Elering AS taotlus elektriõhuliin paigaldamiseks 16156 Lemmikküla-Jõgisoo, 16196 Kirbla-Rumba-Vana-Vigala, 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare, 16154 Kullamaa-Silla, 16136 Taebla-Kullamaa, 16163 Liivi-Üdruma, 60 Pärnu-Lihula - Maanteeamet

Failid

ik_Ą taotlus 3_4 l_Ąik.asice31806 KB

Sisu (failidest)

Maanteeamet 09.01.2020 nr 19-2/2020/3 TAOTLUS TEEMAALE TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE EHITAMISEKS JA TALUMISEKS VAJALIKU KOKKULEPPE SÕLMIMISEKS Elering AS palub tühistada 07.01.2019 esitatud isikliku kasutusõiguse seadmise taotluse 60 Pärnu-Lihula tee (41101:004:0420) kohta seoses isikliku kasutusõiguse ala ulatuse muutmisega. TAOTLEJA Nimi: (äriregistri järgne) Elering AS ANDMED: Registrikood: 11022625 Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, Harju maakond 12915 Taotleja kontaktid: tel 7151163, mob 5201328 E-posti aadress: [email protected] Volitatud esindaja nimi : Ene Antik KOORMATAVA Nr: 16156 RIIGITEE Nimetus: Lemmikküla-Jõgisoo tee ANDMED: 1. Katastriüksus: 16156 Lemmikküla-Jõgisoo tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 34202:002:0880 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV78124 Kinnistusraamatu registriosa nr: 14564350 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330/110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 0,21 km ja väljumine 0,21 km, kasutusõiguse ala TEHNORAJATISE 310 m2). AADRESS (km-tes): 34202_002_0880_16156 Lemmikküla-Jõgisoo tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 16196 RIIGITEE Nimetus: Kirbla-Rumba-Vana-Vigala tee ANDMED: 2. Katastriüksus: 16196 Kirbla-Rumba-Vana-Vigala tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 41103:001:0024 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV80843 Kinnistusraamatu registriosa nr: 14436450 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330 kV ja 110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 2,99 km ja väljumine 2,99 km, kasutusõiguse ala TEHNORAJATISE 3650 m2). AADRESS (km-tes): 41103_001_0024_16196 Kirbla-Rumba-Vana-Vigala tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 10 RIIGITEE Nimetus: Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee ANDMED: 3. Katastriüksus: 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 45203:002:0380 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV71903 Kinnistusraamatu registriosa nr: 14451350 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330/110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 26,14 km ja väljumine 26,14 km, kasutusõiguse TEHNORAJATISE ala 468 m2). AADRESS (km-tes): 45203_002_0380_10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 10 RIIGITEE Nimetus: Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee ANDMED: 4. Katastriüksus: 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 45203:003:0220 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV4282 Kinnistusraamatu registriosa nr: 14632750 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 30,14 km ja väljumine 30,14 km, kasutusõiguse TEHNORAJATISE ala 252 m2). AADRESS (km-tes): 45203_003_0220_10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 16154 RIIGITEE Nimetus: Kullamaa – Silla tee ANDMED: 5. Katastriüksus: 16154 Kullamaa-Silla tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 34202:001:2480 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV4305 Kinnistusraamatu registriosa nr: 14997150 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330/110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 0,75 km ja väljumine 0,75 km, kasutusõiguse ala TEHNORAJATISE 220 m2). AADRESS (km-tes): 34202_001_2480_16154 Kullamaa-Silla tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 16136 RIIGITEE Nimetus: Taebla-Kullamaa tee ANDMED: 6. Katastriüksus: 16136 Taebla-Kullamaa tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 34202:001:2490 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV77290 Kinnistusraamatu registriosa nr: 14578650 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330 kV ja 110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 29,56 km ja väljumine 29,56 km, kasutusõiguse TEHNORAJATISE ala 276 m2). AADRESS (km-tes): 34202_001_2490_16136 Taebla-Kullamaa tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 16163 RIIGITEE Nimetus: Nimetus: Liivi-Üdruma tee ANDMED: 7. Katastriüksus: 16163 Liivi-Üdruma tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 34202:002:0038 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV77292 Kinnistusraamatu registriosa nr: 13365650 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330/110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 7,95 km ja väljumine 7,95 km, kasutusõiguse ala TEHNORAJATISE 265 m2). AADRESS (km-tes): 34202_002_0038_16163 Liivi-Üdruma tee.pdf JOONIS: KOORMATAVA Nr: 60 RIIGITEE Nimetus: Pärnu-Lihula tee ANDMED: 8. Katastriüksus: 60 Pärnu-Lihula tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 41101:004:0420 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV77313 Kinnistusraamatu registriosa nr: 13714550 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330 kV ja 110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 55,2 km ja väljumine 55,2 km, kasutusõiguse ala TEHNORAJATISE 150 m2,, teemaale sisenemine 55,17 km ja väljumine 55,17 km, AADRESS kasutusõiguse ala 164 m2, teemaale sisenemine 55,15 km ja väljumine (km-tes): 55,15 km, kasutusõiguse ala 149 m2, teemaale sisenemine 55,12 km ja väljumine 55,12 km, kasutusõiguse ala 170 m2). JOONIS: 41101_004_0420_60 Pärnu-Lihula tee.pdf KOORMATAVA Nr: 60 RIIGITEE Nimetus: Pärnu-Lihula tee ANDMED: 9. Katastriüksus: 60 Pärnu-Lihula tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 41101:002:0700 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV4281 Kinnistusraamatu registriosa nr: 13759350 TEHNORAJATISE Elektri õhuliin 330/110 kV ja 110 kV TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: TEHNORAJATISE (Teemaale sisenemine 53,85 km ja väljumine 53,86 km, kasutusõiguse AADRESS ala 697 m2, teemaale sisenemine 53,81 km ja väljumine 53,82 km, (km-tes): kasutusõiguse ala 363 m2). 41101_002_0700_60 Pärnu-Lihula tee.pdf JOONIS: TEHNORAJATISE Tehnovõrgu või –rajatise arendamine. Projekteeritud Harku- PAIGALDAMISE Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks EESMÄRK vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Uus liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. MAANTEEAMETIS KOOSKÕLASTATUD EMPOWER AS poolt koostatud „Harku-Lihula-Sindi PROJEKTI 330/110kV õhuliin Lõpe–Lihula lõigul Pärnumaal Lääneranna ANDMED: vallas“ põhiprojekt nr KPL1707K3 ja „ Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin Lihula - Kullamaa lõigul Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas“ põhiprojekt nr KPL1707K4. (Projekteerija nimi, projekti nimetus ja number) KOOSKÕLASTUSED: Tiit Harjak, 31.10.2018 nr 15-2/18/47113-2 ja 04.03.2019 nr 15-2/19/606-2 (Maanteeameti kooskõlastaja nimi, kuupäev ja number) TAOTLUSE LISAD/ 1. Tehnorajatise plaan kinnistute piiride, tehnorajatise andmete ja JOONISED: paiknemisega ning viirutatud kasutusalaga ja selle suurusega m² (PDF-fail), 9 tk 2. Koopia Maanteeameti kooskõlastusest, 2 tk 3. Koopia kokkuleppe allkirjastaja volikirjast, kui allkirjastamine toimub volituse alusel. 3. Kui tegemist on juba ehitatud objektiga, siis lisada teostusjoonis. /allkirjastatud digitaalselt/ 09.01.2020 Allkiri / Kuupäev ² Kasutusõiguse ala: 220 m² Tehnovõrgu pikkus: 10 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² Kasutusõiguse ala: 276 m² Tehnovõrgu pikkus: 13 m + 13 m = 26 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² Kasutusõiguse ala: 265 m² Tehnovõrgu pikkus: 12 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² Kasutusõiguse ala: 310 m² Tehnovõrgu pikkus: 14 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² ² Kasutusõiguse ala: 697 m² + 363 m² = 1060 m² Tehnovõrgu pikkus: 17 m + 17 m = 34 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² ² ² ² Kasutusõiguse ala: 150 m² + 164 m² + 149 m² + 170 m² = 633 m² Tehnovõrgu pikkus: 19 m + 20 m + 20 m + 24 m = 83 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² Kasutusõiguse ala: 365 m² Tehnovõrgu pikkus: 14 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² Kasutusõiguse ala: 468 m² Tehnovõrgu pikkus: 23 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest ² Kasutusõiguse ala: 252 m² Tehnovõrgu pikkus: 23 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest Teie 04.10.2018 Empower Aktsiaselts [email protected] Meie 31.10.2018 nr 15-2/18/47113-2 K.A. Hermanni 8a 10121, Tallinn Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliin, Lõpe – Lihula lõigu projekti kooskõlastamine riigiteede maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Edastasite Maanteeametile kooskõlastamiseks Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV õhuliini projekti Pärnumaal Lääneranna vallas. Pärnumaa, Lääneranna vald, Valuste küla riigitee nr 60 Pärnu – Lihula km 55,16 – 55,24 (110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus 11,88 m); km 55,26 demonteeritakse olemasolev 110 kV õhuliin. Projekt on koostatud vastavuses Harju, Lääne, Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine” ja selle lisadega “Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes” ja Maanteeameti 16.10.17 kirjaga nr 15-2/17-00361/818 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Empower OÜ töö nr KPL1707K3 „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV õhuliin lõigul Lõpe – Lihula Pärnumaal Lääneranna vallas“ 330 kV õhuliini sisestus Lihula alajaama lahendatakse KPL170K4 projektiga Lihula – Kullamaa lõigul Projekti realiseerimisel tuleb lisaks arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: - Riigitee nr 60 km 55,336 – 56,063 Maanteeameti teekatendi pindamise objekt 2018. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) teetöödel“. 3. Kui tööde käigus kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist), siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. (esitada koos liiklusvälise tegevuse loa taotluseks vajaminevate dokumentidega). Kindlasti ei tohi abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest. 4. Riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole peale tööpäeva lõppu lubatud jätta lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Materjalide maha- ja pealelaadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Maanteeametiga kooskõlastatud ajutise liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 6. Uuendustööd ja ega muu tegevus teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Tööde käigus säilitada maanteekraavi nõlvade korrapärased kalded, ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. 7. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 10. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeeringute menetlemise talitus Lisad: Projekti materjalid KPL1707K3 Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2) PEAPROJEKTEERIJA: Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 Tallinn Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862; EEH002960; EEP001225 PROJEKTEERIJA: LEONHARD WEISS ENERGY AS Reg.kood 10665798 Vesse 8 11415 Tallinn EEP002673; EL10665798-0001 TELLIJA: Elering AS Reg.kood 11022625 Kadaka tee 42, 12915 Tallinn LEPING: 1.1-4/2017/294 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin Lihula - Kullamaa lõigul Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas Põhiprojekt KPL1707K4_PP Kinnismälestis reg. nr. 9932 Asulakoht Kinnismälestis reg. nr. 9926 Asulakoht „Tartu mägi“ TALLINN 2018 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Juhan Karin Kõrgepingeliinide Empower AS projekteerimise juht Edi Valgemäe Projekteerija Empower AS Risto Rusin Projekteerija Empower AS Taavi Poll Projekteerija Empower AS Heigo Luik Projekteerimise valdkonna LEONHARD WEISS ENERGY AS kõrgepinge sektorijuht 11.12.2018 Lk 1 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 1. Üldosa Käesolev kaust KPL1707K4 käsitleb kahe-ahelalise 330/110 kV õhuliini L503 (Harku-Lihula-Sindi) /L108B (Lihula - Kullamaa) projekteerimist Lihula ja Kullmaa alajaamade vahelisel lõigul, 110 kV õhuliini L189 Lihula – Vigla projekteerimist Lihula alajaamast kuni olemasoleva õhuliini mast 47- ni ning 110 kV L037 Lihula - Martna projekteerimist Lihula alajaamast L037 õhuliini olemasoleva Lihula-Martna L037 õhuliini mastini 54. Projekteeritavate õhuliinide trassi läbib Pärnumaal Lääneranna valda ja Läänemaal Lääne-Nigula valda. 330/110 kV õhuliin L503/L108B pikkusega ~35 km algab Lihula alajaamast ja lõpeb Kullamaa alajaama juures, 110 kV õhuliin L189 pikkusega ~13 km algab Lihula alajaamast ja lõpeb L189 ümberpaigaldatavas olemasoleva õhuliini mastis nr 47 ja 110 kV õhuliin L037 pikkusega ~19 km algab Lihula alajaamast ja lõpeb Lihula-Martna õhuliini mastis nr 54. Õhuliinide trassikoridorid on määratud Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Terviklikkuse huvides on antud köitesse lisatud ka jooniseid köitest KPL1707K0, mis sisaldab terve liini ulatuses kasutatavaid tüüplahendusi. 1.1. Alusdokumendid, kliima, deklaratsioonid Projekteerimistööde aluseks on võetud:  Elering AS hankedokumentatsioon;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 25.07.2016 korraldusega nr 1- 1/16/114;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruanne;  Nõuded Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliini projekti koostamisele riigiteede teemaal ja kaitsevööndis Pärnu maakonnas, 16.10.17 nr 15-2/17-00361/818;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 2 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri  Standard „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341 osa 1:2013 „Üldnõuded ühised eeskirjad“ ja osa 2-20:2015 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN);  Ehitusseadustik RT I 05.03.2015 ja sellega seonduvad õigusaktid;  Seadme ohutuse seadus RT I 23.03.2015;  OÜ Kirjanurk geodeetiline alusplaan, töö nr 1465G, detsember 2017;  Imatra Elekter AS juhised projekteerimiseks;Maanteeamet nõuded Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekti koostamisele riigiteede teemaal ja kaitsevööndis Pärnu maakonnas nr 15-2/17-00361/818, 16.10.2017;  Maanteeamet nõuded Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekti koostamisele riigiteede teemaal ja kaitsevööndis Pärnu maakonnas nr 26.10.17 nr 15-2/17-00361/834;  Põllumajandusamet Lääne keskus. Maaparanduse projekteerimistingimused 06.11.2018 nr 14.1-1/23142.;  Lääneranna Vallavalitsus. Ehitusprojekti koostamise tingimused nr L-PT-13/18. Lääneranna Vallavalitsus 07.11.2018, korraldus nr. 784. Lähteandmed vastavalt standardile EVS-EN 50341-2-20:2015 ja Elering AS hankedokumentidele Töökindlusnivoo III Maksimaalne juhtme temperatuur +80 ˚C Maksimaalne trossi temperatuur +40 ˚C Maksimaalne õhutemperatuur +35 ˚C Aasta keskmine õhutemperatuur +5 ˚C Minimaalne õhutemperatuur -40 ˚C Temperatuur jäite korral -5 ˚C Tuule baaskiirus 21 m/s Maastikutüüp II Jäitekihi paksus 10 mm Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2015 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“ v.01 10.03.2017. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 8,5m  Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m  Maapinnani avatud maastikul 6,0m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Nõutavad õhkvahemikud 330kV suurima juhtme temperatuuri korral: Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 3 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri  Maantee, raudtee või veetee 10m  Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 8,5m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m  Maapinnani avatud maastikul 7,5m Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m 1.2. Tööde korraldus Liiniehituse läbiviimine Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku ja Põllumajandusametiga. Maanteede lõikumiskohtades 330kV elektriliinidega paigutada liiklusmärgid nr 361. Liiklusmärkide paigaldus lahendatakse eraldi pädeva asutuse poolt teostatud liikluskorraldus projektiga. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristusministri 13.07.2015 määrusest nr 90 „Liikluuskorralduse nõuded teetöödel“. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Muinsuskaitse objektide kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluu või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile.  Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb tööde teostajal enne tööde alustamist taotleda Muinsuskaitseametist tööde luba ( MuKS § 24; § 35 lg 5);  Arheoloogiamälestisel tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiliste uuringute läbi viimine. Uuringud toimuvad töö tellija kulul (MuKS § 35 lg 7);  Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36) või MuKS § 36 lg 3 alusel muuseum või teadus- arendusasutus; Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 4 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri  Juhul kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele (MuKS § 443). Projekteeritud õhuliinitrass läbib kinnismälestise (reg. nr 9926) Asulakoht „Tartu mägi“ kaitsevööndit, joonis KPL1707K4_PP_AS-4-17. Kinnismälestise kaitsealale paigaldatakse mast nr 248Y. Kinnismälestise (reg. nr 9932) Asulakoht kaitsevöönd piirneb paari meetri kauguselt 330/110 kV õhuliini kaitsevööndiga. Kinnismälestiste piiranguvöönditesse ühtegi masti ei paigaldata, joonis KPL1707K4_PP_AS-4-16. Vundamentide paigaldamise käigus lõhutud drenaažisüsteemide ümberehitamiseks liini mastide piirkonnas koostada maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt, vastavalt Põllumajandusameti Lääne keskuse väljastatud projekteerimistingimustele. Maaparandussüsteemi projekt kooskõlastada maaomanikuga ja taotleda ehitusluba Põllumajandusameti Lääne keskusest. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb rekonstrueerida hiljemalt vahetult peale vundamendi valmimist. Töö organiseerida viisil, kus maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Maaparandussüsteemide projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd peab teostama MATER registreeringuga spetsialist. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööd dokumenteerida ja teostusjoonis esitada maaomanikule ja Põllumajandusametile. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada Põllumajandusametile kasutuselevõtu akt. Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Keskkonnaalased kitsendused ja leevendusmeetmed Lihula alajaamast kuni Kullamaa alajaamani läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd III kaitsekategooria liikide levialasid, Matsalu rahvusparki Natura 2000 ala, Väinamere linnuala, Väinamere loodusala ja mäeeraldist Laiküla turbatootmisala. Mastide vahemikus 177Y kuni 180Y läbib õhuliinitrass III kaitsekategooria liigi suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaika Lihula raba loode serva piirialal, kus lennud liini suunas on vähem tõenäolised. Suurkoovitaja elupaigas vältida tööde tegemist pesitsusperioodil 1.04.-30.06. Mastide vahemikus 180Y kuni 181Y , 185Y kuni 190Y läbib õhuliinitrassikoridor III kaitsekategooria liigi teder (Tetrao tetrix) elupaika. Tetrede olulise häiringu vältimiseks teostada töid pesitsusvälisel ajal 01.08.-01.04 ning mitte liikuda ja tegutseda varahommikuti (suvisel ajal kella 4-8). Liiklemisel kasutada võimalusel endise raudtee tammi. Maastikul liiklemist maksimaalselt vältida ja kaitsealal tehnikaga mitte liigelda.Õhuliini trassikoridor kulgeb Lihula maastikukiatseala ja Matsalu rahvusparkide vahelt läbi. Mastist nr 211Y teostatakse ühendus olemasolevale 110 kV Lihula-Martna Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 5 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri L037 õhuliini masti nr 54, mis asub Matsalu rahvuspargis Natura 2000 Väinamere loodusalal ja Väinamere linnualal. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Lindude jaoks märgistatavad liinilõigud ja märgiste paigalduse ulatus on esitatud linnupeletajate tabelis EL-7-04-01-02 ja joonistel KPL1707K4_PP_AS-4-03...AS-4-13 ning kirjeldus seletuskirja lk 22. Kõigi elektriliini trassikoridori kaitsevööndisse jäävate maaomanikega sõlmida kasutusõiguse leping Elering AS kasuks või seatakse sundvaldus. Vastavalt standardile EVS-EN 50341-1:2013 peavad kvaliteeditagamise abinõud õhuliini ehitamise vältel ühilduma standardi EN ISO 9001 asjakohaste nõuetega. Vähemalt 14 päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajaga, teavitades neid tööde teostamisest ja – viisist. Heakord pärast liiniehitustöid Peale liini ehitustöid tuleb liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa taastada vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Rohumaade alal heakorra taastamisel tuleb maapind tasandada niidetavaks ning kontrollida, et ei esineks liiniehitusest mahajäänud metallijäätmeid, purunenud klaasisolaatoreid ja väljakaevatud kive. Metsa- ja liigniisketel aladel tasandada võimalikud tekkinud rööpad, taastamise vajadus võib olla ka korduv pärast esimese liigniiske perioodi lõppu ja pinnase loodusliku tihenemist. Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime, tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 6 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 1.3. Alusuuringud Geodeetiline alusplaan Eelprojekti mahus on tellitud trassi maa-ala geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:2000 ja maapinna kõrgusmudel. Geodeetilised tööd teostas OÜ Kirjanurk geodeetiline alusplaan, töö nr 1465G, september-detsember 2017. Geodeetilise alusplaani ja maapinna mudeli alusel on koostatud pikiprofiil. Ehitusgeoloogiline uuring Põhiprojekti alusel on tellitud ehitusgeoloogiline uuring. Kooskõlas Elering AS lähteülesandega viiakse uuringud läbi kõigi projekteeritud mastide asukohtades. Kõigis uuringupunktides teostati lisaks puurimisele ka löökpenetratsiooni katsed. Ehitusgeoloogilise uuringu alusel valitakse tööprojektis mastide vundamenditüübid. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 7 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 2. Trass ja mastide jaotus Projekteeritud õhuliinitrass ja mastide asukohad jäävad teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ etteantud trassikoridori. Trassikoridori laius põhitrassil on 100m, kahe kahe-ahelalise 330/110 kV ja 110/110 kV õhuliinitrassi paralleelkulgemisel Lihula alajaamast kuni 330/110 Lõpe-Lihula õhuliini pöördumiseni Lõpe alajaama suunal (lahendatud KPL1707K3 projektiga) 135 m ja ühe 330/110 kV ja 110/110 kV õhuliini paralleelkulgemisel Lihula-Vigala L189 110 kV õhuliini hargmemismastini 110 m . Teemaplaneeringuga lahendamata jäetud projekteeritud ja olemasoleva 110 kV õhuliini Lihula- Vigala L189 ühendamine olemasoleva 110 kV õhuliini masti nr 47 lahendatakse käesoleva projektiga, selleks on väljastanud Lääneranna Vallavalitsus projekteerimistingimused nr L-PT-13/18. Planeeringus lahendamata Kullamaa alajaama 110 kV õhuliini sisestusliinid lahendatakse eraldi projektiga. L108B ühendus Kullamaa alajaamaga ühendatakse Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliini masti nr 250Y. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest ja keskkonnaalastest piirangutest on määratud teemaplaneeringu trassikoridori sees õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd 330/110 kV õhuliinile ja 50 m laiune kaitsevöönd 110/110 kV õhuliinile. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav IV etapi 330/110 kV õhuliin ehitatakse 50% ulatuses olemasoleva Lõpe-Lihula 110 kV õhuliini L108B trassis. Lisaks lahendatakse Lihula-Vigala L189 110 kV ja Lihula-Martna L037 110 kV õhuliinide ühenduse olemasolevate õhuliinidega. Õhuliini trassi plaanid on esitatud joonistel KPL1707K4_PP_AS-4-01...AS-4-18 ja pikiprofiilid joonistel EL-6-03-01...20. IV etapi väljaehitamisega Lihula-Kullamaa lõigul, pingestatakse 110 kV õhuliin L108B Lihula alajaamast kuni Kullamaa alajaamani. Ühispaigaldisena rajatav 330 kV L503 õhuliin pingestatakse peale Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini täielikku väljaehitamist. 110 kV õhuliinide Lihula – Kullamma L108B, Lihula-Vigala L189 ja Lihula-Martna L037 pingestamise ajakava ja ulatus sõltub Lihula alajaama rekonstrueerimistöödest 2.1. Lääneranna vald Lääneranna valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Lihula linna, Valuste, Parivere, Hälvati, Lautna, Kirbla ja Seira külasid. Lihula alajaama sisenevad ja väljuvad projekteeritavad õhuliinid viidud ühte trassikoridori, mille tulemusena on Valuste külas kolm kahe- ahelalist õhuliini: kaks 330/110 kV õhuliini, kõige edela poolsem on varem projekteeritud 330/110 kV õhuliin Lihula-Harku L503/ Lõpe-Lihula L107A, sealt edasi kirde suunas Pärnu-Lihula maantee poole käesolevas köites projekteeritud 110/110 kV õhuliin Lihula-Vigala L189/ Lihula-Martna L037 Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 8 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri ja 330/110 kV õhuliin Lihula-Harku L503/ Lihula-Kullamaa L108B. Antud lõigul on järgitud kitsa olu nõuetega sätestatud vahekaugusi. Peale Tuudi-raudtee teega ristumist kulgevad paralleellselt kaks projekteeritavat kahe-ahelist õhuliini 330/110 kV ja 110/110 kV kuni Seira külani. Seira külas tehakse projekteeritud 110/110 kV õhuliinilt ühendus olemasolevale Lihula-Vigala L189 110 kV õhuliini mastile nr 47. Edasi kulgeb projekteeritud õhuliin kolme-ahelalisena 330/110/110 kV Harku-Lihula L503/ Lihula-Kullamaa L108B/ Lihula-Martna L037 läbi Seira küla Lääne-Nigula valla piiri suunas. Projekteeritud ja olemasoleva Lihula-Vigala L189 110 kV õhuliinide ühendamiseks tõstetakse olemasolev 110 kV õhuliinimast nr 47 põllumaa seest metsamaale. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini teemaplaneering ei käsitle täpset tehnilist lahendust Lihula- Vigala 110 kV projekteeritud ja olemasoleva õhuliini ühendamiseks Seira külas. Selleks on võetud Lääneranna Vallavalitsuselt eraldi ehitusprojekti koostamise tingimused nr L-PT-13/18, Lääneranna Vallavalitsuse korraldus nr 784, 07.11.2018. 2.2. Lääne-Nigula vald Lääne-Nigula valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Kasari, Laiküla, Üdruma, Lemmikküla, Päri ja Kullamaa külasid. Projekteeritud õhuliin kulgeb kolme-ahelalisena (330 kV + 110 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Lihula-Kullamaa L108B/ Lihula-Martna L037 kuni nurgamastini nr 211Y Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ääres, kus mastist nr 211Y hargneb 110 kV õhuliin Lihula-Martna L037 olemasoleva Lihula-Martna 110 kV õhuliini masti nr 54 suunas teiselpool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed. Sealt edasi kulgeb projekteeritud õhuliinitrass edasi kahe-ahelalisena (330 kV + 110 kV) möödudes Laikküla külast ida poolt eluhoonetest kaugemalt, läbides Laiküla turbatootmisala ja ületades taas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ja sisenedes Laiküla turbamaardla alale. Edasi kulgeb õhuliinitrass olemasoleva Lihula- Kullamaa L108B 110 kV õhuliiniga samas trassikoridoris kuni Päri külani, kus õhuliin teeb põike ümber elamu ja kinnismälestise (reg. nr 9932) Asulakoht ja suundub seejärel taas olemasoleva 110 kV õhuliiniga samasse koridori kuni Kullamaa küla piirini kust edasi suundub projekteeritud trassikoridor Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee äärde, et trassikoridor jääks asustusest võimalikult kaugele ning selliselt kattuvad maksimaalselt nii maantee ja elektriliini kaitsevööndid ja on tagatud parem juurdepääs elektriliinile. Antud lõik on lahendatud kitsa olu tingimustes, kuhu jäävad nii kitsendatud trassikoridor kui ka kaks mastide rajamise keeluala: üks elamu läheduses ja teine kinnismälestisel (reg. nr 9926) Asulakoht „Tartu mägi“. Käesoleva köitega projekteeritud 330/110 kv õhuliin lõppeb Kullamaa alajaama juures mastis nr 251. Kullamaa alajaama 110 kV õhuliini sisestusliinid lahendatakse eraldi projektiga. L108B ühendus Kullamaa alajaamaga ühendatakse Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliini masti nr 250Y. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 9 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 2.3. Ristumised Imatra Elekter AS õhuliinidega Imatra Elekter AS elektri õhuliinide ümberehitamine ristumistel lahendatakse eraldi projektidega vastavalt trassivaldajaga kokkuleppel. Imatra Elekter AS madal- ja keskpingeliinidega ristumiste lahendused on toodud ristumiste tabelites KPL1707K4_PP_EL-6-02-1…4, asendiplaani joonistel KPL1707K4_PP_AS-4-03...13 ja pikiprofiili joonistel KPL1707K4_PP_EL-6-03-1...20. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 10 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 3. Mastid Käesoleva põhiprojektiga on määratud mastide põhimõõdud lähtuvalt elektrilistest nõuetest ja välimus arvestades varasemalt rajatud 330 kV ja 110 kV õhuliine. Piksekaitsetrosside kaitsenurk Piksekaitsetrossi kaitsenurk 330 kV õhuliini mastidele on 16˚ ning kaitsenurk 110 kV õhuliini mastidele on 25˚. Kaitsenurkade leidmisel on kasutatud IEEE Lightning Performance of Overhead Lines Working Groupi poolt tunnustatud arvutusmetoodika alusel koostatud arvutiprogrammi IEEE Flash. Õhkvahemikud Mastide elektrilised õhkvahemikud juhtmete omavahel ning juhtmete ja masti vahel on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 50341:2013 Lisa E ning visangukesksed õhkvahemikud on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 50341:2013 Lisa F. Pingealuste tööde õhkvahemikud on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 61472:2013. Vastavalt tellija tehnilistele nõuetele peab liinidel pingega ≤ 230 kV lähtuma „hot stick“ meetodist ning liinidel pingega > 230 kV peab lähtuma meetodist „barehand“. 110 kV liinidel on pingealuste tööde õhkvahemikuks 0,9 m ning 330 kV liinidel on pingealuste tööde õhkvahemikuks 2,0 m. Tööprojektis tuleb teostada mastide tugevusarvutused ja koostada detailjoonised. Mastide tugevusarvutustel tuleb aluseks võtta liini esinevad pöördenurgad ja visangupikkused. Kõik metalldetailid peavad olema kuumtsingitud vastavalt Eleringi tehnilistele nõuetele. Mastid peavad olema varustatud sertifitseeritud turvaredelitega (Turvatikas). Redelite ulatus – 3 m kõrguselt maapinnast kuni trossihoidja tipuni. Juhtme ja trossi traaversitel liikumiseks näha ette turvatross ja traaversi otstesse vajadusel, kui puudub muu sobilik kinnituskoht, turva-aasad ohutustropi kinnitamiseks. 3.1. Mastide tüübid 330/110 kV vantidega kandemast ja nurga-kandemast Õhuliini sirgetele lõikudele ja liini pöördenurkadele kuni 20° (va põllumaa) on ette nähtud vantidega torumastid. Mastidel on kahes tasapinnas traaversid ja alumine jäikustugi. Vandid on kolmes tasapinnas. Kandemasti eriversioon on muudetud vantide paigutuse ja tugevamate jalgadega avariid piirav mast, mis talub kõigi juhtmete ja trosside ühepoolset katkemist. Nurga-kandemast erineb tava kandemastist jalgade tugevuse ja vantide ebasümmeetrilise paigutuse poolest. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse mastil isolaatorkettide kinnituskohti. Koostas: Risto Rusin, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 11 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Masti tüüp: - 31S0G kaheahelaline vantidega kandemast EL-7-01-02-01-1 - 31S0GD kaheahelaline vantidega avariid piirav kandemast EL-7-01-02-01-3 - 31S1G kaheahelaline vantidega nurga-kandemast EL-7-01-02-01-5 330/110/110) kV vabaltseisev Y nurga-ankrumast Nurga-ankrumastidena kasutatakse kuumtsingitut vabaltseisvat Y-tüüpi metallsõrestik masti. Mastist on kaks kahe-ahealist sama kujuga aga erineva tugevusega versiooni 31T5Y ja 31T9Y. Esimene neist on kasutatav liini pöördenurgani ~50°, samuti avariid piirava mastina väikese nurga korral. Tugevam versioon sobib kasutamiseks liini nurgani ~90° ja avariid piirava mastina suurematel nurkadel. Mastist on ka kolmeahelaline tüüp 311T6Y, millel on lisatud juurde veel üks 110 kV ahel. Tüüpide sobivus konkreetsete nurkade ja visangupikkuste korral kontrollitakse töö projektis iga masti puhul. Masti tüüp: - 31TxY kaheahelaline vabaltseisev Y nurga-ankrumast EL-7-01-02-03-1 - 311TxY kolmeahelaline vabaltseisev Y nurga-ankrumast EL-7-01-02-03-3 - 3TxY üheahelaline vabaltseisev Y nurga-ankrumast EL-7-01-02-03-5 330/110/(110) kV vabaltseisev Y kandemast Õhuliini paiknemisel haritaval põllumaal on ettenähtud paigaldada vabaltseisev Y kande- või nurga- kandemast eesmärgiga vähendada masti alla jäävat pindala. Mastil on kahes tasapinnas traaversid. Kahe-ahealine kandemast on tähisega 31S0Y, kande nurgamast 31S1Y ja kolme-ahelaline kandemast 311S0Y. Mastil 311S0Y on kokku kolm ahelat. Masti tüüp: - 31S0Y kaheahelaline vabaltseisev Y kandemast EL-7-01-02-04-1 - 311S0Y kolmeahelaline vabaltseisev Y kandemast EL-7-01-02-04-3 - 31S1Y kaheahelaline vabaltseisev Y nurga-kandemast EL-7-01-02-04-5 110/110 kV torn kandemast Mast 1P110-6 on kuumtsingitud metallsõrestik torn kaheahelaline tüüp kandemast. See mast on mõeldud õhuliini sirgetele lõikudele. Juhtmed on paigutatud mastile vertikaalselt. Masti kasutame õhuliinil L037/L189, kus faasides on 1-osajuhtmeline juhe 242-AL1/39-ST1A. Masti tüüp: - 1P110-6 kaheahelaline torn kandemast EL-7-01-02-14-01 Koostas: Risto Rusin, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 12 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 110/(110) kV torn ankrumast Kõik 110 kV ankrumastid on vabaltseisvad terassõrestik tornmastid. Mastid on kuumtsingitud. Õhuliinidel juhtme ristlõikega 2x 242-AL1/39-ST1A faasis kasutatakse kahe-ahelalist juhtmete vertikaalpaigutusega masti 11T6T. Õhuliinile juhtme ristlõikega 1x 242-AL1/39-ST1A faasis kasutatakse tüüpmaste: üheahelaline 1U110-3 ja kaheahelaline 1U110-4. Masti tüüp: - 11T6T kaheahelaline torn ankrumast EL-7-01-02-12-11 - 1U110-4 kaheahelaline torn ankrumast EL-7-01-02-15-01 - 1U110-3 üheahelaline torn ankrumast EL-7-01-02-16-01 Koostas: Risto Rusin, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 13 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 4. Vundamendid 4.1. Üldosa Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised ning lahendatud ekstreemsetele koormustele. . Vundamentide arvutuslikud vajumid täpsustatakse tööprojektis. Vajumite puhul jälgitakse, et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa projekteeritakse 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkondi kaitstakse raudbetoonvundament hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tagatakse vastavalt standardile EVS- EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel võetakse arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Koormused Põhiprojektis on arvestatud järgnevate koormustega. Vant kandemasti 31S0G(D) puhul on arvestatud suurima tõmbega 320 kN ja survega 800 kN. Vant kandemasti 31S1G puhul on arvestatud suurima tõmbega 438 kN ja survega 840 kN. Portaal kandemasti 31S0Y suurim surve on 520 kN ja tõmme 400 kN ning horisontaaljõud 72 kN. Y ankrumasti 31TxY suurim surve on 2500 kN ja tõste 2250 kN ning horisontaaljõud 400 kN. Lahendused tüüpelementidega Vant-kandemastide survejalgade puhul kasutatakse võimalusel TVS seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Võimalusel kasutatakse madalvundamente ka mastide 1P110, 1U110, 31S0Y mastide puhul. See sõltub masti juures olevast pinnaseveesügavusest ning lõplik lahendus selgub peale täpsustavate geoloogiliste uuringute läbiviimist. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Üldjuhul kasutatakse: 31TxY mastijala all nelja vertikaalset vaia ja kahte kaldvaia; 31S0Y masti jala all 3-4 vaia; 1P110 ja 1U110 all 2-3 vaia; 31S0G(D) ja 31S1G vandi kimbud kinnitatakse ühele injektsioonvaiale Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina on plaanis kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 14 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Vaivundamentide rostvärgid rajatakse olemasolevale maapinnale võimalikult lähedale. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. 4.2. Betoonkonstruktsioonide spetsifikatsioon - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. 4.3. Tööde teostamine Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Tööprojektis täpsustakse killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 15 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 5. Maanduspaigaldised 5.1. Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Kohtades kus liini trassil on pinnase eritakistused alla 500Ω·m, on võimalik kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b vundamente. Seejuures tuleb masti maandussüsteemide koostamisel tööprojekti staadiumis tugineda konkreetse vundamendi juures teostatud ehitusgeoloogilisele uuringule ning kohtades kus ehitusgeoloogiline uuring ei anna piisavat selgust tuleb teostada täiendav pinnase eritakistuse määramine Werneri meetodil. Geoloogiliselt muutumatu pinnase korral ei ole iga masti asukohas täiendava mõõtmise teostamine projekteerimistööde eel projekteerimiseks vajalik, vaid teostatakse pärast ehitust koos masti maandustakistuse mõõtmistega. Täpsemad põhimõtted masti maandussüsteemi koostamiseks on esitatud eraldi peatükina. 5.2. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, inimeste ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Dimensioneerimine lähtuvalt töökindlusest Dimensioneerimisel lähtuvalt töökindlusest on arvestatud standardis EVS-EN 50341 ja tellija 700 seeria dokumentides toodud põhimõtteid. Töökindluse arvutuste aluseks on tellija poolt Harku-Sindi liinile esitatud täiendavad väärtused 100 km välgukindluse nivoo vastassuunaliste ülelööke arvu kohta: 110kV puhul 3,25 ja 330kV korral 0,35. Toodud numbrite alusel on liini BFR väärtuse saavutamiseks ja masti maandustakistuse leidmiseks kasutatud IEEE Lightning Performance of Overhead Lines Working Groupi poolt tunnustatud arvutusmetoodikat. Antud metoodika alusel on arvutustes Flash.xls programmi abil võetud arvesse masti geomeetriat, kõrval paiknevate mastide maandustakistuse suuruseid, välgu tabamuste arvu aastas 1km2 kohta ja isolaatorketi sädevahemike vahelisi kauguseid. Välgu tabamuste arvuks aastas on arvutustes kasutatud 1,48 km2 kohta. Viimasest tulenevalt on saadud liini mastidele allolevas tabelis vastavalt etteantud maandustakistuste suurustele järgmised BFR väärtused. Arvutustes ei ole võetud arvesse et ühistel mastidel paiknemise tõttu on 330 kV liini isolatsiooni vastassuunalise ülelöögi tõenäosus vähendatud kuna vastassuunaline ülelöögi lahendus tekib üle 110 kV liini. Lähtuvalt mastile arvutatud BFR väärtustest on liini mastide maanduspaigaldise koostamisel arvestatud vastassuunaliste ülelöökide arvu, mis vastab allolevates tabelites toodud jaotusele. Seejuures on arvestatud kogu liini maanduspaigalise rajamisel metoodikat, mis tugineb järgnevale:  Maandussüsteemi projekteerimisel on liini pingel ja masti geomeetrial otsene seos välgust põhjustatud liini väljalülitamistele. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 16 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri  Masti maandustakistuse väljaehituse põhimõte sõltub pinnase omadustest iga masti konkreetsel asukohal. Seega võimaldab metoodika luua masti maandussüsteemi vastavalt pinnase omapärale, arvestades liinilõigu summaarse BFRi väärtuse saavutamist. Antud metoodika ei kehtesta igale mastile kindlat maandustakistuse väärtust, vaid selle asemel määrab liini väljalülitamiste arvu, mis tuleb kogu liini silmas pidades täita. Antud lähenemine võimaldab rajada mastidel, millele on lihtsam maandustakistust saavutada madalam valgumistakistuse väärtus ja kohtades kus pinnase omadused on keerulisemad väärtust suurendada.  Maanduspaigaldis ehitatakse välja vastavalt joonistel KPL1707K0_EL-7-03-01…15 toodud põhimõtetele.  Välgu otsetabamusi ei ole BFRi väärtustes arvesse võetud. Otsetabamuste vastavus nõuetele on käsitletud mastide peatükis.  Liin on jagatud alajaama vahelisteks lõikudeks. Liini ehitusliku külje pealt on arvestatud, et enamjaolt on tegemist sama tüüpi mastide geomeetriaga kogu liini ulatuses. Mastid on valitud liinil enamlevinud tüüpide hulgast.  Liini isolatsiooni vastassuunalise ülelöögi tõenäosuse vähendamiseks tuleb õhuliini lõpumasti maandus alajaama maanduskontuuriga kokku ühendada kahe maanduskiirega.  Alajaamast esimesed 10 masti maanduspaigaldised on piksekaitse trossiga kokku ühendatud  Ülejäänud liini ulatuses on piksekaitsetross maandatud ühest otsast. Teistes mastides on tross paigaldatud isolaatoritele, mis on varustatud 40mm sädevahemikega.  Lähtuvalt antud põhimõtetest on koostatud põhiprojekti staadiumis järgnevad tabelid, mille väärtustele toetudes koostatakse tööprojekti staadiumis mastidele nõuetekohane maanduspaigaldis. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 17 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 330/110kV Liini BFR suurus Lihulast Kullamaani Osakaal masti 330kV 110kV Masti 330kV 110kV Masti üldkirjeldus 100km maandus- masti masti tüüp liini BFR liin BFR liinist % takistus BFR BFR 0 2Ω 0,1 0 1,04 0 Nurga-ankrumast 31TxY 14 4Ω 0,12 0,0168 0,99 0,1386 7 8Ω 0,2 0,014 2,22 0,1554 0 2Ω 0,07 0 0,65 0 15 4Ω 0,1 0,015 1,13 0,1695 Vabaltseisev Y kandemast 31S0Y 20 8Ω 0,17 0,034 2,44 0,488 5 10Ω 0,22 0,011 3,23 0,1615 0 2Ω 0,13 0 1,11 0 Vant kandemast ja avariid 31S0G 17 4Ω 0,18 0,0306 1,7 0,289 piirav mast 20 8Ω 0,32 0,064 3,2 0,64 0 2Ω 0,15 0 1,23 0 Vant kandemast kuni 31S1G 0 4Ω 0,2 0 1,86 0 20kraadi nurk 2 8Ω 0,35 0,007 3,45 0,069 Liini vastassuunalisi 100 0,1924 2,111 ülelööke 100km kohta aastas 110kV liini BFR suurus Lihula alajaamast väljuvatel Vigala ja Martna projekteeritavatel osadel Osakaal masti 110kV 100km 110kV Masti üldkirjeldus Masti tüüp maandus- masti liinist liin BFR takistus BFR % 1U110-4 ja 15 4Ω 1,4 0,21 Nurga-ankrumast 11T6T 14 8Ω 3 0,42 10 2Ω 2,3 0,23 Vabaltseisev kandemast 1P110-6 30 4Ω 3 0,9 31 8Ω 4,5 1,395 Liini vastassuunalisi ülelööke 100 3,155 100km kohta aastas Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 18 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Mastide maandustakistuse väärtused vastavalt pinnase eritakistusele projektis enim kasutatud vundamendi lahenduse korral Masti üldkirjeldus Masti Projekteeritud mastide maandustakistus vastavalt pinnase tüüp eritakistusele 50 Ω·m 100 200 300 500 1000 Ω·m Ω·m Ω·m Ω·m Ω·m Nurga-ankrumast 31TxY 2 4 4 8 8 15 Vabaltseisev Y 31S0Y 2 4 8 10 10 20 kandemast Vant kandemast ja 31S0G 2 4 8 12 20 40 avariid piirav mast 31S1G vundamendidega Vant kandemast ja 31S0G 2 2 4 8 8 15 avariid piirav mast 31S1G vaivundamendidega Nurga-ankrumast 1U110-4 2 2 4 8 8 15 ja 11T6T Vabaltseisev 1P110-6 2 4 8 10 15 45 kandemast Dimensioneerimine lähtuvalt inimese ohutusest Kergesti ligipääsetavates kohtades, kus inimesed võivad sagedasti viibida, tuleb mastide maandustakistused dimensioneerida ohutuse seisukohalt. Puute- ja sammupingete määramisel võib seejuures arvestada ka naabermastide maanduste mõju juhul kui nad on piksekaitsetrossi kaudu ühendatud. Sellisel juhul võib antud mõõtmised teostada näiteks pärast kõigi maanduste ja piksekaitsetrosside külge ühendamist. Arvestada tuleb, et antud 330kV liini puhul pole kõik mastid elektriliselt ühendatud. Parema ülevaate ühendustest annab OPGW põhimõtteskeem. Lisaks võib arvesse võtta, et lühise korral toimub piksekaitsetrossi sädevahest ülelöök olenevalt lühisvoolu väärtusest kõrval olevatele mastidele, vähendades paigaldise resulteerivat maandustakistuse väärtust. Viimase jaotuse kohta on antud selgitused tellijale täiendavalt esitatud lisas „Lühisvoolude jagunemise üldised alused“. Lubatavate puutepingete väärtuste arvutamisel lähtutakse seejuures standardist EN 50341-1 ja EVS- EN 50522:2010 toodud sätestatud puutepingete väärtusi ja arvutusmeetodeid. Kuna antud liin kulgeb peaaegu kogu ulatuses kas metsas, rabas või põllumaal on inimeste sagedane viibimine ebatõenäoline ja mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Tulenevalt aga kariloomadest on Lihula- Kullamaa lõigul puute ja sammupinge vähendamiseks nähtud ette täiendava potentsiaaliühtlustuskontuuri paigaldamine 330kV mastidele 170Y, 171Y, 172Y ja 110kV mastidele 7Y, 8Y, 9Y. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 19 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Lõikudes kus on mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine ette nähtud, lahendatakse viimane konkreetsetes tööprojektis. Näide puutepinge parandamiseks on esitatud joonistel KPL1707K0_EL-7-03-01-. KPL1707K0_EL-7-03-15. Maaühenduse kestuse ja maaühendusvoolu suuruse määramisel eeldatakse, et kaitseseadmed ja kommutatsiooni aparaadid töötavad korrektselt, liini lühisvoolud vastavad võrgus esinevatele reaalsetele suurimatele vooludele. Arvutustes lähtutakse viimaste suurusest. Maanduspaigaldise projekteerimise nõuded lubatavast puutepingest lähtuvad:  Mastid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas ja kus võib eeldada, et seal viibivad inimesed pikaajaliselt (mõned tunnid päevas) mitmete nädalate jooksul või lühiajaliselt väga sageli (mitu korda päevas). Siia kuuluvad piirkonnad elamute või mänguväljakute lähedal.  Siia ei kuulu aegajalt külastatavad piirkonnad, nagu näiteks metsad, põllumajandus maa jne.  piirkondades, mis ei ole vabalt ligipääsetavad või mida inimesed külastavad harva, ei ole vaja puutepingeid arvestada juhul, kui liin lülitatakse maaühenduse korral automaatselt välja. Arvutuslik masti ümbruse maapinna potentsiaali tõus Liini Masti ümbruse maapinna potentsiaali tõus lühisel (V) järgnevatel lühis- masti valgumistakistustel vool (kA) 20Ω 15Ω 10Ω 8Ω 6Ω 4Ω 2Ω 8 12142 10631 8840 8000 7048 5922 4466 10 15177 13288 11050 10000 8810 7403 5583 15 22766 19932 16575 15000 13215 11105 8374 20 30355 26576 22100 20000 17620 14806 11165 24 36426 31892 26520 24000 21145 17767 13398 25 37944 33221 27625 25000 22026 18508 13956 30 45532 39865 33150 30000 26431 22209 16748 40 60710 53153 44200 40000 35241 29612 22330 Dimensioneerimine lähtuvalt maanduspaigaldise mehaanilisele vastupidavusele maanduspaigaldist läbiva voolu korral Lühisvoolud mastide maanduskontuuri mehaanilisele vastupidavusele arvutamiseks, millega on arvestatud: 330 kV I 0 = 40 kA t = 1,0 s, 110 I 0 = 25 kA t = 1,0 s, Termilise vastupidavuse saavutamiseks võib arvestada maaühendusvoolude jagunemist masti maanduse ja mastiga ühendatud piksekaitse trosside vahel. Allolevas tabelis on esitatud terasest maandusjuhtide vajalikud ristlõikepindalad kogu maaühendusvoolule termilise tugevuse saavutamiseks ja ristlõikepindalad, mis on arvestavad maaühendusvoolude jagunemist masti maanduse ja piksekaitse trosside vahel. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 20 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Terasest juhi vajalik ristlõikepindala kogu masti maanduspaigaldisest läbivale voolule mm2, maandusjuhi lõpptemperatuuri 300°C korral Voolu Terasest juhi vajalik ristlõikepindala kogu masti suurus (kA) maanduspaigaldisest läbivale voolule mm2 2 28 4 57 6 85 8 114 10 142 12 170 20 284 25 355 40 568 Terasest juhi vajalik ristlõikepindala kogu masti maanduspaigaldisest läbivale voolule mm2 , maandusjuhi temperatuuri tõusul 20-80°Cni. Eelkõige vajalik vundamentide sobivuse hindamiseks kasutamisel maanduspaigaldise ühe osana. Voolu suurus Terasest juhi vajalik ristlõikepindala kogu masti (kA) maanduspaigaldisest läbivale voolule mm2 2 52 4 105 6 157 8 210 10 262 12 315 20 524 25 655 40 1048 Arvestades maaühendusvoolude jagunemist maanduspaigaldise ja mastidega ühendatud kahe piksekaitsetrossi vahel, siis piisab maandusjuhi minimaalselt lubatavate ristlõigete kasutamisest. Paigaldatavad vundamendid on võimelised võtma vastu tekkivaid maanduspaigaldist läbivaid voole. 5.3. Mastide maanduspaigaldise rajamine Mastide maandustakistuse saavutamiseks võib arvesse võtta, et sõrestik mastide raudbetoonist vundamendid ja metallvaiad toimivad maanduritena. Viimaste arvutuslikud maandustakistused ja rajatav maanduskontuur lähtuvalt konkreetsest pinnase eritaksitusest. Saadud tulemused näitavad, et teatud pinnase eritakistustel on maandustakistus võimlaik tagada raudbetoonist vundamentide ja Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 21 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri vaiade endi poolt. Juhul kui antud suurust ei õnnestu ehituse mahus saavutada või on pinnase eritakistus suurem tuleb rajada täiendav maanduskontuur. Rõhtmaanduselektroodid pinnases teostada kuumtsingitud ümarterasest läbimõõduga 10 mm. Peale mastide vundamentide ja vajadusel maanduskontuuri väljaehitust tuleb teostada ühenduste kohta pildid ja teostusjoonis. Masti maanduspaigaldise toimimiseks peab lisaks ühendusele kontuuriga olema tagatud, et masti vundamendielement on nii armeeritud, et see töötab maandurina. Masti tald peab toetuma vundamendielemendi ülemisele metallplaadile. Viimasega saavutatakse masti ja vundamendi vahel metalne ühendus ja mingeid täiendavaid ühendusi vundamendile ei ole vaja teostada. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid. Seenvundamentidega mastide maanduspaigaldis Seenvundamentide mastide maanduspaigaldise korral on arvestatud, et paigaldatavad vundamendid töötavad maanduritena. Lähtuvalt pinnase ehitusgeoloogilistest omadustest ja koormustest paigaldatakse vundamendid kuni 3m sügavusele. Seejuures jääb ühele mastile paigaldavate vundamendite koguarv 4 juurde. Arvestades vundamentide suurust tagavad üldjuhul kuni pinnase eritakistuseni 100Ω·m üldiselt masti maanduspaigaldise nõuded ilma täiendavate kiirte rajamiseta. Sellisel juhul mingeid täiendavaid horisontaal ega rõht elektroode mastile ei paigaldata. Elektriliseks ühenduseks on piisav masti ja vundamendi kokkupuutepind. Vundamendi metallsarrus peab olema koostatud ja keevitatud kokku selliselt et oleks tagatud elektriline ühendus. Suurema pinnase eritakistuse korral võib esineda vajadus täiendavate horisontaalelektroodide paigalduseks. Horisontaalelektroodide paigalduse nõuete kohta on esitatud eraldi lõik. Vantmastide maanduspaigaldis r/b vundamentidega Vantmastide maanduspaigaldise korral on arvestatud, et paigaldatavad vundamendid ja ankruplaadid töötavad maanduritena. Lähtuvalt pinnase ehitusgeoloogilistest omadustest ja koormustest paigaldatakse vundamendid ja ankruplaadid kuni 3-4m sügavusele. Seejuures paigaldatakse kaks seenvundamenti ja 2-6 ankruplaati olenevalt masti tüübist. Elektriliseks ühenduseks masti jala ja seenvundamendi vahel on piisav masti ja vundamendi kokkupuutepind. Tõmmitsa ankruplaadi elektiline ühendus saavutatakse vundamendi külge paigaldatud metallkõrva ühendamisega. Arvestades vundamentide suurust tagavad üldjuhul kuni pinnase eritakistuseni 100Ω·m üldiselt masti maanduspaigaldise nõuded ilma täiendavate kiirte rajamiseta. Sellisel juhul mingeid täiendavaid horisontaal ega rõhtelektroode mastile ei paigaldata. Elektriliseks ühenduseks on piisav masti ja vundamendi kokkupuutepind. Vundamendi metallsarrus peab olema koostatud ja keevitatud kokku selliselt et oleks tagatud elektriline ühendus. Suurema pinnase eritakistuse korral võib esineda vajadus täiendavate horisontaalelektroodide paigalduseks. Horisontaalelektroodide paigalduse nõuete kohta on esitatud eraldi lõik. Injektsioonvaiadega mastide maanduspaigaldis Injektsioonvaiadega mastide maanduspaigaldise korral on arvestatud, et paigaldatavad vaiad töötavad maanduritena. Lähtuvalt pinnase ehitusgeoloogilistest omadustest ja koormustest Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 22 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri paigaldatakse vaiad kuni 20m sügavusele. Seejuures jääb ühele vundamendile paigaldavate vaiade koguarv enamuses 10-40 vaia juurde. Arvestades vaiade kogust ja sügavust tagavad vaiad üldiselt masti maanduspaigaldise nõuded ilma täiendavate kiirte rajamiseta. Erandina võib esineda vajadus täiendavate horisontaalelektroodide paigalduseks olukorras kus aluspõhja kivim on lähedal ja paigaldatavad injektsioonvaiade valgumisala ei ole piisav. Viimasel juhul tuleb mastidel paigaldada täiendavad horisontaalelektroodid analoogselt seenvundamentide lahendusele. Koostas: Heigo Luik 11.12.2018 Lk 23 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 6. Liinitarvikud ja isolaatorid Õhuliini isolatsioonitasemeks on vastavalt hankedokumentatsioonile 20 mm/kV, mis vastab EVS- EN 50341-2-20:2015 pt 10.4 kohaselt vähesele saastatuse tasemele ning on sobilik hõreda asustusega ja maapiirkonnas. Taldrikisolaatorite tugevus on vastav EVS-EN 50341-2-20:2015 pt 10.7 nõuetele ja kõigi isolaatorketi tarvikute tugevus vastab EVS-EN 50341-2-20:2015 pt 11.6 nõuetele. Kasutatavad kande- ja tõmbeketid tuleb varustada väljaühtlustusrõngaste ja lahendussarvede, kombineeritud lahendusrõngastega. Lahendusseadmete kaarekindlus peab vastama õhuliini lühisvoolude tugevusele ja kestusele. Kandeklemmides, välja arvatud lookade abikandeketid, on vajalik kasutada alussidemeid. Isolaatorkettide tüübid koos isolaatori tüüpidega on esitatud alljärgnevas tabelis. Nimetus Isolaatori tüüp (arv x tüüp) Joonise nr Kandekett 7x U70BL + 1x U120AD EL-7-04-02-01 Kandekett 1-osajuhe 7x U70BL + 1x U120AD EL-7-04-02-17 Kahekordne kandekett 2x7x U70BL + 2x U120AD EL-7-04-02-02 Nurga-kandekett 8x U70BL EL-7-04-02-03 V-tüüpi kandekett 2x8x U70BL EL-7-04-02-04 110 kV V-tüüpi kandekett 1-osajuhe 2x8x U70BL EL-7-04-02-18 V-tüüpi nurga-kandekett 2x8x U70BL EL-7-04-02-05 Abikandekett 7x U70BL + 1x U120AD EL-7-04-02-06 Abikandekett 1-osajuhe 7x U70BL + 1x U120AD EL-7-04-02-20 Tõmbekett 2x8x U120B EL-7-04-02-07 Tõmbekett 1-osajuhe 1x8x U120B EL-7-04-02-18 Kandekett 19x U210B + 1x U210AD EL-7-04-02-08 Kahekordne kandekett 2x19x U210B + 2x1x U210AD EL-7-04-02-09 Nurga-kandekett 20x U210B EL-7-04-02-10 V-tüüpi kandekett 2x20x U210B EL-7-04-02-11 330 kV Abikandekett 19x U210B + 1x U210AD EL-7-04-02-12 V-tüüpi abikandekett 2x20x U210B EL-7-04-02-13 Tõmbekett 2x20x U210B EL-7-04-02-14 Kahekordne nurga-kandekett 2x 20x U210B EL-7-04-02-15 V-tüüpi nurga-kandekett 2x 20x U210B EL-7-04-02-16 Isolaatorite tüüpide põhiandmed on toodud alljärgnevas tabelis. Nimetus Diameeter, mm Lekkerada, mm Ehituspikkus, mm U70BL 255 320 146 U120AD 380 365 146 U120B 255 320 146 Koostas: Risto Rusin, Taavi Poll, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 24 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri U210AD 420 400 170 U210B 280 380 170 Eesti Ornitoloogiaühing valis seireandmete ja üldiste riskihinnangute alusel lõigud mis vajavad märgistamist. Ette antud lõikudes tuleb piksekaitsetrossile ja 110 kV äärmistele juhtmetele paigaldada linnupeletajad. Märgistena kasutatakse piksekaitsetrossil Swan Flight Diverter tüüpi spiraalmärgiseid ja 110 kV juhtmel Bird Flight Diverter tüüpi must-valgeid pallipaare. Märgistamiseks kasutatakse kahte erinevat õhuliini märgistamise skeemi: 1. Ühekordse märgistusega lõigud a. Märgised kinnitatakse ainult kiudoptilise piksekaitsetrossile. b. Märgiste omavaheline kaugus ühel piksekaitsetrossil on ~10 m. c. Märgised paigaldaks vaheldumisi, mistõttu kujuneb näivaks märgiste vahekauguseks külgvaates 5 m. 2. Kahekordse märgistusega lõigud a. Märgised kinnitatakse lisaks ühekordsele märgistusskeemile 110 kV äärmistele juhtmetele. b. Märgiste omavaheline kaugus ühel juhtmel ~20-30 m. c. Märgised paigaldatakse vaheldumisi, mistõttu kujuneb näivaks märgiste vahekauguseks külgvaates 10-15 m. Liinilõigud ja paigalduse ulatus on esitatud linnupeletajate tabelis EL-7-04-01-02. Koostas: Risto Rusin, Taavi Poll, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 25 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 7. Juhtme tüübid, üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A, üks (L037/L189) või kaks (L108B) juhet faasis. Osajuhtmete omavaheline kaugus on 300 mm. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 60 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril. 330 kV õhuliinile paigaldada terasalumiinium juhe 402-Al1/52-ST1A, kolm juhet faasis. Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 60 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis EL-7-05-02-01. Koostas: Risto Rusin, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 26 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 8. Optika – sidekanalid, OPGW Projekteeritavatele liinidele paigaldatakse kiudoptiline piksekaitsetross (OPGW), mille optiline kiud vastab kehtivale standardile ITU-T G.652D. Käesoleva projektiga on käsitletud Lihula alajaama ühendatud kiudoptilised sideliinid: Lihula-Harku, Lihula – Kullamaa, Lihula – Martna, Lihula – Vigala ja Lihula – Sindi. Lihula – Sindi ja Lihula Harku sideliinid ühendtakse Lihula alajaamast ühe 96 kiulise metallivaba maakaabliga kaheahelalisse 330 kV masti nr 165. Samasse masti ühendtakse ka Lõpe – Lihula õhuliinile L503/L107A paigaldatud 48-kiuline OPGW ja Lihula- Kullmaa liinile L503/L108B paigaldatav 48-kiuline OPGW. Lihula – Kullamaa ja Lihula – Martna sideliinid ühendatakse alajaamast 96-kiulise maakaabliga kaheahelalise 330 kV mastini nr 165. Õhuliinile L503 paigaldatakse lõigul 165 kuni 211Y 96-kiuline OPGW (Lihula – Martna ja Lihula Kullamaa) ning 48-kiuline OPWG (Lihula – Harku). Mastist 211Y hargneb Lihula – Martna 48-kiuline OPGW õhuliinile L037, kus ühendatakse olemasoleva OPGW’ga.. Mastist 211Y kuni mastinin 250 paigaldatakse kaks 48-kiulist OPGW: Lihula – Kullamaa ja Lihula – Harku. Lihula – Vigala 48-kiuline OPGW väljub alajaamast õhuliini L037/L108B mastidel 1Y-2Y, alates mastist 3Y kuni mastini 34Y on tross kahe-ahelalise õhuliini L037/L189 mastidel. Mastis 34Y ühendatakse paigaldatav OPGW olemasoleva õhuliini L189 OPGW’ga. Kiudoptiliste maakaablite trassid ja ühendused alajaamas lahendatakse eraldi projektiga. Optika karpide paigutus ja jaotus liinidel on esitatud joonisel EL-7-06-01-02. 330 kV liinil kadude vähendamise eesmärgil trossid sektsioneeritakse kuni 10 km pikkuste lõikudena, mille ühes punktis on tross maandatud. OPGW kinnitatakse mastidele isolaatoritel, mis on varustatud 40 mm sädevahemikuga. Erandinda maandatakse tross alajaamast järgneval 10 mastil. 110 kV õhuliinil on kiudoptiline piksekaitsetross jäigalt maandatud. Suurim faas-maa lühisvool on Lihula alajaamas, 3I0=13 kA ja reservkaitse rakendumise aeg t=0,6s. Faas-maa lühisvoolu jagunemine mastide maanduskontuuri ja piksekaitsetrosside vahel sõltub mastide valgumistakistusest ja piksekaitsetrosside näivtakistusest. Masti valgumistakistus on oluliselt suurem piksekaitsetrossi näivtakistusest (~ 0,5-1 Ω/km). Alajaama lähistel, kus kõik mastid on maandatud, liigub enamus lühisvoolust piki piksekaitsetrossi alajaama maanduskontuuri, sest viimase valgumistakistus on oluliselt väiksem mastide valgumistakistusest. Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 27 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri 9. Markeeringud Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega, Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist Tähistada tuleb kõik tõmmitsad, mis on kinnitatud pinnases asuvate ankrute külge. Tõmmitsa tähised peavad koosnema 20 cm pikkustest eri värvi tähistuselementidest (kollane ja must), kus esimene värv peab olema kollane ning viimane must. Tähistus peab ulatuma vähemalt 2 m kõrguseni maapinnast. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, Lisa 700A „Õhuliinide tähistamine“ Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.12.2018 Lk 28 / 29 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula- KPL1707K4 Kullamaa Põhiprojekt Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula AA-3-01 vallas Seletuskiri Seletuskirja muudatuste loetelu Sisseviimise Peatükk kuupäev Koostas: 11.12.2018 Lk 29 / 29 Aluskaart: Maa-amet 2018 Muudatus Lehed Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis J.Karin/26.09.2018 Objekt Joonise nimi Joonestas Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Formaat KPL1707K4 PP AS-4-01 ---- 1 1 ---- 1:100 000 A3 Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Projekteeris/Kuupäev J.Karin/26.09.2018 Objekt Kontrollis/kuupäev Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Lihula - Kullamaa lõigul Joonise nimi Kooskõlastas Tingmärgid Joonestas L.Jürjan/19.09.2018 Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1707K4 PP AS-4-02 ---- 1 1 ---- A3 Empower Aktsiaselts Teie 03.01.2019 [email protected] K.A. Hermanni 8a Meie 04.03.2019 nr 15-2/19/606-2 10121, Tallinn Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV õhuliin, Lihula– Kullamaa lõigu projekti kooskõlastamine riigiteede maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektil on ette nähtud kõrgepinge õhuliinide rajamine puutumuses riigitee maaüksuste ja tee kaitsevööndis: Pärnumaa, Lääneranna vald, Valuste külas riigitee nr 60 Pärnu-Lihula teemaal: - km 53,81-53,89 (330/110 kV õhuliini ristumine; juhtme vähim kõrgus sõiduteest 11,36 m), - km 55,09-55,17 (330 kV õhuliini ristumine; juhtme vähim kõrgus sõiduteest 23,07), - km 55,15-55,20 (110/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 8,79), - km 53,81-55,10 (330/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 23,35), - km 55,18-55,23 (110/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 11,88 ), - km 53,79-53,84 (110/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 12,02), - km 53,79-55,23 teemaale ulatub õhuliini kaitseala (õhuliini kulgemine ja mastide 165Y; L108B 2Y;167Y; 168Y; 169Y paigaldus tee kaitsevööndis); Pärnumaa, Lääneranna vald, Seira küla riigitee nr 16196 Kirbla – Rumba – Vana-Vigala teemaal; km 2,95-3,03 (330/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 9,84 m); Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Keskküla küla riigitee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu– Kuressaare teemal; km 30,12-30,17 (110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 9,92 m); Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Laiküla küla riigitee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu– Kuressaare teemal km 26,10-26,18 (330/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 8,98 m); Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Üdruma küla riigitee nr 16163 Liivi–Üdruma teemaal km 7,91-7,99 (330/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 19,04 m); Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Päri küla riigitee nr 16156 Lemmikküla–Jõgisoo km 0,17- 0,25 (330/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 9,54 m); Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla: - riigitee nr 16154 Kullamaa–Silla teemaal km 0,71-0,79 (330/110 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 17,8 m), - riigitee nr 16136 Taebla–Kullamaa km 29,52-29,60 (330 kV õhuliini ristumine, juhtme vähim kõrgus sõiduteest 14,1 m), - riigitee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare km 13,13-13,82 teemaal (330/110 kV õhuliini kaitseala ulatub teemaale), Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Projekt on koostatud vastavuses Harju, Lääne, Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine” ja selle lisadega “Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes” ja Maanteeameti 26.10.17 kirjaga nr 15-2/17-00361/834 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Empower OÜ töö nr KPL1707K4 „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV õhuliin Lihula-Kullamaa lõigul Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, eeldusel, et enne projekti realiseeruma asumist koostatakse projektiga kaasnev liikluskorralduse projekt, milles nähakse ette 330 kV õhuliinide lõikumiskohtades riigiteedega peatumist keelavate liiklusmärkide paigaldamine vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele ning märgid paigaldatakse arendaja kulul enne tehnovõrgu kasutuselevõttu. Projekti realiseerimisel tuleb lisaks arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Projektil on puutumus tee-ehituse objektidega, kus tuleb järgida erinõudeid: - Riigitee nr 60 km 49,967-54,761 teekatendi pindamise objekt 2016. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. - Riigitee nr 16196 km 1,640-5,300 teekatendi pindamise objekt 2017. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. - Riigitee nr 10 km 11,060-21,440 tee taastusremondi objekt 2017. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. - km 21,000-29,217 tee rekonstrueerimise objekt 2016. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. - Riigitee 16163 km 8,000-8,641 teekatendi pindamise objekt 2019. a. - Riigitee nr 16156 km 0,000-5,256 teekatendi pindamise objekt 2019. a. - Riigitee nr 16154 km 0,000-0,833 teekatendi pindamise objekt 2016. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. 4. Kui tööde käigus kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt enne pingutamist asetuvad, siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. (esitada koos liiklusvälise tegevuse loa taotluseks vajaminevate dokumentidega). Abimastid peavad paiknema ohutul kaugusel sõiduteest ning ei tohi mingil juhul ulatuda riigitee muldkehasse. 5. Riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole peale tööpäeva lõppu lubatud jätta lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Materjalide maha- ja pealelaadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Maanteeametiga kooskõlastatud ajutise liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 2 (3) 7. Uuendustööd ja ega muu tegevus teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Tööde käigus säilitada maanteekraavi nõlvade korrapärased kalded, ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. 8. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 9. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 10. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 11. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeeringute menetlemise talitus Lisad: KPL1707K4 Projekti materjalid Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 3 (3)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →