dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. veebruar 2021
Viit
2-1/20-0384/360
Registreeritud
2. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0384
Vastutaja
Raavo Palu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2.02.2021_6.1-2_9-1_MKM_küberintsidentide registri põhimäärus.asice211 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 19.01.2021 nr 2-1/20-0384/360 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 02.02.2021 nr 6.1-2/9-1 Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Küberintsidentide registri põhimäärus" eelnõu kohta Täname teid võimaluse eest esitada arvamus määruse "Küberintsidentide registri põhimäärus" eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on eelnõud analüüsinud ja käesolevaga anname teada, et ei saa eelnõud kooskõlastamisele esitatud kujul toetada. Eelnõuga edasi liikumiseks tuleb meie hinnangul lahendada järgmised küsimused: 1) Eelnõuga loodaval küberintsidentide registril (edaspidi: register) on oluline mõju kõigile isikutele ja asutustele, kelle edastatud andmeid seal hoidma plaanitakse hakata, mistõttu on äärmisel oluline tagada registris olevate andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. Eelnõus on hetkel selles osas mitmeid puudusi. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kavandatud mahus andmete kokku koondamisega suureneb oht andmelekkeks, mistõttu on eriti tähtis vältida olukorda, kus Eesti küberhaavatavused ründe tagajärjel avalikuks saavad. 2) Vajalik on saada selgus küsimuses, kas register on mõeldud töövahendiks Riigi Infosüsteemi Ametile (edaspidi: RIA) või saavad selles sisalduvatele andmetele juurdepääsu ka küberintsidentidest teavitavad teenuse osutajad. Igal juhul on vajalik oluliselt täpsemalt määratleda kasutajate õigustega seonduv. 3) Hetkel ei ole üheselt arusaadav, kas registrisse on mõeldud kanda ka riigisaladust puudutavad andmed. Kavandatavate turvanõuete tõttu tundub, et ei ole, aga samas vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 10 punktile 9 on küberturvalisuse järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teave teatud tingimustel piiratud tasemega riigisaladus. 2 Järgnevalt esitame oma konkreetsed põhjendused ning ettepanekud eelnõu muutmiseks. 1. Registri eesmärgi mittevastavus volitusnormile 1.1. Eelnõu §-s 2 sätestatakse registri pidamise eesmärk, mis mõnevõrra erineb kõnealuse andmekogu asutamiseks ja pidamiseks ette antud volitunormist. Nimelt sedastab küberturvalisuse seaduse (KüTS) § 13 lõige 1 registri pidamiseks kaks eesmärki: a. ühelt poolt pidada küberintsidentide üle arvestust ning b. teisalt analüüsida küberintsidente nende lahendamiseks, ohuteadete edastamiseks ja järelevalvetoimingute tegemiseks. Erinevalt eelnõu §-s 2 sätestatust viidatud volitusnorm küberintsidentide tuvastamise tegevust ei hõlma. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (RT I, 29.12.2011, 228, HÕNTE) § 53 kohaselt peab aga määruse eelnõu sisu olema kooskõlas seaduses sätestatud volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga ning määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Seejuures jääb meile selgusetuks, kuidas saab andmekogu pidamine küberintsidentide tuvastamist praktiliselt toetada. Ka see vajab täiendavat selgitamist, kuidas aitab register küberintsidente lahendada. Kui täna peab teenuse osutaja KüTS § 7 kohaselt rakendama meetmeid küberintsidentide ennetamiseks ja lahendamiseks, siis küberintsidentide register saab olema mõnes mõttes tagasivaade intsidentidele ning selleks ajaks on juba teenuse osutaja võtnud tarvitusele meetmed selliste juhtumite kordumise ennetamiseks. Seetõttu on raske aru saada registri väärtusest küberintsidentide lahendamise mõttes. 1.2. Teeme ettepaneku kirjutada registri eesmärgi selgituseks paremini lahti, mida kogutud andmetega tehakse ning lisada ka, milline on analüüside tulemusest saadav võit andmete esitajale. 2. Registri turvalisuse ebapiisav tase 2.1. Eelnõu ei võta arvesse seda, et vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 10 punktile 9 on RIA küberturvalisuse riskianalüüsid, seireteave ja järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teave niivõrd, kuivõrd need sisaldavad tehnilist teavet põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning Eestis paiknevate ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta ja mille teatavaks saamine kõrvalistele isikutele tekitab turvaintsidendi tekke ohu nendes valdkondades, piiratud tasemega riigisaladus ja salastatakse kuni 10 aastaks. Sellest tulenevalt ei tohiks koguda kriitilise tähtsusega infot oluliste infosüsteemide haavatavuste ja turvameetmete kohta registrisse, mille turbeaste on M nagu näeb ette eelnõu § 6. See on ebapiisav tase nii oluliste andmete kaitseks. 3 Juhime tähelepanu, et ka ISKE rakendusjuhend (8.00 p 1.1) sätestab, et ISKE ei ole mõeldud riigisaladust käitlevate infosüsteemide turbeks. Oleme seisukohal, et kui tegemist on ISKE S2 konfidentsiaalsustasemega andmekoguga (M), siis ei ole aktsepteeritav sellises andmekogus säilitada infosüsteemide loetelu, rakendatud kaitsemeetmeid ning logi- jms tõendeid intsidendi kohta, mis kirjeldavad võimalikke nõrkusi teenusepakkujate juures. Seega ei saa meie hinnangul registrile kohaldada turbeastet M, vaid register peab olema kõrgema turbeklassiga. 2.2. Kahtleme ka selles, kas eelnõu §-s 6 nimetatud K1 käideldavusklass on piisav, selleks et tagada võimalus registreerida küberintsident esimesel võimalusel, nagu KÜTS seda teenuse osutajatelt eeldab. 3. Andmetele juurdepääsu õigused ei ole piisava põhjalikkusega reguleeritud 3.1. Eelnõu § 10 sätestab andmetele juurdepääsu. § 10 lg 1 kohaselt määrab vastutav töötleja isikud, kellel on õigus töödelda registriandmeid töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Eelnõu seletuskiri ei pööra piisava põhjalikkusega tähelepanu juurdepääsu tingimustele ja registris sisalduvate andmete kasutamisele. Seletuskirja lk 2 sedastatakse, et „registriandmed on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks lähtudes eelkõige avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 2 ning 9-12 sätestatud juurdepääsupiirangute alustest. Registriandmed võivad sisaldada teavet poolelioleva järelevalvemenetluse, turvasüsteemide või turvameetmete kirjelduse või tehnoloogiliste lahenduste kohta. Samuti võib registrisse kantud teave sisaldada isikuandmeid. Olenevalt küberintsidendi asjaoludest võib olla juurdepääsupiirangu seadmine põhjendatud ka muudel alustel kooskõlas avaliku teabe seadusega. Kuna tegemist on piiratud juurdepääsuga registriga, on juurdepääs registriandmetele teatud kindlatel kasutajate gruppidel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus ja õigustatud huvi.” Viimane lause avab meie hinnangul selle registri väga laiale kasutajaskonnale. Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 3) määratakse nende isikute kasutajakonto õiguste klass ning reeglina saadakse lihtkasutaja õigused, kuid kindlatel isikutel on ka eeliskasutaja õigused. Seletuskirjast ei nähtu, mida need õigused endast kujutavad. Oleme seisukohal, et kui register hakkab sisaldama sedavõrd tundlikku informatsiooni nii kaitsemeetmete kui intsidentide olemuse üle, on vaja täpsemalt aru saada, mida nende andmetega tehakse ja kes neile ligi saab. Keeruline on nõustuda, et „vastutav töötleja määrab isikud“. Teeme ettepaneku need põhimääruse tasemel kirja panna koos õigusliku alusega („volitatud töötlejad“) ning lahti mõtestada, mida tähendab õigustatud huvi. Eelnõu praegune sõnastus annab õigustatud huvi piiritlemise osas väga laia tõlgendamisruumi, mis ei ole lubatav, kuna registris olevad andmed on tundlikud ja ka riigisaladusena käsitletavad. 4 Seega tuleb eelnõus väga selgelt ära defineerida, kas ja mis juhtudel üldse väljastpoolt RIA-t keegi sellele süsteemile ligi saab. Meie ettepanek on lisada eelnõusse ammendav loetelu nendest isikutest ja kui peale nende veel keegi soovib registris olevale infole ligi pääseda, siis saab seda teha vaid RIA kaudu. Soovitame seejuures võtta näiteks teiste olemasolevate andmekogude põhimäärused, kus on andmekoosseisu, juurdepääsude ja tehtavate (registri)toimingute kirjeldamiseks kasutatud vastavasisulisi peatükke. 3.2. Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõust ja selle seletuskirjast jääb selgusetuks, kas vastutaval töötlejal on lubatud esitada päringuid ka teistele riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudele ja saada neist andmeid või siis edastada registri andmeid teistesse andmekogudesse (ehk siis andmete ristkasutuse lubatavus). 4. Andmete koosseis ja säilitamise tähtajad 4.1. Eelnõu § 12 reguleerib registrisse kantud andmete säilitamise tähtaegasid ja normi sõnastuse kohaselt säilitatakse neid kas viis aastat alates intsidendi lahendamisest või siis viis aastat alates intsidendi registreerimisest, kui intsidendil pole mõju. Mõlemal juhul on andmete säilitamise 5-aastase tähtaja kulgema hakkamine seotud eeltingimusega, et intsident on "ilma mõjuta". Viimase puhul on oluline aga juhtida tähelepanu küberintsidendi legaalmõistele, mis on avatud KüTS § 2 punktis 3 ning mille kohaselt on küberintsident süsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust. Ehkki võib vaid oletada, et eelnõu koostajad on "ilma mõjuta intsidendi" puhul silmas pidanud sündmust, mis võib KüTS-i tähenduses süsteemi turvalisust ohustada ja millega ei kaasne ebasoodne tagajärg, siis olukorras, kus eelnõu toob küberintsidendi määratlemiseks sisse täiendava termini, võib see määruse rakendamisel põhjustada lubamatut ebaselgust. Seega teeme ettepaneku "ilma mõjuta intsidendi" mõiste kas eelnõust välja jätta või siis alternatiivselt see määruse tähenduses siiski määratleda. Selguse huvides on hea, kui kirjutatakse selgelt ka lahti, milliste kriteeriumite põhjal fikseeritakse see, et küberintsident on mõjuga. 4.2. Terminite osas väärib märkimist veel "logi". Elektroonilise side seaduse § 113 lg 5 määratleb logifaili nimetades, et see sisaldab toimingu aega, liiki, objekti ja numbrit. Teeme ettepaneku logi sarnaselt terminiga "mõjuta intsident" määruse eelnõus avada või alternatiivselt loetleda ammendavalt andmed, mida logi määruse mõttes sisaldab. Vastasel juhul jääb akt andmete töötlemise seisukohast mitmeti tõlgendatavaks nii normi adressaatidele kui ka määruse rakendajatele. 4.3. Eelnõus on § 12 mõistetavus andmete säilitustähtaja kulgema hakkamise osas problemaatiline, sest selles sisalduvad alternatiivsed koosseisud. Näiteks võib ühe küberintsidendi kohta saadav/loodav teave (mis usutavasti registris registreeritakse, kui tegemist pole riigisaladuseks kvalifitseeruva teabega) hõlmata sündmuse nii algusaega kui ka selle lahendamist, milleks kuluvat aega pole aga võimalik ette teada ja määratleda. Samuti nähakse säilitustähtaja osas ette erisus sõltuvalt sellest, kas küberintsident on mõjuga või ilma mõjuta, aga 5 arvestama peab ka seda, et mõju olemasolu saab hinnata mingil ajahetkel, mis ei pruugi ühtida küberintsidendist teatamise ajaga. 4.4. Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, millele on eelnõu ettevalmistajad andmete ja logi säilitustähtaegade määramisel tuginenud. Seejuures tuleb veel arvestada, et küberintsidendi kohta käiv andmestik võib sageli sisaldada muu hulgas ka isikuandmeid (sh ka nt intsidendist teavitaja andmeid, kes ei ole KüTS mõttes teenuse osutaja) ning mida pikem on selliste andmete säilitamise aeg, seda ulatuslikum on riive inimese eraelule. Seega tuleb eelnõu seletuskirjas andmete säilitamise 5-aastase tähtaja relevantsust ja proportsionaalsust kindlasti põhjalikumalt käsitleda. 5. Mõjud Leiame, et eelnõu seletuskirjast on puudu piisav mõjude analüüs. Nimelt sisaldub seletuskirjas lk 5 napp viide, et „Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne.“ ITL-i jaoks on üllatav niivõrd lihtsustatud lähenemine. Elutähtsa teenuse osutajate, riigi ja teiste ettevõtete ja asutuste tundlike andmete taolise kogumina hoidmine on juba risk iseenesest ja see tuleb vähemalt seletuskirja tasemel piisava põhjalikkusega teadvustada. Kokkuvõtteks oleme seisukohal, et eelnõuga pakutud lihtsustatud andmebaasi põhimäärus ei ole kohane lähenemine nii olulist ja tundlikku informatsiooni sisaldava registri tarbeks. Palume eelnõus oluliselt täpsemalt määratleda registri turvalisus ja konfidentsiaalsus ning ligipääsetavus sellele, et register oleks tõesti usaldusväärne, mitte ainult ei näiks seda. Loodame, et peate võimalikuks ITL-i seisukohti ja ettepanekuid arvestada. Oleme valmis vajadusel oma seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel