Saatja: Martti Merila <
[email protected]>
Saadetud: 02.02.2021 13:32
Adressaat: Riina Piliste <
[email protected]>; Kai Härmand
<
[email protected]>; JM info Shared MB <
[email protected]>;
<
[email protected]>; advokatuur advokatuur ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; lepitus <
[email protected]>
Teema: Liikluskindlustuse lepitusorgani ja kindlustuse lepitusorgani
aastaraamat
Tere!
Meie juures tegutsevad kindlustuse lepitusorgan ja
liikluskindlustuse lepitusorgan, kes tegelevad vastavalt kindlustuse ja
liikluskindlustuse vaidluste lahendamisega lepitusmenetluse põhimõtetel.
Meil on hea meel edastada teile aasta aruanne, mis käsitleb nende
organite tegevust 2020. aastal!
Aruanne on kättesaadav siit:
Lugupidamisega
Martti Merila
Eesti Liikluskindlustuse Fond / Eesti Kindlustusseltside Liit
õigusvaldkonna juht
tel 667 1809, 507 4563
Kindlustuse lepitusorgan
Liikluskindlustuse lepitusorgan
2020. AASTA ARUANNE
Nagu muudes valdkondades, tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad pooled vaidluse
läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda kindlustuslepitaja või
liikluskindlustuse lepitaja poole.
Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse
lepitusorgan. Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenustega seotud vaidlusi aitab lahendada
kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan.
Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste
kohtuväliseks lahendamiseks.
Koostatud 2021. aasta jaanuaris.
Aruanne on läbi arutatud ja vastu võetud lepitusorganite nõukoja koosolekul 29. jaanuaril 2021. aastal.
-2-
Eessõna
Aruanne sisaldab kindlustuse lepitusorgani ja liikluskindlustuse lepitusorgani 2020. aasta töö kokkuvõtet.
2020. aastal registreeriti 296 lepitusavaldust, 257-st lõpetatud lepitusest lõppes 178 kokkuleppega.
Möödunud aastal oli lepitusavalduste arv 2019. aastaga võrreldes peaaegu sama – 2019. aastal oli
lepitusavaldusi 291 ja aasta varem 332. Ka kokkuleppega lõppenud lepituste osakaal püsib jätkuvalt 70
protsendi lähedal.
Meid kõiki vähem või rohkem mõjutanud koroonaviirusest põhjustatud muutused elukorralduses ei jätnud
ka kindlustuse lepitusorganitele mõju avaldamata. Koroona esimese laine ajal langes liiklustihedus
Tallinnas mõnel nädalal lausa 40 protsenti võrreldes tavalise ajaga. Vähenenud liiklustihedus tähendas ka
vähem liiklusõnnetusi – hinnanguliselt oli 2020. aastal 15 protsenti vähem liikluskindlustuse juhtumeid, kui
oli 2019. aastal. Vähem liiklusõnnetusi tähendas automaatselt ka seda, et oli vähem liikluskindlustuse
vaidlusi. Samas oli koroonaviirus paljude reiside ärajäämise põhjus. See omakorda suurendas
reisikindlustuse vaidluste arvu.
Möödunud keeruline aasta tõestas, et kindlustuse lepitusasjad saavad lahendatud ka vahetu kontaktita.
Kõik lepituse protsessid toimivad elektrooniliselt, sh toimusid möödunud aastal mitmed lepituskoosolekud
sidevahendite abil. 69 protsenti möödunud aastal lõppenud lepitustest päädis kokkuleppega. Ka
varasematel aastatel on kokkulepete osakaal olnud sama.
2021. aastal täitub kindlustuse lepitusorganite töös oluline verstapost – 24. aprillil 2011. aastal registreeriti
kindlustuse lepitusorgani esimene lepitusavaldus. 2020. aasta lõpuks oli kindlustuse lepitusorganis ja
liikluskindlustuse lepitusorganis kokku registreeritud 2171 avaldust. 67 protsenti kõigist
kindlustusvaidlustest on lõppenud lepitaja kaasabil kokkuleppega.
Vaieldamatult on kindlustuse lepitusorganite eduka töö taga lepitajad. Üksnes tänu lepitajate väga heale
tööle saavad paljud kindlustusvaidlused kiire ning mõlemaid osapooli rahuldava lahenduse. Suur tänu
lepitajatele suurepärase töö eest! Soovin lepitusorgani nõukoja nimel jätkuvat indu ja tasakaalukust selles
vastutusrikkas töös!
Siiri Tõniste
Kindlustuse lepitusorgani nõukoja esimees
Liikluskindlustuse lepitusorgani nõukoja esimees
-3-
SISU
Kindlustusvaidluse lahendamine lepitaja abil ................................................................................................ 4
Lepitusmenetlus ..................................................................................................................................... 4
Lepitusmenetluse eelised ...................................................................................................................... 4
Kindlustuse lepitusorgan........................................................................................................................ 4
Liikluskindlustuse lepitusorgan .............................................................................................................. 5
Lepitusorganite tegevus 2020. aastal ........................................................................................................... 7
Tegevuse põhinäitajad........................................................................................................................... 7
Lepitusorgani kulud ja tulud ................................................................................................................... 8
Lepitusorgani areng 2020. aastal .......................................................................................................... 8
Näited lepitustest ................................................................................................................................... 9
Klientide tagasiside ..................................................................................................................................... 10
Tagasisideküsitlusest ........................................................................................................................... 10
Kindlustusandjate tagasiside ............................................................................................................... 10
Avalduse esitajate tagasiside .............................................................................................................. 10
Järeldused lepitusasjadest ja vaade tulevikule ........................................................................................... 11
Kindlustus kaitseb ootamatute juhtumite eest, mis lepingus kokku lepitud ......................................... 11
Auto juht vastutab oma tekitatud kahju eest süüst sõltumata ............................................................. 11
Liiklusõnnetus tuleb sündmuskohal õigesti vormistada ....................................................................... 11
2021. aasta plaan ................................................................................................................................ 12
Kindlustuse lepitusorganite üksikasjad ....................................................................................................... 13
Lepitusorganitega seotud isikud .......................................................................................................... 13
Töökorraldus ........................................................................................................................................ 14
Üldine kindlustusvaidluste statistika ............................................................................................................ 16
Kindlustuse lepitusorgani statistika ............................................................................................................. 20
Liikluskindlustuse lepitusorgani statistika .................................................................................................... 23
Kontaktandmed ........................................................................................................................................... 26
-4-
KINDLUSTUSVAIDLUSE LAHENDAMINE LEPITAJA ABIL
Lepitusmenetlus Lepitusmenetlus on osapoolte vabal tahtel põhinev tegevus, mille
käigus sõltumatu erialaasjatundja – lepitaja – aitab pooltel
vaidlusküsimuse lahenduses kokkuleppele jõuda.
Lepitaja roll on toetada lepitusosaliste suhtlust ja seisukohtade
ühtlustumist, et aidata kaasa kokkuleppe sünnile. Lepitaja võib välja
pakkuda lahendusettepaneku, kuid otsustusõigus jääb vaidlejatele
endile. Lepitaja ei mõista õigust.
Lepitusmenetluse eelised Eduka lepitusmenetluse eelis kohtumenetluse ja muude menetlustega
võrreldes on õiglasem tulemus, sest mõlemad pooled nõustuvad
tulemusega. Kui pooled leiavad, et lepitusettepanek ei ole soodne, siis
ei pea nad menetluse tulemust heaks kiitma ning mõlemal poolel on
õigus pöörduda kohtusse. Ka siis on lepitusmenetlusest kasu, sest on
teada erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimusele.
Eelis vaidluste lahendamise teiste viiside ees on ka kulude kokkuhoid.
Kohtumenetlus on riigilõivude tõttu kulukas. Lepitusmenetlusega ei
kaasne lepitustasu ega õigusabikulu.
Lepitusmenetlus on kiire – menetlus püütakse läbi viia mõne kuu
jooksul. Kokkuleppe saavutamisel sõlmitakse kokkulepe, mis lõpetab
edasise vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kohtumenetlus
on aga astmeline, mistõttu võib see kohtu erinevates astmetes kesta
aastaid.
Tavalise avaliku kohtumenetlusega võrreldes on eeliseks ka
lepitusmenetluse salajasus.
Lepitusmenetlus annab pooltele hea võimaluse vaielda erapooletul
pinnal ja vabamalt. Tänu sellele on pooltel võimalik keskenduda
vaidluse sisule, sh nii õiguslikele kui ka muudele aspektidele, mitte
rangelt reglementeeritud menetlustega kaasnevatele välistele
asjaoludele.
Kindlustuse lepitusorgan Kindlustuse lepitusorgan tegutseb alates 2011. aasta aprillist.
Lepitusorgan lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või
ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Alates 1. jaanuarist 2016 saab
lepitaja vahendusel püüda kokkuleppele jõuda ka kindlustusandja
tagasinõuet puudutavates vaidlustes.
Kindlustuse lepitusorgan tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL)
juures ja selle kaudu tegelevad sõltumatud kindlustuslepitajad.
EKsL-i üks eesmärk on kindlustuse hea maine hoidmine. Muu hulgas
toetab ka kindlustuse lepitusorgan selle eesmärgi täitmist.
Kindlustuse lepitusorgan on Eestis esimene ettevõtlusorganisatsiooni
poolt ellu kutsutud lepitusorgan, mis loodi lepitusseadusele tuginedes.
-5-
Lepitusorgani eesmärgid on
lahendada kindlustusvaidlusi kiiresti ja odavalt, sh kaasamata
riigi ressursse
kasvatada usaldust kindlustussektori vastu
soodustada kindlustuse arengut
EKsL-i liikmed ja Optimal Kindlustusmaakler on ette andnud nõusoleku
osaleda lepitusmenetluses. Nõusolek kätkeb endas lubadust
osaleda lepitusmenetluses, kui klient seda soovib
vastata lepitusmenetluse avaldusele
osaleda läbirääkimistel ja lepituskohtumisel
teavitada klienti lepitusmenetluse võimalikkusest
kanda lepitusmenetlusega seotud kulu. Kliendi jaoks on lepitus
tasuta
Kõik Eestis tegutsevad kindlustusseltsid on EKsL-i liikmed
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU)
Akciné draudimo bendrové “Gjensidige” Eesti filiaal
Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus
AS LHV Kindlustus
Compensa Life Vienna Insurance Group SE
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal
(Seesam)
ERGO Insurance SE
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal
If P&C Insurance AS
Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal
Salva Kindlustuse AS
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal
Swedbank Life Insurance SE
Swedbank P&C Insurance AS
Telia Försäkring AB Eesti filiaal
Liikluskindlustuse Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb 2014. aasta oktoobrist.
lepitusorgan
Lepitusorgan lahendab liikluskindlustuse seadusest, liikluskindlustuse
lepingust, kahju hüvitamisest või liikluskindlustuse seaduse alusel
esitatud tagasinõudest tulenevaid vaidlusi.
Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb Eesti Liikluskindlustuse Fondi
(LKF) juures ja selle kaudu tegelevad lepitamisega sõltumatud
kindlustuslepitajad.
LKF-i kohustus korraldada liikluskindlustuse vaidluste kohtueelset
lahendamist on kokku lepitud LKF-i ja riigi vahel sõlmitud
halduslepingus.
Liikluskindlustuse pakkumiseks peab kindlustusandja olema LKF-i liige.
Lepituses osalemise nõusolek on kirjas LKF-i põhikirjas, mida LKF-i
liikmel on kohustus järgida.
-6-
Nõusolek osaleda lepitusmenetluses kätkeb endas lubadust
osaleda lepitusmenetluses, kui klient seda soovib
vastata lepitusmenetluse avaldusele
osaleda läbirääkimistel ja lepituskohtumisel
teavitada klienti lepitusmenetluse võimalikkusest
kanda lepitusmenetlusega seotud kulu. Kliendi jaoks on lepitus
tasuta
Kõik liikluskindlustuse pakkujad Eestis on LKF-i liikmed
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU)
Akciné draudimo bendrové “Gjensidige” Eesti filiaal
Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS
AS LHV Kindlustus
Compensa Vienna Insurance Group, UADB Eesti filiaal
(Seesam)
ERGO Insurance SE
If P&C Insurance AS
QBE Europe SA/NV
Salva Kindlustuse AS
Swedbank P&C Insurance AS
-7-
LEPITUSORGANITE TEGEVUS 2020. AASTAL
Tegevuse põhinäitajad Lepitusorganite tegevus on vastanud üldistele ootustele:
lepitusorganid töötavad ja täidavad oma eesmärke
kindlustusandjad täidavad endale lepitusorganite loomisega
võetud kohustusi
kokkulepitud tööprotsessid on toiminud plaanipäraselt ja
protsesside toimimise kontroll on süsteemne
Lepitusorganite põhieesmärk on olla usaldusväärne ja klientide silmis
vastuvõetav kohtuväline vaidluste lahendamise organ. See eesmärk on
täidetud.
2020. aastal esitati lepitusorganitele 296 avaldust lepitusmenetluse
algatamiseks (2019. aastal esitati 291 avaldust, 2018. aastal 332).
144 avaldust esitati kindlustuse lepitusorganile (2019. aastal 125 ehk
15% vähem kui 2020. aastal) ning 152 avaldust esitati liikluskindlustuse
lepitusorganile (2019. aastal 166 ehk 8% rohkem kui 2020. aastal).
2020. aastal esitati kindlustuse lepitusorganile eelneva aastaga
võrreldes rohkem avaldusi. Selle üheks põhjuseks olid reisikindlustuse
vaidlused, kus küsimuseks oli see, kas kindlustus katab ka
koroonapandeemia tõttu ära jäänud reisi kulu. Aastatel 2016 kuni 2020
esitati kindlustuse lepitusorganile keskmiselt 148 avaldust aastas, enim
avaldusi 2016. aastal – 167 ja kõige vähem 2019. aastal – 125 avaldust.
Esitatud liikluskindlustuse lepitusavalduste arvu muutus – 2020. aastal
esitati 14 avaldust vähem kui 2019. aastal – on samuti tingitud kogu
Maad tabanud koroonapandeemiast. Koroonast tingitud elukorralduse
muutused, nagu lapsed kodukoolis ja vanemad kaugtööl, vähendasid
liiklustihedust. Sellest tulenevalt oli ka liikluskindlustuse juhtumeid 15
protsenti vähem.
2020. aastal algatati 276 lepitust. Enim lepitusi algatati
liikluskindlustuse vaidlustes (138 vaidlust, -10% võrreldes 2019.
aastaga). Järgnesid kodukindlustuse (46 lepitust, +2%),
sõidukikindlustuse (44, +7%) ja reisikindlustuse (36 lepitust, +260%)
vaidlused. Teiste kindlustusteenuste vaidlusi oli 2020. aastal kokku 12.
Enamik avaldusi esitati vaidluses kindlustusandjaga. Neli avaldust
esitati ka välismaise kindlustusandja Eesti korrespondendi vastu. Kaks
avaldust esitati vaidluses Eesti Liikluskindlustuse Fondiga.
Lepitusorganid jätsid menetlusse võtmata 19 avaldust, sh 13
liikluskindlustuse vaidluse avaldust ja 6 muu kindlustusteenuse
avaldust. Menetlusse mittevõetud avalduste arv oli 36% väiksem kui
2019. aastal.
Avalduse menetlusse võtmata jätmise peamised põhjused:
4 avaldust – liikluskindlustuse vaidlus oli välismaise seltsiga
4 avaldust – avaldaja ei olnud pöördunud kindlustusandja
poole vaidluse lahendamiseks enne avalduse esitamist
lepitusorganile
2 avaldust – esialgne avaldus oli vigadega ja korrektne avaldus
jäi esitamata
-8-
Vaidlusalused summad erinevad kindlustuse lepitusorganis ja
liikluskindlustuse lepitusorganis menetletavate asjade lõikes
märkimisväärselt. See on ka loomulik, sest kahju suurus on
vabatahtlike kindlustusteenuste puhul tavaliselt suurem.
Arvestades üksnes avaldusi, kus kliendi soov oli summaliselt märgitud,
oli keskmine kindlustuse lepitusorganis vaidlusalune summa 8 095
eurot. Liikluskindlustuse lepitusorganis oli keskmine summa 2 400
eurot. Kindlustuse lepitusorganis vaieldud vähim summa oli 140 eurot
ja suurim 365 000 eurot. Liikluskindlustuse lepitusorganis vastavalt 190
eurot ja 18 074 eurot.
Tavaline lepitus võiks kesta kuni kaks kuud alates avalduse esitamisest
kuni kokkuleppeni või tõdemuseni, et kokkulepet ei saavutata.
Varasematel aastatel oli tavaline, et üle poolte lepitustest kindlustuse
lepitusorganis vältasid üle 60 päeva. 2020. aastal 34% lõppenud
lepitustest kestsid üle 60 päeva. See trend on positiivne.
Liikluskindlustuse lepitustest vältas üle 60 päeva 26% 2020. aastal
lõppenud lepitustest.
Mullu lõppes 72% kindlustuse lepitusorganis lõpetatud lepitustest
kokkuleppega. Läbi aegade on edukad olnud 62%
kindlustuslepitustest. Liikluskindlustuse asjadest lõppes kokkuleppega
67% mullu lõpetatud lepitustest. Läbi aegade on edukad olnud 72%
kindlustuslepitustest.
Kindlustusvaidlusi ja lepitust puudutav statistika graafikutena leiate
statistika peatükist.
Lepitusorgani kulud ja tulud Vastavalt lepitusorgani kulude eeskirjale kannavad lepituse kulud
kindlustusandjad.
2020. aastal oli LKF-i kulu lepitajatele 16 163 eurot ja EKsL-i kulu
lepitajatele 15 628 eurot.
LKF kandis lepitustega seotud ekspertiisikulu summas 400 eurot.
Ülaltoodud summadele lisandusid LKF-i ja EKsL-i kontorikulu ning
lepitusega seotud töötajate palgakulu.
Lepitusorgani areng 2020. Lepitusorgan on leidnud oma kindla koha Eesti kindlustussüsteemis.
aastal Lepitajatel tuli lahendada väga erinevaid ja keerulisi juhtumeid. Saadud
praktika aitab lepitajatel oma tööd tõhusalt teha.
2020. aasta suvel toimusid liikluskindlustuse lepitajate valimised.
Valituks osutusid mitmed senised lepitajad, nende kõrval alustasid 1.
oktoobrist tööd ka kolm uut lepitajat.
1. oktoobrist kehtib uus menetluskord. Nüüd töötavad kindlustuse
lepitusorgan ja liikluskindlustuse lepitusorgan sama menetluskorra
alusel. Kuivõrd lepituse protsess töötas üldiselt hästi, siis ei ole uues
menetluskorras palju märkimisväärseid muudatusi – enamik neist olid
üksikasjad, mille eesmärk oli ühtlustada kahe lepitusorgani protsessid.
-9-
Uus menetluskord tingis ka hulga lepitusorgani siseseid muudatusi –
võtsime kasutusele uue lepitusasjade registri, uuendasime sisest
tööjaotust ja töökorda.
2020. aastal pöörasime olulist tähelepanu ka sellele, et teave
lepitusvõimaluse kohta oleks klientidele kättesaadav. Tuletasime
kindlustusandjatele meelde, et teave lepitusvõimaluse kohta peab
olema ka seltsi otsustel. Seltsid kinnitasid, et viide lepitusele on olemas.
Näited lepitustest Näited lepitusasjadest on avaldatud lepitusorgani veebilehel
http://www.eksl.ee/et/vaidlus-ja-lepitus/n%C3%A4ited-lepitustest.
- 10 -
KLIENTIDE TAGASISIDE 2020. aasta mais korraldasime tagasisideküsitluse, mille eesmärk oli
koguda tagasisidet lepituse protsessi kohta.
Tagasisideküsitlusest
Tegu oli kindlustuse lepitusorgani ja liikluskindlustuse lepitusorgani
ühise küsitlusega.
Küsimustiku saatsime 29 kindlustusandja esindajale ja 251 lepituse
avalduse esitajale, neist vastas vastavalt 4 ja 75 inimest.
Kindlustusandjate tagasiside Kuna kindlustusandjatele saadetud küsimustikule tuli vaid neli vastust,
ei ole tegu statistikaga, mille alusel saaks märkimisväärseid järeldusi
teha. Toome siin statistika ära vaid infoks. Vestlused seltside
esindajatega kinnitavad, et seltsid peavad lepitusvõimalust oluliseks
ning vajalikuks.
75% vastajatest leidis, et lepitusvõimalusest oli kasu.
Skaalal 1 kuni 5 (1 - väga halb, 2 - halb, 3 - rahuldav, 4 - hea, 5 - väga
hea) anti lepituse protsessile hinnanguid järgnevalt:
Avalduse esitajate tagasiside Pea 50% vastajatest leidis, et lepitusvõimalusest oli kasu.
Skaalal 1 kuni 5 (1 - väga halb, 2 - halb, 3 - rahuldav, 4 - hea, 5 - väga
hea) anti lepituse protsessile hinnanguid järgnevalt:
- 11 -
JÄRELDUSED LEPITUSASJADEST JA VAADE TULEVIKULE
Kindlustus kaitseb Koroonaaeg tõi lepitusorganile kaasa varasemast enam
ootamatute juhtumite eest, reisikindlustuse vaidlusi. Nende lepitusasjade hulgas oli hulk selliseid,
mis lepingus kokku lepitud kus probleem oli eelkõige osapoolte vahelises suhtluses – need
lepitusasjad lõppesid kokkuleppega.
Lisaks jäid lepitusasjade hulgas silma ka juhtumid, mille puhul kahju
hüvitamine on kindlustuse põhimõttega vastuolus.
Näiteks juhtum, kus riigid olid juba koroonast tingitud reisipiirangud
välja kuulutanud, kuid inimene ostis siiski reisi lootuses, et ehk
piiranguid leevendatakse. Kui selgus, et reisida ei saa, siis sooviti, et
reisikindlustus kataks ärajäänud reisi kulu. Üks kindlustuse
üldpõhimõte on, et kindlustusjuhtum peab olema ootamatu, st lepingu
sõlmimisel ei tohi olla teada juhtumi toimumine. Olukorras, kus
reisikindlustuse lepingu sõlmimise ajaks on teada ulatuslikud piirangud
reisimisele, ei ole reisi ärajäämine ootamatu. Ei ole võimalik, et
kindlustuslepingu alt hüvitatakse kahju, mille tekkimine oli lepingu
sõlmimisel teada.
Lepitusorganil tuli näiteks lahendada ka juhtumit, kus reisikindlustuse
lepingu tingimustes oli üheselt kokku lepitud, et ei hüvitata reisi
ärajäämise kulu, kui selle põhjuseks on pandeemiast tingitud
reisipiirangud. Kindlustusvõtja siiski soovis oma ära jäänud reisiga
seotud kulu hüvitamist väites, et temale tuli selline lepingu tingimus
ootamatult. Kindlustusleping ei erine muust lepingust – ka
kindlustuslepingus on omad tingimused, sh kirjeldatud olukorrad, mil
kahju hüvitatakse ja olukorrad, mil kahju ei hüvitata.
Auto juht vastutab oma Tuleb ette, et inimene esitab liikluskindlustuse lepitusorganile avalduse,
tekitatud kahju eest süüst millest on näha, et tema hinnangul ei olnud ta õnnetuse põhjustamises
sõltumata süüdi ja kindlustusandja otsus õnnetuse teisele osapoolele kahju
hüvitada oli seega vale.
Paljudele võib tulla üllatusena, et süü – olukord, kus on tõendatud, et
inimene on rikkunud mõnd liiklusreeglit – ei ole liikluskindlustuse kahju
hüvitamisel esmatähtis. Tavaliselt vastutab mootorsõiduki valdaja
mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest oma süüst sõltumata.
Seega tuleb mõista, et see, kui autojuhi liikluskindlustuse
kindlustusandja hüvitab teisele osapoolele kahju, ei tähenda, et
kindlustusandja mõistaks selle autojuhi õnnetuse põhjustamises süüdi.
Liiklusõnnetuse puhul, milles osales mitu sõidukit, kohaldatakse sõiduki
omanikele kahju hüvitamisel esmajärjekorras riskivastutust, st kahju
põhjustaja vastutab teisele isikule tekitatud kahju hüvitamise eest süüst
sõltumata ja hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahjustatud
isiku enda osa tekkinud kahjust, vt täpsemalt siit (veebifailis lk 2 ja 3).
Liiklusõnnetus tuleb Lepitusasju vaadates tuleb tõdeda, et vaidlust aitab ära hoida
sündmuskohal õigesti liiklusõnnetuse asjakohane vormistamine.
vormistada
Kui tegu on liiklusõnnetusega, kus inimene viga ei saanud, siis saavad
õnnetuse osapooled selle kohapeal ise vormistada. Praktikas
- 12 -
kasutatakse seda võimalust tihti ning enamikul juhtudel laheneb asi nii,
et sellele ei järgne kindlustusvaidlust.
Siiski on silma jäänud lepitusavaldused, kus sündmuskohal on
peatähelepanu pööratud sellele, kes end kohapeal vastutavaks
tunnistab ning juhtunu asjaolud jäävad üles märkimata. Kui inimene
hiljem järgi mõtleb ja leiab, et õnnetuse põhjustamises oli oma osa ka
teisel juhil, siis on oma õigusi väga raske kaitsta, kui juhtunu asjaolud
ei ole üksikasjalikult kirjas.
Lepitusorgani soovitus on vormistada õnnetus nii, et ka inimene, kes
õnnetuses ei osalenud ega seda pealt ei näinud, oskaks dokumentide
põhjal aru saada, kes õnnetuses osalesid ja kuidas õnnetus juhtus. Kui
see on ohutult võimalik, siis maksab teha ka juhtunust fotosid või video.
2021. aasta plaan Kindlustuse lepitusorgan ja liikluskindlustuse lepitusorgan jätkavad
oma tööd 2021. aastal.
Lepitusorganite eesmärk on olla jätkuvalt usaldusväärne ja klientide
silmis eelistatuim kindlustusvaidluste lahendamise koht.
2021. aastal täitub kolm aastat EKsL-i lepitusorganite kaudu
tegutsevate kindlustuslepitajate valimistest. Seega toimub suvel
korraline uute lepitajate valimine. Ootame kandideerima kõiki seniseid
lepitajaid ja ka uusi lepitamishuvilisi.
Samuti on 2021. aastal plaan läbi viia kliendi tagasisideküsitlus, et
saada sisendit lepitamise protsessi arendamiseks.
- 13 -
KINDLUSTUSE LEPITUSORGANITE ÜKSIKASJAD
Lepitusorganitega seotud
isikud
Kindlustuslepitajad Kindlustuse lepitusorgani kaudu tegutsevad lepitajatena
Jüri Aava, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti
Liikluskindlustuse Fondi jurist
Karl Haavasalu, Advokaadibüroo Barrister vandeadvokaat
Triinu Hiob, Advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat
Kardo Karon, Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadi abi
Martti Merila, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti
Liikluskindlustuse Fondi õigusvaldkonna juht
Oliver Orumets, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti
Liikluskindlustuse Fondi jurist (määratakse lepitajaks üksnes
menetluskorra p 6.1.2 järgi)
Martin Petermann, Salva Kindlustuse AS jurist
Reet Rattur, E-Jurist OÜ õigusteenuste juht
Elar Simmo, Salva Kindlustuse AS juriidilise osakonna juhataja
ja prokurist
Holly-Fleur Ulm, If P&C Insurance AS jurist
Ivo Viires, ERGO Insurance SE ja ERGO Life Insurance SE
Eesti filiaali juriidilise osakonna juhataja
Veiko Värk, OÜ Hea Koolitus juhataja
Kokkuleppe kohaselt toimuvad lepitaja valimised iga kolme aasta
tagant. Lepitajate järgmine valimine toimub 2021. aasta suvel.
Liikluskindlustuse lepitajatena tegutsevad
Jüri Aava, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti
Liikluskindlustuse Fondi jurist
Janar Filippov, õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht
Kardo Karon, Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadi abi
Martti Merila, Eesti Kindlustusseltside Liidu, Eesti
Liikluskindlustuse Fondi õigusvaldkonna juht
Oliver Orumets, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti
Liikluskindlustuse Fondi jurist (määratakse lepitajaks üksnes
menetluskorra p 6.1.2 järgi)
Lea Pau, ADB Gjensidige Eesti filiaali jurist
Kaidi Reiljan-Sihvart, Advokaadibüroo COBALT OÜ
vandeadvokaat
Aase Sammelselg
Elar Simmo, Salva Kindlustuse AS-i juriidilise osakonna
juhataja ja prokurist
Elar Tamme, AS Inges Kindlustus jurist
Indrek Sirk, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat
Silvi Uljas, Rahandusministeeriumi jurist
Veiko Värk, OÜ Hea Koolitus juhataja
Lepitajad on valitud kolmeks aastaks. Lepitajate järgmine valimine
toimub 2023. aastal.
- 14 -
Kindlustuse lepitusorgani Kindlustuslepitusorgani nõukoda
nõukoda
määrab ja kutsub tagasi kindlustuslepitajad
kiidab heaks ja esitab EKsL-i volikogule kinnitamiseks
lepitusorgani menetluskorra
arutab läbi ja võtab vastu EKsL-i juhatuse poolt nõukojale
esitatud lepitusorgani aruande
esitab ettepanekud kindlustusteenuse hea tava, lepitusorgani
töö ja menetluskordade muutmiseks ja täiendamiseks
vajadusel nõustab ja abistab lepitajaid avalikkusega suhtlemise
küsimustes
vaatab läbi lepitusmenetluse läbiviimise ja lepitajate kohta
esitatud kaebused
kehtestab nõukoja töökorra
Lepitusorgani nõukoja liikmed on
Siiri Tõniste, Rahandusministeerium (nõukoja esimees)
Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liit
Kaur Kajak, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Urmas Kivirüüt, Salva Kindlustuse AS
Andres Konsap, ERGO Insurance SE
Andre Nõmm, Finantsinspektsioon
Kaido Tropp, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit
EKsL ja LKF Kindlustuse lepitusorgan tegutseb EKsL-i juures, liikluskindlustuse
lepitusorgan LKF-i juures. EKsL ja LKF pakuvad lepitusorganitele
tehnilist tuge, näiteks lepitusavalduste vastuvõtmine, kliendi
nõustamine lepitusavalduse esitamisel, lepitusavalduse vahendamine
lepitajale. Samuti teabe vahetamine kliendi, lepitaja ja kindlustusandja
vahel.
Põhirolli lepitusmenetluse toetamisel kannavad klienditeeninduse
spetsialist Tiia Kell ja tema asendaja Ülle Roosna.
Töökorraldus Lepitusorganite töö aluseks on menetluskord. Nii liikluskindlustuse
lepitusorgan kui ka kindlustuse lepitusorgan lähtuvad oma töös samast
menetluskorrast, vt siit.
Avalduse esitajale on veebis avaldatud tutvustus ja lepitusavalduse
vormid koos protsessi selgitusega.
Lepitusorgani kulude kandmine toimub vastavate eeskirjade järgi, vt siit
ja siit.
Tavaline lepitusavalduse menetluse protsess on kirjeldatud skeemil
järgmisel leheküljel.
- 15 -
Eelmenetlus Klient pöördub
lepitusorgani poole sooviga
saada teavet lepituse kohta
Lepitusorgan selgitab
lepitusmenetlust ja annab
nõu
Kohus on suunanud Klient ei soovi
asja lepitusse lepitust
Klient esitab Klient esitab avalduse
lepitusavalduse nõu küsimata
Lepitusorgan palub Lepitusorgan selgitab
kliendil avaldust vaidluse asjaolusid ja viib
täpsustada läbi eelmenetluse
Ei ole lepituse Lepitusorgan
juhtum teavitab klienti
Avaldus ei ole
korrektne Teine pool ei
ole eelnevalt Lepitusorgan püüab
lepituseks nõusolekut saada
luba andnud
Teine pool esitab
LO küsib teiselt poolelt
lepitusorganile seisukoha ja materjalid
seisukohad
Avaldaja on nõus
pidma läbirääkimis lepitajata
Kokkulepe sünnib Lepitusorgan
eelmenetluses
teavitab klienti
Lepitusorgan määrab
Lepitusorgan
lepitaja ja esitab materjalid
teavitab klienti
lepitajale
Lepitus
Lepitaja tutvub
materjalidega
Üks pool on nõustunud teise
ettepanekuga
Lepitaja suhtleb
Kokkulepe on
lähedal
osapooltega e-posti,
telefoni või muul teel
Lepitaja korraldab
Lepitaja vormistab E-post/telefon/muu
lepituskohtumise ja viib tulemust ei andnud
lepitusettepaneku
selle läbi
Kohtumine ei sh esitab lepitaja
Osalised peavad
andnud positiivset
jätkamist mõttekaks suuliselt
lõpptulemust
Lepitaja vormistab lepitusettepaneku
menetluse
lõpetamise otsuse ja Lepitaja vormistab
edastab pooltele lepituskokkuleppe
Menetluse
Lepitaja korraldab
lõpetamise otsus
kokkuleppe allkirjastamise
jõustub
- 16 -
ÜLDINE KINDLUSTUSVAIDLUSTE STATISTIKA
Kindlustuse lepitusorgan tegutseb alates aprillist 2011.
Kindlustuse vahekohus võtab avaldusi vastu alates aprillist 2013.
Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb alates oktoobrist 2014.
- 17 -
- 18 -
- 19 -
- 20 -
KINDLUSTUSE LEPITUSORGANI STATISTIKA
- 21 -
- 22 -
- 23 -
LIIKLUSKINDLUSTUSE LEPITUSORGANI STATISTIKA
- 24 -
- 25 -
- 26 -
KONTAKTANDMED
Kindlustuse lepitusorgan tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu juures.
Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures.
Telefon 667 1800
E-post
[email protected],
[email protected]
Postiaadress Mustamäe tee 46, Tallinn 10621
Veeb www.eksl.ee/lepitusorgan, www.lkf.ee/lepitusorgan