Liivi lahe meretuulepargi KMH programm

Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a 15172 Tallinn Meie: 28.01.2021 nr KA-TAG-1/20 Liivi lahe meretuulepargi KMH programm Edastame Teile Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi ja sellega seonduvad materjalid heakiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige Lisad: Lisa 1. KMH programm. Lisa 2. Tabel esimesel avalikustamisel KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest Lisa 3. Tabel teisel avalikustamisel KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest Lisa 4. Häädemeestel 03.11.20 toimunud avaliku arutelu protokoll Lisa 5. Kihus 04.11.20 toimunud avaliku arutelu protokoll EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  Töö number 2018-0056 Tellija Eesti Energia AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 26 . 0 1 . 202 1 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Versioon Kuupäev 26.01.2021 Koostanud Maria Oravas, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Eike Riis, Jüri Hion Kontrollinud Hendrik Puhkim Projekti nr 2018-0056 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc43460401 \h 5 1. KMH osapooled PAGEREF _Toc43460402 \h 6 2. Kavandatav tegevus PAGEREF _Toc43460403 \h 8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus PAGEREF _Toc43460404 \h 8 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht PAGEREF _Toc43460405 \h 8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus PAGEREF _Toc43460406 \h 9 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc43460407 \h 12 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ PAGEREF _Toc43460408 \h 12 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ PAGEREF _Toc43460409 \h 12 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava PAGEREF _Toc43460410 \h 13 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 PAGEREF _Toc43460411 \h 13 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 PAGEREF _Toc43460412 \h 14 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 PAGEREF _Toc43460413 \h 15 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ PAGEREF _Toc43460414 \h 15 3.8. Eesti merestrateegia PAGEREF _Toc43460415 \h 16 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 PAGEREF _Toc43460416 \h 17 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 PAGEREF _Toc43460417 \h 17 3.11. Pärnu maakonnaplaneering PAGEREF _Toc43460418 \h 18 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering PAGEREF _Toc43460419 \h 19 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) PAGEREF _Toc43460420 \h 20 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ PAGEREF _Toc43460421 \h 20 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc43460422 \h 22 4.1. Looduskeskkond PAGEREF _Toc43460423 \h 22 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused PAGEREF _Toc43460424 \h 22 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud PAGEREF _Toc43460425 \h 23 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid PAGEREF _Toc43460426 \h 25 4.1.4. Taimestik ja loomastik PAGEREF _Toc43460427 \h 29 4.1.5. Merevee kvaliteet PAGEREF _Toc43460428 \h 33 4.2. Kultuuriline keskkond PAGEREF _Toc43460429 \h 34 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid PAGEREF _Toc43460430 \h 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond PAGEREF _Toc43460431 \h 35 4.3.1. Asustus ja maakasutus PAGEREF _Toc43460432 \h 35 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted PAGEREF _Toc43460433 \h 36 5. Hindamismetoodika kirjeldus PAGEREF _Toc43460434 \h 37 6. Natura 2000 eelhindamine PAGEREF _Toc43460435 \h 39 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta PAGEREF _Toc43460436 \h 39 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus PAGEREF _Toc43460437 \h 39 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus PAGEREF _Toc43460438 \h 40 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine PAGEREF _Toc43460439 \h 44 6.5. Natura eelhindamise tulemus PAGEREF _Toc43460440 \h 47 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju PAGEREF _Toc43460441 \h 48 7.1. Käsitlusala ulatu s ja mõjuala ulatuse täpsustamine PAGEREF _Toc43460442 \h 48 7.2. Eeldatavad mõjuallikad PAGEREF _Toc43460443 \h 48 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid PAGEREF _Toc43460444 \h 50 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava PAGEREF _Toc43460445 \h 69 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest PAGEREF _Toc43460446 \h 72 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine PAGEREF _Toc43460447 \h 72 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta PAGEREF _Toc43460448 \h 74 9.3. Võimalik piiriülene mõju PAGEREF _Toc43460449 \h 74 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine PAGEREF _Toc43460450 \h 74 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest PAGEREF _Toc43460451 \h 75 10. KMH lähtematerjalid PAGEREF _Toc43460452 \h 76 Sissejuhatus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuuleparki. Kavandatava tuulepargi asukoht on piirkonnas, kuhu on kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala. Tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni . Samas on KMH koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasist e tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus dubleeriva t keskkonnamõju hindamise algatamist. Seetõttu koostatakse KMH aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsioonist . Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (hoonestusloa ) taotleja Eesti Energia AS. Järelevalvajaks on Eesti vabariigi Keskkonnaministeerium. KMH algatamis e aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaa ma püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13 ( kursiivis on toodud kehtiva seaduse alusel täiendavad teemad, mida programm lähtuvalt kehtivast redaktsioonist täiendavalt katab ): kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus , sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; tegevusloa taotluse koopia. KMH osapooled KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (vt REF _Ref444247207 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . KMH osapooled Osapool Asutus / institutsioon Kontaktisik Kontaktandmed Otsustaja Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Liis Piper Endla 10a , 10 142 Tallinn tel +372 667 2004 [email protected] E kspert Skepast&Puhkim OÜ Hendrik Puhkim, juhatuse liige Laki põik 2 , 12915 Tallinn tel +372 664 5808 [email protected] Arendaja Eesti Energia AS Oliver Zereen Lelle 22, 11318 Tallinn Tel +372 46 52 222 [email protected] Järelevalvaja Keskkonnaministeerium Rainer Persidski Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige), kes on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ) asutajaliige. Tema mõjuhindamise valdkonnaks on sotsia alsed ja majanduslikud mõjud. KMH eksperdirühma liikmed on: Eike Riis, vanemkonsultant – MSc bioloogia, Tartu Ülikool; valdkonnad: sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse; kultuuriline keskkond sh kultuuripärand; meretransport; Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia, Tallinna Pedagoogiline Instituut; keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik; ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000; Moonika Lipping, keskkonnaekspert - BSc keskkonnakaitse, Eesti Maaülikool; valdkond: välisõhk; sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kultuuriline keskkond; Marko Ründva, ekspert – BSc ehitustehnika, Tallinna Tehnikaülikool; valdkond: müra; infrahe li; vibratsioon; visuaalne mõju; Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur/merefüüsika sektori juhataja, PhD; valdkonnad: mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, vee kvaliteedile, heljumi levikule, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, sh avariid ja Läti vabariigi navigatsiooninõuded, võimaliku õlilaigu leviku prognoos; Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur, PhD; valdkonnad: mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule; Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist, MSc; valdkond: mõju linnustikule; Sten Suuroja, Eesti Geoloogia teenistus meregeoloogia ja geofüüsika osakonnajuhataja, PhD; valdkonnad: mõju merepõhjasetetele, merepõhjageoloogiale, setteproovide võtmine; Mart Jüssi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, PhD; valdkond: mõju hüljestele; Rauno Kalda, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut valdkond: mõju käsitiivalistele; Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur, PhD; valdkonnad: mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele; Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte kuni 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Kavandatava tegevuse eesmärk on taastuvenergia tootmine avamere tuulepargis, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Skandinaavia, Baltikumi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul . Kavandatava tegevuse asukoht Projekti asukohaks on valitud Liivi laht Läänemeres. Arendusala jääb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda (vt REF _Ref529272358 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 ). Kavandatava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m 2 . Arendusala paikneb maismaa ranniku lähimast punktist 15,8 km kaugusel ja Kihnu saare lähimast punktist 10 km kaugusel ( vt REF _Ref529272358 \h Joonis 1 ) . Arendusala asub madalal merealal, kus suurim sügavus on 36,4 meetrit . Asukohavalik on meretuulepargi planeerimisel olulise tähtsusega. Asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Kavandatava meretuulepargi asukoht (tähistatud musta joonega). Väljavõte Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisest Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalust e lühikirjeldus Ka vandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide nimivõimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW ja tuuliku tipukõrguseks 200-300 m. Tuulikute elueaks on arvestatud 30 aastat. Hoonestusloa taotlus on arendaja poolt esitatud 2010. aastal. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks on möödunud 10 aastat, mille jooksul on tuulikute tehnoloogia oluliselt edasiarenenud, mistõttu tuulepargi koguvõimsuse kuni 1000 MW saavutamiseks on eeldatavasti vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid kui hoonestusloa taotluse esitamise ajal eeldati. Käesoleva KMH koostamisel lähtume menetluse korrektsuse huvides peamiselt hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest, mitte tuulikute maksimaalsest arvust ning otsime seda tagavat väikesemate keskkonnamõjudega alternatiivi. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu viima. Meretuuleparki püstitavate tuulikute arvu ja kõrguste alternatiivid on toodud alljärgnevas tabelis (vt REF _Ref526251878 \h Tabel 2 ). Kavandatavat tegevust hin natakse võrdluses 0 alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui meretuuleparki ei rajata). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Tuulepargi alternatiivid Alternatiiv Turbiinide nimivõimsuse vahemik, MW Tuulikute maksimaalne arv, tk Uuritavad maksimaalsed tipu kõrguse d , m 0 Tuuleparki ei rajata 1 6-7 160 200, 230 2 8-11 100 200, 230, 250, 260 3 12-16 70 250, 260, 280 4 17-20 50 250, 280, 300 Muuhulgas võrreldakse kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament ehk Monopile -tüüpi vundament. Sobiva alternatiivi valikul tuleb arvestada, et vundamendi paigaldamisel on rammimine keelatud. Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja kergesti paigaldatav, kuna ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vaivundament ei sobi piirkonda, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Vaivundament paigaldatakse merepõhja ca 10-20 m sügavusele. Kuigi Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ei ole rammimise teel paigaldatavad vaivundamendid lubatud, siis vaivundamendi paigaldamiseks on olemas ka sellised tehnilised lahendused, mis ei eelda rammimist. Seetõttu on vaivundament käesolevas KMH-s alternatiivina siiski kaalumisel. Vaivundamendi sobivust regulaarsete jääolude korral hinnatakse KMH aruandes. Gravitatsioonivundament koosneb merepõhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis täidetakse peale paigaldamist liivaga. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks ei ole vaja merepõhja puurida, mistõttu peetakse seda keskkonna suhtes kõige vähem sekkuvaks lahenduseks. Gravitatsioonivundamendid võivad suurema ruumilise mahu tõttu, sõltuvalt merepõhja iseloomust, vajada eelnevat merepõhja ettevalmistamist . Gravitatsioonivundament on kogu ulatuses hoolduseks ja kontrollimiseks nähtav, kuna puudub mere põhja puuritav osa. Pärast tuulepargi eluea ja hoonestusloa lõppemist saab gravitatsioonivundamendid merepõhjast eemaldada. Sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja setete koostisele ja paksusele arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse, samuti KMH tulemustega (alternatiivsete vundamenditüüpide keskkonnamõjuga ja leevendusmeetmetega). Merepõhja setete iseloom on muuhulgas oluliseks aspektiks vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi (vt REF _Ref41397715 \h Joonis 2 ). Maismaa alajaamade ja tuulepargi alternatiivid ei ole omavahel seoses, st mõjude hindamise tulemusena osutub valituks alternatiividest sobivaim kombinatsioon. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Kavandatava meretuulepargi merekaablid ja maismaa asukohtade alternatiivid ja mere sügavus . Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Alajaamade vaheliste ja tuulepargi siseste merepõhjakaablite paigaldamiseks ja isoleerimiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida võrreldakse omavahel KMH aruandes. Tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Lõplik valik merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus, sest siis on valmis detailne ehitusprojekt. Käesoleva KMH-ga antakse projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Alternatiivid erinevad üksteisest tuulikute arvu, võimsuse ja tipukõrguste poolest. Samuti on neli erinevat alternatiivi merekaablite maismaale toomisel. Alternatiiv 1 puhul on tuulikud kõige madalama tipu kõrgusega ja kõige väiksema võim s usega, kuid nende arv on suurim. Alternatiivi 4 puhul on tuulikuid kõige vähem, kuid tipu kõrgused kõige kõrgemad ning võimsus kõige suurem. Alternatiivid 2 ja 3 paigutuvad nende vahele. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.2005 . Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühis konna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas üle maailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaal sest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhi mõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine teadmispõhise ühiskonna suunas. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb kõigi eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on üks olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. Eelnevast lähtudes on käesolev planeering kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia , mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised are ngusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätku suutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Keskkonnategevuskava täitmise lõpparuandes (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist: Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabii lsena ning Eesti tarbimis vajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta-aastalt kasvanu d ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Eesti on muu hulgas edukalt täitnud kuni 2012. aastani kehtiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohustused KHG koguste vähendamisel. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koos tootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020 . Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Vabariigi Valitsus kiitis 26.07.2012 korraldusega nr 332 heaks Looduskaitse arengukava aastani 2020, millega määrati loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoone gaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rände teedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele. Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkogu ste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koo stöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan , mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes . Need valdkonnad on: planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi rohelise tuuleenergia arendamise. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negati ivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ on kinnitatud Vabariigi Valituse poolt 14.07.2011. Arengukava koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused me renduse arengu soodustamiseks. Arengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks. Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitikal on EL-s üha suurem osatähtsus. Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätku suutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele. Arengukava meede 7.2 käsitleb merealade ruumilist planeerimist. Arengukava kohaselt on mere alade ruumilise planeerimise probleemiks ruumiliste andmete defitsiit. Eestis on võimalik mereala planeerida tuginedes planeerimisseadusele (mereala tuuleparke on võimalik kavandada ka läbi hoonestusõiguse seadmise). Merealade kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada Läänemere kaitsealade võrgustikku. Nimelt on nendel kaitsealadel merestrateegia raamdirektiivi kohaselt direktiivi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne roll, kuna merekaitsealad annavad olulise panuse mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisse aastaks 2020. Merealade ruumiline planeerimine on muuhulgas oluline tsiviil-militaarse koostöö kontekstis. Läbi ruumilise planeeringu tuleb paika panna militaarotstarbel kasutatavad piirkonnad nii meres kui ka rannikul (nt õppe- ja laskealad, vee- ja õhumärkide laskmine, rannikult merele laskmine). Meetme eesmärk aastaks 2020 on järgmine: merealad on aastaks 2020 100% planeeritud ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud. Tegevused, mille abil tuleb eesmärk saavutada, on järgmised: merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine; merealade ruumilise planeeringu koostamine; strateegiliseks kasutamiseks mõeldud merealade kaardistamine ja eraldamine ning kolmandate osapoolte teavitamine nende kasutamisest tulenevate piirangute osas; merealade (sh Natura 2000) kaardistamine ja nendele aladele kaitse-eeskirjade kehtestamine. Riiklikule arengukavale on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine . Selles on välja toodud, et meretuulikuparkide rajamiseks sobib eelkõige Eesti läänepoolne rannikumeri. Dokumendis on öeldud, et mereliste elupaigatüüpide peamisteks ohuteguriteks on ehitustööde teostamine merealal, näiteks sadamate, tuuleparkide ja laevateede r ajamine, samuti maavarade kaevandamine, merereostus ja merekeskkonna eutrofeerumine; aga ka kinnikasvamine ja kuivendamine. Samuti on välja toodud, et meretuulepargid võivad põhju stada veealust müra, mis võib mõjutada kalade käitumist ning tuulikute rajamisel on potentsiaalne mõju merepõhjale ning selle suurus sõltub kasutatavast vundamenditüübist. Keskkonnamõju strateegiline hindaja leiab, et „Eesti merepoliitika 2012 -2020“ arengukavas pole eesmärkide ja meetmetena hõlmatud tuuleenergeetika kui alternatiivse energiaallika arendamise temaatika ning sellest tulenevalt teeb ettepaneku uue rakendusplaani koostamisel kaaluda alternatiivenergeetika arendamiseks vajalike meetmete sisseseadmist. Dokumendis on öeldud, et tuuleenergia väliskulud on kordades väiksemad võrreldes fossiilkütuste põletamise teel elektrienergia tootmisega ning seetõttu tuulikute osakaalu tõstmisel elektritootmises kogu piirkonna (riigi) keskkonnakvaliteet nii looduslikust kui majanduslikust aspektist lähtuvalt paraneb. Välja ka toodud, et on olemas suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti merenduspoliitikaga 2012-2020. Eesti merestrateegia Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud Eesti merestrateegia . Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal-majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavut amiseks. Keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruandes on viidatud ka käesolevale projektile ning projekti käigus läbiviidud uuringute tulemustele. Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris. Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häiringuid merepõhjas ning tekitada heljumi levikut. Kolmanda etapina koostati Eesti merestrateegia meetmekava . Eraldi koostati Eesti merestrateegia meetmekava meetmete sotsiaal-majanduslik analüüs . Selle dokumendi ptk-s 3.2 käsitletakse viigerhü ljeste populatsiooni säilimise ning suurenemise meedet Eesti merealal ning selleks nähakse ette viigerhüljeste kaitsekava vastuvõtmist ning rakendamist. Sihtrühmadena nähakse kalureid, turiste ja potentsiaalseid tuuleparkide rajajaid. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 02.04.2013 kiitis Maaeluministeeriumi ( tol ajal Põllumajandusministeerium ) kalandusnõukogu heaks Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 , mille peaeesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkuren tsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegias antakse ülevaade kalavarude olukorrast Läänemeres ja sisevetes, Läänemere traalpüügist, harrastuskalapüügist, rannakalandusest ja kalapüügist siseveekogudes. Strateegia käsitleb ka kaugpüüki, k alatöötlemist, turustamist ja tarbimist, vesiviljelust ning püügikorraldust ja järelevalvet. Tuuleenergeetikaga seonduvat strateegia ei käsitle. Strateegia kohaselt on Liivi lahe kalanduse nõrkuseks kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus kiitis 06.10.2016 heaks Energia majanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030) , mis koondab elekt ri-, sooju s- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused . Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 Eesti energiatehnoloogia programm Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse on vaja luua eeldused maksusüsteemi, keskkonnatasude süsteemi ja õigusruumi korrastamisega. Elektrivõrkude töökindluse kasv tagatakse minimaalse ülekandetasu tõusuga. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO 2 kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. 2013. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 276 MW elektrituulikuid elektritoodanguga üle 500 GWh aastas. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO 2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO 2 kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energia majanduse arengukavaga 2030. Pärnu maakonnaplaneering Planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 . Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Pärnumaa visioon aastani 2030+: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks, elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks. Üks teema mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on taastuvenergeetika. Taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Maakonnaplaneeringu lisana on koostatud ka tuuleenergeetika teemaplaneering. Pärnu maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ei käsitle mereala. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Planeering on kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldu sega nr 1-1/17/152. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalust atult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Maakonnaplaneering määrab mereala erinevad kasutusviisid, mis kombineeruvad terviklikuks ökosüsteemsel lähenemisel põhinevaks lahenduseks. Ökosüsteemse lähenemise üldprintsiibiks on kõigi ökosüsteemi komponentide arvestamine integreeritult ja holistiliselt, samuti on väga oluliseks huvigruppide kaasamine. Maakonnaplaneeringus on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (vt Joonis 1) Arenduspiirkond on määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistava d piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid: piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus; piirkonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid; mere sügavus; kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest. Tuuleenergeetika arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad täpsemate uuringute läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus fikseeritud ala. Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest. Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad. KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi. KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele. Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed. Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabariiki. Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel. Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m. Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö. Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav kooskõlastus. Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Eesti mereala planeering (koostamisel) Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mistahes inimtegevuse aluseks merealal on merekeskkonna hea seisund i saavutamine või säilitamine. Planeerimisel võetakse eesmärgiks, et tagatud oleks nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks . Kuigi Eesti merealaplaneering on alles koostamisfaasis, siis käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ kiideti heaks 2019. aastal. Arengustrateegia vaatab ajahorisondi aasta 2035 taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluli ne keskenduda. Taustinfona on arvesse võetud lisaks Eestis koostatud või koostamisel olevatele arengudokumentidele ka Euroopas toimuvat. Arengustrateegia kohaselt on Pärnumaa üheks arendustegevuse eesmärgiks keskkonnamuutuste ja tehnilise infrastruktuuri osas on tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Eesmärgi tagamiseks tuleb väärtustada säästvat looduskasutust ja taastuvenergia tootmist. Nähakse ette, et suur osa elektrivajadusest kaetakse kohalike ressurssidega (tuul, päike, vesi, biokütus). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Looduskeskkond Hüdrogeoloogilised tingimused Liivi lahe pealiskord koosneb Kambriumi terrigeensetest, Ordoviit siumi ja Siluri põhiliselt karbonaatsetest ning Devoni peamiselt terrigeensetest settekivimitest. Settelise pealiskorra kogupaksus on 403-778 m. Aluspõhja katavad Kvaternaarisetted. Liivi lahe põhjaosas avanevad Kvaternaarsete setete all Alamsiluri Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lade, Ülemsiluri Paadla, Kuressaare, Kaugatuma ja Ohesaare lade, Alamdevoni Kemeri lade ning Keskdevoni Pärnu, Narva ja Aruküla lade (vt REF _Ref41991259 \h Joonis 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Liivi lahe põhjaosa aluspõhja geoloogiline kaart (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) Liivi lahe merepõhja katavad peamiselt pehmed setted, mille moodustavad erinevad liivased setted nagu näiteks liiv, mudane liiv, mölline liiv, kruusliiv, ag a leidub ka erinevaid segasetteid, mölli (vt REF _Ref41991351 \h Joonis 4 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Liivi ja Pärnu lahe merepõhja setted Joonise legendi eesti keelsed tähendused: Sandy gravel and gravel with pebbles and boulders – liivane kruus ja veerisene kruus Sandy gravel with pebbles – liivane kruus veeristega Varaiable grained sadnd with gravel – Mitmesugune teraline liiva ja kruus segu Sand – liiv Silty sand – Kõrge muda sisaldusega liiv Muddy sand – mudane liiv Sandy silt – liivane muda Silt – muda Muddy silt – märg muda Sandy mud – kõrge liiva sisaldusega muda Silty mud - kõrge niiskussisaldusega muda Mud - muda Mixed sediments – erinevate setete segu Bedrock – aluspõhi Mõõtkava 1 : 200 000 Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud Liivi lahes on valdavad edelatuuled. Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad. Tuuleelektrijaamade jaoks on oluline milline on tuulekiirus umbes 100 m kõrgusel. 2008. aastal on Eesti Energia tellimusel koostatud uuring, kus analüüsiti kogu Eesti keskmist tuule kiirust 103 m kõrgusel maa- või merepinnast 1 km 2 suuruste pinnaühikute kohta. Uuringu tulemusena valmis tuuleressursi kaart, kus tuule tugevus on jaotatud kümne vahemiku vahel, kus skaala madalaim väärtus on 6,25 m/s ning kõrgeim väärtus 9,50 m/s. Uuringu tulemuste põhjal asuvad kõige tuulisemad alad Eesti rannikumeres: Soome lahes, Liivi lahes ja Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga merealal on tuule kiirus 8,26-9,5 m/s (vt REF _Ref41991412 \h Joonis 5 ) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Lääne-Eesti tuuleressurss (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) (Legendi selgitused eesti keeles: mean wind speed – keskmine tuule kiirus; VALUE – väärtus (m/s)) Liivi lahes esineb võrreldes Läänemere muude avaveelisemate osadega vee suurem aastaajaline temperatuurierinevus. Juuni lõpust kuni augusti keskpaigani on rannalähedane vesi enamasti soojem kui 18 °C. Talved on enamasti jäätumisega, mis algab detsembri keskpaigas. Keskmisel aastal sulab merejää aprilli lõpuks. Liivi laht jäätub täies ulatuses 60% talvedel. Kõige paksem merejää (90 cm) on registreeritud just Liivi lahe idaosas. Keskmiselt ulatub jääkihi paksus ca 80 cm-ni. Liivi lahes on Eesti kõige suurem mereveetaseme kõikumine, kus läänetuuled tõstavad ja idatuuled langetavad meretaset . Eesti merealaplaneeringute alusuuringuna on teostatud jääolude uuring Riia lahes Kihnu saarest lääne pool. Uuringuperioodiks oli talv 2011-2012. Uuringuperioodi talv oli karmide tingimustega, mida iseloomustasid tugevad tuuled, jääväljade triiv ja deformatsioon. Talveolud esindasid hästi uuringupiirkonna klim atoloogilisi äärmuseid. Uuringutulemusi saab kasutada KMH käigus. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA); hoiualad (HA); kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad (PEP); kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid. KMH käigus käsitletakse maismaal paiknevaid kaitstavaid alasid 20 km raadiuses kavandatava tuulepargi alast ning merealadel paiknevaid kaitstavaid alasid 30 km raadiuses tuulepargi alast , kuna eeldatavad mõjud võivad merealadel ulatuda kaugemale. Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad: Kihnu laidude looduskaitseala, Kabli looduskaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Sorgu looduskaitseala , Manija maastikukaitseala, Pärnu lahe hoiuala, Kihnu hoiuala, Orajõe hoiuala ja Metsapoole hoiuala . Kavandatavale meretuulepargile lähim ja potentsiaalselt enim mõjutatav kaitstav ala on Pärnu lahe hoiuala , mis asub planeeritavast alast ca 6 8 0 m kaugusel. Ülejäänud kaitstavad alad asuvad planeeritavast alast kaugemal kui 9 km. Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) (vt REF _Ref41991466 \h Joonis 6 ) maismaapindala on 454,4 ha ja vee ala pindala on 101 150,8 ha. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt ( Podiceps cristatus ), kormoran ( Phalacrocorax carbo ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Gygnus olor ), rabahani ( Anser fabalis ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani ( Anser anser ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), ristpart ( Tadorna tadorna ), viupart ( Anas penelope ), rääkspart ( Anas strepera ), piilpart ( Anas crecca ), sinikael-part ( Anas plathyrhynchos ), soopart ( Anas acuta ), rägapart ( Anas querquedula ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), hahk ( Somateria mollissima ), aul ( Clangula hyemalis ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), sõtkas ( Bucephala clangula ), rohukoskel ( Mergus serrator ), jääkoskel ( Mergus merganser ), väikekoskel ( Mergus albellus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), täpikhuik ( Porzana porzana ), rukkirääk ( Crex crex ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), tutkas ( Philomchus pugnax ), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tri nga glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), väiketiir ( Sterna albifrons ), rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ) ja punaselg-õgija ( Lanius collurio ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Keskkonnapiirangud kavandatava tuul epargi piirkonnas Märkus: REF _Ref41991466 \h Joonis 6 on esitatud tuulikute võimalikud asukohad ning nende arv on illustreerivad, tegelik arv ja paigutus selgub mõjude hindamise käigus. Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) paikneb arendusalast 14,4 km kaugusel põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani ( Anser anser ), ristpart ( Tadorna tadorna ), rääkspart ( Anas strepera ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), hahk ( Somateria mollissima ), aul ( Clangula hyemalis ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), sõtkas ( Bucephala clangula ), rohukoskel ( Mergus serrator ), jääkoskel ( Mergus merganser ), väikekoskel ( Mergus albellus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), merisk ( Haematopus ostralegus ), li ivatüll ( Charadrius hiaticula ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), kalakajakas ( Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), väiketiir ( Sterna albifrons ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), alk ( Alca torda ), sooräts ( Asio flammeus ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes ( Phoca hispida ). Kabli looduskaitseala ( KLO1000333) pindalaga 733,2 ha (sellest maismaa ala 24,9 ha) asub kavandatavast tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine; 2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas ( Lutra lutra ), emaputk ( Angelica palustris ) ja nõmmnelk ( Dianthus arenarius ssp. arenarius ). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ); 4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas ni metatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas ( Bucephala clangula ), aul ( Clangula hyemalis ) ja jääkoskel ( Mergus merganser ). Luitemaa looduskaitseala ( KLO1000282) pindalaga 11240 ha (sellest maismaa ala 8722,5 ha ) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. (1) Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma ( Lutra lutra ), hingi ( Cobitis taenia ), emaputke ( Angelica palustris ) ja karvase maarjalepa ( Agrimonia pilosa ), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ) elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide – laanepüü ( Bonasa bonasia ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), öösorri ( Caprimulgus europaeus ), roo-loorkulli ( Circus aeruginosus ), rukkiräägu ( Crex crex ), väike-kärbsenäpi ( Ficedula parva ), värbkaku ( Glaucidium passerinum ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), vöötsaba-vigle ( Limosa lapponica ), nõmmelõokese ( Lullula arborea ), rüüdi ( Pluvialisapricaria ), händkaku ( Strix uralensis ), t edre ( Tetrao tetrix ), mudatildri ( Tringa glareola ), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse; 5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse. Sorgu looduskaitseala ( KLO1000627) pindalaga 272,6 ha (sellest 6,3 ha maismaa ala ) asub tuulepargi alast 1 0,4 km põhjas . Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel ( Mergus albellus ), räusktiir ( Sterna caspia ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), väiketiir ( Sterna albifrons ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), hallhani ( Anser anser ), tuttvart ( Aythya fuligula ), hahk ( Somateria mollissima ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), rohukoskel ( Mergus serrator ), jääkoskel ( Mergus merganser ), merisk ( Haematopus ostralegus ), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kalakajakas ( Larus canus ); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See el upaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620). Manija maastikukaitseala ( KLO1000316) pindalaga 203,6 ha (sellest maismaa ala 202,4 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas . Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase ( Melanitta fusca ), väiketiiru ( Sterna albifrons ), randtiiru ( Sterna paradisaea ), punajalg-tildri ( Tringa totanus ), jõgitiiru ( Sterna hirundo ), roo-loorkulli ( Circus aeroginosus ) ja punaselg-õgija ( Lanius collurio ) kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - ranni kulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kihnu hoiuala ( KLO2000298) pindalaga 1096 ha (sellest maismaa ala 1066 ha) paikneb tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas. Kihnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge ( Halichoerus grypus ), viigerhülge ( Phoca hispida bottnica ), emaputke ( Angelica palustris ) ja soohiilaka ( Liparis loeselii ) elupaikade ka itse. Orajõe hoiuala ( KLO2000275) pindalaga 115,7 ha (sellest maismaa ala 115,7 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas . Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Metsapoole hoiuala ( KLO2000251 ) pindalaga 64,4 ha (sellest maismaa ala 48,3 ha) asub tuulepargi al ast 17,3 km kaugusel idas. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Kaitstavate liikide püsielupaigad Tuulepargi piirkonnas esinevad lähimad kaitstava te liikide püsielupaigad Kihnu saarel (arendusalast 11,2-13,5 km): Kihnu merikotka püsielupaik , Linaküla meri-pungsambla püsielupaik . Tuulepargi alale lähimad mandril paiknevad püsielupaigad on Lao emaputke püsielupaik 18,9 km kaugusel ja Kabli merikotka püsielupaik 19,2 km kaugusel. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kavandatavale tuulepargi a lale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid asuvad Kihnu saarel 11,3-13,9 km kaugusel: Lemsi küla tamm ehk Koksi talu tamm ; Kihnu Liiva-aia kivi ehk Liiva-aa suur kivi (Lina küla rändrahn); Kihnu mõisaaseme pärnad. Manijal asuv Kotkakivi ehk Manija Kokkõkivi asub 16,7 km kaugusel. Mandril paiknevad kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad tuulepargi alast rohkem kui 20 km kaugusele. Taimestik ja loomastik Taimestik Liivi laht kujutab endast suhteliselt eutrofeerunud merepiirkonda, mille põhjuseks on suur mageda ja toitaineterikka vee sissevool jõgede kaudu . Kavandatava meretuulepargi piirkonnas on 2016. aastal teostatud avamereseiret (vt REF _Ref41991576 \h Joonis 7 ). Merebioloogilise seire käigus mõõdeti klorofülli a sisaldust ning määrati fütoplanktoni liigiline koosseis ja biomass . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Avamereseire proovipunkt id Loomastik Meretuulepargi rajamine võib mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku sh kalade kudealasid, mereimetajaid, käsitiivalisi ning linnustikku. Liivi lahes on 2016. aastal avamereseire raames viidud läbi põhjaloomastiku seire (vt REF _Ref41991576 \h Joonis 7 ). Põhjaloomastiku üldarvukus jaamas 107 oli väike (350 is. M-2). Arvukuse dominantliigid oli virgiinia korgitsuss ja balti lamekarp. Biomassi ülekaalukaks domi nandiks oli jaamas 107 balti lamekarp . Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalas tiku uuringu . Üheks uuringupiirkonnaks oli Liivi lahe Kihnu püsiuurimisala (vt REF _Ref41991699 \h Joonis 8 ). Uuringu käigus teostati seirepüüki vähemalt 30 juhuslikult valitud jaamas ümber saare. Uurimisalal tabat i suviste välitööde käigus keskmiselt ligikaudu 13 erinevat kalaliiki. Alates 2012. aastast on püütud liikide arv olnud keskmisest suurem. 2017. aasta liigiline mitmekesisus oli andmerea kõrgeim – tabati 17 erinevat liiki kalu. Uurimisala seirepüükides domineerib nii arvukuselt kui ka kaalult ahven, suvel tuuliste ilmadega esineb saagis rohkem räime. Teiste liikide osakaal seirepüükides oli üsna tagasihoidlik kuni viimaste aastateni, mil järsult suurenes ümarmudila arvukus. Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis ei kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest. 2008. aastal on Räime viljakusest Liivi lahes koostatud magistritöö ning 2012. aastal doktoritöö , mida saab keskkonnamõju hindamise l kasutada. 4144010 3444875 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Kalastiku püsiseirealad Eesti rannikuvetes (sulgudes on iga-aastase seire algusaasta) Kavandatava meretuulepargi alal võib liikuda ka hallhüljes ( vt Joonis 9 ), kuid hallhüljeste lesilaid piirkonda ei jää . Teadolevalt liigub piirkonnas viigerhüljes ( vt REF _Ref41991898 \h \* MERGEFORMAT Joonis 10 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Hallhüljeste levik Läänemere satelliitmärgistuse andmetel (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Number of locations in each 5 x 5 km grid based on satelliite telemetry (tagged animals) – Asukoha markeeringud 5 x 5 km ruudustiku alal arvestades satelliidi pildilt märgatud loomi) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Viigerhüljeste liikumised levilas vastavalt GPS mõõdistusele (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Distribution pattern – jaotuse muster. Std Dev – standardhälve. Count of locations – asukohtade arv, Europe coastline – Euroopa rannajoon) Pärnu lahe mereala piirkond on linnustiku osas tähelepanuväärne piirkond, eriti tõuseb esile Pärnu laht. Liivi laht on paljude linnuliikide jaoks oluline rändeaegne peatusala, sulgimisala ja/või talvitumisala. Kevadisel ja sügisesel rändel peatub Liivi lahes arvukalt kaure, vaeraid, aule, väikekajakaid, alke, hahku, sõtkaid, merivarte, väikeluiki, krüüsleid jt. Talvitumas võib näha selliseid liike nagu aul, tõmmuvares, krüüsel jt 42 . Liivi laht on koos Pärnu lahe ja Kihnu väinaga üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis. Ränd el peatub siin üle 20 000 veelinnu kellest olulisemad liigid on kaurid, väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rändelindude nn pudelikaelaalaga . Kihnu saart ümbritsevas merepiirkonnas on aastatel 2012-2014 läbi viidud linnustiku uuring. Uuring on aluseks tuuleparkide võimaliku mõju eelhinnangu koostamiseks ning annab soovitusi taastuvenergeetika loodussäästlikuks arendamiseks uuringupiirkonnas . Merevee kvaliteet Kavandatav meretuulepark asub Liivi lahes. Liivi laht on suhteliselt lai, madal ja poolsuletud veekogu Läänemere idaosas. Lahe pindala on 16 300 km 2 , keskmine sügavus on 30 m ning maksimaalne sügavus Ruhnu süvikus on 55 m. Keskmine soolsus varieerub 4,5-5,5 PSU vahel lahe idaosas ja 5,5-6,5 PSU lahe lääneosas. Liivi lahe valgla on suur (134 000 km 2 ) ning jõgede sissevoolu tõttu on merevees mõõdetud toitainete kontsentratsioonid ligi kaks korda tihedamad kui Läänemere avaosas, ent on samas võrreldavad Soome lahega (vt REF _Ref41992059 \h Joonis 11 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l -1 ) Liivi lahe avaosa seirejaamade (vt REF _Ref41991576 \h Joonis 7 ) pindmises veekihis ning mereala suvised keskmised kontsentratsioonid 2016. aastal Liivi lahes on ulatuslikud merealad, kus põhjareljeef on üsna tasane ja kerge kaldega Ruhnu süviku suunas. Sügavus on nendel a ladel vahemikus 28-54 m seal esinevad valdavalt savised-mudased setted, kus mõlemad komponendid on setetes enam-vähem võrdsetes kogustes. Natuke esineb setetes kõdu, liiva ja kruusa . Kultuuriline keskkond Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatavast meretuulepargist ca 5 km kaugusel asub arheoloogiamälestis Meyersledge vrakk (registrinumber: 30965) (vt REF _Ref41992118 \h Joonis 12 ). Kavandatava meretuulepargi alal ja selle ümbruses asuvad mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Arheoloogilist väärtust omava ja kaitsealuse muistise puhul tuleks eelistada arheoloogilise muistise ning selle konteksti säilitamist muutumatul kujul, st laevavrakk säilib in situ. Arheoloogiamälestise olemasolu ja säilitamine tähendab ka muinsuskaitseseadusest lähtuvaid piiranguid tegutsemises mälestise läheduses, mh ka vrakile sukeldumises. Alternatiivina võib veealuste kultuuriväärtuste säilitamiseks osutuda asjakohaseks nende säilitamine veealuses keskkonnas praegusest erinevas asukohas. Selle võimaldamiseks on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud laevavrakkide säilitusala. Laevavrakkide ümberpaigutamine olemasolevast asukohast säilitusalale võib toimuda juhul, kui planeeringust või õigusaktidest tulenev arendustegevus või looduslikud protsessid seavad ohtu kultuuriväärtuse säilimise selle senises asukohas. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohaselt peavad merre ehitatavate rajatiste edasisel detailsemal kavandamisel (nt hoonestusloa taotlemise ja/või KMH protses sis) toimuma arheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloomu. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse uute rajatiste asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine, avalik ligipääs ning kavandatavate ehitiste ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Avastatud objektide iseloomust lähtuvalt otsustatakse edasine tegevus. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . Kavandatava meretuulepargi läheduses asuvad laevavrakid Sotsiaal-majanduslik keskkond Asustus ja maakasutus Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähimad asustatud alad on tuulepargist 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning 15,8 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. 19.05.2020 seisuga elas Häädemeeste vallas 4823 inimest ning Kihnu vallas 690 inimest . Projektiala lähedal asub Pärnu sadam, mida planeeritakse kasutada tuulepargi rajamisel ja hooldamisel. Tuulepargi vahetus naabruses paikneb mitu nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega laevateed. Nendel toimuvat laevaliiklust planeeritav tuulepark ei sega. Tuulepargi arendusala läbib samuti üks veeliiklusala, kuid Veeteede Ameti on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole sellise alaga, millele ei ole asendust ümbritsevate laevateede osas, seega saab selle tuulepargi rajamisel likvideerida. Olulisemad kalapüügialad Liivi lahes on madalikel ja Kihnu saare lähistel asuvatel laidudel. Kalapüügialad ja tuulepargi arendusala omavahel ilmselt ei kattu, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest. Vaatamata ranniku suhteliselt madalale asustustihedusele on Pärnumaa mereala juba traditsiooniliselt üsna mitmel viisil kasutusel: kalandus, laevasõit, puhkus ja turism. Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Eelkõige puhkuse ja turismi osas lisandub ja intensiivistub pidevalt uusi valdkondi, nagu näiteks lohesurf, mereaerutamine ning jetisõit. Uued võimalikud tegevused on energeetika (eelkõige tuuleenergeetika) ja vesiviljelus . Meretuulepargi puhul kaalutakse selle ühendamist vesinikutehasega, mille kohta koostatakse eraldiseisev projekt ning eriplaneering koos keskkonnamõjude hindamisega, kui on valminud Eesti kohta koostatav vesinikutehnoloogia sobivuse ja mahu analüüs, ning tõestatud tehnoloogilised lahendused ning selgunud investeeringu ulatus. Pärnumaa mereplaneering u peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ põhimõtte nr 4 kohaselt oluline mere tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. See tähendab, et arendajal on kohustus välja selgitada Kihnu saare e lektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse viies selleks läbi vastavasisulise sotsiaalmajanduslik u analüüs i . Ohtlikud ettevõtted Kavandatava meretuulepargi lähipiirkonnas ei asu ühtegi suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet Kemikaaliseaduse § 21 tähenduses . Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) . Menetlust viiakse läbi 27.02.2010 jõustunud KeHJS-e redaktsiooni alusel, kuid sisult vastab koostatav KMH aruanne selle koostamise hetkel kehtiva KeHJS-e redaktsiooni nõuetele. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 20 esitatud nõudeid. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ ja teisi metoodilisi asjakohaseid juhendeid . Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus: analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiiv e (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk REF _Ref526255608 \r \h \* MERGEFORMAT 2.3 hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus keskkonna (kalastik, linnustik, loomastik, geoloogia, vee kvaliteet, ) ja sotsiaalmajanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele; antakse soovitused negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt REF _Ref40780418 \h Tabel 4 . Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapuu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 201 9 ). Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. Natura asjakohane hindamine on vajalik, kuna eelhinnangu alusel ei saa ebasoodast mõju Natura aladele välistada. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega; vajadusel asjakohaste uuringute läbi viimine KMH programmi koostamisel selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline , kui see võib: eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH programmi koostamisel: kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; viiakse oluliste mõjude ja nende ulatuse tuvastamiseks läbi nö eelhinnang; analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH aruande koostamise käigus: viiakse läbi keskkonnauuringud; hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid; hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ; l isaks tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte , kui vastav KMH läbiviimiseks vajaliku täpsusastmega info on avalikkusele kättesaadav . KMH programmi ja aruande koostamise käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk REF _Ref444535273 \r \h \* MERGEFORMAT 10 . KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. Nimekiri ei ole ammendav. Natura 2000 eelhindamine KMH mahus viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesoleva KMH raames (KMH programmi koostamise käigus) hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse KMH aruande koostamise etapis läbi asjakohane hindamine. Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupida vus e välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhendist Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Kavandatava meretuulepargi alal on Natura eelhindamine samuti tehtud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH raames. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk REF _Ref444523623 \r \h \* MERGEFORMAT 2 . Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalik. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus Liivi lahte kavandatakse lisaks veel nelja meretuuleparki. Utilitas AS kavandab Liivi lahte kolme tuuleparki: Ruhnu saarest 16 km loodesse kuni 138 tuulikuga tuuleparki koguvõimsusega kuni 1200 MW, Ruhnust 11 km loodesse kuni 137 tuulikuga ja kuni 1200 MW koguvõimsusega tuuleparki ja Ruhnu saarest 12 km põhja samuti kuni 1200 MW koguvõimsusega ning kuni 129 tuulikuga tuuleparki. Tuuletraal OÜ kavandab Liivi lahte 76 tuulikuga ja koguvõimsusega kuni 380 MW meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus Natura 2000 loodusalad Kihnu loodusala (EE0040313) pindalaga 9199,2 ha (sellest maismaaosa 1084,2 ha) paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas, kus hõlmab Kihnu saart (maismaa alasid), lähimad loodusalale jäävad merealad asuvad tuulepargist 13,5 km kaugusel. Kihnu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes ( Phoca hispida bottnica ), emaputk ( Angelica palustris ) ja soohiilakas ( Liparis loeselii ). Kihnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Kihnu laidude looduskaitsealana ja Kihnu hoiuala na . Sorgu loodusala (EE0040358) pindalaga 5,86 ha asub tuulepargi ala põhjatipust 11,9 km kaugusel põhjas. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620). Sorgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Sorgu looduskaitsealana. Kabli loodusala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) asub tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas ( Lutra lutra ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), suur-mosaiikliblikas ( Euphydryas maturna ), emaputk ( Angelica palustris ) ja nõmmnelk ( Dianthus arenarius subsp. arenarius ). Kabli loodusala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Lao loodusala ( EE0040323 ) pindalaga 18,9 ha (sellest maismaaosa 1 8 ,8 ha ) asub tuulepargi alast 1 8 ,8 km kaugusel põhjas . Eesmärgiks olev II lisas nimetatud lii k , mille isendite elupaiku kaitstakse , on emaputk ( Angelica palustris ) . Lao loodusala on siseriiklikult kaitstud Lao emaputke püsielupaigana. Manilau-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindalaga 204,6 ha (sellest maismaaosa 200 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Manilau-Hanilaiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Manija maastikukaitsealana. Luitemaa loodusala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas ( Lutra lutra ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), harilik hink ( Cobitis taenia ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), emaputk ( Angelica palustris ), läikiv kurdsirbik ( Drepanocladus vernicosus ) ja kollane kivirik ( Saxifraga hirculus ). Luitemaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Orajõe loodusala (EE0040340) pindalaga 116,1 ha (sellest maismaaosa 115,8 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 1,3 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010). Orajõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Orajõe hoiualana. II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ). Metsapoole loodusala (EE0040330) pindalaga 60,7 ha (sellest maismaaosa 58,7 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150) ja rannaniidud (*1630). Metsapoole loodusala on siseriiklikult kaitstud Metsapoole hoiualana. Lemmejõe loodusala (EE0040342) pindalaga 5,91 (sellest maismaaosa 5,7 ha) asub tuulepargi alast 16,1 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 0,7 km kaugusel põhjas. Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas ( Lutra lutra ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) ja paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ). Lemmejõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Lemmejõe hoiualana. Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindalaga 1288,4 ha (sellest maismaaosa 524,2 ha) asub tuulepargi alast 19,9 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk ( Angelica palustris ). Tõstamaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Tõstamaa maastikukaitsealana. Ainazi-Salacgriva loodusala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink ( Cobitis taenia ) ja jõesilm ( Lampetra fluviatilis ). Natura 2000 linnualad Pärnu lahe linnuala (rahvusvaheline kood EE0040346) pindalaga 110426,5 (sellest maismaaosa 3884,6 ha) asub tuulepargi alast lähimas punktis ca 680 m kaugusel põhjas. Linnuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste valla, Kihnu valla, Lääneranna valla ja Pärnu linna territooriumil. Pärnu lahe linnuala on Eesti üks suurimaid linnualasid, mis jaguneb iseloomult kolmeks: avatud veealad, väikesaared ja laiud ning rannaniidud ja rohumaad . Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), soopart e pahlsaba-part ( Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani e roohani ( Anser anser ), rabahani ( Anser fabalis ), kivirullija ( Arenaria interpres ), sooräts ( Asio flammeus ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), niidurisla e rüdi niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), aul ( Clangula hyemalis ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), kalakajakas ( Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), kormoran e karbas ( Phalacrocorax carbo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), hahk ( Somateria mollissima ), väiketiir ( Sterna albifrons ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), tumetilder ( Tringa erythropus ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ) . Pärnu lahe linnuala loodusala on siseriiklikult kaitstud järgmiste kaitstavate aladena: Pärnu lahe hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Tõstamaa maastikukaitseala, Kastna maastikukaitseala, Raespa hoiuala, Sõmeri hoiuala, Audru poldri looduskaitseala , Kastna emaputke püsielupaik . Kabli linnuala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele itta. Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmiste liikide elupaiku: sõtkas ( Bucephala clangula ), aul ( Clangula hyemalis ), jääkoskel ( Mergus merganser ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ). Kabli linnuala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Luitemaa linnuala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele itta. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta j ärgmist e linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), soopart e pahlsaba-part ( Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani e roohani ( Anser anser ), rabahani ( Anser fabalis ), hallhaigur ( Ardea cinerea ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), õõnetuvi ( Columba oenas ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), hallõgija ( Lanius excubitor ), vöötsaba-vigle ( Limosa lapponica ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), kormoran e karbas ( Phalacrocorax carbo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), väikehuik ( Porzana parva ), teder ( Tetrao tetrix ), metsis ( Tetrao urogallus ), tumetilder ( Tringa erythropus ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ) . Luitemaa linnuala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Natura-alade paiknemine kavandatava meretuulepargi piirkonnas vt REF _Ref41992169 \h \* MERGEFORMAT Joonis 13 . Ainazi-Salacgriva linnuala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta j ärgmist e linnuliikide isendite elupaiku: sinikael-part ( Anas platyrhynchos ) , sõtkas ( Bucephala clangula ) , aul ( Clangula hyemalis ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), hõbekajakas ( Larus argentatus ), kalakajakas ( Larus canus ), merikajakas ( Larus marinus ), jääkoskel ( Mergus merganser ) , rohukoskel ( Mergus serrator ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Natura 2000 alad kavandatava meretuulepargi piirkonnas Gretagrundi loodusala jääb tuulepargi alast 33 km kaugusele ja Ruhnu loodusala 35 km kaugusele, asudes väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine Eeldatav mõju Kihnu loodusalale Loodusala maismaaosadele tuulepargil otsesed mõjud puuduvad, antud kauguselt (vähemalt 9,5 km) on ebasoodne mõju tõenäoliselt välistatud ka rannaprotsessidele ja rannikuelupaikadele. Loodusala mereosadeni võivad mõningad ehitusaegsed mõjud heljumi kandumise näol ulatuda, kuid antud kauguselt on mõjud tõenäoliselt ebaolulised, seega võib järeldada, et ranniku- ja mereelupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide elupaigad on maismaal ja nendele puuduvad igasugused mõjud. Eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes) elualad paiknevad piisavas kauguses kus häiringute mõju on ilmselt valdavas osas ebaoluline. Heljumi võimaliku loodusalale kandumise mõju hüljestele on ilmselt ebaoluline ja lühiajaline kuna antud kaugusel on heljum tõenäoliselt hajunud ning juba enamjaolt settinud. Võimalikud lõhketööd ja vaiade rammimine võivad tekitada kaugele ulatuvat veelaust müra, mis hülgeid mõjutab. Samuti võib loodusala piirkonnas elutsevaid hülgepopulatsiooni mõjutada tuulepargi rajamisega kaasnev elupaikade ja toitumisalade kvaliteedi muutus, mida võib pidada kaudseks mõjuks. Mõjud hüljestele võivad kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte rajatavate tuuleparkidega. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse-eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Sorgu loodusalale Sorgu loodusala paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 11,9 km kaugusel ning ala kaitse-eesmärgiks on vaid üks elupaigatüüp (väikesaared ning laiud, 1620). Tuulepargi otsesed ega olulised kaudsed mõjud (nt rannikuprotsesside mõjutamise kaudu) antud kaugusele ei ulatu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile on ebasoodne mõju välistatud Eeldatav mõju Kabli loodusalale Suure vahemaa (13,8 km) tõttu loodusalale ebasoodne mõju on vähe tõenäoline, kuid ei ole päriselt välistatud . . Lähim kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp (liivased ja mudased pagurannad 1140) asub tuulepargi alast enam kui 15 km kaugusel ja mõjud lainetuse ja rannaprotsesside muutuste kaudu pole tõenäolised. Ülejäänud elupaikade näol on tegemist pigem maismaaelupaikadega, millele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on enamuses seotud maismaaelupaikadega või siseveekogudega. Ainsaks merega seotud liigiks on jõesilm, kelle elupaiku kavandatav tegevus piisava vahemaa tõttu ei mõjuta. Võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse-eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Manilau-Hanilaiu loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale on ebasoodne mõju tõenäoliselt välistatud. Kaitse-eesmärkide hulgas mere-elupaigad puuduvad. Rannaprotsessidele ja ranniku-elupaikadele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Luitemaa loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale ebasoodne mõju on vähe tõenäoline, kuid ei ole päriselt välistatud. Kaitse-eesmärgiks olevatele mere- ja rannikuelupaikadele olulisi füüsilisi mõjusid ei avaldu, võimaliku heljumi kandumise mõju on antud kaugusel tühine. Kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu kuna võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Maismaaelupaikadele ja maismaal elutsevatele eesmärgiks olevatele liikidele puuduvad igasugused mõjud. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse-eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Orajõe loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale ebasoodne mõju on vähe tõenäoline, kuid ei ole päriselt välistatud. Ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on vaid maismaa-elupaigad, millele mingeid mõjusid ei avaldu. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 1,3 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigilendlasele ei avaldu samuti loodusalal vahetuid mõjusid kuid rännete käigus tuuleparki läbides võib toimuda isendite hukkumine kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõjud võivad avalduda juhul kui ränne toimub läbi tuulepargi läände Kuramaa poolsaare tipu suunas või loodesse Saaremaa suunas. Antud mõju pole tõenäoliselt tugev kuid antud faasis seda siiski välistada ei saa. Mõju nahkhiirtele võib kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkidega. Seetõttu ei saa praeguses faasis välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile. Seega tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine . Eeldatav mõju Metsapoole loodusalale Suure vahemaa (17,3 km) tõttu on ebasoodne mõju loodusalale välistatud . Kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu kuna antud kaugusel on mõju lainetusele ja rannaprotsessidele ebaoluline. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lemmejõe loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (16,1 km) ning hõlmab Lemmejõe veeala. Se e tõttu on ebasoodne mõju loodusalale välistatud . . Samuti puuduvad mõjud kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja selles elutsevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 0,7 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lao loodusalale Suure vahemaa (1 8 , 8 km) tõttu on ebasoodne mõju loodusalale välistatud. . Rannaprotsessidele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu . Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi (emaputk) elupaikadele mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks oleva le liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Tõstamaa loodusalale Kuna Tõstamaa loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (19,9 km) siis nii alale kui ka mere- ja rannikuelupaikadele mõjusid ei avaldu, kuna lainetuse ja mereprotsesside muutuste mõjud sellisele kaugusele ei ulatu. Maismaaelupaikadele ja kaitstavale taimeliigile (emaputk) puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele on ebasoodne mõju loodusalale välistatud. . Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Suure vahemaa (1 2 , 5 km) tõttu loodusalale ebasoodne mõju on vähe tõenäoline, kuid ei ole päriselt välistatud. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine loodusalale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning oluliselt veekvaliteeti ja seeläbi eesmärgiks olevaid kalaliike ei mõjuta. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Ka häiringute (veealune müra) võimalik mõju eesmärgiks olevatele kalaliikidele (hink, jõesilm) on piisava vahemaa tõttu väikene ning tõenäoliselt ebaoluline. Seega mõjud loodusala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja on ebasoodne mõju välistatud. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse-eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Pärnu lahe linnualale Linnuala paikneb tuulepargi alast lähimas punktis 680 m kaugusel. Kuna linnuala lähedusse ulatub tuulepargi ala kitsas põhjatipp , siis jääb vähem kui 2 km kaugusele linnualast vaid 3 potentsiaalset tuuliku asukohta ja vähem kui 3 km kaugusele kokku 5 potentsiaalset tuuliku asukohta. Tuulikute naabruse tõttu võivad linnualale ulatuda vahetud mõjud nii ehitus-, kasutus- kui lammutusaegsete visuaalsete ja heliliste häiringute tõttu, sealhulgas laevaliiklusest tingitud häiringud. Samuti on tõenäolised ajutised ehitusaegsed mõjud linnuala veekeskkonnale heljumi leviku kaudu. Antud mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning kiirelt mööduv ning ilmselt ei avalda liikidele olulisi mõjusid. Suur tuulepargi ala mõjutab merekeskkonda ka tuule- ja lainerežiimi ning ka jääolude (tuulepark võib ankurdada jäävälju) muutmise kaudu. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad, kuid võivad siiski mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimusi. Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest avalduvad mõjud tõenäolisemalt liikidele, kes kasutavad tuulepargi ala naabruses paiknevaid avamere alasid rändeaegsete puhkealadena, toitumisaladena ja talvitusaladena (tuttvart, merivart, sõtkas, aul, hahk, mustvaeras, tõmmuvaeras). Kuna tuulepark paikneb avamerel siis kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid tuulepargi naabruses ei ole ning olulised mõjud haudelinnustikule tõenäoliselt puuduvad. Rannikumere ja rannikualadega seotud linnuliikide elupaigad jäävad tuulepargi alast reeglina enam kui 10 km kaugusele ning oluliste mõjude avaldumine antud distantsilt pole tõenäoline. Kuna kavandatav tuulepark hõlmab ulatuslikku mereala siis võivad kaitstavatele linnuliikidele avalduda mõjud rännete ajal, mil linnud on linnualale saabumas või alalt lahkumas. Kuna liikide rändeteed võivad läbida tuulepargi ala võib see põhjustada isendite hukku kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Kokkuvõttes ei saa praeguses faasis ja praeguste teadmiste baasil välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele . Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Kabli linnualale Kabli linnuala jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on füüsilised mõjud linnualale ilmselt ebaolulised ning kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Olulised häiringud linnualani ei ulatu ning ehitustöödega vette paisatud heljumi alale kandumise tõenäosus on väike ning selle võimalik mõju ebaoluline. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski täielikult välistada ei saa. Antud mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Luitemaa linnualale Luitemaa linnuala jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele. Suure vahemaa tõttu olulisi füüsilisi mõjusid linnualale tõenäoliselt ei avaldu, samuti ei avaldu olulisi mõjusid ka ala veekvaliteedile. Seega kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Häiringud linnualani ei ulatu. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände või edelasse Kuramaa rannikule. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski välistada ei saa. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva linnualale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine linnualale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale ning muutusi kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimustes. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva võimaliku heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning see oluliselt veekvaliteeti ei mõjuta. Olulisi häiringuid antud kauguselt linnuliikidele ei avaldu. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Tuulepargi mõjud rändel olevatele lindudele on tõenäoliselt väikesed ja ebaolulised kuna nii piki Liivi lahe rannikut kulgev põhja-lõunasuunaline rändesuund kui ka üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule kulgev rändesuund tuuleparki ei läbi. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele on ebasoodne mõju välistatud. Natura eelhindamise tulemus Natura eelhindamine tuvastas, et piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu saab mõjud välistada järgmiste loodusalade terviklikkusele ja nende loodusalade kaitse eesmärkidele: Sorgu loodusala , Kabli loodusala , Manilau-Hanilaiu loodusala , Luitemaa loodusala , Metsapoole loodusala , Lemmejõe loodusala , Tõstamaa loodusala ja Ainazi - Salacgriva loodusala . Kihnu loodusala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes). Seetõttu tuleb Kihnu loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Orajõe loodusala kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile (tiigilendlane) ei saa välistada negatiivseid mõjusid hukkumise tõttu tuuleparki läbivatel rännetel. Seega tuleb Orajõe loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Piirkonnas paiknevate linnualade Pärnu lahe linnuala , Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, mis võib avalduda isendite hukkumises rännetel läbi tuulepargi. Seega tuleb Pärnu lahe linnualale, Kabli linnualale ja Luitemaa linnualale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ebaselgeid mõjusid käsitletakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes olulisena. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive (vt ptk REF _Ref527644230 \r \h 2.3 ) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning l ähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused mõjuala suurus ja mõjutatavad keskkonnaelemendid , mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. Kokku võrreldakse viit erinevat alternatiivi (sh 0-alternatiiv) ( vt REF _Ref526251878 \h Tabel 2 ). Käsitlusala ulatu s ja mõjuala ulatuse täpsustamine Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erineva te mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt REF _Ref529272358 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 ) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taim kate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH programmi vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatus jääb ebaselgeks, täpsustatakse selle ulatus KMH käigus. Eeldatavad mõjuallikad Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise, käitamise ja likvideerimisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt REF _Ref40780360 \h Tabel 3 ). Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 3 3 kohaste keskkonnameetmete rakendamist . Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad Tegevus Mõjur Mõjud Mehhaaniline toime Hõljuv sediment Müra ja vibratsioon Elektromagnetväli Füüsiline takistus Merepõhja elustik ja -elupaigad Kalastik Linnustik Käsitiivalised Mereimetajad (hülged) Merepõhja setted ja rannaprotsessid Vee kvaliteet Hüdrodünaamika Jääga seotud riskid Navigatsiooniriskid Õlireostus Kaitsealused liigid ja kaitsealad sh Natura alad Muinsuskaitse väärtused Visuaalne mõju Sotsiaalmajanduslik keskkond Kliimamuutused Radarisüsteemid Ehitustegevus + + + + + + + + + + + + + + + Tuulikupargi kasutamine + + + + + + + + + + + + + + + + + + Tuulikupargi lammutamine + * + + + * + + * + + + + * + * + + Avariiolukord + *Juhul kui tuulikuparki lammutades eemaldatakse merepõhjast tuulikute vundamendid Mõjutatavad keskkonnaelemendid Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk REF _Ref444524003 \r \h \* MERGEFORMAT 7.1 ) kaudu. Järgnevas tabelis on koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele (vt REF _Ref40780418 \h Tabel 4 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Merepõhja elustik ja elupaigad Eeldatavalt on oluline ja otsene mõju tuulepargi ehituse ajal, kuna gravitatsioonivundamentide alune pinnas jm tuleb eemaldada ja ehituseks ette valmistada ning pinnase algne olukord kasutusetapis ei taastu. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb tuulikute vundamendid paigaldada võimalusel kohtadesse, kus ei esine (väärtuslikku) merepõhja elustikku ja elupaiku või see on vähene. Kasutusaegne negatiivne mõju on väheoluline. Tuulikute vundamendid loovad uusi elupaiku ja varjealasid elustikule ja kalastikule (nn ”rifi efekt”) ning toitumispaiku põhjaloomastikule. Mõju on seotud otseselt tuulepargi ning merekaabli alaga. Kaalutakse ka teisi alternatiive merekaablile . Hinnatakse ka merekaablite katkemisega seotud riske. Detailsed merepõhja andmed puuduvad ning seetõttu viiakse tuulepargi arendusalal ja kaablitrasside alal võimaliku mõju väljaselgitamiseks läbi välitööd ning selle põhjal koostatakse ekspertarvamus. Tulemuste põhjal hinnatakse ala põhjaelustiku ja -elupaikade väärtust ning kavandatava tuulepargi mõju, lähtudes nt üldtunnustatud EU LIFE projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ välja töötatud elupaikade klassifikatsioonist (EBHAB). Välitööde metoodiline osa põhineb (sh põhjataimestiku ja –loomastiku uuringud) Eesti Rahvusliku Rannikumere seires kasutataval välitööde metoodikal. Ehitusgeloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Merepõhjaelustiku ja -elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivse iseloomustuse kohta viiakse läbi inventuur. Inventuuri saab läbi viia suvel või sügisel, kuna siis on vegetatsiooni-periood kõige aktiivsem. Inventuuri käigus toimuvad sukeldumised mere põhja, kust võetakse põhjaelustiku proove kavandatavate vundamentide asukohtadest ning tehakse video-vaatlused. Videomaterjali alusel saadakse põhjakoosluste katvus- kirjeldused ning põhjatüübid. Laboratooriumis määratakse proovis leiduvad taime– ja loomaliigid ning leitakse iga liigi arvukus ja kuivkaal. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju merepõhjale vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Kalastik Eeldatavalt on mõju, mis avaldub nii tuulepargi ehitus- kui ka kasutamisetapis ja lammutamisel. Ehitustööde ajal avaldab kalastikule mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum ja laevade müra . Ehitusaegse mõju ulatus sõltub laiali kantud setete ja hõljumi levikust ning ehitustöödel tekkivast mürast. Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks . Kasutusaegne mõju on seotud tuulepargi ning merekaabli alaga. Merekaablite süvistamise ja isoleerimisega tagatakse, et merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele on nullilähedane. Tuulikute opereerimisfaasis avaldavad kalastikule mõju elektrituulikute töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoo l duslaevade liiklusmüra. Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks . Lammutamis-faasis avaldab kalastikule mõju lammutusmüra , pinnasetöödel tekkiv heljum (juhul kui tuulikute vundamendid eemaldatakse mere-põhjast) ning laevade müra. Arvestades, et mõlemad mõjud on lühiajalised ei ole hetkel alust pidada neid olulisteks. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb vundamentide paigaldamisel ja võimalikul eemaldamisel, kaablikraavide rajamisel jm ehitustöödel vältida kalade kudemisperioodi. Heljumi laialdasema leviku vältimiseks tuleb lisaks vältida samaaegselt mitte rohkem kui kahe vundamendi rajamist. Lisaks sellele tuleb kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ning need võimalusel süvistada merepõhja. Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks eelnevalt piirkonnas teostatud uuringud, olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused. Piirkonna kalastiku osas on varasemalt tehtud järgevad uuringud: Aastatel 2015-2019 on TÜ Mereinstituut läbi viidud Pärnu ja Liivi lahe töönduskalade noorjärkude uuringud. Aastal 2015 on TÜ Mereinstituut läbi viinud uuringu: Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused TÜ Mereinstituudi koostatud rahvusvahelise kirjanduse kokkuvõttel põhinev uuring „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ Kavandatava tegevuse piirkonnas viia kse läbi kalastiku inventuur ning kevad- ja sügisräime uuringud ning võrrelda kse nende tulemusi 2018. aastal TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu omadega. Kalastiku inventuur viiakse läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on ca 2 aastat. Kevadräime uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning kestus on 2 aastat. Sügisräime uuringud viiakse läbi august-detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. Uuringu tulemuste põhjal selgub kas rajatav tuulepark võib sattuda vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse vajadustega või kalapüügisektori oluliste huvidega. Kalaproovide kogumine ja analüüs toimub vastavalt HELCOMi juhtnööridele (HELCOM, 2015) ja vastab veekvaliteedi hindamise standardi nõuetele EVS-EN 14757:2015. Uuringuteks kasutatakse nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm silmasammuga võrkudest) ja standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) sektsioon-nakkevõrke. Kevadräime uuring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. Sügisräime uuringu läbiviimise metoodikaks on kudekala püük nakkevõrkudega planeeritava tuulepargi põhjapoolses küljes kahes punktis ning kalavastsete püük larvitraaliga tuulepargi alal 13. punktis. Igas jaamas teostatakse CTD mõõdistused (vee soolsus, temperatuur, hapnikusisaldus ja klorofülli kontsentratsioon) ja määratakse vee läbipaistvus. KMH käigus teostatakse ka räimeparvede liikumise uuring (minimaalselt kahe aasta jooksul). U uring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade analüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste häiringute osas ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang . Elektromagnetvälja mõju hinnatakse arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega mõju kalastikule vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Linnustik Tuulepargi ehituse ajal avalduv mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna tuulepargi sügavuse tõttu ei kattu see lindude toitumisalaga ning on lühiajaline ja ehitustööd toimuvad korraga piiratud alal. Olenevalt ehitust teenindavate laevade sadama asukohast ja kasutatavast laevateest võib kaasneda häiring rännetel peatuvatele, talvituvatele ja toituvatele lindudele, kuid antud mõju ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson OÜ 2012 aastal koostatud KMH aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama laevatee süvendamist . Kasutusaegne mõju on eeldatavalt oluline. Negatiivset mõju avaldab linnustikule tuulikute poolt põhjustatud takistus rändavatele veelindudele ning kokkupõrkeoht tuuliku labadega. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb tuulepargi rajamisel arvestada lindude rändeteedega , m õju on seotud tuulepargi arendusala ja selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus määratakse KMH aruandes. Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks eelnevalt piirkonnas teostatud uuringud, olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused. Piirkonna linnustiku osas on tehtud järgnevad uuringud: 2012-2014. aastal on läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2019 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt koostatud Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda 2016 aastal Eesti ornitoloogiaühingu pool t tehtud Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele, mis käsitleb ka Liivi lahe piirkonda 2010-2012 kestnud GORWIND projekt ehk Liivi laht kui tuuleenergia ressurss, kus käsitletakse ka linnustiku teemasid. Seega on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus ja ka varasemalt koostatud olulisemad linnustiku uuringud, mille tulemused ja järeldused hõlmavad ka Liivi lahte . Arendusala piirkonnas on olemas mitmed lennuloenduse andmed. Eelpool toodud allikate põhjal hinnatakse arendusalal peatuvate lindude arvukust , mis on aluseks lindudele avalduva mõju olulisuse hindamiseks . Juhul kui andmete koondamise ja arvutuste tulemusena saadud andmestikule on linnustiku eksperdi hinnangul vaja kinnitust, siis viiakse läbi täiendav laevaloendus. Hi nna takse ka Liivi l ahe mere tuulepargi panust kumuleeruvasse mõjusse vastavate liikide geograafilistele populatsioonidele . L innustiku uuringu eesmärk on koguda andmeid piirkonna linnustiku kohta. Uuringu tulemusena selgitatakse välja veelindude rände- (oktoober-november, aprill-mai), sulgimis- (august) ja talvitumiskogumite (jaanuar-veebruar) levikumustrid ja arvukustihedus. Uuringu tulemusena valmivad uuringualal koonduvate arvukamate veelindude mudelkaardid. Uuringut saab läbi viia kas lennu- või laevaloenduse teel. Linnustiku uuringu koha pealt on eelistatum variant teostada laevaloendus, kuna lennuloenduse jaoks on kavandatav ala väga väike. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed. Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang. Radarivaatlusi ei pea uuringu teostaja vajalikuks. Küll aga tehakse seda järjekindlalt Eestis. Võimalik on kasutada vanu Kihnult kogutud radariandmeid . Väiksema otsese mõjuga on eeldatavasti alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega mõju linnustikule vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Mõju ulatus sõltub ka tuulikute kõrgusest ja on seotud erinevate linnuliikide lennukõrgusega. Käsitiivalised Eeldatavalt esineb mõju tuulepargi kasutamise ajal. Negatiivset mõju põhjustavad kokkupõrked tuuliku labadega ning barotrauma (kiire rõhu muutuse poolt põhjustatud koekahjustus). Ehitusaegne oluline mõju puudub arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, käsitiivalised on aga öise eluviisiga , ka kokkupõrgete risk on ehitusfaasis väike ja barotraumade risk puudub . Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. KMH koostamise käigus viia kse käsitiivaliste uuring laevaloenduse abil kuni 1 aasta jooksul. Uuringu tulemusena selgitatakse välja käsitiivaliste võimalikud rändekoridorid. Uuring viiakse läbi vaatluste teel. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning kõrgus kõige suurem (300 m). Tuulikute kõrgus on oluline, kuna tavaliselt lendavad käsitiivalised mere kohal ca 10 m kõrgusel merepinnast . 0-alternatiivil mõju puudub. Mereimetajad (hülged) Eeldatavalt oluline mõju tuulepargi ehituse ajal. Ehitustööde ajal mõjutavad mereimetajaid suhteliselt kõrge müratasemega ehitustööd, võimalik vaiade paigaldamine merepõhja ja võimalikud lõhketööd, ning samuti mürahäiring, mis on põhjustatud tihenenud laevaliiklusest. Erinevate häiringute mõjul väheneb tööde tsoonis hüljeste poolt kasutatavate merealade pindala. Silmas tuleb pidada, et kogu alal et ehitata üheaegselt, vaid etapiviisiliselt. Ehitusaegne müra võib mõjutada ka hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades neid töötsoonist eemale. Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks . Ehitustöödega kaasneb heljumi vette paiskamine, mis vähendab vee läbipaistvust ning takistab hüljestel saagi püüdmist. Heljumipilve põhjasettimine võib ohustada kalade koelmuid ning tuua kaasa negatiivseid mõjusid kalastikule ja hüljeste toidubaasile. Tuulepargi kasutamise perioodil võib põhjaelupaikade teisenemine tuua kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste toidubaasis läbi täiendava floora tekkimise tuulikuvundamentidele. Väheldane mõju võib esineda ka tuulikute poolt tekitatud veealuse müra tõttu. Seega avaldub oluline mõju ka tuulepargi kasutamise ajal. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. 2019 . aastal on valminud MTÜ Pro Mare poolt Eesti merealaplaneeringu alusuuringuna Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang . Antud hinnangus on Liivi lahte küll käsitletud, kuid antud piirkonna osas ei ole siiski ammendavaid andmeid mõjude hindamiseks konkreetsel arendusalal. Näiteks hallhülge kohta on viimased andmed aastatest 2007-2008. Eelpool toodust tulenevalt on vaja läbi viia täiendav uuring. Uuringu käigus märgistatakse hallhülged Pärnu/Liivi lahe piirkonnas telemeetriaseadmetega. Loomi jälgitakse umbes 10 kuu jooksul (va karvavahetuse periood, kui nad on valdavalt veest väljas ning nende karv ei võimalda seadmeid kinnitada). Andmed kogutakse GPS asukoha, veerõhu (sügavuse), vee temperatuuri ja selle kohta kas hülged on vee all või vee peal. Kogutud andmete sidumisel saab mõõta muu hulgas vees ja kuival veedetud aega, veesamba eri osades veedetud aega, sukeldumise maksimaalset sügavust ja kuju, liikumissuundi ja kiirusi veepinnal. Statistilise analüüsi tulemusena selguvad eri ruumiosade kasutuse intensiivsus (näiteks mingis etteantud ruudus veedetud tunnid), toitumisalad sukeldumise iseloomu alusel, veepealsed puhkealad (kui sukeldumised pikema aja jooksul puuduvad), liikumistee ning sigimisalad maal või jääl. Loomad tuleb märgistada mais-juunis peale karvavahetust ning jälgida tuleb neid kuni märtsini, mil on sigimisperiood. Analüüse on võimalik teha ka jooksvalt, ent kuna andmebaasid võivad olla väga mahukad, tuleb lõppanalüüsiks kogu andmestik korraga töödelda. Uuringu kestus on 18 kuud. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega mõju hüljestele vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Merepõhja setted ja rannaprotsessid Tuulepargi mõju võib avalduda tormilainete režiimile merepõhja struktuurile, sete te dünaamikale. Eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga . Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub setete ümberpaigutamist ja resuspensiooni. Selle mõju avaldub piiratud alal ning lühiajaliselt. Tuuleparkide rannikumerre rajamine ei mõjuta (on neutraalne) rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist , kuna rajatav tuulepark asub piisavalt kaugel . Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb võimalusel vältida süvendustöid ja muid pinnasetöid tugevate tuulte tingimustes (hoiab heljumi leviku mõju piiratud alal). Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Välitööd viiakse läbi kevadel. Uuringupiirkonnas tehakse uuringud setete leviku, paksuste ja lasuvustingimuste määramiseks ning proovivõtmised settetoruga ja haardkopaga setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks. Peale välitööde läbiviimist määratakse laboratoorselt setete lõimiseline koostis ning raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused. Uuringu tulemusena selgub millised põhjasetted vaadeldavas piirkonnas esinevad, kas setetes esineb reostust ning kas kavandatav tegevus tekitab suurtes kogustes heljumit (määratakse lõimis). Lisaks sellele selgitatakse välja võimalik mõju merepõhja struktuurile ja setete dünaamikale. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju merepõhja setetele vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. Mõju randadele ei sõltu sellest, milline alternatiiv rajamisel rakendub. 0-alternatiivil mõju puudub. Vee kvaliteet Mõju vee kvaliteedile võib avalduda tuulikupargi ehituse ja lammutamise ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast veesambasse paisatud setete ja heljumi kogusest ja kvaliteedist ning valitsevatest hüdrodünaamilistest tingimustest. Mõju leevendamiseks on soovituslik süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte teostada tugevate tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse KMH käigus läbi vee kvaliteedi uuring, mille eesmärk on jälgida ja kirjeldada võimalikke ehitustegevusest ja hilisemast tuulepargi opereerimisest tulenevaid muutusi. Uuring teostakse kavandatava tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatava mõjualasse jääval merealal. Mõjual a välja selgitamiseks on vajalik piirkonna 3D hüdroloogilise mudeli olemasolu. Uuringu käigus hinnatakse järgmisi parameetreid: vee läbipaistvus, hapniku kontsentratsioon, klorofülli kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. Uuringus on taustandmetena võimalik käsitada rannikumere operatiivseire andmeid. Merevee kvaliteedi hindamise jaamade võrgustikku saab kasutada ka planktonikoosluste olukorra kirjeldamiseks. Uuringu metoodika vastab riikliku rannikumere seire programmis kasutatavale metoodikale. Veekvaliteeti hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) rakendamiseks väljatöötatud indikaatorite ja kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (keskkonnaministri 12.11.2010 määrus nr 59 ja selle Lisa 6). Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Hüdrodünaamika, jääga seotud riskid, navigatsiooni-riskid, võimaliku õlilaigu levik sh Läti vabariik Eeldatavalt on tegu väheolulise mõjuga. Tuulepargi rajamise mõju hüdro-dünaamikale seisneb tuule- ja lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub ka hoovustele ja vertikaalsele segunemisele. Tegu on neutraalse mõjuga. Jääga seotud riskid võivad avalduda nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Mõjude leevendamiseks tuleb vundamendi tüübi valikul ja projekteerimisel arvestada 50 aasta jooksul esineda võiva karmima talve jäätingimustega. Jäätingimustega tuleb arvestada ka tuulepargi ehitamise ajal – soovitav on ehitustöid mitte teostada jää esinemise perioodidel. Jäätumisel on mõju nii laevandusele kui ka mereimetajatele. Navigatsiooniriskid ja sellest tulenevad riskid mere reostusele võivad avalduda nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke oht on nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde käigus järgida ohutus-reegleid. Tuulepargi ekspluateerijal peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks vähemalt ööpäeva jooksul peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Hüdrodünaamika mõju osas teostatakse teoreetiline mudeleksperiment. Tuulepargi mõju lainetusele selgitatakse välja lainemudeliga SWAN . J ääriskide osas antakse eksperthinnan g tuginedes varasematele alusandmetele ja läbi viidud uuringutele, nagu E esti mereala planeeringu raames läbi viidud jääolude uuring ning uuritakse teiste tuuleparkide kogemusi Skandinaavias . N avigatsiooniriskide hindamisel tuleb kasutada meretuuleparkide või muude samaväärsete objektide rajamisega kaasnevate riskide hindamiseks koostatud metoodika t. Vastav metoodika tuleb eelnevalt kooskõlastada Veeteede Ametiga. Võimaliku õlireostuse leviku tõenäosusliku käitumise hindamiseks tuulepargi asukohas kasutatakse TalTech’i Meresüsteemide Instituudis välja töötatud mudelit. Mudeleksperimen t viiakse läbi aastaajast sõltumatult. Eksperthinnang antakse tuulepargi mõjule seoses jääoludega. Eksperthinnangu aluseks on analoogilis ed arendused lähiriikides ning olemasolev kirjandus. Navigatsiooniriskide hindamiseks tuleb kaasata ekspert, kellel on teadmised ja kogemused tuulepargi rajamisest tekkivate veeliiklusega seotud ohtude ja ohustsenaariumite tuvastamiseks, nendest tulenevate riskide taseme hindamiseks ning vajadusel riske leevendavate meetmete välja töötamiseks. Vastaval eksperdil peaks olema laevaliikluse korraldamise või laevajuhtimise alane kogemus või varasem riskide hindamise kogemus rahvusvaheliselt tunnustatud meretuulepargi navigatsiooniriskide hindamise metoodika järgi. Navigatsiooniriskide leevendamiseks tuleb tuulikute paiknemine tuulepargi alal kooskõlastada Veeteede Ametiga ning tuulepargi ala ja veeliikluse alad tuulepargis või selle vahetus läheduses tuleb märgistada vastavalt nõuetele. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb lähtuda juhendist PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ Märgistuse puhul tuleb lähtuda juhendist IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Välisõhu seisund Eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. M õju avaldub nii ehitus-, kasutus kui ka lammutusprotsessi käigus. Kavandatava meretuulepargi rajamisega tekib õhusaaste ehitusprotsessi käigus seoses tihedama laevaliiklusega. Tegu on ajutise mõjuga. Meretuulepargi opereerimise ajal võib mõju välisõhu kvaliteedile avalduda seoses meretuuleparki teenindavate laevade liikumisega. Arvestades, et nii rajamisel kui ka opereerimisel on korraga töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks Välisõhu seisundi hindamise aluseks on erialane kirjandus ja eksperthinnang. Lisaks hinnatakse tuulepargist tekkiva tuuleturbulentsi mõju . Mõjude hindamise aluseks on erialane kirjandus ja eksperthinnang. 1., 2., 3. ja 4. alternatiivi mõju on samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub. Müra , infraheli, madalasageduslik müra ja vibratsioon Eeldatavalt ei ulatu oluline mõju maismaale. Kaugus mandrile 15,8 kilomeetrit ja Kihnu saarele 10,0 kilomeetrit Tuulikute tekitatud müra sõltub eelkõige seadme konstruktsioonist, kõrgusest ja tüübist. Lähtudes tüüpilise tuuliku helivõimsustasemest, siis teoreetiliste arvutuste alusel (ISO 9613-2) kohaselt sulandub tuulikute tööst põhjustatud müra ülejäänud loodusliku keskkonna mürafooni hinnanguliselt ca 500 m kaugusel tuulikust (arvutuslik müratase L Aeq 45 dB). Häirivaks võib helitugevus osutuda eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse ning teiste looduslike taustahelide tõttu keerulisem eristada tuulikute müra üldisest mürafoonist, kui tuulikud paiknevad rannikust kaugel . Müra ja vibratsioon tekib nii tuulikute ehitustööde, töötamise ja demonteerimise etapis. Eeldatavalt on tuulepargi rajamise ja demonteerimise etapid intensiivsema müratasemega kui tuulikute töötamise etapp. Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada samuti infraheli ja madalasagedusliku müra teket. Infraheliks nimetatakse helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale kuuldav . Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 10-200 Hz. Veeloomastikule võib mõju avaldada veealune müra mida põhjustavad konstruktsiooni töötavad osad (generaator, jahutussüsteemid) – täpsustatakse KMH koostamise käigus. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegse ja ve ealuse müra hindamise aluseks on erialane kirjandus ja eksperthinnang. Tuulikute töötamise müra hindamiseks teostatakse modelleerimine ja koostatakse mürakaart vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning antakse eksperthinnang. Müra modelleerimine teostatakse aastaajast sõltumatult. Keskkonnamüra modelleerimisel kasutatakse A-korrigeeritud helirõhutaset L pA (dB), mis vastab inimkõrva kuulmisele. Modelleerimisel arvestatakse maapinna ja veepinna helipeegeldustega, heli levikus väliskeskkonnas, müraallikate helivõimsustasemetega, müraallikate kõrgustega veepinnast jne. Infraheli, madalasagedusliku müra ja vibratsiooni hindamise aluseks on eksperthinnang erialase kirjanduse ning analoogia põhjal. Madal sagedusliku müra soovituslikud tasemed öisel ajal siseruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“. Välitingimustes madalsage dusliku müra helirõhutasemete osas riiklik regulatsioon puudub, muu müra osas lähtutakse Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71. 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub. Kaitsealused liigid ja kaitsealad Mõju võib avalduda kaitsealade kaitse-eesmärkidele. Kavandatava tuulepargi mõjualas asub Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on er inevate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Seega on mõju kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele ning elupaiga-tingimustele, samuti võib mõju avalduda lindude rändes. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mõju võib avalduda seoses lindude rändega. Hindamise aluseks on keskkonnaregistri andmebaas, EELIS, inventuuride ja uuringute andmed ning liigi kaitse tegevuskavad. Mõjude ulatuse, tugevuse ja olulisuse analüüsil tuginetakse kaardikihtide analüüsile ning eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid Käesoleva KMH programmi peatüki REF _Ref444765433 \r \h \* MERGEFORMAT 6 alusel ei saa mõju Natura 2000 aladele välistada . Natura alade terviklikkusele pole mõjusid ette näha kuid mõjud võivad avalduda alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (linnuliikidele, mereimetajatele ja käsitiivalistele). Eelhindamise kohaselt ei saa täielikult välistada mõjude avaldumist järgmistele Natura võrgustiku aladele: Kihnu loodusala, Orajõe loodusala, Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala. Kavandatavale tuulepargile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnuala. Linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta seal esinevate linnuliikide elupaikasid. Seega on mõju Natura 2000 aladele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda tuulepargi naabruses paiknevatele lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele. Mõju Pärnu lahe linnualale on seotud otseselt naabruses paikneva tuulepargi alaga. Ülejäänud Natura alade puhul võivad mõjud avalduda vaid seoses lindude ja käsitiivaliste võimalike rännetega läbi tuuleparkide rändega. Ka hüljeste puhul võivad mõjud avalduda eeskätt rännete kaudu ning lühiajalise veealuse müra tõttu. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise protsessi käigus koostatava linnustiku eksperthinnangu tulemus Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Muinsuskaitse väärtused Lõhkekehad ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid Eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. Mõju võib avalduda läbi ligipääsu takistamise ning setete kandumisega muinsuskaitseväärtusele. Mõju leevendamiseks tuleb tuulikute asukohad valida selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine ja avalik ligipääs. Puudub teave a rendusalal ning selle vahetus läheduses lõhkekehade ja m uude ajalooliselt ohtlikke objektide olemasolu kohta. Mõju on seotud otseselt tuulepargi arendus ala ja merekaablite koridoriga . Hindamise aluseks on kultuurimälestiste riiklik register ja ekspertarvamus. Kultuuripärandi otsimiseks vajalik m etoodika kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi viia ettevõtte poolt, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). Allveearheoloogilise uuringu meetod: kõrgresolutsiooniga sonariuuring (soovitavalt uuring külgvaate sonariga) ja leitud inimtekkeliste anomaaliate, mis võivad omada kultuuriväärtust (nagu laeva või õhusõidukite vrakid) 3D video- või fotodokumentatsioon. Lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuringu metoodika kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse kultuuripärandi eksperdi kaasamine. Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb varasemate uuringute tulemustele. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Visuaalne mõju Mõju sõltub tuulepargi täpsest asukohast (tuulepargi kaugus rannikust), selle suurusest ja tuulikute paigutusest. Mõju on seotud tuulikupargi läheduses asuvate rannikualade ja Kihnu saare ga. Senine rahvusvaheline kogemus on näidanud, et kui tuulikupark asub rannikust ca 10 km kaugusel, siis on see ühiskonna poolt aktsepteeritav . Vastavalt koostatavale Eesti mereala planeeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koonda da tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Mõju hindamiseks teostatakse dünaamiline 3 D mudel (Kihnu, Häädemeeste). Mõju hindamisel on oluline eristada inimeste tajutavat, subjektiivset hinnangut uuele olukorrale võrreldes varasemaga. Peale selle on oluline eristada objektiivset muutust mere- ja maastikupildis, mida saab hinnata näiteks tuulikute ja ranniku vahemaa alusel või ka näiteks enimkäidavatest kohtadest avanevate vaatesektorite alusel. Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem ning seega otsene mõju vähesem võrreldes alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Sotsiaal majanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja hinnata järgmised sh lisaks mandrile seonduvalt Kihnu saarega : ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh kalandussektorile ▪ Mõju piirkonna turismile ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale sh kinnisvara väärtuse muutusele Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)). Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Sotsiaalmajanduslike mõjudena analüüsitakse ka Kihnu saare elektrienergiaga varustuskindluse temaatikat ja pakutakse välja parim võimalik lahendus Kihnu saare varustuskindluse tõstmiseks. Oluline on tagada, et Kihnu saare elektrivarustuse parendamise projekt oleks täideviidav eraldiseisvalt, sest tuulepargi rajamine on ajamahukas projekt, mis võib selle otsesel sidumisel Kihnu elektrivarustatuse parendamisega hakata viimati nimetatut takistama. Lisaks on viimase paari aasta jooksul edukalt rajatud väikesaarte elektrivarustuse tagamise projekte- nt Ruhnu, mis sisaldavad erinevaid kompleksseid paindlikke ja taastuvenergia lahendusi. Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju kalandusele selgitatakse välja KMH aruande koostamise protsessis. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne ning avaldub otseselt siis, kui toimub laevade kokkupõrge tuulikutega ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju leevendamismeetmeid on kirjeldatud navigatsioonimõjude valdkonnas. Mõju turismile on eeldatavalt väheoluline. Mõju kinnisvarale on eeldatavalt väheoluline. Hindamise aluseks on erialane kirjandus, analoogsed projektid ja nende KMH-d (nii Eestis kui ka mujal , KMH menetluse käigus esitatavad arvamused ja seisukohad, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering , asjakohased (st vastavat infot sisaldavad) kohalik e omavalitsuste üldisema taseme planeeringud ning ekspertarvamus. Mida vähem on tuulikuid, seda väiksem on tõenäosus, et laevad tuulikutega kokku põrkavad. Seega on vara seisukohalt väikseima mõjuga alternatiiv nr 4. Ülejäänud valdkondade poolest on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju samaväärne. 0-alternatiivil mõju p uudub. Kliimamuutused Eeldatavalt on tegemist olulise positiivse mõjuga. Taastuva elektrienergia tootmise suurenemine vähendab fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust, avaldades nõnda positiivset mõju kliimamuutusele ja aidates Eesti Vabariigil täita rahvusvaheliste kliimaeesmärke. Hindamise aluseks on erialane kirjandus ja ekspertarvamus. Kuna iga vaadeldava alternatiivi puhul on tuulikupargi koguvõimsus sama, siis on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub. Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis Eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. Mõju avaldub tuulikupargi kasutamise faasis. Kuna kavandatavad tuulikud on kõrged , siis võivad need häirida PPA mereseiresüsteemi radarite , Kaitseministeeriumi radarite ning Läti mereseiresüsteemi tööd, tekitades tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda ka navigatsiooni raskendatud jälgimine planeeritava tuulepargi alal. Tuulepargi kasutamine võib avaldada vähesel määral mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel tehakse koostööd Lennuametiga Mõju leevendamiseks tuleb teha koostööd vastavate ametiasutustega. Hindamise aluseks on erialane kirjandus ja ekspertarvamus. Muuhulgas u uritakse teiste riikide kogemust lennutrajektooride, ohutuse tagamise, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. Samuti hinnatakse võimalikku mõjumeresidesüsteemidele, AIS seadmetele ja laevaradarite tööle ning ESTER raadiosidele . Meretuulepargi lahendus planeeritakse vastavalt uuringutele selliselt, et selle mõju mereseiresüsteemidele on väheoluline. Vastav lahendus kooskõlastatakse ka asjaomaste asutustega. 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on samaväärne. 0-alternatiivil mõju puudub. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis (vt REF _Ref444532249 \h \* MERGEFORMAT Tabel 5 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010 Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja jooksul Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH algatamisest teavitamine 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eksperdirühm koos arendajaga koostavad KMH programmi (eelnõu) Esimesel võimalusel alates KMH algatamisest Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku kestusega vähemalt 14 päeva , Lätis kestvusega kaks kuud Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud töö tegemiseks vajaliku aja jooksul (sõltub laekunud arvamuste arvust ja sisust) Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu sh vajadusel Lätis esimesel võimalusel pärast avalik väljapaneku lõppu ja laekunud arvamuste analüüsimist Eesti Energia AS, Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest sh Lätis * Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS Arendaja esitab KMH programmi Järelevalvajale heakskiitmiseks 20 tööpäeva jooksul arvestades programmi täiendamisest ja vastuste saatmisest Eesti Energia AS KMH programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse tegemine 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest* Keskkonnaministeerium Järelevalvaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul otsuse tegemisest* Keskkonnaministeerium Uuringute teostamine Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat Skepast&Puhkim OÜ Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab KMH aruande 4 kuu jooksul peale uuringute aruannete valmimist Skepast&Puhkim OÜ Arendaja esitab KMH aruande otsustajale 40 tööpäeva jooksul arvestades aruande valmimisest Eesti Energia AS Otsustaja kontrollib KMH aruannet aeg määramata Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul aruande saamisest , Lätis kestvusega ca kaks kuud Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestusega vähemalt 14 päeva Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud töö tegemiseks vajaliku aja jooksul (sõltub laekunud arvamuste arvust ja sisust) Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande avaliku arutelu sh vajadusel Lätis esimesel võimalusel pärast avaliku väljapaneku lõppu ja laekunud arvamuste analüüsimist Eesti Energia AS, Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest* Skepast&Puhkim OÜ, Eesti Energia AS Arendaja esitab KMH aruande Järelevalvajale heakskiitmiseks 20 tööpäeva jooksul arvestades programmi täiendamisest ja vastuste saatmisest Eesti Energia AS KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse tegemine 30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest* Keskkonnaministeerium KMH aruande ning aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu kooskõlastamine Keskkonnaametiga. 30 päeva jooksul Keskkonnaministeerium Järelevalvaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul otsuse tegemisest* Keskkonnaministeerium Kogu KMH protsessi eeldatav kestvus Eeldatavalt 5 aastat Kõik osapooled Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seo ses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt REF _Ref444533710 \h \* MERGEFORMAT Tabel 6 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn tel +372 667 2004 [email protected] On otsustajana menetlus-protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja Pädevad asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 Tallinn [email protected] Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Kihnu vallavalitsus Linaküla, Kihnu vald 88003 Pärnumaa [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus Pargi tee 1, Uulu küla 86502 Häädemeeste vald, Pärnumaa [email protected] Ruhnu vallavalitsus Ruhnu, 93001 Saare maakond [email protected] Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn [email protected] Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn [email protected] Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn [email protected] Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn [email protected] Keskkonnainspektsioon (KKI) Roheline 64, 80010 Pärnu [email protected] Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid Läti Vabariik - Läti Vabariigi Keskkonna kaitse ja Regionaalarengu Ministeerium - Peldu iela 25, Riga, LV-1494, Latvia E-mail: [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu Liiva 2c/37, Pärnu 80010 [email protected] Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted - Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed REF _Ref444533710 \h \* MERGEFORMAT Tabel 6 ). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Tarbija kaitse ja Tehnilise Järeleval ve Amet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: väljaandes Ametlikud Teadaanded; maakonnalehtes; kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses) , arvestades arenduse asupaika meres on TTJA otsusega Häädemeestel ja Kihnus; vallavalitsuste veebilehtedel. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 16 korraldas Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) KMH programmi avaliku väljapaneku, mis toimus ajavahemikul 11-31.03.2020. Avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 14 kirja kokku 140 ettepanekuga. Oma seisukohad saatsid muuhulgas naabruses asuvad kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Veeteede Amet ning MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Olulisemad ettepanekud puudutasid kaasamist, sotsiaalmajanduslikku mõju sh visuaalne mõju ja mõju kalandusele, tuulikute arvu, linnustiku puudutavaid mõjusid ja alternatiive võrreldes algse hoonestusloa taotlusega ning arendusala kaugust rannikust ja Kihnu saarest. Kokkuvõttev küsimuste ja nendega arvestamise tabel edastatakse kõikidele kirja saatjatele ning lisatakse ka käesolevale KMH programmile . Võimalik piiriülene mõju Kavandatav meretuulepargi arendusala asub ca 288 m kaugusel Läti territoriaalmere piirist. Seega on tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras . Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu menetluse käigus oli Läti Vabariigi soov, et meretuuleparki ei kavandataks Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Meretuulepargi võib rajada riigipiirile lähemale juhul kui Eesti Vabariik ja Läti Vabariik saavutavad selle osas ühise kokkuleppe. Seega tuleb riikidevahelise erimeelsuse ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks teavitada Läti Vabariiki käesoleva KMH programmi koostamisest ning kaasata Läti Vabariik keskkonnamõju hindamise protsessi. Peatükis REF _Ref41549533 \r \h \* MERGEFORMAT 9.2 kirjeldatud avalikustamise käigus saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt kirjad ka Läti Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ja Leedu Vabariigile. Rootsi Kuningriik ei vastanud kirjale, Leedu ja Soome soovisid olla kursis hindmaise tulemustega ning Läti Vabariik avaldas soovi olla kaasatud KMH protsessi. Läti poolsed põhilised ettepanekud olid seotud mereohutusega, avariide likvideerimisega, navigatsiooniga ning mõjuga Läti Natura aladele . KMH menetlus viiakse läbi Eestis, kuid vastavalt taotlusele kaasatakse KMH läbi viimisesse ka Läti vabariik . Selleks tõlgitakse esmalt KMH programm Läti keelde, korraldatakse sealne avalikustamine ning avalik arutelu. Programm esitatakse heaks kiitmiseks siis kui vastavad protseduurid KMH programmiga on ka Lätis lõppenud. Läti Vabariigi kaasamine Vastavalt kirjaga 27.03.2020 nr 5-01/270 avaldatud soovile kaastakse käesoleva KMH menetlusse ka Läti vabariik. KMH programm tõlgitakse Läti keelde ning Läti vabariigis viiakse paralleelselt Eestiga läbi avalikustamine. Läti poolsete ettepankutega arvestamise ja mittearvestamise osas teavitatakse Läti vabariiki kirja teel. Samuti tõlgitakse KMH aruande materjalid ning avalikustatakse paralleelselt Eestiga ka Läti vabariigis. Läti vabariigi poolt esitati kokku kahel avalikustamisel kokku 23 ettepanekut, millest enamikuga on KMH programmi täiendmaisel arvestatud. Vastavalt Läti vabariigist saadud kontaktidele võetakse KMH aruande koostamisel ühendust sealsete asjaomaste asutustega, et tagada tihe koostöö mõjude hindamisel ka Läti vastavate ametkondadega. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu: Asjakohased õigusaktid Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla planeeringud, arengukavad ja strateegiad Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted) Keskkonnaregister Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS Kultuurimälestiste riiklik register Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. Tabel 1. Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 1. ELF, Seetõttu peame vajalikuks alapeatükki 4.1.4 Ei arvesta. Käsitiivaliste teemat on meie arvates KMH programmis käsitletud piisaval määral. 02.04.2020 „Taimestik ja loomastik” jaotist „Loomastik” KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 on eraldi nr 77 täiendada nahkhiiri puudutava osas. välja toodud Käsitiivalised ning nendega seotud mõjud, nende olulisus, mõjude hindmaise metoodika ning alternatiivide võrdlus Peatükis 1 toodud ekspertrühma on kaastatud ka käsitiivaliste ekspert. Nahkhiirtele avalduda võiva mõju täiendavat Arvestame osaliselt. Leiame, et käsitiivaliste teema KMH programmis piisavalt käsitletud (vt uurimist rõhutab ka Pärnu mereala planeering ja eelmine punkt). Lisame KMH alapeatükki 4.1.4 loomastiku punkti alla ka käsitiivalised. selle KSH. Planeeringu seletuskirja alapeatükk 3.6 KMH koostamise käigus arvestatakse kõiki asjakohased ja arendusalaga seotud strateegilisi „Taastuvenergeetika” toob välja rea põhimõtteid alusdokumente, sh ka kehtivaid planeeringuid kavandatava tegevusega seonduva ulatuses. tuulenergeetika arendamisel, millest kolmas Viitame, et aja möödudes võivad teadmised ja info teatud keskkonnaaspektide osas rõhutab selgelt vajadust täpsustada mõju täpsustuda, mille tulemusel konkreetne kohustuslik tingimus või soovitused aastaid tagasi nahkhiirtele nagu ka teistele liigirühmadele. Sama koostatud strateegilises dokumendis ei pruugi olla enam asjakohased. Kõikvõimalikud mõjud rõhutab ka KSH alapeatükk 4.16 „Nahkhiired”. ja aspektide uurimisvajadus analüüsitakse läbi iga kavandatava mõjuhindamise programmi ja põhiaruande koostamise käigus. Eksperdid otsustavad parima võimaliku teadmise järgi, kas mingile aspektile avaldub mõju ja kas see mõju võib olla oluline. Kui tuvastatakse eeldatavalt Kuigi KMH programmi alapeatükist 4.1.4 on oluline mõju või ei saa olulist mõju välistada või on mõju teadmata, siis seda ka KMH käigus nahkhiired kahetsusväärselt välja jäänud, on hinnatakse. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, vaid olulisi tervitatav, et alapeatükis 7.2 „Eeldatavad keskkonnamõjusid. mõjuallikad” olevas tabelis on nahkhiired siiski märgitud. Tuleb nõustuda seal antud hinnanguga, Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid et käsitiivalisi mõjutab tõenäoliselt enim oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele on väheoluline, kuna ehitustegevus – s.o tuulepargi kasutamine, kuid siiski ei saa täiesti tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised on öise eluviisiga ning välistada ka näiteks ehitusaegset mõju. kasutavad staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. Selguse huvides on otsustatud siiski käesoleva arendusprojekti raames läbi viia käsitiivaliste Ka alapeatükis 7.3 olev tabel 6 kajastab rändeuuring Liivi lahe piirkonnas.(vt ptk 7) Mõju prognoosimeetod on esitatud käsitiivaliste käsitiivalisi, mis on kahtlemata tervitatav. Siiski eksperdi poolt, mistõttu ei ole põhjust kahelda selle sobivuses. Lisaks võetakse KMH vajaksid siin mõned aspektid täpsustamist. Tabelis koostamise käigus kokku erinevad käsitiivalistega seotud uuringute tulemused. Eelnevalt väidetakse, et nahkhiirte käitumine tuuleparkides nimetatu põhjal koostatakse vastav eksperthinnang, mille tulemus koondatakse KMH on sarnane lindude omale. Tegelikult on siiski palju aruandesse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number põhimõttelisi erinevusi ning nahkhiirte KMH ülesandeks on muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võivad käsitiivalised olla käitumuslikud jm iseärasused võivad tingida selle, kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määrata ka vastavad leevendusmeetmed et tuuleenergeetika ohustab neid enam kui linde. ning seiretingimused. KMH koostamisel lähtutakse kehtivast õigusruumist ning asjakohastest rahvusvahelistest riiklikest kohustustest. Võimalusel võetakse arvesse ka erialagruppide Samas tabelis toodud mõju prognoosimeetod on soovitusi edaspidiste tingimuste osas. Tutvusime ka teie poolt viidatud memoga, kuid esitatud liiga konspektiivselt. Leiame, et tuleb selgitame, et dokument ei sisalda käsitiivaliste uuringumetoodikat ega konkreetseid juhtnööre lähtuda Euroopa nahkhiirte kaitse leppe uuringute läbiviimiseks. Tegemist on soovitusliku iseloomuga kokkuvõttega rahvusvahelisest EUROBATS osapoolte kohtumise resolutsiooni 8.4 ümarlauakohtumisest, mida võib olla asjakohane arvesse võtta arendusprojekti keskkonna- või põhimõtetest (vastu võetud lepinguosaliste riikide ehituslubade taotlemise faasis, mil on asjakohane määrata vajalikud seiretingimused, kuid kohtumisel Monacos 8.-10. oktoobril 2018. a.; kuna KMH programmi ülesanne on tuvastada olulised keskkonnamõjud ning määrata nende edasine hindamise kava, siis leiame, et KMH programmi ehk käesoleva KMH lähteülesande https://www.eurobats.org/sites/default/files/docu koostamise raames selle memo kasutamine ei ole asjakohane. ments/pdf/Meeting_of_Parties/MoP8.Resolution% 208.4.%20Wind%20Turbines%20and%20Bat%2 0Populations_0.pdf). Tuleb teha kindlaks, kas On selge, et igal uuel ettevõtmisel on mõju teda ümbritsevale keskkonnale, kuid selgitame, et planeeritav ala on arenduseks sobiv nahkhiirte igasugune seire ei vähenda keskkonnariske ja -mõju. Seega, ootame järgnevatelt etappidelt, aspektist, vajaduse korral tuleb korrigeerida ala et seirevajaduse määramisel lähtutakse reaalsest ühiskondlikust vajadusest ning otstarbekast piire ja töötada välja konkreetsele alale sobivad ressursikasutusest ning omalt poolt kinnitame, et vajalik seire saab kindlasti tehtud. leevendus- või kompenseerimismeetmed ning planeerida vastav ehitusjärgne seire. 2. EOÜ, Eesti Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) taotluse alusel Arvestame. ornitoloogide algatati Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. ühing korraldusega nr 311 hoonestusloa menetlus ja Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 31.03.2020 keskkonnamõju hindamine meretuulepargi 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi rajamiseks Liivi lahte. Taotluse kohaselt on koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete suurusega 183 189 290 m². Hoonestusluba alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KeJHS § 31 lõige 1). taotletakse 50 aastaks. Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel KMH programm kirjeldab kavandatavat tegevust päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse Eesti Energia AS soovina rajada Liivi lahte korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH meretuulepark, kus olenevalt valitud programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 tuulikut (KMH programmi pt 2.1). Eeldades, et tegelik EE soov on rajada kuni 160 tuulikut, ei ole asjakohased ka KMH programmi pt 2.3 kaalumiseks esitatud alternatiivid. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Mõjude eelhinnang Natura 2000 võrgustiku Pärnu Arvestame. lahe linnualale (rahvusvaheline kood EE0040346) Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber on ebapädev, ehkki järeldus, et läbi tuleb viia kirjutatud. asjakohane hindamine, peab paika. Eelhinnangu suurim ebatäpsus sisaldub väites, et „Tuulepargi kasutusfaasis kaasneb rootorite pöörlemisega heliline ja visuaalne häiring, mis võib vähesel määral mõjutada tuulepargile lähimas loodusala servas olevaid linde. Olulised mõjud on siiski vähetõenäolised.” Paljud veelinnuliigid (näiteks kaurid, vaerad, aul, alklased) on võrdlevate uuringute alusel avamere tuuleparkide rajamise suhtes väga tundlikud. Uuringutega on veenvalt näidatud, et linnud kasutavad tuulepargi ja selle ümbruse veeala peale tuulepargi rajamist oluliselt vähem (funktsionaalne elupaikade kadu) (üks ülevaade näiteks Fox & Petersen 2019. Offshore wind farms and their effects on birds. Dansk Orn. Foren. Tidsskr. 113: 86-101). Punakurk-kauri puhul on asustustiheduse vähenemist registreeritud kuni 16 km-ni tuulepargi väliskontuurist (Mendel et al. 2019, op cit.). KMH pt 7 määrab KMH käsitlusalaks (eeldatavaks Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala mõjualaks) kogu meretuulepargi arendusala ning ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: väljaspool seda arendusala servast vähemalt 1 km Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st raadiuses asuva piirkonna, tehes reservatsiooni, kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud et mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide seda käsitletakse KMH aruandes. keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks Merelinnustiku puhul tuleb mõjusid hinnata mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja vähemalt 15 km ulatuses tuulepargi alast merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. väljapoole. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.  No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Tabelis 6 on toodud eeldatavad mõjud, Ei arvesta. Oleme seisukohal, et olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus mõju tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste valdkondade kaupa. mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel viiakse läbi ka vaatluseid. Seega uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse Linnustiku osas on käsitlus lahtris „Mõju seos ja läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust olulisus” ebapiisav ega vasta üldtunnustatud teadmisest, mis omakorda pärineb erinevatest allikatest. arusaamadele avamere tuuleparkide mõjudest linnustikule. Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui Lahtris „Mõju prognoosimeetod” kavatsetakse kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostati konkreetse mõju hinnata olemasolevate andmete ja uuringute arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba baasil1. arvestanud ja arendusala vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et See on vastuolus Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vaatlusala ei kattu täpselt arendusalaga, annab see meie hinnangul Liivi lahe osas korralduse nr 311 punktiga 3.3., mis kohustab piisava ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline tegema koormatava mereala suhtes tervikuna mh uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe uuringu. piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti 2012-2014. aastal läbi viidud linnustiku uuring mereinstituut Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood linnustiku eeluuringu koondaruanne“ (täitja: Tartu 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing Ülikooli Eesti mereinstituut), mida kavatsetakse 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood kasutada peamise alusena linnustikule 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing avaldatavate mõjude hindamisel, on suuremas 5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja osas ebasobiv, kuna toonane uuringuala asus järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. valdavalt väljaspool praegu kavandatavat tuulepargi ala. Uuringus kasutati lindude rände uurimiseks radarit, mis paiknes Kihnu saarel ja Arvestades olemasolevaid uuringuid, ei ole nii detailseid ja olemasolevaid tulemusi mille tööraadius (u 10 km) ei ulatunud praegu dubleerivaid uuringuid vaja läbi viia. Lisaks selgitame, et Teie poolt välja pakutud uuringualal kavandatava tuulepargi alani. Uuringus viidi läbi mõned peatuvate lindude loendused laevalt ning 1 2012-2014. aastal on läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, vastutav koostaja: Mati Kose. Uuringu tulemusi saab kasutada Liivi lahe meretuulepargi KMH protsessis. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed (GORWIND projekt). Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number loendusala kattus praegu kavandatava tuulepargi s.o umbkaudu 1600+ km2 ei ole Teie poolt esitatud metoodika Teie poolt soovitud alaga vähesel määral. detailsusastmega uuringute läbiviimiseks sobivaim lahendus. Gorwind projekti andmed on kasutatavad, kuid KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks eraldiseisvana samuti ebapiisavad mõjude oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav hindamiseks. linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete EOÜ on seisukohal, et praegu puuduvad andmed, täpsustusvajadusest. mis võimaldaks analüüsida, kas planeeringualal leidub piirkondi, kus tuulikute paigaldamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eeluuringuna tuleb läbi viia vähemalt kaheaastane uuring, mis hõlmab tuulepargi ala ja selle puhvrit vähemalt 15 km ulatuses. Peatuvaid (toituvaid, puhkavaid) veelinde tuleks loendada lennukilt või laevalt soovitavalt kuuel korral aastas (üks talvine ja suvine, kaks kevadist ja sügisest loendust). Radarvaatlused ja sellega sünkroonsed visuaalsed loendused tuleks sooritada laevalt nii kevadisel kui sügisesel rändeperioodil, registreerimaks rändevoogusid ning kohapealseid lende erinevate peatumisalade vahel (lindude lennusuundi ja - kõrgusi). Liivi lahe tuulepargi KMH programm avalikustati Ei arvesta. KMH programmi avalikustamine on toimunud vastavalt seaduses kehtivatele Ametlikes Teadaannetes 11.03.2020 ning avaliku nõuetele. Viitame, et Vabariigi Valitsuse otsus ei piiranud avalikustamiste protsesse, sh väljapaneku perioodiks määrati 12.03.2020- avalikustamise protsessid tavapäraste kehtivate reeglite järgi on lubatud ja õiguspärased, 31.03.2020. Keskkonnamõju hindamise ja kuid avalikustamise protsessi viimane osa ehk avalikud arutelud on palutud edasi lükata. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 16 Vastavalt sellele oleme ka toiminud. kohaselt peab KMH programmi avalik väljapanek Haldusmenetluses on kohustus järgida mõistlikkuse ning otstarbekuse põhimõtet ning ei ole kestma vähemalt 14 päeva. lubatud põhjendamatu venitamine. Lähtudes õigusaktides toodust määrab otsustaja ehk TTJA avalikustamise perioodi pikkuse. Kinnitame, et käesoleval juhul ei ole tegemist erakordselt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 keerulise menetlusega või mahuka materjaliga (st materjal on tavapärase pikkusega võrreldes teiste praegu menetluses olevate projektide KMH programmidega), millega pole lg 4 kohaselt peab avalikkuse kaasamisel võimalik tutvuda tavapärase 2 nädalase perioodi jooksul. KMH programmi avalikustamise menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja perioodist teavitati samuti eelnevalt 2 nädalat ette, mis võimaldas protsessis osalejatel mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikustamisel osalemiseks aega planeerida. avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab Läti Vabariik osaleb KMH protsessis piiriülese mõjuhindamise kokkuleppe alusel ning nende menetlustähtaeg võimaldama piisavat siseriiklikud reeglid ning riikidevahelised piirülese mõjuhindamise kokkulepped võivad Eesti ettevalmistusaega. seadusandluses kehtivast erineda. Teavitame, et oleme koostöös eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse Eesti Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsil 2020 soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii koroonaviiruse leviku tõkestamiseks eriolukorra, Kihnus kui ka Häädemeestel. mis muudab igapäevaselt väga olulisel määral enamiku Eesti elanike elukorraldust. Sellises kontekstis ei saa eeldada, et olulise (sh piiriülese) keskkonnamõjuga objekti KMH programmis saab avalikkus tõhusalt osaleda seadusega määratud miinimumtähtaja jooksul. Toetame siinkohal Läti Vabariigi keskkonnaministeeriumi ettepanekut peatada menetlus kuni eriolukorra piirangute lõpetamiseni ning anda seejärel avalikkusele programmi menetluses osalemiseks vähemalt 30 päeva aega. Samuti teeme ettepaneku korraldada eriolukorra piirangute lõppemise järgselt avalik arutelu lisaks Pärnu linnale ka tuulepargiga vahetult piirnevates ja kõige enam mõjutatavates valdades – Häädemeestel ja Kihnus. Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 teavitab otsustaja Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku keskkonnamõju hindamise programmi avalikust omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad väljapanekust ja avalikust arutelust vähemalt: hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. Ametlikes Teadaannetes; arendaja kulul ühes Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka maakondliku levikuga ajalehes; kavandatava teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. kool, bussipeatus) Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. 3. Häädemeest ptk 2.2 on märgitud, et arendusala äärmised Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima e VV, tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 31.03.2020 Palume märkida maismaa asukohad (nii saartel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti nr 4-2/429-1 kui mandril), millele tuulikud kõige lähemal on. koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate Samuti peab täpsustama kaugust, hetkel on nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. tegemist umbmäärase kaugusega. ptk 2.3 on mainitud, et maismaa alajaama Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku asukohaks on arendajal neli reaalset alternatiivi. liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside Hilisemas tekstis ei ole maismaa alajaamade jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu asukohtasid võrreldud. KMH aruandes on vajalik maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas näidata ja kaaluda maismaa alajaamade vastutab põhivõrgu arendaja. asukohtade ja elektriliinide trasside erinevaid alternatiive. ptk 3 lisada kohalike omavalitsuste Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel üldplaneeringud. Häädemeeste vallas kehtib planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa Häädemeeste valla üldplaneering ning mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. Kuna üldplaneeringud ei tohi olla Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering. vastuolus maakonnaplaneeringuga, siis maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab. ptk 4.3 palume rõhutada mõju asustusele seoses Arvestame osaliselt. Programmi peatükki 4.3.1 lisatakse järgmine lõik „Liivi lahe piirkonnas mõjuga teistele valdkondadele. Turism ja on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele kalandus on piirkonna elanikele olulised tegevus- oluline sissetulekuallikas.“ ja sissetulekute valdkonnad, seetõttu sõltub Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide asustus suurel määral sellest, mis mõju tuulepark rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. avaldab kalandusele ja turismile. Märgitud on, et Selgitame, et Liivi Lahe meretuulepargi puhul on tegemist projektiga, mis omab olulist piirkond on hõreda asustusega. Palun arvestada tähtsust kliimamuutustega võitlemisega seoses riiklike kohustuste täitmisega, mistõttu tuleb konkreetsete asustustiheduse näitajatega neis selle projekti puhul arvesse võtta kogu ühiskonna huve. Merealade kasutuse külades ja piirkondades, kuhu mõju reaalselt planeerimispõhimõtete järgi on meretuulepargi ehitamine 6 meremiili kaugusele ulatub. Valla keskmise asustustiheduse rannajoonest piisav kaugus, et tagada oluliste mõjude mitte avaldumine rannapiirkonnas arvutamisel ei ole praegusel juhul korrektne elavatele isikutele. Kuna Häädemeeste puhul jääb lähim punkt 15,8 km kaugusele tuulepargi arvesse võtta hõredama asustusega idapoolseid arendusala servast, siis ei ole ekspertide hinnangul asjakohane läbi viia külasid, kus puudub otsene mere tuulepargi mõju mobiilpositsioneerimisel põhinevat detailset uuringut. Samuti ei ole asjakohane ehitusregistri (küll on aga elektriliinidest ja alajaamadest täpsusega arvestada kõikide paiknevate eluhoonetega ning suvilatega ega hinnata tulenev mõju). Lisaks rahvastikuregistrijärgsetele igakordselt nendeni ulatuvat võimalikku mõju. KMH protsess on oma olemuselt avalik elanikele on vajalik arvestada suveelanike protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis osaleda. Kõigil on hulgaga. Vajalik on läbi viia võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud mobiilpositsioneerimise või sama statistikat ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. pakkuv analoogne uuring. Samuti tuleb kasutada Juhul kui eksperdid leiavad sisulise mõjude hindamise käigus, et täiendav analüüs on siiski Ehitisregistrist kättesaadavaid andmeid piirkonna vajalik, siis seda ka sobiva metoodikaga ja kogu Liivi lahe piirkonda arvesse võttes ka elamute ja suvilate kohta. tehakse. Lk 62 tabelis on märgitud, et visuaalne mõju on Ei arvesta. väheoluline. Palume KMH käigus läbi viia KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse kohapealne visuaalse mõju hinnang, arvestades mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ka suvitushooaja sesoonsusega. Visuaalse mõju illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud hulgas on vajalik hinnata maismaale planeeritava metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks alajaama ja liinide mõju maastikele. Varasemad Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on koostatud visualiseeringud on olnud staatilised, ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu väikeses formaadis kujutatud fotomontaažid, mis mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. ei pruugi edasi anda tegelikku visuaalset mõju. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide Programmi tuleb lisada, et visualiseering rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. koostatakse dünaamilisena, näiteks videomodelleerimisena, kus arvestatakse erinevate ilmastiku- ja valgusoludega. Lk 62 tabelis on märgitud, et mõju kohalikule Arvestame osaliselt. kogukonnale on eeldatavalt positiivne. Palume Korrigeerime KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju täpsustada võimalikke mõjusid. Mõju kohalikule tabelis 6 sotsiaalmajandusliku mõju sõnastust, lisades järgmise lause: mõju kohalikule kogukonnale ei ole võimalik enne hinnata, kui ei kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Samas märgime, et rahaliste ole välja töötatud ja seaduslikult rakendatud kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. konkreetseid kohaliku kasu meetmeid. Lk 62 tabelis palun eraldi välja tuua mõju Arvestame osaliselt. kalandusele. KMH aruandes tuleb välja tuua ka Selgitame, et KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju seirekava ning meetmed, mis võetakse tabelis 6 nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. tarvitusele, kui KMH aruande väited mõjude kohta Kavas on uurida võimalikku mõju kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise ning seireandmed kokku ei lange. Välja tuua piiramise tõttu avalduvate mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga vastutaja. Tänasel päeval mõjutab üks rannakalur kaudsemalt seotud võimalikud muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vähemalt 5 inimest (pereliikmed, tarbijad). vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi Tuulepargi mõju kalandusele on valla tööhõive pigem positiivsed. Samuti hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule seisukohalt olulise tähtsusega. ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. KMH ülesandeks ongi muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võib keskkond olla kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määratakse ka vastavad leevendusmeetmed ning seiretingimused. Seirevajadus ja meetmed on asjakohane määrata peale ehitusprojekti valmimist ja keskkonnaloa taotlemisel, et tagada konkreetses ajahetkes parim seiremetoodika ja vahendid. KeHJS-e järgi on kohustuslik mõnda aega pärast mõjude hindamise tulemust läbi viia KMH järelhindamine, mille käigus hinnatakse KMH tulemuslikkust. Vajadusel määratakse asjakohase vastutava ametiasutuse poolt ka kompensatsioonimehhanismid ja tegevuskava. Kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, siis selle eraldi väljatoomine KMH programmis ei ole vajalik. Kogukond peaks saama kohalikku kasu nii müügist Ei arvesta. kui ka tuulikupargi tegutsemisest. Peaks olema No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number tuulikupargi ostul (oksjonil) kohaliku kasu tasu, Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul tuulikupargi riiklik maks ja kogukonna otsene õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle kasu. seadusandluse loomist. Lk 70 laiema avalikkuse all tuua välja ka Ei arvesta. kinnistute omanikud ja nii alalised kui sessoonsed KMH programmi ptk-is 9.1 tabelis 8 on huvitatud isikute all toodud ka laiem avalikkus, asjast elanikud. huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted, see hõlmab ka kinnistute omanikke kui ka sesoonseid elanikke. KMH avalikkuse kaasamise põhimõtte järgi ei ole asjakohane kaasata ükshaaval kõikide Liivi lahe (võrdsuse tagamiseks tuleks kaasata kõik omanikud, mitte ainult Häädemeeste piirkonna omad) piirkonnas paiknevate kinnistute omanikke ning alalisi ning sesoonseid elanikke. KMH protsess on oma olemuselt avalik protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis vabalt osaleda. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. Kuna tegemist on Häädemeeste vallale äärmiselt Arvestame. Avalik arutelu on planeeritud korraldada eraldi Häädemeeste ja Kihnu vallas. olulise projektiga, siis palun edasised arutelud viia läbi Häädemeeste vallas kohapeal, et tagada mõjutatud isikute kaasatus. 4. KaM, Kaitseministeeriumi hinnangul saab ilma Võtame teadmiseks. 31.03.2020 riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju KMH ja eelprojekti koostamise käigus selguvad täpsemad teostatavad lahendused, mille nr 12- avaldamata täielikult realiseerida väljatöötamisel võetakse arvesse ka Teie poolt edastatud info. Arvestame, et 4/20/27 alternatiivlahenduse nr 1, milleks on 100 200 m projektlahenduste alternatiivide väljatöötamisel tuleb teiste ametiasutuste kõrval teha kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusest nr 2 koostööd ka Kaitseministeeriumiga. on võimalik ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata püstitada 60 250 m kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusi nr 2 ning 3 täies mahus realiseerida hetkel ei ole võimalik, sest kavandatavad elektrituulikud hakkaksid avaldama negatiivset mõju riigikaitselisetele ehitistele. 5. KeA, KMH programmi tuleb menetleda vastavalt Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava 27.03.2020 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele tabelit nr 7. nr 6- ning kaalultlusõigus puudub 3/20/118-3 KMH programmi ptk-de 2.1 ja 2.3 kohaselt Eesti Arvestame. Energia Aktsiaselts soovib rajada Liivi lahte Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. meretuulepargi, kus olenevalt valitud Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi tuulikut. Selle järgi on KMH programmi ptk-des 2.3 koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ja 7 (tabelites 2 ja 4) nimetatud ka tuulepargi arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise alternatiivid. 19.12.2019 korralduse p 1 ja KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete programmi avalikustamise teadete järgi on alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga. Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel KMH programmi tuleb korrigeerida vastavalt päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse reaalsele olukorrale või KMH programmis korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH selgitada, miks on tuulikute arv erinev programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. KMH programmi ptk 2.3 kohaselt maismaale Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku rajatakse 330 kV võimsusega alajaam, alajaama liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning jaoks (vt KMH programmi joonis 2). selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset Täiendasime Tabelit nr 6 hinnatavate keskkonnaelementide ja prognoosimeetodite osas. alternatiivi. Kuivõrd KMH programmi ptk 2.3 kohaselt KMH raames hinnatakse alajaama asukoha erinevate alternatiivide keskkonnamõju, siis Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH programmis välja tuua, millised on alajaama võimalikud alternatiivsed asukohad. Samuti tuleb KMH programmi tabelis 6 välja tuua, mis keskkonnaelementidele on kavas keskkonnamõju hinnata ning missugune saab olema mõju prognoosimismeetod. KMH programmi ptk 2.3 järgi alajaam Arvestame osaliselt. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate ühendatakse 30 km õhuliiniga Kilingi-Nõmme või elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu Sindi 330 kV alajaamaga. Keskkonnaamet teeb arendaja. KMH programmis on esitatud selgituseks üldine kirjeldus, kus ja kuidas on ettepaneku KMH programmis täpsustada, kas meretuulepark mõistlik elektripõhivõrguga ühendada. Selguse huvides täpsustame KMH õhuliini kavandamine on Liivi lahe meretuulepargi programmi sõnastust. Peatükis 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete projekti ja selle KMH osa või mitte. võimaluste lühikirjeldus järgmiselt: Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi. Alajaama pinge on 330 kV ning see ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH programmi ptk 4.1.4 alapeatükk Arvestame ja täiendame programmi lisades ptk 4.1.4 alapeatükki “Loomastik” kalastiku „Loomastik“: KMH programmis on nimetatud juurde täienduse sh kalade kudealasid. uuringud, millele tuginetakse meretuulepargi Kudealad asuvad madalas vees, kuni paarikümne meetri sügavusel ning ei kattu tuulepargi mõju hindamisel kalastikule. Peatükist ei ilmne, ehitusalaga, mis asub sügavamas vees. Kuid kudealadele võib esineda ehitus- ja kas uuringud käsitlevad ka kalade kudealasid. lammutusaegnemõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi tõttu, kui tuulepargi Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse vastav mõjude programmis välja tuua, millistest andmetest hinnang, milles arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, merepõhjamaterjali, lähtutakse kudealade analüüsil. ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Vastavalt tulemustele koostatakse ka illustreeriv kaardimaterjal võimalike mõjude ulatuse osas. „KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: arendusala (vt Joonis 1) ning väljaspool seda Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud asuv piirkond.“ Käesoleval hetkel ei ole teada, tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide milliseid vundamendialternatiive kasutatakse. keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks Gravitatsioonivundamendi puhul kaasnevad ulatuslikud pinnase ettevalmistustööd (pinnase mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja eemaldamine) ning sellega kaasneb heljumi levik. merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Heljumi levik on tõenäoline ka kaugemale kui 1 Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju km. Heljumi levik võib negatiivselt mõjutada jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, kalade kudealasid kui ka merelisi elupaiku. taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju Keskkonnaamet teeb ettepaneku suurendada hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. mõju ulatust vähemalt kuni 3 km (KMH käigus mõjuala suurus täpsustub). Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. „Merepõhja elustik ja elupaigad, sh Selgitame, et tuulepark rajatakse alale, kus on keskmine sügavus 30 meetrit. allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli Merepõhjaelustikust toituvatele lindudele sobivad toitumisalad on kuni 20 meetri sügavusega mõjud“: Keskkonnaamet teeb ettepaneku (kas piirkondades. Seega ei ole alade kattumine tõenäoline ja oluline mõju toitumisaladele selles punktis või linnustiku teema juures) ühe puudub. käsitletava teemana välja tuua lindudele sobivad toitumisalad (merepõhja elupaigad), et saaks hinnata toitumisalade kadu. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Arvestame ja täiendame programmi. „Kalastik“: Tabelisse 6 lisada kudealade analüüs, KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 Kalastiku samuti heljumi leviku modelleerimine, et hinnata, alapunkti on lisatud järgmine lause: kuivõrd tuulepargi rajamisel tekkiv heljum võib KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade mõjutada kudealasid ja elupaikasid. Heljumi leviku mõjuanalüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste häiringute osas. analüüsil on oluline arvestada piirkonna hoovuste ja lainetusega. Kindlasti ei ole võimalik kasutada No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number analoogsete uuringute tulemusi. Heljumi levik sõltub kindlas asukohas valitsevatest tingimustest. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. „Linnustik“: Keskkonnaamet palub meile esitada Oleme seisukohal, et Liivi lahe piirkonnas olemas on piisavalt andmeid varasematest tabelis 6 nimetatud 2012-2014. a läbi viidud uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate linnustiku uuringu Liivi lahe piirkonnas „Kihnu võimalike oluliste mõjude osas. meretuulepargi linnustiku eeluuringu Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: koondaruanne“ koos algandmetega, sest 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui Keskkonnaametil ei ole hetkel veendumust, et kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse 2012-2014. a kogutud andmed on piisavad arendusprojekti raames. Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka kavandatava tuulepargi alal keskkonnamõju arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et hindamiseks. Kavandatav tuulepark ulatub peaaegu Läti piirini, mistõttu uuringus kasutatud vaatlusala ei kata täpselt arendusala, annab see siiski Liivi lahe osas piisava radari töökaugus tõenäoliselt nii kaugele ei ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline ulatunud. Vajalik on kaaluda täiendavate välitööde uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. tegemise vajadust, et kaetud oleks kogu 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe tuulepargi ala võrreldavate andmetega. piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 5. tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH aruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. Ekspertide hinnangul ei saa tekkida ehitusega lisanduvast mõnest laevast olulist „Linnustik“: Arvestatud ei ole ehitusaegse mõjuga mõju, sest piirkonnas on juba väljakujunenud kaubavedu suuremate laevadega. Ehitusaegne linnustikule. Ehitusaegselt tõuseb oluliselt laevaliiklus arendusalani toimub mööda olemasolevaid laevateid, s.o. sügavamas vees, kus laevaliikluse tihedus piirkonnas (materjalide linnud ei pesitse, mistõttu ei ole tõenäoline linnustikule pesitsemise ajal täiendava olulise transport, tööjõu transport). Olenevalt ehitust mõju tekkimine. teenindavate laevade sadama asukohast ja kasutatavast laevateest võib kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Keskkonnaamet teeb ettepaneku eelnimetatud aspekt lisada KMH programmi. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH programmi tabel 6, mõju valdkonnad Arvestame ning täiendame KMH programmi. „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 lisame alad, kaitstavad loodusobjektid“: Keskkonnaamet teemade „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid“ teeb ettepaneku lisada mõlemasse punkti, et mõju juurde täpsustuse, et mõju võib avalduda seoses lindude rändega. võib avalduda lindude rändes. Pärnu lahe hoiuala ja linnuala on moodustatud muuhulgas rändlindude elupaikade kaitseks ja nende ränne peab olema elupaika võimalik, muidu ei täideta Pärnu lahe hoiuala ja linnuala kaitse-eesmärki. Lisaks on Liivi laht üks olulisemaid rände pudelikaelu. KMH programmi tabeli 6 järgi väiksema otsese Ei arvesta. mõjuga on alternatiiv nr 3, sest seal on tuulikuid Vastavalt KMH käsiraamatule (T.Põder, 2017) ptk 6.1 lk 107 ja ptk 6.5.2 lk 125-127 ei ole kõige vähem. Siin peab arvestama, et alternatiivi KMH programm ainult KMH lähteülesanne. Nimetatud juhend on nii Keskkonnaministeeriumi nr 3 korral on tuulikud kõige kõrgemad. Radariga kui ka keskkonnaameti poolt soovitatud alusdokument KMH läbiviimiseks. Juhendi järgi tuleb kogutud lindude rändeandmetes peab olema teada KMH programmis tuvastada mitteolulised ja olulised keskkonnamõjud, sh prognoosida nende ka parvede lendamise kõrgused erinevatel mõjude ulatust ning uurimismeetodeid. Seega ei saa me nõustuda kommentaariga ennetalike linnuliikidel, seega KMH käigus peab järelduste kohta, sest need on tehtud vastavalt KMH juhendile hetkel parimatele võimalikele modelleerima, kas kõrgemad tuulikud on ikkagi teadmistele tuginedes. Linnustikule avalduva mõju hindamise läbiviimisel on iseenesest väiksema mõjuga või suureneb hukkumisrisk ja mõistetav, et võetakse muuhulgas arvesse erinevates alternatiivides käsitletavate tuulikute mis liikide puhul. Keskkonnaamet märgib, et kuna tipukõrgusi. KMH programm on oma olemuselt KMH lähteülesanne, siis KMH programmis mitte anda ennatlikke alternatiivide mõju hinnanguid. Samal põhjusel KMH programmi tabelis 6 mitte öelda: „(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil). KMH programmis on ebakõla läbiviidavate Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: uuringutes kestuse osas. Kui KMH programmi Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat tabelis 7 on uuringute tegemise ajaks märgitud ca 1 aasta, siis tabeli 6 järgi kestab kalastiku inventuur ca 2 aastat, hüljeste uuring 18 kuud. Keskkonnaamet palub täpsustada uuringute ja sellega seoses kogu KMH võimalikku kestust. KMH programmi tabelis 7 tuua lisaks Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: menetluskäigule ja KeHJS tähtaegadele välja ka Lisame rea, mille kohaselt kogu KMH protsessi eeldatav kestvus on 5 aastat. KMH eeldatav kestus (KMH algatamisest KMH aruande heakskiitmiseni). No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH käigus tuleb kindlasti analüüsida tööde aegse Võtame teadmiseks. KMH aruandes tuuakse välja olulised aspektid, mille seire võib olla ja/või -järgse seire vajalikkust ning mahtu. vajalik, ning võimalusel tehakse ka asjakohaseid ettepanekuid, kuid kuna hoonestusloa KMH ja kasutusloa vahel võib olla mitmeid aastaid (käesoleval juhul eeldatavasti vähemalt 5 aastat), siis ei ole otstarbekas määrata seiremeetmeid projekti esimeses etapis. Konkreetsed seiremeetmed on mõistlik määrata ehitus- ja keskkonnaloa raames, et need oleksid võimalikult kaasaegsed ja asjakohased. KMH programmi ptk 9.1: Keskkonnaamet teeb Arvestame ning täiendame vastavalt KMH programmi Tabelit nr 8 järgmiselt: ettepaneku kaasata KMH protsessi asjast Lisame kavandatava tegevuse piirkonna elanikud, ettevõtted, laiem avalikkus, huvitatud ühendusena mittetulundusühingu Liivi keskkonnaorganisatsioonid alajaotusesse Liivi Lahe Kalanduskogu. Lahe Kalanduskogu (registrikood 80271115) KMH programmi ptk 9.3 kohaselt käesoleval juhul Ei arvesta. on tegemist piiriülese KMH-ga, KMH protsessi Saame KMH aruande koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate kaasatakse Läti Vabariik. Keskkonnaamet palub või menetluses olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud KMH läbiviimisel arvestada Lätti kavandatava projektandmed. Läti riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti (võimaliku) tuulepargiga, kuna see võib arendusala lähedusse kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne koosmõjus Liivi lahe meretuulepargiga avaldada mõju käesoleva projektiga, kuid paraku puudub Lätis meie andmetel reaalne arendusprojekt olulist mõju lindude rändeteedele. ja vastav vajalik informatsioon, mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud ning täpsustame nendega Läti poolse tuulepargi arenduse küsimuse kindluse mõttes üle. 6. KeM, KMH programmi tuleb menetleda vastavalt Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava 27.03.2020 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele tabelit nr 7. nr 7- ning kaalultlusõigus puudub 12/20/12-4 Kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda Võtame teadmiseks. oluline piiriülene keskkonnamõju, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2.01.2020 saadetud kirjas palunud Keskkonnaministeeriumil teavitada Lätit. Koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga teavitas Keskkonnaministeerium eeldatavalt mõjutatud riike 7.02.2020. Riikide vastused sellele, kas soovitakse osaleda kõnealuses KMH menetluses, on oodatud kuni 27.03.2020. Juhime tähelepanu, et vastavalt KeHJS §-le 30 peab riigile, kes on avaldanud soovi KMH menetluses osaleda, edastama KMH programmi niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi avalik No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number väljapanek Eestis. Seega kui mõni riik avaldab soovi KMH menetluses osaleda, tuleb riigile programm arvamuse avaldamiseks saata. KMH programmi ei saa järelevalvajale heakskiitmiseks esitada enne, kui on toimunud vastavad piiriülesed konsultatsioonid. Programmi peatükis 3.5. kirjeldatakse Arvestame osaliselt ja täiendame programmi. kavandatava tegevuse kooskõla kliimapoliitika Kuna tuulepargieluiga on kuni 30 aastat ning hoonestusluba antakse 50ks aastaks, siis põhialustega aastani 2050. Teeme ettepaneku saame arvestada selle perioodiga seonduvaid strateegilisi dokumente ja nendes seatud teha sama ka kliimamuutustega kohanemise eesmärkide ning järeldusi. arengukavaga aastani 2030. Samuti palume Lisame p 3.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. täiendada KMH programmi peatükki 5 selliselt, et KMH aruande koostamise käigus hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimasts enaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. Programmi peatükis 3.11. kirjeldatakse Arvestame ning täpsustame KMH programmi. kavandatava tegevuse kooskõla Pärnu Lisame p 3.13 Eesti merealaplaneering. maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Käimasoleva Eesti mereala planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on arvestatud Pärnu mereala planeeringu lahendusega. Juhime aga tähelepanu Eesti mereala planeeringu põhilahenduse seletuskirjas välja toodud asjaolule, et planeeringute erinevate koostamisaegade ja täpsusastmete tõttu on lahenduse teemade ruumikujudes erinevusi, mistõttu on ka teemade käsitlused osaliselt erinevad. Sellega tuleb antud KMH-s arvestada ning käsitleda ka Eesti mereala planeeringut. Peame vajalikuks täiendada programmi selliselt, Arvestame osaliselt. Täiendame KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline et KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Merepõhja setted ja rannaprotsessid lausega:” KMH tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline vundamendi setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks.” No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja Joonisele kavandatava meretuulepargi arendusala ei märgita, sest joonis on ülemäära leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Joonisele värvirohke ning mõõtkavas, mille juures arendusalal olevate setete tuvastamine ei oleks 3 tuleks kanda (nt musta joonega) kavandatava arendusala märkimisel piisava detailsusega võimalik. Eraldi setete analüüs esitatakse KMH meretuulepargi ala. aruandes ja KMH programmis omab see illustreerivat tähendust. Arendusala on märgitud Joonisel 1 ja 2 ning kõrvutades seda joonisega 4 on võimalik saada ülevaade arendusala paiknemisest ja piirkonnas olevatest setete tüüpidest. Programmi tuleb lisada kavandatava tegevuse alal Arvestame osaliselt. esinevate kalade kudealad ning kirjeldada nendele Kudealad asuvad madalas vees ning ei kattu tuulepargi ehitusalaga, mis asub sügavamas mõju prognoosimise meetodeid, käsitledes nii vees, st kasutusaegne mõju kudealadele puudub. Kuid kudealadele võib tõepoolest esineda ehitusaegseid kui pikemaajalisi häiringuid. Tabel 5 ehitusaegne ja ka lammutusaegne mõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi kalastiku kontekstis märgime, et juhul kui tõttu, kui tuulepargi ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse tuulepark rajatakse kalade kudealale, siis on vastav mõjude hinnang, mille käigus arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, tuulikutel ka kasutamisajal otsene mõju merepõhjamaterjali, ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Eelneva põhjal kalastikule olemas. See on välja toodud ka Tabelis tuvastatakse mõjuala ulatus ning koostatakse ka vastav kaardimaterjal. 6, kus on kirjeldatud tuulikute opereerimisfaasis Tabelis 6 eeldatav kasutusaegne mõju Merepõhja setetele ja rannaprotsessidele on lisatud kalastikule avalduvat mõju. Seoses ehitustööde lause: “KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja aegse mõjuga kalastikule teeme ettepaneku paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning Tabelisse 6 lisada, et kui ehitusajal laiali ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja keerutatud setted/hõljum ladestub olulistele pakkumiseks”. koelmualadele, siis on negatiivse mõju ulatus oluliselt laiem. Tabelis 6 on mõju vee kvaliteedile hinnatud kui Arvestame, sh korrigeerime KMH programmi sõnastust peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev „eeldatavalt väheoluline“. Ehitusaegne mõju vee oluline keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Vee kvaliteet järgmiselt: Eemaldame lause, kvaliteedile sõltub sette koostisest, valitud mille kohaselt mõju vee kvaliteedile on ebaoluline. vundamendi tüübist, hüdrodünaamilistest tingimustest jms, kuid ei ole alust pidada seda väheoluliseks. Seetõttu palume antud hinnangut korrigeerida. KMH käigus tuleb kirjeldada heljumi levikut ja mõju ning pakkuda välja leevendusmeetmed. Programmis on korduvalt viidatud Natura 2000 ala Arvestame. kaitse-eesmärgiks olevate erinevate linnuliikide Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber soodsale seisundile (nt lk 38‒39). See ei ole kirjutatud. korrektne: erinevate liikide seisundit hinnatakse riigi tasandil, mitte ala tasandil, ning linnuliikide puhul on näitajaks lühi- ja pikaajaline trend, mistõttu mitmete liikide seisundit ei saa pidada soodsaks. Palume programmi asjakohaselt korrigeerida. Natura eelhindamise tulemusena No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number peab selguma, kas on välistatud kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse- eesmärgiks olevate liikide seisundile (mitte „soodsale seisundile“). Lisaks toome välja, et linnustiku mõju prognoosimeetodite hulgas ei ole ette nähtud täiendavaid uuringuid. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et olemasolevate uuringute andmed ei pruugi olla otsuste tegemiseks piisavad ja ajakohased. Meretuuleparkide juures on oluline tagada Ei arvesta, kuna teema ei kuulu hoonestusloa taotluse koosseisu. Hoonestusloa taotluses on maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et arendaja taotlenud konkreetse objekti rajamise võimalust, projekti ja hoonestusloa sisu tuuleenergiast toodetud taastuvelektrienergia laiendamine KMH koostamise jooksul lisa ettepanekutega ei ole vormiliselt õiguspärane. See ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise tähendaks projekti hoonestusloa taotluse muutmist Vabariigi Valitsuse otsusega ning kogu vesiniku tootmine on selleks hea lahendus. projekti kontseptsiooni muutmist, samuti lisainvesteeringute tegemist ning eriplaneeringu Leiame, et KMH programmi tuleks lisada ka koostamist ja mõjude hindamise algatamist maismaal. Käesoleval juhul ei ole see arendaja vesiniku tootmine. Paljud riigid kaaluvad ning juba huvidega kooskõlas. Energeetika arendamine on strateegiline riiklik küsimus, mida tuleb teevad pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks vastava arengukava ja pilootprojektidega lahendada. Ettepaneku võib adresseerida meretuuleparkide juures. Samuti tuleks KMH vastutavale ministeeriumile. käigus kaaluda muid salvestusviise (nagu pumphüdroakumulatsioonijaamad, maasoojuse kasutamine jne). Programmi avalikustamise kontekstis (lk 62) on Arvestame osaliselt. selgitatud, et teavitamine kavandatava tegevuse KMH programmile lisatakse menetlusdokumendid, kui programm esitatakse järelevalvajale asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või heakskiitmiseks. kohas „otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku varasemale praktikale“. Antud lähenemine jääb omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad ebaselgeks, sest tegemist on KeHJS-s ette nähtud hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. nõudega. Lk 63 on öeldud, et avalikustamisest Siiski on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja teavitamise menetlusdokumente KMH Häädemeeste vald. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides programmile ei lisata. Palume need avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning heakskiitmiseks esitatavasse programmi lisada, palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale sest heakskiitmise üle otsustamisel on üheks vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta osaks ka avalikustamise nõuetekohasuse ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. kontrollimine. Tehnilise sisuga märkused: Arvestame ning korrigeerime KMH programmi järgnevalt: 1) avalikustamise teates toodud info kohaselt on 1) Hoonestusloa otsustajaks on Vabariigi valitsus, hoonestusloa menetluse korraldajaks ja otsustajaks Vabariigi Valitsus, mitte Tarbijakaitse KMH menetlusel otsustajaks on TTJA. KMH järelevalvajaks on Keskkonnaministeerium. ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes viib läbi 2) parandame vea hoonestusloa menetluse; No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 2) lk 11 – pinge ühikuks on volt (kilovoldi tähiseks 3) kuna elektritootmisega seoses on 2019.a jooksul toimunud olulised muutused, siis kV), võimsuse ühikuks on vatt; uuendame KSH programmis vastava informatiivse osa pärast 2019.a Taastuvenergia 3) lk 13‒14 – soovitame elektrienergia toodangu aastaraamatu ilmumist (s.o juunis 2020). kirjeldamisel kasutada uuemate andmetega 4) parandame vea allikaid (nt Taastuvenergia aastaraamat 2018); 5) parandame vea 4) lk 18 kasutatakse terminit „Euroopa 6) täpsustame viidatud lõiku heitmekaubanduse süsteem“ – tegemist on 7) parandame vea Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud 8) Töö koostamise käigus toimus mitmeid täpsustusi ja kahetsusväärselt jäid osad viited heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga, parandamata. Kontrollime üle kõik viited ja parandame vead. lühendina võiks kasutada „EL-i heitkogustega 9) Lisasime jooniste juurde eestikeelsed selgitused seal, kus võimalik. kauplemise süsteem“; 5) lk 34 viidatakse Natura hindamise kontekstis KSH aruandele – eeldatavalt on silmas peetud antud KMH aruannet; 6) lk 54 viidatakse muinsuskaitse väärtuste kontekstis metoodika kooskõlastamisele Kaitseministeeriumiga – eeldatavalt on silmas peetud Muinsuskaitseametit; 7) lk 62 viidatakse maavalitsuste teavitamisele – maavalitsusi enam ei eksisteeri; 8) terviklikult kontrollida ning vajadusel parandada tekstis viited tabelitele (nt lk 34 on viide Tabelile 7, kuid eeldatavalt peaks olema viide Tabelile 6); 9) mitmete jooniste (nt 3 ja 8) legendid on ingliskeelsed – joonistel peab olema eestikeelne legend või lisatud juurde täiendavad eestikeelsed selgitused. 7. Kihnu VV, KEHJS § 16 lõike 2 punkti 3 kohast teavitust Ei arvesta. 31.03.2020 Kihnu vallas ei ole TTJA korraldanud, sellest Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku nr 16-7/19- lähtuvalt palume programmi avaliku väljapaneku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad 3404-008 tähtaega pikendada kuniks vastavad materjalid hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. on kaheks nädalaks välja pandud ja teavitus Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke teostatud. TTJA ei ole kogukonda piisavalt omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka kaasanud. teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Teavitame, et oleme siiski üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii Kihnus kui ka Häädemeestel. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes avalikustamise etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. Kavandatav meretuulepark ei lähtu Pärnumaa Ei arvesta. mereplaneeringust. Pärnumaa mereplaneeringu Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika tuuleparkide alade aluseks on GORWIND uuring, võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, kus tuuliku kõrgus on arvesatud ca 85m mastiga pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad ja ca 130m kõrguse tuulikuga. Kavandatud 200- hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. 300 m kõrgused tuulikud ei vasta mereplaneeringu lähtealustele ja seeläbi ei ole programm kooskõlas Pärnumaa mereplaneeringuga. Programmis märgitud ehitusala ulatub lähemale Arvestame. Täpsustame üle arendusala kauguse Kihnu saarest KMH programmi peatükis 2.2 kui 10km joon rannikust. Kavandatava tegevuse asukoht. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Koostada visualiseeringud ka Ei arvesta. videoinstallatsioonina, mis võimaldab vaadelda KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse tuulikute paiknemist erinevate mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi ilmastikutingimustega, kaugustega rannikust ning illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud tuulikute kõrgustega. Staatiline pildimaterjal ei ole metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks piisav. Lähtekohaks võtta Kihnu saare vähemalt 5 Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on asukohta, sealhulgas sadam, lõunatipp, lääne- ja ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu idakallas tuletorni ümbruses. mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. p7.1 - 300m kõrguse tuuliku puhul ei ole mõjuala Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala 1km tuulepargi alast kui räägime visuaalsest ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: mõjust, võimalikust negatiivsest mõjust turismile Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st ning kalastikule. kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus. Modelleerida müra levik Kihnu saare rannikul, sh Ei arvesta. Müra modelleerimine on KMH aruande ülesandeks (vt programmi KMH programmi 300m rannikust sisemaale. peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Müra, infraheli, madalsageduslik müra ja vibratsioon). Tuulepargi müra ulatuse modelleerimisel ja mõjude hindamisel lähtutakse müra allikast, mitte ei hinnata müra mõju konkreetse vastuvõtja tingimustest lähtudes. Juhul, kui peaks tekkima seesuguse täpsustava mõju hindamise vajadus, siis vaadeldakse konkreetseid lähimaid vastuvõtjaid eraldi, pärast mudeli valmimist, kuid mitte enne. Lk 56 - 300m kõrguse tuuliku visuaalne mõju on Võtame teie seisukoha teadmiseks. väheoluline? Väidame, et kavandatav park ei ole Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika kooskõlas mereplaneeringuga eelkõige visuaalse võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, mõju osas, kuna avalikul protsessil on pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad meretuulikuparki käsitletud eelkõige ca 85m hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. mastiga tuulikute kontekstis. 300m Selgitame, et hoonestusloa KMH ongi avalik protsess, kus arutatakse koos avalikkusega kogukõrgusega tuulikute rajamist ei ole hinnatud projekti detaile ning alternatiive. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise ega arutatud avalikkusega. Väheoluline visuaalne materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. mõju ja väide 10km piiri aktsepteeritavusest 300m Olenemata KMH programmi esmastest järeldustest visuaalse mõju osas, tehakse KMH tuulikute puhul ei päde. aruandes siiski visuaalsete mõjude uuring ning hinnang ja koostatakse illustreerivad visualiseeringud. lk 57 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese Ettepanek puudub. tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 majandus ja tööhõive. Lisada majandusharuna Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; kalanduse valdkonna hindamine. Millisest majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi kogukonnast käib jutt? Mida sisulist tähendab antud valdkonnas lause "Mida vähem on tuulikuid, sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Peamiselt on kavas uurida võimalikku mõju kogukonna seda väiksem on tõenäosus, et laevad tuulikutega vaatest just kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise piiramise tõttu avalduvate kokku põrkavad."? Kuidas on see seotud mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga kaudsemalt seotud võimalikud sotsiaalmajandusliku keskkonnaga? muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi pigem positiivsed. Samuti No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. Mis puutub tuulikute kokkupõrke ohu kirjeldusse, siis siinkohal oli mõeldud võimalikke otseselt avalduvaid mõjusid inimeste varale erinevate tuuleparkidega seotud riskide realiseerumisel. Programmis on käsitlemata eraldiseisva aspektina Arvestame osaliselt. KMH programmis peatükis 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju kaablite paiknemine ja kulgemine. See võib omada tabel 6 Merepõhja setted ja rannaprotsessid sh mere ja maakaabliühenduskoht lisatakse olulist mõju kalastikule ja seeläbi viide, et KMH käigus hinnatakse ka kaablitrasside alternatiive ning samuti viiakse läbi sotsiaalmajanduslikele aspektidele. keskkonnamõjude sotsiaalmajanduslik hindamine, sh kalandusele. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks. Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusalade ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Veealuste kaablite puhul on olemas tehnilised lahendused, kus mõju kalastikule puudub. Mõju hindamisel arvestatakse kindlasti erinevate variantidega, mida eelprojekti koostamisel välja pakutakse. Tuulikute paiknemine rannikust on märgitud Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima 16km kaugusele. Joonisel 5 võib eeldada, et kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel tuulikute paiknemine on märgitud lähemale kui arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti 10km. Palume programmi täpsustada, mis on koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate tegelikud kaugused rannikust. nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Tuulikute paigutus joonisel 5 ei lähtu Ei arvesta. Joonis on illustreeriva eesmärgiga koostatud joonis. Tuulikute arv ja paiknemine mereplaneeringu nõudest tuulikud grupeerida, selgub KMH ja eelprojekti koostamise käigus. paigutatud on lausaliselt. Palume grupeerida. Tuulikute grupeerimise osas selgitame, et esmalt lähtutakse tuulikute paigutamisel merepõhjaelustiku vajadustest, muinsuskaitsenõuetest ja aluspõhja koostisest. Selgitame, et tuulikute paigutus paistab igast vaatepunktist erinevalt, st, et korrapäraselt grupeerituna paistab park sellest ühest vaatepunktist, mille suhtes tuulikud grupeerituna planeeritakse, teistest punktidest vaadatuna paistavad tuulikud igal juhul teatava ebakorrapärasusega. Täpsemalt leiab selgitusi Eesti mereala planeeringu KMH-st visuaalse mõju hindamise peatükist. Programm peab käsitlema kohaliku kasu Ei arvesta. temaatikat. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle seadusandluse loomist. Käsitlemata on pargi rajamise mõju Kihnu Arvestame. KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 kalandussektorile. Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine sh kalandusele. Käsitlemata on merepargi alla jääva veeala Ei arvesta. KMH programm ei vaja täiendamist. Veeala kasutus on läbi analüüsitud ja kasutus erinevatele huvigruppidele - kalurid, kindlaks määratud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ja antud ala hobilaevnikud. on määratud sobilikuks tuuleenergeetika arendamiseks. Veeala kasutuse teemat analüüsitakse ekspertide poolt vajalikuks peetavas ulatuses KMH sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel. Arutelud läbi viia Kihnus. Arvestame. Teavitame, et oleme üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad avalikud arutelud nii Häädemeestel kui ka Kihnus. TTJA otsus saata. Kahjuks jääb selgusetuks, millise otsusega soovitakse tutvuda, seega pole võimalik otsust edastada. Konkreetse sooviga pöörduda TTJA poole. 8. LA, Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib Arvestame osaliselt. Lennuamet tekitada turbulentsi, samuti udu, millega kaasneb Koostöös Lennuametiga uurime teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute 17.03.2020 nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite jäätumine paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. nr 4.6- talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes Täiendame KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 8/20/1006-2 visuaaltingimustes, väljaspool jäätumist ning teemat Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid lisades sinna juurde ka lennuohutuse. miinimumlennukõrgusel (150 meetrit maa- või Lisame selgituseks, et tuulepargi rajamisel on mõju ka lennundusele ning selles osas tehakse merepinnast). Tuulikute tekitatava udu koostööd Lennuametiga. kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare, No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk. 9. MeM, Liivi lahe meretuulepargi KMH programmis Võetud teadmiseks. maaeluminis esitatud kavandatav ala meretuulepargi Selgitame, et KMH programmi tabelis 6 on mõeldud siiski mõju kalastiku looduslikele teerium rajamiseks paikneb Rahvusvahelise kooslustele ja sellest tulenevalt ka kalapüügisektorile. 31.03.2020 Mereuuringute Nõukogu (International Council for Hoonestusloa keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse hoonestusloa taotluses esitatud nr 6.2- the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis projektist. Kuna käesoleva hoonestusloa taotluse raames ei ole kavandatud vesiviljeluse 15/615-1 28.1 ning sinna jäävad statistilised ruudud 45H3, arendamist, ja seetõttu puudub ka konkreetne vesiviljeluse arenduse suurusjärk, siis pole 45H4, 44H3 ja 44H4 ning väikesed püügiruudud võimalik ka hinnata konkreetset koosmõju. Kuid arendaja sõnul pole selle rajamine siiski 195, 196, 188 ja 189. KMH programmi peatükis tulevikus välistatud. Seetõttu antakse KMH käigus koosmõju prognoos, mida hiljem vajadusel 2.2 „Kavandatava tegevuse asukoht“ on märgitud, täpsustatakse järgnevate tegevuslubade taotluste käigus. et asukohavalikul tuleb muuhulgas arvestada ka kalapüügi aladega. Samuti on peatükis 3.6 „Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020““ märgitud, et olemas on suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Peatükis 3.8 „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ on välja toodud strateegia peaeesmärk – Eesti kalanduse kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Peatükis 3.11 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“ on märgitud, et tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb ühe põhimõttena vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaaluda/analüüsida tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. Peatüki 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ tabelis nr 6 on selgitatud, et kalastiku uuringu tulemuste põhjal selgub kas rajatav tuulepark võib sattuda vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number vajadustega või kalapüügisektori oluliste huvidega. Juhime tähelepanu, et praegu on programmis Arvestame. alternatiivide seas käsitletud ainult kuni 100 Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. tuulikuga ala, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. Järelevalve Ameti kaaskirjas on viidatud kuni 160 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi tuuliku rajamisele. Palume sellest lähtuvalt viia koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda programmis käsitletud alternatiivid ja nende arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise mõjuhinnangud tegelikult kavandatavaga eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete kooskõlla. alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Peatükis 4.3. tuleks sotsiaalmajanduslik keskkond Arvestame ning täpsustame programmi peatükki 4.3.1 järgneva lausega: rohkem lahti kirjutada, vastasel juhul ei tule ka Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. võimalikud negatiivsed/positiivsed mõjurid Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. kavandatavate tegevuste puhul välja. Peatüki 7.2 tabeli 5 „Kavandatava tegevuse Arvestame osaliselt. eeldatavad mõjuallikad“ osas jääb arusaamatuks, Lisame täpsema selgituse õlireostuse mõju kohta: tuuliku käigukasti purunemisel võib mingi et avariiolukorra puhul on ainsaks mõjuks osa käigukasti õlist merre sattuda (käigukastis on ca 400 l õli). Tegemist on võrreldava märgitud õlireostus ning on jäetud märkimata olukorraga, kui vette satub õli väikelaeva mootorist vms, st tekib lokaalne reostus, mille õlireostuse mõju elusorganismidele. Samuti piiramiseks ja kokku kogumiseks on juba väljakujunenud praktika. Seega tegemist ei ole palume selgitust, mis põhjusel on leitud, et sellise mõjuga, mis võiks omada olulist mõju elusorganismidele, kuna õlikogus ei ole suur kasutamise ajal puudub mõju merepõhja ning kui järgitakse kõiki tuulegeneraatorite hooldusnõudeid, siis on sellise õnnetuse risk elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja väike. Lisaks korralisele hooldusele on olemas samuti mitmeid muid leevendusmeetmed nagu merepõhja setetele ja rannaprotsessidele. ehituskonstruktsioonis õlikogumiseks vastavad kraed, õli asemel keskkonnaohutute lubrikandi kasutamine jms. Muuhulgas on ettevõtjatele sellisteks puhkudeks riskivastutus, mis tagab reostuse likvideerimise kohustuse ja vastutuse. KMH käigus määratakse vajadusel vastavad leevendusmeetmed või kohustuslikud nõuded projekteerimiseks. Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal setete ringitõstmisel osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Rannaprotsessidele olulise mõju tekkimist pole ette näha, sest arendusala asub lähimast rannajoonest 10 km kaugusel. KMH programmi tabelit 5 täiendatakse ning lisatakse, et tuulepargi kasutamise ajal avaldub mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja merepõhja setetele.. Maaeluministeeriumile on oluline, et Eesti Selgitame, et lisaks piirkonnas seni tehtud kalastiku uuringutele viiakse arendusalal KMH kalurkonnale säiliksid kalapüügivõimalused Eesti käigus läbi kalastiku inventuur ning kevad- ja sügisräime uuringud. Kalastiku inventuur vetes ning vesiviljeluse arendamisest huvitatud tehakse kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on 2 aastat. Kevadräime uuringud ettevõtjatele võimalused selles valdkonnas viiakse läbi aprill-juuli ning kestus on 2 aastat, sügisräime uuringud viiakse läbi august- tegutsemiseks. Selleks on oluline, et viiakse läbi detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. kavandatava ala kalastiku uuringud ning Ka Liivi lahe tuulepargi arendajal on huvi, et kaluritel säiliksid kalapüügivõimalused ning analüüsitakse praeguseid kutselise kalapüügi tekiks uusi võimalusi vesiviljeluse arendamiseks. Võimalikke mõjusid kaluritele hinnatakse mustreid kavandataval alal, vältimaks võimalikke sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus. negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid piirkonnas, kus kalandus on oluline traditsioonide Täiendame KMH aruande peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6 hoidmise ja elatuse allikas paljudele inimestele. kalapüügile avalduda võiva mõju hindamise osas lisades teemale Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive täienduseks juurde kalanduse. 10. MKA, Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, Arvestame osaliselt. KMH programmi peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju muinsuskaits territoriaalmeres, piiriveekogus või tabelisse 6 lisatakse arheoloogilise uuringu tegemise nõue asjakohase mõjuala ulatuses. eamet majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas Oluline mõju kultuuripärandile võib tekkida ehitusetapis, kui valmistatakse ette tuulikute 31.03.2020 rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse vundamentide ja kaablite alust pinda, muus osas ja ulatuses olulise mõju avaldumist pole nr 1.1-7/13- kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu ette näha. Kuna erinevatel keskkonnaaspektidel on erinev mõju ning mõjuulatus, mis osalt 1 tegevuse kavandamist uuring. Meretuulepargi alles selgub KMH käigus, siis ei ole otstarbekas määrata allveearheoloogilise uuringuala rajamine on tegevus, mis ohustab veealust lihtsustatult igasuguse olulise mõju avaldumise ulatuses, vaid lähtuda ainult konkreetselt kultuuripärandit, sh arheoloogiapärandit. kultuuripärandile olulist mõju avaldavast tegevusest. Arheoloogilise uuringu läbiviimine, sh Allveearheoloogiline uuring tuleb teha KMH käigus ka kaasatava eksperdi isik kooskõlastatakse MKA-ga. (MuKS § 31 lg 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 25, vastu võetud 5.05.2019). Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). Allveearheoloogiline uuring tuleb teha nii meretuulepargi arendusalal kui ka olulise mõjuala No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ulatuses. Uurimismetoodika ja mahu määramiseks tuleb ühendust võtta Muinsuskaitseametiga. Mõjude hindamisel veealusele kultuuripärandile Võtame teadmiseks. Veealuse kultuuripärandi ekspert kaasatakse, kui uuringu tulemusena tuleb keskkonnamõju hindamise ekspertrühma leitakse alalt MuKS mõistes olulise tähtsusega objekte, millele võib tekkida oluline mõju ning koosseisu kaasata veealuse kultuuripärandi mille osas on vaja teostada täiendavaid uuringuid. ekspert Peatükis 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lk Arvestame. KMH programmi täpsustatakse vastavalt viidatule. KMH programmi peatükki 7 54 tuleb allveearheoloogilist ja lõhkekehade Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 tehakse järgnev parandus uuringut käsitleda eraldi, kuna tegemist on sõnastuses: Muinsuskaitse väärtused. Lõhkekehad ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid. erinevat pädevust nõudvate tegevustega. Samuti Samuti sõnastatakse ümber ka uuringute selgitus samas alajaotuses eesmärgiga selgitada, et on mõjude hindamise metoodika erinev. Nõuded tegemist on kahe eraldiseisva uuringuga. allveearheoloogilisele uuringule ja pädevale isikule tulenevad Muinsuskaitseseadusest. Tabelit tuleb täiendada ja parandada veealuse kultuuripärandi osas ja viia vastavusse Muinsuskaitseseadusega. 11. MTÜ Liivi Kõigepealt juhime tähelepanu asjaolule, et KMH Arvestame tehniliste märkustega. Kuna KMH programm sai viimasel hetkel täiendusi, siis osa Lahe programmi dokumendis on läbivalt puudused viiteid võis jääda seetõttu parandamata. Lisaks tekkis tehniline probleem failiga selle Kalanduskog viitamistega, mis asetsevad sulgude sees (nt ptk ümbersalvestamisel PDF-formaati ning poolel dokumendil läksid seetõttu kaduma u, 2.2, 3.11, 7.1, 7.2), samuti puuduvad lehekülgede leheküljenumbrid. Vabandame. 31.03.2020 numbrid, millest tulenevalt on väga raske nr 1- dokumenti jälgida. Samuti on liikvel erinevad Kahjuks ei oska kommenteerida, kust võis tekkida erinevaid KMH programmile erinevaid 4/20.03/53 versioonid, mis erinevad lehekülgede arvu poolest. versioone. Meie oleme avalikustanud siiski ainult ühe versiooni. Edaspidi palume lähtuda Käesolevad ettepanekud on tehtud 66 lk versiooni TTJA kodulehel avalikustatud dokumendiversioonist. alusel. Ettepanek teha dokument korrektseks ja Hoonestusloa KMH protsessis on kooskõlastajaks Natura kaitseala korralduse eest vastutav esitada uus korrektne dokument ametiasutus ehk Keskkonnaamet ja KMH järelevalvaja ehk Keskkonnaministeerium. Vastavad kooskõlastamiseks. Ja teha uus avalikustamine kooskõlastused antakse vastavas menetlusetapis. Muud isikud on kaasatud huvitatud uue korrektse dokumendi alusel. Tagada, et info, isikutena, kel on võimalus KMH menetluses kaasa rääkida. mis jõuab huvigruppideni oleks asjakohane, õige ja õigeaegne. Vastuolu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Arvestame. (edaspidi TJA) poolt saadetud kirjaga. TJA kirjas Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. on kuni 160 tuulikut ja KMH programmis Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. alternatiivid 50, 70 ja 100 tuulikut. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda Selgituse küsimine: Palume selgitada, millest arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise tuleneb erinevus ja miks ei kajastata 160 tuulikut eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivides. alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Olete märkinud, et arendusala äärmised tuulikud Arvestame osaliselt. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel, samas on vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa oluline vahe, kas tuulikute kõrgus on 200 või 300 alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja m. eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Ettepanek: Palume märkida maismaa asukohad Tuulikute asukohad ja kõrgused selguvad eelprojekti koostamise ja KMH protsessi raames. (nii saartel kui mandril), milledele tuulikud on kõige lähemal. Palume lisada koordinaadid ja täpne kaugus maismaast. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete Arvestame osaliselt. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Olete elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja märkinud programmis, et tuulepargisisesed kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Kuna tuulikute arv ja asukohad selguvad elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja KMH ja eelprojekti koostamise käigus, siis pargisiseste kaablitrasside esitamine KMH pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal programmis ei ole võimalik. Nende paigutamisel arvestatakse arendusala eripäradega ja paiknevasse alajaama, on kaetud keskkonnakaitseliste vajadustega. Tuulepargi erinevate alternatiivsete tüüpkaablite kohta isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere antakse võimalik mõjuhinnang KMH käigus. Konkreetsed alternatiivid kaablimaterjalide põhja pinnasesse. Kaabli pikkus on ca 30 km. selguvad eelprojekti käigus. Parima variandi väljavalimisel arvestatakse erinevate tingimuste Räägite neljast alternatiivist. koosmõjust lähtudes - sh ka võimalikult vähene mõju kalavarudele. Viitame, et käesoleva Küsimus: Miks ei kajasta KMH programm KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hilisemates tekstides nelja erinevat alternatiivi, hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. samuti ei ole võimalik aru saada, kas on ka neli erinevat merekaabli varianti. 1. Ettepanek kajastada juba programmis 4 erinevat varianti maismaa ajalaamade asukohtade võrdluses. 2. Ettepanek kajastada juba programmis kaabli koridorid meres ja nende alternatiivide võrdlus sh merepargi sisesed kaablid. Oleme aru saanud, et ka kaablite materjalide variandid, mida kaalutakse on erinevad. Ka need variandid eraldi läbi analüüsida. Puuduvad otseselt KMH mõjupiirkonda jäävate Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. kuna üldplaneeringud ei tohi olla Ettepanek: Lisada otseselt KMH mõjupiirkonda vastuolus maakonnaplaneeringuga, seega maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab. jäävate KOV üldplaneeringud (Kihnu, Häädemeeste ja Pärnu linn) No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel, aga programmi ei täiendata. Teie 4.1.4. Taimestik ja loomastik Ettepanek: Tuua poolt viidatud teema kuulub pigem sotsiaalmajanduslike mõjude alla, mis on KMH eraldi välja mõju kalastikule, praegusel kirjeldusel programmis kajastatud. jääb kalastiku mõju väga üldsõnaliseks. Pärnu Maakond on suurimate kalavarudega maakond Eestis ja ka suurima püügimahuga rannapiirkond. Kalastik ja kalavarud on piirkonnale väga olulised. Punktis 4.3.2. on toodud ohtlikud ettevõtted, mida Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel ning KMH programmi täiendatakse leitakse, et need puuduvad, samas mõjutab osaliselt: kavandatav tuulepark nii turismi ettevõtlust kui ka kalandussektori ettevõtlust sh rannakalurid, Suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete terminid on seadusandluses välja toodud ja järeldus töötlemine ja tootmine jm. KMH programmis on vastavalt ka tehtud, ehk tuulepargi näol ei ole tegemist ohtliku Ettepanek: Laiendada punkti 4.3.2. hinnates ettevõttega Kemikaaliseaduse tähenduses. Samuti ei leidu piirkonnas ka muid sellised sotsiaalmajanduslikku mõju turismi. ettevõtteid, mille mõju ulatuks arendusalale või millega koosmõjus võiks tekkida kalandussektori ettevõtetele sh rannakalurid, kumulatiivne mõju. Piirkonnas arendatavate projektide osas saab koosmõju hindamisel töötlemine ja tootmine jm. arvesse võtta ainult selliseid objekte, millel on olemas vähemalt eskiisprojektlahendus, mille mõju on teada. Käesoleval juhul hetkel selliseid projekte pole. Vajadusel – st, kui sellised Peatükis puudub mõju hinnang taristule, sh projektid peaks ilmnema, vaadatakse see küsimus projekti edasistel etappidel üle. mereline taristu (sadamad ja laevateed) ning Võimalikud olulised mõjud kalandussektorile jms hinnatakse KMH-s sotsiaalmajandusliku maismaataristu (maanteed ja juurdepääsud mõju analüüsi koostamisel – see on ka programmis käsitletud. Laiendame mõju avaldumise merele) selgitust KMH programmis ptk. 5 Hindamismetoodika kirjeldus, kuhu lisame eraldi sotsiaalmajanduslike mõjude osas täiendava kirjelduse. Ettepanek lisada juurde eeldatava mõju peatükk, mis puudutab taristut. Ettepanek: Lisada viiakse läbi uuringud ja Arvestatakse osaliselt ja täiendatakse KMH programmi. modelleerimised analüüsimaks tuulepargi mõju Pärnu ja Liivi lahe kalastikule sh kalade rändele ja Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka paigaldatavate kaablite mõju kalastikule. Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel kalastikule. KMH-s hinnatakse seadusest tulenevalt tuulepargi ehitusaegset kui kasutusaegset mõju kalastikule, sh on iseenesest - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõista ka ränne. võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH KMH programmi täiendatakse ning peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid: KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb mh ka varasemate uuringute tulemustele. Ettepanek: Täiendada punkti sh hinnatakse merre paigaldatavate kaablite ehitusaegset, Mõju kalapüügile leiab käsitlemist sotsiaalmajanduslike mõjude all. ekspluatatsiooniaegset mõju kalastikule sh kalade rändele. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise KMH programmi joonis 2). käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Ettepanek. Arvestada ja kirjeldada merekaablite kõiki alternatiive. 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Ettepanek: Käsitleda mõju kalastikule ja kalapüügile eraldi. Tabel 5. Kavandatava tegevuse eeldatavad Arvestame ning täiendame KMH programmi vastavalt, ehk lisame KMH programmi peatükki 7 mõjuallikad tabelisse 5 kasutusaegse mõju kalastikule. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, Olete märkinud tuulikupargi kasutamine, et vaid üksnes olulisi mõjusid. kalastikule mõju puudub, samas mereimetajatele Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate on mõju olemas. objektidega, millel puudub merepõhjale oluline negatiivne kasutusaegne mõju, sest puudub Selgituse küsimine: Mille põhjal olete teinud mehaaniline elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et valiku, et mereimetajatele on tuulikupargi merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike kasutamisel mõju olemas, kuid kalastikule mitte. riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka Ettepanek: Lisada mõjud kalastikule +, sest hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat mõjud kalastikule on kindlasti olemas. vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Olete märkinud, et mereprotsessi setted ja Arvestame osaliselt, st täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline rannaprotsessid mõjud tuulikupargi kasutamisel keskkonnamõju tabelit 6, lisades setete ja jää mõju. puuduvad, samas ei ole teostatud modelleerimist, No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number mis antud väidet kinnitaks, kas tuulikuparkide Mõju sadamatele ja muule taristule võib avalduda üksnes ehitamise faasis, kuid see mõju ei rajamise tulemusena muutuvad rannaprotsessid. ole oluline, kuna ehitustegevus toimub 1-2 tuuliku kaupa. Seega antud täiendust KMH Ettepanek: Lisada mõjud mereprotsessi setted ja programmi ei tehta. rannaprotsessid +, sest mõju rannaprotsessidele on eeldatavalt olemas. Merekaabli osas täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline Ettepanek: Lisada tabelisse mõjud taristule sh keskkonnamõju tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt sadamad ja maanteed, mis on seotud nii ehituse, ohtlikud objektid: Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb ekspluatatsiooni, lammutuse kui ka avariiolukorraga. varasemate uuringute tulemustele. Ettepanek: Lisada tabelisse kaabli mõju, mis on seotud nii ehituse, ekspluatatsiooni, kui ka Lammutusaegsete mõjudega seonduvalt on täiendatud KMH peatükki number 7.2 järgneva lammutusega. lausega: “Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 5).” Rannaprotsesside osas mõju puudub, sest 10 km rannast on piisav kaugus, mil mõju rannani ei ulatu. Ehituse käigus võib tekkida mõju setet ümbertõstmisel tekkiva heljumi tõttu, mis võib hoovustega levida tuulepargi alast eemale. KMH käigus viiakse läbi vastav modelleerimine. Sadamatele ja taristutele võib olla teatav suurenenud mõju tuulepargi ehituse faasis, kuid mõju ei erine kuigi palju muudest ehitusprojektidest ja tavapärasest sadama kasutusest, sest tuuleparki ehitatakse järgemööda - 1-2 tuuliku kaupa. Kaablite puhul on oluline mõju ehitusajal. Kasutusajal eeldatavasti mõju ei avaldu – juhul, kui kasutatakse vastavat tehnilist lahendus. Muuhulgas on Eesti vetes merealuseid elektrikaableid, mis on olemuselt võimsamad ja suurema läbimõõduga, kuid nende puhul pole olulist mõju avaldunud, seega ei ole see ettenähtav ka tuulepargi vähemvõimsamate kaablite osas. Ptk 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Tabel Selgitame. 6. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja Keskkonnamõjude hindamisel, sh ka programmi koostamisel võetakse kaasatud alternatiivide võrdlus erialaekspertide senisele kogemusele lisaks arvesse parimat kättesaadavat teavet, sh arendusalal teostatavaid uuringuid ja asjakohaseid sarnaseid teadustöid ja teiste analoogsete Mõju valdkond: Merepõhja elustik ja elupaigad, sh projektide kogemust. allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli Rifiefekti kohta on veebis lihtsate otsingute kaudu võimalik leida mitmeid teaduslikke mõjud uurimusi ja artikleid. Näiteks TÜ Mereinstituudi poolt 2017 aastal läbi viidud Hiiu madalike Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et mõju piirkonna uuring p 7.3.1 lk 45 KMH aruandes tuuakse välja asjakohased kirjalikud allikad. kalastikule on kasutusaegselt väheoluline, loob KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis uusi varjeid ja nn rifi efekti, millele tuginedes seda käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, väidate. Jah karpidele võib olla efekt elupaigana mille põhjal hinnatakse mõjusid pelaagilistele liikidele. olemas, kuid mida ja millisel määral mõjutab pelaagilisi kalu, selle kohta täna info puudub. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Samuti ei ole kirjeldatud kaabli mõju tuulepargi kasutuse ajal merepõhjas, mis võib olla samuti olulise mõjuga. Ettepanek: Tugineda konkreetsetele uuringu ja/või teadustöö tulemustele. Täna vastav väide ei ole pädev. Mõju valdkond: Kalastik Ei arvesta. Erinevate veealuste kaablite puhul on olemas väljakujunenud praktika ja tehnilised Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et Lisaks lahendused millel elektromagnetvälja mõju puudub, ning mida kaalutakse eelprojekti ja KMH sellele tuleb kasutada võimalikult väikest koostamise käigus. KMH programmi täiendamine kaablite materjalide osas ei ole vajalik ega elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ka võimalik (sest puudub vastavas detailsusastmes projekt), oluline on välistada ning need võimalusel süvistada. Ettepanek: Tuua merekaablitest lähtuda võiv oluline negatiivne mõju kalavarudele ehk tagada välja, millised on kasutatavad kaablid, mida ettevaatusprintsiipide järgimine. See tähendab, et kaabli materjali valikul sobivad kõik planeeritakse Liivi lahe tuulepargi rajamisel sellised lahendused, mis eelpool nimetatud tingimustele vastavad. kasutada, tuua näited analoogsete kaablite kasutustest ja nende mõjudest mujal tuuleparkides. Tuuleparkide valikul arvestada analoogsete tingimustega kui Liivi lahe tuulepargi rajamisel. Mõju prognoosimeetod: Kuidas prognoositakse Arvestatakse osaliselt. merepõhja kaablite elektromagnetväljade mõju Modelleerimine ei ole meie hinnangul vajalik. KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kalastikule? Antud tabelis ei ole toodud välja kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis käsitleb mõju Kalastikule lisatakse info, et ühtegi uuringut või väidet, mis mõju näitaks. aruande koostamise käigus hinnatakse võimalikku elektromagnetvälja mõju kasutades Ettepanek: Teha mudelprognoos uurimaks olemasolevaid kaableid ja nende kohta tehtud uuringuid ning teadmisi ja nende baasilt kaablite elektromagnetmõju kalastikule. koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Mõju valdkond: Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh Arvestame osaliselt. KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; mõjusid, vaid olulisi mõjusid. Jääme enda seisukoha juurde, et senise kogemuse ja majandus ja tööhõive Mõju seos ja olulisus: KMHs teadmistele põhinedes ei ole täheldatud meretuuleparkide puhul mõjusid inimese tervisele ja on toodud, et eeldatavalt on tegemist väheolulise varale, samuti turismile – st ei ole eluliselt usutav, et keegi jätab mereäärde puhkama mõjuga. Mõju tööhõivele on arvestatud ainult sõitmise või oma vara kasutamise põhjusel, et 10 km kaugusel asub meretuulepark. Seda tuulikupargi vaatenurgast, mis on aga väga kitsas. saab näiteks järeldada lähtudes senistest Eestis asuvatest tuuleparkidega seotud kogemusest Mõju turismile on toodud, et on eeldatavalt - Paldiskis, Läänemaal ei ole seetõttu täheldatud muutuseid. Seetõttu ongi väheoluline. sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel tuvastatud olulisim mõju just kalanduse ja pargi tegevusega seotud tööhõive osas. Küsimus: Millistele faktidele tuginevalt seda on Kalavarude vähenemine tuulepargi ehituse tõttu ei ole lubatud. Muuhulgas hinnatakse täna programmdokumendis väidetud? Kas on tuulepargi ehitusaegseid mõjusid kalade kudealadele. KMH eesmärk on tagada kalade tuginetud mingitele uuringutele? juurdekasv. Muuhulgas märgime, et suurem oht Eesti kalavarudele on ülepüük sh röövpüük, mitte staatiliste objektide rajamine teatud piiratud aladele. Vastavalt Eesti mereala planeeringule ei ole välistatud traalpüük ka tuulepargi sees, kuid see sõltub konkreetselt No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Ettepanek: Lisada mõju kalandussektori tuulepargi projektlahendusest. Pärnu mereala planeeringu järgi ei kattu tuulikute tööhõivele, mis on eeldatavalt suure mõjuga, kuna innovatsiooniala traalitava merealaga. Seega puudub oluline mõju traalialadele. võib kaotada töökohad kalandussektorist juhul, Ka ranniku- ja harrastuspüügile puudub oluline mõju: tuulikute kauguseks rannikust on kui kalavaru trastiliselt väheneb. Samuti muuta kavandatud 6 meremiili ja enam, mistõttu vastavad püügialad säilivad. mõju turismile oluliseks. Selguse huvides täiendatakse KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslike mõjusid ja lisatakse sõnastusse juurde ka kalandus. Mõju prognoosimeetod: Ei arvesta. KMH programmi näol ongi tegemist üldise raamistiku ja lähteülesandega, kus on kirjeldatud Ettepanek: Tuua välja millistele uuringutele jm mida, kelle poolt ja millisel moel hakatakse uurima, sealhulgas tuvastatakse olemasoleva väidetele on tuginetud. Antud hetkel väga eksperdikogemuse ja kättesaadava info põhjal kavandatava tegevusega avalduvad olulised üldsõnaline. mõjud. Hetkel on programmis väga palju üldsõnalisust, KMH eksperdil, kui eriliste teadmistega isikul on õigus teha järeldusi ka oma kogemusele ja mida on vaja täpsustada, puudub informatsioon teadmistele tuginedes, st ei ole kohustust iga väljaöeldud järelduse kohta koostada mujal Euroopas ja maailmas analoogsete alusuuringut. Muude riikide kogemuste kohta lisatakse selgitused vajadusel KMH aruandesse. tuuleparkide ja sarnase püügitehnika kohta. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud Samuti puudub täielikult koostöö Läti merealal ning täpsustame nendega tuulepargi küsimuse kindluse mõttes üle. Saame KMH aruande planeeritava tuulepargi kohta. koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate või menetluses Üldine ettepanek KMH programmi kohta: Lisada olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud projektandmed. Läti uuringud, kus on käsitletud analoogsete riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti arendusala lähedusse tuulikuparkide koosmõju sarnase püügitehnikaga kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne mõju käesoleva kalapüügil ning mõju kalandussektorile va karbid. projektiga, kuid paraku puudub Lätis reaalne arendusprojekt ja vastav vajalik informatsioon, Samuti tuua sisse mõjud, mis on seotud Läti mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis merealal planeeritava tuulepargiga hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. 12. RaM, Programmi peatükis 2.1 „Kavandatava tegevuse Arvestame. rahandusmin eesmärk ja vajadus“ ja peatükis 2.3 „Kavandatava Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. isteerium tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 31.03.2020 võimaluste lühikirjeldus“ on fikseeritud, et Eesti 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi nr 15- Energia AS soovib rajada Liivi lahte koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda 1/1766-3 meretuulepargi, kus olenevalt valitud arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete tuulikut. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Amet aga KMH programmi avaliku väljapaneku Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel teadetes informeerib, et tuulepark koosneb kuni päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse 160 tuulikust. Samuti on Vabariigi Valitsuse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH 19.12.2019 hoonestusloa menetluse ja programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. keskkonnamõju hindamise algatamise korralduses nr 311 välja toodud, et meretuulepark koosneb kuni 160 avamere tuulikust. KMH programmi joonisel 5 märgitud tuulikute ligikaudsete No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number asukohtade põhjal nähtub, et alale kavandatakse rohkem kui 100 tuulikut. Palume kontrollida ja vajadusel KMH programmi täpsustada nii, et oleks üheselt mõistetav, mis on maksimaalne kavandatavate tuulikute arv. Vajadusel põhjendada KMH programmis kavandatavate tuulikute arvu valikut, st miks erineb programmis tuulikute arv hoonestusloa taotluses kirjas olevast. KMH programmist nähtub, et tuulikute eeldatav Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki tuulikute eluea osas, milleks on 30 eluiga on ca 25 aastat. Samas hoonestusluba aastat. taotletakse 50 aastaks. Võib eeldada, et tuulikud Tuulikute eluiga on hinnanguliselt 30 aastat ning koos ehitusega läheb aega ca 35—40 või nende olulised osad on vaja kahel korral aastat, seega pole tuulikute rekonstrueerimine praegusel teadmisel võimalik. Tuulepargi eemaldada (tuulikupargi uuendamisel ja kasutusea lõppemisel tuleb likvideerida kõik tuulepargi rajatised ning taastada võimalikult hoonestusloa lõppedes tuulikupargi algne olukord. likvideerimisel). Palume seda temaatikat kavandatava tegevuse kirjelduses käsitleda ning selle info valguses KMH programm terviklikult üle vaadata ning vajadusel viia sisse täiendused. Programmi peatükis 2.2 „Kavandatava tegevuse Arvestame. asukoht“ on fikseeritud, et arendusala äärmised Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel Jooniselt 1 aga on näha, et hoonestusala jääb arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti Kihnust valdavalt ca 10 km kaugusele, kohati koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate ligemalegi. Programmi peatükis 4.3.1 „Asustus ja nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. maakasutus“ on kirjeldatud, et lähimad asustatud Sealhulgas on kavas arvestada ka Eesti merealade planeeringus kasutatud põhimõtteid ja alad on tuulepargist ca 10 km kaugusel põhja pool tuulikute kauguseid. Hoonestusloa ala asub Pärnu maakonnaga piirneva mereala asuv Kihnu saar ning ca 16 km kaugusel ida pool maakonnaplaneeringuga tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. asuv Häädemeeste vald. Palume programmi peatükki 2.2 täpsustada ja välja tuua ka kaugus Kihnu saarest, sest Kihnu vald on kõige lähemal asuv ja tõenäoliselt tuulepargist kõige rohkem mõjutatud vald. Juhime tähelepanu, et Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ on punktis 8 põhimõte, mille kohaselt ei kavandata tuulikuid mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). Oluline on rõhutada ka asjaolu, et Kihnu omavalitsus oli toona üks peamisi Pärnumaa mereplaneeringu vaidlustajaid ja nendega seotud teemades tuleb kontrollida No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number loamenetluses esitatud lahenduse vastavust planeeringule. Kihnu valla rolli meretuulepargi kavandamisel rõhutab ka Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud põhimõte 14. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse Arvestame. ja Täiendame KSH programmi peatükki 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete selle reaalsete alternatiivsete võimaluste alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus järgmise nõudega: Merekaablite valikul tuleb tagada Pärnu lühikirjeldus“ on selgitatud, et „tuulepargisisesed maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - paiknevasse alajaama, on kaetud nullilähedane). isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere põhja pinnasesse.“ Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Võetud teadmiseks, kuid programmi ei täiendata. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Rammimisel on viidatud mürale ja vibratsioonile. Vaivundamente on võimalik installeerida lühikirjeldus“ võrreldakse tuulikute kahte erinevat auku ette puurides. Samuti on võimalik kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, seega vundamenditüübi alternatiivi, milleks on arvestame antud märkustega ning Pärnumaa mereplaneeringutingimustega ja Liivi lahe gravitatsioonivundament ja vaivundament. jääoludega. KMH aruande koostamise käigus koostatava eksperthinnangu põhjal valitakse Lisatud on, et sobiva vundamenditüübi valikul eelnevalt nimetatud tingimusi arvestades parim lahendus. tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja iseloomule arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse. Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, mille kohaselt tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammitavaid (suurt ehitusaegset müra tekitavaid) vundamente. Lähtuvalt Pärnumaa mereplaneeringu nõudest mitte kasutada rammitavaid vundamente ja KMH programmis peatükk 4.1.2 välja toodust, et Liivi lahes on enamasti tegemist jäätuvate tingimustega, palume koostöös asjaomaste ekspertidega täpsustada, kas vaivundament on üldse reaalne alternatiiv. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Võetud teadmiseks, kuid KMH programmi ei täiendata. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Elektrienergiaga varustatuse kvaliteedi hinnangul ei ole meie nägemusel otsest seost Liivi lühikirjeldus“ tuuakse välja, et tuulepark lahe meretuulepargi hoonestusloa menetlusega. Tegemist on pigem strateegilise küsimusega ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi ning Kihnu elektrivarustatuse teema on mõistlik lahendada lokaalsel tasandil eraldiseisva 330 kV alajaamaga. Pärnumaa mereplaneeringus projektiga, mis saareelanike vajadustega sobib – analoogselt teiste väikesaartega, lähtudes on peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ riiklikest strateegilistest arengukavadest ja võimalikust väikesest keskkonnamõjust. põhimõtte nr 4 kohaselt oluline tuulikute Eesmärgiks on leida selline lahendus, mis on kooskõlas Pärnu maakonnaga piirneva mereala elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et maakonnaplaneeringuga. paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks on eelnevalt vajalik läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs. Palume KMH programmi vastavalt täiendada. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Ei arvesta. Täiendame KMH programmi segaduse vältimiseks täpsemate selgitustega. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks lühikirjeldus“ tuuakse välja, et KMH raames vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt hinnatakse maismaal erinevate alajaamade KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asukohtade alternatiivide keskkonnamõjud. Lõplik asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab valik alternatiivide vahel tehakse ehitusloa põhivõrgu arendaja. Mõju hindamise ulatus on tuulepargi ala, merekaablite ala ja rannas taotluse käigus. Õhuliini pikkus on ca 30 km. asuv alajaam. Õhuliini eeldatav pinge on 330 kV, kuid seda täpsustab ilmselt põhivõrgu Palume täpsustada õhuliini eeldatav pinge. Samuti arendaja. palume täpsustada, kas hinnatakse ka õhuliini Lähemalt kaasatud kohalikud omavalitsused on Kihnu ja Häädemeeste. võimalikke alternatiivseid asukohti, sh erinevaid mõjusid. Juhime tähelepanu, et maismaal suunab ruumikasutust ja annab ehitusõiguse üldjuhul kohalik omavalitsus, seetõttu palume puudutatud kohalikud omavalitsused intensiivsemalt menetlusse kaasata. Programmi peatükis 3.12 „Arengustrateegia Arvestame ning täiendame KMH programmi lisades peatüki 3.14, mis käsitleb Pärnumaa 2030+“ on käsitletud maakonna arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”. arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“, mis kiideti heaks 2010. aastal. SA Pärnumaa Arenduskeskus on koostanud arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” ja uuendanud selle tegevuskava aastateks 2019–2023. Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on selle heaks kiitnud 2018. aastal. Palume KMH programmis käsitleda arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”, mis on kättesaadav veebilehel https://parnumaa.ee/. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Maavalitsused lõpetasid Eestis tegevuse Arvestame ning parandame KMH programmi vastavalt. 01.01.2018. Seepärast palume üle vaadata viited Pärnu Maavalitsuse veebilehele ning viited ajakohastada. Pärnu maakonnas kehtivad maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud, nende KSH aruanded on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/. Ka kaasatavate peatükist palume kustutada maavalitsused. Programmi peatükis 4.1.2. „Klimaatilised Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 4.1.2. tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud“ on jääolude puhul viidatud 2014 teostatud uuringule. Teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs jääolude kaardistamiseks. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringule, kuna tegemist on uuemate andmetega. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid. Programmi peatükis 4.1.4.“Taimestik ja Arvestame osaliselt ning parandame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev loomastik“ joonis 9 käsitleb viigerhüljeste levikut oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb mereimetajaid lisades sinna järgmise lause: Läänemere satelliitmärgistuse andmetel ning „2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare poolt Eesti merealaplaneeringu alusuuringuna Hüljeste leviku põhineb Helcomi andmetel. Teavitame, et Eesti ja merekasutuse hinnang.“ mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs „Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang“. Uuringus on kokku kogutud olemasolevad viigerhüljeste telemeetriaandmed ja nende põhjal modelleeritud viigerhüljeste toitumisalad, puhkealad, sigimisalad ja talvitusalad. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringu tulemustele, kuna tegemist on uuemate ja täpsemate andmetega, kui seda on Helcomi andmebaas. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid. Programmi peatükis 4.3 „Sotsiaalmajanduslik Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki 4.3 järgmise lõiguga Liivi lahe keskkond“ kirjeldatakse piirkonda vaid asustuse ja piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on maakasustuse ning ohtlike ettevõtete kaudu. rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Käsitlemata on aga jäetud meremajandus, sh No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number kalandus. Kuna Pärnumaa mereplaneeringu koostamise käigus kõige olulisem teema kohalike omavalitsuste ja kalurite jaoks oli just tuulepargi võimalik mõju kalandusele, siis tuleb seda ka KMH programmis rõhutada ning aruandes põhjalikult hinnata. Pärnumaa mereplaneeringus on seatud nõue, et tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel tuleb hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja näha ette vajalikud leevendavad meetmed. Tulenevalt käesoleva kirja punktist 11 palume KMH eksperdirühma kuulub ekspert, kelle vastutus ala on sotsiaalsed ja majanduslikud KMH eksperdirühma kaasata lisaks ekspert või mõjud. Samuti on tagatud piisav kompetents kultuuripärandi hindamiseks, mis on tekkinud eksperdid, kes tegeleks sotsiaalsete, majanduslike läbi pikaajalise kogemuse erinevate planeeringutes sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste ja kultuuriliste mõjude hindamisega just mõjude hindamise. majanduse ning kultuuri- ja sotsiaalsfääri poole Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit pealt, eelkõige mõju Kihnu saare turismile ja 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt: kultuurile (UNESCO kultuuripärandi nimekirjas), „Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud piirkonna kalandusele, sadamamajandusele, praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja tööhõivele ning visuaalsetele mõjudele. hinnata järgmised: Programmi peatükis 1 „KMH osapooled“ on nimetatud valdkonnad ekspertide näol katmata. ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh Hetkel KMH eksperdirühmas märgitud kultuurise, sotsiaal ja majandusliku keskkonna mõju hindajad kalandussektorile on looduskeskkonna taustaga, st majanduse, ▪ Mõju piirkonna turismile sotsioloogia ja kultuuripärandi taustaga eksperdid on ekspertrühmast puudu. Peale vastavate eriala ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh ekspertide kaasamist palume üle vaadata KMH kogukonna kaasamisele programm, sh tabel 6 ning vajadusel viia sisse täiendused, sh vajadusel täiendavad ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule uuringuvajadused. ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“. Programmi peatükis 5 „Hindamismetoodika Arvestame osaliselt. KMH viiakse läbi sisu poolest vastavalt kehtivale seadusandlusele, st et kirjeldus“ palume selguse mõttes märkida, et KMH igal juhul arvestatakse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja likvideerimisaegseid mõjusid. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number raames hinnatakse kavandatava tegevuse Täiendame selguse huvides KMH programmi vastavalt ettepanekutele. Ülejäänud tehnilised ehitamisaegseid, kasutamisaegseid ja märkused on tekkinud faili ümbersalvestamisest teise formaati - lõigud jätkuvad järgmistel likvideerimisaegseid mõjusid (vajadusel viidata ka lehekülgedel, midagi tegelikult kadunud ei ole. Kindlasti kontrollime need programmi ptk-le 7.2). Juhime tähelepanu, et peatüki 5 uuendamisel üle ning likvideerime võimalikud tehnilised vead. viimase lõigu viimane lause lõpeb poole pealt, tabelit 6 lk 35 ei ole. Peatükis 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ lk 44 lõpeb samuti viimase lõigu viimane lause poole pealt. KMH programmis läbivalt on sulgudes viited, mis Arvestame. Korrigeerime KMH programmi läbivalt. ei avane – (vt Error! Reference source not found). KMH programmis on tuginetud nii Pärnu Arvestame ning korrigeerime vastavalt KMH programmi ning kasutame läbivalt nimesid Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud maakonna planeering ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 29.03.2018) kui ka Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringule (kehtestatud 17.04.2017). Programmi erinevates peatükkides aga viidates Pärnu maakonnaplaneeringule tegelikult mõeldakse Pärnumaa mereplaneeringut. Selguse huvides palume erinevad maakonnaplaneeringud eristada. Programmi peatükis 7.1 „Käsitlusala ulatus ja Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala mõjuala ulatuse täpsustamine“ on toodud, „et ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks teiste analoogsete projektide keskkonnamõju mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja hindamise tulemustest on võetud KMH käsitlusala merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju kogu meretuulepargi arendusala ning väljaspool jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, seda arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju asuv piirkond“. hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Rahandusministeerium on seisukohal, et Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH käsitlusala ja mõjuala ulatus ei ole piisav ja seda koostamise käigus. tuleb laiendada. Arvestades, et koostatavas Eesti mereala Arvestame. Täname täpsustuse eest. Käesolevaga teavitame, et nii Lennuamet, Veeteede Amet kui planeeringus on tuuleenergeetika arendamise ka PPA on menetlusse kaasatud ning kaks esimest neist on nimetatud punktides ka oma arvamust peatükis KMH tasandile välja toodud tingimused, avaldanud ning need võetakse vastavalt asjakohasusele KMH programmi täiendmaisel ka arvesse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number mis lähtuvad sotsiaal-majanduslike mõjude KMH programmi täiendatakse peatükis 2.2 Kavandatava tegevuse asukoht järgmise lausega: hindamisest, on nendega otstarbekas ka antud Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles KMH programmi koostamisel arvestada. Nendeks osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. on:  kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Veeteede Ametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu). Antud juhul kattub kavandatava meretuulepargiala Pärnumaa mereplaneeringus määratud veeliiklusaladega.  navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Lennuametiga. Antud juhul võib kavandatav meretuulepargiala kattuda Ruhnu- Pärnu lennukoridoriga.  mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks. Antud juhul piirneb kavandatav meretuulepark riigipiiriga ja seetõttu on vajalik täpsustada seireradaritele avalduv mõju. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline aruande peatükis 4.4.1.6 on välja toodud keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade energiatootmise sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: visuaalsed mõjud. Selle kohaselt on tuulikutel 10- 16 km kaugusel rannikust visuaalne mõju selgelt Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse olemas (Tabel 4.5.1.4-3. hinnanguklassi punkt 5. tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et 137 m kõrgune tuulik 10-16 km rannikust tõmbab selgelt vaataja tähelepanu nt kontrasti, värvi, vältida lausalist kaetust tuulikutega. tekstuuri, helgi kui liikumisega). Seetõttu ei piisa Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust KMH programmis välja toodud käsitlusalast kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale visuaalsete mõjude hindamiseks. Samuti võib olla merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab mitmeid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. avalduvad maismaal/sadamaalas (nt Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna teenused/töökohad). meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Palume eeltoodust lähtuvalt KMH programmi aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade sotsiaal-majandusliku mõju osa täiendada ning väljaselgitamise. seoses sellega üle vaadata ka KMH käsitlusala Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit ulatus. Vastasel korral Pärnumaa 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt: mereplaneeringus tuuleenergeetika võimaliku „Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud arenduspiirkonna arendamiseks (sh praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja ehitustegevus) ja opereerimiseks määratud ning hinnata järgmised: ka KMH programmi peatükis 3.11 välja toodud põhimõtteid pole võimalik täita. ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh kalandussektorile ▪ Mõju piirkonna turismile ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“. KMH käsitlusala täpsustamisel tuleb arvestada ka Ei arvesta. Käesoleval hetkel puudub piisav andmestik teise tuulepargi ja sellega seonduvate võimalike kumulatiivsete mõjudega. Näiteks keskkonnamõjude kohta, et hinnata kumulatiivseid mõjusid. Seesugust koosmõju saab Vabariigi Valitsus on 19.12.2019 korraldusega nr hinnata ainult selle projekti mõjuhindamise raames, mis on oma menetlusega esimesest 313 algatanud hoonestusloa menetluse 76 projektist ajaliselt tagapool. Küll oleme valmis jagama omapoolse mõjude hindamisega tuulikuga pargi kavandamiseks Liivi lahte, mis seonduvat infot teise arendajaga, et mõjud saaksid nende kui vähem edasi jõudnud projekti jääks nii Kihnu saarest kui ka Pärnu maakonna menetluse raames hinnatud. mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Pärnumaa mereplaneeringus on sätestatud nõue, et tuulepargi hoonestusloa KMH läbiviimisel tuleb arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Programmi tabelis 5 „Kavandatava tegevuse Arvestame. Täiendame KMH programmi. eeldatavad mõjuallikad“ on pakutud, et töötavad Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka tuulikud meretuulepargis ei avalda mõju Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel. kalastikule. Pärnumaa mereplaneeringus KMH programmi mõjude eelhindamise käigus on selge, et kalade rände ja kudealadele võib mereäärsete kohalike omavalitsuste ja kalurite tekkida mõju ehitustegevuse käigus. Käitamise ajal olulist mõju pelaagilistele kaladele ette esindajate jaoks oli mõju kalastikule aga peamine No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number küsimus. Seepärast on Pärnumaa pole näha, sest tuulikute puhul on tegemis staatiliste objektidega, millel mõju eeldatavasti mereplaneeringus selgelt fikseeritud nõue, et puudub, kuna tuulikute asukoht ja kalade kudealad ei kattu tänu sügavuste erinevaustele. täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis (täpsustades planeeringuga määratletud käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, sügisräime kudealade võimalikud asukohad mille põhjal hinnatakse siiski ka mõjusid pelaagilistele liikidele. tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks), mis on aluseks arenduspiirkonna sees täpsemate tuulikupargi alade määramisel. See on vajalik olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks ja leevendamiseks nii ehituse aegselt kui opereerimise (sh teenindamine) ajal. KMH läbiviimisel on vaja tagada, et olulised kalakudealad ja rändeteed säilivad. Palume märkida, et tuulikud võivavad avaldada negatiivset mõju kalastikule (seda enam, et tabelis 6 on mõju märgitud) Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale palume arvestada Pärnumaa mereplaneeringu esitatavatele tingimustele. peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud ja KMH-s on asjakohane esitada tingimused, millega peab arvestama tuulepargi KMH programmi peatükis 3.11 nimetatud projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel ja likvideerimisel. tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel ettenähtud kõiki põhimõtteid. Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade visuaalse mõju juures on märgitud, et eeldatavalt planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: on tegemist väheolulise mõjuga ja viidatud on Hendrikson&Ko OÜ 2010. aastal valminud tööle Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et hindamise aruanne“. Teavitame, et Eesti mereala vältida lausalist kaetust tuulikutega. planeeringu mõjude hindamise aruande 4 peatükis 4.4.1.6 on välja toodud energiatootmise Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh visuaalsed kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale mõjud, mis tuginevad uuematele andmetele, kui merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab 2010. Aruandes väljatoodule tuginedes võib see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. eeldada, et 10-16 km kaugusel asuvad tuulikud, Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna mille kõrgus on vähemalt 200 m, ei ole meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti väheolulise visuaalse mõjuga. Seetõttu palume piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH KMH programmi täpsustada. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Kasutame visualiseeringute loomisel samu põhimõtteid, mida kasutati Eesti prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ mereala planeeringu keskkonnamõjude hindamisel. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 visuaalse mõju juures on märgitud, et mõju Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hindamiseks teostatakse fotomontaažil põhinev hinnangut järgmise lausega: Mõju hindamiseks teostatakse visualiseeringud rannikualadel visualiseering maismaa erinevatest punktidest. analoogiliselt Loode- Eesti meretuulepargi visualiseeringutega (Kihnu, Häädemeeste). Palume Pärnumaa mereplaneeringu koostamisel Koostatakse staatilised visualiseeringud. üleskerkinud probleemidest tulenevalt maismaa hulka arvestada ka Kihnu saar, mis jääb kavandatavale tuulepargile kõige lähemale. Punktide valikul palume teha koostööd kohalike omavalitsustega ja kogukondadega. Programmi peatükis 7.2 „Eeldatavad mõjuallikad“ Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 7.2 Eeldatavad mõjuallikad ning on märgitud, et võimalikeks mõjuallikateks on korrigeeritud lause on järgmine: eelkõige need meretuulepargi rajamise ja Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need meretuulepargi rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel. ja rannikul. Palume lauset täiendada ja lisada lause lõppu „ja Samasse peatükki lisatakse ka lause: rannikul“. Nimelt kavandatav tegevus võib Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH mõjutada ka rannikul toimuvaid tegevusi (nt raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist, kuigi tööhõive) või kavandatava tegevuse mõjud 2010 aasta seaduse redaktsioonis vastavat teemat kajastatud ei ole. võivad rannikule ulatuda (nt visuaal). Samuti palume lisada selgitus, miks hinnatakse kavandatava tegevuse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja lammutamisaegseid mõjusid. Näiteks võiks selgitusena lisada, et erinevatel tuulikupargi perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Programmi peatükis 8 „KMH koostamise ja Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: menetlemise ajakava“ kohaselt teostatakse Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat. uuringuid eeldatavalt üks aasta. Tabelis 6 on aga fikseeritud, et mitmete kalastiku uuringute läbiviimise kestvuseks on kaks aastat. Palume ajakava üle vaadata ja vajadusel parandada. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Programmi tabelis 7 „KMH läbiviimise eeldatav Arvestame. Parandame ebatäpsuse KMH programmi korrigeerides tabelit 7. ajakava“ nähtub, et otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomane asutus esitab 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest otsustajale KMH programmi kohta seisukoha. Tabelist 8 nähtub, et Rahandusministeerium on asjaomane asutus. Viitame, et antud juhul on Rahandusministeeriumi teavitatud 02.01.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404- 004 hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisest ning 11.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404-008 KMH programmi avalikustamisest. KMH programmile eelnevalt seisukohti küsitud ei ole. Sellest lähtuvalt leiame, et programmis kajastatud menetluskäik tekitab segadust. Palume KMH programmi ajakava vastavalt korrigeerida, et menetluskäik oleks selge nii asjaosalistele kui ka avalikkusele. Programmi tabelisse 8 „KMH koostamisest Arvestame ning kaasame MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu ning asjaomaste asutuste alla mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos Maaeluministeeriumi, Päästeameti, Lennuameti ning Politsei- ja Piirivalveameti. menetlusse kaasamise põhjendusega“ palume piirkonna elanike ja ettevõtete, laiema avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide alla lisada Pärnu maakonna kalureid ühendav organisatsioon MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Asjaomaste asustuste alla lisada ka: a. Maaeluministeerium kalandust puudutavates küsimustes; b. Päästeamet, kes peab vajadusel teostama päästeoperatsioone tuulepargis; c. Lennuamet seoses Ruhnu-Pärnu lennukoridoriga; d. Politsei- ja Piirivalveamet seoses mereseireradarite, mereraadioside töövõime ja riigipiiri kaitse küsimustega. Programmi peatükis 9.1 „Kavandatava tegevuse Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad asutused ja isikud ning nende teavitamine“ on hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. fikseeritud, et laiemat avalikkust teavitab Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number aruande avalikust väljapanekust ja avalikust Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke arutelust järgmiselt: väljaandes Ametlikud omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka Teadaanded, maakonnalehtedes, kavandatava teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul hoones või kohas ja vallavalitsuste veebilehtedel. vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Juhime Teie tähelepanu, et 18.03.2020 seisuga ei Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja olnud KMH programmi avaliku väljapaneku teadet Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka ei Kihnu ega Häädemeeste Vallavalitsuse lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et veebilehtedel. Kui KMH programmis seatakse kohalikud omavalitsused seda ka teevad. ülesandeks vastavad teated valdade veebilehtedel Vastavalt TTJA otsusele täiendame KMH programmi laekunud ettepankutega ning esitame avaldada, siis tuleb Tarbija ja Tehnilise Järelevalve KMH programmi uuesti avalikustamiseks. Ametil nende avaldamine ka tagada. Kuna tegemist on nii olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamisega, siis peavad vastavad KMH ja hoonestusloa taotlemisega seotud materjalid ja teated olema huvitatud isikute jaoks lihtsasti kättesaadavad. Soovitame need koondada ühte kohta. 13. SaareWindE Sissejuhatuses märgitakse et: tulenevalt KeHJS § Ei arvesta. Hoonestusloa KMH menetlus viiakse protseduuriliselt läbi vastavalt taotluse hetkel nergy, 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi kehtinud KeHJS nõuetele. 30.03.2020 keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa KMH sisu osas lähtutakse käesoleval hetkel kehtivast Keskkonnaministri 01.09.2017 taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS määrusest nr 34 – sh hinnatakse ehitusaegset, käitamisaegset ja likvideerimisaegset mõju, redaktsiooni … Keskkonnamõju hindamise millest viimast vanemate KeHJS-e redaktsioonide järgi hindama ei peaks. Meie eesmärk on programmi dokumendi sisu osas palume lähtuda saada võimalikult kaasaegse sisuga aruanne, mitte lähtuda 2010. aastal kehtinud nõuetest kehtiva KeHJS-e nõuetest. On väga keeruline on sisu osas. aru saada, millise seaduse redaktsiooni alusel Joonealuseid märkuseid ei lisata. KMH läbi viiakse. Mis on sisu osa, millele rakendatakse kehtiva KeHJS nõudeid? Missugune osa KMH’st on mitte sisu osa? Millise seaduse redaktsiooni põhjal on koostatud peatükis 8 esitatud KMH koostamise ja menetlemise ajakava (sh nt tabel 7)? Palume vastuseid esitatud küsimustele ja teeme ettepaneku viia KMH läbi võimalikult arusaadaval viisil ja kui see ei ole võimalik, siis KMH programmis ja hiljem KMH aruandes anda pidevalt teada (nt joonealuste märkustega), millisest seaduse redaktsioonist parasjagu programmis/aruandes lähtutakse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Mitu tuulikut kavatsetakse püstitada? Ametlikes Selgitame. Teadannetes avaldatud teates ja KMH programmis Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. (ptk 2.1) esitatud andmed on vastuolulised. Mitme Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. tuuliku püstitamist taotleti hoonestusloa taotluses 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi ja mitme tuuliku püstitamise kohta tegi Vabariigi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda Valitsus 19.12.2019 otsuse? arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Peatükis 2.1 väidetakse: arendusala äärmised Arvestame osaliselt. Siinkohal oli tegemist ebatäpsusega: ranniku all mõeldi mandri ehk tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Häädemeeste rannajoont. Kihnu saart arvestati eraldi. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava Tegemist on valega, nt joonisel 5 esitatud tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et ligikaudsed asukohad on isegi lähemal kui 10 on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. kilomeetrit Kihnu saare rannikust (võrdle jooniseid Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel 1 ja 5). arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Peatükis 2.3 märgitakse, et vaivundament ei ole Ei arvesta. tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete Vastav hinnang koostatakse KMH aruandes, kus võrreldakse erinevaid alternatiive ja jääolude korral. Kui see on Arendaja ja KMH kaalutakse nende riske, positiivseid ja negatiivseid omadusi. eksperdi arvates nii, siis miks seda sisuliselt mittereaalset alternatiivi tutvustatakse reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduses? On ju ilmselge, et Liivi laht on regulaarsete jääoludega mere osa (seda on ka märgitud ptk 4.1.2). Peatükis 2.3 väidetakse et alajaama võimsus on Arvestame. Parandame vea KMH programmis. Mõeldud on siiski pinget. 330 kv. Mida on siiski mõeldud, sest kv ei ole võimsusühik? Peatükis 4.1.4 on viidatud uuringule Tartu Ülikooli Täpsustame. Kõik uuringud, mille alusel KMH aruandes koostatakse mõjude hinnang Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustikule viidatakse ja esitatakse koos KMH aruandega misjärel on kõigil võimalik kogu linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014. Kas materjaliga tutvuda. Valikuliselt üksikute uuringute avaldamine võib viia ebatäpsete tegemist on avalikult kättesaadava uuringuga, järeldusteni, mistõttu on mõistlik avaldada kasutatud uuringud tervikuna, koos ülevaatliku milliselt internetiaadressilt? järeldusega ja hinnangu tulemusega. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Peatükis 6.2 väidetakse et piirkonnas ei ole Ei arvesta. planeeritud teisi projekte, mis võiksid Pärnu lahe Alale jääv laevatee ei ole selline projekt, millel on koosmõjus tuulepargiga kumulatiivne linnualale olulist mõju avaldada. Samas on oluline mõju linnualale. Alal olev laevatee ei ole Veeteede Ameti kinnitusel tuulepargi joonisel 1 esitatud mitmed veeliiklusalad, mis arendusel takistuseks, kuna piirkonnas on olemas alternatiivne laevatee. omavad eeliskasutust pärast nende vormistamist laevateedeks. Elementaarse loogika kohaselt on ala võimalik laevateeks vormistamine ilmselgelt „muu planeeritud projekt“. Palun selgitada vastuolu ja vajadusel korrigeerida KMH programmi. Peatükis 6.4 on väidetud: piisava vahemaa tõttu Ei arvestata. jäävad Kihnu loodusala, Kabli linnu- ja loodusala, Luitemaa loodusala, Orajõe loodusala ja Selgitame, et KMH programm sisaldab antud mõjude osas nö eelhinnangut - tuvastamaks Metsapoole loodusala ning nende alade kaitse- olulised keskkonnamõjud. See aga ei tähenda, et KMH koostamise käigus vajadusel KMH eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liikide programmi järeldusi ei täpsustataks. elupaigad võimalike mõjude ulatusest väljapoole. Mis puutub loodusalade võimalikesse mõjudesse, siis KMH aruande koostamise protsessis Selline väide ilma põhjaliku asjakohase viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine ning selle tulemusena selgub projekti mõju selgituseta on õõnes ja tõenäoliselt väär. Vajalik läheduses asuvatele loodusaladele ja kaitstavatele liikidele ning määratakse vastavad on välja tuua vähemalt nende kõigi alade kaitse- leevendusmeetmed. Muuhulgas tuleb Natura 2000 hindamine läbi viia igal juhul, kui eesmärgiks olevad loodusväärtused, millest võiks negatiivsete mõjude avaldumist välistada ei saa. Seega, arvestades, et eelhinnangu põhjal teha loogilise eelduse mõju puudumise kohta. järeldades teatud loodusaladel negatiivseid mõjusid välistada ei saa, viiakse KMH Näiteks Kihnu loodusala puhul kaitstakse teiste koostamisel läbi vajalikud uuringud ja koostatakse mõjuhinnang loodusaladele. seas hallhülge ja viigerhülge elupaiku – tegemist on piisavalt suure liikumisareaaliga liikidega, kelle puhul ei saa kergekäeliselt ja dokumenteerimata välistada mõju puudumist. KMH programmis pole välja toodud materjali olemasolevate ja avalikult kasutatavate linnustiku uuringute kohta. Ilma sellekohase informatsioonita antud järeldus (Tõenäoliselt pole Pärnu lahe linnuala kaitse- eesmärgiks olevate liikide soodsale seisundile avalduvate negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosus suur, kuid seda välistada antud etapis siiski ei saa.) arusaamatu ja motiveerimata. Nõustuda saab seisukohaga, et negatiivset mõju ei saa välistada. Tabel 5. Millise loogika alusel puudub Ei arvestata. ehitustegevusel mõju käsitiivalistele (aga on nt Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid linnustikule) ja puudub õlireostuse risk (õlireostus oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele puudub või on väheoluline, kuna ehitustegevus ongi ainuke avariiolukorra risk, see ei ole ju – s.o tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised kasutavad realistlik)? On öeldud, tuulikupargi kasutamisel No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number puudub mõju merepõhja elustikule ja staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist elupaikadele, kuidas nii, vundamendid jäävad ju mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. merepõhja ja mõjutavad seda? Samuti on Asjakohane õnnetusriskide hinnang koostatakse ehitusprojekti koostamise käigus. KMH loogiline, et lammutamine (mis on sisuliselt ülesanne ei ole hinnata kõiki teoreetilisi õnnetusriske vaid tavapärase tegevusega seotud ehitamise nö alamliik) hõlmab samu tegevusi, mis riske. ehitamine – seega jääga seotud ja Tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline navigatsiooniriskid on asjakohased ka negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja lammutamisel. elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele, merelindudele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Lammutusaegseid mõjusid käsitletakse samaväärsena ehitusaegsete mõjudega. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Merepõhja elustik ja elupaigad. Ehitusgeoloogiline Selgitame. Ehitusgeoloogiline detailne uuring tehakse siis, kui tehakse ehitusprojekt. Enne uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna seda on vaja määrata tuulikute asukohad. mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud Kogu arendusala esmaseks uurimiseks on arendaja hinnangul sobiv kaasaegne sonar-tüüpi põhiomadused. Kas väidate et sonaruuringuga on uuring. Setteid hindab vastav ekspert, uuringud ja nende tulemused selgitatakse täpsemalt võimalik tuvastada ehitusgeoloogilised tingimused lahti KMH aruandes. Nimetatud uuringute, KMH aruande ja eelprojekti koostamise käigus sedavõrd täpselt (nt merepõhjasetete koostis ja selguvad tuulikute võimalikud asukohad, millele tehakse hiljem põhjalik ehitusgeoloogiline erineva koostisega kihtide paksus, samuti vajalik uuring. See uuring on oluline tehnilise ehitusprojekti koostamiseks, mitte hoonestusloa KMH info insenertehnilisteks arvutusteks) et oleks jaoks, mistõttu sellise detailse uuringu tegemist mõjude hindamiseks ekspertide poolt võimalik hinnata millise pindalaga on rajatavad käesolevas etapis ette ei nähta. vundamendid, millises mahus toimub Oleme seisukohal, et linnustiku kohta olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, merepõhjasetete ümberpaigutamine mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike vundamentide asukohtade ettevalmistamiseks, oluliste mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kui suures koguses paisatakse veesambasse nii kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel vundamentide kui kaablite paigaldamisel viiakse läbi ka vaatluseid. St, et uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse meresetteid (ja milliste omadustega / läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust settimiskiirusega need on) jms? Tabelis allpool, teadmisest, mis pärineb erinevatest allikatest. jaotuses Merepõhja setted ja rannaprotsessid, on räägitud geofüüsikalisest profileerimisest, palun Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: selgitada detailsemalt kavandatava uuringu sisu, mõistmaks kas see on piisav küsimustele 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui vastamiseks. Linnustik. Märgitakse, et 2012-2014 kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number on läbi viidud uuring (palun teavitada selle arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka internetis kättesaadav aadress) ning ei ole arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et märgitud KMH raames teostatavtest uuringutest. vaatlusala ei kata täpselt arendusala, siis annab Liivi lahe osas piisava ülevaate Kas tõepoolest ei ole vajalik nüüd, aastaid hiljem, järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline uuringuga, mis teostada täiendavaid ja uusimat informatsiooni annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. andvaid uuringuid? 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest. 14. VA, Kavandatav meretuulepark hakkab mõjutama Arvestame. veeteede piirkonna laevaliiklust, peamiselt Pärnu sadamat KMH protsessis teeme koostööd nii Veeteede Ameti kui ka amet külastavate kaubalaevade liikumisteid. Sellest Pärnu sadamaga. 27.03.2020 tulenevalt palume KMHs hinnata tuulepargi mõju Arvestame laevade ohutu läbipääsu ja laevatee laiuse määramisel Teie poolt viidatud nr 6-3-1/608 piirkonna laevaliiklusele. Juhime tähelepanu, et aruannet. Vastav täpsustus lisatud ka tabelisse 6. Kihnu saarest lõunasse ulatuva madaliku ja tuulepargi vahel peab olema laevaliiklusele tagatud ohutu laiusega läbipääs. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel palume juhinduda PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. Laevaliiklusele sobiliku läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb teha koostööd Veeteede Ametiga. Teema käsitlemisel palume arvestada Pärnu sadamat külastatavate laevade mõõtmetega, piirkonna liiklustihedusega ning asjaoluga, et tuulepargi rajamine koondab laevaliikluse kitsamale alale ja No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number see omakorda suurendab seal liiklustihedust, samuti looduslike piirangutega nagu nt madalikud ja talvised jääolud. Ajakohase laevaliikluse info saamiseks võib pöörduda Veeteede Ameti ja Pärnu sadam poole. Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks Võetud teadmiseks. Antud teema leiab käsitlemist KMH aruandes ühe tingimusena. palume lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes tuulepargi arendamise etappides tuleb kavandada ka tuulepargi navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Kuna Pärnu laht jäätub suure tõenäosusega isegi Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline pehmetel talvedel ning jää mõjutab oluliselt keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Hüdrodünaamika, jääga seotud riskid, laevaliiklust, palume analüüsida tuulepargi mõju navigatsiooniriskid, võimalik õlilaigu levik sh Läti vabariik” järgmise lausega: jääoludele ning jääolude mõju laevaliiklusele Eksperthinnang antakse tuulepargile seoses jääoludega. pärast tuulepargi valmimist. Arendaja on tellinud varasemalt jääolude uuringu Liivi lahel. KMH programmi lisatakse tingimus, et KMH aruandes valideeritakse tehtud uuring ning hinnatakse kumulatiivset mõju arvestades tuulikuid, jääolusid ja laevaliiklust. Hinnata tuulepargi võimalikku mõju Arvestame. Käesoleva küsimuse lahendame koostöös Veeteede ametiga. Mõju hindamisel meresidesüsteemide, AIS seadmete ja lähtutakse teiste riikide sarnasest kogemusest. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 laevaradarite tööle. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis” järgmise lausega: Muuhulgas uuritakse teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal ja ohutusnõuete osas ning võimaliku mõju osas meresidesüsteemidele, AIS seadmetele ja laevaradarite tööle. Käsitleda ka pärast tuulikute eluea lõppu merre Ei arvesta. Pärast tuulikute eluea lõppu tuleb tuulikuvundamendid eemaldada või vähemalt jäetavate tuulikuvundamentide mõju eemaldada merepõhjast kõrgemale jäävad osad. laevaliiklusele nii jääs kui ka jäävabal ajal.  N r Esitaja , k pv ja kirja nr Teema Vastus 1 Muinsus kaitseamet 0 9.10.2020 nr 1.1-7/13-9 Muinsuskaitseameti saadetud märkused on KMH programmis arvesse võetud ja Muinsuskaitseamet kooskõlastab KMH täiendatud programmi, kooskõlastuse nr 38700, 09.10.2020. Võetud teadmiseks. 2 Päästeamet 23.10.2020 nr 7.2-3.4/9827-2 Päästeameti Lääne päästekeskusel puuduvad ettepanekud ja vastuväited . Võetud teadmiseks. 3 Terviseamet 23.10.2020 nr 9.3-2/20/8994-2 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Liivi lahe meretuulepargi KMH programmiga ning täiendavaid ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi KMH programmile ei esita. Võetud teadmiseks 4 Veeteede Amet 30.10.2020 nr 6-3-1/1670 Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Eesti Energia AS Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi ( Skepast&Puhkim OÜ, projekti nr 2018-0056, kuupäev 13.08.2020) materjalid ning teatame, et Veeteede Ametil puuduvad täiendavad ettepanekud. Võetud teadmiseks. 5 Politsei- ja Piirivalve amet 02.11.2020 nr 1.11-11/582-2 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) võtab teadmiseks Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalikust väljapanekust teavitamise ja märgib lisaks, et KMH dokumendist nähtub seos tuulikute ja mereseiresüsteemide töös ning tuulikud ei tohi mõjutada senist riikliku mereseirelahendust. PPA esialgsel hinnangul on samuti võimalik mõju olemas aga mõju täpne ulatus ja kompensatsioonimeetmed tuleb välja selgitada teadusuuringuga. PPA on valmis igakülgseks koostööks ja palub võtta teadusuuringu tegemiseks ühendust PPA poolse kontaktiga, kelleks on PPA piirivalveosakonna piirihaldusbüroo juhtivpiiriametnik Kristjan Vaher tel 619 1199. Arvestame. Meretuulepargi lahendus planeeritakse vastavalt uuringutele selliselt, et selle mõju mereseiresüsteemidele on väheoluline. Vastav lahendus kooskõlastatakse ka asjaomaste asutustega. Parandatakse vastavalt KMH programmi tabelit 4 alateemat “ Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lät is . 6 K aitseministeerium 28.10.2020 nr 12-4/20/27 Kaitseministeerium on tutvunud esitatud programmiga ning tuginedes Vabariigi Valitsuse 26.06.2015 määrusele nr 16 selgitab järgmist. Antud määruse § 3 lg 1 kohaselt ei tohi riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Sama määruse § 4 lg 2 täpsustab ka, et ehitise püstitamine ei tohi vähendada radari töövõimet. Arvestades tuulepargi ala ning erinevates alternatiivlahendustes välja toodud elektrituulikute tipukõrguseid, jäävad Kaitseministeeriumi hinnangul kavandatavad elektrituulikud alternatiivide 1; 3 ja 4 puhul Muhu saarel asuva riigikaitselise radari otsenähtavusalasse, vähendades sellega riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumi hinnangul on Liivi lahe meretuulepargi KMH programmis arvestatud alternatiivlahendustest täielikult võimalik viia ellu alternatiiv 0 ja alternatiiv 2 pakutud lahendused. Kaitseministeerium selgitab, et alternatiiv 1 korral avaldavad elektrituulikud negatiivset mõju riigikaitselisele ehitisele tulenevalt elektrituulikute koguarvust ning elektrituulikute omavahelisest puhveralast. Alternatiiv 3 ja 4 korral avaldavad elektrituulikud negatiivset mõju riigikaitselisele ehitisele tipukõrgusest lähtuvalt. Arvestame osaliselt. Meretuulepargi lahendus planeeritakse vastavalt uuringutele selliselt, et selle mõju riigikaitsesüsteemidele on väheoluline. Vastav lahendus kooskõlastatakse ka asjaomaste asutustega. Parandatakse vastavalt KMH programmi tabelit 4 alateemat “Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis. . Käesoleva projekti puhul tuleb erinevaid alternatiive käsitledes arvestada, aga sellega, et tuulepark rajatakse kindlasti rohkem kui viie aasta pärast ning selle aja jooksul on nii riigikaitselased lahendused kui ka tuulikute tehnoloogia edasi arenenud. 7 Siseministeerium 03.11.2020 Punktis 7.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ ja sellele järgnevas tabelis nr 4 (lk 51-69) on toodud lk 69 mõjuvaldkond „Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis“ on toodud, et eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga. Hetkel on arusaamatu, mida siin täpselt on silmas peetud. Tegemist on pigem olulise mõjuga mereseiresüsteemidele, kuna Liivi lahes on ka aktiivne laevaliiklus ning oluline merepäästepiirkond. Teeme ettepaneku, et lahtris „mõju prognoosimudelis“ lisatakse juurde ka mõju ESTER raadiosidele. Arvestame osaliselt. Meretuulepargi lahendus planeeritakse vastavalt uuringutele selliselt, et selle mõju mereseiresüsteemidele on väheoluline ja see on mõjuhindamisel nö baasolukorraks . Parandatakse vastavalt KMH programmi tabelit 4 . Lisame tabelisse 6 mõjuvaldkond „Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis“ juurde mõju ESTER raadiosidele. 8 Keskkonnaamet 29.10.2020 nr 6-3/20/118-12 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitas 25.06.2020 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi korraldus nr 311) p 3.7 alusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi . Korralduse nr 311 p 3.7 kohaselt KMH programmi ja aruande koostamisse tuleb kaasata mh Keskkonnaamet, kellega tuleb KMH programm ja aruanne enne nende avalikustamist kooskõlastada. Keskkonnaamet kooskõlastas 21.07.2020 (edaspidi 21.07.2020 kiri) Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi tingimusel, et KMH programmis arvestatakse 21.07.2020 kirjas nimetatud märkustega. Keskkonnaameti hinnangul avalikustamisel olevas KMH programmis ei ole suures osas arvestatud 21.07.2020 kirjas nimetatud märkustega. Keskkonnaamet kordab 21.07.2020 kirjas nimetatud märkusi ja palub nende alusel KMH programmi korrigeerida. Lisaks, KMH programmi lk 30 on märgitud: „ Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest .“ Keskkonnaamet palub korrigeerida programmi sõnastust, kuna see ei ole kõige paremini õnnestunud. Keskkonnaamet märgib, et tuulepargi rajamine ja kaablitrasside rajamine ei pea otseselt kattuma kudealadega, kuna kudealasid mõjutab eelkõige heljumi levik. Arvestame ning korrigeerime KMH programmi selliselt, et seal oleks kasutatud 2010 aasta seaduse redaktsioonis olevaid termineid. Edastame KeA-le siiani läbi viidud linnustiku uuringute materjalid. Vastavalt 27.02.2010 KeHJS § 29 lg 1 p 2 kohane KMH aruande ning aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Jätame KMH programmist välja hinnangud: „Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil“. Korrigeerime KMH programmi peatükki 6 ning asendame sõnastuse „olulised mõjud tõenäoliselt/ilmselt puuduvad“ sõnastusega „ebasoodne mõju on välistatud.“ Ajakohastame Natura hindmaise juhendi viited KMH pro rammis nii, et kõik viited on 2019 aasta juhendile ehk uusimale juhendi versioonile. 9 K eskkonna m inisteerium 29.10.2020 nr 7-12/20/12-16 Teavitasite Keskkonnaministeeriumit Eesti Energia AS Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalikustamisest. Keskkonnaministeerium on varasemalt esitanud seisukoha KMH programmile eelneva avaliku väljapaneku raames (27.03.2020 kiri nr 7-12/20/12-4). Seejärel Keskkonnaministeerium kooskõlastas KMH programmi märkustega (22.07.2020 kiri nr 7-12/20/12-10). Käesolevas etapis esitame järgmised märkused ja ettepanekud. KMH programmi peatükis 3.8. on kirjeldatud kavandatava tegevuse seost Eesti merestrateegiaga, eelkõige on kirjeldatud merestrateegia koostamise protsessi. Teeme ettepaneku viidata meretuulepargi kontekstis asjakohastele merestrateegia osadele ehk seisundihinnangutele, kehtivatele sihtidele ning meetmekavale, mis on hetkel uuendamisel ja peaks valmima 2021. a lõpuks. KMH aruande koostamisel tuleb arvestada mereala seisundihinnangutega erinevate inimmõju ja merekeskkonna aspektide suhtes, et rajatav meretuulepark ei halvendaks seisundit (merestrateegia 11 tunnuse hindamiskriteeriumide osas). Ei arvesta. Oleme seisukohal, et KMH programmis olev käesoleva tegevuse seose kirjeldus Eesti merestrateegiaga on praeguses projekti arengustaadiumis piisav . Eeldatava sti lisatakse viidatud strateegiline dokument KMH aruandesse. Peatükis 7.2. on toodud: „ Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 3 3 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus .“. Selgitame, et ka 2010. a keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) redaktsiooni järgi peab KMH aruandes kirjeldama kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid, hindama nende kasutamise eeldatavat efektiivsust ning tegema põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks. Võtame teadmiseks. KMH protsessi käigus tuuakse välja ka asjakoha sed keskkonnameetmed. Tabelis 3 (lk 49) on toodud, et kliimamuutustele avaldab mõju tuulikupargi kasutamine. Märgime, et teatav mõju kliimamuutustele on ka ehitustegevusel ja tuulikupargi lammutamisel, kuna nende tegevuste käigus kasutatakse mitmeid masinaid, seadmeid, transpordivahendeid jm, mis kõik eeldatavalt kasutavad fossiilseid kütuseid. Fossiilsete kütuste kasutamisest (mootoris põletamisest) tekkiv kasvuhoonegaaside ja teiste välisõhu saasteainete heide mõjutab negatiivselt välisõhku, inimeste tervist ja ka kliimamuutusi. Arvestame ning toome KMH programmis välja ka ehitus- ja lammutusteg e vuse mõju kliimamuutustele tabelis nr 3 . Juhime tähelepanu, et 2020. a suvel valmis TÜ Mereinstituudi koostatud rahvusvahelise kirjanduse kokkuvõttel põhinev uuring „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ ning sellega tuleb KMH läbiviimisel arvestada. Nimetatud uuringu kohaselt on Läänemere kaladest avamere tuuleparkide potentsiaalsetele negatiivsetele mõjudele praeguste teadmiste järgi kõige vastuvõtlikumad tõenäoliselt kilu ja eriti räim. Need liigid kuulevad Läänemere olulistest töönduskaladest kõige paremini ja tõenäoliselt tajuvad tuulikute töömüra isegi kümnete kilomeetrite kauguselt. Müra võib põhjustada rände katkemist, aeglustumist või õigest kursist kõrvale kaldumist. Palume Tabelis 4 lisada antud uuring ülejäänud kalastiku uuringute loetellu. Arvestame ning lisame viidatud uuringu läbi viidud uuringute loetelusse tabelis nr 4 alateemas Kalastik . Tabelis 4 „Mõju seos ja olulisus“ tuleb tulbas esitatud teavet täiendada selliselt, et oleks välja toodud ka tuulikute töömüra võimalik mõju räimeparvede liikumisele, mida on järeldatud viidatud uuringus. Kuna praeguse seisuga vastav info puudub, tuleb läbi viia vajalikud uuringud, mis hõlmavad kavandatava meretuulepargi alast oluliselt laiemat ala (st mitte ainult tuulikute vahetu lähedus). Seetõttu teeme ettepaneku täiendada lk 53 kirjeldatud kalastiku uuringute vajadust selliselt, et KMH käigus teostatakse ka räimeparvede liikumise uuring (minimaalselt kahe aasta jooksul). Lk 53 kohaselt viiakse kevadräime uuring läbi hüdroakustilise uuringu teel – teeme ettepaneku samal meetodil uurida ka räimeparvede liikumist. Samuti tuleks lk 53 teksti täiendada selliselt, et lisaks looduskaitselistele liikidele oleks välja toodud ka kalaliigid. Arvestame ning lisame räimeparvede liikumisuuringu KMH programmi täiendades tabelis nr 4 alateemat Kalastik. Tabelis 5 on esitatud „KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010“. Keskkonnaministeerium on varasemalt palunud terviklikult KMH programm üle vaadata ning seda korrigeerida lähtuvalt antud KMH menetlusele kohaldatavast KeHJS-i redaktsioonist. Selguse huvides palume KMH programm veelkord terviklikult üle vaadata ning asjakohaselt parandada. Näiteks Tabelis 5 toodud allmärkused 63 ja 64 viitavad kehtivale KeHJS-i redaktsioonile (2010. a redaktsioon ei sisalda allmärkuses 64 viidatavat §-i 2 4 ). KMH aruande heakskiitmise üle otsustamise etapis on esitatud selgitus „ 30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest “ – 2010. a KeHJS-i redaktsiooni kohases KMH menetluses selline etapp ei sisaldu. Tabelis 6 on mitmete asutuste kaasamise põhjendusena nimetatud „ KeHJS § 16 lg 3 p 2 “. Selgitame, et 2010. a KeHJS-i redaktsioonis viidatakse § 16 lõike 3 punktis 2 keskkonnamõju hindamise järelevalvajale , kelleks antud menetluses on Keskkonnaministeerium, mitte mõni muu asutus. Kehtivas KeHJS § 16 lõike 3 punktis 2 viidatakse asjaomastele asutustele. Tabelis 5 on eraldi menetlusetappidena toodud, et järelevalvaja kontrollib KMH programmi/aruande vastavust nõuetele ja teeb programmi/aruande heakskiitmise otsuse. Korrektse KMH menetluse ülesehituse esitamiseks palume nende etappide kirjelduses kasutada KeHJS- is kasutatavat terminit „KMH programmi/aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse tegemine“. Tabelis 4 (lk 58) on öeldud, et „ Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse KSH käigus läbi vee kvaliteedi uuring. ..“ – arvatavasti on siinkohal siiski peetud silmas antud KMH- d. Arvestame ning korrigeerime KMH programm i läbivalt selliselt, et seal oleks kasutatud 2010 aasta seaduse redaktsioonis olevaid termineid. Piiriülese keskkonnamõju hindamise kontekstis on Tabelis 5 nii KMH programmi kui KMH aruande avaliku väljapaneku perioodina nimetatud „ Lätis kestvusega kaks kuud “. Selgitame, et Eesti-Läti piiriülese keskkonnamõju ühiskomisjoni kokkuleppe kohaselt tähendab kahekuuline ajaperiood tähtaega, mille päritoluriik peab andma mõjutatud riigile seisukoha esitamiseks ja tagasiside saatmiseks. See tähendab, et Läti määrab riigisisese KMH materjalide avaliku väljapaneku kestuse. KMH programmi lk 75 on öeldud: „ Vastavalt Läti vabariigi taotlusele korraldatakse Eestiga paralleelne KMH menetlus ka Lätis .“. Palume selguse huvides see lause ümber sõnastada, st KMH menetlus toimub Eestis ning piiriülese keskkonnamõju hindamise raames on menetlusse kaasatud Läti. Selline selgitus on toodud ka peatükis 9.3.1. Arvestame ning sõnastame Läti vabariigi kaasamise läbivalt, selliselt nagu seda on kirjeldatud peatükis 9.3.1 ning täiendame lauset tabelis viis nõnda Lätis kestvusega ca kaks kuud 10 Maaeluministeerium 02.11.2020 nr 6.2-15/615-6 Juhime tähelepanu, et KMH programmi tabelis 4 (Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus) kalastiku mõju valdkonna puhul on sõnastuses teatavad vastuolud. Kirjeldatud on, et ehitustööde ajal avaldab kalastikule mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum ja laevade müra. Ehitusaegse mõju ulatus sõltub laiali kantud setete ja hõljumi levikust ning ehitustöödel tekkivast mürast. Ehitusaegne mõju kalastikule on kokkuvõtlikult hinnatud ebaoluliseks põhjendusel, et korraga on töös 1-2 laeva, kuigi ei ole võimalik välistada, et ka üks laev võib põhjustada olulist mõju (setted, pinnasetööd, kaablite paigaldus) kui ala jääb näiteks olulisele kudealale. Niisamuti on kasutusfaasi puhul loetletud mitmed võimalikud mõjuallikad, kuid taaskord on kokkuvõtlikult hinnatud mõju ebaoluliseks põhjendusel, et korraga on töös 1-2 laeva, kuigi kõik kasutusfaasist tingitud mõjurid (tuulikute müra, elektromagnetväli) ei ole seotud hoolduslaevadega. Samuti on liiga üldsõnaliselt kirjeldatud tabelis 4 kalastiku valdkonna mõju prognoosimeetodeid. On kirjeldatud, et viiakse läbi kalastiku inventuur kestusega ca kaks aastat, alal esinevate võimalike kalade kudealade analüüs ning elektromagnetvälja mõju puhul toetutakse olemasolevatele uuringutele. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus on kirjas, et tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida muuhulgas järgmisi põhimõtteid: täpsustada mõju kalade rändele ja kudemisele; KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad; tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele ning tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra. Seetõttu teeme ettepaneku programmi tabel 4 kalanduse valdkonna mõju seose ja olulisuse ning mõju prognoosimeetodite osasid täpsustada ja täiendada. Teostatavad uuringud peavad kindlasti hõlmama ka rändeteid, müra ja hõljumit. Kalanduse teabekeskuse poolt tellitud uuringus „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ on muuhulgas toodud, et potentsiaalselt kõige rohkem võiksid tuulikute töömürast olla mõjutatud just räim ja kilu, kes Läänemere töönduslikest kalaliikidest kuulevad ning tajuvad kõige paremini tuulikute töömüra ning kes ühtlasi annavad põhilise osa Eesti Läänemere kalapüügija kalatöötlemissektori toodangust ja sissetulekutest. Samuti on nimetatud uuringus tõdetud, et teadmised võimalikest mõjudest kalastikule ei ole piisavad uuringute vähesuse tõttu. Tuleb arvestada, et lisaks Eesti Energia AS poolt planeeritava Liivi lahe meretuulepargi rajamisele, koormavad Liivi lahte ka Eesti mereala planeeringus kavandatavad avameretuuleparkide alad ning piiriülesed meretuuleparkide alad. Seoses Eesti mereala planeeringu koostamisega on Maaeluministeerium saatnud Rahandusministeeriumile oma seisukohti põhjendava kirja, kus toome välja, et võimalike negatiivsete mõjude hindamiseks tuleks valida järk-järguline avameretuuleparkide rajamise plaan (kiri lisatud). 29.10.2020 kiri nr 6.2-15/1793-4 Rahandusministeeriumile: Eesti mereala planeeringu juhtrühma 16.10.2020 koosolekul lepiti kokku, et Maaeluministeerium esitab oma ettepaneku järk-järgulise lähenemise kohta avamere tuuleparkide rajamisel hiljemalt 30. oktoobriks 2020. Nii nagu oma 15.10.2020 kirjas nr 6.2- 15/1793-3 välja tõime selgub Kalanduse teabekeskuse poolt tellitud uuringust „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ (edaspidi uuring), et kõige vastuvõtlikumad liigid avamere tuuleparkide negatiivsetele mõjudele on räim ja kilu, kes Läänemere töönduslikest kalaliikidest kuulevad ning tajuvad kõige paremini tuulikute töömüra ning kes ühtlasi annavad põhilise osa Eesti Läänemere kalapüügi- ja kalatöötlemissektori toodangust ja sissetulekutest. Uuringust selgub, et kui elektri ja magnetväljade negatiivset mõju kaladele saab leevendada kaablite matmisega merepõhja ning alalisvoolukaablite kasutamisega, millega tuleb meie arvates tuuleparkide rajamisel kindlasti arvestada, siis avamere tuuleparkidega kaasneva müra mõjude kohta (eelkõige kilu ja räime puhul) piisavalt teadmisi ei ole. Tuleb arvestada, et Eesti mereala mõjutavad lisaks Eesti mereala planeeringus käsitletud avameretuuleparkide aladele, ka Hiiumaa ja Pärnu mereala planeeringutes olevad avameretuuleparkide alad. Leiame, et avamere tuuleparkide rajamisega kaasnevate mõjude hindamiseks tuleb esmalt minimaalselt kahe aasta vältel teostada uuringud kavandatavatel tuuleparkide aladel ja nende lähiümbruses kalade rändeteede kindlaks tegemiseks. Samuti tuleb uurida kalade kudemisalade võimalikku paiknemist planeeringutes kavandatud tuuleparkide aladel. Kuna ilma tuulikuid püstitamata ei ole võimalik kindlaks teha, millist mõju avaldab tuuleparkide töömüra eelkõige kilu ja räime rännetele, siis pärast rändeteede kindlaks tegemist tuleks alustada avamere tuuleparkide rajamisega väikestel pilootaladel. Pilootalad peaksid paiknema Liivi lahes ja Läänemere avaosas kavandatud avameretuuleparkide nendel aladel, mis eeluuringute tulemuste põhjal on kalade rändeteedena ja kudemisaladena vähem olulised. Pärast tuuleparkide püstitamist pilootaladel, tuleb minimaalselt kahe aasta vältel uurida tuulikute töömüra mõju kalade rännetele. Lisaks tuleb uurida ehitusfaasiaegset müra ning tekkiva heljumi mõju ümberkaudsetele kudealadele. Kui eelnimetatud uuringud kinnitavad oluliste negatiivsete mõjude puudumist, saab avamere tuuleparkide rajamist vastavalt planeeritule jätkata. Ühtlasi leiame, et planeeringus välja toodud avameretuuleparkide ja traalpüügi kattuvatel aladel tuleb leida võimalus traalpüügi jätkumiseks ka pärast tuulikute püstitamist. Ei arvesta. Leiame, et KMH programmis on kalastiku teemad kajastatud piisavalt . KMH programmi ei täiendata . 11 Maia-Liisa Kasvandik Häädemeeste Vallavalitsus 10.11.2020 Soovin teada, kas Liivi lahe KMH programmi joonis nr 2 kaablite asukoha kohta on skemaatiline või saab öelda, et need sinised täpid on reaalsed kinnistud? LK 10 on justkui öeldud, et need on juba reaalsed alternatiivid. Kas võiksite öelda, mis kinnistuid need neli täppi markeerivad? Antud asukohtades paiknevad katastriüksused, mida Eesti Energia AS omab: Katsatriüksus 21303:001:0200 ja 21303:001:0201 Katsatriüksus 21303:005:0344 ja 21303:005:0343 Katsatriüksus 21303:005:0345 Katsatriüksus 21303:002:0686 KMH programmi ei täiendata . 1 2 Herkki Kauts 01.11.2020 Teavitame Teid kui Liivi lahe meretuulepargi KMH koostajat sellest, et me pole nõus Teie poolt planeeritud kaablikoridori asukohaga Majaka külas. Antud koridor on planeeritud Lemmejõe loodusalast ca 0,7 km kaugusele põhja. Teie poolt planeeritaval maabumiskohal kasvab tumepunane neiuvaip, mis kuulub III kategooria kaitsealuste liikide koosseisu. Lisaks ei ole me nõus, et meie kinnistute lähedusse paigaldatakse 1000 MW kaabel, millega kaasneb elukeskkonna reostus väga tugeva elektromagnetvälja näol. Katastriüksused: 21301:001:0163; Lemmiku; 21301:001:0164; Ida-Lemme ; 21301:001:0165; Pihlaku; Ettepanek on rajada merekaabli maabumiskoht mõnele sellisele alale, kus meri piirneb riigiametitele (RMK, Maa-Amet , KOV) kuuluvate maadega. Ka sinna on võimalik rajada liinikoridor ja vajadusel ka alajaam ilma, et see kahjustaks elanike elukeskkonda. Selgitame järgnevalt. Eesti Energia AS omab piirkonnas järgmiseid kinnistuid: Katsatriüksus 21303:001:0200 ja 21303:001:0201 Katsatriüksus 21303:005:0344 ja 21303:005:0343 Katsatriüksus 21303:005:0345 Katsatriüksus 21303:002:0686 Maabumiskohtadena kasutatakse neid kinnistuid. 1000 MW kaabel rajatakse kuni Via Balticani maakaablina ning elektromagnetvälja mõjusid hinnatakse maismaa osa ehitusloa menetluse protsessis. Kuivõrd ettepanekud käsitlevad maismaa osa, mida hoonestusloa menetlus ei puuduta, siis KMH programmi ei täiendata. 1 3 Reet Teder 01.11.2020 Tutvunud Liivi lahe meretuulepargi KMH programmiga, esitan teile sellega seoses järgmised küsimused, millele palun sisulisi, mitte formaalseid, vastuseid: 1. Küsimus põhivõrgu alajaama asukoha ja kõrgepingeliinide trasside kohta . Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ tuuakse välja, et tuulepark ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ tuuakse välja, et „KMH raames hinnatakse maismaal erinevate alajaamade asukohtade alternatiivide keskkonnamõjud. Lõplik valik alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus. Õhuliini pikkus on ca 30 km.“ Kuna ilma alajaama ja võrguühenduseta puudub igasugune mõte meretuulepargi rajamiseks, on teave alajaama asukoha ja õhuliini koridori trassi kohta olulise tähtsusega kogu projekti võimaliku teostatavuse suhtes. Palun selget teavet maismaale kavandatava põhivõrgu alajaama võimaliku asukoha ja kõrgepingeliini võimaliku trassi paiknemise kohta. Vastused stiilis „kõigepealt ehitame merre tuulepargi valmis ja siis hakkame vaatama, kuhu seda saab võrku ühendada“, ei ole tõsiseltvõetavad. Küll aga võib mõista, et sellele küsimusele vastamine ei pruugi olla KMH koostaja pädevuses. Sellisel juhul palun vastus anda projekti arendajal. Tulenevalt kavandatava põhivõrgu alajaama asukohast ja kõrgepingeliini kulgemisest võib ilmneda olulisi takistusi, mis muudavad kogu projekti elluviimise kehtivas õigusruumis võimatuks. Käesolev menetlus on piiratud hoonestusõiguse taotluse alaga Liivi lahes. Siinkohal ei ole tegemist pädevuse küsimusega, vaid erinevate eriosade tegevuslubade jt ehitusek s vajalike eelduste menetlustega arvestamisega. Meretuulepar k i ja selle ühendamiseks 330kV alajaamaga vajalik ku elektriliin i kavandatakse paralleelselt , kuid maismaa osa kavandamisega liigutakse edasi viibega , sest esmalt on vaja siiski teada mere tuulepargi elekt rikaabli maabumiskohta. Selle maabumiskoha määramiseks hinnatakse meretuulepargi KMH raames ära erinevate alternatiivide võimalikud keskkonnamõjud. See annab sisendi maismaaliini kavandamise al guspunkti kohta, millest Häädemeeste KOV ja arendajad saavad juba täpsemalt liinitrassi kavandama ja analüüs ima hakata. Maismaa alternatiivide ja mõjudega tegeletakse eraldi vastavas menetluses – kas planeeringu koostamisena ja/või ehitusloa taotlemisena, millele algatatakse vajadusel eraldi keskkonnamõjude hindamine. T änaseks on teada, et maismaaliin saab koosnema nii õhu kui ka maismaa osast, arvestades liini kavandamisele ja ehitamisele kehtivaid erinevaid üldnõudeid ning KOV-de seisukohti. Samuti on alati võimalik leida liinile mingi koridorilahendus, mis arvestab kõikide tingimuste ja nõuetega ning mingeid olulisi takistusi ning õigusruumiga vastuollu minekut ette pole näha, sest tegemist on tavapärase elektripaigaldise kavandamise protsessiga. KMH programmi ei täiendata. 2. Küsimus vesinikutehase võimalikust asukohast. Kuna KMH programmi osas antud vastustest (kooskõlastuste tabel) nähtub, et „Eesti Energia kavandab vesinikutehase rajamist maismaale tuulepargi maismaa liitumispunkti lähedale…“ soovin tungivalt vastust küsimusele, kuhu Eesti Energia vesinikutehast kavandab? Kas Kabli randa? Natura alale? Luitemaa looduskaitsealale? Kõrvalmärkusena - projekti arendamine ilma algetapis tulevase vesinikutehase asukohta täpsustamata või selle keskkonnamõju hindamiseta võib viia analoogse tulemuseni nagu tselluloositehase projektiga. Käesolev menetlus on piiratud hoonestusõiguse taotluse alaga Liivi lahes. Vesiniku tootmine on üks tulevikku silmas pidav alternatiiv, mis on lisatud Keskkonnaministeeriumi tugeval survel KMH programmi. Käesoleval hetkel ei ole vastava tootmisüksuse asukoht määratud - tegemist on ideetasandil visiooniga . Ü heselt on selge, et seda ei ole võimalik rajada looduskaitselistest või muudest piirangutest tulenevalt tundlikule alale. Küll on seda aga keskkonnahäiringute piiramiseks mõistlik rajada kusagile mõne selleks hetkeks olemasoleva alajaama lähedusse. Maismaale kavandatavate tegevuste ja mõjudega tegeletakse eraldi vastavas menetluses – vastava planeeringu koostamisena ja ehitusloa taotlemisena, millele algatatakse va ja dusel eraldi keskkonnamõjude hindamine. KMH programmi ei täiendata. 3. Küsimus kliima soojenemisest tingitud prognoositavast merevee taseme tõusust Kuivõrd tegemist on tulevikku suunatud projektiga, on olulised ka tulevikuprognoosid. Kas ja kuidas on arvesse võetud merevee taseme tõusu erinevaid prognoose tulenevalt kliima soojenemisest (aastaks 2050 tõusu ca 2-6 m). Kas sellise veetaseme tõusu korral on võimalik tuulepargi funktsioneerimine? Ettepanekut võimaliku merevee taseme tõusu osas arvestatakse KMH koostamisel ja vajadusel ka projekteerimistingimuste seadmisel , kuid KMH programmi ei täiendata. 1 4 Jaan T. Häädemeestel loodava MTÜ nimel 01.11.2020 KÜSIMUSED Liivi lahe KMH programmi kohta: 1. (Mere)tuulegeneraatorite pargi KMH-st puudub täielikult kaableid ja liinikoridore kajastav osa. Palun esitage. Kes vastutavad selle projekti olulise osa väljajätmise eest? Palun andke meile need nimed. Käesolev menetlus on piiratud hoonestusõiguse taotluse alaga Liivi lahes. Meretuulepar k i ja selle ühendamiseks 330kV alajaamaga vajalikku elektriliini kavandatakse paralleelselt, kuid maismaa osa kavandamisega liigutakse edasi viibega , sest esmalt on vaja siiski teada meretuulepargi elektrikaabli maabumiskohta. Selle maabumiskoha määramiseks hinnatakse meretuulepargi KMH raames ära erinevate alternatiivide võimalikud keskkonnamõjud. See annab sisendi maismaaliini kavandamise alguspunkti kohta, millest Häädemeeste KOV ja arendajad saavad juba täpsemalt liinitrassi kavandama ja analüüsima hakata. Maismaa alternatiivide ja mõjudega tegeletakse eraldi vastavas menetluses – kas planeeringu koostamisena ja/või ehitusloa taotlemisena, millele algatatakse vajadusel eraldi keskkonnamõjude hindamine. Tänaseks on teada, et maismaaliin saab koosnema nii õhu kui ka maismaa osast, arvestades liini kavandamisele ja ehitamisele kehtivaid erinevaid üldnõudeid ning KOV-de seisukohti. KMH programmi ei täiendata. 2. Palume KMH-d, tuulegeneraatori kui tööstusliku ehitiste ehitamise, hooldamise, lammutamise ja utiliseerimise kohta ( international decommissioning ). Kõik loetletud osad puuduvad praegusest KMH-st. Palun selgitakse, et kuidas see kohandub Euroopa Liidus kehtivate direktiividega: https://ec.europa.eu/environment/circular-economy/index_en.htm Tuulikute eluiga on hinnanguliselt 15 aastat. Euroopa Liidu sisesed andmed näitavad, et ca 30% praegustest tuulikutest on pidevalt remondis. Millised on KMH ekspertide hinnangud käesolevale projektile? Kirjeldage palun KMH-d tuulegeneraatori kui tööstusliku ehitiste ehitamise, hooldamise, lammutamise ja utiliseerimise ( international decommissioning ) tegevusi: tavaolukorras, katastroofiolukorras ning olukordades nagu jää ja torm. Palun kirjeldage kontsessiooni pikkust ja prognoositavat katastroofitaset vastavalt globaalsetele kliimamuutuste mudelitele, mida kasutate käesolevas dokumendis nimetatud kavades. Palun kirjeldage, kuidas tuulegeneraatorid on ehitatud, et need oleksid meile ja meie elukeskkonnale ohutud. Palun defineerige tuuliku ohutust. Palun esitage nimekiri kõikidest tuulegeneraatori kui tööstusliku ehitise ehitamisel kaasatud materjalidest ja seda tuulegeneraatori komplekteerimise hetkest alates kuni tuulegeneraatori kui tööstusliku ehitise kasutusele võtmise hetkeni sh. tuulegeneraatori ja meretuulegeneraatorite pargi ühendamiseks vajalikest materjalidest sh. liinikoridoride rajamistegevustest ning sellega kaasnevatest keskkonnamõjudest kogu uuringuala ulatuses. Soovime saada hinnangut keskkonna ja elukeskkonna mõjude kohta tuulegeneraatori kui tööstusliku ehitise ringlusesse võtmise hetkest alates. Toon näite: nii nagu taaskasutame ja toodame ka klaastaarat õllepurke vastutustundlikult, siis soovime näha, et käideldakse ka tuulegeneraatoreid, (mere)tuulegeneraatorite parke ning pargi ühendamiseks kasutatavaid osasid. Kuidas mõjuvad tuulegeneraatorite koostamisel ja tuulegeneraatorite kui tööstuslike ehitiste utiliseerimisel rakendatavate toorainete käitlemine ja nende kasutamine inimõigustele? Näiteks Hiinast ostetud koobaltiga läheme inimõigustega vastuollu. Selgitage, et kuidas on rakendatud Euroopa Liidus kehtivaid direktiive: https://ec.europa.eu/food/safety/chemical_safety_en https://ec.europa.eu/environment/chemicals/index_en.htm https://ec.europa.eu/info/policies/endocrine-disruptors_en Kui ehitate 300 m kõrguse tuulegeneraatori, siis tõenäoliselt transporditakse see sinna: lennukiga, helikopteriga, laevaga, kasutate kraanat ja/või kohalikke teid, randa ja sadamaid. Palume iga võimaliku tööetapi kohta KMH- d. Selgitage, et kuidas on rakendatud Euroopa Liidus kehtivat direktiivi: https://ec.europa.eu/clima/policies/transport_en Kirjeldage käesolevas programmis samaväärsete võrreldavate meretuulegeneraatorite parkide projektide kavandamist, nende ajakava ja mõju tavapärase, tipphooajatasemel (so. tipphooaeg on aktiivne turismiperiood ja siis kui lapsed lähevad kooli või tulevad koolist, kogukonna traditsiooniliste sündmuste korral jms.) ja katastroofi korral. Kirjeldage projekti jaoks saadaolevaid katastroofiüksusi ja inimesi. Kui ostan toote supermarketist, on see varustatud sildiga, mis ütleb mulle koostisosad vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele seadustele. Esitage spetsifikatsioon tuulegeneraatori ja selle osade kohta või selgitage, et miks seda Euroopa Liidu seadust Eesti Vabariigis tuulegeneraatoritele ei kohaldata ja/või miks see küsimus võib olla põhjendamatu ja/või miks see vahele jäetakse? Liivi lahe meretuulepargi ajakava ja muu olulise info leiab veebilehelt: www.liivimeretuulepark.ee . Selgitame, et käesoleva l juhul on tegemist hoonestusloa ja selle keskkonnamõju hindamise menetlusega, sh hetkel KMH p rogrammi ehk uuringuplaani kokku panemisega. Vastav ad menetlus ed lähtu vad hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud Veeseadusest ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Ka järgmised tegevusloataotlused ja nende KMH-d on Eesti õigusaktides reguleeritud ja need algatatakse vastava aluse olemas olul . Käesoleva KMH hindamise tulemusena otsustakse, kas Eesti Energia AS-ile antakse õigus antud mereala koormata ehitusõigusega tuulikute püstitamiseks või mitte. Juhul kui otsus on positiivne, järgneb sellele ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa menetlus, mille käigus on võimalik vastata teie küsimusele juba piisavalt täpselt. Nimelt on ehitiste ehitamise, hooldamise, lammutamise jt mõju hindamiseks vaja esmalt teada tuulikute arvu, nende tehnilist lahendust –nt vundamenti ja kõrgust , misjärel on võimalik teha vastavad lõppjäreldused. Muuhulgas ka hinnata kogu elutsükli jooksul tekkivat mõju. Muuhulgas on tuulikute elutsüklite baas analüüse varasemalt maailma kontekstis tehtud ning nende ga on võimalik internetis otsingumootoreid kasutades ise tutvuda. On võimalik, et lammutamiseks ja utiliseerimiseks tuleb tulevikus läbi viia eraldiseisev keskkonnamõju hindamine – selline praktika on oluliste objektide sulgemise kavandamiseks Eestis kasutusel. See saab olema umbes 30-35 aasta jooksu l , mis on eeldatavalt praegu ehitamisel olevate tuulikute eluiga . Samuti on selgel tõusuteel tuulikute töökindlus - nt Enefit Green’i maismaatuulikute töökindlus on 97-98%, st remondile ja hooldusele k ulub 3% ajast. Meretuulepargi KMH ja ka projekteerimise käigus viiakse vastavalt sobivale põhjalikkusastmele läbi ohutushindamine erinevates ilmastikutingimustes ja nähakse ette vastavad turvameetmed. Samuti nähakse selle käigus ette õnnetusohtutele reageerimine ja vastavate reageerijate oskustasemed ning väljaõppetingimused . Tuulikute ohutuse ja tööpõhimõtete kohta leidub internetis hulgaliselt materjale nii eesti kui ka inglise keeles. Hea ülevaate saab erinevate tuulikute p rojekteerimisettevõtete kodulehekülgedelt. Siinkohal ei pea me võimalikuks ega ka vajalikuks vastava kokkuvõtte tegemist , sest see on kõigile kättesaadav info, ega eelda tutvumiseks eriteadmisi Samuti on võimalik neil veebilehekülgedel tutvuda ka erinevate tuulegeneraatoritega. Praegusel hetkel pole läbi viidud projekteerimishanget , ega ole teada kasutatav tuulegeneraatori tüüp, sest selle valimise alustingimused tulevad KMH-st ja teistest ehitustehnilistest analüüsidest. KMH koostamisel viiakse läbi sotsiaalmajanduslik mõjuhindamine, mille abil saab teha järeldusi v õimaliku mõju kohta turismile, kalandusele, kinnisvarahindadele. Peame aga oluliseks selgitada, et rannikust 16 km kaugusel olev a l tuule pargil ei ole igapäevastele maismaal toimuvatele tegevustele otsest mõju. Müra nii kaugele ei levi, samuti var jud jt häiringud. Tuulikud jäävad rannalt siiski paistma. Lisaks selgitame, et Euroopa Liidu õiguse järgi ei kohaldu (kehti) EL direktiivid Eesti õigusesse otse, vaid direktiiv on nö raamdokument, mille iga liikmesriik peab enda riigi õigusesse sisse viima ja kehtestama. Seega, kõik asjaomased direktiivid on Eesti õiguse osad ja kuna meie lähtume käesoleva projekti puhul sellele kohalduvatest Eesti õigusaktidest , siis lähtume kaudselt ka direktiividest. KMH programmi ei täiendata. 3. Kes on vastutav käesolevast KMH programmist tuulegeneraatori kui tööstusliku ehitiste ehitamise, hooldamise, lammutamise ja utiliseerimise ( international decommissioning ) osa välja jätmise eest? Usaldusäärse energiavarustuse tagamiseks ja hindade taskukohasena hoidmiseks palun selgitakse, kuidas on KMH-d rakendatud Euroopa Liidu konkurentsivõimelist energiahinna määramise juhendiga vastavusse viimisel: https://ec.europa.eu/info/policies/energy_en Väidame, et KMH programmis on kajastatud tuulepargi ehituse, ekspluateerimise kui ka hilisema lammutamisega seonduvad mõjud KeHJS-st tulenevalt piisaval määral. Põhjalikum hindamine viiakse läbi KMH aruande kootamise käigus. Teie poolt viidatud energiapoliitika strateegiliste eesmärkidega (mitte juhendiga) on käesolev projekt igati kooskõlas, sest üheks poliitikainstrumendiks on ka taastuvenergia arenduse toetamine ja lokaalsete energia tootmisüksuste ehitamine. Mis puudutab elektri hinna kujunemisse , siis see on üle- e uroopaliselt piirkonniti turuhinnapõhine, mistõttu iga üksik projekti elluviimisel seda päriselt hinnata ei saagi – saab vaid kaudselt eeldada. Nii ka meie elektri hind kujuneb põhjamaade ühisel elektritulul Nord Pool. Väidame, et KMH ei oma puutumust Euroopa Liidu konkurentsivõimelist energiahinna määramise juhendiga, kuna tegeleb oluliste keskkonnamõjude välja selgitamisega ning neile leevendusmeetmete välja pakkumisega . KMH programmi ei täiendata. 4. Puuduvad või on varjatud järgmised uurimisteemad: Lisage: A) Madalsageduslik heli 300 meetri tuulikutele. Rakendage Euroopa Liidu direktiive: https://ec.europa.eu/info/policies/environment_en B) Kavandatud 300-meetrise tuulegeneraatori turbulentsi mõju põllumajandusele ja turismile: https://link.springer.com/article/10.1007/s10546-019-00473-0? fbclid=IwAR0rorOD7y2b_F8zd0bV9Bs3ns0Q9O5YQTRmvtIiKRa1lstQX2olQHGh0y0 Tuule, merevee tõusu- ja mõõnaperioodidel ja vee (jää) temperatuuri ökoloogiline mõju Liivi lahele ja selle ääres olevatele rannikualadele. Palun kohaldage ka ELi veepoliitika raamdirektiivi: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32000L0060 C) Valguse liikumise mõjutegurid on nii tiiva värelus kui ka turbulentspilved ja need mõjutavad inimeste ja loomade käitumist lääneloojangul ning meie ainulaadse geograafilise asukoha tõttu näiteks peegelduvad lume ning jää tingimustes talviselt maastikult. D) Tuulegeneraatorite elektromagnetväljad ja kaablid peavad kohanduma vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele elektromagnetväljade juhistele: https://ec.europa.eu/health/electromagnetic_fields/policy_en E) KMH programmis arutati erinevaid aspekte, kuid nüüd tuleb need kohandada 300m kõrguste tuulegeneraatoritega vastavaks. Euroopa Liidu direktiivide kohaldamise ja kohalduvuse kohta andsime selgituse juba eelpool. Madalsageduslik heli on KMH programmis tabelis 4 mõjuvaldkonna Müra, infraheli , madalsageduslik müra ja vibratsioon all käsitletud. Vastavalt Häädemeeste avalikul arutelul tehtud ettepanekule lisame KMH programmi tuule turbulentsi mõju hindamise tabelisse nr 4 alateemale välisõhu kvaliteet. . M eretuulepargil võib olla mõju kalandusele, kuid mitte maismaapõllumajandusele selle kauguse tõttu rannikust. Selgitame, et käesoleva hoonestusloa mõjuhindami se maht ja sisu on piiratud vastavalt hoonestusloa taotluses esitatule – meretuulepargi rajamisega. Muud üldteaduslikud uuringu d mereprotsesside kohta on valdavalt riigi ja ülikoolide uurimise all j a vastavaid uuringuid meretuulepargi mõjuhindamises ka kasutatakse. Varjutus on KMH programmis tabelis 4 mõjuvaldkonna V isuaalne hindamine all käsitletud. Selgitame, et 300m tuulikute varjud ulatuvad maksimaalselt 1 kilomeetri kaugusele. varju ulatus sõltub aastaajast, pilvisusest, aluspinnast. See tähendab, et mõju loomadele ja inimestele varjutusest ei teki. Tu ulikute labade peegelduste ja lendurite pimestamise vältimiseks kaetakse labad vastava materjaliga . KMH raames hinnatakse võimalikku turbulentsipilvede tekkimist ja nende mõju väikelennukitele. Tulemused kooskõlastatakse Lennuametiga. Tuulegeneraatorite elektromagnetväljad ja kaablid projekteeritakse vastavalt Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõuetel e. KMH programmis hinnatakse erinevaid keskkonnaaspekte lähtudes erinevatest alternatiividest sh kuni 300 meetrise tipukõrgusega tuulikutest. See on üheks KMH alternatiiviks. 5. Milline on Liivi lahe tuulegeneraatorite pargi KMH plaan energiajulgeoleku tagamiseks? Tuul ei puhu alati. Vajatakse täiendavaid energia jõuallikaid ja Häädemeeste vald ning Kihnu näivad olevat lähimad, ökonoomsemad piirkond, millest saaks energia tootmise ja salvestamise tööstuspiirkonna teha. Iga lisanduv energiatootmisüksus tõstab riiklikku energiajulgeolekut. Mis puutub spetsiifiliselt meretuuleparkide tootlikkusesse, siis valdavalt puhub merel tuul ehk teisisõnu ei ole tuulevaikust, mis tekitaks olulise energiajulgeoleku probleemi. Ja kui ongi tuulevaiksed perioodid, siis on olemas erinevad riikidevahelised elektri kaablid ja baaskoormus elektri jaamad. Samuti on võimalik ennustada üsna täpselt tuule olemasolu - seda tehakse igapäevaselt ning planeeritakse vastavalt energiatootmist kogu Eestis . Vesiniku tootmine on üks tulevikku silmas pidav alternatiiv, mis on Keskkonnaministeeriumi tugeval survel ka KMH programmi. Käesoleval hetkel ei ole vastava tootmisüksuse asukoht määratud - tegemist on ideetasandil visiooniga. Seda on aga keskkonnahäiringute piiramiseks mõistlik rajada kusagile mõne selleks hetkeks olemasoleva alajaama lähedusse. Maismaale kavandatavate tegevuste ja mõjudega tegeletakse eraldi vastavas menetluses – vastava planeeringu koostamisena ja ehitusloa taotlemisena, millele algatatakse vajadusel eraldi keskkonnamõjude hindamine. Eelpool toodu koosmõjus tagatakse elektrivarustuskindlus. KMH programmi ei täiendata . 6. Kas pooled st. energiaettevõtted on piisavalt jõukad, et garanteerida elu-, ja keskkonna kaitse? Esitage finantsülevaade (panga)garantiidest, et näeksime osapoolte võimekust tagada meie piirkonna elukeskkonna ja inimeste turvalisus. See Euroopa Liidu direktiiv mainib, et erafinantseering on vajalik Euroopa Liidu toetustele lisaks: https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-efficiency/financing-energy-efficiency_en? redir =1 Kuidas on kindlustatud Covid viiruse levikust tingitud majanduslik tagasilöök? Energiaettevõtte edukuse ja COVID viiruse leviku küsimusel puudub sisuline puutumus hoonestusloa KMH menetlusega. Ärie ttevõtte (sh ka Eesti Energia AS) aasta tulemused esitatakse avalikes majandusaastaaruannetes, millega on võimalik veebis äriregistris ka tutvuda. Mis puutub Eesti Energia AS-i siis see on hinnatu d 2020.a (s.o koroonakriisi ajal) väärtuslik u imaks Eesti ettevõtteks. Kahjuks jääb arusaamatuks, millist küsimust on mõeldud Euroopa Liidu toetustele viidates . KMH programmi ei täiendata. 7. Riigi julgeolekuküsimused, mis mõjutavad keskkonda, elukeskkonda ja inimesi. Millised sõjalised tegevused, rajatised ning õppused on vajalikud varade kaitsmiseks? Kas on plaanis uusi baase? Millised on lisategevused, et olla kindlad, et Venemaa mõjusfääris olevad ehitajad ei kasuta tuulegeneraatoreid side- ja luuretornidena? Palun selgitage, kuidas on rakendatud keskkonnamõjude hinnangut turvalisuse aspektist vastavalt Euroopa Liidu direktiividele: https://ec.europa.eu/energy/topics/energysecurity_en?redir=1 Antud küsimusel puudub sisuline puutumus hoonestusloa KMH menetlusega. Palume küsimuse esitada kaitseministeeriumile jt asjakohastele riigiasutustele. KMH programmi ei täiendata. 8. Kuidas saab ükskõik milline teadlane midagi hinnata, kui teadusliku uurimise all olev objekt so. tuulegeneraatori tüüp ja mudel ei ole selle aruande kohaselt teada? Soovitatud kuni 300-meetri kõrgustest meretuulegeneraatoritest koosnev park ei ole empiiriliste andmete jaoks saadaval. Milliseid mudeleid ja meetodeid plaanitakse kasutada? Kus on uurimistöö hanked? Kes on eelarves puuduvate uuringute tegemise eest vastutavad? Kes tasub ja jälgib need uuringuid saavad keskkonnaohutuse tagamiseks tehtud? Näiteks jõudis meile siseteave , et tuuleandmed on kogutud ainult sügis/talv perioodil umbes nelja kuu jooksul aastas. Soovime näha kõiki andmeid ja seda, kuidas on andmeid korraldatud. Esitage kõikide teostatud uuringute algandmed. Näiteks tuule puhul tuleb viga niikuinii välja. Projekti KMH programm koondab kokku esialgse ülevaate võimalikest keskkonnamõjudest ning annab suunise oluliste mõjude hindamiseks ja edaspidisteks uuringuteks. KMH tule musena selguvad tingimused, sh tehnilised karakteristikud, mille piires tuuleparki on võimalik projekteerida. Teie küsimused puudutavad tuulikupargi ehitusprojekti, milles määratakse tuulegeneraatori tüüp ning mida käesoleval hetkel veel olemas ei ole , sest ehitusprojekti tuleb sisend KMH-st . Käesoleval hetkel on tegemist hoonestusloa menetlusega, mis on oma olemuselt maakasutusõigus. Hoonestusloa menetluse tulemusena otsustakse, kas Eesti Energia AS-ile antakse õigus antud mereala koormata tuulikute püstitamiseks või mitte. Juhul kui otsus on positiivne, siis järgneb ehitusloa menetlus, mille käigus on võimalik vastata teie küsimusele. Keskkonnamõju hindamise ja uuringutega seotud kulud tasub seaduse järgi arendaja. Ka projekteerimise alusuuringu te läbiviimist (mis erinevad KMH raames läbiviidavatest keskkonnauuringutest ) korraldab ja rahastab arendaja. Mis puudutab olemasolevaid tehnilisi uuringuid, siis need kirjeldavad halvimat võimalikku olukorda – st olukorda, mil tuult on olnud vähe, mille põhjal on võ imalik hinnata tuulepargi tootlikkust ja panna kokku tasuvusplaan. Tasuvuse kavandamine on arendaja äririsk, ega puutu käesoleva KMH juurde. Lisame, et a rendaja viimaste aastate kogemusel töötavate tuuleparkide puhul näitab, et tuuleolud on oluliselt paranenud ja tootlikkus aina parem . KMH programmi ei täiendata. 9. Kes on Liivi lahe meretuulegeneraatorite parki rajada sooviva Eesti Energia AS seotud pooled, kasusaajad ja millised dokumendi osad on allkirjastatud? Lisage info vastavalt: https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/service-standards-andprinciples/transparency_en Sellele lisaks esitage projekti kaasatud inimeste akadeemilised CV-d või teadustööd. Nimetage uuringud, mis on Eesti Energia lepingutega välja jäetud või varjatud. Palun esitage need lepingud. Palume, et Eesti Energia ja selle lepingulised partnerid näitaksid üles avalike põhimõtete järgimise tava ning avaksid kirjavahetuse ja andmed avalikkusele ja seda kõikides küsimustes, mis on uurimisküsimustest, andmetest, dokumentatsioonist välja jäänud. Andke meile inglise keelne tõlge, et parimate tulemuste saavutamiseks tagada rahvusvaheliste akadeemikute ja pressi juurdepääs. Palun selgitage, kuidas olete rakendanud Euroopa Liidu alljärgnevaid direktiive: https://ec.europa.eu/research/openscience/index.cfm Palun selgitage, kuidas KMH-d on rakendatud vastavalt Euroopa Liidus kehtivale direktiivile, mis puudutavad hüljeste populatsiooni meie rannikualadel? Antud küsimusel puudub meie hinnangul sisuline puutumus hoonestusloa KMH menetlusega. Euroopa Liidu direktiivide kohaldamise ja kohalduvuse kohta andsime selgituse juba eelpool. Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse järgi on menetluskeeleks eesti keel. Käesolev KMH menetlus on piiriülene mõjuhindamise menetlus ja selles osaleb ka vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele ka Läti Vabarii k, kellele on edastatud ka vastav lätikeelne t õlgitud programm. Inglisekeelsed või teis tes keeltes tõlked korraldab endale huvitatud osapool ise. KMH programm on uuringute lähteülesanne, sisuliselt KMH aruande sisukord koos väga esialgse mõjude eelhinnanguga. Seega ei tugine KMH programm ühelegi uuringule, vaid määratleb uuringute vajaduse. Seni eelnevalt tehtud uuringu käsitletakse koos teiste tehtavate uuringutega KMH aru andes ja antakse ühtne kumulatiivne hinnang. Üksikute uuringute kontekstiväline esitamine tekitab segadust ja ei anna tegelikku ülevaadet, mistõttu on otsustatud avaldada kõik uuringud üheskoos. KMH programmi teadlaste nimekiri on KMH programmis peatükis 1 välja toodud. Nende teadustööd jms on võimalik leida Eesti teadlaste Infosüsteemist. Eesti Energia AS äritegevuse, seotud ettevõtete ülevaade on võimalik leida äriregistrist. Muu avalik info on võimalik leida aastaaruannetest ja meediast, ettevõtte kodulehelt. Ettevõte ei saa avaldada konfidentsiaalset infot, sest see läheks seadusega ja sõlmitud lepingutega ehk võetud kohustustega vastuollu. KMH programmi ei täiendata. 15 Eero Saava 02.11.2020 Palun: 1) arvestada käesolevas dokumendis Eesti Energia AS Liivi lahe tuulepargi KMH programmile esitatud vastuväidetega. 2) jätta KMH programm heaks kiitmata, sh kohustada arendajat muutma KMH programmi vastavalt koormatava ala õiguspärasele suurusele (ca 60 km 2 ) ja kohustada arendajat muudetud KMH programmi osas läbi viima KMH programmi uus avalik väljapanek ja seaduses sätestatud nõuetele vastav avalik arutelu. 3) registreerida Eero Saava 03.11.2020 veebi vahendusel toimuvale avalikule arutelule. Esimese ja teise punktiga ei arvesta. Detailne juriidiline selgitus eraldi kirjas, mis on leitav käesoleva vastustabeli lisast. Kolmas punkt on täidetud. Vastuväited: II Keskkonnamõju hindamise programm on õigusvastaselt koostatud algselt kavandatust suuremale alale Algselt kavandatud koormatava ala suurendamisel ei ole järgitud seaduses sätestatud korda. - Eesti Energia AS esitas 27.02.2010 5 (viis) eraldiseisvat hoonestusloa taotlust, seejuures ühe neist avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamadega nn Kihnulõuna piirkonnas. Eesti Energia 2010. a taotluse kohaselt oli nn Kihnulõuna meretuulepark kavandatud püstitada ca 60 km 2 suurusele alale. Hoonestusõiguse taotluse kohta avaldati 10.05.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded veeseaduse ( VeeS ) § 227 lg 3 alusel teade hoonestusloa menetluse algatamise ettepaneku kohta, vastavalt taotlusele ca 60 km 2 suurusele koormatavale alale. - Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 311 on hoonestusloa menetlus algatatud koormatavale alale suurusega 183 189 290 m 2 , s.o ca 183 km 2 . Seejuures on Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud Eesti Energia AS 30.06.2015 muudetud taotluse alusel suurendatud koormatavat ala sarnaselt 27.02.2010 taotlusele Kihnulõuna alaks. - Eesti Energia AS 27.02.2010 hoonestusloa taotluse ja 30.06.2015 hoonestusloa taotluse muudatuse esitamise ajal kehtinud veeseaduse regulatsioon (s.o kuni 30.06.2015 kehtinud veeseaduse redaktsioon) ei sätestanud taotluses esitatud koormatava ala suurendamise võimalust ega regulatsiooni koormatava ala suurendamiseks. Enne 01.07.2015 veeseaduse uue redaktsiooni ning selles sätestatud koormatava ala muutmise ja suurendamise regulatsiooni jõustumist ei saanud koormatavat ala suurendada ilma uue taotluse esitamise ja taotluse esitamisele järgneva menetluseta, sh VeeS § 22 7 lg 3 kohase teate avaldamiseta. - Alates 01.07.2015 kehtiva veeseaduse redaktsiooni § 44 kohaselt võis enne 2015. aasta 1. juulit esitatud hoonestusloa taotluse osas, mille kohta ei ole tehtud hoonestusloa menetluse algatamise otsust, muuta enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala, kui koormatava ala muutmine on tingitud pärast hoonestusloa taotluse esitamist tehtud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustest ja koormatav ala on kuni 33% ulatuses erinev taotluses esitatud koormatavast alast ning sellisel juhul ei kohaldunud koormatava ala muutmisel Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kohustus. Eesti Energia AS on koormatavat ala suurendanud rohkem kui 33%, mistõttu Eesti Energia AS-le ei kohaldu VeeS §-s 44 regulatsioon, nagu on õigesti leidnud ka TTJA oma 26.07.2017 e-kirjas (TTJA dokumendiregistri viitenumbri 15-1427 tüveosa dokumendid), märkides, et Eesti Energia AS-l tuleb koormatava ala suurendamisel läbida uuesti veeseaduses sätestatud menetlus, sh avaldada vastav teade. - Antud juhul on Eesti Energia AS hoonestusloa taotluse puhul suurendatud koormatavat ala mitmekordselt. Koormatava ala suurendamisel ei ole järgitud veeseaduses sätestatud hoonestusloa taotlemise korda. Koormatava ala suurendamine on toimunud õigusvastaselt. - KMH programm on koostatud alusetult ja õigusvastaselt, sh veeseaduses sätestatud nõudeid rikkudes suurendatud koormatava ala suhtes. KMH programm, mis on koostatud alusetult ja õigusvastaselt suurendatud alale, ei saa olla õiguspärane. Suurendatud alale hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluse algatamisel on rikutud seaduses sätestatud teadaannete avaldamise korda. - Kui Eesti Energia AS soovis 30.06.2015 suurendada algses, vastavas 27.02.2010 hoonestusloa taotluses toodud Kihnulõuna koormatavat ala, oleks Eesti Energia AS pidanud igal juhul esitama uue hoonestusloa andmise taotluse ja läbima uue taotlusega kõik veeseaduses sätestatud menetlusetapid, sh kooskõlastamised ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamine, et tagada kõikidele huvitatud isikutele võimalus osaleda hoonestusloa andmise menetluses ja saavutada avaliku veekogu kui üldise hüve hoonestamisel parim võimalik kasutus. - Antud juhul on Eesti Energia AS esitanud 30.06.2015 taotluse avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise hoonestusloa taotluse muutmiseks Liivi lahe tuulepargi alal, kuid ei ole läbinud veeseaduses sätestatud menetlusetappe, mis on toonud kaasa hilisemate loamenetluses tehtud otsuste, sh Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse õigusvastasuse. - Vastavalt TTJA dokumendiregistri viitenumbri 15-1427 tüveosa alustele dokumentidele, avaldas TTJA algselt Eesti Energia AS muudetud taotluse alusel teate Ametlikes Teadaannetes, kuid Eesti Energia AS pöördumise peale võeti avaldatud teade maha, et vältida teiste huvitatud isikute poolt menetlusse astumist sama koormatava ala osas. Eesti Energia AS on 19.07.2017 e-kirjas TTJA- le teatanud, et veeseadus ei näe ette muudetud hoonestusloa taotluse kohta teate avaldamise kohustust, muudetud taotluse kohta teate avaldamine võimaldab hoonestusluba taotleda teistel isikutel lisaks Eesti Energia AS-le ning selliselt rikub teate avaldamine Eesti Energia AS õigust hoonestusloa seadmisele Liivi lahes ja taotluse muudatuse avalikustamine venitab õigusvastaselt menetlust. TTJA on 26.07.2017 e-kirjas Eesti Energia AS käsitlusele vastu vaielnud, leides, et teate avaldamine on vajalik, kuid teade on tõenäoliselt Eesti Energia AS vastulause alusel siiski eemaldatud. Teade Eesti Energia AS muudetud taotluse (sh koormatava ala ulatusliku suurendamise) osas ei ole erinevalt kõikidest teistest meretuuleparkide hoonestusloa andmise menetluse teadetest, mis on avaldatud tähtajatult, väljaandest Ametlikud Teadaanded leitav. - Väljaandes Ametlikud Teadaanded puudub teade selle kohta, et Eesti Energia AS on esitanud taotluse hoonestusloa saamiseks ca 183 km 2 suurusele alale Liivi lahes. Seega ei ole suurendatud koormatava ala puhul järgitud veeseaduses sätestatud menetlusnõudeid, hoonestusloa andmine suurendatud alale on algatatud õigusvastaselt ja sellest tulenevalt on ka suurendatud ala osas koostatud KMH programm õigusvastane. - Õiguspärane oleks KMH programm koostada algselt taotletud ca 60 km 2 suurusele alale. KMH programmi tuleb koormatava ala suuruse osas muuta ja seejärel läbi viia uued menetlustoimingud muudetud KMH programmi osas. Üksnes selliselt on võimalik taastada Eesti Energia AS taotluse alusel algatatud hoonestusloa andmise menetluse õiguspärasus. Hetkel on Eesti Energia AS taotluse alusel algatatud ning alusetult ja õigusvastaselt suurendatud alaga hoonestusloa menetluses oluliselt rikutud seaduses sätestatud menetlusnõudeid ja iga järgmine otsus menetluses on õigusvastane. - Riigikohus on rõhutanud, et olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks on määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel iseenesest. Enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Olulise keskkonnamõjuga asjades on võimalik eeldada vastuvõetud otsuse õiguspärasust üksnes juhul, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ette nähtud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. III KMH programmi avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu tähtajad ei võimalda esitatud vastuväidete sisulist läbivaatamist - KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teate kohaselt saab KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada avaliku väljapaneku lõpuni kuni 02.11.2020. Avalikule väljapanekule järgnev KMH programmi avalik arutelu toimub 03.11.2020 kell 17.00 Häädemeeste seltsimajas ja 04.11.2020 kell 13.00 Kihnu rahvamajas. - KeHJS § 16 lg 1 kohaselt korraldab otsustaja vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avaliku väljapaneku ning seejärel korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. Igaühel on õigus KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid (KeHJS § 16 lg 5). - Olukorras, kus avaliku väljapaneku raames on võimalik esitada vastuväiteid, ettepanekuid ja küsimusi KMH programmi kohta kuni 02.11.2020 (sh 02.11.2020 kella 24:00-ni) ja avalik arutelu esitatud vastuväidete, ettepanekute ja küsimuste osas toimub kohe järgmisel päeval, ei ole tagatud sisuline arutelu olulise keskkonnamõjuga objekti KMH programmi avalikul arutelul. - Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu vahel ajalise vahe ning avaliku arutelu ettevalmistamise aja puudumine ei võimalda arendajale, otsustajale, keskkonnamõju hindamise järelevalvajale ja KMH läbiviijale piisavat aega esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste läbitöötamiseks ning nende osas avaliku arutelu ajaks sisuliste ja põhjendatud arvestamise või arvestamata jätmise otsustuste tegemist. Samuti ei ole tagatud avalikul arutelul sisuliste vastuste andmine väljapaneku käigus tõstatud küsimustele. Selliselt avaliku väljapaneku lõppemisele järgnevaks ja ülejärgmiseks päevaks määratud avalik arutelu ei täida seaduses sätestatud eesmärki (KeHJS § 16 lg 5, HMS §-d 46-50). - Vastavalt HMS § 50 lg-le 4 juhul, kui avaliku istungi toimumise aega ei ole teatavaks tehtud menetluse algatamise teates, saadetakse menetlusosalisele kutse vähemalt 10 päeva enne istungit. Selliselt nähtub haldusmenetluse seadusest põhimõte, et avalik arutelu toimub kõige varem 10 päeva pärast avaliku väljapaneku lõppu, et võimaldada asjaomastele isikutele ja otsustajatele piisav aeg esitatud vastuväidete, ettepanekute ja küsimustega tutvumiseks, nende osas seisukoha kujundamiseks ning tehtud ettepanekute ja vastuväidete osas nendega arvestamise või mittearvestamise otsuse tegemiseks. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu vahel tuleb jätta haldusorganile aeg avalikuks aruteluks ettevalmistamiseks. - Avalik arutelu, eriti antud juhul, kui tegemist on olulise keskkonnamõjuga loamenetlusega, ei või olla pelgalt formaalne esitatud ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamine. Avalik arutelu peab olema sisuline, sh korraldajate poolt ettevalmistatud arutelu, mitte avaliku arutelu korraldamise kohustuse formaalne täitmine. Avaliku väljapaneku lõppemisele järgneval ja ülejärgmisel päeval toimuvat avalikku arutelu ei saa lugeda sisuliselt toimunud avalikuks aruteluks ja tegemist on avatud menetluse läbiviimise menetlusnormide olulise rikkumisega. Lisaks on KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teates märgitud, et kui arutelu toimumise ajal on kehtestatud avalikele üritustele piirangud, siis toimub ainult veebi arutelu Microsoft Teamsi keskkonnas. Kuigi käesoleva kirja digiallkirja ajatempli seisuga ei ole avaliku arutelu toimumise ajaks avalikele üritustele piiranguid seatud ja avalik arutelu saab toimuda tavapärase koosoleku formaadis, siis ei saa välistada, et koosoleku toimumine Teams keskkonnas üksnes veebi aruteluna piirab isikute juurdepääsu avalikule arutelule ja ei pruugi olla kooskõlas KeHJS § 16 lg-ga 1 ja 5 ning HMS §-ga 50. - Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et HMS §-des 48 ja 49, aga ka §-s 50 sätestatud avatud menetluse nõuete rikkumine ning sellega kaasnev isikute sisulise ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine võivad mõjutada asja sisulist otsustamist ja tegemist on sedavõrd olulise menetlusnormide rikkumisega, mis võib tingida hilisema haldusakti tühistamise sõltumata haldusaktis toodud põhjendustest. Seega mistahes minetused hoonestusloa andmise menetluses, sh olulise keskkonnamõjuga hoonestusloa asjas avatud menetluse menetlus normide (HMS §-d 46-50) rikkumised võivad kaasa tuua hilisema hoonestusloa tühistamise. - Kuna 03.11.2020 (s.o avaliku väljapaneku lõppemisele järgnevaks päevaks) kavandatud avalik arutelu ei vasta seaduses sätestatud avatud menetluse nõuetele, tuleb läbi viia uus seaduses sätestatud nõudeid järgiv KMH programmi avalik arutelu muudetud KMH programmi osas (vt käesoleva dokumendi punkt (II)). Esitatud vastuväiteid vaadati läbi jooksvalt ja esmane kokkuvõte siiski tehti. Ettepanekute ja kommentaaride esitamise tähtaeg oli kuni 18.11.20. Seega, lõplik kokkuvõte tuleb hiljem. IV Hoonestusloa andmise menetlus tuleb läbi viia avatud menetluse reegleid järgides - Tallinna Ringkonnakohus on ülaltoodud lahendis rõhutanud, et isegi, kui loa andmise menetluses toimub mitu avalikku arutelu (nt KMH programmi ja KMH aruande arutamine) ning antakse võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks KMH menetluses, tuleb avalikkusele tutvumiseks välja panna ka taotlus õigusakti andmiseks ja õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga ning puudutatud isikud ja avalikkus ära kuulata loa menetlusega seotud eelnõude ja nende tingimuste osas (HMS § 48 lg 1, 2, § 49). - Seega, iga avatud loamenetluse puhul tuleb läbi viia loa avatud menetlus ning seda ei korva keskkonnamõjude hindamise avatud menetlus. Loa avatud menetluses tuleb puudutatud isikud ja avalikkus ära kuulata mh ka loa menetlusega seotud eelnõude ja nende tingimuste osas, mitte üksnes kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Edaspidi tuleb hoonestusloa menetlusega seotud otsuste eelnõusid tutvustada enne otsuste vastu võtmist puudutatud isikute ja kuulata ära nende arvamus loa menetlusega seotud eelnõude ja nende tingimuste osas. - Antud juhul ei tutvustatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 eelnõud enne selle vastu võtmist avalikkusele ega asjast ilmselgelt puudutatud isikutele (nt teistele taotlejatele). Avatud menetluse põhimõtetest kõrvale kaldumine on toonud kaasa olukorra, kus ei saa kindel olla Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 kohaselt hoonestusloaga koormatava ala suurendamise ja hilisema võimaliku hoonestusloa õiguspärasuses. 16 MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu 02.11.2020 nr 1-4/20.11/117 KMH programm on õigusvastane KMH programmi kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks , millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolev KMH programm ei vasta sellele eesmärgile. Esiteks on KSH tasandil sisuliselt kõik uuringud tegemata, sh uuringud seoses merepõhjaelustikuga ning kalastikuga. Teiseks puudub ja pole ka plaanis viia läbi kumulatiivsete mõjude uuring, millest nähtuks tuuleparkide pikaajaline kumulatiivne mõju merekeskkonnale (sh kalad, eriti pelaagilised kalad nagu räim ja kilu, kalade koelmualad, kalade ränne). Juba KSH tugineb valdavalt oletustele ja arvamustele. Antud põhjusel on oletuslik ja mitte kontrollitavate arutluskäikudega ka KMH programmi tekst. Näiteks puudub täpsem info kalade koelmute, rändeteede ja tuulepargi ning tuulikute asukohtade kattuvuse osas. Samuti pole teada, kuhu ja kui sügavale tuulikud rajatakse. Kolmandaks ei nähtunud KSH-st ega nähtu KMH programmist täpselt tuulikute tehnoloogia ja nende parameetrid ning puudub täpsem info kaablite tehniliste lahenduste kohta. Ei ole võimalik hinnata täpsustamata jäetud tehnoloogia keskkonnamõjusid ega teha KMH aruande järel mingeid sisulisi valikuid, nt valida erinevate sisuliste alternatiivide vahel . Seda viga tõendab veel see, et kindlaks määratud tuuleenergeetika ala puhul saab tulevikus toimuda üksnes ala piiride kohendamine seoses mingite väärtuste või huvide kaitsmisega. Täpsemalt saab toimuda vaid mõjude tagantjärele korrigeerimine ja leevendamine, mitte aga sisuline valimine erinevate alternatiivide vahel või nende erinevate alternatiivide mõjude hindamine. Riigikohtu praktika kohaselt ei õigusta isegi mitte KSH abstraktne iseloom planeeringuala olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist. Veel vähem saab KMH programmis jätta täpsemalt määratlemata tuulepargiga seotud parameetreid ning konkreetsed tehnilised lahendused. Õigusvastane on KMH programm, mis lükkab sisuliste valikute tegemist edasi hilisematesse menetlusetappidesse, nt ehitusloa tasandile . Seega jääb arusaamatuks kõnealuse KMH programmi eesmärk ja mõte. KMH programmi eesmärk ja mõte ei ole abstraktsel tasandil erinevate ideede, põhimõtete ja oletuste hindamine ning analüüsimine. Leiame, et KMH programmi ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ja on vastuolus asjakohase Riigikohtu praktikaga (vt nt 3-16-1472). KMH programmi õigusvastasust ehk sisuliste erinevate alternatiivide hindamata jätmist kinnitab eriti selgelt näiteks see, et merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus (vt lk 11). Seega sisuliselt välistatakse konkreetsete tehniliste lahenduste hindamine KMH tasandil. KMH programmi ei täiendata. Vastame küsimustele alljärgnevalt: Esiteks tegemist ei ole KSH men e tluse, vaid hoonestusloa KMH menet l usega. KMH programmis on kirjeldatud 17 erinevat uuringut, mida hakatakse KMH koostamisel läbi viima ning nende uuringute tulemused on lahutamatu osa käesolevast KMH protsessist. Teiseks leiame, et kumulatiivsed mõjud on arvestades käesolevat etappi - KMH programmis piisavalt kajastatud. Kumulatiivseid mõjusid Eesti ja Läti analoogsete arendustega arvestatakse vastavalt avalikest allikatest kätte saadavale informatsioonile. KMH programmi staadiumis ei viida läbi uuringuid, uuringud viiakse läbi KMH aruande koostamise staadiumis. KMH aruanne annab sisendi tehnilise projekti koostamisse ja vastupidi. Seetõttu on neid mõistlik koostada paralleelselt. KMH ja eskiisprojektid annavad ette tingimused ehitustegevuse läbiviimiseks. Selgitame, et KMH programmis ei hinnata süvitsi ja ei võrrelda erinevaid alternatiive, vaid seda tehakse KMH aruandes, mis on käesoleva hoonestusloa KMH protsessi järgmine etapp. Küll peab tegema KMH programmis esma se nn eelhinnang u abstraktsete võimalike mõjude osas ja seda on ka tehtud . Seega on kõik õiguspärane. Küsimused ja ettepanekud: 1. millistest parameetritest ja tehnilistest lahendustest on lähtud KMH programmi koostamisel? 2. KHM programmi tuleb täpsustada asjakohaste tehniliste lahenduste parameetritega. Vastasel juhul on KMH õigusvastane. 3. miks on jäetud tuulepargi konkreetsed arvandmed, parameetrid, tehnilised lahendused (sh alajaamad ja kaablid) KMH-s täielikult määratlemata? 4. mis õiguslikul alusel on jäetud kõik tehnilised parameetrid KMH tasandil täpsustamata? 5. mis õiguslikul alusel jäetakse konkreetsed tehnilised lahendused KMH tasandil uurimata? 6. millega tõendavad KMH programmi autorid seda, et nad kõik on erinevates KMH programmis käsitletud küsimuste hindamisel lähtunud täpselt ühesugustest tehnilistest eeldustest ja parameetritest? KMH programmi ehk järgneva tegevuse kava koostamisel on lähtutud Eesti Energia AS-i poolt esitatud hoonestusloa taotlusest. KMH programmi staadiumis ei viida läbi uuringuid, uuringud viiakse läbi KMH aruande koostamise staadiumis. KMH aruanne annab sisendi tehnilise projekti koostamisse ja vastupidi. Seetõttu on neid mõistlik koostada paralleelselt. KMH ja eskiisprojektid ann avad ette tingimused ehitustegevuse läbiviimiseks. KMH programm on KMH ekspertgrupi, mida juhib litsentseeritud juhtekspert, subjektiivne arvamus. Käesolevas KMH programmi staadiumi s koostati eelhinnang võimalike mõjude osas ning sõnastati järeldused, mis ei sõltu tuulikute parameetritest. KMH käigus võrreldakse alternatiive juba täpsemalt ja eeldatavasti kujunevad selle käigus ka tehnilised parameetrid, mida hinna ta ja omavahel võrrelda . Tuulepargi ja kalapüügialade kattuvus KMH programmi kohaselt ei kattu kalapüügialad ja tuulepargi arendusalad, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest (lk 35). Küsimused ja ettepanekud: 1. KMH programmist ei nähtu andmed selle kohta, kus täpselt hakkavad asuma mingite parameetritega tuulikud. Palun vastavalt täiendada KMH programmi, et sealt nähtuks vastav info. 2. millistele uuringutele või andmetele tugineb KMH programmi väide, et kalapüügialad ja tuulepargi arendusala ei kattu? Palun need esitada ja vastavalt täiendada KMH programmi. KMH programmi staadiumis ei saagi tuulikute paiknemine teada olla , sest tuulikute paigutuseks sõnastatakse lõpp tingimused KMH aruandes ehk järgmise etapi lõpuks . Tuulikute esialgne paigutus selgub eskiisprojektis ja sellest tulenevaid mõjusid hakataksegi hindama KMH aruande etapis. Väide, et tu u lepargi arendusala ja kalapüügialad ei kattu tugineb kuni käesoleva hetkeni läbi viidud kalastiku uuringute tulemustele, mida on tõlgendanud kalastiku ek s pert. KMH programmi ei täiendata. Kalastiku uuringud on jätkuvalt tegemata KMH programmi kohaselt võib meretuulepargi rajamine mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku, sh kalade kudealad. Samuti kinnitab KMH programm seda, et Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. Seonduvalt eeltooduga sisaldub KMH programmis järgmine lõik – „ Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis [ei] kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest .“ (lk 30). Küsimused, ettepanekud ja vastuväited: 1. KMH programmist ei nähtu andmed selle kohta, kus täpselt hakkavad asuma mingite parameetritega tuulikud. Täiendada vastavalt KMH programmi. 2. KMH programmist ei nähtu andmed selle kohta, mis sügavustel ja kui palju planeeritakse täpselt rajada tuulikuid. Täiendada vastavalt KMH programmi. 3. millistele uuringutele tugineb KMH programmi tekst? Palun need esitada ja vastavalt täiendada KMH programmi. 4. millistest tuulikute ja kaablite parameetritest lähtusid vastavad uuringud? Palun need esitada ja vastavalt täiendada KMH programmi. 5. mis kalade kudealasid peab KMH silmas? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. 6. millele tuginedes loetakse meresügavus koelmualade hindamisel universaalseks ja kõige tähtsamaks kriteeriumiks? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. 7. kas kõikide kalaliikide puhul on peamiseks ja ainsaks määravaks kriteeriumiks sügavus? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. 8. mis kalaliigid on tundlikumad või rohkem mõjutatud sügavamate tuuleparkide puhul? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. KMH programmi staadiumis ei saagi tuulikute paiknemine teada olla , sest tuulikute paigutuseks sõnastatakse lõpp tingimused KMH aruandes ehk järgmise etapi lõpuks . Tuulikute esialgne paigutus selgub eskiisprojektis ja sellest tulenevaid mõjusid hakataksegi hindama KMH aruande etapis. KMH tulemusel võib tuulikute paigutus ka korrigeeruda. KMH programm on uuringute lähteülesanne, sisuliselt KMH aruande sisukord koos väga esialgse mõjude eelhinnanguga . Seega ei tugine KMH programm ühelegi uuringule, vaid vastupidiselt määratleb uuringute vajaduse. K uigiEesti merealade sügavused on Maa-ameti avalikust kaardirakendusest käepäraselt leitavad , siis täpsustame KMH programmis joonist 2 vastavate sügavuste osas. KMH-s arvestatakse mõjude hinnangu koostamisel Liivi lahes tööstusliku kalandusega seotud kilu- ja räime kudealasid . Mere põhja sügavus ei ole koelmualade määramisel ainukene ja määrav kriteerium , kuid on üks peamiseid . T eadlaste hinnangul on räimedele sobivaks koelmualade vee sügavuseks kuni 5- 10 m l ehk rannalähedas ed alad. Neid kudealasid võib mõjutada eelkõige ehitustegevuse tõttu tekkida võibvheljum , kuid ehitustegevuse mõjude leevendamiseks saab ehitustegevust vastavalt piirata. Antud sügavuse kriteeriumi alusel on püstitatud KMH programmis esialgne hüpotees, mida asutakse KMH aruande koostamise käigus tehtavate uuringute tulemusena valideerima. Kalaliikide tundlikkus selgitatakse välja KMH aruande koostamise käigus läbi viidavate uuringutega. Mõjud kalastikule KMH kohaselt avaldub tuulepargiga mõju ehitamise ajal (ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum ja laevade müra) ning opereerimise faasis (elektrituulikute töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoolduslaevade liiklusmüra). Kokkuvõttes järeldatakse, et „ Arvestades, et korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks .“ KMH programm on liigselt lihtsustav. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagama pidav KMH ei saa tugineda väidetele, oletustele ja arvamustele seoses kaladega või koelmutega. Kui käesoleva ajal vastavad uuringud puuduvad, siis peab KMH-s ka nähtuma see, et need küsimused ei ole analüüsitud ja on lahtised. Küsimused, ettepanekud ja vastuväited: 1. milline on planeeringuala kalastik, kellele avalduvaid mõjusid enam uuritakse KMH käigus? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 2. kus asuvad planeeringualal kalastiku, sh pelaagilise kala rändeteed ning ligipääsud koelmualadele? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 3. millised on planeeringuala saagikaimad alad ning kas/kuidas need ajas muutuvad ja kattuva tuulepargi alaga? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 4. milline on tuulepargi mõju kalastikule liigiti (nii ehitusfaasis kui ka püsivalt)? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 5. juhul, kui esineb mõju kalastikule, siis kas ja kuidas toetab planeering kalastiku taastumist? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 6. kui esineb mõju kalastikule, millised mõjud toob see kaasa huvigruppidele (kalurid, tööstused, turism jms)? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 7. millele tugineb KMH väide, et negatiivsed mõjutused on vaid need KMH programmis loetletud mõjud? Palun KMH programmi teksti vastavalt täiendada. 8. millele tugineb KMH väide, et tuuleparki ehitab, hooldab ja lammutab korraga 1-2 laeva ja mitte rohkem? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 9. kas tuulepargi negatiivsed kumulatiivsed mõjud kalastikule on välistatud? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 10. kui suur hulk kalamaime võib hukkuda tuulepargi ehitamise ajal heljumi tõttu ja kuidas see võib mõjutada kalastikku pikemas perspektiivis? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 11. mille alusel on esitatud väide, et tuulepargi opereerimise aegne mõju on ebaoluline? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 12. mida tähendab ebaoluline mõju? Palun vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 13. kas tuulikute paigaldamise mõju kaladele ja veekvaliteedile võib teatud juhtudel olla püsiv ruumiliselt piiratud ulatuses (nt tuulepargi alal)? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 14. mis on veekvaliteedi langemise lühiajaline või pikaajaline mõju merekeskkonnale (sh kalad, koelmud) planeeringu piirkonnas? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 15. mis mõjud tekivad tuulepargist (lühiajaliselt ja pikas perspektiivis) pelaagilistele kaladele? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 16. milline on tuulepargi mõju kalade liigikusele? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 17. milline on tuulepargi mõju traalpüügile? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. 18. milline on tuuleparkide mõju rannapüügile? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Teie selgituses ja küsimustes on segamini KMH programm, ehk lihtsustatud eelhinna n g koo s edasise uuringukavaga ja KMH ehk kogu hindamise lõpptulemused. KMH programmis on toodud esialgne prognoos/eelhinnang, kuid kui sisulisel mõjude hindamisel ilmneb veel negatiivseid mõjusid, siis tuuakse need KMH aruandes välja. KMH aruanne saabki olema põhjalik ja uuringutele tuginev. Käesolevas KMH protsessi staadiumis ei saa kindlasti öelda, et tuulepargi negatiivsed kumulatiivsed mõjud kalastikule on välistatud. Mõjusid huvigruppidele hinnatakse sotsiaalmajanduslike mõjude uuringuga, mis on käesoleva KMH protsessi osa. Laevade arv, mida tuulepargis samaaegselt kasutatakse tugineb Euroopa analoogsetes tuuleparkides kasutatavale parimale praktikale. KMH programmi koostamisel on 1-2 laeva liikumist korraga tuulepargi opereerimise käigus peetud ebaoluliseks mõjuks. Juhul kui KMH aruande koostamise ajal ilmnevad olulised muudatused, siis KMH aruandes antud seisukohta korrigeeritakse. Ebaoluline on selline mõju, mis ei ületa keskkonna talumisvõimet ega põhjusta pöördumatuid keskkonnakahjustusi ning ei sea ohtu inimeste vara, tervist, heaolu ja kultuuripärandit. Kalastikust ja veekvaliteedist täpsemalt: KMH-s arvestatakse eelkõige, aga mitte ainult , Liivi lahes tööstusliku kalandusega seotud kilu- ja räimega. Teie poolt esitatud küsimused leiavad vastuse KMH aruande koostamise käigus: Pelaagilise kala rändeteed ning ligipääsud koelmualadele ; Planeeringuala saagikaimad alad ning nende kattuvus tuulepargi alaga ; . Tuulepargi mõju kalastikule liigiti ja seda projekti erinevates faasides ; Mõju noorjärkudele hinnatakse uuringuga ; Tuulikute paigaldamise mõju ulatus ja püsivus kaladele ja veekvaliteedile ; Veekvaliteedi langemise lühiajaline või pikaajaline mõju merekeskkonnale ; Tuulepargi mõju kaladele liigikusele ; Tuulepargi mõju traa l püügile ja rannapüügile. Juhul kui KMH käigus tuvastatakse oluline mõju kalastikule, siis pakutakse välja leevendusmeetmed. KMH programmi ei täiendata. Planeeritud uuringud KMH programm näeb ette kalastiku inventuuri, kudealade analüüsi analüüsi nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste häiringute osas ning elektromagnetvälja mõju uurimise. Küsimused, ettepanekud ja vastuväited: 1. KMH programmis tuleks täpsustada seda, mis on vastavate uuringute uurimisküsimused ja muud olulised uuringu mahtu ning lõppjäreldusi mõjutavad kriteeriumid. Hetkel on KHM programmi tekst selles osas puudulik. 2. kalastikuga seotud uuringute uurimisküsimuste sõnastamisse ning läbiviimisse kaasata MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Uuringu metoodika täpsustatakse koostöös teadlaste , asjaomaste ametiasutuste ja erialaste huvigruppidega , sh ka Liivi lahe kalanduskogu esindajatega . Kavas on uuringu metoodika arutada läbi ka huvigruppidega töökoosolekutel, mille pakkus välja arenda ja avalike arutelude käigus. KMH programmi ei täiendata Kumulatiivsed mõjud on hindamata KMH teksti kohaselt tuulepargi rajamise mõju hüdrodünaamikale seisneb tuule- ja lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub ka hoovustele ja vertikaalsele segunemisele. Tegu on neutraalse mõjuga . (lk 59). Küsimused, ettepanekud ja vastuväited: 1. milliste uuringute või põhjenduste alusel on leitud, et süsteemsete muutuste mõju kalastikule või mereelustikule on neutraalne? Palun selgitada ja täiendada vastavalt KMH teksti. 2. KMH programmi tuleb täiendada uuringuga, mis hindaks ka kumulatiivseid mõjusid, mis algavad vee kvaliteedi langusest ning mis mõjutavad kalu, koelmuid ning lõpuks hülgeid ning linnustikku. KSH-s ja KMH-s pole hinnatud ega hinnata planeeringu mõju Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidele Nii KSH-s kui KMH-s on jäetud täielikult hindamata planeeringu mõju Euroopa Merendus ja Kalandusfondi eesmärkidele, sh Euroopa Liidu toetusvahendite jaotamisele ning juba toetusvahendite abil valminud objektidele. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärgiks on toetada mere bioloogiliste ressursside säilitamist, kalavarude majandamist ning nimetatud ressursse kasutavaid laevastikke ning magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust, samuti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist ning turustamist, kui nimetatud tegevused toimuvad liikmesriikide territooriumil, liidu vetes, liidu kalalaevadel või lipuriigi esmavastutust piiramata liikmesriikide kodanike poolt. Selleks eraldab Euroopa Liit, aga ka liikmesriigid ise märkimisväärsel hulgal vahendeid merendus- ja kalandusvaldkonna arenguks. Eestis on ajaperioodil 2014-2020 merenduse- ja kalandusevaldkonna arengu eelarve kõikide meetmete peale kokku 128 515 018 eurot! Toetuste eesmärgiks on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus oleks pikaajaliselt jätkusuutlik, aga ka keskkonnasõbralik, tagades selle kaudu vajalikud majandusliku- ja sotsiaalse arengu. Samuti on vahendite kasutamise eesmärgiks toetada tootlikkuse kasvu, et tagada kalandussektoris tegutsejate rahuldav elatustase, stabiilsed turud, ressursside kättesaadavuse ja tarbijate jaoks mõistlikud hinnad. Toetusobjektide valmimisega kaasnevad erinevad tähtajad, sh kasutustähtajad, mille jooksul on toetuse saajad kohustatud oma tegevusi teostama ja eesmärke saavutama. Eesmärkide luhtumisel võib see tuua kaasa erinevad negatiivsed tagajärjed toetuse saajatele, sh toetuse tagasimaksmine. Nii KSH kui KMH käigus on jäetud hindamata ja uurimata tuulepargi mõjutused kalandussektorile. Seega ei ole võimalik anda hinnangut ka selles osas, kas ja millises ulatuses võib olla planeeringul mõju Euroopa Liidu vahendile abil loodud toetusobjektide kasutusele. KMH-d tuleb täiendada uuringuga, milles hinnatakse planeeringuga kaasnevaid tagajärgi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidele ning juba rahastatud ja tulevikus rahastatavate toetusobjektide elluviimisel kaasnevate kohustuste nõuetekohasele täitmisele. Küsimused, ettepanekud ja vastuväited: 1. kas tuuleparkidega kaasnevad mõjud lähevad konflikti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidega? 2. milline on tuuleenergeetika ala mõju toetusmeetmete elluviimisele ja eesmärkide saavutamisele? KMH programmi ei täiendata KMH programm on KMH ekspertgrupi, mida juhib litsentseeritud juhtekspert, subjektiivne arvamus. Kumulatiivseid mõjusid Eesti ja Läti analoogsete arendustega arvestatakse vastavalt avalikest allikatest kätte saadavale informatsioonile. Viitame, et käesoleva loamenetluse puhul on tegemist Vabariigi valitsuse poolt algatatud hoonestusloa ja selle KMH menetlusega. KSH on mõjuhindamine, mida tehakse strateegilisele planeeringudokumendile – see ei ole käesoleval juhul teemaks. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkide täitmise eest vastutab ja seda korraldab Eestis Maaeluministeerium , kes on käesolevasse menetlusse asjaomase ametkonnana ühe osapoolena ka kaasatud . Ettepanek MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu kaasamiseks Euroopa Parlamendi PECH komisjon avaldas 2020 oktoobris raporti “ Impact of the use of offshore wind and other marine renewables on European fisheries “ . Selles raportis uuriti tuuleparkide negatiivseid mõjusid kalandussektorile . Analüüsi tulemusel järeldati, et lähiajal hakkab tekkima järjest tõsisem konflikt tuuleparkide ja kalandussektori vahel. Sellest tulenevalt on vaja kalandussektorile tekkivad negatiivseid majanduslikke mõjusid analüüsida ja lahenda vahetumalt ning suurema koostöö kaudu konfliktis olevate sektorite vahel. Raport soovitab võimalikult varakult asuda tegelema selliste negatiivsete mõjude neutraliseerimisega. Täpsemalt on raporti kohaselt vaja teha spetsiifilisemat koostööd kalandussektori ja tuuleparkide arendajate vahel. Täna selline koostöö puudub ning kalandussektor on vaid üks väga paljudest kaasatud subjektidest. Selline lahendus ei ole aga ilmselgelt piisav. Ja seda eriti olukorras, kus ohustatud on ca 130 miljoni euro suurused investeeringud. Tuginedes eeltoodule ning PECH raportile taotleb MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu enda kaasamist enamal määral kui see on toimunud seni ning asuda lähiajal läbi rääkima vastava täiendava kaasamise põhimõtteid ning raamtingimusi . Näiteks soovime olla enamal määral kaasatud kõikidesse kalastikuga otseselt või kaudselt seotud uuringutesse juba võimalikult varases staadiumis. Samuti soovime olla kaasatud selliste tegevuste planeerimisse ja nende mõjuda analüüsimisse, mis mõjutavad traalpüüki. PS! Palume kõikidele küsimustele vastata konkreetse selgitusega ning viitega eksperdile, kes on selles küsimuses enda vastava seisukoha andnud. PS! Palume vältida üldistatud kujul vastuseid või viiteid abstraktsetele allikatele või isikutele, sest kõik küsimused on tekkinud põhjusel, et KMH materjalid ei ole piisavalt täpsed. MTÜ Liivi Kalanduskogu lisati asjast huvitatud isikute loetelusse juba KMH programmi eelmis el avalikustamisel. KMH programmi ekspertkogu koosseis on vastavalt KMH programmi alguses nimetatud. Sellest saab teha järeldusi, kes võis olla vastava teemaploki sisendi autor. KMH programm on esialgne eelhinnang ja KMH aruande koostamise lähteülesanne, mistõttu see ongi hinnanguline ja võib sisaldada ebatäpsuseid. KMH programmi ei täiendata. 17 MTÜ KIHNU SELTS, 17.11.2020 Viia läbi uuring Liivi lahe tuulepargi mõju Kihnu saare kogukonnale. Tuulepark võib muuta Kihnu majandust ja tavasid. Antud ettepanekuga arvestatakse . Tabelis 4 lisatakse sotsiaalmajanduslike mõjude alla sh lisaks mandrile hinnatakse mõjusid ka seonduvalt Kihnu saarega Viia läbi uuring Kihnu saare kinnisvara väärtuse muutus Liivi lahe tuulepargi rajamisel ja kasutamisel. Kihnus on ajaloolised talud, mis on aastasadu olnud põliste suguvõsade käes. Kinnisvara hinna muutus võib viia Kihnu kultuurilise järjepidevuse kadumiseni. Antud ettepanekuga arvestatakse . Tabelis 4 lisatakse sotsiaalmajanduslike mõjude alla Mõju varele juurde täiendus sh kinnisvara väärtusele Tabelis 4 lisatakse sotsiaalmajanduslike mõjude alla Viia läbi uuring Liivi lahe tuulepargi mõju tuulepargi alal ja ala vahetus läheduses olevatele laevavrakkidele. Laevavrakkides on väidetavalt sadu tonne kütust. Uuring on vajalik selgitamaks, kuidas Liivi lahe tuulepargi rajamine ja kasutamine mõjutab laevavrakke. Antud ettepanek on juba programmi lisatud. . KMH programmis on välja toodud merepõhjas asuvate ohtlike objektide uuring. Antud uuringu raames ja muinsuskaitseväärtuste uuringu raames uuritakse ka laevavrakke . KMH programmi ei täiendata. 18 Häädemeeste Suurküla MTÜ, 18.11.2020 Soovime, et KMH programmi lisatakse uuring, mis kajastab meretuulepargi mõjusid rannikule jõudva tuule kvaliteedis tuule jõul harrastatavate rekreatiivsete tegevuste vaatekohast erinevate tuule tugevuste ja suundade korral. Mõjuala on Iklast Pärnu rannani, eriti oluline on tuule kvaliteet Häädemeeste aleviku kohal madalas rannikumeres. Arvestame ettepanekuga ning lisame tabelisse 4 vastava uuringu. 1) Lisada KMH programmi kaasaegsetel võimalustel baseeruv 3D mudel – simulatsioon tuulikute paiknemisest ja nende visuaalsest ning müramõjust. Anda 3D simulatsiooniga aimu tuulikute tööst erinevate tuuleolude, pilvisuse, valguse korral. Korraldada 3D simulatsioonide avalikud esitlused ja arutelud kohalikes kogukondades suurel ekraanil ning teha need kättesaadavaks veebi vahendusel. 2) Peale simulatsiooni valmimist ja esitlusi lisada KMH programmi põhjalik sotsiaal- majanduslik uuring külastajate, kohalike elanike, suveelanike ning ettevõtjate ootuste ja arvamuste osas seoses rannikult avaneva vaatega ning nende eelistustega piirkonna külastamise suhtes, kui siin on tuulikud. Samuti küsitluses küsida, kuidas inimesed hindavad oma soovi elada/puhata/omada kinnisvara siin kogukonnas peale tuulikute valmimist. Lisada uuringule alternatiivsed lahendused turismiga ja puhkemajandusega seotud otseste ja kaudsete kasusaajate võimalike tulevikustsenaariumide kohta. 3) Hinnata KMH käigus Liivi lahe ümbruse turismiettevõtjaid, et välja selgitada nende kohustused EL ja teiste rahastajate ees seoses turismimajanduse arendamisega. Arvestame. 1) 3D simulatsioon visualiseeringute paremaks ilmestamiseks koostatakse ning müra modelleerimine samuti koostatakse. Kõik olulisemad uuringute tulemused arutatakse läbi kogukonna koosolekutel. 2) Sotsiaalmajanduslik uuring on juba programmi osa. Antud mõjude hindaja kaalub ühe osana uuringust ka küsitluse läbi viimist 3) Turismiettevõtjate kohustus ed muude partnerite ja võlausaldajate ees ei kuulu käe soleva KMH alla. KMH programmi täiendatakse ning vis uaalse mõju hindamiseks lisatakse tabelisse 4 Visuaalse mõju alla dünaamiline 3 D mudel. KMH programmist ei nähtu andmed selle kohta, kus täpselt hakkavad asuma mingite parameetritega tuulikud. Palun vastavalt täiendada KMH programmi, et sealt nähtuks vastav info. Ei arvesta. Tegemist on hoonestusloa taotlusega, mille tulemusena määratakse ala, kuhu on võimalik tuulikud paigutada ning KMH käigus selguvad sobivad tuulikute parameetrid, arv ja piirangud paigutusele . Paralleelselt KMH- g a koostatakse eskiisprojekt, mille lahendust samuti KMH käigus hinnatakse. Kuniks neid asjaolusid ei ole teada, pole võimalik ka tuulikuid kuidagi paigutada ega visualiseerida. KMH programmi ei täiendata. Millistele uuringutele või andmetele tugineb KMH programmi väide, et kalapüügialad ja tuulepargi arendusala ei kattu? Palun need esitada ja vastavalt täiendada KMH programmi. Väide tugineb olemasolevatele uuringutele, mis on läbi viidud Eesti mereala planeeringu ja Pärnu merealaplaneeringu koostamise käigus. Antud uuringud on KMH programmis ka tabelis 4 alateema kalastik toodud . KMH programmist ei nähtu andmed selle kohta, mis sügavustel ja kui palju planeeritakse täpselt rajada tuulikuid. Täiendada vastavalt KMH programmi. Kuigi Eesti merealade sügavused on Maa-ameti avalikust kaardirakendusest käepäraselt leitavad, siis täpsustame KMH programmis joonist 2 vastavate sügavuste osas. Tegemist on hoonestusloa taotlusega, mille tulemusena määratakse ala, kuhu on võimalik tuulikud paigutada ning KMH ja eskiisprojekti koostamise käigus selguvad sobivad tuulikute parameetrid, arv ja piirangud paigutusele. Lõplik tuulikute arv selgub ehitustegevuse kavandamise käigus. Millistele uuringutele tugineb KMH programmi tekst? Palun need esitada ja vastavalt täiendada KMH programmi. KMH programm on uuringute lähteülesanne, sisuliselt KMH aruande sisukord koos väga esialgse mõjude eelhinnanguga. Seega ei tugine KMH programm ühelegi uuringule, vaid vastupidiselt määratleb uuringute vajaduse. KMH programmi ei täiendata. Millistest tuulikute ja kaablite parameetritest lähtusid vastavad uuringud? Tuulikute ja kaablite parameetritest lähtuvaid uuringuid ei ole KMH programmi staadiumis veel tehtud, vaid need tehakse KMH aruande koostamisel . Mis kalade kudealasid peab KMH silmas? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. Väide tugineb olemasolevatele uuringutele, mis on läbi viidud Eesti mereala planeeringu ja Pärnu merealaplaneeringu koostamise käigus. Antud uuringud on KMH programmis ka tabelis 4 alateema kalastik toodud. Millele tuginedes loetakse meresügavus koelmualade hindamisel universaalseks ja kõige tähtsamaks kriteeriumiks? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. Meresügavus ei ole ainukene ja universaalne kriteerium koelmualade hindamisel, vaid üks kriteeriumitest. Täiendavad uuringud viiakse läbi KMH aruande koostamisel ja siis selgitatakse välja ka täpsemad koe l mualad ja võimalik mõju neile . Üldreegli järgi on siiski teada, et koelmualad on madalamas vees (nt räime puhul 5-10m), kui 20+ meetrit. Seetõttu on teada, et mõj u koelmualadele võib tekkida ehituse käigus, mil tekkiv heljum võib mereprotsesside käigus liikuda vastavatele aladele. Selleks, et olulist mõju ei tekiks, on võimalik ette näha leevendavaid meetmeid. KMH programmi ei täiendata. Kas kõikide kalaliikide puhul on peamiseks ja ainsaks määravaks kriteeriumiks sügavus? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. Meresügavus ei ole ainukene ja universaalne kriteerium kalaliikide hindamisel, vaid üks kriteeriumitest. Täiendavad uuringud viiakse läbi KMH aruande koostamisel ja siis selgitatakse välja ka võimalikud mõjud. KMH programmi ei täiendata. Mis kalaliigid on tundlikumad või rohkem mõjutatud sügavamate tuuleparkide puhul? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH teksti. Antud küsimusele annavad vastuse kalastiku eksperdid edasises KMH protsessis ning seisukoht kajastatakse KMH aruandes. KMH programmi ei täiendata. Milline on planeeringuala kalastik, kellele avalduvaid mõjusid enam uuritakse KMH käigus? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Peamiselt uuritakse mõjusid tööstuslikult püütavatele kalaliikidele ehk räim ja kilu . KMH programmi ei täiendata. Kus asuvad planeeringualal kalastiku, sh pelaagilise kala rändeteed ning ligipääsud koelmualadele? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Antud küsimusele annavad vastuse kalastiku eksperdid edasises KMH protsessis ning seisukoht kajastatakse KMH aruandes. KMH programmi ei täiendata. Millised on planeeringuala saagikaimad alad ning kas/kuidas need ajas muutuvad ja kattuva tuulepargi alaga? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Antud küsimusele annavad vastuse kalastiku eksperdid edaspidises KMH protsessis ning seisukoht kajastatakse KMH aruandes. KMH programmi ei täiendata. Milline on tuulepargi mõju kalastikule liigiti (nii ehitusfaasis kui ka püsivalt)? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Antud küsimusele annavad vastuse kalastiku eksperdid edaspidises KMH protsessis ning seisukoht kajastatakse KMH aruandes. KMH programmi ei täiendata. Juhul, kui esineb mõju kalastikule, siis kas ja kuidas toetab planeering kalastiku taastumist? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Tegemist on hoonestusloa taotluse, mitte planeeringuga. Antud ala planeering kehtestati 2017.a.-l. Esmalt identifitseeritakse mõjude hindamise käigus olulised mõjud ja seejärel leitakse neile mõjudele leevendavad meetmed. Seega, kui on oluline mõju, siis kindlasti kaasnevad sellega ka leevendavad meetmed , mis esit a takse KMH aruandes. KMH programmi ei täiendata. Kui esineb mõju kalastikule, millised mõjud toob see kaasa huvigruppidele (kalurid, tööstused, turism jms)? Palun selgitada ja vastavalt täiendada KMH programmi teksti. Antud küsimusele annavad vastuse kalastiku ja sotisaalmajandusliku valkdonna eksperdid edaspidises KMH protsessis ning see kajastatakse KMH aruandes. KMH programmi ei täiendata. Millele tugineb KMH väide, et negatiivsed mõjutused on vaid need KMH programmis loetletud mõjud? Palun KMH programmi teksti vastavalt täiendada. Tegemist on KMH ekspertgrupi esmase subjektiivse arvamusega, mis tugineb kogemusele ja seni läbi viidud uuringutele ning tuleneb KeHJS- est . Sisuline mõjude hindamine seisab alles ees ning pole välistatud, et kerkib veel teemasid üles, mida on vaja põhjalikumalt hinnata . KMH programmi ei täiendata. KMH programmis tuleks täpsustada seda, mis on vastavate uuringute uurimisküsimused ja muud olulised uuringu mahtu ning lõppjäreldusi mõjutavad kriteeriumid. Hetkel on KHM programmi tekst selles osas puudulik. Vastavalt KeHJS- ele tuleb KMH programmis välja tuua olulised uuringud. Koostame lisaks KMH programmi le ka ülevaate uuringutest, sh uurimisküsimustest, meto odikast ja hinnangulisest kestvusest. Detailsed lähteülesanded pannakse enne KMH aruande koostamist kokku koostööst teadlaste, asjaomaste ametiasutuste ja vastavate huvigruppidega. KMH programmi ei täiendata. KMH programmi tuleb täiendada uuringuga, mis hindaks ka kumulatiivseid mõjusid, mis algavad vee kvaliteedi langusest ning mis mõjutavad kalu, koelmuid ning lõpuks hülgeid ning linnustikku. Ei arvesta. Meie hinnangul on KMH programmis kumulatiivsed mõjud piisavalt kajastatud ja uuringute tulemustele antakse hinnang ka kumulatiivsetele mõjudele. Lisada KMH programmi uuring kavandatava suurusega ja võimsusega tuulikute ja võimalike merekaablite mõju kohta inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele (müra, magnetväli, visuaalne reostus). Tuulikud ja nende kaablid ei põhjusta tervisemõjusid, aga visuaalse mõju teema lei a b käsitlemist sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu raames . M erekaablite kohta koosta takse samuti võimaliku mõju hinnang. Kaablite elektromagnetvälja mõju minimeerimiseks maetakse need merepõhja. KMH programmi ei täiendata. Lisada KMH programmi kavandatava suurusega ja võimsusega tuulikute ja võimalike merekaablite mõju kohta kas uuring või teadusuuringute ja artiklite analüüs vee-, maismaa- ja õhukeskkonnas elavatele liikidele (nii taimed, bakterid, seened kui ka selgroogsed ja selgrootud loomad). Ei arvesta. Mõju elusloodusele , sh merepõhjaelustikule ning kaitstavatele loodusobjektidele on meie hinnangul KMH programmis kajastatud. Antud hinnang antakse eksperthinnanguna ning täiendava uuringu tegemise vajadust KMH ekspertgrupp hetkel ei näe. KMH programmi ei täiendata. Kogu KMH protsessi ja uuringute teostajad, nende kontaktid ja ajakava peab olema avalikult leitav veebiist. Ülevaade igast uuringust/etapist peab jõudma Häädemeeste kohaliku kogukonnani (elektrooniliselt ja paberkandjal) ja sellele peab järgnema avalik arutelu. Avalike arutelude toimumine peab olema võimalusel füüsiliste kogunemistega ja planeeritud etteteatamisega vähemalt 2 kuud. KMH raames läbiviidavad teadustööd ja ajakava saavad olema kättesaadavad projekti kodulehel www.liivimeretuulepark.ee- siis, kui see on selgunud. Samuti lisatakse kodulehele uuringute tulemuste kokkuvõtted. Uuringute tulemusi ja kumulatiivse mõju hindamist tutvustatakse KMH aruande avalikustamise käigus ning siis korraldatakse vastavalt seadusele ka avalikud arutelud koos vastava etteteatamisajaga. See avalik arutelu ongi mõeldud uuringute tulemustega tutvumiseks ja 15+ uuringu eraldiseisev tutvustamine 15+ avaliku aruteluga ei ole otstarbekas. Küll on võimalik igal isikul ise mõjuhindajate ja arendajaga ühendust võtta ning täpsustavaid selgitusi paluda. KMH programmi ei täiendata Lisada KMH programmi lisada eraldi peatükk avaliku arvamuse väljaselgitamiseks koos ajakava ja tegevustega. Ei arvesta. KMH programmi ei ole vaja lisada eraldi peatükki rahvaküsitluse tegemiseks. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel seda kaalutakse. KMH programmi ei täiendata Lisada KMH programmi avaliku arvamuse väljaselgitamise ühe osana akvatooriumi lähiümbruse omavalitsustes (Häädemeeste, Pärnu linn ja osavallad, Kihnu) tuulepargi rajamise küsimuses Tuulepargi arendamiseks ja rajamiseks sobiv ala on välja valitud Pärnu maakonnaga pirneva mereala planeeringu ga, kuhu oli d arvamuse avaldamiseks kaasatud ka nimetatud lähiümbruse valla d . Planeering kannab ühiskondliku kokkuleppe tähendust. Seega on arvamus juba eelnevalt välja selgitatud ning küsitlus ei ole vajalik. Mida mõeldakse KMH programmi tekstis „kompenseerimise“ all? Mida, ja kuidas ning kellele on kompenseerimismeetmetes ette nähtud kompenseerida ning mis on kompenseerimise viisid? Mõeldud on üldiselt arendaja poolset soovi leida lahendused olukorras, kus esineb olulisi mõjusid, mida leevendusmeetmetega ei õnnestu ohjata piisaval määral. Kompenseerimisviisid sõltuvad avaldunud mõjust ja selle omapäradest. Tuulepargi tutvustamisel räägiti planeerimisel ja ka KMH protsessi rahastamisel ja mõjude hindamisel kaasatavatest partneritest. Samas väideti, et neid ikka ei ole. Kes siis on need väidetavad partnerid ja kaasrahastajad? Arendajal on p laanis on kaasata tuulepargi arendamise kogemusega välispartner, kuid hetkel veel kedagi konkreetselt silmapiirli ega ka kaasatud ei ole. Lisada KMH projekti kalanduseksperdina TÜ mereinstituudi teadur Timo Arula ja käsitiivaliste eksperdina Lauri Lutsar . Ei arvesta. Hetkel jääme juhtivate ekspertide osas TÜ mereinstituudi juh i Markus Vetemaa ja käsitiivaliste eksperdi Rauno Kalda juurde. Nemad vastutavate ekspertidena saavad vastavalt vajadusel kaas a ta ka juba teisi täiendavaid eksperte. KMH programmi ei täiendata. Kaasata loodavasse kogukonda ja huvigruppe kaasavasse töörühma Häädemeeste Suurküla MTÜ esindaja. Arvestame ning kaasame Häädemeeste Suurküla esindajad erinevatesse kogukondlikesse töögruppidesse , kuid KMH programmi ei täiendata . Lisada KMH programmi kompenseerimismeetmeid käsitlev peatükk. Ei arvesta. Antud teema on kajastatud sotsiaalmajanduslike mõjude all. KMH programmi sisu osas jääme KeHJS-e nõuete juurde. KMH kompenseerimismeetmeid käsitlev peatükk tuleb KMH aruandesse. Kogukond soovib, et uuringud oleksid läbipaistvad ja lähtuksid kõigi osapoolte huvidest. Selleks, et uuringud oleksid sõltumatud ja ei põhjustaks asjatuid vaidlusi, soovime, et igasse uuringu rühma oleks kaasatud keegi sõltumatu ekspert, kelle annavad üles kohalikud/Suurküla Selts näiteks kogukonda kaasava töörühma poolt esitatuna. Ei arvesta. Uuringute läbipaistvuse tagavad teadurid ise - nende huvides on teadustöid kasutada oma maine kujundamiseks teadusmaastikul. Samuti vastutava d uuringute läbipaistvuse ja tõsiseltvõetavuse eest KM H eksperdid oma litsentsiga , mille eeltingimused on määratud seaduses ja vastava komisjoni hinnanguga . Vaidluste vältimiseks koostatakse u uringute lähteülesanded, sh uurimisküsimused ja metoodika asjaomaste ametiasutuste, ministeeriumite ja ko halike huvigruppid e, sh ka Suurküla Seltsi esindaja arvamusele tuginedes. 19 Ei tapatuulikutele MTÜ, 18.11.2020 Palun reageerige ja vastake laiendatult probleemile, mis on tekkinud sarnaste projektidega Põhjamerel. Põhjamerel tegutsevad energiaettevõtted on endast maha jätnud ~100 miljardi euro ulatuses reostust. Iga amortiseerunud tuulegeneraator, naftapuurtorn, kaabel jms. muutub aja jooksul reostuseks. Eesti Energial / Enefitil tuleb oma raamatupidamises ja/või plaanides ja prognoosides ära näidata mitme miljardi suurune finantsreserv. See on hea küsimus mainekalt raamatupidajalt. Soovime kindlasti EE / Enefiti järgmise perioodi raamatupidamise aruandes ka näha. EE / Enefit ei saa oodata toetusi sellistele parkidele, kui nad ei pea kinni EU raamatupidamisreeglitest selleks, et olla rohelised: https://ec.europa.eu/.../publications/euaccounting-rules_en Kui Eesti tahab olla roheline, siis ettevõte ei saa rahvale müüa ideed, et see tuleb rahval ise ära koristada. Kõik maksame pakendite ja prügi utiliseerimise eest. Tuulegeneraatoritele tuleb võtta pangagarantiid, sest alles siis oleme kindlad meretuulegeneraatorid saavad ka utiliseeritud. Plaanime Eesti Energia poolse vastuse avaldada, et saada teada, kui “rohelise mõtteviisiga” on Eesti Energia / Enefit. Palun tutvuge artikliga: https://www.bcg.com/publications/2017/energy-environment-north-seadecommissioning-challenge? fbclid=IwAR1ci17g7a1hL_QNgCWq3KuFo_E8JCjsz5CCJu1cgLex5j0PSo2Mrocw-qo Ei arvesta. Tegemist on hoonestusloa taotlusega, mille tulemusena määratakse ala, kuhu on võimalik tuulikud paigutada, selles menetluses ei tehta veel mitte mingilgi moel tuulikute rajamise otsust. Arendaja kinnitas ka avalikul arutelul, et oma äriplaani on ta arvestanud muuhulgas tuulikute lammutamiseks ja eemaldamiseks ette nähtavad kulud. See, kuidas ja millal need eraldised tekitatakse selgub kokkuleppel vastutava ministeeriumiga lähtudes analoogsetest praktikatest muude tööstusobjektide juures. KMH programmi ei täiendata. Palun vastake laiendatult sellele spetsiifilisele küsimusele: kas saate väita, et olete järginud igas töölõigus kõiki Euroopa Liidu reegleid? sh. arvestades fakti, et aluseks on võetud 2010.a. seadused? Soovime teie poolse vastuse avaldada. Käeolev KMH programm on koostatud vastavuses Eesti seadustele: KeHJS- ele ning menetlus toimub samuti kooskõlas Veeseaduse ja KeHJS-ega . Eesti õigusruum näeb ette, et tegevusloa menetlusele rakendatakse selle taotluse esitamise ajal kehtinud seadusandlust. Siinkohal ei ole võimalik teha kõrvalekaldeid. Küll aga on arendaja avaldanud soovi koostada KMH programm ja KMH sisuliselt kõige kaasaegsemate nõuete ja kehtiva seadusandluse järgi. See tähendab, et hoolimata 2010.a kehtinud seadusest soovib arendaja teha rohkem, kui eeldatakse. KMH programmi ei täiendata. Mitte kusagil ei planeerita meretuuleparkisid kogukonnale nii lähedale kui meil. Me ei pea praegust olukorda aktsepteerima. See on mida peetakse normaalseks: " Many offshore wind projects , including those already installed and planned , are located much further into the sea, eliminating the auditive and visual impact for coastal communities . For example , Alpha Ventus in Germany , a 60MW farm installed in 2010 is located 56km from the shore , or in the UK the Hornsea projects , discussed regarding voluntary funds , are located 38km from shore . In Norway , the to-be largest floating offshore wind farm in the world , Hywind Tampen of 88MW, will be located 140 km from the Norwegian coast ." Artiklist näete, et kogukondadele on ette nähtud suured kompensatsioonid, aga inimesed mitte kunagi ei räägi enne kompensatsioonist, kui selle hind võib olla elu. Palun tutvuge teadusartikliga: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3721147 Põhjendage oma askohavalikut laiendatult. Soovime vastuse avaldada. Teada on, et Euroopa Liidus rannikule kõige lähem meretuulepark paikneb 7 kilomeetri kaugusel rannikust (www.ewea.org) . Antud tuulepargi asukoht on valitud 2017.a Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. See koht pole arendaja valitud. Küll aga 2010. a , kui arendaja hoonestusl oa menetluse algatamise taotluse esitas, siis olid sellel kohal teatavad looduslikud eeldused – piisav kaugus maismaast, sobiv merepõhja sügavus ja põhivõrguga ühendamise võimalus. Hoonestusloa menetlus külmutati, kuniks tekkis seadusandlus, mereala planeering ning tekkisid arendamiseks ühiskondlikult kokku lepitud tingimused. Teie poolt viidatud artikli puhul on tegemist ülevaatega meretuuleparkide kompenseerimismeetmetest ja nende eeldustest. Artikli autor tõdeb, et see on igas riigis erinev, eeldab riiklikku seadusandlu st ning korraldust. Käesoleval hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavat kompensatsioonipaketti ka välja töötamas. Ka avalikul arutelul selgitas vastava ministeeriumi haldusalasse kuuluva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja, et kompensatsio on määratakse arendaja poolt makstavast hoonestustasu eest laekunud ressurssidest. KMH programmi ei täiendata. Kui demokraatia ei toimi, on ainus lahendus veel rohkem demokraatiat. Kas olete jälginud neid kuute Euroopa Liidu prioriteeteti ? Kuidas? Millal ja millistes töölõikudes? Kus plaanite neid kasutada?Tutvuge ja palun vastake: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024_et Euroopa liidu eesmärkide ja prioriteetide eest seisab Eesti riik oma ministeeriumite kaudu. Käesolev meretuulepargi arendusprojekt vastab Teie poolt viidatud nimistu s esimes ena esitatud prioriteedi le - andes suure panuse Euroopa Rohelisse Kokkuleppesse ja Eesti rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmisse. KMH programmi ei täiendata Katrin, kes töötab Brüsselis, juhtis tähelepanu: https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0060 Tsiteerin: „(17) Tõhus ja järjekindel veepoliitika peab arvestama ranniku- ja jõesuudmelähedaste või lahtedes või suhteliselt suletud aladel asuvate veeökosüsteemide haavatavust, sest nende tasakaalule avaldab tugevat mõju sissevoolav maismaavesi. Vee seisundi kaitse vesikondades annab majanduslikku kasu, aidates kaasa kalapopulatsioonide, sealhulgas rannikulähedaste kalapopulatsioonide kaitsele.” Probleem seisneb selles, et kogu ELi poliitika põhineb avatud teadusel ( open science ) https://ec.europa.eu/research/openscience/index.cfm , aga meie eelmine keskkonnaminister on allkirjastanud Balti ministrite dokumendi, kus punktis 4. on ära märgitud "teaduspõhine poliitikakujundamine": https://ec.europa.eu/…/ministerial_declaration_our_baltic_c… Mis on valesti? Eesti tahab saada avatud teadusega riigiks, aga ei ole seda veel. Avatud teadus ei luba küsimusi ja vastuseid filtreerida. Kuulake palun, kuidas Enefiti esindaja käsitleb teadusuuringute teemat: https://youtu.be/sFf5VE2EkkI Tsiteerin: „Ehkki Eestis puudub veel avatud teaduse poliitika, on siinsed teadus- ja haridusautused aktiivsed kaasarääkijad ning teadlased selles juba pikemat aega osalised.“ Allikas: https://utlib.ut.ee/avatud-teadus-eestis Seega tuleb kõik teadusuuringud "avatud teadusega" ülikoolidest/riikidest sisse osta. Tuleb reegleid järgida! Mis juhtus eelmise keskkonnaministriga?! Käeolev KMH programm on koostatud vastavuses KeHJS- ele ning menetlus toimub samuti kooskõlas Veeseaduse ja KeHJS-ega . Eesti veepoliitika ja nende seisundi eest vastutab Keskkonnaministeerium , rakendades riigisisesed eesmärgid ja kavad. Kalapopulatsiooniga seotud uuringud on kavas KMH aruande koostamise raames ka läbi viia. KMH programmi ei täiendata. Nõuame kõikide ajalooliste ja perspektiivsete kalastusalade, sadamate ja lautrialade kaardil ära näitamist ja väikesadamate laevatatavateks jätmist. Kitesurf ja purjelaudurite " surfialad " on igalpool Euroopas kaartidel. Kui me tahame noori siin hoida, siis tuleb neile selleks ka võimalused anda. Nõuame siltide kohest paigaldamist ja mereligipääsu loomist. Me ei taha mitte midagi kuulda mingitest piirangutest. Tehke nii nagu ülejänud Euroopa teeb. See tähendab, et ka minevikus aset leidnud meretegevused nagu kalapüük, surfamine, regatid või mereajalooga seotud tegevused/esemed nt. vrakid (nt. MS Estonia), on kaardile märgitud. Kaabel- või tuulegeneraator ei saa olla sama kohapeal. Hendrikson & ko vähendas kaartidelt palju merealaseid tegevusi, et luua tuulegeneraatoritele ja kaablitele vaba ruumi. Hendrikson & ko on seotud Saare Wind Energy tuulepargi omanikuga. Ta istub liiga paljudel toolidel korraga. Kohtumisel palusid inimesed merealade planeeringukaartidega manipuleerimisele tähelepanu juhtida ja näidata kogu merealadeplaneeringut suurel ekraanil. Projektijuht ütles protokollis, et ei tea, kuidas süsteem töötab!? Hendrikson & Ko / Saare Wind Energy esindaja oli samuti KMH programmi esitlusel. Norra professori artikkel ütleb järgmist: "The EU Maritime Spatial Planning Directive that sea planning shall NOT interfere with Member States ’ competence for town and country planning ." Palun tutvuge teadusartikliga: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3721147 Selgitame teile, et käesoleval juhul on tegemist Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu järgse konkreetse tuuleenergeetika arendusala hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise menetlusega. Selle menetluse käigus tegeletakse konkreetse tuulepargi oluliste keskkonnamõjude hindamisega, mis on väga täpselt seadustega reguleeritud protsess ja kõik, mis jääb seaduses ettekirjutatust väljapoole ei kuulu selle menetluse ja käesoleva arutelu hulka. Sh ei kuulu siia hulka ka Eesti me realade planeeringu koostamise j a menetlusega seonduv ning vastava veebikaardi sisu esitlemine, sest käesoleva tuulepargi arendusala ei asu sellel alal. Meie lähtume Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust ning ekspertideks on teise keskkonnakonsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim ekspertkoguga. Eesti sadamaalad , kalastusalad , ajalooliste mälestiste säilitamise alad on v õimalik leida Eesti m erealade planeeringu interaktiivselt kaardilt. Ajalooliste mälestiste nimekirja hoidjaks on Muinsuskaitseamet. Samuti leiab sealt ka looduskaitsealad, mis omavad teatavaid piiranguid kõigile - nii on see iga kait s e ala kaitse-eesmärkides kirjas (leitavad nt Riigiteatajast) ja Natura200 = alade puhul Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud. Juhul, kui teil on soov mõne ala kaitse- eesmärke ja piiranguid muuta, lisada silte vms, siis on teil võimalus selle palvega pöörduda vastava riigiameti poole. Mereala planeerimisel lähtutakse igas EU liikmesriigis vastavast Euroopa Liidu direktiivist. Erinevate teadlaste isiklik arv amus iseloomustab arvamuste paljusust, kuid ei ole kehtiva õigusliku tähendusega. KMH programmi ei täiendata. Palun vastake laiendatult sellele spetsiifilisele küsimusele, et kuidas on võimalik meretuulepargi käigus hoidmisega inimtekkelist kliimamuutust ära hoida ja kohalik surfikogukond saaks surfiga ka pärast tuulegeneraatorite paigaldamist tegeleda? Loe: tekib turbulents. Soovime EE / Enefit vastuse avaldada. Palun tutvuge teadusartikliga: https://link.springer.com/article/10.1007/s10546-019-00473-0 Kliimamuutustega võitemiseks on Euroopa Liidu tasandil võetud vastu otsus vähendada inimtekkelist mõju arendades ja toetades taastuvenergia arengut. Ka Eestis on selle järelduseni erinevate strateegiliste arengudokumentide koostamisel jõutud (vt KMH programmis seotud dokumentide peatükki p 3.5 ja 3.6 ) Antud surfi-teemalisele küsimusele annavad hinnangu val d konna eksperdid KMH protsessis ning see kajastatakse KMH aruandes. Esialgsel hinnangul saab interneti otsingumootorite abil järeldada, et tuulikud jäävad rohkem kui 16 km kaugusele ja see vahemaa on piisav, et turb ulents rannatuuli ei mõjuta. Vastav väide hinnatakse üle KMH aruandes. Viidatud artikkel käsitleb küll tekkivat turbulentsi, kuid selle põhjal saab järeldada pigem võimalikku mõju väikesaartega seotud väikelennundusele. Tabelisse 4 alateemasse Mõju välisõhu kvaliteedile lisatakse järgmine lause: Lisaks hinnatakse tuulepargist tekkiva tuuleturbulentsi mõju . Mõjude hindamise aluseks on erialane kirjandus ja eksperthinnang. Kuidas garanteerite, et tuulegeneraatoritega ümbritsetud Kihnu jääb ka pärast tuulegeneraatorite paigaldamist UNESCO pärandit edasi kandma ja turismist, kalastamisest elatuv kogukond saarel ei sure välja? Kihnu on lisatud UNESCO esindus nimekirja ku i Inimk onna vaim s e kultuuriväärtus e kandja . Vaimse kultuuripärandi kaitse tähendab eelkõige selle elujõulisuse tagamist - väärtustamist ja püsimist elavas kasutuses. Eelkõige on Kihnu kultuuri säilimise eest vastutavad kihnlased ise. Asjaolu, et alates 10 km kaugusele paigutatakse ei oma Kihnu kultuuri säilimisele otsest mõju. Mõju võiks olla siis, kui tuulikud paigutatakse Kihnu saarele ja kohalikud lõpetavad traditsiooni hoidmise . UNESCO kaitse all ei ole Kihnu turism kui selline – vastupidi, need üksikud juhud, mil on mingi kogukond UNESCO nimistust välja arvatud on seda tehtud liigse turismi ja turistide teenidamiseks rajatud ehitiste tõttu. Kui palju võivad avamerel asuvad tuulikud mõjutada turismi ja kalandus, selgub KMH aruande raames läbiviidava sotsiaalmajandusliku uuringu käigus. KMH programmi ei täiendata. Kas teadsite, et Häädemeestel ehitati Eesti esimesed kolmemastilised laevad? Käesoleva planeeringu juures ei ole võimalik Häädemeeste valla rannikult avamerele enam sõita. Jahiga tuulikute juurde minemine oleks enesetapp. Millist perspektiivset lahendust pakute inimestele, kelle elu ja töö ja hobid on seotud merega? Tuulikud asuvad Häädemeestest enam kui 16 km kaugusel. See ei takista mitte mingil viisil hobipurjetamist ja avamerele suundumist . Samuti jääb avatuks suurem osa merest ja mereteedest, mida purjetajad saavad kasutada. Mujal maailmas on tuulikutevahelist liiklust piiratud väikelaevade enda ohutuse tagamiseks - vältimaks võimalikke kokkupõrkeid tuulikute tornidega, vältimaks ankurdamisel tekkivaid võimalikke ühenduskaablite purunemist jne . Kuna tuulikute vahed saavad olema ca 1 kilomeeter, jääb kahe tuuliku vahele vähemalt 500m laiune puhverala, kus saab ohutult väikelaevadega liigelda. Käesoleval juhul seisab arendaja selle eest, et läbisõiduõigus väikelaevadele ja purjekatele säiliks. KMH programmi ei täiendata 20 EOY, 18.11.202 0 Töörühm ei nõustunud EOÜ ettepanekuga läbi viia täiendavad välitööd. EOÜ seisukoht ja ettepanekud olid kokkuvõtvalt järgmised. EOÜ on seisukohal, et praegu puuduvad andmed, mis võimaldaks analüüsida, kas planeeringualal leidub piirkondi, kus tuulikute paigaldamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eeluuringuna tuleb läbi viia vähemalt kaheaastane uuring, mis hõlmab tuulepargi ala ja selle puhvrit vähemalt 15 km ulatuses. Peatuvaid (toituvaid, puhkavaid) veelinde tuleks loendada lennukilt või laevalt soovitavalt kuuel korral aastas. Radarvaatlused ja sellega sünkroonsed visuaalsed loendused tuleks sooritada laevalt nii kevadisel kui sügisesel rändeperioodil, registreerimaks rändevoogusid ning kohapealseid lende erinevate peatumisalade vahel (lindude lennusuundi ja -kõrgusi). KMH ekspertrühm sellega ei nõustunud ja jäi seisukohale, et olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste mõjude osas, lisades, et KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks on reserveeritud siiski võimalus vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. EOÜ jääb endiselt 31.03.2020 väljendatud seisukoha juurde, et seni piirkonnas tehtud uuringud ei võimalda piisava detailsusega hinnata kavandatava arenduse ja eriti selle alternatiivide mõju linnustikule, sh ümbritsevatele Natura 2000 linnualadele ja kaitstavatele liikidele alltoodud põhjustel. Täpsustame ka täiendavate uuringute vajadust. Arvestame ning viime läbi täiendavad linnustikuuringud. KMH programmi ei täiendata, kuid lähteülesande faasis tutvustatakse uuringud ka Eesti Ornitoloogia Ühinguga. GORWIND-i uuring on tehtud vaid 3 lennuloenduse alusel, mis ei ole kaugeltki piisav detailseks tuulepargi mõjude hindamiseks, vaid esialgseks indikatsiooniks. Saksamaa riiklik standard STUK 42 (mis on soovituslikult ette pandud ka Balti riikides) näeb ette laevauuringud 12 kuu kestel 1 kord kuus + 6 lisakorda lindude esinemise tipp-perioodil ehk 18 laevaloendust. Tavapäraseid lennuloendusi selles standardis ei soovitata, sest need ajavad linnud nende esinemisaladelt minema. Selle asemele on standardi soovitus teha 8-10 digitaalse foto/videosalvestusega lendu 500 m kõrgusel. See meetod sobib tänu oluliselt kõrgemale lindude avastamise tõenäosusele, suuremale täpsusele ja kasutatavusele ka peale tuuleparkide rajamist erinevalt tavalistest lennuloendustest. Arvestame ning viime läbi täiendavad linnustikuuringud. KMH programmi ei täiendata, kuid lähteülesande faasis tutvustatakse uuringud ka Eesti Ornitoloogia Ühinguga. GORWIND ja Kihnu linnustiku eeluuringu laevaloenduste andmed olid vastukäivad vaeraste arvukuse ja levikumustri osas. Seetõttu on vaja kaitsekorralduslikult olulise liigirühma kohta koguda piisavalt täpseid andmeid piisaval ajaperioodil, et hinnata uude asukohta ja uute tehniliste lahendustega kavandatava tuulepargi mõjusid, võrrelda alternatiive ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvestame ning viime läbi täiendavad linnustikuuringud. KMH programmi ei täiendata, kuid lähteülesande faasis tutvustatakse uuringud ka Eesti Ornitoloogia Ühinguga. Kuivõrd tehnoloogia arengu ja majandusliku tasuvuse põhjustel on kavas kasutada varasemalt planeeritud 120 – 200 m kõrguste tuulikute asemel kuni 300 m või kõrgemaid tuulikuid, ei saa eeldada, et nende mõjud ja hinnatud kokkupõrkeriskid, takistusefekt, elupaigast väljatõrjuv efekt ja muud võimalikud mõjud on samad või sarnased eeluuringus välja tooduga. 300 m kõrgune tuulik võib juba oma kõrgusest tulenevalt olla ohustavaks takistuseks mereala lõunasuunas läbivatele kõrge riskiga ja kaitsekorralduslikult olulistele linnurühmadele nagu kured, toonekured, kotkad, kullilised jt. Seetõttu on tingimata vaja uuendada vastavate riskide hindamist kasutades alternatiividena kavandatavate tuulikute mõõtmeid ja arvu. Parim võimalus riskide täpsemaks hindamiseks oleks teha vastavalt STUK 4 standardile täiendavad lennukõrguste ja lennusageduse radarmõõtmised tulevase tuulepargi merealal laeva pardal asuva radarseadmega ja selle tuvastatud lindude andmed täpsustada visuaalvaatlejate poolt (kuni 2 seirepunkti, 50 seirepäeva rändeperioodil, vähemalt 900 seiretundi; samal ajal on öörändel esinevate liikide tuvastamiseks vajalik koguda rändehäälte infot öise audioseire salvestistena radari töösessioonide öise osa vältel). Arvestame ning viime läbi täiendavad linnustikuuringud. KMH programmi ei täiendata, kuid lähteülesande faasis tutvustatakse uuringud ka Eesti Ornitoloogia Ühinguga. Kihnu laidudel asuvad ühed suurimad Eesti rand-, jõgi ja tutt-tiirude haudeasurkonnad. Need liigid toituvad laial merealal, võimalike oluliste toitumisalade kattuvust kavandatava tuulepargiga on vajalik täiendavalt uurida GPS saatjatega lindude märgistamise ja liikumiste analüüsimisega ja radarvaatlustel lennukõrguste mõõtmisega tuulepargi alal. Mujal läbi viidud teadusuuringud on näidanud, et tutt-, rand- ja jõgitiirude keskmised maksimaalsed toitumislendude kaugused pesitsuskolooniast on vastavalt 49.0 ± 7.1 km, 24.2 ± 6.3 km ja 15.2 ± 11.2 km.3 Võetud teadmiseks ning käesoleva infoga arvestatakse KMH protsessis , kuid KMH programmi ei täiendata . GPS telemeetria andmed näitavad4 , et ka Liivi lahe merepiirkonnas kasutavad merelinnud kõiki soodsaid toitumisalasid ja vastavalt sesoonsetele jm vajadustele liiguvad mitte üksnes põhja-lõuna, vaid ka lääne-idasuunaliselt meremadalike jt soodsate toitumisalade vahel. Seega ei ole pädev KMH programmis toodud väide, et Kabli ja Luitemaa linnualadele pigem mõju puudub nende kauguse tõttu tuuleparkidest. Vastupidi, GPS telemeetria andmetel liiguvad merelinnud väga laialt erinevate soodsate toitumisalade vahel ning KMH programmi tuleb täiendada ka selles osas, et hinnata, millist takistusefekti ja/või suremust võib põhjustada merelindude liikumine Kihnu ümbruse ja Kabli ning Luitemaa toitumisalade vahel. Nõustume antud väitega ning lisame ka Kabli ja Luitemaa KMH asjakohasse hindamisse. Kuivõrd nii Liivi lahel kui mujal Eesti rannikumeres, Lääne- ja Põhjameres on kavandamisel, rajamisel või rajatud suurel hulgal meretuuleparke, on iga uue arenduse puhul väga oluline hinnata ka selle panust kumuleeruvasse mõjusse vastavate liikide geograafilistele populatsioonidele. Eriti kehtib see nende merelinnuliikide kohta, kes on tuuleenergia arenduste suhtes suure tundlikkusega ja kelle arvukus on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud (käeoleval projektialal aul, punakurk-kaur, tõmmuvaeras). Selleks tuleb arendatava tuulepargi lokaalne, detailselt tuvastatud keskkonnamõju lisada kogu rändetee koondmõjule ning populatsioonide elujõulisuse mudelite alusel hinnata, kas arendusprojekti lisanduv mõju jääb kumulatiivselt allapoole ökoloogiliselt olulist negatiivset mõju. Vastavad kumulatiivse tervikmõju hindamise metoodikad on just viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu ning teeme ettepaneku KMH programmi lisada linnustiku kumulatiivsete mõjude hindamise põhimõtted vastavalt värskelt ilmunud käsiraamatu soovitustele. Arvestame ning täiendame KMH programmi vastavalt. Täiendatakse KMH programmi tabelit nr 4 alateemat linnustik järgmise lausega: Hi nnatakse ka Liivi lahe meretuulepargi panust kumuleeruvasse mõjusse vastavate liikide geograafilistele populatsioonidele KMH programmi tuleb linnustiku osas oluliselt täiendada. Tuleb näidata ja KMH järelevalve teostajale piisava selgusega kirjeldada, milliseid looduskaitselisi küsimusi millise uuringuga kavatsetakse käsitleda ja juba KMH programmi kinnitamise eelselt on oluline teada, kas olemasolev andmestik ka tegelikult võimaldab vajaliku kindlusega mõjud linnustikule kindlaks teha või on põhjendatud täiendavate uuringute korraldamine. Me ei pea õiguslikult korrektseks, et alles millalgi KMH käigus sellega tegeletakse, sest vastavate otsuste edasi lükkamine ei anna piisavat kindlust meie osundatud mõjude hindamise andmevajakute katmise osas. Oleme seisukohal, et vastav eeltöö tuleb ära teha ja vajalikud täiendavad uuringud, nende metoodika ja maht tuleb kindlaks määrata KMH programmi koostamise käigus, et nii arendajal endal, KMH järelvalvajal kui linnukaitse huvigruppidel oleks üheselt selge tuulepargi linnustiku mõjude hindamise asjakohasus ja piisav detailsus. Täiendatakse KMH programmi tabelit nr 4 alateemat linnustik järgmise lõiguga: Linnustiku uuringu eesmärk on koguda andmeid piirkonna linnustiku kohta. Uuringu tulemusena selgitatakse välja veelindude rände- (oktoober-november, aprill-mai), sulgimis- (august) ja talvitumiskogumite (jaanuar-veebruar) levikumustrid ja arvukustihedus. Uuringu tulemusena valmivad uuringualal koonduvate arvukamate veelindude mudelkaardid. Uuringut saab läbi viia kas lennu- või laevaloenduse teel. Linnustiku uuringu koha pealt on eelistatum variant teostada laevaloendus, kuna lennuloenduse jaoks on kavandatav ala väga väike. Kui laevaloenduse teostamine arendajale ei sobi, on võimalus kaaluda siiski lennuloendust. Tööks pole lennukit mõtet rentida Taanist või Saksamaalt, eelistatum variant on kasutada lennukeid Pärnust, mis lendavad liinilende Ruhnu ja Pärnu vahel. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed. Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang. Radarivaatlusi ei pea uuringu teostaja ilmtingimata vajalikuks. Küll aga tehakse seda järjekindlalt Eestis. Võimalik on kasutada vanu Kihnult kogutud radariandmeid või proovida uuesti mereplatvormiga, mis oleks korrektne ent tõenäoliselt mitte jääkindel. Toetame Keskkonnaameti poolt esitatud järgmisi seisukohti KMH programmi linnustiku osa suhtes: a) Linnustiku puhul on väga oluline arvestada ka ehitusaegsete mõjudega linnustikule nii peatuvatele/toituvatele kui läbirändavatele liikidele. Ehitusaegsete mõjudega tuleb arvestada, kuna vastupidiselt KMH programmi koostaja väidetele on just väljaspool välja kujunenud laevateid uue laevaliikluse ja ehitustegevuse (sh uute kõrgrajatistega maastiku olulise häiringu tekkimine) ja varem suhteliselt rahulikel merealadel paigaldus- ja teeninduslaevade liikumine ja kestev viibimine ning müra loomas täiesti uuelaadse häiringusituatsiooni. Arvestada tuleb, et ala kasutavad suure häiringutundlikkusega pelglikud liigid (vaerad, aulid jt). Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et tuulikute ehitus- ja paigalduslaevad töötavad tuulepargi rajamisel sellel alal suure tõenäosusega ööpäevaringselt (tulenevalt kõrgest töötunni maksumusest ja meretuuleparkide rajamise buumiga seotud vastavate aluste defitsiidist). See tähendab töökoha valgustamise ja müra mõjusid ka ööperioodil . Lisaks peatuvatele merelindudele on tugeval avamere kohtvalgusel ka rändlinde desorienteeriv ja ligi meelitav ning potentsiaalselt mõjutav efekt, mida tuleb KMH-s hinnata ning vajalikud leevendus ja ettevaatusabinõud kavandada. b) Toetame (ja eelnevalt ka omapoolselt täiendasime) Keskkonnaameti seisukohta, et uute kõrguste ja mõõtmetega tuulikute puhul on vajalik lindude hukkumisriskid uuesti modelleerida, kasutades selleks sobivat ja asukohale vastavat lähteandmestikku . Täiendatakse KMH programmi tabelit nr 4 alateemat linnustik järgmise lõiguga: Linnustiku uuringu eesmärk on koguda andmeid piirkonna linnustiku kohta. Uuringu tulemusena selgitatakse välja veelindude rände- (oktoober-november, aprill-mai), sulgimis- (august) ja talvitumiskogumite (jaanuar-veebruar) levikumustrid ja arvukustihedus. Uuringu tulemusena valmivad uuringualal koonduvate arvukamate veelindude mudelkaardid. Uuringut saab läbi viia kas lennu- või laevaloenduse teel. Linnustiku uuringu koha pealt on eelistatum variant teostada laevaloendus, kuna lennuloenduse jaoks on kavandatav ala väga väike. Kui laevaloenduse teostamine arendajale ei sobi, on võimalus kaaluda siiski lennuloendust. Tööks pole lennukit mõtet rentida Taanist või Saksamaalt, eelistatum variant on kasutada lennukeid Pärnust, mis lendavad liinilende Ruhnu ja Pärnu vahel. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed. Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang. Radarivaatlusi ei pea uuringu teostaja ilmtingimata vajalikuks. Küll aga tehakse seda järjekindlalt Eestis. Võimalik on kasutada vanu Kihnult kogutud radariandmeid või proovida uuesti mereplatvormiga, mis oleks korrektne ent tõenäoliselt mitte jääkindel. 21 MKM, 05.11.2020 nr 1.10-17/20-0026/6222- 2 Programmis võiks mõjude hindamisel hinnata ka sotsiaalset mõju kohalikule kogukonnale, kohalikele omavalitsustele ja teistele sektoritele ning alternatiivseid võimalusi lisaks merekaablile. Võetud teadmiseks, st KMH programmis toodud sotsiaalmajanduslikus uuringus hinnatakse mõju kohalikule kogukonnale, kohalikele omavalitsustele ja teistele asjasse puutuvatele sektoritele . Täiendame KMH programmi ning lisame tabelisse 4 alateemasse Merepõhja elustik ja elupaigad järgmise lause: . Kaalutakse ka teisi alternatiive merekaablile Programmi punktis 2.1 kirjutatakse, et Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte 1000 MW võimsusega meretuulepargi, samas sedastatakse programmi punktis 2.3, et kavandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Selguse huvides võiks kasutada ühesugust määrangut. Arvestame ning täpsustame sõnastust KMH programmis läbivalt. Programmi leheküljel 7 on märgitud töörühmas osaleva Sten Suuroja töökohaks Eesti Geoloogiakeskus, tegelikult on selleks Eesti Geoloogiateenistus. Arvestame ning parandame vastavalt KMH programmi Programmi leheküljel 30 alt teine rida – lauses „Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga /…/“, on soovitud sõnastada ilmselt "/…/ mis ei kattu /…/“. Arvestame ning parandame vastavalt KMH programmi Programmi leheküljel 35 märgitakse, et tuuleparkide alad ja kalapüügialad ei kattu. Palume täpsustada, kas ei kattu või ilmselt ei kattu. Täpsustada traalpüügiga seonduvad võimalikud konfliktalad. Arvestame ning parandame vastavalt KMH programmi. Hetkel on mõeldud ikkagi hüpoteesi, et ilmselt ei kattu. Traalpüügiga seotud konfliktalad määratakse KMH aruande koostamise p rotsessis. Veeteede Ameti tagasiside on programmis kirjeldatud. Lennuameti osas on viidatud koostöö vajadusele, aga soovituslikult võiks ameti arvamus dokumendi taset silmas pidades ka selles kajastatud olla. Ei arvesta. Oleme seisukohal, et käesolevas KMH programmis on ka Lennuameti ettepankutega piisaval määral arvestatud. 22 Kihnu Vallavalitsus, 20.11.2020 nr 7-1.5/29-4 Me ei nõustu arendaja 19.06.2020 kirjas toodud vastusega. Jääme seisukoha juurde, et Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus (edaspidi mereplaneering) kehtestatud tuulikute arendusasala piir lähtub muuhulgas üheselt GORWIND uuringu tulemustest. Seda ei ole keegi ümber lükanud. Vastupidi, mereplaneeringu vastuväidete ärakuulamise protokollis kinnitab ka planeeringu koostaja (ehk riik), et GORWIND oli sisuliselt ainus uuring, millest lähtuda. Arendusala piiri määramine sõltub mitmest tegurist. Üks oluline tegur oli GORWIND uuringu raames läbi viidud elanike küsitlus, millega hinnati pargi visuaalset mõju - kuidas kohalikud elanikud tajuvad meretuulepargi olemasolu ranniku lähedal. Meetodiks oli erinevatel kaugustel erinevate kõrgustega tuulikute näitamine erinevatel taustadel ning paigutustega. Sellest kujunes elanike hinnangute koond, millest järeldas planeeringu koostaja, et 10 km on sobilik piir. Kuivõrd lähtuti ca 80-90 meetri masti ja ca 130 meetrise kogukõrgusega tuulikutest, saab arendusala käsitleda selliste karakteristikutega tuulikute arendusalana. Seda ei väära asjaolu, et planeering ei sätesta rajatavate tuulikute kõrgust või arvu. Sama asjakohane oleks planeerida autotee elamute piirkonda, kuid hiljem rajada I klassi maantee läbi elamupiirkonna - tee on ju tee Sellest johtuvalt näeme, et juba hoonestusloa KMH juures tuleb koostada eelprojekt, millest nähtub tuulikute kavandatav asukoht, nende paigutus ja arv ning kõrgus. Samuti kaablite paiknemine. Eelprojekti koostamise järgselt tuleb viia läbi täiendav küsitlus elanike seas, selgitamaks välja elanike seisukoht vastavate karakteristikutega kavandatavate tuulikute rajamise osas ning sellest analüüsist tulenevalt tuleb arendusala/eelprojekti korrigeerida. Elanikkonna arvamuse uuring tuleb lisada KMH programmi. Seega jääme ettepaneku juurde täiendada programmi taotleja kohustusega koostada täpne arendusala plaan ning sellest lähtuvalt nii staatilised visualiseeringud kui ka dünaamiline visualiseering . Visualiseering peab hõlmama erinevaid vaatepunkte (täpsustusena vähemalt Kihnu sadam, Laoba lauter, Kihnu lõunatipp, Kihnu läänekallas vähemalt Võrgukuuri kinnistu rannast ja Männaaluse rannast). Visualiseeritavad tuulikud peavad kajastama tegelikult kavandatavaid tuulikuid ning nende gruppe. Visualiseeringutes tuleb kasutada maksimaalse kõrgusega tuulikuid. Dünaamiline visualiseering peab võimaldama vaateid piki rannikut ja vaatepunktidest, samuti merelt. Võimalik peab olema muuta nii ilmastikutingimusi kui aega (öö/päev). Arendaja arvamus, et ekspertide arvamuse kohaselt on illustreeriv fotomontaaž piisav, ei ole argument, kuivõrd massiivse energiatootmiskompleksi rajamine kohaliku omavalitsuse vahetusse lähedusse vajab igakülgset ja kaasaegset lähenemist avalikkuse teavituseks ja avalikkusele teadvustamiseks. Nõustume, et mõjuhindamise käigus tuleb lisaks GORWIND- i projekti tulemustele analüüsida visuaalset mõju teiste karakteristikutega tuulikute rajamiseks. Küll peame aga lähtuma siiski kehtestatud planeeringudokumendis määratud/või määramata jäetud piirangutes ja hoonestusloa menetluse algatamise otsuses sõnastatust. Kogu muu teadmine, mis on saadud teiste uuringute läbiviimisel on n edaspidiste projektide kavandamisel ja arendamisel oluliseks sisendiks. Aga iga kord tuleb alusuuringute tulemuste vali deerimisel nende kehtivust ja kaasaegsust eraldi hinnata ja vajadusel määrata täpsustavad uuringud . Samuti koostatakse KMH aruandega paralleelselt eskiisprojekt, mis annab sisendi KMH hindamise läbiviimiseks ja vastupidi. Nii on võimalik projekti jooksvalt vastavalt mõjuhindamisele korrigeerida. Tuulikute paigutamisel arvestatakse, et vajadusel neid ka grupeeritakse – vastavalt Eesti merealaplaneeringus kirjeldatud põhimõtetele. Selle tulemusel selgub ka tuulikute arv, paiknemine, kõrgus jms info, mille põhjal on võimalik koostada erinevaid dünaamilisi visualiseeringuid , mida kihnlastele ka tutvustatakse. T äname vaatekohtade soovituse eest. KMH programmi ei täiendata. KMH programmis on märgitud parandusena nö 10 km joon, kuid korrektsuse huvides tuleks joonistel arendusala mõistes jääda planeeringus sätestatud joonise ja piiride juurde, mitte neid ületada Kontrollime joonised KMH programmis üle ja kui tuvastame, et mõnel joonisel ületab arendusala Planeeringus sätestatud tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala piire, siis korrigeerime. Kalastiku-uuringutes tuleb viia läbi katsed, et selgitada välja tuulikute ja nendega seotud taristu mõju Liivi lahe kalastikule. Kasutatav meetod peab võimaldama objektiivselt hinnata võimalikku mõju. Ei ole aktsepteeritav, et lähtutakse Taani, Rootsi vmt uuringutest kalastikule, kui neis ei käsitleta Liivi lahe kalaliike. Samuti on oluline käsitleda Liivi lahel, eelkõige Pärnu lahel kasutatavaid kalapüügimeetodeid. Selgitame, et Skandinaavia uuringutest saadud infot valideeritaksegi konkreetsete kalastikuuringutega Liivi lahes, seega ei toetuta üksnes mujal Läänemeres teostatud uuringutest. KMH programmi raames läbiviidav sotsiaalmajanduslik uuring peab hõlmama endas võimalikke mõjusid Kihnu valla elanike tööhõivele või uurima muul viisil kaasatuse võimalusi, mida toob kaasa (kui toob) meretuulepargi arendamine nii ehitus- kui ekspluatatsiooniperioodil. Kinnitame, et sotsiaalmajanduslik uuring hõlmab endas võimalikke mõjusid Kihnu valla elanike tööhõivele. Hoonestusloa KMH raames läbiviidav sotsiaalmajanduslik uuring peab erilise detailsusega hindama võimalikke stsenaariume, mis kaasnevad Kihnu valla majandusele juhul, kui meretuulepargi ehitamine toob kaasa olulised negatiivsed mõjud kalandusele (kalapüüki pole võimalik senisel kujul teostada) või turismile (vähenev turistide hulk). See on oluline sisend leevendusmeetmete väljatöötamiseks. Kuigi rahaliste leevendusmeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne, tuleb võimalikult detailselt ära kirjeldada mõjude ulatus ka finantsiliselt, et KMH vastuvõtjal on selge nägemus, milliseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid meretuulepargi rajamine piirkonda kaasa toob ja millised on finantsilised mõjud. Kinnitame et sotsiaalmajanduslik uuring hõlmab mõju kalandusele ja turismile ning juhul kui esinevad olulised mõjud, siis on KMH ülesanne pakkuda välja leev endavad mõjud. Hoonestusloa KMH raames tuleb analüüsida ja esitada kõikvõimalikud piirangud, mida meretuulepargi rajamine võib kaasa tuua erinevatele huvigruppidele. Hoonestusloa taotlus on esitatud 183 miljoni ruutmeetri suurusele alale, mis on äärmiselt suur piirkond ja mille kasutamine teiste huvigruppide poolt võib peale meretuulepargi rajamist lõplikult piiratud saada. Arendaja on oma 19.06.2020 vastuses toonud välja, et veeala kasutus on läbi analüüsitud ja kindlaks määratud mereplaneeringuga, mistõttu veeala kasutust teiste huvigruppide poolt ei ole vajalik eraldi analüüsida. Arendaja seisukoht on väär, sest mereplaneeringu seletuskirja leheküljel 15 on selgelt öeldud, et tuulikupargid saavad planeeringu kohase eeliskasutusõiguse merealale alles peale hoonestusloa väljastamist ja üksnes hoonestusõiguse alale. Mereplaneering ei ütle, et tuulepargi arendusalad on tuulikute paigaldamiseks sobilikud alad ega ütle ka, et märgitud alal on eeliskasutus tuuleparkidel, vaid ütleb, et sellele alal tuleb täiendavalt analüüsida, kas tuulikud sinna sobivad. Seda tuleb teha praeguses protsessis. Eeliskasutus tekib alles pärast hoonestusloa väljastamist. Seega tuleb käesoleva KMH raames teistkordselt kaasata kõik huvigrupid KMH menetlusse ning üheselt anda teada, milliseid piiranguid ja teisest küljest võimalusi pargi rajamine huvigruppidele kaasa toob. Tõepoolest on Pärnu maakonna mereala maakonnaplaneeringus kirjas, et eeliskasutusõigus saadakse peale hoonestusloa väljastamis t . Samuti ütleb planeering, et Pärnumaa merealal saab meretuuleparke arendada ja võimalikke m õjusid hinnata ja tuulikute rajamise võimalikkust analüüsida määratud alal. Samas tuleb arvestada, et meretuulepargi hoonestusloa taotl emise eesmärk ongi see eeliskasutusõigus saada ja selle tulemusel vastavat tekkivat olukorda ka hinnata. Hoonestusloa taotluse hindamise mõte ei ole hinnata kõikvõimalikke muid kasutusalasid – selleks on strateegiline planeering , milles on vastav hinnang juba tehtud ja kompromisslahendus kehtestatud . Huvigrupid on käesoleva projekti Hoonestusloa ja selle KMH menetlusse kaasatud ning kaasatakse ka edaspidi teadusuuringute lähteülesannete ülevaat amiseks ja hiljem uuringute tulemuste tutvustamiseks. Arendaja on oma vastuskirjas viidanud, et arendajal on kohustus välja selgitada Kihnu saare elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajadus, viies selleks läbi vastavasisuline sotsiaalmajanduslik analüüs. Toome veelkord välja, et mereplaneeringu seletuskirja leheküljel 36 on välja toodud arendaja kohustus lisaks analüüsile ka faktiliselt parandada Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteeti põhivõrguga ning planeeringus sätestatud suunis ei võimalda tõlgendust, et ühenduse kvaliteedi olukord tuleks pelgalt analüüsida - läbi tuleb viia konkreetsed tegevused (ühendada võrk meretuulepargiga, paigaldada täiendav/uus ühenduskaabel mandri ja saare vahele vmt meetmed). Arendaja tõlgendus on käesoleval hetkel väär, sest lisaks analüüsile on planeeringus ette nähtud arendaja kohustus jaotusvõrgu ühenduse kvaliteeti parandada. Kvaliteedi all saab mõista pingekõikumiste leevendamist, läbilaskevõime suurendamist, avariitoite ehitamist või muud meedet Kihnu saare elektrienergia vajaduse katmiseks. Tõepoolest on selline analüüsimata ja aegunud tingimus Pärnu maakonna merealade maakonnaplaneeringus kirjas. Selgitame, et Kihnu saare varustuskindluse ehk elektriühenduse parandamiseks on rohkemaidki variante kui selle ühendamine läbi meretuulepargi põhivõrku . Põhivõrgu planeerimisega tegeleb põhivõrgu omanik. Lisaks ei ole mõistlik siduda Kihnu elektrivarustuse parandami st meretuulepargiga, mille valmimisaeg on 8 aasta pärast, sest võib juhtuda, et leitakse ressursid /võimalused , millega saaks elektrivarustust parandada ka sellest projektist eraldiseisvalt. Kui jääda sõltuma mere tuulepargist, jääb põhivõrgu omani kul alati võimalus Kihnu taotlusele vastata viidates meretuulepargi arendaja kohustustele. Selleks, et leida parim ja kiireim lahendus Kihnu saare elektrivarustuse parandamiseks viiakse läbi põhjalik uuring, kus kaalutakse läbi kõik võimaluse d - sh arvestatakse ka merealaplaneeringus viidatuga. Juhul, kui parimak s osutub uue mandriga ühendatava elektrikaabli ehitus, siis arendaja selle rajamise korraldamisel ka osaleb. KMH programmi lehekülg 49 tabel nr 3 - käsitleda ohutegurina meretuulepargi kaablite katkemise riski, võimalikku kahju ja leevendusmeetmeid. Arvestame ning täiendame KMH programmi , kuid teeme täienduse tabelisse 4 alateemasse merepõhja elustik ja elupaigad, kuhu lisame lause Hinnatakse ka merekaablite katkemisega seotud riske. KMH programmi lk 56 on võimaliku mõjuna nimetatud lõhkamistöödest tulenev mõju. Mereplaneeringu kohaselt ei ole suurt müra tekitavat ehitustehnoloogiat lubatud kasutada, mille all on välja toodud rammitavad vundamendid. Võib eeldada, et ka lõhkamistööd on keelatud, mistõttu pole vaja selle tegevuse mõju hinnata ega eraldi välja tuua. Ei arvesta. Lõhkamistööd võivad tulla kõne alla näiteks mõne ohtliku objekti avastamisel arendusalal, mis ei ole seotud tuulepargi ehitusega, vaid ehitusala ette valmistamisega, täpsemalt selle ohutuks muutmisega. KMH raames tuleb koostada sotsiaalmajanduslik uuring, mis käsitleb meretuulepargi praktilise vajaduse mõju üldiselt Eesti riigi kontekstis. On selge, et meretuulepargi rajamine aitab kaasa taastuvenergia eesmärkide täitmisele, kuid see ei ole ainus argument nende rajamiseks. Analüüs peaks andma selgituse, miks on vajalik massiivse tehisrajatiste kogumi rajamine Liivi lahte, “Eesti rannakalanduse hälli”, tooma välja alternatiivsed võimalused elektrienergia tootmiseks ja elektrienergia tarbimisvajaduse katmiseks. Analüüsist peaks selguma, kas meretuulepargi energiat, arvestades tootmise maksumust, kasutab Eesti tarbija või pigem on tegemist taristuga, mis toodab energiat Euroopa Liidu vajaduste katteks. Ühtlasi peaks analüüsis välja tulema muu otsene mõju Eesti majandusse, näiteks millisel kujul panustab Eesti majandusse ja millist panust Eesti majanduselt meretuulepark vajab. Ei arvesta. Leiame, et nii laia skoobiga analüüs on riikliku tasemega, ega ole selle Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa skoobis. Alternatiivsed elektrienergiatootmise võimaluste kavandamine ja tarbimisvajaduse katmise ehk energiajulgeoleku teema kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalasse, ega ole käesoleva hoonestusloa hindamisobjektiks. Merealadele t uulepargi rajamise mõju majandusse, selle rajamise tingimused ja selle vajadu s on arvukate eelnevate analüüside, uuringute ja arengukavadega juba määratud, sh ka sobivaks on kuulutatud Liivi lahe ala. Tegemist on riigipoolse poliitilise suunise ja otsusega. Hoonestusloa menetlus ei ole poliitikakujundamise vahend vaid on asjaõiguse andmine konkreetse objekti rajamiseks. 23 Häädemeeste Vallavalitsus, 18.11.2020 nr 5-1/1670-1 KMH programmis tuleb ette näha ja tagada, et KMH raames viiakse läbi kõik uuringud, mis on vajalikud Liivi lahe tuulepargi rajamise võimalikkuse ja konkreetsete asukohtade üle otsustamiseks. Sealhulgas tuleb KMH programmis ette näha ja tagada, et Liivi lahe tuulepargi mõju uuritakse kogu olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb KMH programmis ette näha ja tagada, et KMH läbiviimisel arvestatakse teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Ei arvesta. Teie poolt viidatu on kirjas kehtivas ja ka kohaldu v as seadusandluses ja KMH programmi koostamisel on seda juba järgitud. Leiame, et KMH programmis on kajastatud uuringud ja kumulatiivsed mõjud piisaval määral. Teavitame, et vajadusel on võimalik täpsustusi teha KMH aruande koostamise etapis. KMH programmis tuleb alternatiividena esitada ka väljaspool Häädemeeste valla territooriumi paiknevaid võimalikke asukohti maismaa alajaama jaoks, millisega liidetakse tuulepark elektrivõrku Ei arvesta. Alternatiividena toodud kinnistud kuuluvad arendajale ja seega oleme seisukohal, et need on sellest tulenevalt mõistlikud alternatiivid. Lisaks oleks praegustest alternatiividest pikem a tel kaabliühendus tel oluliselt suurem keskkonnamõju. See tähendab, et praegused alternatiivid on juba optimaalsed ning uute alternatiivide määramine ja hindamine ei ole otstarbekas. Täiendavad kaablitrasside ja alajaamade asukohad maismaal saavad läbi kaalutud maismaa osa ehitusloa menetlusprotsessis. KMH programmis tuleb läbivalt teha muudatused selliselt, et KMH raames hinnatakse maismaa alajaama asukohtade ja elektriliini trassi asukohtade erinevate alternatiivide keskkonnamõju, kaalutakse maismaa alajaama asukohtade ja elektriliini trassi asukohtade erinevaid alternatiive ja tehakse nende vahel valik. KMH peab hõlmama maismaal asuvate alajaamade ja elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamist. Selgitame, et käesolev KMH on algatatud Veeseaduse alusel läbi viidavale hoonestusloa menetlusele , mis käsitleb üksnes mer e ala. Kahjuks ei ole võimalik liita sellele maismaa liinikoridore ja mõjuhindamist. Maismaale planeerita v kaablitrass läbib vastava men e tluse kohalikes omavalitsustes ning KMH algatamise või mitte algatamise otsustamine on ja selle läbiviimise korraldamine nende KOV-ide pädevuses. KMH programmis tuleb välja tuua ja mõjude hindamisel arvestada, et KMH programmis praegu viidatud maismaa alajaamade ja elektritrasside kõik neli võimalikku alternatiivset asukohta paiknevad Pärnu maakonna teemaplaneeringuga ja Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga väärtuslikuks maastikuks määratud Ikla - Kabli - Jaagupi rannamaastikul. Seetõttu on välistatud Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest lääne poole jäävate ühendusliinide rajamine dominantsete ehitistena (sh õhuliinidena.) Võtame käesoleva seisukoha teadmiseks ning sellega arvestatakse maismaa kaablitrassi projekteerimisel ja asjakohases tegevusloa menetluses. KMH programmis tuleb välja tuua ja mõjude hindamisel arvestada, et maismaa alajaamade ja elektritrasside rajamisega ei tohi piirata kinnistute omanike omandiõigust ülemääraselt. KMH programmi ei täiendata , sest ettepanek ei kuulu käesoleva hoonestusloa menetluse mahtu. Maismaatrasside menetlus toimub eraldi kohalike omavalitsuste korraldusel. Kitsendused jms omandiõigusele on määratud asjaõigus seaduses. KMH programmis on vajalik ette näha, et sotsiaal - majandusliku keskkonna mõjude hindamise raames korraldatakse järgmised uuringud:  avaliku arvamuse uuring, millest selguks kohaliku kogukonna (st Häädemeeste valla elanike, ettevõtjate ja kinnisvaraomanike) aga ka laiema üldsuse arvamus Liivi lahe tuulepargi rajamisega kaasnevatest mõjudest sotsiaal - majanduslikule keskkonnale;  kinnisvara väärtuse uuring, millest selguks Liivi lahe tuulepargi rajamisega ümbritseva keskkonna ja miljöö muutumisest tingitud mõju kinnisvara hindadele. Häädemeeste vallavalitsus on uuringuküsimuste formuleerimisel valmis tegema arendajaga igakülgset koostööd. KMH raames läbiviidavas sotsiaalmajanduslikus hinnangus koostatakse kinnisvara väärtuse võimaliku muutuse hinnang. Muuhulgas kaalutakse ka üldsuse küsitluse läbiviimist. K uid selgitame, et Pärnu maakonna merealade maakonnaplaneeringus on vastav meretuuleparkide arendusala ka märgitud ja vastav otsus juba tehtud. Täna lahendame Vabariigi Valitsuse otsusel küsimust millisel tingimusel ja milliste tingimustega tuulepark võiks tulla. KMH programmi ei täiendata, kuid arvestame käesoleva ettepanekuga sotsiaalmajanduslike mõjude lähteülesande koostamisel. KMH programmi tuleb täiendada selliselt, et sotsiaal - majandusliku keskkonna mõjude hindamisele lisaks töötatakse KMH raames välja ka neid leevendavad meetmed, sealhulgas kohaliku kasu meetmed. Selline nõue tuleneb Korraldusest ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust. Ekslik on arendaja Eesti Energia AS seisukoht nagu poleks rahaliste kasumeetmete väljatöötamine KMH ülesanne. Ei arvesta. KMH sisu ja ülesande määrab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja vastav määrus. Seadus ei sätesta kohaliku kasu meetmete väljatöötamist , küll aga leevendavate meetmete välja pakkumist , mis võib olla ka muu, kui rahaline hüvitis. Rahali ne hüvitis pakutakse reeglina välja siis, kui muud realistlikud leevendavad meetmed puuduvad, sh jäetakse täpsustamata selle suurus või väljamaksete kord. Jääme oma seisukoha juurde, et kohaliku kasu meetme te väljatöötamine on riigi ülesanne, sest hoonestusloa menetlus ei ole maksupoliitika alusinstrument. KMH programmis tuleb fikseerida, et KMH raames koostatakse interaktiivsed visualiseeringud, millised võimaldavad vaadelda tuulikute paiknemist muuhulgas erinevate ilmastikutingimustega ja erinevatel kellaaegadel ööpäeva lõikes. Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi täiendatakse ning visuaalse mõju hindamiseks lisatakse tabelisse 4 Visuaalse mõju alla dünaamiline 3 D mudel. KMH programmi avalikustamise raames on esitatud märkimisväärne hulk põhimõttelist laadi mahukaid ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Võib eeldada, et kui nende alusel tehakse KMH programmis muudatusi, siis KMH programmi sisu muutub oluliselt. Seetõttu teeb Häädemeeste vallavalitsus ettepaneku korraldada pärast KMH programmi muudatuste sisseviimist muudetud KMH programmi avalikustamiseks uus avalik arutelu Häädemeeste vallas. Ei arvesta. Käesolev KMH programm on juba 2 korda avalikustatud. Lisa avalikustamine on vajalik siis, kui avalikustatud tööd olulisel määral täiendatakse või muudetakse . Avalikul arutelul laekunud kirjade arv näitab isikute huvi, kuid ei tähenda, et esitatud ettepanekud oleksid asjakohased või eelne valt KMH programmis käsitlemata. Oleme saanud kommentaare, mis kordavad seaduses sätestatud tingimusi, millega oleme kohustatud arvestama nagunii, (mida me ka teinud oleme), s uuremalt jaolt oleme saanud ettepanekuid mingi uurimisvaldkonna uuringute täiendamiseks või täpsustamiseks. Seda aga ei saa pidada KMH programmi oluliseks muut miseks või täiendamiseks. .