Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 0 4 . 0 2 .20 2 1 nr 4 Ettepanekud elektrituruseaduse muutmisele Lugupeetud Marie-Ursula Vaks Esitame Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) ettepanekud elektrituruseaduse (ELTS) muutmise le . Kahetsusväärsel kombel ei ole seaduseelnõu kooskõlastuste tabelis kajastatud EJKÜ kirjaga 28.04.2020 nr 20 edastatud ettepanekuid ning esitame täiendavalt ka need uuesti. 1. Seaduseelnõus on märgitud, et paindlikkus - ja tugiteenuseid hangivad võrguettevõtjad avaliku vähempakkumise tulemusena. Teeme ettepaneku, et vähempakkumised toimuksid majandusliku soodsuse kriteeriumeid kasutades ning, et see põhimõte tuleks välja ka seaduse sõnastusest. Sama analoogia on kasutuse l ka riigihangete seaduses. 2. Seaduseelnõus on märgitud, et usaldusmärgisega võrdlusvahend peab olema turuosalistest sõltumatu rahastamisega ning selle loob vajadusel süsteemihaldur. Kahjuks ei selgu seaduseelnõust ega ka seletuskirjast , kas võrdlusvahendi operaator leitakse avaliku konkursi korras. Oleme seisukohal, et avalike vahendite otstarbeka kasutamise hu vides ja maksimaalse konkurentsiolukorra tekitamiseks on mõistlik korraldada võrdlusvahendi teenuse osutamiseks avalik konkurss , millel on eelnevalt kokkulepitud selged rahastamise alused , mitte suunata võrdlusvahendi käitamine ilma konkursita põhivõrguettevõtjale ja rahastada seda võrgutasudest ilma kulutõhusust testimata. 3. Seaduseelnõu näeb ette, et elektrimüüja on kohustatud edastama usaldusmärgisega võrdlusvahendi käitajale vajalikud andmed. Juhime tähelepanu, et vabaturu tingimustes selliste kohustuste kehtestamisse tuleb suhtuda äärmiselt ettevaatlikult . M eie hinnangul peab see jääma vabatahtlikuks või tekkima alles teatud mahu või turujõu täitumisel . Ühelt poolt on s elge, et aktiivsed elektrimüüjad edastavad vajalikud andmed võrdlusvahendisse ka ilma igasuguse seadusandliku kohustuseta. Teisalt ei aita seaduseelnõus kirjeldatud nn a ktiivsete tarbijate, energiakogukondade ja teiste paindlike tegevusvormide liigsete kohustustega koormamine, ei aita kuidagi kaasa energiasektori arengule vaid lisab ebavajalikku halduskoormust ja bürokraatiat. 4. Seaduseelnõu sätestab, et võrguettevõtja ei tohi omada elektriauto laadimispunkte va omatarbeks. Sellise sätte olemus st juba rajatud üksuse kasut amise administratiivne piiramine e i lähe kokku kaasaegsete arengutega , mida tuleviku linnakeskkond eeldab - e rineva d süsteemid tuleb omavahel nutikalt integreeri da ning kasuta da otstarbekal viisil ühiskonnale vajalike teenuste osutamiseks. Sama loogikat kannab ka ehitusseadustiku §65 1 , kus elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded on sätestatud elamutele ja mitteelamutele. Seaduse sõnastus peab jätma võimaluse, et soovi korral võib ka võrguettevõtja anda loodud üksuse avalikku kasutusse ilma selle omandisuhet muutmata. 5. Muudatusega tuuakse sisse mõisted aktiivne tarbija ning energiakogukond, millel on palju ühiseid tunnused tänase ELTS § 6 määratletud elektriettevõtjatega, § 15 loetletud tegutsemisvormidega ning § 17 sätestatud aruandluskohustusega sh. kohustusega esita da majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilan s s ja kasumiaruan n e tegevusalade kaupa ning korrald ada oma tegevuse auditeerimise. Teeme ettepaneku eelpool toodud nõuete põhjendatus üle vaadata ning eemaldada või korrigeerida optimaalsele tasemele. Loogilisem on, et ELTS § 17 punktid 1 , 2 ja 4 kehtiks ainult võrguteenuseid osutavate elektriettevõtjate le . Sama § 17 punkt 3 tuleks ümber sõnastada või üldse ära jätta, sest majandusaara aruande lisana pole võim alik infosüsteemi s nõutud infot esitada. Samuti on nõue mittevajalik ettevõtetele, kes ei tegele elektritootmisega põhitegevusena nt korteriühistu või päikeseelektrijaama omav autoremonditöökoda Vajadusel oleme valmis kohtuma ning jagama täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuht Tel:5165943
[email protected]