Elmar Vaher Teie 09.06.2020 nr 1.2-5/18-2
peadirektor
Politsei- ja Piirivalveamet Meie 01.07.2020 nr 7-4/191757/2003809
[email protected]
Mittetoimiva ID-kaardi väljavahetamine
Austatud Elmar Vaher
Saatsin Teile 26.05.2020 soovituse, milles palusin inimeste põhiõiguste ja vabaduste tagamiseks
muuta mittetoimiva ID-kaardi väljavahetamise tingimusi. Kahjuks teatas Teie esindaja, et Politsei-
ja Piirivalveamet (PPA) ei kavatse soovitust järgida.
Probleem seisneb selles, et PPA peab võimalikuks teha ID-kaardile garantii korras ekspertiis
üksnes juhul, kui inimene ei taotle enne ekspertiisi tulemuste selgumist uut dokumenti. Samuti ei
hüvita PPA uue ID-kaardi taotlemisel tasutud riigilõivu, kui inimene taotleb uut ID-kaarti enne
ekspertiisi tulemuste selgumist, sõltumata sellest, et vea eest on vastutav riik.
Selgitan veel kord, et ID-kaart on inimesele kõige olulisem dokument. See on ainus kohustuslik
isikut tõendav dokument, mis võimaldab kasutada ka riiklikke e-teenuseid. Tänapäeval on digi-ID
hädavajalik paljude toimingute tegemiseks. Riik ise suunab inimesi rohkem kasutama
elektroonilisi kanaleid. Seetõttu ei või nõuda, et inimene peab ootama kuni kuu aega (või nagu
avaldajale teatati, isegi kuni kaks kuud), selleks et riik saaks välja selgitada põhjuse, miks ID-kaart
ei tööta, ning väljastada uue ID-kaardi. Tuletan meelde, et ekspertiisi tegemiseks tuleb dokument
anda PPA-le ning seda ei saa kasutada ka tavapärase isikut tõendava dokumendina.
Mõnele puudega inimesele annab ID-kaardi abil e-teenuste kasutamine ainsa võimaluse aktiivselt
ühiskonnaelus osaleda. Tuletan meelde juhtumit, kui koos lahendasime ühe liikumisvõimetu
noormehe muret, kes pärast ID-kaardi paroolide lukustumist oli sunnitud loobuma sisseharjunud
aktiivsest eluviisist. Ligipääsmatuks muutusid pank, e-poed jm e-teenused, kadus võimalus ennast
autentida, teha tehinguid (anda digiallkirja).
Teie esindaja soovitas oma vastuskirjas, et inimene võiks kasutada alternatiivseid vahendeid,
näiteks mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Kahjuks ei ole inimestel alati nutitelefoni kasutamise
võimalust. Puude tõttu ei pruugi alternatiivsete vahendite kasutamine olla ka võimalik. Samuti ei
ole inimene kohustatud omandama muid elektroonilist isikutuvastamist võimaldavaid vahendeid.
Õiguskantsleri poole pöördunud inimese ID-kaart lakkas ekspertiisi tulemuste kohaselt töötamast,
sest inimene kasutas sellist ID-kaardi lugejat, mis ei ole ametlikult toetatud. Sellisel juhul võib
ID-kaardi elektrooniline osa lukustuda. Riik ei ole inimesi teavitanud, et selline oht võib tekkida
tarkvaralahendustest põhjustatud vea tõttu. Kuigi viitasite, et ID-kaardi kiibi tehnilise lahenduse
2
eest vastutab Riigi Infosüsteemi Amet, väljastab dokumendi inimesele PPA. Niisiis saab PPA
inimesi riskidest teavitada. Riik on sellest tehnilisest probleemist teadlik juba vähemalt 2019. aasta
kevadest alates, kuid probleem on seni lahendamata.
Kirjeldatud juhtumil on kannatajaks raske puudega inimene, kes elatub pensionist ja kellel on
ID-kaarti vaja muu hulgas apteegist ravimite ostmiseks. Ta ei rikkunud ID-kaarti teadlikult. Vea
põhjustas tehniline lahendus. Kuna inimene ei saanud olla kuni kaks kuud ilma isikut tõendava
dokumendita, taotles ta uut dokumenti ja maksis riigilõivu. Raske puudega inimestel on
dokumentide taotlemisel küll väiksem riigilõiv, kuid ka see summa (kas 10 või 7 eurot sõltuvalt
taotlemise kanalist) võib olla oluline osa inimese sissetulekust.
PPA esindaja ei osanud täpselt öelda, kui tihti selliseid juhtumeid ette on tulnud. Ometi on
lubamatu, et keegi sellisesse keerulisse olukorda pannakse.
Hea halduse põhimõtte tagamiseks soovitasin PPA-l kaaluda võimalust mitte küsida uut ID-kaarti
taotlevalt inimeselt riigilõivu, kui esmase kontrolli tulemusena on tuvastatud, et inimene pole
ID-kaarti kahjustanud tahtlikult, vaid viga on tõenäoliselt tingitud tarkvaralahendusest. Samuti
palusin avaldajale hüvitada uue ID-kaardi taotlemisel makstud riigilõiv.
Telefonivestluses väljendas PPA ametnik valmisolekut vaadata üle PPA-s kehtestatud eeskirjad,
mis puudutavad mittetoimiva ID-kaardi väljavahetamist. Palun seda teha. Kordan ka soovitust
tagastada inimesele uue ID-kaardi taotlemisel tasutud riigilõiv. Riik peab kahju hüvitama
riigivastutuse seaduse alusel. Teisalt näitab haldusorgani tegevus ka seda, kuidas riik kohtleb
inimesi: inimesele tekitatud kahju peab haldusorgan ise hüvitama, mitte sundima inimest
pöörduma kohtusse.
Palun teatage 30. juuliks 2020, kuidas olete soovitust järginud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Riigi Infosüsteemi Amet
Külli Taro 693 8441
[email protected]
Kristiina Albi 693 8412
[email protected]
Juta Saarevet 693 8446
[email protected]