja ametnik saaks veenduda, et kinnipeetu võtab ühendust vaid nende inimestega, kellele tal on lubatud helistada. Nõnda ei ole tagatud õigus telefoni teel edastatava sõnumi kaitsele, kuna kinnipeetu telefonivestlust võivad pealt kuulata ka kõrvalised inimesed (eeskätt arestimaja ametnik). Tuleks leida selline tehniline lahendus, mis võimaldab ametnikul veenduda, et telefonikõne tehakse kinnipeetu ette antud numbrile, kuid kõrvaline inimene telefonivestlust ei kuule. Telefoni kasutamine Tallinna arestimajas saab helistada üksnes esmaspäeviti või laupäeviti ning kinnipeetu peab tegema helistamiseks taotluse üks päev varem. Osa kinnipeetuid tundis muret, et kui kinnipeetu saabub arstimajja nt esmaspäeval, on tal võimalik oma lähedastele helistada alles laupäeval. Mure on arusaadav, sest mõnikord on vaja teha perekonnaelu või töötamise korraldamiseks hädavajalikke kõnesid. Kui arestimaja töökorraldus seda lubab, palun kaaluda võimalust lubada kinnipeetutel helistada ilma ühepäevase etteteatamiseta ning erandkorras ka mõnel teisel päeval peale esmaspäeva või laupäeva. 3 Helistada saavad kinnipeetud Turbo kõnekaardiga, mida kinnipeetu lähedased võivad hankida R- kioskitest ning arestimajja saata. Mõned kinnipeetud küsisid, mida nad peaksid tegema, kui neil lähedasi (Eestis) ei ole ning seetõttu pole neil võimalik kõnekaarti hankida. Palun leida võimalus, et ka need kinnipeetud, kelle lähedased kõnekaarti arestimajja saata ei saa, võiksid kõnekaardi soetada oma raha eest PPA abil. Varuriiete andmine Osale kinnipeetutest arestimajas vahetusriideid ega -jalanõusid ei antud. Kuigi VangS § 93 lg 1 sätestab, et teatud juhtudel saavad tasuta riietuse vaid vahistatud, võivad erandjuhtudel abi vajada ka teised kinnipeetud. Arvestades arestimaja riidevaru, on loodetavasti võimalik sellist abi pakkuda ka teistele kinnipeetutele. Infomaterjal Osa kinnipeetuid ei olnud arestimaja päevakavaga tutvunud ega teadnud, millal on söögiaeg ning millal nad tohivad kohtuda lähedastega või pakke saada. Igal kinnipeetul peaks olema ajakohane päevakava, mõnes arestimajas on see kinnitatud näiteks kambriuksele. Kõik kinnipeetud ei saanud kambrisse kaasa võtta dokumenti, millel olid loetletud nende õigused ja kohustused, mitmel juhul oli see dokument hoopis kinnipeetu isiklikus toimikus. Õiguskantsler on varem selgitanud, et selline infomaterjal tuleks anda inimesele kambrisse kaasa, mitte hoida seda tema isiklikus toimikus. Toimikus peab olema teave selle kohta, kas kinnipeetule on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud. Arestimaja eesruumi stendil olev info lühiajaliste kokkusaamiste kohta erineb päevakavas olevast infost. Stendil oleva teate järgi toimuvad kohtumised teisipäeviti ja neljapäeviti kella 14.00−15.00, kuid päevakava järgi teisipäeviti kella 11.30−14.30 ja neljapäeviti kella 14.30−17.30. PPA kodulehel on märgitud kokkusaamiste ajaks hoopis teisipäev ja neljapäev kella 16.00−17.00. Selline info ei tohi olla vasturääkiv, sest võib tekitada segadust. Õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud nt Kuressaare ja Rapla arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Kinnipeetu terviseinfo Meediku vastuvõtule pääsemiseks tuleb kinnipeetul kirjutada taotlus, mille arestimaja personal edastab arstikabinetti. Taotlusel on sageli kirjas kinnipeetu konkreetne tervisemure ehk eriliigilised isikuandmed. Nagu tervishoiuekspert on öelnud, tohib sellist konfidentsiaalset infot käidelda (sh näha) vaid meditsiinipersonal, kuid praegu näevad seda ka arestimaja ametnikud. Selleks et vältida kõrvaliste isikute juurdepääsu terviseandmetele, peaks kinnipeetul olema võimalus edastada oma taotlus näiteks suletud ümbrikus või muul sobival viisil. Õiguskantsler selgitas 03.03.2020 kirjas (nr 7-4/200130/2001147) mh seda, et CPT hinnangul on inimese terviseinfo konfidentsiaalsus paremini kaitstud siis, kui politsei kinnipidamiskoha tervishoiuteenuse osutaja hoiab kinnipeetu meditsiinilisi dokumente muudest materjalidest eraldi. Ukrainale saadetud soovituses kinnitas CPT, et politseiametnikel on õigus kinnipeetu kohta teada vaid sellist terviseinfot, mis on vajalik selleks, et ennetada suurt terviseriski kinnipeetule endale või teistele inimestele. Arestimaja personali sõnul viibib arsti vastuvõtu juures tavaliselt ka arestimaja ametnik. Õiguskantsler rõhutas oma 03.03.2020 kirjas, et meediku vastuvõtt peab alati toimuma väljaspool 4 kõrvaliste isikute kuuldekaugust. Üldjuhul ei peaks see toimuma ka politseiametnike vaateväljas, v.a siis, kui tervishoiutöötaja konkreetsel juhul seda sõnaselgelt palub. Tervishoiueksperdi hinnangul tohivad kinnipeetutele ravimeid määrata üksnes meditsiinitöötajad. Kui ravimeid annavad siiski ka ametnikud (meedikuga konsulteerides), peaks selle info säilitama, et meedikul oleks inimesele antud ravimitest ülevaade. Kontrollkäigu ajal selgus, et valveruumis olnud ravimite raamatut sisuliselt ei täideta (isegi siis, kui ravimeid on antud valvuri äranägemisel). Üleriigilised päevalehed Osa kinnipeetuid ei olnud arestimajas viibimise jooksul saanud lugeda üleriigilisi päevalehti. VangS § 30 lg 1, § 86 lg 1 ja § 93 lg 3 kohaselt peab arestimajas viibival kinnipeetul olema võimalus lugeda üleriigilisi ajakirjandusväljaandeid. Seadust tuleb täita (vt ka õiguskantsleri 2020. aasta soovitust Valga ja Võru arestimajale ning 2019. aasta soovitust Jõhvi arestimajale). Kirjutusvahendid Paljud kinnipeetud kurtsid, et arestimaja ametnikud ei ole neile andnud kirjatarbeid. Ühele kinnipeetule oli ametnik väidetavalt soovitanud kirjutada pastapliiatsi saamiseks avaldus. Kirjavahetus toimub kinnipeetu kulul, v.a siis, kui kinnipeetul ei ole erisubjektidega suhtlemiseks raha (ASKE § 47). Samas tuleb kinnipeetul esitada arestimajas kirjalikke taotlusi (nt taotleda kokkusaamist või lühiajalist vabastamist − ASKE § 56 lg 1, § 64 lg 1 ja 11). Kinnipeetu peab kirjaliku taotluse esitama näiteks meediku vastuvõtule pääsemiseks ning tavaliselt ka nt hügieenivahendite ja helistamise taotlemiseks või muudes küsimustes arestimaja poole pöördumise korral. Ka vaie tuleb esitada arestimajale kirjalikult (VangS § 11 lg 4). Kui kinnipeetul kirjatarbeid ei ole (nt pole lähedased saanud arestimajja saata), ei pruugi tal olla võimalik esitada vajalikke taotlusi või vaiet. Ei ole mõeldav, et sellisel juhul soovitatakse kinnipeetul teha kirjutusvahendi saamiseks kirjalik avaldus. Arestimajasiseste toimingute tegemiseks tuleks kinnipeetutele tagada mõistlikul määral vajalikud kirjatarbed. Ratastooliga liikumine Positiivne on, et arestimaja ehitamisel on mõeldud ka erivajadustega kinnipeetutele. Arestimajas on kaks invakambrit liikumispuudega kinnipeetutele. Mõlema kambri lävepakul on kaldtee, kuid väljaspool ukseläve kaks väikest metallist astet. Kui lävepaku ületamine osutub seetõttu ratastooli kasutajale ebamugavaks või valulikuks, palun leida võimalus kasutada nt teisaldatavat pandust. Ratastooliga kinnipeetul on õigus liikuda soovi korral üle kambri läve iseseisvalt, ilma kõrvalise abita. Ka kinnipidamisasutus peab tegema kohandusi, mis on vajalikud ratastoolis ja liikumispuudega inimestele (vt 2014. aasta soovitus uue Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste kohta, lk 14−16). Dokumentide vormistamine Arestimaja dokumendid olid üldjuhul vormistatud korrektselt. Mõnes esmase tervisekontrolli aktis oli jäänud täitmata väliste vigastuste lahter (nt J. K. ja D. Š. kohta 18.02.2020, K. P. kohta 19.02.2020 ja E. S. kohta 22.02.2020 koostatud aktid). Samuti ei selgunud nt D. V. kohta 21.02.2020 koostatud arestimajja vastuvõetava isiku isikusamasuse tuvastamise protokollist ning 5 A. Ž. ja A. R. kohta 26.02.2020 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest, kas ja/või mis tulemustega kinnipeetu lähedast teavitati. Ootan Teie seisukohta soovituste suhtes hiljemalt 17.08.2020. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel Käti Mägi 693 8414 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel