Justiitsministeerium
Välisministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 02.12.2022 nr 1-6/2667-1
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministri määruse eelnõu
"Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema
alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud
abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise täpsem
kord" kooskõlastamisele edastamine
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele
arvamuse avaldamiseks siseministri määruse eelnõu „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda,
tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise
täpsem kord“. Eelnõu kohta palume tagasisidet 7 tööpäeva jooksul.
Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisad:
1. eelnõu 2 lehel
2. eelnõu seletuskiri 8 lehel
Arvamuse avaldamiseks:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit
Notarite Koda
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Annika Nõmmik Aydin 6125184
[email protected]
2 (2)
Siseministri määruse „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja
eestkostetavate ning surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Siseministri määruse „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja
eestkostetavate ning surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ eelnõuga
(edaspidi eelnõu) kehtestatakse uus siseministri määrus rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu
tagamiseks. Eelnõu kehtestatakse, lähtudes rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest1 . Nimetatud seadusega muudeti rahvastikuregistr i
seadust (edaspidi RRS), perekonnaseisutoimingute seadust, konsulaarseadust ja riigilõivuseadust.
Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
muudatuste tõttu on plaanis muuta määrusi kolmes etapis. Esiteks tehti muudatused, mis jõustusid
kohe seaduse jõustumisel. Nüüd tehakse muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2023, ja järgmise l
aastal muudatused, mida tuleb rakendada hiljemalt 1. jaanuarist 2024.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Enel Pungas (tel 612 5163,
[email protected]), sama osakonna juhataja asetäitja
Mairis Kungla (tel 612 5208,
[email protected]), sama osakonna nõunik
Carolyna Maidla (tel 612 5055,
[email protected]) ning sama osakonna
õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja
Heike Olmre (tel 612 5241,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 kehtestatakse täpne kord rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt isiku enda ning
tema alaealise lapse ja eestkostetava kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu
tagamise kohta.
Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirjas2 on öeldud, et edaspidi „saab inimene tema kohta rahvastikuregistrisse kantud
teatud andmetega tutvuda e-teenuse vahendusel tasuta, st volitatud töötleja tagab turvalise
veebikeskkonna kaudu isikule juurdepääsu tema teatud andmetele“. Turvaline veebikeskkond on
e-rahvastikuregister, mis asub veebiaadressil rahvastikuregister.ee ja koondab rahvastikuregis tr i
teenuseid. Täpne kord, millistele RRS-i § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab juurdepääsu
volitatud töötleja ja millistele perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3 2 nimetatud
maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi MK KOV), kehtestatakse valdkonna eest
vastutava ministri määrusega.
1 RT I, 12.03.2022, 1.
2 494 SE.
1
Volitatud töötleja tagab turvalise veebikeskkonna kaudu juurdepääsu isiku enda ning tema alaealise
lapse ja eestkostetava kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmistele andmetele:
1) RRS-i § 21 lõikes 1 nimetatud isikuandmed;
2) RRS-i § 22 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6, 9 ja 10 nimetatud isikuandmetega seotud dokumentide
andmed: isikut tõendava dokumendi, perekonnaseisudokumendi, kohtulahendi, riigis seadusliku
viibimise alust tõendava dokumendi, e-residentsust tõendava dokumendi ja muu selles lõikes
nimetamata dokumendi andmed;
3) RRS-i §-s 23 nimetatud valijate arvestuse andmed isiku enda kohta hiljemalt 10. päeval enne
valimispäeva;
4) RRS-i § 25 punktides 1– 4 nimetatud rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed
rahvastikuregistrisse andmete andmise ja kande tegemise aluseks oleva dokumendi kohta ning
andmetele juurdepääsu ja andmetele juurdepääsu piirangute andmed;
5) RRS-i § 26 lõike 1 punktis 1 nimetatud aktuaalsuse kaotanud isikuandmed.
Volitatud töötleja tagab ka praegu turvalise veebikeskkonna kaudu juurdepääsu osale
rahvastikuregistri andmetele. Eelnõuga nähakse ette, et turvalise veebikeskkonna kaudu tagatakse
juurdepääs suuremale osale andmetele ja täpsustatakse andmetele juurdepääsu andmise korda.
Näiteks tagab volitatud töötleja eelnõu kohaselt RRS-i §-s 23 nimetatud valijate arvestuse
andmetele juurdepääsu hiljemalt 10. päeval enne saabuvate valimiste valimispäeva, s.o hilje ma lt
päeval, millal Siseministeerium korraldab valimiste teabelehe saatmise valijale. Volitatud töötleja
tagab turvalise veebikeskkonna kaudu valijate arvestuse andmetele juurdepääsu ainult isikule
endale. Isikule tema alaealiste laste ja eestkostetavate valijate arvestuse andmetele juurdepääsu
volitatud töötleja ei taga. Alaealine ja piiratud teovõimega täisealine valija saavad saabuvate
valimiste kohta enda valijate arvestuse andmetele juurdepääsu seaduses sätestatud korras muul
viisil, näiteks neile saadetava teabelehega.
Eelnõu kohaselt tagab volitatud töötleja edaspidi turvalise veebikeskkonna kaudu juurdepääsu ka
aktuaalsuse kaotanud isikuandmetele. Sellised andmed on näiteks endised nimed, kui isiku nimi on
elu jooksul muutunud, või endiste elukohtade andmed.
Eelnõuga sätestatakse, et lisaks turvalisele veebikeskkonnale tagab volitatud töötleja RRS-i § 25
punktis 3 nimetatud andmetele – andmetele juurdepääsu andmed – juurdepääsu ka RRS-i § 48
lõike 1 punktis 5 nimetatud viisidel. See tähendab, et lisaks turvalisele veebikeskkonnale tagatakse
juurdepääs ka e-posti või posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal.
RRS-i § 58 lõike 2 kohaselt tagatakse RRS-i § 25 punktis 3 sätestatud andmetele – andmetele
juurdepääsu andmed – juurdepääs taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta algusest arvates.
Turvalise veebikeskkonna kaudu tagatakse juurdepääs vaid poole aasta jooksul tehtud päringute le.
Kuna andmetele juurdepääsu andmeid väljastab ainult volitatud töötleja, on oluline, et andmeid
saaks väljastada ka muul viisil kui turvalise veebikeskkonna kaudu.
Isiku surnud abikaasa andmeid ja menetlusandmeid eelnõu §-s 1 ei ole. See tähendab, et volitatud
töötleja ei väljasta surnud abikaasa ega menetluse läbiviimisega seotud andmeid. Surnud abikaasa
andmetele juurdepääsu tagab MK KOV või muu asutus, kellele on haldusaktiga antud surnud
abikaasa andmete väljastamise õigus. Andmeid isiku surnud abikaasa kohta ei küsita väga tihti.
2021. aastal väljastati isikutele nende surnud abikaasa kohta rahvastikuregistri väljavõtte id
172 korral ja 2022. aasta kaheksa kuu jooksul 104 korral.
2
Volitatud töötleja ei taga juurdepääsu ka menetlusandmetele. Isikul on alati võimalik konkreetse
menetluse andmetega tutvuda haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kohaselt. HMS-i § 37
lõike 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas
tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Seega saab isik menetlusand me id
HMS-i kohaselt küsida menetluse läbiviinud asutuse käest otse. Samuti on menetlusandmete ga
tutvumiseks võimalik pöörduda MK KOV-i.
Paragrahviga 2 kehtestatakse täpne kord MK KOV-i poolt isiku enda, tema alaealise lapse ja
eestkostetava ning surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu
tagamise kohta.
MK KOV tagab juurdepääsu RRS-i § 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda, tema alaealise lapse ja
eestkostetava ning surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud RRS-i § 21 lõikes 1
nimetatud isikuandmetele, §-s 22 nimetatud isikuandmetega seotud dokumentide andmetele,
§-des 23 ja 24 nimetatud valijate arvestuse ja menetlusandmetele, § 25 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud
rahvastikuregistri pidamist abistavatele andmetele ning § 26 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
mitteaktuaalsetele andmetele. MK KOV väljastab neid andmeid ka praegu. Eelnõuga täpsustatakse
vaid menetlusandmetele juurdepääsu tagamise korda. RRS-i §-s 24 nimetatud menetlusand me id
väljastab MK KOV enda läbiviidud menetluste kohta HMS-i § 37 lõike 1 alusel. HMS-i § 37
lõike 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas
tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Menetluse läbiviinud asutuses saab
menetlusandmetega tutvuda tasuta. Samas võib isikul olla vajadus saada menetlusandme te le
juurdepääs ka muu kui menetluse läbiviinud asutuse kaudu. MK KOV võib rahvastikuregis tr i
menetlustarkvaras peetava elektroonilise toimiku põhjal väljastada menetlusandmeid ka teises
asutuses läbiviidud menetluse kohta. Teises asutuses läbiviidud menetluse andmete väljasta mise
eest tuleb tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse § 3413 alusel.
Paragrahviga 3 kehtestatakse täpne kord muu asutuse või isiku poolt isiku enda, tema alaealise
lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele
juurdepääsu tagamise kohta.
RRS-i § 52 lõikes 2 nimetatud muu asutus või isik tagab RRS-i § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis,
millega talle on antud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, sätestatud ulatuses juurdepääsu
isiku enda, tema alaealise lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa kohta rahvastikuregistr isse
kantud RRS-i § 21 lõikes 1 nimetatud isikuandmetele, §-des 22 ja 23 nimetatud isikuandmete ga
seotud dokumentide ja valijate arvestuse andmetele, § 25 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud
rahvastikuregistri pidamist abistavatele andmetele ning § 26 lõike 1 punktides 1 – 5 ja lõikes 2
nimetatud mitteaktuaalsetele andmetele. Muu asutus või isik on rahvastikuregis tr i
püsijuurdepääsuga andmetöötleja, kellele on RRS-i § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktiga antud
rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise õigus. Muu asutus või isik võib olla näiteks
Eesti välisesindus või notar. Muu asutus või isik väljastab eespool nimetatud andmeid üksnes
RRS-i § 50 lõike 1 alusel antud haldusaktis sätestatud ulatuses. Näiteks, kui haldusaktis ei ole antud
õigust surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamiseks, ei tohi konkreetne asutus või isik neid
andmeid väljastada.
RRS-i §-s 24 nimetatud menetlusandmeid väljastab muu asutus ainult HMS-i § 37 lõike 1 alusel
enda läbiviidud menetluse kohta. HMS-i § 37 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus igas
menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja
toimikuga, kui see on olemas. Menetluse läbiviinud asutuses saab menetlusandmetega tutvuda
3
tasuta. Teises asutuses läbiviidud menetluse kohta muu asutus menetlusandmeid ei väljasta. Samuti
ei väljasta muu asutus rahvastikuregistri loomisel kasutatud mitteaktuaalseid andmeid ega
ebaõigete andmete või dokumentide andmeid. Nende andmete saamiseks tuleb pöörduda
MK KOV-i.
Paragrahviga 4 kehtestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega kokkupuudet.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga rakendatakse rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadust.
Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealise lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa
andmetele juurdepääsu tagamise korra kehtestamine
Mõju valdkond: mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) asutuste korraldusele,
kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: MK KOV-id (16)
Mõju kirjeldus ja olulisus: muudatusega nähakse ette, et rahvastikuregistri teatud andmeid
hakkavad väljastama vaid 16 MK KOV-i. Ülejäänud 63 KOV-i, mis ei ole MK KOV-id,
väljastavad edaspidi vaid enda territooriumil registreeritud elukohaga seotud rahvastikuregis tr i
andmeid.
Mõju on MK KOV-idele sage, sest rahvastikuregistri andmetele tagatakse MK KOV-is juurdepääs
tavaliselt igal tööpäeval.
Mõjutatud sihtrühm on väike, sest MK KOV-ide ametnikke, kes tagavad rahvastikuregis tr i
andmetele juurdepääsu, on alla 5% Eesti elanikest.
Mõju avaldumise sagedus võib olla suur, sest KOV-id väljastasid 2021. aastal rahvastikuregis tr i
andmetest 16 089 väljavõtet. Neist 5851 olid suurema andmekoosseisuga väljavõtted, millest 4747
väljastati MK KOV-ides. Seega väljastati ülejäänud 63 KOV-is 2021. aastal kokku alla 19%
suurema andmekoosseisuga väljavõtetest. Edaspidi ei väljasta kõik KOV-id suurema
andmekoosseisuga väljavõtteid, mistõttu suureneb 16 MK KOV-i töökoormus. Elukoha andmete
väljavõtete väljastamine ei avalda 16 MK KOV-i töökoormusele olulist mõju. 2021. aastal
väljastati 8996 elukoha andmete väljavõtet, millest 8095 väljastati isiku elukohajärgses KOV-is.
Seega, ligikaudu 90% elukoha andmete väljavõtetest väljastatakse isiku elukohajärgses KOV-is.
Kuna mitteelukohajärgses MK KOV-is on elukoha andmete väljavõte edaspidi tasuline, võib
prognoosida, et isikud hakkavad tasuta elukoha andmete väljavõtte saamiseks pöörduma rohkem
elukohajärgsesse KOV-i. Seega pöörduvad isikud elukoha andmete saamiseks edaspidi pigem
elukohajärgsesse KOV-i ja MK KOV-ide töökoormust see oluliselt ei mõjuta.
4
Mõju ulatus on pigem keskmine või väike, sest kaasnevad muudatused sihtrühma käitumises, kuid
nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest MK KOV-id tagavad rahvastikuregis tr i
andmetele juurdepääsu ka praegu. Muudatuse tulemusena tuleb MK KOV-idel peale
rahvastikuregistri andmete väljastamise kontrollida riigilõivu vastuvõtmist ja tasumist. See
ülesanne ei ole aga MK KOV-idele võõras, sest teatud teiste teenuste eest on juba kehtestatud
riigilõiv, mille vastuvõtmist ja tasumist kontrollivad MK KOV-ide ametnikud. Muutub see, et
MK KOV-id peavad kontrollima, milliseid rahvastikuregistri andmeid on neil lubatud edaspidi
väljastada ja kas nendele andmetele juurdepääsu tagamise eest tuleb isikult võtta riigilõiv.
Muudatusega nähakse ette, et MK KOV-is rahvastikuregistri andmete väljastamine, välja arvatud
elukoha andmete väljastamine enda KOV-i elanikule, loetakse riiklikuks ülesandeks, mis on
seadusega pandud KOV-ile. Seega, riigieelarvest kaetakse MK KOV-idele rahvastikuregis tr i
andmete väljastamise kulud. Muudatusel on seega MK KOV-idele positiivne mõju selles osas, et
rahvastikuregistri andmete väljastamise kulud kaetakse edaspidi riigieelarvest.
Mõju sihtrühm: KOV-id (63)
Mõju kirjeldus ja olulisus: muudatusega nähakse ette, et teatud rahvastikuregistri andmeid
hakkavad väljastama vaid MK KOV-id. KOV-id väljastavad edaspidi vaid elukoha andmeid isiku
elukohajärgses KOV-is ja ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmeid ruumi
asukohajärgses KOV-is. Seega ei saa KOV-id paljusid rahvastikuregistri andmeid, mida nad
praegu väljastavad, edaspidi väljastada, sest KOV-idel ei ole selleks enam pädevust.
Mõju ulatus ja sagedus KOV-idele võib olla erinev. Osa KOV-e mõjutab muudatus rohkem ja teisi
vähem – see oleneb sellest, kui palju KOV-id aasta jooksul rahvastikuregistri andmeid väljastasid.
Kokku väljastasid 63 KOV-i, mis ei ole MK KOV-id, 2021. aastal suurema andmekoosseis uga
väljavõtteid alla 19%. 48 KOV-i väljastasid 2021. aastal alla 50 väljavõtte aastas, seega neid
mõjutab muudatus vähem. Neid KOV-e, kes väljastasid aastas palju rahvastikuregistri väljavõtte id,
mõjutab muudatus rohkem, kuid üldiselt väheneb kõikide KOV-ide töökoormus, sest isik saab
edaspidi elukoha andmeid vaid enda elukohajärgsest KOV-ist ja ruumi omanik tema ruumi
registreeritud isikute andmeid vaid ruumi asukohajärgsest KOV-ist.
Kuna mitteelukohajärgses MK KOV-is on edaspidi elukoha andmete väljastamine tasuline, võib
prognoosida, et isikud hakkavad tasuta elukoha andmete väljavõtte saamiseks pöörduma rohkem
elukohajärgsesse KOV-i. Samas väljastati 2021. aastal ligikaudu 90% elukoha andmete
väljavõtetest just elukohajärgses KOV-is ja seega ei too muudatus KOV-idele kaasa elukoha
andmete väljastamise olulist kasvu.
Mõjutatud sihtrühm on väike, sest KOV-ide ametnikke, kes rahvastikuregistri andmetele
juurdepääsu tagavad, on alla 5% Eesti elanikest.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Positiivne on see, et KOV-ide töökoormus andmetele
juurdepääsu tagamisel väheneb ja tänu sellele vähenevad ka KOV-ide kulud. Negatiivne on see, et
KOV-ide pädevust piiratakse. Seega ei ole KOV-idel võimalik suuremat osa rahvastikuregis tr i
andmetest, mida nad praegu väljastavad, edaspidi väljastada ja nad ei saa seda ise otsustada.
Mõju sihtrühm: muud asutused ja isikud
5
Mõju kirjeldus ja olulisus: muud püsijuurdepääsuga asutused ja isikud tagavad RRS-i § 45 lõikes 1
nimetatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu eelnõus ja RRS-i § 50 lõike 1 alusel antud
haldusaktis sätestatud ulatuses. Sellised asutused või isikud on näiteks notarid ja Eesti
välisesindused, kes on rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu rahvastikuregistri väljavõtte id
väljastades taganud isiku õigust tutvuda oma rahvastikuregistri andmetega juba aastaid.
Notaritel, kes on selleks soovi avaldanud ja kellele on selline õigus juba varem rahvastikuregis tr i
andmete töötlemise lepinguga antud, on õigus neid andmeid praegu rahvastikuregistrist väljastada .
Ka edaspidi saavad notarid tagada juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele, mille väljastamiseks
neile pädevus antakse. Mõju ulatus on seega notaritele väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. 2021. aasta statistika näitab, et rahvastikuregistri andmete
väljavõtteid väljastas vaid kümme notarit. Kokku väljastasid notarid 136 väljavõtet, millest 53 olid
suurema andmekoosseisuga väljavõtted ja 83 elukoha andmete väljavõtted. Seega tagavad notarid
rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu harva.
Mõjutatud sihtrühm on väike. Notarite Koja kodulehe andmetel töötab Eestis 2022. aasta seisuga
kokku 88 notarit.
Notarite jaoks muutub see, et kui isik soovib tutvuda rahvastikuregistri andmetega notari juures,
tasutakse selle eest nii notaritasu notari tasu seaduses sätestatud määras kui ka riigilõ iv
riigilõivuseaduses sätestatud määras. Praegu lähtuvad notarid rahvastikuregistri andmete
väljastamisel notari tasu seaduse § 31 punktist 14, mille kohaselt on dokumendi ärakirja või
väljavõtte ja väljatrüki kinnitamine 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku kõige rohkem 31,95 eurot.
Vähene negatiivne mõju võib muudatusel notarite jaoks olla, sest hetkel ei pea notarid
rahvastikuregistri andmete väljastamise eest riigilõivu koguma ega selle tasumist kontrollima.
Edaspidi on neil seega lisaülesanne. Riigilõiv on viis eurot. See on väiksem kui näiteks MK KOV-
is tasutav riigilõiv, sest notarite puhul ei ole riigilõivu hulka arvestatud notari töötasu. Notari töö
eest on ette nähtud notaritasu.
Eesti välisesindused väljastasid 2021. aastal 705 rahvastikuregistri andmete väljavõtet, millest 702
olid suurema andmekoosseisuga väljavõtted ja 3 elukoha andmete väljavõtted. Eesti välisesind uste
jaoks eelnõu muudatusi kaasa ei too.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: igaüks, kes soovib rahvastikuregistrist andmete väljastamist
Mõju kirjeldus ja olulisus: muudatus kitsendab isiku võimalusi tutvuda oma rahvastikuregis tr i
andmetega tasuta igas KOV-is. See piirab küll võimalusi, kuid samas ei takista isikul andmetega
tutvumist.
Vaadates rahvastikuregistri andmete väljastamise statistikat, on näha, et suurem osa väljavõte test
on väljastatud MK KOV-ides. Ka edaspidi on isikul võimalik saada suurema andmekoosseis uga
väljavõtet just MK KOV-is. Seega ei muutu isikute käitumine suuresti, sest väljavõtete väljasta mise
statistika näitab, et nad on juba harjunud rahvastikuregistri andmeid taotlema MK KOV-is. Samas
on võimalik enamiku oma andmetega tutvuda tasuta ja mugavalt kodust lahkumata
e-rahvastikuregistris veebiaadressil www.rahvastikuregister.ee.
6
Muudatuse mõju avaldumise sagedus on väike. Isik ei vaja enamasti oma andmete väljavõtet iga
päev, vaid pigem harva. Üldjuhul on rahvastikuregistri väljavõtet vaja välisriiki esitamiseks.
Avalikku ülesannet täitvad Eesti asutused peavad lähtuma rahvastikuregistri andmetest ja
väljavõtet küsida ei tohiks.
Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest igaüks võib soovida tutvuda oma
rahvastikuregistri andmetega.
Seega, nende jaoks, kes sooviksid kõikidele oma rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu oma
elukohajärgsest KOV-ist, võib muudatusel olla vähene negatiivne mõju, sest nad peavad minema
selleks MK KOV-i või vaatama oma andmeid e-rahvastikuregistrist. See aga ei tähenda, et neil ei
oleks võimalik andmeid saada. Muutub vaid andmetele juurdepääsu tagamise asukoht.
Negatiivne mõju on muudatusel ka seetõttu, et MK KOV-is andmetega tutvumisel tuleb isikul
tasuda riigilõiv.
Muudatuse positiivne mõju avaldub eelkõige selles, et isikul on võimalik suurema osa oma
andmetega tutvuda e-rahvastikuregistris ja tal ei ole vaja minna selleks KOV-i või MK KOV-i
kohale.
Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e
eeldatavad tulud
Kehtiva RRS-i kohaselt väljastatakse isikule tasuta kõiki rahvastikuregistri väljavõtteid tema enda,
tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa kohta ning ruumi omanikule tema
ruumi registreeritud isikute kohta. Seda loetakse KOV-i omavalitsuslikuks ülesandeks.
Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
jäetakse KOV-i omavalitsuslikuks ülesandeks vaid rahvastikuregistrist kehtivate elukoha andmete
väljastamine isiku elukohajärgsest KOV-ist ja ruumi omanikule tema taotluse alusel tema ruumi
registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist. Muudel juhtudel
loetakse rahvastikuregistri andmete väljastamine riiklikuks ülesandeks ja sellega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest. Seega, rahvastikuregistri andmete väljastamise kui KOV-i omavalitsus lik u
ülesande täitmise kulud vähenevad, sest KOV-id peavad omavalitsusliku ülesandena väljastama
vähemat hulka rahvastikuregistri andmeid. Muudel juhtudel väljastavad rahvastikuregistri andmete
väljavõtteid MK KOV-id ja nende kulusid ei pea KOV-id enam katma, vaid need hüvitatakse
MK KOV-idele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu
ja kõnealuse aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. Seega, KOV-ide
eeldatavad kulud vähenevad ja raha jääb üle teiste omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.
Muudatusega seotud kulud tulenevad rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadusest. Eelnõuga lisakulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal, sest rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse sätted, mille rakendamiseks eelnõu määrusena
kehtestatakse, jõustuvad 1. jaanuaril 2023. aastal.
7
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse
Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliid ule,
Notarite Kojale ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
8
EELNÕU
21.11.2022
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2022 nr
Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning
surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord
Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 53 lõike 13 alusel.
§ 1. Volitatud töötleja poolt isiku enda ning tema alaealise lapse ja eestkostetava kohta
rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu tagamine
(1) Volitatud töötleja tagab turvalise veebikeskkonna kaudu juurdepääsu rahvastikuregistr i
seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda ning tema alaealise lapse ja eestkostetava kohta
rahvastikuregistrisse kantud järgmistele andmetele:
1) rahvastikuregistri seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6, 9 ja 10 nimetatud andmed;
3) rahvastikuregistri seaduse §-s 23 nimetatud andmed isiku enda kohta hiljemalt 10. päeval
enne valimispäeva;
4) rahvastikuregistri seaduse § 25 punktides 1–4 nimetatud andmed;
5) rahvastikuregistri seaduse § 26 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuandmed.
(2) Volitatud töötleja tagab rahvastikuregistri seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele
juurdepääsu lisaks turvalisele veebikeskkonnale sama seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud
viisidel.
§ 2. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt isiku enda, tema alaealise
lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud
andmetele juurdepääs u tagamine
Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus tagab juurdepääsu rahvastikuregistri seaduse
§ 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda, tema alaealise lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa
kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele, mis on nimetatud sama seaduse § 21 lõikes 1,
§-des 22–24, § 25 punktides 1, 2 ja 4 ning § 26 lõigetes 1 ja 2.
§ 3. Muu asutuse või isiku poolt isiku enda, tema alaealise lapse ja eestkostetava ning
surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu tagamine
Rahvastikuregistri seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud muu asutus või isik tagab sama seaduse § 50
lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatud ulatuses juurdepääsu sama seaduse § 45 lõikes 1
nimetatud isiku enda, tema alaealise lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa kohta
rahvastikuregistrisse kantud andmetele, mis on nimetatud sama seaduse § 21 lõikes 1, §-des 22
ja 23, § 25 punktides 1, 2 ja 4 ning § 26 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2.
§ 4. Määruse jõustumine
1
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal.
Lauri Läänemets
siseminister
Tarmo Miilits
kantsler
2