Väljaminev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · 28. detsember 2022
- Viit
- 2.1.-5/22/2934-3
- Registreeritud
- 28. detsember 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- A1M OY
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2022
- Vastutaja
- Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Lp Piret Loodsalu Teie 13.12.2022
Personalijuht
Meie 28.12.2022 nr 2.1-5/22/2934
A1M OÜ
E-post: [email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute viidet õiguslikule alusele, mille
alusel saab Keeleamet nõuda kõigi kaupluse töötajate nimede ja isikukoodide edastamist.
Lisaks märgite, et kui kaebus tuli kaupluse klienditeenindajate kohta, siis kas on õigus nõuda
kõigi töötajate andmete esitamist. Kas see ei lähe vastuollu isikuandmete kaitsega?
Tulenevalt keeleseaduse §-st 30 teostab Keeleamet keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle haldus- ja riiklikku järelevalvet. Ameti pädevuses
on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele
kasutamise nõuete täitmist keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
valdkondades. Keeleamet võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada ka
korrakaitseseaduse §-s 30 toodud meetmeid, mille kohaselt on õigus nõuda ka dokumentide ja
andmete esitamist (lg 3). Seega põhimõtteliselt on Keeleametil oma järelevalveks õigus nõuda
vajalike dokumentide ja andmete esitamist.
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 sätestab isikuandmete töötlemise
põhimõtted, milleks on muuhulgas ka minimaalsuse (punkt c) ja eesmärgikohasuse (punkt b)
põhimõtted. Ehk siis andmeid tohib koguda/küsida ainult niipalju kui on vajalik konkreetse
eesmärgi/ülesande täitmiseks.
Teadmata täpselt, mis osas Keeleamet järelevalvet teostab ning mis eesmärgil küsitakse kõigi
töötajate andmeid, ei ole meil võimalik Keeleameti poolt sellises mahus andmete küsimise osas
hinnangut anda. Kui Teile jääb arusaamatuks, miks soovitakse kõigi töötajate nimesid ja
isikukoode, siis tuleks seda kõigepealt küsida Keeleametilt. Keeleamet andmete küsijana saab
ja peab vajadusel Teile selgitama, mis eesmärgil ja mille alusel sellises ulatuses andmeid
küsitakse. Inspektsioon saab oma hinnangu anda siis, kui on teada, mis alusel ja eesmärgil
sellises mahus andmeid küsitakse.
Kuigi nii üldise informatsiooni põhjal ei ole meil võimalik konkreetsemalt Teie küsimustele
vastata, loodame siiski, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel