From: Maire Iro
Sent: Wednesday, December 21, 2022 3:24 PM
To: 'Mari Kukk' <
[email protected]>
Subject: RE: Küsimus Maalehest
Tere, Mari!
Aitäh, et selle teemaga seoses ühendust võtsid!
Töökohale võib kaamerad paigaldada töötajate ja klientide turvalisuse tagamiseks, samuti ettevõtte
vara kaitsmiseks. Seda juhul, kui on kaalutud ka alternatiivseid võimalusi ja jõutud seisukohale, et
muud meetodid ei ole piisavad. Enne valvekaamerate kasutamist tuleb ettevõttel läbi viia õigustatud
huvi hindamine. Selleks peab selgelt määratlema, millised on võimalikud ohud, mille eest kaitsmiseks
kaameravalvet ettevõttes kasutatakse. Samuti tuleb hinnata, kui tõsised need ohud on ning kui
tõenäoline on, et need realiseeruvad.
Sageli võib analüüsi käigus selguda, et muud lahendused on ohtude ärahoidmiseks konkreetsel juhul
kaameratest hoopis tõhusamad. Sel juhul tuleks kasutada alternatiivset võimalust ning loobuda
kaamerate kasutamisest.
Kui õigustatud huvi analüüsi tulemusel jõutakse seisukohale, et kaamerate kasutamine on siiski
vajalik, tuleb läbi mõelda, millised kaamerad valida ja kuhu ning kuidas need paigaldada. Siinjuures
tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et töötajate privaatsus ja turvatunne pideva kaameravalve tõttu
ei kannataks.
Kaamera täpne asukoht tuleks paika panna selle järgi, milliste ohtude ärahoidmiseks seda
kasutatakse – analüüsi järgi saab otsustada, mis peab jääma kaamera vaatevälja ja mis sinna jääda ei
tohiks. Bussi paigaldatud kaamerate puhul võib näiteks vajalik olla, et vaatevälja jääksid uksed ning
bussijuht saaks reaalajas jälgida, kas reisijad on enne uste sulgumist ohutult bussist maha või bussi
peale saanud.
Arusaamatusi ja erimeelsuseid tööandjate-töötajate vahel tuleb kaamerate kasutamisel ette üsna
sageli. Tööandja ei saa kaamerate paigaldamisel tugineda töötajate nõusolekule, kuna töötaja ja
tööandja ei ole võrdsetel positsioonidel. Kaamerate kasutamise aluseks saabki olla õigustatud huvi.
Teistpidi tähendab see aga, et kui tööandjal on õigus kaamerate kasutamiseks, ta on seejuures kõike
korrektselt teinud ja töötajate huvidega arvestanud, siis ei ole ka töötajatel õigust nõuda kaamerate
eemaldamist.
Tööandja peab olema valmis töötajale selgitama ja põhjendama, miks valvekaamerate kasutamine
vajalik on. Eelnevalt tehtud õigustatud huvi analüüsi tuleb tutvustada ka töötajatele ning neil peab
olema võimalus sellega igal ajal tutvuda, näiteks saab selle töötajatele kättesaadavaks teha ettevõtte
andmekaitsetingimuste osana. Kuna bussis võivad kaamera vaatevälja sattuda ka reisijad, siis peab
analüüs ka neile kättesaadav olema.
Mida läbipaistvam tööandja oma motiivides on ja mida paremini ta töötajatele andmekaitsega
seonduvaid protsesse selgitab, seda vähem tuleb ette ka arusaamatusi ja konflikte töötajatega.
Tõenäoliselt oleks konflikti tekkimist õnnestunud ka kõnealusel juhul ära hoida, kui bussijuhile oleks
enne kaamerate paigaldamist nende vajalikkust põhjalikumalt selgitatud ja sellest usalduslikult
räägitud.
Andmekaitse Inspektsiooni jaoks on tegemist igapäevase teemaga. Nii andmekaitse töösuhetes kui ka
kõikvõimalikud kaameratega seotud küsimused kuuluvad sagedasemate murede hulka, millega
seoses meiega ühendust võetakse. Küll aga on hea meel öelda, et üha enam tullakse nõu küsima
enne kaamerate üles panemist ja sel moel saab paljud erimeelsused või teadmatusest tekkida võivad
seaduserikkumised ära hoida.
Loodan, et küsimused said piisava põhjalikkusega vastatud. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib
alati julgelt uuesti ühendust võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee