dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maa korraline hindamine ja riigimaa kasutustasud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. veebruar 2021
Viit
2-7/18-0144/7677
Registreeritud
4. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Turbaliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/18-0144
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎KKM (Maahindamise seadus II) 2021.02.04.asice36 KB

Sisu (failidest)

-504825 6985 0 0 Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Teie: 05 . 0 1.202 1 nr 1-4/20/5517-3 15172 Tallinn M eie: 0 4 . 0 2 .20 2 1 Koopia: Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium Rahandusministeerium Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Vastuseks Teie 05.01 .2020 . a kirja le nr 1-4/20/5517 ja 28.01.2021. a e-kirjale märgime, et antud selgitustest oli palju abi saamaks aru, milliseks kujuneb kavandatava maamaksu ja maa kasutamise tasu aastamäära tõus liidu liikmetele. Ebameeldiva üllatusena tuli Teiepoolne kavatsus tõsta maa kasutamise tasu aastamäära kolm korda. Sellest ei olnud Eesti Turbaliitu ega ettevõtteid varasemalt informeeritud, ei meie kohtumisel 2020. a veebruaris , mil seaduse muudatuse kavatsust tutvustasite ega ka meedias. Kajastust on saanud üksnes maamaksu tõus ja selle ohjamisega seotud küsimused, mille osas meil täiendavaid märkuseid ei ole. Kuid kindlasti ei saa nõustuda maa kasutamise tasu aastamäära kolmekordse tõusuga, mis tooks sektorile kaasa hinnanguliselt poole miljoni euro suuruse lisakulu igal aastal. Niivõrd jär s k ja suur maa kasutamise tasu aastamäära tõ us , ei ole reaalne ega põhjendatud kuna: Turbatoo teid on võimalik realiseerida üksnes maailmaturu hin naga. E nam kui 95% meie toodangust eksporditakse , samas ka siseriiklikult peame konkureerime teiste riikide toodetega . Eesti turbatooteid müüakse otse enam kui 100 sse riiki ja see moodustab kuni 10% kogu maailma toodangust. P eamisteks ekspordi sihtriikideks on Saksamaa, Belgia, Holland ja Prantsusmaa, mis moodustavad kokku ¾ mahust. Niivõrd olulist omahinna tõusu ei ole Eesti ettevõtetel võimalik turule edasi delegeerida, seega hakkab see mõjutama ettevõtete rentaablust või konkurentsivõimet. Teiste maavarade, eelkõige looduslike ehitusmaavarade kaevandamisel, realiseeritakse toodang siseriiklikult. Kaevandamiseks kasutatava maa kasutamise tasu aastamäära tõus rakendub kõigile riigi maadel kaevandavatele ettevõttele ühte moodi ja omahinna suurenemine on võimalik delegeerida lõpptarbijale. Kõigi vastava tootegruppi toodete müügihind tõuseb , mille riik , peamise taristu arendajana, ise te iselt poolt kompenseerib . Turba tootmisel kasutatakse tehnoloogilis t est põhjustest lähtuvalt pinnakihilist kaevandamise meetodit , mis tähendab, et ühe pinnaühiku aastane eritootlikus on võrreldes teiste maavaradega oluliselt väik s e m . Kui ühe kuupmeetri turba kaevandamiseks on vaja ~ 10 m 2 tootmisala, on ehitusmaavara karjäärides sama lt pinnalt võimalik kaevandada 50 – 150 m 3 maavara. See tähendab, et korraga kasutuses oleva pinnaühiku kohta on võimalik turbatootjal teenida oluliselt vähem tulu kui teiste maavarade kaevandajatel, veel vähem mingi muu tootmistegevusega tegeleval ettevõttel . Eelneva tõttu omandab maa kasutamise tasu aastamäära tõus turbatoodete omahinnas palju suurema kaalu kui mistahes muude toodete puhul. Maakasutuse aastamäära tõusu juures on oluline silmas pidada, et mineraalmaa kasutusel, kus mi ngigi tegevus peale loodusväärtuste säilitamise on lubatud , on põhimõtteliselt võimalik mitu erinevat, omavahel konkureerivat maakasutusviisi , mis asukohast lähtuvalt kujundavad maa ostu-müügi hinna. Kuid t urbatootmiseks sobiv maa on kasutatav üksnes turba tootmiseks. Teisisõnu, soos ei ole võimalik arendada kinnisvara, tootmismaad, võtta seda kasutusele põllumaana või kasvatada seal kõrgeväärtuslikku metsa. Ainuke võimalik majandustegevus, millega kaasneb maakasutustasu tasumine rabamaal , on turba tootmine. Seetõttu ei ole põhjendatud maa kasutustasu aastamäära kehtestamisel turbatootmismaale võtta aluseks piirkondlikku maa väärtust, sest turbatootmismaa ei ole tavapärase maakasutuse ega ostu-müügitehingute objekt. Juhul, kui turbatootmismaa kasutamine turba tootmiseks ei ole majanduslikult enam tasuv, ei teki maa omanikule ühtegi alternatiivset tulu teenimise võimalust, väärtuse kaotab ka seal leiduv turba varu. Kokkuvõttes, Eesti Turbaliit möönab, et arvestades väga pikka perioodi, mil maa kasutuse tasu aastamäärad on püsinud samasugused, on mõningane tõus põhjendatud . K uid ilma sektori konkurentsivõimet kahju s ta ma ta peab see jääma n.ö protsentides, mitte kordades mõõdetavasse suurusjärku. Loodame, et maakasutuse aastamäära tõusu osas on võimalik leida mõistlik kompromiss nagu riik on seda otsinud maamaksu tõusu kavandamisel. Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees Erki Niitlaan 55 27 327
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →