dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 15. detsember 2022
Viit
2.1.-5/22/2864-2
Registreeritud
15. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf563 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 05.12.2022 Meie 15.12.2022 nr 2.1.-5/22/2864-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles esitasite järgnevad küsimused: Kas IT-spetsialistil kui töölisel on õigus teise töölise arvutisse logida oma (IT-spetsialisti) kontosse. Kas oma töö tegemiseks või mitte (palun kummalgi juhul vastust) Ka ilma teavitamata? Kas IT-spetsialistil kui töölisel on õigus teise töölise arvutisse logida teise töölise kontoga, Kui näiteks on kontospetsiifiline seadistamine vaja teha? Jällegi, ka ilma teavitamata? Kas IT-spetsialistil on mingit õigust teada teiste arvutikasutajate arvutiparoole? Kas Koolil on mõistlik, või üldse lubatud, lubada kasutajatel endal oma tööemaililt edastamisvõimalust isikliku emaili peale? Selgitame, et tavaliselt loob tööandja töötajatele kasutajad ja annab arvutid kasutusele üksnes tööülesannete täitmise jaoks ja ei saa kunagi välistada, et IT-spetsialistil võib ikkagi tekkida vajadus töötaja tööalase arvutisse sisselogimiseks. Näiteks võib tööandjal olla vaja arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada mahukad ja ohtlikud e- kirjad. Igasugusest taolisest tegevusest peaks töötajat aga eelnevalt teavitama. Näiteks saab töötajat üldiselt teavitada arvuti/kasutajatkontode kasutamise reeglite, tingimuste või juhiste tegemise läbi, ehk tööandja peaks täpsemalt reguleerima ka töökorraldusreeglites, kuidas ja mil viisil toimub töötaja arvutisse/kasutajasse logimine ja kuidas peaks töötaja oma arvutit haldama. Kui selline tegevus ei ole reguleeritud ja töötajat ei ole teavitatud, siis ei ole see lubatud. Reeglites peavad välja olema toodud konkreetsed juhtumid, millal ja kes kasutajakontosse sisse logida võib. Lisaks tuleks enne konkreetse tegevuse alustamist töötajat teavitada, kui see on võimalik. Näiteks kasutatakse praktikas paljudes asutuste IT-tugiteenust ja IT-spetsialistidel on võimalik arvuti juhtimine üle võtta, kuid enne vastava tegevuse alustamist ilmub kasutaja ekraanile kastike, kus ta saab anda nõusoleku, et juhtimine võetakse üle ja näiteks tundlikud dokumendid eelnevalt sulgeda. Kuivõrd töötaja kasutajakontosse sisse logimiseks peab olema mõni õiguslik alus, siis saab selleks olla tööandja õigustatud huvi (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f). Et tugineda õigustatud huvi alusele, peab läbi olema viidud õigustatud huvi analüüs. 1 Vastav dokument peab olema kättesaadav ja sellega peab olema võimalik tutvuda ka töötajatel. Tööandja õigustatud huvi saab olla seotud ainult kitsalt tööülesannetega ning niisama uudishimust ei tohiks kindlasti teiste töötajate kasutajakontodesse sisse logida. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 49 kohaselt võib õigustaud huviks olla mh ka võrgu- ja infoturbe tagamine. 1 Õigustatud huvi analüüsi kohta on võimalik lugeda siit: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_15052020.pdf Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Seoses paroolide jagamisega selgitame, et töötajad ei peaks teadma üksteise konto ja sisselogimise andmeid. Sel viisil suureneb oht, et alusetult võidakse saada juurdepääs infole, millele ligipääsuõigus tegelikult puudub. Lisaks ei tohiks ka süsteemis paroolid olla IT- spetsialistile tuvastatavad ja ka selleks, et näiteks rünnaku puhul paroolide lekkimist ära hoida, tuleks süsteemis salvestada hoopis paroolide räsid. Kui arvutis on vaja mingi seadistus teha, siis tuleks neid teha administraatoriõigustega kasutajaga. Kui mingil põhjusel ei ole see võimalik, siis ei tohi ilma inimese teadmata tema kasutajakontosse ise tema parooliga sisse logida. Kui üks töötaja soovib logida sisse enda kasutajasse, aga lihtsalt teise töötaja arvutis, siis ei ole see otseselt keelatud tegevus, kui niimoodi ei saada ligipääsu arvuti põhikasutaja dokumentidele ja infole. Kuidas täpsemalt töötajad omavahel arvuteid jagada võivad, võib arusaamatuste vältimiseks reguleerida mõnes asutusesiseses dokumendis. Vastavas dokumendis on võimalik kokku leppida ka selles, kas tööandja poolt kasutusse antud arvutit võivad töötajad kasutada isiklikuks otstarbeks. Küll aga ei tohiks suunata tööalasele e-posti aadressile tulnud kirju isiklikule e-postiaadressile. Seda esiteks põhjusel, et kirja saatjal puudub täielik ülevaade, kuhu ta kirja tegelikult saadab ning teiseks, erakasutuses olevad e-postkastid asuvad tihti ebaturvalistemas keskkondades. Kool aga vastutava andmetöötlejana peab tagama andmete käideldavuse, tervikluse ning konfidentsiaalsuse. See tähendab, et kool peab tagama, et andmeid töötleks selleks volitatud isikud. Kui kirjad suunatakse edasi töötajate isiklikesse e-postkastidesse, siis puudub koolil ülevaade, kes kirju tegelikult loeb ja seeläbi ka andmeid töötleb, kuivõrd töötaja isiklikule e- postkastile võib ligipääsu saada ka mõni kolmas isik. Lugupidamisega Geili Keppi jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel