Pärnu Linnavalitsus Teie: 24.11.2022
[email protected]
Meie: 22.12.2022 nr 1.2.-4/22/2813
Arvamuse avaldamine
Pärnu Linnavalitsuse määruste eelnõudele
Edastasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Pärnu Linnavalitsuse
määruste „Pärnu linna jäätmevaldajate registri asutamine ja põhimäärus“, „Pärnu linna
lemmikloomade registri asutamine ja põhimäärus“ ning „Pärnu linna kalmistuste registri
asutamine ja põhimäärus“ eelnõud.
Esmalt märgime, et käesolevaga antakse arvamus esitatud eelnõudele. Tegemist ei ole
andmekogu kooskõlastusega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 433 alusel. Sama paragrahvi
lõike 5 kohaselt on kooskõlastamise täpsemad tingimused ja kord reguleeritud Vabariigi
Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ 1. Kui Teie soov on
saada andmekogu andmete muutmise või kasutusele võetava andmekogu kooskõlastust, siis
see tegevus toimub vastava süsteemi (riigi infosüsteemide haldussüsteemi RIHA2) kaudu.
Tavapäraselt on kõigi kolme registri puhul tegemist standardlahendustega, mille omavalitsus
võtab kasutusele. Selleks tuleb vastav teave kanda RIHA-sse ning registreerida
standardlahendus. Selgitame, et inspektsioon kooskõlastab ainult AvTS-i mõistes
andmekogude asutamisi, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmisi, andmekogu
kasutusele võtmisi või andmekogu lõpetamisi. Kui tegemist on standardlahendusega, siis
sellele eraldi kooskõlastust RIHA-s ei anta, mistõttu anname tagasisidet ainult esitatud
põhimäärustele ning rõhutame veel kord, et tegemist ei ole andmekogu kooskõlastusega
AvTS-i mõistes.
1. Pärnu linna jäätmevaldajate registri asutamine ja põhimäärus
1.1. Määruse eelnõu § 2 punktis 7 on märgitud, et registri pidamise eesmärgiks muu hulgas
on ka registrisse kantud informatsiooni kasutamine järelevalve teostamiseks.
Inspektsioonile ei ole teada, mis laadi järelevalvet on siin silmas peetud – kas riiklikku
järelevalvet või ka võimalikku väärteomenetlust (nt jäätmevedaja suhtes). Märgime, et
kui registri andmeid peakski kasutatama väärteomenetluse käigus, siis kohaldub selle
raames töödeldavatele isikuandmetele mitte EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM),
vaid isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükk (§-d 12-50).
1.2. Eelnõu § 3 lõike 2 punkti 5 järgi esitab registri vastutav töötleja järelepärimisi
jäätmevaldajatele ja jäätmevedajatele, kuid eelnõust ei ole täpsemalt aru saada, mille
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019018
2
https://www.riha.ee
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
jaoks neid järelepärimisi võidakse esitada – kas selleks, et kontrollida esitatud andmete
õigsust (andmete õigsuse tagamine) või on siin mõeldud olukorda, kus seda punkti
kasutatakse mingi järelevalvemenetluse (riiklik ja/või väärteomenetlus) käigus.
1.3. Eelnõu § 3 lõike 1 järgi on registri vastutavaks töötlejaks linnavalitsus. Sama paragrahvi
lõike 2 järgi teeb vastutav töötleja muu hulgas registris muudatusi ja parandusi ning
lõike 3 järgi on registri vastutav töötleja registrisse kantavate andmete sisestajaks.
Eelnõu § 4 lõike 1 järgi on registri volitatud töötlejateks jäätmevedaja ja registri
pidamiseks standardlahenduse pakkuja. Sama paragrahvi lõige 2 loetleb volitatud
töötleja ülesanded, milleks punktide 1-4 järgi on ka andmete registrisse sisestamine,
väljastamine, muutmine ja parandamine, kuid põhimääruse tekstist ei ole aru saada,
kelle ülesannetega on tegemist.
Praeguses sõnastuses jääb pigem mulje, et tegemist on linnavalitsuse enda teenistujaga,
kelle ülesandeks on registri andmetega tehtavad toimingud (nt võib tegemist olla
jäätmevaldkonnaga tegeleva ametnikuga), mitte aga registri volitatud töötleja
ülesannetega. Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et registri volitatud töötlejaks ei
ole vastutava töötleja enda teenistuja (ametnik või töötaja). Juhul kui tegemist on aga
jäätmevedajaga, siis milliseid registri andmeid on jäätmevedajal õigus registrisse
sisestada, väljastada, muuta ja parandada. Siin vajab põhimäärus paremat sõnastust.
Samuti märgime, et olukorras, kus registril on mitu volitatud töötlejat, tuleb
põhimääruses nende ülesanded loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada, millised on
konkreetse volitatud töötleja ülesanded. Antud juhul jääb see segaseks.
1.4. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi peetakse registrit infotehnoloogilise andmebaasina
elektrooniliselt ning andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.
Tegemist on üleliigse sättega, kuna AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem,
infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki
infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust.
1.5. Põhimääruse § 9 lõike 3 järgi uuendatakse registri aadressiandmed ja katastripiirid
igaöiselt aadressiandmete süsteemi avaandmetest. Selgitame, et AvTS § 31 lõige 1
sisustab avaandmete mõiste, sh on selle sätte teises lauses märgitud, et teabevaldajate
vahel teabe vahetamine oma avalike ülesannete täitmiseks ei ole teabe taaskasutamine.
1.6. Eelnõu § 10 reguleerib juurdepääsuõiguste andmist ja § 11 lõige 1 registrist väljavõtete
saamist kolmanda isiku kohta, kuid kas ja kuidas toimub jäätmevaldajale tema andmete
väljastamine. Samuti ei ole põhimäärusest aru saada, kes seda teeb. Eelnõu § 4 lõike 2
punkti 1 järgi väljastab registri andmeid ja peab arvestust väljastamise kohta volitatud
töötleja, § 11 lõike 3 järgi vastutav töötleja. Seega vajab andmete väljastamist puudutav
osa uuesti läbi vaatamist ning põhimäärusesse arusaadavamalt kirja panemist.
1.7. Põhimääruse § 12 reguleerib andmete säilitamist. Lõike 3 järgi arhiveeritakse
aktuaalsuse kaotanud andmed automaatselt, arhiivi kantud andmeid säilitatakse viis
aastat ning pärast tähtaja möödumist hävitatakse kustutamise teel. Samas ei ole eelnõust
selge, millal see aktuaalsus kaob. Seega ei ole üheselt aru saada, kui kaua andmeid
säilitatakse – kas see viis aastat on lõplik kõikide registrisse kogutud andmete
säilitamistähtaeg või säilitatakse arhiivi osa viis aastat. Sisuliselt ei ole selge, kui kaua
tegelikult andmeid kokku säilitatakse. Seetõttu soovitame üle vaadata ka registrisse
kantud andmete säilitamist puudutav osa ja see paremini sõnastada. Soovitame tutvuda
ka inspektsioon andmekogude juhendi alapeatükiga 3.4 (lk 15)3.
1.8. Eelnõu § 8 lõigetes 4 ja 5 on muu hulgas mainitud ka logide pidamist. Eelnevalt
nimetatud andmekogude juhendi alapeatükis 4.5 oleme soovitanud paika panna ka selle,
kes ning kuidas teostab logide (sise)kontrolli. Eelnõus seda aspekti otseselt ei ole
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf
2 (5)
reguleeritud (kaudselt viitavad sellele eelnõu § 12 lõige 2 ja § 11 lõige 3), kuid see
tasuks kas eelnõus või mõnes muus registri pidamise korras ära reguleerida.
1.9. Pärnu Linnavolikogu on 15.11.2012 vastu võtnud määruse nr 31 „Pärnu linna
jäätmevaldajate registri põhimäärus“. Antud eelnõus puudub säte, mis tunnistaks
varasema määruse, mis reguleerib jäätmevaldajate registri pidamist, kehtetuks, mistõttu
jääb mulje, et paralleelselt jääb kasutusse kaks registrit. Peame vajalikuks märkida, et
juhul kui siiski plaanitakse varasema määruse kehtetuks tunnistamist, siis tuleb
eelnevalt mõelda ka sellele, kas ja milliseid kehtetuks tunnistatud määruse alusel
kogutud andmeid soovitakse n-ö juriidiliselt üle kanda antud eelnõu alusel peetavasse
registrisse.
2. Pärnu linna lemmikloomade registri asutamine ja põhimäärus
2.1. Eelnõu § 2 sätestab registri pidamise eesmärgid, milleks muu hulgas on loomade ja
nende vaktsineerimise üle arvestuse pidamine ning registreeritud loomade kohta
informatsiooni kogumine ja väljastamine. Märgime, et arvestuse pidamine ning andmete
kogumine ja väljastamine ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid põhimäärus peab andma
konkreetse vastuse küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks
andmekogu luuakse ja sinna andmeid kogutakse.
2.2. Eelnõu § 4 järgi on registri volitatud töötlejaks registri majutus- ja arendusteenuse
osutaja ning muud asutused ja juriidilised isikud. Selgusetuks jääb, keda on muude
asutuste ja juriidiliste isikute all silmas peetud. Ilmselt on tegemist linnavalitsuse
lepingupartneritega, kellega on sõlmitud ka vastavasisuline leping, mistõttu soovitame
seda põhimääruses selliselt ka kajastada. Lisaks jääb arusaamatuks, mida on silmas
peetud eelnõu § 4 lõike 2 punktiga 5, mille kohaselt kasutab volitatud töötleja registrit ja
andmeid üksnes õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmiseks.
Samuti on esitatud eelnõust nähtuvalt registril erinevaid ülesandeid täitvad volitatud
töötlejad, mistõttu tuleb põhimääruses volitatud töötlejate ülesanded loetleda selliselt, et
oleks üheselt aru saada, milliseid konkreetseid ülesandeid keegi on kohustatud täitma ja
mille eest vastutab.
2.3. Põhimääruse § 6 lõike 1 osas vt punkti 1.4.
2.4. Eelnõu § 8 lõike 1 järgi kannavad vastutav töötleja ja volitatud töötleja registrisse
andmeid neile õigusakti või lepinguga määratud ülesannete täitmiseks vajalikus
ulatuses. Tegemist on väheinformatiivse sättega, mistõttu soovitame kaaluda, kas sellise
sätte järele on üldse vajadust. Ühtlasi on paragrahvi pealkiri eksitav – tegemist oleks
nagu sättega, mis reguleerib andmete registrisse kandmist, kuid sisu järgi on tegemist
registrisse andmete andjate loeteluga.
2.5. Eelnõu § 15 järgi on registrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus.
Tegemist on sisutühja sättega. Eristada tuleks vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel
on kolmandate isikute (st asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus.
2.6. Eelnõu § 18 pealkiri on eksitav. Pealkirja järgi reguleerib säte registri andmetele
juurdepääsu korraldamist, kuid sisu puudutab registrist andmete väljastamist ehk
põhimäärusest jääb mulje nagu ei oleks konto loomiseks taotluse esitamine ja konto
loomine osa registri andmetele juurdepääsu korraldamisest.
Iseenesest võib juurdepääs üldmõistena tähendada nii üksikpäringuga andmete küsimist
ja registrist väljastamist kui ka püsivat juurdepääsu registrile läbi kasutajakonto
loomise, kuid põhimääruse sõnastusest peaks selguma, mis vahe neil mõistetel on ning
kellel ja millisel viisil on õigus registrist andmeid saada. Antud juhul jääb see
põhimäärust lugedes natuke segaseks.
2.7. Määruse eelnõu § 19 reguleerib andmete säilitamist. Selle sätte järgi säilitatakse
3 (5)
registrisse kantud andmeid pärast looma surma veel kolm aastat ja andmete
turvakoopiaid üks aasta. Kuna eelnõu juures ei ole seletuskirja, siis jääb mõlemal juhul
selgusetuks nii pika säilitamistähtaja määramise eesmärk, eriti kui arvestada, et andmete
turvakoopiaid tehakse üks kord ööpäevas. Tavapäratult pikk aeg on ka logide
säilitamiseks, mis eelnõu kohaselt on kümme aastat. Kuigi kuskilt ei tulene ühtegi selget
nõuet, kui kaua logisid säilitada tuleb, on kümne aasta puhul tegemist pika tähtajaga,
mis vajab kindlasti lisaselgitusi.
3. Pärnu linna kalmistute registri asutamine ja põhimäärus
3.1. Määruse eelnõu § 3 lõike 2 punkt 4 kordab sama lõike punkti 6.
3.2. Määruse § 6 lõigete 1 ja 3 osas vt punkti 1.4.
3.3. Soovitame kaaluda eelnõu § 7 lõike 3 viimist § 18 alla, kuna sisu puudutab ebaõigete
andmete parandamist.
3.4. Eelnõu § 4 lõige 2 loetleb volitatud töötleja kohustused seoses registriga ja vastutuse.
Punkti 3 järgi vastutab volitatud töötleja sisestatud andmete õigsuse eest, kuid samas ei
nähtu §-st 4, et volitatud töötleja ülesandeks oleks andmete sisestamine, vaid lõike 2
punkti 1 järgi on volitatud töötleja ainult registrisse andmete esitajaks. Samal ajal näeb
põhimääruse § 8 lõige 6 ette, et hauaplatsi, maetu ning hauaplatsi kasutaja ja matja
andmed kannab registrisse vastutav aga ka volitatud töötleja hauaplatsi kasutaja
teenindamise käigus. Seega ei ole põhimäärusest aru saada, kas volitatud töötleja on
andmete esitaja ja vastutav töötleja kannab andmed registrisse või on volitatud töötleja
ülesandeks ka teenindamise käigus saadud andmete sisestamine registrisse. Nagu
eelnevaltki märgitud, siis volitatud töötleja ülesanded ja vastutus tuleb põhimääruses
loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada, milliseid ülesandeid keegi on kohustatud
täitma ja mille eest vastutab.
3.5. Eelnõu §-s 10 on loetletud registriandmete alusdokumendid, milleks eelnõu kohaselt on
ka andmevahetuskihi X-tee kaudu rahvastikuregistrist saadud maetu ja hauaplatsi
kasutaja andmed. Soovitame kaaluda sõna „alusdokumendid“ asemel sõna „allikas“
kasutamist. Lisaks puudub loetelust surmatõendi number, mis eelnõu § 14 lõike 2
kohaselt saadakse samuti rahvastikuregistrist.
3.6. Määruse eelnõu § 14 lõige 1 punkt 14 järgi kogutakse ümbermatmise korral
ümbermaetavate säilmete senise matmiskoha andmed ja esmane matmise kuupäev, kui
see on teada. Selle koosseisu kirjelduse puhul jääb selgusetuks, mis võiks olla „senise
matmiskoha andmete“ sisu.
3.7. Eelnõu § 15 lõike 1 järgi kogutakse lisaks hauaplatsi kasutaja andmetele registrisse ka
matja kohta andmeid, milleks on matja nimi, isikukood, aadress (kohaliku omavalitsuse
täpsusega), kontaktandmed. Kuna eelnõu juures ei ole seletuskirja, siis on raske ka
hinnata, millisel põhjusel on eelloetletud andmed vajalikud ja seda ennekõike just
eraisikust matja puhul. Aru ei ole saada, mida kogutud teabega edasi tehakse ehk millise
konkreetse eesmärgi jaoks on need andmed vajalikud. Lisaks ei ole eelnõust aru saada,
kui kaua neid andmeid säilitatakse.
3.8. Määruse eelnõu § 19 reguleerib arhiveerimist. Lõikest 2 võib välja lugeda, et
mitteaktuaalsete andmete registriossa kantakse aktuaalsuse kaotanud hauaplatside
kasutajate ja nendega sõlmitud lepingute andmed. Sama paragrahvi lõike 3 järgi
kantakse aktuaalsuse kaotanud andmed automaatselt aktuaalsete andmete registriosast
mitteaktuaalsete andmete registriossa. Arusaamatuks jääb, milliseid andmeid peetakse
silmas ning millal muutuvad registris olevad andmed mitteaktuaalseteks. Lõige 1 küll
viitab arhiiviseadusele ja asutuse teabehalduse korrale, kuid tegelikult ei ole
põhimäärust lugedes võimalik lugejal aru saada, millal andmed aktuaalsuse kaotavad ja
automaatselt mitteaktuaalsete andmete registriossa kantakse. Lisaks ei ole
4 (5)
põhimäärusest aru saada, kuidas on reguleeritud aktuaalsuse kaotanud andmetele
juurdepääs.
3.9. Eelnõu § 23 reguleerib registri kasutamise õiguse lõppemist ja äravõtmist. Selle
paragrahvi lõike 3 järgi suletakse konto hiljemalt registri kasutamise õiguse lõppemise
ajale järgneval tööpäeval. Märgime, et kui sulgemise tähtpäev on määratletud
konkreetse kuupäevana, siis ei tohiks selle sulgemine toimuda hiljem ehk sellele
järgneval tööpäeval. Seetõttu tuleb seda lõiget muuta.
3.10. Määruse eelnõu § 24 osas vt alapunkti 2.6.
3.11. Eelnõu § 25 lõike 1 punkti 4 järgi säilitatakse alaliselt ehk tähtajatult hauaplatsi
kasutamise andmeid, milleks § 15 lõike 1 järgi on hauaplatsi kasutaja isikuandmed
(nimi, isikukood, kontaktandmed). Peame vajalikuks märkida, et IKÜM artikli 5 lõike 1
punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete
säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on
saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis
tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga.
Antud juhul ei ole selge, miks on hauaplatsi kasutaja isikuandmeid vaja säilitada
alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt
reguleeritud.
3.12. Samuti näeb eelnõu § 25 lõige 3 ette registris tehtud tegevuste logide säilitamise 10
aastat. Nagu kahe eelneva põhimääruse puhul sai märgitud, siis ei ole ka antud eelnõu
puhul selge, millisel eesmärgil üldse on logide säilitamine vajalik ja seda veel nii kaua.
Ilmselgelt on logide säilitamine 10 aastat tavapäratu ja pikk aeg ning vajab kindlasti
selgitusi.
Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kõigi kolme põhimääruse struktuuri ja
ülesehituse selguse huvides uuesti üle vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid ja
säilitustähtaegu. Põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on
kõigil kolmel eelnõul vajakajäämisi.
Täiendavalt peame vajalikuks märkida, et registrite RIHA-sse kandmisel tuleb andmete
koosseisu tabelis ammendavalt määratleda registrisse kogutavad andmed. See tabel peab
olema vastavuses tegeliku olukorraga ehk nimetatud tabelis ei tohi olla rohkem andmeid, kui
on eelnõus. Kui eelnõus ongi mingi teave natuke üldistatumalt märgitud (nt aadress), siis
andmete koosseisu tabelis saab selle eraldi andmehulkadeks lahterdada – nt märkides tänava
ja maja eraldi ridadele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
5 (5)