Arvi Vask Teie nr
juhatuse liige
Lõuna-Eesti Haigla AS Meie 01.07.2020 nr 7-9/200245/2003814
[email protected]
Kontrollkäik Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonda
Austatud härra Vask
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 01.02.2020 ette teatamata AS Lõuna-Eesti Haigla
psühhiaatriaosakonda (edaspidi: osakond).
Väärib tunnustust, et võrreldes eelmise kontrollkäigu ajaga on osakonnas märgatavalt laiendatud
teraapiavõimalusi (pereteraapia, rühmateraapia jne). Teraapia ning rühmategevuse korraldamiseks
on osakonnas olemas spetsialistid ning hästi sisustatud ruum. Samuti toimuvad
individuaalvestlused psühholoogidega. Patsientidele pakutakse tegevusjuhendaja juhendamisel
senisest mitmekülgsemaid vaba aja veetmise võimalusi.
Osakonna olmetingimused on muudetud hubasemaks ja A-üksuses on tehtud remont. Osakonna
B-üksuse (akuutraviosakond) seinad on kaunistatud patsientide joonistustega, üksuse
ühisruumidesse (teleriruum) on toodud toataimed ja pehme mööbel. Patsientide sõnul on osakonna
personal tähelepanelik ja sõbralik, valitseb rahulik õhkkond ja muresid lahendatakse kiiresti.
Samuti meeldivad patsientidele toit ja vabaajategevused ning jalutuskäigud haiglat ümbritsevas
looduses.
Õiguskantsler rõhutab, et kui meedikud ei luba patsiendil omal soovil haiglast lahkuda, peab selle
kohta vormistama tahtest olenematu ravi otsuse. Kui sellist otsust pole tehtud, ei ole õiguslikku
alust takistada patsiendi haiglast lahkumist.
Videovalvest ja selle ulatusest tuleb patsiente paremini teavitada ning jälgimisruumis rakendatud
videovalvet iga patsiendi puhul eraldi põhjendada. Patsiendid peavad saama tualetiust lukustada.
Psühhiaatriaosakonda tuleb paigaldada postkastid, kuhu patsiendid saaksid jätta oma ettepanekud
ja kaebused. Kaebuste menetlemisel peab järgima haiglas kehtestatud korda.
Turvalisuse paremaks tagamiseks võiks kaaluda kaasaskantavate abi kutsumise seadmete jagamist
personalile.
2
Psühhiaatrilise abi teenust osutatakse kahes haigla viiendal korrusel paiknevas üksuses, osakonnas
on kokku 30 voodikohta. Kontrollkäigu päeval oli B-üksuses 13 patsienti ning A-üksuses 7
patsienti. B-üksuses oli patsientidega vahetult kokku puutuvatest töötajatest tööl 2 õde ja 1
hooldaja ning A-üksuses 1 õde ja 1 hooldaja. Ööseks jääb igasse üksusesse üks õde ja üks hooldaja.
Psühhiaatrid on osakonnas tööpäeviti (08.00−16.00), nädalavahetustel ning öösiti nad ei tööta.
Õiguskantsleri nõunikud ja tervishoiuekspert vaatasid üle osakonna ruumid, vestlesid osakonna
töötajate ja patsientidega ning tutvusid dokumentidega.
1. Psühhiaatrilise ravi vabatahtlikkus
Psühhiaatriaosakonna B-üksusse (ehk akuutraviosakonda) suunatakse ravile keerulisemaid
patsiente ja B-üksuse välisuks on pidevalt suletud. Patsiendid saavad akuutraviosakonnast väljuda
vaid siis, kui personal neile ukse avab.
Töötajate sõnul ei osutata Lõuna-Eesti Haiglas patsientidele tahtest olenematut ravi (TOR) ega
rakendata ohjeldusmeetmeid juba kolm aastat, sest haiglas ei ole pidevalt (nt öösiti ja
nädalavahetustel) kohal psühhiaatrit, kuid üksnes psühhiaatril on õigus teha TOR rakendamise
otsuseid (psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 3). Samuti on keeruline tagada, et TOR-le
allutatud patsiendi vaataks üle ka teine psühhiaater (PsAS § 13 lg 3). Nendele probleemidele
pööras õiguskantsler tähelepanu ka 2016. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.
Dokumentidest on näha, et osakonda võivad siiski sattuda ravile inimesed, kes haiglas viibimisega
ja vajaliku raviga ei nõustu. Tuleb ette ka juhtumeid, kui patsient on algul raviga nõus, kuid mõne
aja möödudes nõuab haiglast välja lubamist ning ähvardab või ka ründab personali. Sellised
patsiendid püütakse suunata ravile mõnda sobivasse suuremasse haiglasse, kuid alati see ei
õnnestu, sest nt teistes haiglates ei pruugi olla vabu kohti. Sel juhul jääb patsient osakonda. Mõned
kontrollkäigu päeval osakonnas viibinud patsiendid olid veendunud, et nad saavad tahtest
olenematut ravi ega tohi arsti loata haiglast lahkuda. Patsiendid rääkisid, et kuna osakonna uks on
lukus ning üleriideid hoitakse lukustatud garderoobis, ei ole neil tegelikult võimalik haiglast ilma
personali loata lahkuda.
2016. aastal osakonda tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes on õiguskantsler selgitanud, et
psühhiaatriline ravi on üldjuhul vabatahtlik. See seisukoht ei ole muutunud.
Õiguskantsler mõistab, et eriastide leidmine ja ööpäevaringse psühhiaatri abi tagamine on
keeruline. Tunnustust väärib osakonna õdede ja arstide töö, tänu millele on haiglas tagatud vajalik
psühhiaatriline ravi.
Kui haiglal ei ole võimalik PsAS-ga nõutud tahtest olenematu ravi menetluse reegleid järgida,
tuleb patsient suunata ravile teise sobivasse raviasutusse. Vältimatut psühhiaatrilist abi vajavat
inimest ei tohi sellest abist ilma jätta (PsAS § 10) ka siis, kui patsient ise vältimatu abi vajadust ei
tunnista ning psühhiaatrilise raviga ei nõustu. Kui sellist patsienti ei õnnestu teise haiglasse
paigutada, jääb patsient ilma seadusega ette nähtud tagatistest. Ohtu seatakse ka osakonna personal
ning teised patsiendid. Statsionaarset ravi pakkuvatel psühhiaatriahaiglatel tuleks selliseid
olukordi omavahel arutada ning leida sobivaim viis TOR vajavate patsientide hospitaliseerimiseks
ja ravimiseks.
Õiguskantsler palub psühhiaatrilise abi osutamisel pidada kinni PsAS-s kehtestatud korrast ning
vormistada tahtest olenematu ravi otsus, kui seda inimesele sisuliselt osutatakse. Kui tahtest
3
olenematu ravi alused puuduvad, ei tohi takistada patsienti haiglast lahkumast. Patsient tuleb
suunata vältimatut psühhiaatrilist abi saama mõnda teise raviasutusse, kui haiglal ei ole võimalik
rakendada tahtest olenematut ravi seaduses sätestatud nõudeid järgides.
2. Olmetingimused ja videovalve
Osakonna palatid on ühe- kuni neljakohalised. Palatit jagavad samast soost patsiendid. B-üksuse
palatite sisustus on pigem tagasihoidlik. Mõne voodi juures ei olnud kohtvalgustit ning
jälgimispalatis puudus pistikupesa, kuid muud palati minimaalse sisustuse kohustuslikud
elemendid olid olemas. Kohtvalgustite puudumist selgitas personal sellega, et valgustid on seina
külge kinnitatud, aga voodite asukohta võidakse muuta, sest ühte palatisse üritatakse paigutada
omavahel paremini sobivaid patsiente. B-üksuse palatite askeetlikkust on püütud tasakaalustada
üksuse ühisruumide kaunistamisega. Näiteks koridori seintele on üles pandud patsientide
kunstitööd ning ühisruumide üldilmet elavdavad ka värvilised kott-toolid ja toataimed. A-üksuse
palatite sisustus ja värvilahendus jätab hubasema mulje kui B-üksuse sisseseade. A-üksuse
palatites on ka suuremad riidekapid ning kaasaegsem mööbel.
Enamikus palatites on WC ja duširuum, mõnes vaid WC. Tualett- ja pesemisruumid asuvad ka
üksuste koridorides. Liikumisraskustega patsiendid saavad kasutada puuetega inimestele mõeldud
WC-sid ja pesemisruume. Mõne WC ust ei saanud seestpoolt lukustada.
Osakonna olmetingimused on varasemaga võrreldes muutunud hubasemaks. Samas peab jälgima,
et ka palatite mööbli ümberpaigutamisel oleksid igale patsiendile tagatud kõik palati kohustuslikud
elemendid. Patsientide privaatsuse tagamiseks peab saama iga WC ja pesemisruumi ust seestpoolt
lukustada1.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) rõhutab2, et naispatsiendid võivad olla eriti haavatavad ning neile tuleb mh tagada
kaitstud ja privaatsust võimaldavad tualett- ja pesemisruumid. Privaatsus ei ole tagatud, kui
patsient peab arvestama sellega, et igaüks võib takistamatult tualetti või pesemisruumi siseneda.
Isegi kui patsiendid ei ole osakonnas kehtiva korralduse vastu, peab majutamiseks leidma parima
viisi, mis kaitseks inimeste väärikust ja eraelu.
Õiguskantsler mõistab, et psühhiaatrilisel ravil võib olla väga keerulise käitumisega patsiente ning
personal soovib eelkõige tagada nende turvalisuse. Samas võib kõrvalise isiku tualettruumi
sisenemine või selle pärast muretsemine patsienti tarbetult ärritada või viia isegi ravist
loobumiseni. Patsientide privaatsuse paremaks tagamiseks ning nende elu ja tervise kaitseks võib
näiteks paigaldada tualettruumide ustele lukud (näiteks nn liblikaga), mida meditsiinitöötajad
saavad vajaduse korral väljastpoolt avada.
B-üksuses asub peale tavapalatite ka kaks jälgimispalatit keerulisemas seisundis patsientidele. Üks
jälgimispalat (palat nr 10) on ühe- ning teine (palat nr 9) neljakohaline. Kontrollkäigu ajal olid
mõlemad palatid hõivatud. Patsiente jälgimispalatisse ei lukustata. Nendes palatites on ka pidev
videovalve, välja arvatud WC alal. Palatite ustel on videovalvest teavitavad sildid. Videovalve on
ka A-üksuse koridoris ning selle kohta on teade üksuse uksel. Kaamerapilti jälgitakse reaalajas
õepostis ning videopilt salvestatakse.
1
Vt nt ka õiguskantsleri 11.10.2016 kontrollkäik SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaüksusesse (p 5); õiguskantsleri
27.10.2018 kontrollkäik SA Ahtme Haigla akuutraviosakonda (p 1). .
2
Vt p 122; vt ka CPT 2012. aasta Horvaatia visiit (p 95).
4
Jälgimispalatite patsientide haiguslugudest ei selgunud, miks oli videovalve nende patsientide
puhul põhjendatud. Infot videovalve kohta ei ole patsiendi nõusolekuvormil ega ka osakonna
kodukorras. Vestlustest selgus, et enamik patsiente teadis, millistes palatites on pidev videovalve.
Õiguskantsler on videovalve kasutamist psühhiaatriahaiglas käsitlenud SA Tartu Ülikooli
Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukite osakonda tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes ja
SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku kontrollkäigu kokkuvõttes. Neis välja toodud tähelepanekud
ja soovitused kehtivad ka Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonna kohta.
Kontrollkäigul kogutud info põhjal saab öelda, et üldiselt lähtub haigla psühhiaatriaosakonna
palatites videovalve rakendamisel kehtivatest nõuetest. Videovalvega palatisse paigutamise
põhjendused peaksid kajastuma ka patsiendi haigusloos. Raviarsti ülesanne on selgitada
patsiendile, miks on tema pidev videojälgimine vajalik, ning hea oleks teha haiguslukku kanne, et
patsient on palatis rakendatava videovalvega nõus. Patsiendile peab muu hulgas olema selge, kellel
on juurdepääs videovalve edastatavale pildile ning kui kaua salvestisi säilitatakse3. Täiendamist
vajavad nii ravileping kui ka osakonna kodukord, sest praegu pole neis kummaski infot haiglas
rakendatava videovalve ega selle ulatuse kohta. Jälgimisruumis on videovalvest teavitav silt, kuid
ainult sellest ei piisa, et teavitamist saaks pidada nõuetele vastavaks.
Õiguskantsler palub tagada patsientidele kõik kohustuslikud palatisisustuse esemed. Videovalvest
ja selle ulatusest tuleb patsiente paremini teavitada. Vabatahtlikult ravil viibivalt patsiendilt tuleb
küsida, kas ta on videojälgimisega nõus. Sellega kaasneb vältimatult patsiendi teavitamine, miks
videojälgimine on vajalik.
3. Turvalisus
Personali ja patsientide sõnul on osakonnas üldjuhul rahulik õhkkond. Töötajad ütlesid, et vahel
tuleb siiski lahendada ärritunud patsiendi käitumise tõttu tekkinud olukordi ning personal ei tunne
end sel juhul turvaliselt. On hea, et kõik patsiendi agressiivse käitumisega seotud juhtumid on
põhjalikult dokumenteeritud patsiendi ohujuhtumite infosüsteemis ning et töötajad analüüsivad
omavahel iga sellist juhtumit ja sellele järgnevat tegevust.
Kui patsient käitub agressiivselt, kutsutakse abi üksuse telefoniga, kuid ootamatu rünnaku korral
ei pruugi õde jõuda vajalikku telefonikõnet teha. Psühhiaatriaosakonna üksuse uksi tuleb avada
võtmega, mis võib samuti takistada kiiret abi kutsumist ohuolukorras.
Kui patsient käitub ohtlikult, kutsutakse osakonda politsei ja kiirabi, kes toimetavad patsiendi
ravile Tartu Ülikooli Kliinikumi või Viljandi Haiglasse (kui seal on vabu kohti). Nii politseinikke
kui ka kiirabi tuleb osakonna personali sõnul oodata kuni 30 minutit. Kuna psühhiaatriaosakonnas
on loobutud ohjeldusmeetmete rakendamisest, tekib küsimus, kuidas tulevad haigla töötajad
agressiivse patsiendiga toime politsei ja kiirabi saabumiseni. Haiglas on turvatöötaja, kuid
personali sõnul ei saa tema kiirele abile alati loota. Selline asjade korraldus vähendab personali
turvatunnet.
CPT on rõhutanud4, et tulemusliku raviteenuse osutamiseks peab personal tundma end turvaliselt.
Psühhiaatriaosakondade töötajatel peaks olema võimalus kiiresti abi kutsuda, näiteks võiksid neil
olla kaasaskantavad paanikanupud.
3
Vt täpsemalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 13: „Teave, mis tuleb anda juhul, kui
isikuandmed on kogutud andmesubjektilt“.
4
Vt p 321; vt ka CPT 2003. aasta Bosnia ja Hertsegoviina visiit (p 152).
5
Õiguskantsler palub haiglal leida lahendused, kuidas saaks psühhiaatriaosakonna töötajate
turvatunnet suurendada. Kaaluda võiks kaasaskantavate abi kutsumise seadmete jagamist
personalile. Samuti peab olema üheselt selge, kes on kohustatud ärevas olukorras
psühhiaatriaosakonna töötajatele appi tulema.
4. Kaebuste menetlus
Lõuna-Eesti Haigla pöördumiste ja ettepanekute menetlemise korras on kehtestatud, et patsient
võib haigla blanketti kasutades või vabas vormis esitada haiglas kogetu kohta ettepanekuid ja
kaebusi. Kirjaliku pöördumise saab panna haigla esimesel korrusel asuvasse postkasti. Suuliselt
esitatud pöördumine vormistatakse vastavale blanketile. Kõik pöördumised registreeritakse ning
üldjuhul vastatakse inimesele 30 päeva jooksul.
Mõne patsiendi toimikus oli vabas vormis kirjutatud tähelepanek osakonna töökorralduse jms
kohta, ent valvepersonal ei osanud öelda, kas neile patsientide pöördumistele on vastatud. Üks
patsient ütles, et on esitanud ravil viibides kaebuse, kuid vastust ei ole saanud. Postkaste kaebuste
esitamiseks osakonnas ei ole.
Seega ei peeta haigla patsientide pöördumiste esitamise ning neile vastamise korrast alati kinni.
B-üksuse patsientidel on keeruline esimesel korrusel asuvale postkastile ligi pääseda, sest nad ei
saa ise üksuse ust avada. Sestap on neil võimalik esitada kaebus või ettepanek personalile vaid
suuliselt.
Patsiendil võib olla ebamugav paluda personalilt postkastile ligipääsu, kui ta soovib näiteks
kaevata parajasti tööl oleva töötaja tegevuse peale. Inimene ei pruugi soovida, et teda nähakse
kaebust esitamas, kuid õeposti juures ootamine võib äratada teiste patsientide tähelepanu.
Kui haigla leiab, et osakonna üksustesse ei ole turvaline postkaste üles panna (nt patsiendid
tõmbavad neid seinalt maha), on üks võimalik lahendus teha õeposti ukse sisse kitsas ava, mille
kaudu esitatud avaldused jõuaksid postkasti. Kõik patsientide pöördumised tuleb registreerida ning
neile vastata. Kui üks patsient esitab lühikese aja jooksul mitu pöördumist, saab vastused koondada
ühte kirja ning selles selgelt viidata, millistele pöördumistele on vastatud.
CPT standardites on rõhutatud, et väärkohtlemise ennetamiseks on väga oluline anda patsiendile
võimalus esitada kaebusi raviasutusele või sõltumatule organile. CPT on märkinud5, et patsiendid
peavad saama kaebuste kastile hõlpsalt ligi ning selline kast võiks olla asutuse igas üksuses.
Postkasti peaksid saama avada üksnes selleks määratud isikud ning privaatselt6.
Õiguskantsler soovitab patsientide pöördumiste kogumiseks paigaldada postkastid igasse
psühhiaatriaosakonna üksusesse. Iga patsiendi kaebus tuleb registreerida ja sellele vastata, nagu
nõuab haiglas kehtestatud kord.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kirjale on lisatud kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus. Palun Lõuna-Eesti Haiglal
esitada oma seisukoht tervishoiueksperdi arvamuses ja siinses kirjas toodud tähelepanekute ja
soovituste kohta.
5
CPT 2015. aasta Armeenia visiit (p 138); CPT 2017. aasta Bulgaaria visiit (p 136).
6
CPT 2018. aasta Kreeka visiit (p 51).
6
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 07.08.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Andmekaitse Inspektsioon
Maria Sults 693 8448
[email protected]