Väljaminev kiriAvalik
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon · 14. detsember 2022
- Viit
- 2.1.-5/22/22042
- Registreeritud
- 14. detsember 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Tööinspektsioon
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2022
- Vastutaja
- Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Lp Anni Vilde Teie 14.09.2022
Üldosakonna juhataja
Meie 14.12.2022 nr 2.1-5/22/2204
Tööinspektsioon
Mäealuse 2/3
12618 TALLINN
E-post: [email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, et kui advokaadibüroo palub
Teil kehtestada dokumendile piirangu AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel ärisaladuse kaitseks ning põhjendab
seda, siis kas peaksite lähtuma kliendi soovist ja kehtestama dokumendile piirangu.
Kõigepealt selgitan, et ärisaladuse mõiste on avatud Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse
kaitse seaduse § 5 lg-s 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et
hoida seda salajas.
Seega, et mingi teave saaks olla ärisaladus peab ta vastama korraga kõigile eeltoodud tunnustele.
Kuna piirangu teabele kehtestab teabevaldaja, siis ei saa ta lähtuda ainult kliendi soovist, vaid peab
hindama ka seda kas teave, mida soovitakse tunnistada ärisaladuseseks, vastab eeltoodud tunnustele
ehk siis on käsitletav ärisaladusena. See, et klient põhjendab, miks ta leiab et mingi teave on
ärisaladus, ei ole iseenesest aluseks teabe ärisaladuseks tunnistamisel. Küll aga võivad kliendi
põhjendused olla abiks ärisaladuse hindamisel.
Nii on ka kohus oma 16.05.2016 otsuse 1-15-8831/40 punktis 5.3 märkinud: „Iseenesest õige on
kaitsja seisukoht, et ettevõtja pädevuses on määratleda, missugust informatsiooni ta ärisaladuseks
loeb. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kui ettevõtja on tunnistanud mingi teabe ärisaladuseks, ei
saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega, kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda
objektiivsest olukorrast, mitte üksnes ettevõtja subjektiivsest tahtest. Subjektiivselt peab teave
olema ärisaladusena määratletud ja omaja poolt sellisena kaitstud. Objektiivselt aga tuleb
tuvastada, et teabe sisu ei ole üldsuse jaoks teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat
objektiivset väärtust.“ Ehk siis eeltoodust tulenevalt ei saa igasugust teavet käsitleda ärisaladusena,
vaid teabevaldajal tuleb hinnata, kas ärisaladusena märgitud teave vastab ärisaladuse tunnustele.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Ühtlasi vabandan vastuse viibimise pärast.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel