ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 05.12.2022
Meie 15.12.2022 nr 2.1.-5/22/2864-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles esitasite järgnevad küsimused:
Kas IT-spetsialistil kui töölisel on õigus teise töölise arvutisse logida oma (IT-spetsialisti)
kontosse. Kas oma töö tegemiseks või mitte (palun kummalgi juhul vastust) Ka ilma teavitamata?
Kas IT-spetsialistil kui töölisel on õigus teise töölise arvutisse logida teise töölise kontoga, Kui
näiteks on kontospetsiifiline seadistamine vaja teha? Jällegi, ka ilma teavitamata?
Kas IT-spetsialistil on mingit õigust teada teiste arvutikasutajate arvutiparoole? Kas Koolil on
mõistlik, või üldse lubatud, lubada kasutajatel endal oma tööemaililt edastamisvõimalust isikliku
emaili peale?
Selgitame, et tavaliselt loob tööandja töötajatele kasutajad ja annab arvutid kasutusele üksnes
tööülesannete täitmise jaoks ja ei saa kunagi välistada, et IT-spetsialistil võib ikkagi tekkida
vajadus töötaja tööalase arvutisse sisselogimiseks. Näiteks võib tööandjal olla vaja
arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada mahukad ja ohtlikud e-
kirjad. Igasugusest taolisest tegevusest peaks töötajat aga eelnevalt teavitama. Näiteks saab
töötajat üldiselt teavitada arvuti/kasutajatkontode kasutamise reeglite, tingimuste või juhiste
tegemise läbi, ehk tööandja peaks täpsemalt reguleerima ka töökorraldusreeglites, kuidas ja mil
viisil toimub töötaja arvutisse/kasutajasse logimine ja kuidas peaks töötaja oma arvutit haldama.
Kui selline tegevus ei ole reguleeritud ja töötajat ei ole teavitatud, siis ei ole see lubatud.
Reeglites peavad välja olema toodud konkreetsed juhtumid, millal ja kes kasutajakontosse sisse
logida võib. Lisaks tuleks enne konkreetse tegevuse alustamist töötajat teavitada, kui see on
võimalik. Näiteks kasutatakse praktikas paljudes asutuste IT-tugiteenust ja IT-spetsialistidel on
võimalik arvuti juhtimine üle võtta, kuid enne vastava tegevuse alustamist ilmub kasutaja
ekraanile kastike, kus ta saab anda nõusoleku, et juhtimine võetakse üle ja näiteks tundlikud
dokumendid eelnevalt sulgeda.
Kuivõrd töötaja kasutajakontosse sisse logimiseks peab olema mõni õiguslik alus, siis saab
selleks olla tööandja õigustatud huvi (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f).
Et tugineda õigustatud huvi alusele, peab läbi olema viidud õigustatud huvi analüüs. 1 Vastav
dokument peab olema kättesaadav ja sellega peab olema võimalik tutvuda ka töötajatel.
Tööandja õigustatud huvi saab olla seotud ainult kitsalt tööülesannetega ning niisama
uudishimust ei tohiks kindlasti teiste töötajate kasutajakontodesse sisse logida. Isikuandmete
kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 49 kohaselt võib õigustaud huviks olla mh ka võrgu- ja
infoturbe tagamine.
1
Õigustatud huvi analüüsi kohta on võimalik lugeda siit:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_15052020.pdf
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Seoses paroolide jagamisega selgitame, et töötajad ei peaks teadma üksteise konto ja
sisselogimise andmeid. Sel viisil suureneb oht, et alusetult võidakse saada juurdepääs infole,
millele ligipääsuõigus tegelikult puudub. Lisaks ei tohiks ka süsteemis paroolid olla IT-
spetsialistile tuvastatavad ja ka selleks, et näiteks rünnaku puhul paroolide lekkimist ära hoida,
tuleks süsteemis salvestada hoopis paroolide räsid. Kui arvutis on vaja mingi seadistus teha, siis
tuleks neid teha administraatoriõigustega kasutajaga. Kui mingil põhjusel ei ole see võimalik,
siis ei tohi ilma inimese teadmata tema kasutajakontosse ise tema parooliga sisse logida.
Kui üks töötaja soovib logida sisse enda kasutajasse, aga lihtsalt teise töötaja arvutis, siis ei ole
see otseselt keelatud tegevus, kui niimoodi ei saada ligipääsu arvuti põhikasutaja dokumentidele
ja infole. Kuidas täpsemalt töötajad omavahel arvuteid jagada võivad, võib arusaamatuste
vältimiseks reguleerida mõnes asutusesiseses dokumendis. Vastavas dokumendis on võimalik
kokku leppida ka selles, kas tööandja poolt kasutusse antud arvutit võivad töötajad kasutada
isiklikuks otstarbeks.
Küll aga ei tohiks suunata tööalasele e-posti aadressile tulnud kirju isiklikule e-postiaadressile.
Seda esiteks põhjusel, et kirja saatjal puudub täielik ülevaade, kuhu ta kirja tegelikult saadab
ning teiseks, erakasutuses olevad e-postkastid asuvad tihti ebaturvalistemas keskkondades. Kool
aga vastutava andmetöötlejana peab tagama andmete käideldavuse, tervikluse ning
konfidentsiaalsuse. See tähendab, et kool peab tagama, et andmeid töötleks selleks volitatud
isikud. Kui kirjad suunatakse edasi töötajate isiklikesse e-postkastidesse, siis puudub koolil
ülevaade, kes kirju tegelikult loeb ja seeläbi ka andmeid töötleb, kuivõrd töötaja isiklikule e-
postkastile võib ligipääsu saada ka mõni kolmas isik.
Lugupidamisega
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)