Lp Madis Kallas Teie: 21.11.2022 nr 1-4/22/5198
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie: 12.12.2022 nr 1.2.-4/22/2786
Arvamus kütuseseire andmekogu põhimääruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks kütusesire
andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse eelnõu.
Meil on eelnõu osas mõned märkused:
1. Põhimääruse eelnõu § 5 lõige 1 on üleliigne, kuna elektroonilise andmekogu puhul
teistmoodi ei saakski. Tänapäeval ei ole enam vaja täpsustust, et andmekogu peetakse
digitaalselt. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 lõige 1 sätestab, et andmekogu on
infosüsteem ning infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses, mille järgi
kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust.
2. Eelnõu § 5 lõike 3 järgi on andmekogul kaks komponenti – avalikkusele suunatud
portaal ja ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond, millest esimesele on eelnõu
§ 13 lõikest 1 tulenevalt juurdepääs tagatud kasutajat tuvastamata. Samas ei ole
põhimäärusest ega ka seletuskirjast aru saada, millised andmekogu andmed on
mõeldud avalikkusele kättesaadavatena ning millised andmed on kättesaadavad ainult
ametnikele suunatud rakenduse kaudu. Kindlasti vajab seletuskiri selles osas
täiendamist.
3. Eelnõu § 9 järgi säilitatakse vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seireandmeid
alaliselt, kuid põhimääruse seletuskirjas puudub alalise säilitamise vajaduse
põhjendus. Lisaks nähtub põhimääruse eelnõu §-st 13, et kasutajaõigused andmete
andmekogusse kandmiseks antakse ainult registreeritud kasutajale, kasutaja digitaalne
tuvastamine toimub autentimisvahendit kasutades ning kasutajaõigused peatatakse
registreeritud kasutaja lahkumisel, kasutuslepingu lõppemisel või kasutajaõiguste
lõppemisel, millest võib järeldada, et andmekogusse kogutakse ka autenditud
kasutajate andmeid. Arusaamatuks jääb, kas autenditud kasutajate andmeid säilitatakse
samuti alaliselt, mis ei ole mingil juhul põhjendatud. Kui ei säilitata, siis tuleks
põhimäärusesse kirja panna säilitamise tähtaeg. Lisaks ei ole selge, milliseid andmeid
üldse kasutajate kohta andmekogus säilitatakse.
4. Eelnõu § 11 lõike 2 järgi on andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal lubatud
seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks
esitada päringuid ja saada andmeid riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest
või infosüsteemidest. Tegemist on mitteregulatiivse ja sisutühja normiga. Õigus teistelt
isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid
seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele kohalduvad. Seletuskirja järgi on
loodud andmevahetus aadressiandmete süsteemiga aadressiandmete pärimiseks, kuid
põhimääruses see ei kajastu. AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb põhimääruses kajastada
andmeandjad. Seega, kui andmekogusse kantakse andmeid teistest andmekogudest või
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
infosüsteemidest, tuleb põhimäärusesse kirja panna, milliseid andmeid ja millistest
andmekogudest saadakse. Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
5. Eelnõu § 5 lõike 2 järgi koosneb andmekogu aktiivses kasutuses olevatest andmetest ja
ahiveeritud andmetest, kuid eelnõust ega ka seletuskirjast ei nähtu, mida täpsemalt
andmete arhiveerimine tähendab, millal andmed arhiveeritakse, kellel on juurdepääs
arhiveeritud andmetele ja kuidas toimub juurdepääsuõiguste andmine.
Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on eelnõul
mõningaid vajakajäämisi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2 (2)