dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 5. detsember 2022
Viit
2.1.-5/22/20962
Registreeritud
5. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Transpordiamet_Vastus_02122022_2096.pdf408 KB

Sisu (failidest)

Lp Riina Õunas Teie 30.08.2022 Dokumendihaldusekspert Meie 05.12.2022 nr 2.1-5/22/2096 Transpordiamet Teelise 4 10916 TALLINN E-post: [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute inspektsiooni seisukohta riigihanke otsuste avalikustamise osas asutuse dokumendiregistris. AvTS § 12 lg 1 annab loetelu dokumentidest, mis tuleb asutuse dokumendiregistris registreerida, nende hulgas ka õigusaktid. AvTS § 2 lg p 4 sätestab, et avaliku teabe seadust ei kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Ehk siis kui riigihangete seaduses on sätestatud teistsugune hankemenetluses koostatud dokumentide avalikustamis/juurdepääsu võimaldamise kord, siis tuleb lähtuda eriseadusest. Lisaks sätestab AvTS § 29 lg 1, et §-s 28 loetletud teave tuleb avalikustada teabevaldajatel veebilehel või lisada link, kus see teave on kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt kui mingi teave on registreeritud/avalikustatud näiteks mõnes teises infosüsteemis, siis selliseid dokumente dokumendiregistrist topelt registreerima ei pea. Kuna riigihangete menetlus toimub reeglina riigihangete registri e-keskkonnas, siis inspektsiooni hinnangul sellised dokumente dokumendiregistris topelt registreerima ei pea. Seda enam, et riigihangete seadus kohustab hankijat pakkujaid otsusest teavitama. Riigihangete seadus ei reguleeri ka eraldi, kas ja kus tuleb hangetes tehtud otsused registreerida. Küll aga on seaduse seletuskirjas selgitatud, et teabevahetust tuleb mõista laialt: see on igasugune kommunikatsioon, mis hankija ja ettevõtja vahel riigihankes toimub, kogu riigihange. Küll aga tuleks meie hinnagul välisveebis anda teada kus ja kuidas nende otsutega on võimalik tutvuda. Rahandusministeerium on vastuses asunud ka seisukohale, et juhul kui asutus soovib, siiski riigihankemenetluses tehtud otsused registreerida ka asutuse dokumendiregistris (mis ei ole keelatud), siis tuleks neile kehtestada piirang AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel kuni pakkujate teavitamiseni tehtud otsusest, kuna see võib panna pakkujad ebavõrdsesse seisu. Eeltoodud sätte alusel piirangu kehtestamine on siiski küsitav, kuna mulle arusaadavalt on otsuste puhul tegemist haldusaktiga, mis on allkirjastatud, millisel juhul ei ole enam tegemist dokumendi kavandiga. Seega ei ole peale otsuse vastuvõtmist/allkirjastamist eeltoodud sätte kasutamine enam põhjendatud. Ka ei näe seadus ette, eeltoodud sätte alusel piirangu kehtestamist viieks aastaks, vaid kuni dokumendi vastuvõtmiseni/allkirjastamiseni. Lisaks sätestab AvTS § 42 lg 1, et teabevaldaja on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle kehtestamise põhjus on kadunud. Loodan, et sain oma selgitustega teile abiks olla. Täiendavate küsimuste tekkimisel olen meeleldi nõus neile vastama. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori volitusel
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel