Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 19.01.2021 nr 2-1/20-0384/360
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 02.02.2021 nr 6.1-2/9-1
Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Küberintsidentide registri
põhimäärus" eelnõu kohta
Täname teid võimaluse eest esitada arvamus määruse "Küberintsidentide registri
põhimäärus" eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on eelnõud analüüsinud ja käesolevaga anname teada,
et ei saa eelnõud kooskõlastamisele esitatud kujul toetada.
Eelnõuga edasi liikumiseks tuleb meie hinnangul lahendada järgmised küsimused:
1) Eelnõuga loodaval küberintsidentide registril (edaspidi: register) on oluline mõju
kõigile isikutele ja asutustele, kelle edastatud andmeid seal hoidma plaanitakse
hakata, mistõttu on äärmisel oluline tagada registris olevate andmete turvalisus ja
konfidentsiaalsus. Eelnõus on hetkel selles osas mitmeid puudusi. Kindlasti tuleb
silmas pidada, et kavandatud mahus andmete kokku koondamisega suureneb oht
andmelekkeks, mistõttu on eriti tähtis vältida olukorda, kus Eesti
küberhaavatavused ründe tagajärjel avalikuks saavad.
2) Vajalik on saada selgus küsimuses, kas register on mõeldud töövahendiks Riigi
Infosüsteemi Ametile (edaspidi: RIA) või saavad selles sisalduvatele andmetele
juurdepääsu ka küberintsidentidest teavitavad teenuse osutajad. Igal juhul on
vajalik oluliselt täpsemalt määratleda kasutajate õigustega seonduv.
3) Hetkel ei ole üheselt arusaadav, kas registrisse on mõeldud kanda ka riigisaladust
puudutavad andmed. Kavandatavate turvanõuete tõttu tundub, et ei ole, aga
samas vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 10 punktile 9 on
küberturvalisuse järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise
haavatavuse kohta kogutud teave teatud tingimustel piiratud tasemega
riigisaladus.
2
Järgnevalt esitame oma konkreetsed põhjendused ning ettepanekud eelnõu
muutmiseks.
1. Registri eesmärgi mittevastavus volitusnormile
1.1. Eelnõu §-s 2 sätestatakse registri pidamise eesmärk, mis mõnevõrra erineb
kõnealuse andmekogu asutamiseks ja pidamiseks ette antud volitunormist.
Nimelt sedastab küberturvalisuse seaduse (KüTS) § 13 lõige 1 registri
pidamiseks kaks eesmärki:
a. ühelt poolt pidada küberintsidentide üle arvestust ning
b. teisalt analüüsida küberintsidente nende lahendamiseks, ohuteadete
edastamiseks ja järelevalvetoimingute tegemiseks.
Erinevalt eelnõu §-s 2 sätestatust viidatud volitusnorm küberintsidentide
tuvastamise tegevust ei hõlma. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (RT
I, 29.12.2011, 228, HÕNTE) § 53 kohaselt peab aga määruse eelnõu sisu olema
kooskõlas seaduses sätestatud volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga ning
määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid.
Seejuures jääb meile selgusetuks, kuidas saab andmekogu pidamine
küberintsidentide tuvastamist praktiliselt toetada.
Ka see vajab täiendavat selgitamist, kuidas aitab register küberintsidente
lahendada. Kui täna peab teenuse osutaja KüTS § 7 kohaselt rakendama
meetmeid küberintsidentide ennetamiseks ja lahendamiseks, siis
küberintsidentide register saab olema mõnes mõttes tagasivaade intsidentidele
ning selleks ajaks on juba teenuse osutaja võtnud tarvitusele meetmed selliste
juhtumite kordumise ennetamiseks. Seetõttu on raske aru saada registri
väärtusest küberintsidentide lahendamise mõttes.
1.2. Teeme ettepaneku kirjutada registri eesmärgi selgituseks paremini lahti,
mida kogutud andmetega tehakse ning lisada ka, milline on analüüside
tulemusest saadav võit andmete esitajale.
2. Registri turvalisuse ebapiisav tase
2.1. Eelnõu ei võta arvesse seda, et vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduse § 10 punktile 9 on RIA küberturvalisuse riskianalüüsid, seireteave ja
järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud
teave niivõrd, kuivõrd need sisaldavad tehnilist teavet põhiseaduslike
institutsioonide, valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste, elutähtsa teenuse
osutajate ning Eestis paiknevate ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga
rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta ja
mille teatavaks saamine kõrvalistele isikutele tekitab turvaintsidendi tekke ohu
nendes valdkondades, piiratud tasemega riigisaladus ja salastatakse kuni 10
aastaks.
Sellest tulenevalt ei tohiks koguda kriitilise tähtsusega infot oluliste
infosüsteemide haavatavuste ja turvameetmete kohta registrisse, mille turbeaste
on M nagu näeb ette eelnõu § 6. See on ebapiisav tase nii oluliste andmete
kaitseks.
3
Juhime tähelepanu, et ka ISKE rakendusjuhend (8.00 p 1.1) sätestab, et ISKE ei
ole mõeldud riigisaladust käitlevate infosüsteemide turbeks.
Oleme seisukohal, et kui tegemist on ISKE S2 konfidentsiaalsustasemega
andmekoguga (M), siis ei ole aktsepteeritav sellises andmekogus säilitada
infosüsteemide loetelu, rakendatud kaitsemeetmeid ning logi- jms tõendeid
intsidendi kohta, mis kirjeldavad võimalikke nõrkusi teenusepakkujate
juures. Seega ei saa meie hinnangul registrile kohaldada turbeastet M, vaid
register peab olema kõrgema turbeklassiga.
2.2. Kahtleme ka selles, kas eelnõu §-s 6 nimetatud K1 käideldavusklass on piisav,
selleks et tagada võimalus registreerida küberintsident esimesel võimalusel,
nagu KÜTS seda teenuse osutajatelt eeldab.
3. Andmetele juurdepääsu õigused ei ole piisava põhjalikkusega reguleeritud
3.1. Eelnõu § 10 sätestab andmetele juurdepääsu. § 10 lg 1 kohaselt määrab
vastutav töötleja isikud, kellel on õigus töödelda registriandmeid töö- või
teenistusülesannete täitmiseks.
Eelnõu seletuskiri ei pööra piisava põhjalikkusega tähelepanu juurdepääsu
tingimustele ja registris sisalduvate andmete kasutamisele. Seletuskirja lk 2
sedastatakse, et „registriandmed on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks
lähtudes eelkõige avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 2 ning 9-12
sätestatud juurdepääsupiirangute alustest. Registriandmed võivad sisaldada
teavet poolelioleva järelevalvemenetluse, turvasüsteemide või turvameetmete
kirjelduse või tehnoloogiliste lahenduste kohta. Samuti võib registrisse kantud
teave sisaldada isikuandmeid. Olenevalt küberintsidendi asjaoludest võib olla
juurdepääsupiirangu seadmine põhjendatud ka muudel alustel kooskõlas avaliku
teabe seadusega. Kuna tegemist on piiratud juurdepääsuga registriga, on
juurdepääs registriandmetele teatud kindlatel kasutajate gruppidel, kellel on
selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus ja
õigustatud huvi.” Viimane lause avab meie hinnangul selle registri väga laiale
kasutajaskonnale.
Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 3) määratakse nende isikute kasutajakonto
õiguste klass ning reeglina saadakse lihtkasutaja õigused, kuid kindlatel isikutel
on ka eeliskasutaja õigused. Seletuskirjast ei nähtu, mida need õigused endast
kujutavad.
Oleme seisukohal, et kui register hakkab sisaldama sedavõrd tundlikku
informatsiooni nii kaitsemeetmete kui intsidentide olemuse üle, on vaja
täpsemalt aru saada, mida nende andmetega tehakse ja kes neile ligi saab.
Keeruline on nõustuda, et „vastutav töötleja määrab isikud“. Teeme
ettepaneku need põhimääruse tasemel kirja panna koos õigusliku alusega
(„volitatud töötlejad“) ning lahti mõtestada, mida tähendab õigustatud huvi.
Eelnõu praegune sõnastus annab õigustatud huvi piiritlemise osas väga laia
tõlgendamisruumi, mis ei ole lubatav, kuna registris olevad andmed on tundlikud
ja ka riigisaladusena käsitletavad.
4
Seega tuleb eelnõus väga selgelt ära defineerida, kas ja mis juhtudel üldse
väljastpoolt RIA-t keegi sellele süsteemile ligi saab. Meie ettepanek on lisada
eelnõusse ammendav loetelu nendest isikutest ja kui peale nende veel keegi
soovib registris olevale infole ligi pääseda, siis saab seda teha vaid RIA kaudu.
Soovitame seejuures võtta näiteks teiste olemasolevate andmekogude
põhimäärused, kus on andmekoosseisu, juurdepääsude ja tehtavate
(registri)toimingute kirjeldamiseks kasutatud vastavasisulisi peatükke.
3.2. Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõust ja selle seletuskirjast jääb selgusetuks,
kas vastutaval töötlejal on lubatud esitada päringuid ka teistele riigi või kohaliku
omavalitsuse andmekogudele ja saada neist andmeid või siis edastada registri
andmeid teistesse andmekogudesse (ehk siis andmete ristkasutuse lubatavus).
4. Andmete koosseis ja säilitamise tähtajad
4.1. Eelnõu § 12 reguleerib registrisse kantud andmete säilitamise tähtaegasid ja
normi sõnastuse kohaselt säilitatakse neid kas viis aastat alates intsidendi
lahendamisest või siis viis aastat alates intsidendi registreerimisest, kui
intsidendil pole mõju. Mõlemal juhul on andmete säilitamise 5-aastase tähtaja
kulgema hakkamine seotud eeltingimusega, et intsident on "ilma mõjuta".
Viimase puhul on oluline aga juhtida tähelepanu küberintsidendi legaalmõistele,
mis on avatud KüTS § 2 punktis 3 ning mille kohaselt on küberintsident
süsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust.
Ehkki võib vaid oletada, et eelnõu koostajad on "ilma mõjuta intsidendi" puhul
silmas pidanud sündmust, mis võib KüTS-i tähenduses süsteemi turvalisust
ohustada ja millega ei kaasne ebasoodne tagajärg, siis olukorras, kus eelnõu
toob küberintsidendi määratlemiseks sisse täiendava termini, võib see määruse
rakendamisel põhjustada lubamatut ebaselgust.
Seega teeme ettepaneku "ilma mõjuta intsidendi" mõiste kas eelnõust välja
jätta või siis alternatiivselt see määruse tähenduses siiski määratleda.
Selguse huvides on hea, kui kirjutatakse selgelt ka lahti, milliste kriteeriumite
põhjal fikseeritakse see, et küberintsident on mõjuga.
4.2. Terminite osas väärib märkimist veel "logi". Elektroonilise side seaduse § 113 lg
5 määratleb logifaili nimetades, et see sisaldab toimingu aega, liiki, objekti ja
numbrit. Teeme ettepaneku logi sarnaselt terminiga "mõjuta intsident" määruse
eelnõus avada või alternatiivselt loetleda ammendavalt andmed, mida logi
määruse mõttes sisaldab. Vastasel juhul jääb akt andmete töötlemise
seisukohast mitmeti tõlgendatavaks nii normi adressaatidele kui ka määruse
rakendajatele.
4.3. Eelnõus on § 12 mõistetavus andmete säilitustähtaja kulgema hakkamise osas
problemaatiline, sest selles sisalduvad alternatiivsed koosseisud. Näiteks võib
ühe küberintsidendi kohta saadav/loodav teave (mis usutavasti registris
registreeritakse, kui tegemist pole riigisaladuseks kvalifitseeruva teabega)
hõlmata sündmuse nii algusaega kui ka selle lahendamist, milleks kuluvat aega
pole aga võimalik ette teada ja määratleda. Samuti nähakse säilitustähtaja osas
ette erisus sõltuvalt sellest, kas küberintsident on mõjuga või ilma mõjuta, aga
5
arvestama peab ka seda, et mõju olemasolu saab hinnata mingil ajahetkel, mis ei
pruugi ühtida küberintsidendist teatamise ajaga.
4.4. Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, millele on eelnõu ettevalmistajad andmete
ja logi säilitustähtaegade määramisel tuginenud. Seejuures tuleb veel arvestada,
et küberintsidendi kohta käiv andmestik võib sageli sisaldada muu hulgas ka
isikuandmeid (sh ka nt intsidendist teavitaja andmeid, kes ei ole KüTS mõttes
teenuse osutaja) ning mida pikem on selliste andmete säilitamise aeg, seda
ulatuslikum on riive inimese eraelule. Seega tuleb eelnõu seletuskirjas
andmete säilitamise 5-aastase tähtaja relevantsust ja proportsionaalsust
kindlasti põhjalikumalt käsitleda.
5. Mõjud
Leiame, et eelnõu seletuskirjast on puudu piisav mõjude analüüs. Nimelt sisaldub
seletuskirjas lk 5 napp viide, et „Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset
mõju andmete esitamisega ei kaasne.“ ITL-i jaoks on üllatav niivõrd lihtsustatud
lähenemine. Elutähtsa teenuse osutajate, riigi ja teiste ettevõtete ja asutuste tundlike
andmete taolise kogumina hoidmine on juba risk iseenesest ja see tuleb vähemalt
seletuskirja tasemel piisava põhjalikkusega teadvustada.
Kokkuvõtteks oleme seisukohal, et eelnõuga pakutud lihtsustatud andmebaasi
põhimäärus ei ole kohane lähenemine nii olulist ja tundlikku informatsiooni sisaldava
registri tarbeks. Palume eelnõus oluliselt täpsemalt määratleda registri turvalisus ja
konfidentsiaalsus ning ligipääsetavus sellele, et register oleks tõesti usaldusväärne, mitte
ainult ei näiks seda.
Loodame, et peate võimalikuks ITL-i seisukohti ja ettepanekuid arvestada. Oleme valmis
vajadusel oma seisukohti täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]