dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõudele

Andmekaitse Inspektsioon · 22. detsember 2022
Viit
1.2.-4/22/2813
Registreeritud
22. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2022
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4222813 22.12.2022 Väljaminev kiri.bdoc583 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie: 24.11.2022 [email protected] Meie: 22.12.2022 nr 1.2.-4/22/2813 Arvamuse avaldamine Pärnu Linnavalitsuse määruste eelnõudele Edastasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Pärnu Linnavalitsuse määruste „Pärnu linna jäätmevaldajate registri asutamine ja põhimäärus“, „Pärnu linna lemmikloomade registri asutamine ja põhimäärus“ ning „Pärnu linna kalmistuste registri asutamine ja põhimäärus“ eelnõud. Esmalt märgime, et käesolevaga antakse arvamus esitatud eelnõudele. Tegemist ei ole andmekogu kooskõlastusega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 433 alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kooskõlastamise täpsemad tingimused ja kord reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ 1. Kui Teie soov on saada andmekogu andmete muutmise või kasutusele võetava andmekogu kooskõlastust, siis see tegevus toimub vastava süsteemi (riigi infosüsteemide haldussüsteemi RIHA2) kaudu. Tavapäraselt on kõigi kolme registri puhul tegemist standardlahendustega, mille omavalitsus võtab kasutusele. Selleks tuleb vastav teave kanda RIHA-sse ning registreerida standardlahendus. Selgitame, et inspektsioon kooskõlastab ainult AvTS-i mõistes andmekogude asutamisi, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmisi, andmekogu kasutusele võtmisi või andmekogu lõpetamisi. Kui tegemist on standardlahendusega, siis sellele eraldi kooskõlastust RIHA-s ei anta, mistõttu anname tagasisidet ainult esitatud põhimäärustele ning rõhutame veel kord, et tegemist ei ole andmekogu kooskõlastusega AvTS-i mõistes. 1. Pärnu linna jäätmevaldajate registri asutamine ja põhimäärus 1.1. Määruse eelnõu § 2 punktis 7 on märgitud, et registri pidamise eesmärgiks muu hulgas on ka registrisse kantud informatsiooni kasutamine järelevalve teostamiseks. Inspektsioonile ei ole teada, mis laadi järelevalvet on siin silmas peetud – kas riiklikku järelevalvet või ka võimalikku väärteomenetlust (nt jäätmevedaja suhtes). Märgime, et kui registri andmeid peakski kasutatama väärteomenetluse käigus, siis kohaldub selle raames töödeldavatele isikuandmetele mitte EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), vaid isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükk (§-d 12-50). 1.2. Eelnõu § 3 lõike 2 punkti 5 järgi esitab registri vastutav töötleja järelepärimisi jäätmevaldajatele ja jäätmevedajatele, kuid eelnõust ei ole täpsemalt aru saada, mille 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019018 2 https://www.riha.ee Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 jaoks neid järelepärimisi võidakse esitada – kas selleks, et kontrollida esitatud andmete õigsust (andmete õigsuse tagamine) või on siin mõeldud olukorda, kus seda punkti kasutatakse mingi järelevalvemenetluse (riiklik ja/või väärteomenetlus) käigus. 1.3. Eelnõu § 3 lõike 1 järgi on registri vastutavaks töötlejaks linnavalitsus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi teeb vastutav töötleja muu hulgas registris muudatusi ja parandusi ning lõike 3 järgi on registri vastutav töötleja registrisse kantavate andmete sisestajaks. Eelnõu § 4 lõike 1 järgi on registri volitatud töötlejateks jäätmevedaja ja registri pidamiseks standardlahenduse pakkuja. Sama paragrahvi lõige 2 loetleb volitatud töötleja ülesanded, milleks punktide 1-4 järgi on ka andmete registrisse sisestamine, väljastamine, muutmine ja parandamine, kuid põhimääruse tekstist ei ole aru saada, kelle ülesannetega on tegemist. Praeguses sõnastuses jääb pigem mulje, et tegemist on linnavalitsuse enda teenistujaga, kelle ülesandeks on registri andmetega tehtavad toimingud (nt võib tegemist olla jäätmevaldkonnaga tegeleva ametnikuga), mitte aga registri volitatud töötleja ülesannetega. Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et registri volitatud töötlejaks ei ole vastutava töötleja enda teenistuja (ametnik või töötaja). Juhul kui tegemist on aga jäätmevedajaga, siis milliseid registri andmeid on jäätmevedajal õigus registrisse sisestada, väljastada, muuta ja parandada. Siin vajab põhimäärus paremat sõnastust. Samuti märgime, et olukorras, kus registril on mitu volitatud töötlejat, tuleb põhimääruses nende ülesanded loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada, millised on konkreetse volitatud töötleja ülesanded. Antud juhul jääb see segaseks. 1.4. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi peetakse registrit infotehnoloogilise andmebaasina elektrooniliselt ning andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Tegemist on üleliigse sättega, kuna AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem, infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust. 1.5. Põhimääruse § 9 lõike 3 järgi uuendatakse registri aadressiandmed ja katastripiirid igaöiselt aadressiandmete süsteemi avaandmetest. Selgitame, et AvTS § 31 lõige 1 sisustab avaandmete mõiste, sh on selle sätte teises lauses märgitud, et teabevaldajate vahel teabe vahetamine oma avalike ülesannete täitmiseks ei ole teabe taaskasutamine. 1.6. Eelnõu § 10 reguleerib juurdepääsuõiguste andmist ja § 11 lõige 1 registrist väljavõtete saamist kolmanda isiku kohta, kuid kas ja kuidas toimub jäätmevaldajale tema andmete väljastamine. Samuti ei ole põhimäärusest aru saada, kes seda teeb. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 1 järgi väljastab registri andmeid ja peab arvestust väljastamise kohta volitatud töötleja, § 11 lõike 3 järgi vastutav töötleja. Seega vajab andmete väljastamist puudutav osa uuesti läbi vaatamist ning põhimäärusesse arusaadavamalt kirja panemist. 1.7. Põhimääruse § 12 reguleerib andmete säilitamist. Lõike 3 järgi arhiveeritakse aktuaalsuse kaotanud andmed automaatselt, arhiivi kantud andmeid säilitatakse viis aastat ning pärast tähtaja möödumist hävitatakse kustutamise teel. Samas ei ole eelnõust selge, millal see aktuaalsus kaob. Seega ei ole üheselt aru saada, kui kaua andmeid säilitatakse – kas see viis aastat on lõplik kõikide registrisse kogutud andmete säilitamistähtaeg või säilitatakse arhiivi osa viis aastat. Sisuliselt ei ole selge, kui kaua tegelikult andmeid kokku säilitatakse. Seetõttu soovitame üle vaadata ka registrisse kantud andmete säilitamist puudutav osa ja see paremini sõnastada. Soovitame tutvuda ka inspektsioon andmekogude juhendi alapeatükiga 3.4 (lk 15)3. 1.8. Eelnõu § 8 lõigetes 4 ja 5 on muu hulgas mainitud ka logide pidamist. Eelnevalt nimetatud andmekogude juhendi alapeatükis 4.5 oleme soovitanud paika panna ka selle, kes ning kuidas teostab logide (sise)kontrolli. Eelnõus seda aspekti otseselt ei ole 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 2 (5) reguleeritud (kaudselt viitavad sellele eelnõu § 12 lõige 2 ja § 11 lõige 3), kuid see tasuks kas eelnõus või mõnes muus registri pidamise korras ära reguleerida. 1.9. Pärnu Linnavolikogu on 15.11.2012 vastu võtnud määruse nr 31 „Pärnu linna jäätmevaldajate registri põhimäärus“. Antud eelnõus puudub säte, mis tunnistaks varasema määruse, mis reguleerib jäätmevaldajate registri pidamist, kehtetuks, mistõttu jääb mulje, et paralleelselt jääb kasutusse kaks registrit. Peame vajalikuks märkida, et juhul kui siiski plaanitakse varasema määruse kehtetuks tunnistamist, siis tuleb eelnevalt mõelda ka sellele, kas ja milliseid kehtetuks tunnistatud määruse alusel kogutud andmeid soovitakse n-ö juriidiliselt üle kanda antud eelnõu alusel peetavasse registrisse. 2. Pärnu linna lemmikloomade registri asutamine ja põhimäärus 2.1. Eelnõu § 2 sätestab registri pidamise eesmärgid, milleks muu hulgas on loomade ja nende vaktsineerimise üle arvestuse pidamine ning registreeritud loomade kohta informatsiooni kogumine ja väljastamine. Märgime, et arvestuse pidamine ning andmete kogumine ja väljastamine ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid põhimäärus peab andma konkreetse vastuse küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse ja sinna andmeid kogutakse. 2.2. Eelnõu § 4 järgi on registri volitatud töötlejaks registri majutus- ja arendusteenuse osutaja ning muud asutused ja juriidilised isikud. Selgusetuks jääb, keda on muude asutuste ja juriidiliste isikute all silmas peetud. Ilmselt on tegemist linnavalitsuse lepingupartneritega, kellega on sõlmitud ka vastavasisuline leping, mistõttu soovitame seda põhimääruses selliselt ka kajastada. Lisaks jääb arusaamatuks, mida on silmas peetud eelnõu § 4 lõike 2 punktiga 5, mille kohaselt kasutab volitatud töötleja registrit ja andmeid üksnes õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmiseks. Samuti on esitatud eelnõust nähtuvalt registril erinevaid ülesandeid täitvad volitatud töötlejad, mistõttu tuleb põhimääruses volitatud töötlejate ülesanded loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada, milliseid konkreetseid ülesandeid keegi on kohustatud täitma ja mille eest vastutab. 2.3. Põhimääruse § 6 lõike 1 osas vt punkti 1.4. 2.4. Eelnõu § 8 lõike 1 järgi kannavad vastutav töötleja ja volitatud töötleja registrisse andmeid neile õigusakti või lepinguga määratud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Tegemist on väheinformatiivse sättega, mistõttu soovitame kaaluda, kas sellise sätte järele on üldse vajadust. Ühtlasi on paragrahvi pealkiri eksitav – tegemist oleks nagu sättega, mis reguleerib andmete registrisse kandmist, kuid sisu järgi on tegemist registrisse andmete andjate loeteluga. 2.5. Eelnõu § 15 järgi on registrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Tegemist on sisutühja sättega. Eristada tuleks vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on kolmandate isikute (st asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus. 2.6. Eelnõu § 18 pealkiri on eksitav. Pealkirja järgi reguleerib säte registri andmetele juurdepääsu korraldamist, kuid sisu puudutab registrist andmete väljastamist ehk põhimäärusest jääb mulje nagu ei oleks konto loomiseks taotluse esitamine ja konto loomine osa registri andmetele juurdepääsu korraldamisest. Iseenesest võib juurdepääs üldmõistena tähendada nii üksikpäringuga andmete küsimist ja registrist väljastamist kui ka püsivat juurdepääsu registrile läbi kasutajakonto loomise, kuid põhimääruse sõnastusest peaks selguma, mis vahe neil mõistetel on ning kellel ja millisel viisil on õigus registrist andmeid saada. Antud juhul jääb see põhimäärust lugedes natuke segaseks. 2.7. Määruse eelnõu § 19 reguleerib andmete säilitamist. Selle sätte järgi säilitatakse 3 (5) registrisse kantud andmeid pärast looma surma veel kolm aastat ja andmete turvakoopiaid üks aasta. Kuna eelnõu juures ei ole seletuskirja, siis jääb mõlemal juhul selgusetuks nii pika säilitamistähtaja määramise eesmärk, eriti kui arvestada, et andmete turvakoopiaid tehakse üks kord ööpäevas. Tavapäratult pikk aeg on ka logide säilitamiseks, mis eelnõu kohaselt on kümme aastat. Kuigi kuskilt ei tulene ühtegi selget nõuet, kui kaua logisid säilitada tuleb, on kümne aasta puhul tegemist pika tähtajaga, mis vajab kindlasti lisaselgitusi. 3. Pärnu linna kalmistute registri asutamine ja põhimäärus 3.1. Määruse eelnõu § 3 lõike 2 punkt 4 kordab sama lõike punkti 6. 3.2. Määruse § 6 lõigete 1 ja 3 osas vt punkti 1.4. 3.3. Soovitame kaaluda eelnõu § 7 lõike 3 viimist § 18 alla, kuna sisu puudutab ebaõigete andmete parandamist. 3.4. Eelnõu § 4 lõige 2 loetleb volitatud töötleja kohustused seoses registriga ja vastutuse. Punkti 3 järgi vastutab volitatud töötleja sisestatud andmete õigsuse eest, kuid samas ei nähtu §-st 4, et volitatud töötleja ülesandeks oleks andmete sisestamine, vaid lõike 2 punkti 1 järgi on volitatud töötleja ainult registrisse andmete esitajaks. Samal ajal näeb põhimääruse § 8 lõige 6 ette, et hauaplatsi, maetu ning hauaplatsi kasutaja ja matja andmed kannab registrisse vastutav aga ka volitatud töötleja hauaplatsi kasutaja teenindamise käigus. Seega ei ole põhimäärusest aru saada, kas volitatud töötleja on andmete esitaja ja vastutav töötleja kannab andmed registrisse või on volitatud töötleja ülesandeks ka teenindamise käigus saadud andmete sisestamine registrisse. Nagu eelnevaltki märgitud, siis volitatud töötleja ülesanded ja vastutus tuleb põhimääruses loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada, milliseid ülesandeid keegi on kohustatud täitma ja mille eest vastutab. 3.5. Eelnõu §-s 10 on loetletud registriandmete alusdokumendid, milleks eelnõu kohaselt on ka andmevahetuskihi X-tee kaudu rahvastikuregistrist saadud maetu ja hauaplatsi kasutaja andmed. Soovitame kaaluda sõna „alusdokumendid“ asemel sõna „allikas“ kasutamist. Lisaks puudub loetelust surmatõendi number, mis eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt saadakse samuti rahvastikuregistrist. 3.6. Määruse eelnõu § 14 lõige 1 punkt 14 järgi kogutakse ümbermatmise korral ümbermaetavate säilmete senise matmiskoha andmed ja esmane matmise kuupäev, kui see on teada. Selle koosseisu kirjelduse puhul jääb selgusetuks, mis võiks olla „senise matmiskoha andmete“ sisu. 3.7. Eelnõu § 15 lõike 1 järgi kogutakse lisaks hauaplatsi kasutaja andmetele registrisse ka matja kohta andmeid, milleks on matja nimi, isikukood, aadress (kohaliku omavalitsuse täpsusega), kontaktandmed. Kuna eelnõu juures ei ole seletuskirja, siis on raske ka hinnata, millisel põhjusel on eelloetletud andmed vajalikud ja seda ennekõike just eraisikust matja puhul. Aru ei ole saada, mida kogutud teabega edasi tehakse ehk millise konkreetse eesmärgi jaoks on need andmed vajalikud. Lisaks ei ole eelnõust aru saada, kui kaua neid andmeid säilitatakse. 3.8. Määruse eelnõu § 19 reguleerib arhiveerimist. Lõikest 2 võib välja lugeda, et mitteaktuaalsete andmete registriossa kantakse aktuaalsuse kaotanud hauaplatside kasutajate ja nendega sõlmitud lepingute andmed. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kantakse aktuaalsuse kaotanud andmed automaatselt aktuaalsete andmete registriosast mitteaktuaalsete andmete registriossa. Arusaamatuks jääb, milliseid andmeid peetakse silmas ning millal muutuvad registris olevad andmed mitteaktuaalseteks. Lõige 1 küll viitab arhiiviseadusele ja asutuse teabehalduse korrale, kuid tegelikult ei ole põhimäärust lugedes võimalik lugejal aru saada, millal andmed aktuaalsuse kaotavad ja automaatselt mitteaktuaalsete andmete registriossa kantakse. Lisaks ei ole 4 (5) põhimäärusest aru saada, kuidas on reguleeritud aktuaalsuse kaotanud andmetele juurdepääs. 3.9. Eelnõu § 23 reguleerib registri kasutamise õiguse lõppemist ja äravõtmist. Selle paragrahvi lõike 3 järgi suletakse konto hiljemalt registri kasutamise õiguse lõppemise ajale järgneval tööpäeval. Märgime, et kui sulgemise tähtpäev on määratletud konkreetse kuupäevana, siis ei tohiks selle sulgemine toimuda hiljem ehk sellele järgneval tööpäeval. Seetõttu tuleb seda lõiget muuta. 3.10. Määruse eelnõu § 24 osas vt alapunkti 2.6. 3.11. Eelnõu § 25 lõike 1 punkti 4 järgi säilitatakse alaliselt ehk tähtajatult hauaplatsi kasutamise andmeid, milleks § 15 lõike 1 järgi on hauaplatsi kasutaja isikuandmed (nimi, isikukood, kontaktandmed). Peame vajalikuks märkida, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Antud juhul ei ole selge, miks on hauaplatsi kasutaja isikuandmeid vaja säilitada alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud. 3.12. Samuti näeb eelnõu § 25 lõige 3 ette registris tehtud tegevuste logide säilitamise 10 aastat. Nagu kahe eelneva põhimääruse puhul sai märgitud, siis ei ole ka antud eelnõu puhul selge, millisel eesmärgil üldse on logide säilitamine vajalik ja seda veel nii kaua. Ilmselgelt on logide säilitamine 10 aastat tavapäratu ja pikk aeg ning vajab kindlasti selgitusi. Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kõigi kolme põhimääruse struktuuri ja ülesehituse selguse huvides uuesti üle vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid ja säilitustähtaegu. Põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on kõigil kolmel eelnõul vajakajäämisi. Täiendavalt peame vajalikuks märkida, et registrite RIHA-sse kandmisel tuleb andmete koosseisu tabelis ammendavalt määratleda registrisse kogutavad andmed. See tabel peab olema vastavuses tegeliku olukorraga ehk nimetatud tabelis ei tohi olla rohkem andmeid, kui on eelnõus. Kui eelnõus ongi mingi teave natuke üldistatumalt märgitud (nt aadress), siis andmete koosseisu tabelis saab selle eraldi andmehulkadeks lahterdada – nt märkides tänava ja maja eraldi ridadele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostaja: Terje Enula [email protected], telefon 627 4144 5 (5)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel