dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 14. detsember 2022
Viit
2.1.-5/22/22042
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

Sisu (failidest)

Lp Anni Vilde Teie 14.09.2022 Üldosakonna juhataja Meie 14.12.2022 nr 2.1-5/22/2204 Tööinspektsioon Mäealuse 2/3 12618 TALLINN E-post: [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, et kui advokaadibüroo palub Teil kehtestada dokumendile piirangu AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel ärisaladuse kaitseks ning põhjendab seda, siis kas peaksite lähtuma kliendi soovist ja kehtestama dokumendile piirangu. Kõigepealt selgitan, et ärisaladuse mõiste on avatud Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Seega, et mingi teave saaks olla ärisaladus peab ta vastama korraga kõigile eeltoodud tunnustele. Kuna piirangu teabele kehtestab teabevaldaja, siis ei saa ta lähtuda ainult kliendi soovist, vaid peab hindama ka seda kas teave, mida soovitakse tunnistada ärisaladuseseks, vastab eeltoodud tunnustele ehk siis on käsitletav ärisaladusena. See, et klient põhjendab, miks ta leiab et mingi teave on ärisaladus, ei ole iseenesest aluseks teabe ärisaladuseks tunnistamisel. Küll aga võivad kliendi põhjendused olla abiks ärisaladuse hindamisel. Nii on ka kohus oma 16.05.2016 otsuse 1-15-8831/40 punktis 5.3 märkinud: „Iseenesest õige on kaitsja seisukoht, et ettevõtja pädevuses on määratleda, missugust informatsiooni ta ärisaladuseks loeb. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kui ettevõtja on tunnistanud mingi teabe ärisaladuseks, ei saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega, kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda objektiivsest olukorrast, mitte üksnes ettevõtja subjektiivsest tahtest. Subjektiivselt peab teave olema ärisaladusena määratletud ja omaja poolt sellisena kaitstud. Objektiivselt aga tuleb tuvastada, et teabe sisu ei ole üldsuse jaoks teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat objektiivset väärtust.“ Ehk siis eeltoodust tulenevalt ei saa igasugust teavet käsitleda ärisaladusena, vaid teabevaldajal tuleb hinnata, kas ärisaladusena märgitud teave vastab ärisaladuse tunnustele. Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Ühtlasi vabandan vastuse viibimise pärast. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori volitusel
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →