dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. veebruar 2021
Viit
1.10-19/21-054-1
Registreeritud
2. veebruar 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-13 Piiratud asjaõiguste seadmise ja hoonestusõiguse seadmise ning haldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-13/KLIM
Vastutaja
Kaja Roosipuu

Failid

  • 📎notar KJ 010221 123950.asice153 KB

Sisu (failidest)

Digitaalne originaaldokument TALLINNA NOTAR KAATA KARTAU NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 289 HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kaata Kartau notaribüroos Tallinnas Rävala pst 5 esimesel veebruaril kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (01.02.2021) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel akti tõestajale tuntud isik Kaja Roosipuu, isikukood 46501060219, kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist, ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis Tallinnas, aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood 11575838, asukoht Telliskivi tn 60/2, Tallinn, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel akti tõestajale tuntud isik Argo Kangur, isikukood 36406180238, kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad, esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist, ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis Tallinnas, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1 1. KINNISTU 1.1. Omanikule kuulub Paldiski maantee raudteeviadukt, Tallinn asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, edaspidi nimetatud ka Kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12576050 all. 1.1.1. Esimesse jakku on kantud: katastritunnus 78401:101:3806, pindala 15 m², aadress Paldiski maantee raudteeviadukt, Tallinn, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.1.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud õiguslikku tähendust omava elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi järgi katastriüksusel katastritunnusega 78401:101:3806 ehitisi registreeritud ei ole. 1.3. Kinnistu suhtes kehtivad E-notari infosüsteemist tehtud päringute andmete kohaselt järgmised kitsendused: Katastriüksuse 78401:101:3806 kitsendused: Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht, 13. - 16. saj.); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala); Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: maa- alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (); Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: maa- alune vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm (); Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); Piiranguvöönd: nähtus: kinnismälestis (Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.). 1.4. E-notari infosüsteemist tehtud mälestiste otsingutest nähtub, et Kinnistu asub ehitismälestise (Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a., registrinumber 8189) alal ning arheoloogiamälestise (Asulakoht, 13.-16. saj, registrinumber 2598) ja arheoloogiamälestise, muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandi objekti (Tallinna vanalinn, I-II a-tuh – muinsuskaitseala, registrinumber 2589) kaitsevööndis. 2 1.5. Omanik kinnitab, et: 1.5.1. Kinnistu on Omaniku omand, Kinnistu suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi ning Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.5.2. Majandus- ja taristuminister on oma 01.12.2020 käskkirjaga nr 238 otsustanud koormata Kinnistu hoonestusõigusega Hoonestaja kasuks tähtajaga viiskümmend (50) aastat. 1.5.3. Kinnistu on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV79467 all ning Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1.6. Hoonestaja kinnitab, et: 1.6.1. Kinnistul asuvad Hoonestajale kuuluvad raudteeinfrastruktuuri hooned ja rajatised, mille loetelu on toodud käesoleva lepingu lisas. 1.6.2. Ta on üle vaadanud Kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik Kinnistu suurusest ja piiridest. 1.6.3. Kinnistu seisund, sealhulgas keskkonnaalane seisund, on Hoonestajale teada ja Hoonestajal ei ole selles osas Omanikule mingeid pretensioone, välja arvatud juhul, kui Hoonestaja ja Omanik on mingis küsimuses selgelt teisiti kokku leppinud. 1.7. Omanik ja Hoonestaja kinnitavad, et Kinnistule vastav maatükk on Hoonestaja valduses enne käesoleva lepingu sõlmimist. 2. HOONESTUSÕIGUS 2.1. Hoonestusõiguse seadmine ja ulatus 2.1.1. Omanik seab käesolevaga Kinnistule hoonestusõiguse, edaspidi nimetatud Hoonestusõigus, Hoonestaja kui raudteeinfrastruktuuri ehitiste omaniku kasuks tähtajaga viiskümmend (50) aastat alates Hoonestusõiguse sissekandmisest kinnistusraamatusse. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku ja Hoonestaja kokkuleppel võidakse nimetatud tähtaega pikendada. 2.1.2. Hoonestusõigus ulatub kogu Kinnistule. Hoonestusõigusega koormatud Kinnistul Hoonestusõiguse seadmisel olemasolevad ehitised, nende olulised osad ja päraldised ning Hoonestusõiguse alusel rajatavad ehitised muutuvad Hoonestusõiguse oluliseks osaks. 2.1.3. Hoonestusõigus ei laiene kolmandatele isikutele kuuluvatele Kinnistul asuvatele ja Kinnistut läbivatele tehnovõrkudele ja muudele rajatistele. Hoonestaja on kohustatud tagama vaba juurdepääsu Kinnistul asuvate kolmandatele isikutele kuuluvate tehnorajatiste kasutamiseks, hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks, ehitusseadustiku §-st 73 tulenevate erisustega. 2.1.4. Kõik Hoonestusõigusest saadavad viljad kuuluvad Hoonestajale. 2.2. Hoonestusõiguse sisu, ehitamisõigus, korrashoiukohustus, ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus 2.2.1. Hoonestaja on kohustatud jätkama Kinnistul tegevust raudteeinfrastruktuuri majandamisel kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega. 2.2.2. Uute ehitiste rajamine Hoonestusõigusega koormatud Kinnistul võib toimuda 3 Kinnistu igakordse omaniku kirjalikul loal, v.a. juhul kui tegemist on avaliku raudtee majandamise toimimiseks vajalike ehitiste rajamisega või lammutamisega. 2.2.3. Hoonestaja peab kogu Hoonestusõiguse kestuse jooksul Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevaid ehitisi kasutama vastavalt nende otstarbele, samuti Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised ja nende päraldised korras hoidma, eelkõige viima regulaarselt ja omal kulul läbi ehitiste ja päraldiste väärtuse säilitamiseks vajalikke korralisi remonttöid ja uuendusi, säilitades ehitistel vähemalt sellise seisukorra, nagu neil on käesoleva lepingu sõlmimise ajal, arvestades normaalset kulumist; Hoonestaja kohustub seejuures tagama, et ehitised ei oleks tulenevalt nende seisukorrast ümbruskonnale ohtlikud. Hoonestajal ei ole õigust nõuda Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordselt omanikult mistahes eelpool nimetatud kulutuste või tehtud parenduste hüvitamist. 2.2.4. Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste rikkumisel või hävimisel kuulub vastav ehitis taastamisele võimalikult lühikese ajavahemiku kestel, välja arvatud juhul, kui Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik annab eelneva kirjaliku nõusoleku teistsuguseks lahenduseks. Eeltoodud nõusolek võib olla lihtkirjalik. 2.2.5. Hoonestaja on kohustatud oma kulul kindlustama Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised, mis on raudteeliikluse tagamise seisukohalt olulise tähtsusega, usaldusväärses kindlustusseltsis kahjustamise või osalise või täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise ja hoidma niisuguse kindlustuse kehtivana kogu Hoonestusõiguse kestuse jooksul. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku nõudel peab Hoonestaja kindlustuse kehtivust tõendama. 2.3. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamine 2.3.1. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel võivad Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik ja Hoonestaja kokkuleppel Hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui üheksakümne üheksaks (99) aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Juhul kui Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik ja Hoonestaja ei lepi kokku Hoonestusõiguse tähtaja pikendamise suhtes, lõpeb Hoonestusõigus selle kustutamisega kinnistusraamatust. 2.3.2. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamise eelduseks on, et Hoonestaja on nõuetekohaselt täitnud Hoonestusõiguse olulisi tingimusi ja käesolevas lepingus sisalduvaid kohustusi (sh kuid mitte ainult tegevuse jätkamise kohustust raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja lepingu punktis 2.9 toodud eritingimusi). 2.4. Hoonestusõiguse tasu ja maksud 2.4.1. Hoonestaja kohustub tasuma Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule Hoonestusõiguse kehtivuse igal aastal hoonestusõiguse tasu. 2.4.2. Hoonestusõiguse tasu määratakse aastatasuna. Käesoleva lepingu sõlmimisel on Hoonestusõiguse aastatasu suuruseks neli (4) eurot. 2.4.3. Hoonestaja maksab Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele 4 omanikule pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest ja pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. 2.4.4. Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus algab Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja on kohustatud Hoonestusõiguse tasu ajavahemiku Hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese maksetähtajani maksma viieteistkümne (15) päeva jooksul alates kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse seadmise kande tegemisest, kusjuures maksmisele kuuluva summa arvutamisel arvestatakse proportsionaalselt päevade arvule, mis on jäänud kuni esimese korralise maksetähtajani. 2.4.5. Hoonestusõiguse tasu loetakse Hoonestaja poolt makstuks arvates vastava summa laekumisest Omaniku soovil Rahandusministeeriumi kontole vastavalt Omaniku poolt esitatavale arvele. 2.4.6. Hoonestaja poolt Hoonestusõiguse tasu maksmisega viivitamisel on Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda Hoonestajalt tähtaegselt tasumata summalt kogu viivituse perioodil viivist null koma viis protsenti (0,5 %) iga viivitatud päeva eest. 2.4.7. Kõik Kinnistul lasuvad ja tulevikus kehtestatavad maksud tasub ning avalik- õiguslikud reaalkoormatised kannab Hoonestusõiguse kehtivuse ajal Hoonestaja. Hoonestaja on kohustatud tasuma kõik Hoonestusõiguse alusel kasutatava maaga ja sellel asuvate ehitistega seotud saastetasud ning Hoonestaja vastutab ka kõigi muude keskkonnaalaste kohustuste täitmise eest seoses Hoonestusõiguse alusel kasutatava maaga ja sellel asuvate ehitistega. Hoonestusõiguse tasu suurus maksude ja reaalkoormatiste suurusest ei sõltu. 2.5. Hoonestusõiguse tasu arvutamise ja muutmise alused 2.5.1. Hoonestusõiguse tasu arvutamise aluseks on Kinnistu maksustamishind, mis käesoleva lepingu sõlmimise hetkel on ükssada (100) eurot. Hoonestusõiguse tasu on võrdne nelja protsendiga (4%) Kinnistu maksustamishinnast. 2.5.2. Hoonestusõiguse seadjal on õigus nõuda hoonestusõiguse aastatasu suuruse muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Hoonestusõiguse aastatasu suurus muutub vastavalt hoonestusõigusega koormatud kinnisasja maksustamishinna muutumisele. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul on õigus nõuda Hoonestusõiguse aastatasu suuruse muutmist kolme (3) aasta möödudes Hoonestusõiguse kinnistamisest Hoonestaja nimele või maa uue korralise hindamise tulemuste kehtestamisel ning uuesti kolme (3) aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Hoonestusõiguse tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse märge Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa kantava reaalkoormatisega samale järjekohale. Kui Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik soovib kasutada oma õigust esitada nõue Hoonestusõiguse tasu muutmiseks, peab ta esitama vastava nõude Hoonestajale hiljemalt 1 (üks) kuu enne Hoonestusõiguse tasu maksmise järjekordset tähtaega. Hoonestaja kohustub maksma Hoonestusõiguse tasu uues suuruses alates esimesest Hoonestusõiguse tasu suuruse muutmisele järgnevast 5 maksetähtajast. Hoonestusõiguse tasu suurus ei saa olla väiksem käesoleva lepingu punktis 2.4.2 määratud Hoonestusõiguse tasu suurusest. 2.5.3. Hoonestaja poolt Kinnistu maa parendamine, mille tulemusena tõuseb selle maksustamishind, ei ole Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule Hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks. 2.6. Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse kinnistamine reaalkoormatisena 2.6.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktis 2.4 sätestatud Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus kantakse reaalkoormatisena kinnistusraamatusse Hoonestaja kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks ning nimetatud reaalkoormatis kantakse Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa esimesele järjekohale (samale järjekohale lepingu punktis 2.7.3 nimetatud ostueesõigusega) Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku kasuks. Samuti nõustub Hoonestaja käesoleva lepingu punktis 2.5.2 sätestatud Hoonestusõiguse tasu suuruse muutmise nõude tagamiseks märke tegemisega Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa reaalkoormatisega ning ostueesõigusega samale järjekohale. 2.6.2. Hoonestaja ja Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik Hoonestusõigusele sissenõude pöörab. Nimetatud kokkuleppe kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. 2.7. Hoonestusõiguse koormamine, võõrandamine ja ostueesõigus 2.7.1. Hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolekut Hoonestusõiguse võõrandamiseks või piiratud asjaõigustega koormamiseks. Hoonestajal on lubatud koormata Hoonestusõigust piiratud asjaõigusega ainult tingimusel, et seatav asjaõigus ei ületa Hoonestusõiguse tähtaega. Hoonestusõiguse võõrandamiseks nõusoleku andmise tingimuseks on kõikide käesolevast Hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täielik ja tingimusteta ülevõtmine Hoonestusõiguse omandaja poolt. 2.7.2. Käesoleva lepingu punktis 2.7.1 sätestatud Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusoleku andmisel lähtutakse asjaõigusseaduse § 2491 lg-s 1 sätestatust. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik ei keeldu nõusoleku andmisest ilma mõistliku põhjenduseta. 2.7.3. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud Hoonestusõiguse koormamises ostueesõigusega Kinnistu igakordse omaniku kasuks. Hoonestaja ja Omanik lepivad kokku, et käesolevas punktis kokkulepitud ostueesõigus kantakse kinnistusraamatusse samale esimesele järjekohale käesoleva lepingu punktis 2.6.1 nimetatud reaalkoormatisega ning märkega. 6 2.8. Ehitiste saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel 2.8.1. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad Kinnistule püstitatud ehitised, mis ei ole tähtaja lõpuks ära veetud, maa oluliseks osaks. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu ei maksa kinnisasja omanik Hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise eest ja Hoonestajal on õigus nõuda Hoonestusõiguse tähtaja pikendamist ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et Hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg. Hoonestusõiguse lõppemisel lepivad kinnisaja omanik ja Hoonestaja kokku ära veetavate ehitiste ja kinnisasjale jäävate ning kinnisasja omaniku omandisse minevate ehitiste osas. Hoonestaja likvideerib ehitised enda kulul. 2.8.2. Hoonestusõiguse ennetähtaegseks lõpetamiseks on vajalik vastavalt kinnisasja omaniku või Hoonestaja nõusolek. Kinnisasja omanik või Hoonestaja teavitab soovist lõpetada Hoonestusõigus kokkuleppel üks (1) aasta ette. Alates Hoonestusõiguse kokkuleppel lõpetamise sooviavalduse laekumisest kinnisasja omanikule või Hoonestajale, lepivad kinnisasja omanik ja Hoonestaja kokku ära veetavate ehitiste ja kinnisasjale jäävate ning kinnisasja omaniku omandisse minevate ehitiste osas. 2.9. Eritingimused 2.9.1. Hoonestaja kohustub tagama tema poolt Hoonestusõiguse alusel kasutataval Kinnistul asuvate infrastruktuuri, sh. tehnovõrkude säilimise vastavalt tehnovõrkude valdajate poolt antud tehnilistele tingimustele ja võimaldama nende valdajatele mõistliku vajaduse korral vaba ööpäevase tasuta läbi- ja juurdepääsu tehnovõrkude nõuetekohase funktsioneerimise kindlustamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, rekonstrueerimiseks, remondi- ja avariitöödeks, ehitusseadustiku §- st 73 tulenevate erisustega. 2.9.2. Hoonestaja kohustub tagama Kinnistul ja seoses Kinnistul asuvate ehitistega raudteeveo ohutuse, tuleohutuse-, sanitaar- ja keskkonnakaitse eeskirjade ja nõuete täitmise ja tagama nende nõuete täitmise kontrollimiseks vastavate töötajate vaba ööpäevase tasuta läbi- ja juurdepääsu Kinnistule. 2.9.3. Hoonestaja kohustub kasutama Kinnistut ning Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevaid ehitisi eelkõige raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja raudteeveoteenuse osutamiseks. Hoonestaja kohustub kasutama Kinnistut ja Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevaid ehitisi vastavalt nende sihtotstarbele. Sihtotstarbe muutmine on lubatud üksnes Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodud nõusolek võib olla lihtkirjalik. 2.9.4. Hoonestaja kannab vastutust keskkonnakahjustuste eest Kinnistul perioodil, mil Kinnistu on Hoonestaja valduses. Keskkonnakahju avastamisel on Hoonestaja kohustatud kinnisasja omanikku sellest viivitamatult teavitama ning tegema kõik vajaliku keskkonnakahju tagajärgede kõrvaldamiseks ja kahju põhjuste väljaselgitamiseks. 7 2.9.5. Hoonestaja kohustub järgima kõiki seadusjärgseid või kohtuotsuse alusel seatavaid kinnisomandi kitsendusi ning avalik-õiguslikke kitsendusi raudtee- ettevõtja tegevusele. Hoonestaja on kohustatud nõustuma Kinnistu koormamisega reaalservituutidega, mis vastavad Kinnistu kasutamisele Hoonestusõiguse seadmise hetkel või mille juurdeloomine on Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule mõistlikult vajalik (nt. raudteeületuskohad). 2.9.6. Omanik jätab endale õiguse lõpetada hoonestusõiguse leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 2.10. Hoonestusõiguse omanikule langemine Kui Hoonestaja on oluliselt rikkunud käesolevas lepingus toodud kohustusi (sh kuid mitte ainult, tegevuse jätkamise kohustust raudteeinfrastruktuuri majandamisel ning käesoleva lepingu punktis 2.9 nimetatud eritingimusi) on Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda Hoonestusõiguse enda nimele kandmist (omanikule langemine). Sellisel juhul on Hoonestaja kohustatud andma Hoonestusõiguse üle Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordselt omanikult vastava nõude saamisest, v.a. juhul, kui Hoonestaja nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldab kõik Hoonestusõiguse omanikule langemise aluseks olevad rikkumised ning taastab rikkumise eelse olukorra, või kui Hoonestaja nimetatud tähtaja jooksul pöördub vaidluse lahendamiseks kohtusse. Vaidluse Hoonestusõiguse omanikule langemise üle lahendab lõplikult kohus. 2.11. Omaniku järelevalve Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul on õigus kontrollida hoonestusõiguse tingimustest ning õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamist Hoonestaja poolt ning teha Hoonestajale ettekirjutusi esinenud rikkumiste kõrvaldamiseks. Kui Hoonestaja ei täida Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku poolt kooskõlas seaduse ja lepinguga tehtud ettekirjutusi, võib Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik nõuda nende ettekirjutuste täitmist kohtus või rakendada hoonestusõiguse tingimustest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja/või sanktsioone. Hoonestusõiguse tingimuste rikkumisel on Kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi, mille suurus on kahe(2-)kordne Hoonestusõiguse aastatasu ja minimaalselt üks tuhat (1 000) eurot. 2.12. Subjektide vahetumine 2.12.1. Hoonestaja ja Omanik on kokku leppinud, et Hoonestaja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel või muul viisil reorganiseerimisel lähevad käesolevast lepingust tulenevad Hoonestaja õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele. 2.12.2. Hoonestaja ja Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik on kokku leppinud, et Kinnistu võõrandamisel kohustub Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik tagama käesolevas lepingus sisalduvate 8 kokkulepete ülevõtmise Kinnistu omandaja poolt. Hoonestaja annab käesolevaga nõusoleku eeltoodud kokkulepete ülevõtmiseks Kinnistu võimaliku omandaja poolt. 3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 3.1. Omanik ja Hoonestaja on Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, samuti märke ning ostueesõiguse seadmises ning kinnistusraamatusse kandmises kokku leppinud ning paluvad teha kinnistusraamatusse alljärgnevad kanded: 3.1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12576050 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kanda tasuline Hoonestusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood 11575838, kasuks. 3.1.2. Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa esimesse jakku kanda lisaks käesoleva lepingu punktis 3.1.1 toodud andmetele alljärgnevad kokkulepped: 3.1.2.1. Ehitiste korrashoiukohustus, ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus ning eritingimused vastavalt käesoleva lepingu punktile 2.2 ja 2.9. 3.1.2.2. Hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolekut Hoonestusõiguse võõrandamiseks või piiratud asjaõigustega koormamiseks. Hoonestajal on lubatud koormata Hoonestusõigust piiratud asjaõigusega ainult tingimusel, et seatav asjaõigus ei ületa Hoonestusõiguse tähtaega. 3.1.2.3. Ehitiste saatus Hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt käesoleva lepingu punktile 2.8. 3.1.2.4. Hoonestaja kohustus kanda hoonestusõigus üle omanikule vastavalt käesoleva lepingu punktile 2.10. 3.1.3. Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa teise jakku kanda Hoonestusõiguse omanikuna aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood 11575838. 3.1.4. Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kanda: 3.1.4.1. Esimesele järjekohale (samale järjekohale punktis 3.1.4.2 nimetatud reaalkoormatisega ning punktis 3.1.4.3 nimetatud eelmärkega) ostueesõigus Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12576050 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks. 3.1.4.2. Esimesele järjekohale (samale järjekohale punktis 3.1.4.1 nimetatud ostueesõigusega ning punktis 3.1.4.3 nimetatud eelmärkega) Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12576050 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalkoormatisena Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus summas neli (4) eurot aastas igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, kusjuures Hoonestaja on kohustatud maksma pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest ja pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta 9 eest, ja tingimus, mille kohaselt reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 3. lõikes sätestatust püsima, kui kinnistu omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik Hoonestusõigusele sissenõude pöörab; 3.1.4.3. Esimesele järjekohale (samale järjekohale punktis 3.1.4.1 nimetatud ostueesõigusega ning punktis 3.1.4.2 nimetatud reaalkoormatisega) eelmärge Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12576050 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks Hoonestusõiguse aastatasu suurendamise nõude tagamiseks vastavalt käesoleva lepingu punktidele 2.5.2 ja 2.5.3. 4. VASTUTUS Lepinguosalised kannavad vastastikku täielikku varalist vastutust käesoleva lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega tekitatud varalise kahju eest. Lepinguosalised kannavad varalist vastutust ka juhul, kui nende poolt käesolevas lepingus antud kinnitused, tagatised ja tõendused ei vasta tõele ning sellega põhjustati teisele poolele otsest varalist kahju. 5. VIIVITUS JA EBASEADUSLIK SÄTE 5.1. Ükski käesoleva lepingu järgse õiguse ja kohustuse täitmisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline mittetäitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse ja/või kohustuse teostamist. 5.2. Käesoleva lepingu üksiku sätte kehtetus selle vastuolu tõttu seadusega ei too kaasa kogu lepingu või käesoleva lepingu teiste sätete kehtetust. Sellise sätte ilmnemisel teevad lepinguosalised oma parimad jõupingutused selle sätte asendamiseks seadusega kooskõlas oleva sättega. 6. LEPINGU MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 6.1. Käesolevat lepingut võib muuta ja/või täiendada ainult lepinguosaliste vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega ning vastavad muudatused jõustuvad pärast vormistamist seaduses ettenähtud korras. 6.2. Lepinguosaline, kes soovib muuta ja/või täiendada käesolevat lepingut, esitab sellise ettepaneku kirjalikult teisele lepinguosalisele. Teine lepinguosaline on kohustatud vastama lepingu muutmise ja/või täiendamise ettepanekule 30 (kolmekümne) päeva jooksul, arvates sellise ettepaneku saamisest ning ettepanekule mittevastamise korral loetakse ettepanek tagasilükatuks. 7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püüavad lepinguosalised lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 10 8. TEATED JA INFORMATSIOON 8.1. Kõik käesoleva lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas käesoleva lepinguga esitatuks, kui need on lepinguosalisele edastatud tähitud postiga kirja teel või antud lepinguosalisele üle allkirja vastu alljärgnevatel aadressidel: 8.1.1. Omanik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn. 8.1.2. Hoonestaja: aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi tn 60/2, Tallinn. 8.2. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktis 8.1 esitatud andmete muutumise korral loevad nad sellekohase teate esitatuks, kui nimetatud andmete muutumise teade on avaldatud üleriigilises perioodilises väljaandes. 9. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 9.1. Hoonestusõigus, reaalkoormatis ja ostueesõigus tekivad kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 9.2. Kanne kinnistusraamatusse tehakse pärast riigilõivu tasumist. Kinnistamisavaldusele tuleb lisaks muudele seadusest tulenevatele kinnistamiseks vajalikele dokumentidele lisada tõend riigilõivu tasumise kohta. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ning kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigusest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 9.3. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara piiratud asjaõigusega koormamise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse. Kinnistusraamatusse või teistesse vastavatesse registritesse kande tegemiseks peab piiratud asjaõigusega koormamist kajastav kanne olema Omaniku poolt eelnevalt tehtud riigivara registrisse. 9.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik hoonestusõiguse seadmisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 9.5. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav (asjaõigusseaduse § 244). 9.6. Asjaõigusseaduse § 2441 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat Ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Eelnimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel 11 nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. 9.7. Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks (asjaõigusseaduse § 245). Hoonestusõigus ei lõpe Ehitise hävimisega (asjaõigusseaduse § 246). 9.8. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi. Hoonestaja peab tagama Ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti. (asjaõigusseaduse § 247). 9.9. Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti (asjaõigusseaduse § 239 lg 1). 9.10. Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (võlaõigusseaduse § 244 lg 1). 10. ORIGINAAL NING ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 10.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on osalejatele kättesaadav riigiportaalist www.eesti.ee ja e-notari iseteenindusest www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 10.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 11. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Hoonestaja. 11.2. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 11.3. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi arvele ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. 12 Notari tasu tehingu tõestamisel 50,00 eurot (tehinguväärtus Hoonestusõiguse seadmisel 3 800 eurot, ostueesõiguse seadmisel 3 800 eurot, tehinguväärtus kokku 7 600 eurot, notari tasu seaduse § 3, 4, 5, 14, 15, 22 ja 23 p 2). Notari tasu tehingu tegemisel kaugtõestamise teel 20 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 21). Notari tasu kokku 70,00 eurot. Käibemaks 14,00 eurot. Kokku 84,00 eurot. Riigilõiv hoonestusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 100,00 eurot: riigilõivuseadus 77 lg 5). Riigilõiv hoonestusõiguse tasu reaalkoormatise seadmisel 2,00 eurot (tehinguväärtus 100,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 2, § 357). Riigilõiv hoonestusõiguse tasu reaalkoormatise suurendamise nõude tagamise märke kandmisel 1,00 eurot (tehinguväärtus 100,00 eurot: riigilõivuseadus § 78). Riigilõiv ostueesõiguse kinnistamisel 1,50 eurot (tehinguväärtus 50,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 2, 358). HRO Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Omaniku esindaja: Kaja Roosipuu /allkirjastatud digitaalselt/ Hoonestaja esindaja: Argo Kangur /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Kaata Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur- Ameerika 1 10122 Tallinn 21.06.2019 nr 1-12/1668 Tõend Käesolevaga tõendame, et AS-ile Eesti Raudtee kuuluvad ja ettevõtte bilansis on alljärgnevad, Tallinnas asuvad raudteeviaduktid: Nimetus põhivara nr katastritunnus  viadukt R/B kolme tee alla üle Paldiski mnt 105,417 km 10202129 78401:101:3806 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Põder pearaamatupidaja Alar Laurimaa, 6158517, [email protected] AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel