dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Emajõe Veevärk AS taotlus vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks 22183 Luke-Unipiha

Maanteeamet · 17. jaanuar 2020
Seotud ettevõtted
AS Emajõe Veevärk (adressaat)
Viit
16-3/20/2855-1
Registreeritud
17. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Emajõe Veevärk
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-3 Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise alane kirjavahetus
Toimik
16-3/2020
Vastutaja
Lii Lember (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. veebruar 2020

Failid

  • 📎taotluse_tee nr 22183.asice3263 KB

Sisu (failidest)

Soojustus XPS 50 mm 91.50 91.00 90.50 90.00 89.50 89.00 88.50 88.00 87.50 87.00 86.50 86.00 85.50 85.17 sadul 85.00 84.50 Kanalisatsioonitrass 84.00 Mhor 1:500 Sidekaabel Mvert 1:50 Maakraan 90.81 ZP600 87.51 KS-04 89.50 KS-03 89.80 KS-02 90.84 KS-01 OT-1 KK-1 K-24 OLEMASOLEVA MAAPINNA 87.33 87.22 89.41 91.00 PROJEKTEERITUD 87.33 87.22 87.51 89.50 89.41 89.80 90.84 90.81 91.00 85.00 85.01 85.26 85.23 86.40 86.50 87.35 88.56 89.77 89.93 90.00 (m ABS) 2.33 2.21 1.96 2.28 3.10 2.91 2.45 2.28 1.04 0.88 1.00 7 49 550 23.3 22 137 129 15 1 52.9 6.2 9.4 PIKKUS (m) 1.4 2.1 2.2 4.7 PVC De 160 - 1.4m PE De 63 - 23.3m PE RC De 63 - 52.9m PE De 63 - 19.8m PVC De 110 - 4.7m VAHEKAUGUSED (m) 1.4 23.3 52.9 2.1 6.2 9.4 2.2 4.7 SIRGESTATUD TRASSI KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 PLAAN V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 Tellija 068/2019 1) Joonis on seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. Reg. nr. 11006388 Projekt 2) K on EH2000 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Oja tn 9 kinnistu liitumine Vastutav spetsialist vee- ja kanalisatsioonitorustikuga Tartumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Pikiprofiil Projekteerija Fail 1:50 Joonis Hanno Koha 0682019_PP 13.12.2019 1:500 VK-6-01 Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev sidekaabel K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik V1 Projekteeritud veetorustik W1 W1 Planeeritud madalpingekaabel Kraavi serv Puurimise suund Projekteeritud reoveepumpla K-24 KS-02 KS-04 Toru soojustus 87.33 89.80 puurimise stardikaevik 1)85.00 PVC De 160 87.51 Maakraan 1)87.35 PE De 63 KS-01 Haljasala taastamine 2.58 1)85.32 PE RC De 63 2)87.35 PE De 63 2)85.32 PE RC De 63 2.45 2.19 KS-03 89.41 90.84 Kruuskatte taastamine 1)86.50 PE De 63 1)88.56 PE De 63 2)86.50 PE De 63 2)88.56 PE De 63 89.50 2.91 2.28 1)86.45 PE RC De 63 2)86.45 PE De 63 KS-01 3.05 ZP600 90.84 1)88.56 PE De 63 2)88.56 PE De 63 90.81 KS1 1 21 2 KS1 1 1)89.77 PE De 63 2.28 V1 V1 KS1 2 2)89.93 PVC De 110 V1 KS1 1.51 V1 21 KS1 .0m i= V1 V1 KS1 L=53 KVS11 V-1 RC DS1e 63 5 2 .5 m PE 32 L= K V1 KS11 C De 87.27 V PE R 1 85.17 PE De 32 KSV11 V-2 1 KSV 21 2 KS1V1 1 ol. ol. septik likvideerida 1 2 87.35 V1 KK-1 KS1 V-5 V1 85.26 PE De 32 W1 KS1 V1 m KS1 V1 e 32 L =24.0 90.84 85.26 PE RC De 32 87.22 1 KS1 C D V1 2 V1 PE R 88.56 PE De 32 1)85.01 PVC De 160 88.56 PE De 32 W1 2)85.26 PE RC De 63 V-3 2.21 OT-1 89.50 KANALISATSIOONIKAEVU V1 86.46 PE RC De 32 W1 Maakraan 86.46 PE De 32 91.00 KK-1 89.59 1)90.00 PVC De 110 V1 86.50 PE De 32 1.00 W1 V-7 86.50 PE De 32 87.51 V-4 87.22 85.32 PE RC De 32 1)85.01 PVC De 160 V1 W1 V-2 85.32 PE RC De 32 89.81 87.35 PE De 32 2)85.26 PE De 63 87.35 87.35 PE De 32 2.21 85.07 PE RC De 32 W1 85.07 PE De 32 91.50 91.28 91.50 PE De 32 Tellija 068/2019 1) Joonis on seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. Reg. nr. 11006388 Projekt 2) Torustike pikiprofiilid vt joonis VK-6-01. Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Oja tn 9 kinnistu liitumine Vastutav spetsialist 4) Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-03. vee- ja kanalisatsioonitorustikuga Tartumaa Lauri Aim 6) EH2000 Projektijuht Joonis Staadium . Lauri Aim Asendiplaan Projekteerija Fail Joonis Hanno Koha 0682019_PP 13.12.2019 1:500 AS-4-01 Kruuskatte taastamine Haljasala taastamine Muru Purustatud kruus 20 cm Kasvupinnas 15 cm k>0,5 m/d >2,1 >2,1 >2,1 >2,1 Juhtmega varustatud Juhtmega varustatud Juhtmega varustatud Juhtmega varustatud Veetoru Veetoru 0,3 0,3 0,3 0,3 Survekanalisatsioon Survekanalisatsioon 0,15 Aluskiht Aluskiht 0,3 0,2 Toru soojustamine Soojustusplaat XPS 50 mm 1 1) Joonis on seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. Tellija 0,2 068/2019 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Vee/Kanalisatsioonitoru Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Oja tn 9 kinnistu liitumine Vastutav spetsialist vee- ja kanalisatsioonitorustikuga Tartumaa Aluskiht 0,7 Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Hanno Koha 0682019_PP 13.12.2019 1:25 VK-6-02 KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 068/2019 Tellija: AS Emajõe Veevärk Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond OJA TN 9 KINNISTU ÜHENDAMINE ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONIGA PÕHIPROJEKT Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim Projekteerija: Hanno Koha TARTU 2019 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 SISUKORD ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 3 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 4 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 4 1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 5 1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 5 1.4. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 6 1.4.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6 1.4.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6 2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 7 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 7 3.1. Veetorustik .................................................................................................................... 7 3.2. Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................. 8 3.3. Reoveepumpla ............................................................................................................... 8 4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 9 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 9 4.2. Mahamärkimine ............................................................................................................ 9 4.3. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 10 4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 11 4.5. Tuleohutus ..................................................................................................................... 11 4.6. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 12 4.7. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ....................................................................................... 12 4.8. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 13 4.9. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 14 4.10. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 14 4.11. Kaetud tööd ................................................................................................................... 15 4.12. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 15 4.12.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 15 4.12.2. Kruuskatte eemaldamine .......................................................................................... 15 4.13. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 15 4.14. Tagasitäide .................................................................................................................... 17 4.15. Katete taastamine .......................................................................................................... 18 4.15.1. Üldist ........................................................................................................................ 18 4.15.2. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 19 4.15.3. Muru taastamine ....................................................................................................... 19 4.16. Teostusjoonised ............................................................................................................. 20 4.17. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 20 TABELID Tabel 1. Materjalide vajadus Tabel 2. Ehitustööde mahud LISAD Lisa 1. AS Emajõe Veevärk liitumistingimused Lisa 2. Maanteeameti projekteerimistingimused Lisa 3. Kooskõlastused Lisa 4. Kanalisatsioonikaevude tellimisleht JOONISED Vt. jooniste loetelu Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 2/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 ASUKOHA SKEEM Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatav kinnistu Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 3/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Staadium: Põhiprojekt Töö nr: 068/2019 Tellija: AS Emajõe Veevärk, reg. nr. 11044696, Sõbra 56, Tartu linn, Tartumaa 51013; tel.: 7311840; [email protected] Objekti asukoht: Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388, Vasara 50, 50113 TARTU; tel.: 7330350; [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt –Rauno Ränkel, tel.: 53 458 415, [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957, [email protected] Projekteerimismeeskond: Projektijuht/pädev isik - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija - Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 4/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 1.2. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on AS Emajõe Veevärk. Töös on koostatud projekt Luke külas Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 1.3. Alusdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:  Geomeister OÜ poolt novembris 2019. a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr. 19-G-1166, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis);  Maanteeameti poolt väljastatud 21.11.2019 nr. 15-2/19/53537-2 „Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigitee nr 22183 km teemaal ja kaitsevööndis“  AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud Tellija üldtingimused 24.10.2018 a;  AS Emajõe Veevärk poolt jaanuaris 2019. a. koostatud Nõo valla ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030;  Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  EVS 835:2014 Hoone veevärk;  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;  EVS 843:2016. Linnatänavad;  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  Riigikogu 10. veebruari 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“;  Riigikogu 30. jaanuari 2019. a seadus RT I 22.02.2019, 1 „Veeseadus1“;  Riigikogu 11. veebruari 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 “Ehitusseadustik”;  Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;  Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;  Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;  Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 5/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019  Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2018. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“;  Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;  Maanteeameti juhend „Pindamisjuhis 2017-20“, kinnitatud 28.12.2017;  Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“, kinnitatud 6.12.2016.a;  RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.4. Tehnilised andmed 1.4.1. Veetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: külmaveetorustik Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE De 32 – 56,4 m - PE RC De 32 – 76,4 m Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 4,3 m2 - pikkus – 132,8 m 1.4.2. Kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PVC De 110 – 4,7 m - PVC De 160 – 1,4 m - PE De 63 – 21,2 m - PE RC De 63 – 74,8 m Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 6,8 m2 - pikkus – 102,0 m Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 6/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 2. OLUKORRA KIRJELDUS Oja tn 9 kinnistu asub Luke külas, Nõo vallas, Tartu maakonnas. Nimetatud kinnistu puhul on tegemist tootmismaaga, millel käesoleval hetkel puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikega. Oja tn 9 kinnistul asub tootmishoone. Projektalal on olemas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid ning elektrikommunikatsioonid. Kinnistu ühendatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu põhjapiiril. 3. PROJEKTLAHENDUS Käesolev projekt hõlmab kinnistusisest ja tänavaalal asuvat välisvee- ja kanalisatsioonitorustikku. Veetorustik on projekteeritud veemõõdusõlmeni. Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud olemasoleva toruni. Projekteeritud kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustik on ette nähtud paigaldada maksimaalselt ühisesse kaevikusse. Kinnistu vee- ja kanalisatsiooniühendusteks rajatakse liitumispunktid kinnistupiirile. Torustike rajamise tänavaalal korraldab AS Emajõe Veevärk. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a. 3.1. Veetorustik Veetorustik tuleb ehitada kuni maakraanini PE RC De 32 torust. Maakraanist veemõõdusõlmeni tuleb ehitada PE De 32 torust. Veetorustiku maa-alused ühendused tohib teha ainult elekterkeevisliitmikega. Veetorustiku ühendamine olemasoleva veevõrguga tuleb teha elekterkeevis-puursadulaga. Kinnistu siseselt tuleb veetorustik rajada minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast toru põhja ja kinnistu väliselt 2,1 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe. Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine juhtmega varustatud märkelint kirjaga „Vesi“. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos torustikuga maasse r/v terasest 4 mm tross. Läbiviik vundamendist ja põranda alune veetorustik paigaldatakse hülssi De 50. Veemõõdusõlm paigaldatakse hoone tehnoruumi. Ruum, kus veemõõtja paikneb, peab olema kuiv ja valgustatud ning temperatuur ei tohi langeda alla 4°C. Veearvesti peab olema paigaldatud nii, et selle näitu oleks lihtne lugeda, veearvestit oleks hõlbus vahetada Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 7/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 ning et see oleks kaitstud läbikülmumise, kõrgete temperatuuride ja mehaaniliste mõjutuste eest. Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalselt näidikuga ülespoole. Veetorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Veetorustike sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK 7-01. 3.2. Kanalisatsioonitorustik Kinnistul tekkiv reovesi juhitakse isevoolselt kinnistul asuvale reoveepumplani, millest juhitakse reovesi rahustuskaevu. Rahustuskaevust voolab vesi isevoolselt olemasolevasse kaevu, millesse tehakse ühendus järelühendussadulaga. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 110/160 torust. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Survekanalisatsioonitorustik tuleb teha teemaale kinnisel meetodil PE RC De 63 torust ja kinnistusiseselt lahtisel meetodil PE De 63 torust. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 400/315 teleskoopsed plastkaevud. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Survekanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 2,1 m toru peale. Isevoolse torustiku minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,5 m toru peale. Toru paigaldamisel kõrgemale tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades 50 mm paksuseid XPS soojusisolatsiooniplaate. Survekanalisatsioonitorustik peab olema visuaalselt eristatav veetorustikust, s.t. veetoru peab olema sinise triibuga ja survekanalisatsioonitoru pruuni triibuga. Survekanalisatsioonitoru kohale paigaldatakse juhtmega varustatud märkelint „Survekanalisatsioon“. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos torustikuga maasse r/v terasest 4 mm tross. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! Kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Rahustuskaevu tellimisleht on esitatud projekti lisas 2. 3.3. Reoveepumpla Oja tn 9 kinnistule on projekteeritud reoveepumpla ZP600/1600. Reoveepumplasse paigaldatakse automaatselt töötav pump Ama Porter 500 SE. Automaatikaseadmena kasutatakse ujuklülitit. Pumplale rajatakse ventilatsioonitoru. Ventilatsioonitoru ots peab paiknema vähemalt 0,7 m kõrgusel maapinnast. Pumplast välja jääva toru ots peab olema suletud putukavõrguga. Pumpla teeninduspüstik peab olema soojustatud. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 8/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 Pumpla luuk peab olema valmistatud PE-st. Luuk peab olema soojustatud (min 50 mm XPS). Reoveepumpla joonis on toodud joonisel VK-6-04. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. 4.2. Mahamärkimine Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrval olevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 9/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.3. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste ära näitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a. määrusele nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 10/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade, Omanikujärelevalve ja Tellija esindajaga. Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude Omanikujärelevalve poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne töödega alustamist. 4.5. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 11/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 4.6. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.7. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 12/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 4.8. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Vee-ettevõtjaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 13/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega ning Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Vee-ettevõtjaga kooskõlastatud meetodil. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 4.9. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.10. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Paigaldatud torustiku ots tuleb ajutiselt sulgeda otsakorgi või pimeäärikuga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 14/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Paigaldatud veetoru kohale, 0,3 m kõrgusele torust, paigaldatakse märkelint kirjega „VESI“. Rajatud survetorustikule teostada läbipesu ja surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. 4.11. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised:  kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;  hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;  vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;  muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.12. Katete eemaldamine 4.12.1. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.12.2. Kruuskatte eemaldamine Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. 4.13. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 15/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 16/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 4.14. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Omanikujärelevalvega. Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb rajada geotekstiili vahele killustikalus. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 17/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1,5. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.15. Katete taastamine 4.15.1. Üldist Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Hoone ees paikneva perspektiivse juurdepääsutee osa taastatakse käesolevas projektis kruuskattena, millele on hiljem võimalik ehitada teekatend. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 18/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 Kinnistusiseste taastamistööde vajalikkus lepitakse kokku omanikuga. Kuna tegu on ehitatava hoonega, võib taastamistööd teostada pärast hoone valmimist kogu kinnistu ulatuses. Katendite taastamise asendiplaanid on esitatud joonistel AS-4-01. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6-02 ja VK-6-03. 4.15.2. Kruuskatte taastamine Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 10-15 cm teepinnast allpoole. 4.15.3. Muru taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 19/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 4.16. Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kõik projektiga rajatud ehitised tuleb peale väljaehitamist mõõdistada. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada Tellijale ja lisada kasutusloa taotluse juurde. 4.17. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 20/21 Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Põhiprojekt Töö nr. 068/2019 Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja – seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. Projektijuht: Lauri Aim Projekteerija: Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ 12.2019 21/21 Lauri Aim Keskkond & Partnerid OÜ Teie 13.12.2019 [email protected] Vasara 50 Meie 27.12.2019 nr 15-2/19/53537-4 Tartu Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22183 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 22183 km 0,47-0,55 tehnovõrgu kulgemine riigitee alusel maal; km 0,55 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 068/2019 „Oja tn 9 kinnistu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 0682019_PP-VK-6-01_pikiprofiil.pdf 0682019_PP-AS-4-01_asendiplaan.pdf 0682019_PP-VK-6-02_katetetaastamine.pdf 0682019_PP_AA-3-01_seletus.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2) KINNISTU 22183 LUKE-UNIPIHA TEE M 1:400 1 21 2 KS1 V1 KS1 1 x: 6458178.34 KS1 V1 V1 2 y: 649319.57 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 i=21KS1 V1 3.0m De 6 3 L=5 KS1 V1m C S1 V1 .5 PE RV1 K e 50 L=52 V1 KS1 KS1 CD KS1 V1 PE R 1 KS1 V1 V1 21 KS1 V1 KS1 V1 2 1 V1 2 KS1 K1 1 V1 KS1 V V1 KS1 .0m KS1 V1 L=24 1 KS1 V1 C De 50 x: 6458195.24 2 V1 PE R y: 649395.62 V1 V1 V1 x: 6458176.35 V1 y: 649319.01 V1 Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik V1 Rajatav veetorustik V1 K1 Rajatav isevoolne kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Olemasolev sidekaabel Kraavi serv , torustiku pikkus 81,5 m. torustike telgjoonest. Koostas: Hanno Koha Projekteerija
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel