dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepaneku kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. veebruar 2021
Viit
2-13/20-7963
Registreeritud
5. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-7963 05.02.2021 Väljaminev kiri.asice1992 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 28.12.2020 nr 9.13.1/20-3668/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 05.02.2021 nr 2-13/20-7963 15161, Tallinn Eesti seisukohad uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepaneku kohta Esitame 11. veebruari 2020. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb meetmeid, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide ühtlaselt kõrge küberturvalisuse tase kogu liidus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri – Eesti seisukohad uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepaneku kohta Lisa 1. Kaasamise tabel Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb meetmeid, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide ühtlaselt kõrge küberturvalisuse tase kogu liidus (läbivaadatud küberturvalisuse direktiiv) 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepaneku kohta: 1.1. Eesti toetab direktiivi uuendamise ettepaneku eesmärki. Euroopa Liidu ülese küberturvalisuse nõuete miinimumlävendi tõstmine on vajalik, sest ühiskonna toimepidevuse jaoks vajalikud kriitilised teenused sõltuvad üha enam infotehnoloogiast ning kasvavad ka piiriülesed mõjud. Ühisturu toimimist silmas pidades tuleks direktiivi kontekstis leida võimalusi turutõkete eemaldamiseks. 1.2. Eesti toetab uutele sektoritele direktiivi baasnõuete kohaldamist, kuid direktiivi kohaldamisalas võiksid olla hõlmatud lisaks veel tarkvaraarendusettevõtted ning ka maksesüsteemid peaksid olema hõlmatud Euroopa Liidu küberturvalisuse raamistikku. Toetame transpordisektori lisamist direktiivi eelnõus elutähtsate üksuste kategooriasse. 1.3. Eesti toetab liikmesriikidele pädevuse andmist põhjendatud juhtudel, nagu näiteks piirkondlik olulisus või märkimisväärsed ristsõltuvused, määratleda direktiivi kohaldamisalasse ka mikro- ja väikeettevõtteid, lähtudes seejuures täpsustamist vajavatest Euroopa Liidu ühtsetest kriteeriumitest. 1.4. Eesti toetab digitaalsete teenuste osutajate jagamist elutähtsate ja oluliste üksuste kategooriate alla ja nende määratluskriteeriumite sätestamist. 1.5. Eesti peab vajalikuks digitaalsete teenuste osutajatele praegusest suurema intsidentide mõjuga seotud vastutuse panemist direktiivis sätestatud nõuete rikkumise eest kõikides liikmesriikides, kus teenust osutatakse. 1.6. Eesti toetab riiklike küberturvalisuse strateegiate koostamise nõuete täiendamist ja küberkriisihalduse raamistike välja töötamist, vältides seejuures liigset detailsust. 1.7. Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil pädevate asutuste vahelise koostöö tõhustamist küberturvalisuse valdkonnas usalduse suurendamiseks ja ühetaolise direktiivi nõuete täitmise tagamiseks. 1.8. Eesti toetab intsidentidest teavitamisnõuete täpsustamist ja peab vajalikuks raportite esitamise nõuete selgust, vältides seejuures dubleerivaid kohustusi. Operatiivsuse tagamiseks peaksid üksused kõigepealt intsidendist teavitama ja pärast intsidendi lahendamist esitama põhjalikuma raporti. 1.9. Eesti arvab, et seoses küberriskide suurenemisega on turvanõuete ajakohastamine vajalik, kuid seda peaks teostama läbi proportsionaalsete ning sihitud meetmete. 1.10. Eesti toetab turvanõrkuseid ja intsidente puudutava teabevahetuse süstematiseerimist, kuid rõhutab, et liiga tihe kohustuslik raporteerimine viib halduskoormuse ebaproportsionaalse tõusuni. 1.11. Eesti toetab järelevalvemeetmete laiendamist ja karistuste harmoneerimist isikuandmete kaitse regulatsiooniga. 1.12. Eesti peab oluliseks domeeninimede süsteemi reguleerimisel konkreetsete juhiste väljatöötamist eesmärgiga tuvastada domeeninimede registreeringu taga olevaid isikuid. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb meetmeid, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide ühtlaselt kõrge küberturvalisuse tase kogu liidus (läbivaadatud küberturvalisuse direktiiv) 1. SISSEJUHATUS 16. detsembril 2020 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) ettepaneku uueks Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiviks (2020/0359/EL1) (edaspidi NIS 2.0). Ettepanek avaldati osana uuest Euroopa Liidu (edaspidi EL) küberpaketist, mis sisaldab lisaks ka EL-i küberturvalisuse strateegiat2, uut elutähtsate üksuste vastupanuvõime direktiivi ettepanekut (KOM/2020/829)3 ning vahearuannet 5G küberturvalisust käsitleva komisjoni soovituse kohta. Komisjoni ettepanek puudutab kehtiva NIS direktiivi kehtetuks tunnistamist ja asendamist uue direktiiviga. NIS 2.0 ettepaneku tegemisel võttis Euroopa Komisjon arvesse kehtiva NIS direktiivi puudujääke ning kiiresti muutuvat küberruumi, mille ohte on võimendanud COVID- 19 kriis. Ettepanekuga: 1) laiendatakse praeguse küberturvalisuse direktiivi kohaldamisala uutele subjektidele; 2) kehtestatakse selge nõuete alla minevate ettevõtete suuruse kriteerium; 3) kaotatakse eristus oluliste teenuste operaatorite ja digitaalse teenuse osutajate vahel ning luuakse uute kategooriatena elutähtsad üksused ja olulised üksused; 4) karmistatakse ja ühtlustatakse turva- ja aruandlusnõudeid; 5) kehtestatakse ühtsed järelevalvemeetmed riiklikele järelevalveasutustele ja rangemad jõustamisnõuded; 6) tugevdatakse koostöörühma rolli ning hoogustatakse teabevahetust ja koostööd LRde ametiasutuste vahel; Muudatustega Eestile kaasnevat mõju saab hinnata keskmiseks. Eelkõige kaasneb mõju seoses kohaldamisala laienemise, nõuete karmistamise ning halduskoormuse suurenemisega nii riigiasutustele kui ka ettevõtetele. Direktiivi jõustudes toob see kaasa põhiliselt küberturvalisuse seaduse (KüTS) 4 muutmise. Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel on lähtutud direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni raames võetud seisukohtadest5. Läbirääkimised ettepaneku üle toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu horisontaalses küberasjade töögrupis. Direktiivi esimese lugemise algus on planeeritud veebruarikuu keskpaika. Direktiivi ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Õigusaktide vastusvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust6. Ettepaneku subsidiaarsustähtaeg on 17.03.2021. 1 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0823&qid=1609791656093 2 Allikas: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eus-cybersecurity-strategy-digital-decade 3 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0829&qid=1609360979072 4 Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018001 5 Allikas: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea9ef654-42f2-4ae3-8325-166ba14d0a27#VK2VubVq 6 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigi Infosüsteemi Ameti juhtivanalüütik Thorwald-Eirik Kaljo ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side- ja riigi infosüsteemide asekantsleri nõunik Mait Heidelberg ([email protected]) ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Anna-Liisa Pärnalaas (Anna- [email protected]). Seletuskirja juriidilise analüüsi on teostanud Riigi Infosüsteemi Ameti õigusnõunik Silver Lusti ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ([email protected]). 2. DIRETIIVI ETTEPANEKU SISU NING VÕRDLEV ANALÜÜS EL-i direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (2016/1148/EÜ) (edaspidi NIS 1.0) võeti vastu 6. juulil 2016 ning on nüüdseks üle võetud kõikide LRde siseriiklikes seadustes. Direktiivi art. 23 lg 2 näeb ette, et komisjon vaatab jõus oleva direktiivi toimimise korrapäraselt üle ning esitab sellest tuleneva aruande 9. maiks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nii komisjoni 2020. aasta tööplaanis kui ka EL-i siseturvalisuse strateegias aastateks 2020-20257 on välja toodud NIS direktiivi läbivaatus kui oluline prioriteet, kus EL saab LRdele turvalisuse tagamisel lisandväärtust luua. Direktiivi ettepanekuga koos väljastatud mõjuhinnangus rõhutab komisjon, et COVID-19 kriis on toonud välja mitmed haavatavad sektorid, mille küberturvalisuse tagamiseks on plaanis EL-i taasteplaanist rahalisi vahendeid eraldada. Komisjon hindas direktiivi ellu viimise astet läbi riiklike külastuste (2019-2020, Eestis juuni 2020) ning avaliku konsultatsiooni, kuhu kaasati lisaks riiklikele asutustele ja teenuseosutajatele ka erinevaid sidusrühmi. Mõjuhinnangus8 on komisjon välja toonud mitmed üldised tulemused, mida NIS direktiivi regulatsiooniga on saavutatud, näiteks küberturvalisuse võimekuse suurendamine läbi kohustuslike küberturvalisuse strateegiate ning küberturvalisuse eest vastutavate asutuste nimetamise ja suurenenud koostöö EL-i tasandil läbi strateegilise (NIS koostöögrupp) ja operatiivse (CSIRT võrgustik) tasandi. I peatükk: üldised sätted ning ulatus (artiklid 1-4; NIS 1.0 art. 1-5) Nii NIS 1.0 kui ka NIS 2.0 loevad art. 1 all ette, läbi milliste tegevuste proovitakse saavutada ühtlaselt kõrge võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase EL-is. Meetmete seas on riiklike kontaktpunktide määramine ja strateegiate vastu võtmine, küberturvalisuse riskihaldamise ja teavitamise meetmete rakendamine oluliste teenuste operaatoritele ning nõuded teabejagamiseks. NIS 1.0 kohaselt on ette nähtud kohustuslikud nõuded oluliste teenuste operaatoritele (OTO) seitsmes sektoris (art. 5 ja lisa II): energeetika, transport, pangandus, finantsturu taristu, tervishoid, joogivee varustus ja jaotamine ning digitaalne taristu. Antud sektorite ettevõtted peavad läbima siseriiklikul tasandil protsessi (art. 5 lg 1 ja lg 2), kus riiklik pädev asutus otsustab, kas nad kvalifitseeruvad OTO-na. Liikmesriikidel on kohustus OTO- dele välja töötada turvanõuded ning kindel lävend intsidentidest teavitamiseks. NIS 1.0 ei kohaldu usaldusteenuse osutajatele määruse 910/2014/EL9 kontekstis ega sidevõrkude ja – teenuseid pakkuvatele ettevõtetele direktiivi 2002/21/EÜ kontekstis. Kehtivas direktiivis on 7 Allikas: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-eu-security-union-strategy.pdf 8 Allikas: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/impact-assessment-proposal-directive-measures- high-common-level-cybersecurity-across-union 9 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014R0910 määratletud ka digitaalsete teenuste osutajate (DTO) liigid (art. 4, lg 5), milleks on internetipõhine kauplemiskoht, internetipõhine otsingumootor ja pilvandmetöötlusteenus. Erinevalt OTO-dest, ei pea LRd DTO-sid tuvastama ning samuti ei kohaldu neile turvanõuete tagamise dokumenteerimise nõue. Riiklikud asutused peavad DTO-de suhtes kohaldama paindlikku ja reageerivat (ehk ex post) järelevalvet, mis on nende teenuse ja tegevuse laadist tulenevalt põhjendatud. NIS 2.0 ettepanekus on kohaldamisala laiendatud ning ka vastavaid nõudeid detailsemalt määratletud. NIS 2.0 rakendub direktiivi lisas I olevatele era- ja avaliku sektori üksustele ning ei kohaldu Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro- ja väikeettevõteteks kvalifitseeruvatele ettevõtetele. Samas on toodud seitse erandit, mis võimaldavad LRdel kvalifitseerida NIS 2.0 skoopi ka mikro- ja väikeettevõtteid, sh näiteks üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkuja, usaldusteenuse osutaja ja tippdomeeninimede register ja domeeninimede süsteemi teenuse osutaja. 2019. aastal avalikustas komisjon aruande, milles hinnatakse liikmesriikide lähenemisviiside järjepidevust oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel kooskõlas NIS direktiiviga 10. Järgnev tabel näitab, et NIS 1.0 järel rakendusid üle EL-i erinäolised üksuste määramise metoodikad, mis tulenesid nii riikide suurusest kui ka kriitilise taristu eripäradest. Komisjon võrdles aruandes liikmesriikide ametiasutuste valitud erinevaid identifitseerimismetoodikaid, vaatles oluliste teenuste loetelusid ja liikmesriikide valitud piirmäärasid ning analüüsis oluliste teenuste operaatorite arvu igas liikmesriigis. Eesti oli näiteks energeetikasektori puhul liikmesriik, kes valis kõige vähem üksikasjaliku reguleerimisviisi, mis tagas üksuste määramisel suurema paindlikkuse. EESTI PORTUGAL TAANI BULGAARIA (kõige vähem üksikasjalik (kõige üksikasjalikum lähenemisviis) lähenemisviis) Elektrienergiaga Jaotusvõrgu operaatorid Elektrienergia jaotamine Elektrienergia jaotamine varustamine Elektrienergia jaotusvõrgu toimimise tagamine ja hooldamine Ülekandevõrgu Elektrienergia Elektrienergia operaatorid ülekandmine ülekandmine Elektrienergia tootmine Elektrienergia ülekandevõrgu käitamine, hooldamine ja arendamine (ebajärjepidevusest Elektrienergia tootmine Elektrienergia tootmine põhjustatud lünk) (ebajärjepidevusest (ebajärjepidevusest Elektriturg põhjustatud lünk) põhjustatud lünk) Tabel 1. Näited liikmesriikide lähenemisviisidest oluliste teenuste kindlaksmääramisel elektri allsektoris NIS 2.0 kohaldamisalasse kuuluvate elutähtsate üksuste ja oluliste üksuste loetelud on toodud ettepaneku I ja II lisas. Mitmete lisanduvate valdkondade küberturvalisus on Eestis seni reguleerimata. Elutähtsate üksuste osas saab esile tuua nt kosmose ja farmaatsiatoodete, sh vaktsiinide ja elutähtsate meditsiiniseadmete tootmise, oluliste üksuste osas omakorda posti- ja 10 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0546&from=EN kulleriteenused, jäätmekäitluse, kemikaalitööstuse, toiduainetööstus ja suhtlusvõrgustiku teenuste platvormid. II peatükk: riiklikud küberturbe raamistikud (artiklid 5-11) Riiklik küberturvalisuse strateegia (art. 5, NIS 1 art. 7) Nii jõusolevas direktiivis kui ka NIS 2.0 keskendutakse strateegiate kirjutamisel teatud eesmärkidele, kavadele ja mõõdikutele (art. 5 lg 2) – tuleb seada valdkonna üldised prioriteedid, luua küberturvalisuse juhtimisraamistik, riskide hindamise kava, kaardistada võimalused avaliku ja erasektori koostööks ning luua strateegia teadlikkuse suurendamise ja teadus- ja arendustegevuste jaoks. NIS 2.0 läheb nendest nõuetest veelgi kaugemale, sätestades konkreetsed aspektid, mis kindlasti peavad riiklikus strateegias kajastuma, sh meetmed IKT toodete tarneahelate turvalisuse tagamiseks, IKT toodete ja teenuste küberturvalisuse nõuete lisamine hankereeglite hulka, turvanõrkuste avaldamise edendamise poliitika ning VKE-de küberkerksuse tõstmise poliitika (art. 5 lg 2 punktid a-h ). Euroopa turvanõrkuste register (art. 6) Direktiiviga kehtestatakse nõrkuste koordineeritud avalikustamise raamistik ning nõutakse, et liikmesriigid määraksid CSIRTid, kes tegutseksid usaldusväärsete vahendajatena ja hõlbustaksid nõrkuste alast suhtlust teavitavate üksuste ning IKT toodete ja teenuste tootjate või osutajate vahel. Direktiivi kohaselt töötab EL Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) välja turvastatud nõrkuste andmeid koondava Euroopa nõrkuste registri ja haldab seda. Register tagab elutähtsatele ja olulistele üksustele otseligipääsu turvanõrkustega seotud teabele. Samamoodi peaks toimuma suhtlus otse vastupidisel suunal – üksused jagavad teavet otse ENISA-le. Riiklik küberturvalisuse kriisihaldusraamistik (art. 7) Võrreldes NIS 1.0 on lisandunud ka riikliku küberturvalisuse kriisihaldusraamistiku koostamise kohustus, mis näeb ette küberkriisi haldamise kontekstis võimekuste, vahendite ja protseduuride kaardistamiste ning selle põhjal riikliku küberturbe intsidendi ja kriisi lahendamise kava koostamise (art. 7 lg 3). Iga LR peab nimetama ühe või mitu asutust, kes laiamõõtmeliste küberintsidentide ja –kriiside eest vastutavad (art. 7 lg 1). Sarnaselt küberstrateegiate esitamisele tuleb kriisihaldusraamistiku kava esitada komisjonile kolme kuu jooksul alates selle vastu võtmisest (art. 7 lg 4). Riiklikud pädevad asutused ja ühtne kontaktpunkt (art. 8, NIS 1 art. 8) Riiklike pädevate asutuste ja ühtse kontaktpunkti (baas)nõuded võrreldes NIS 1.0 muutunud ei ole. Ülesanded ja kohustused jäävad üldiselt samaks, kuid arvestama peab teiste artiklite (NIS koostöögrupi tegevused, EU CyCLONe võrgustik, järelevalve jt) all toodud muudatustega, mille eest pädevad asutused vastutavad. Küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CSIRTid) (art. 9, NIS 1 art. 9 ja lisa I) Jõusolevas direktiivis märgib CSIRTide loomist puudutav artikkel vaid, et vastavatele üksustele tuleb anda piisavalt ressursse ning neile peab tagama juurdepääsu töökindlale ja turvalisele side- ja infotaristule ning et CSIRTid osalevad CSIRTide võrgustikus. CSIRTidele lisandub NIS 2.0 ettepanekuga kohustus osaleda vastastikuses hindamisraamistikus (art.9 lg 5 ning seos art. 16- ga). Ülesanded ning nõuded CSIRTidele (art. 10, NIS 1 lisa I) Võrreldes kehtiva direktiiviga, kus see teave on sätestatud lisasse I, on antud artikkel eraldi välja toodud ning osad nõuded art. 9 ja 10. vahel ebaühtlaselt jagunenud. Olulisema muudatusena on lisandunud art. 10 lg 4 intsidentide lahendamise protseduuride, küberkriiside lahendamises kaasa löömine ning turvanõrkuste avalikustamise ühtsete taksonoomiate kasutuselevõtt ning levitamine. Koostöö liikmesriigi tasandil (art. 11, NIS 1 art. 10) NIS 2.0 ettepanekus on lisandunud art. 11 lg 4 ja 5 all nõuded LRdele loomaks asjakohased koostöövõrgustikud ja teabevahetuse erinevate asutuste vahel, pidades silmas teisi valdkondlikke regulatsioone, sh kriitilise taristu direktiivi (KOM(2020) 829) ja digitaalse operatsioonilise resilientsuse (DORA) määrust (KOM(2020) 595). III peatükk: koostöö (artiklid 12-16) Koostöörühm (art. 12, NIS 1 art. 11) NIS 2.0 laiendatakse koostöörühma – ühtsete kontaktpunktide (single point of contact) foorumit, kelle ülesandeks on jõusoleva direktiiviga määratud liikmesriikidevahelise koostöö ja infovahetuse toetamine ja hõlbustamine - volitusi ning soodustatakse koostööd teiste asutustega, nt Euroopa välisteenistus (EEAS), EL-i järelevalveametid DORA määruse kontekstis, lisaks juba jõusolevas direktiivis sätestatud koostööle komisjoni, CSIRTide võrgustiku ja ENISA-ga (art. 12 lg 3). NIS 2.0 lisatakse mitmed konkreetsed tegevused, mis tulevikus koostöögrupi päevakorda võivad ilmuda ning millega antud kehand tegelema peab, sh vastastikuste hindamiste raportite arutamine, ühtseid järelevalve tegevusi piiriülestes juhtumites, arutada komisjoniga tulevasi seadusandlikke eelnõusid (art. 12 lg 4). CSIRTide võrgustik (art. 13, NIS 1 art. 13) Nagu tekib CSIRTidele kohustus raporteerida intsidentidest, küberohtudest jne, siis seda teavet hakkab arutama ka CSIRTide võrgustik (art 13. lg 3). Samuti arutatakse turvanõrkustega seotud asjaolusid. NIS 2.0 kontekstis lisandub nõue teha koostööd regionaalsete ning EL-i tasandil tegutsevate Security Operations Centre (SOC)-ga ja samuti arutada vastastikuste hindamiste aruandeid (art 13. lg 4, seoses art. 16 lg 7-ga). CyCLONe võrgustik (art. 14) NIS 2.0 loob operatiivkoostöö tasandi võrgustiku, mille eesmärk on küberkriisi halduse koordineerimine, valmiduse ja situatsiooniteadlikkuse tõstmine (art. 14 lg 3). CyCLONe võrgustik raporteerib regulaarselt NIS koostöögrupile küberohtude, -intsidentide ja –trendide teemal (art. 14 lg 5). Liidu küberturvalisuse olukorraraport (art. 15) NIS 2.0 loob ENISA-le kohustuse koostada iga kahe aasta tagant raport küberturvalisuse olukorrast liidus, mis keskendub küberturvalisuse võimekuse arengule, tehnilistele, finants- ja inimressurssidele pädevates asutustes ning küberturvalisuse poliitikates, samuti analüüsitakse küberturvalisuse küpsuse indikaatorit (art. 15, lg 1 a-c). Raportis esitatakse ka konkreetsed poliitikasoovitused olukorra parandamiseks (art. 15 lg 2). Vastastikused hindamised (art. 16) Süsteem luuakse 18 kuud pärast direktiivi jõustumist. Hindamised viiakse läbi tehniliste ekspertide poolt, kes valitakse suvalise valimi alusel teisest liikmesriigist (art 16. lg 1). Hindamine võib toimuda nii virtuaalse kui ka füüsilise külastuse järel. Hindamisele kuuluvad muuhulgas art. 18 ja 20 sätestatud riskijuhtimisnõuete ja teatamiskohustuse rakendamise tulemuslikkus, rahaliste, tehniliste ja inimressursside tase ning CSIRTide tegevussuutlikkus ja tõhusus. IV peatükk: küberturbe riskihaldus ja teavitamiskohustus (artiklid 17-23) Juhtimine (art. 17) NIS 2.0 näeb ette, et elutähtsate ja oluliste üksuste juhtkonnad oleks teadlikud küberturvalisuse riskihaldamise meetmetest (art. 17 lg 1) ning läbiks nende teadmiste omandamiseks regulaarseid koolitusi (art. 17 lg 2). Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed (art. 18, NIS 1 art. 14) Kui jõusolev direktiiv oli turvanõuete suhtes paindlik, siis NIS 2.0 näeb ette, et LR pädevad asutused tagaksid, et elutähtsad ja olulised üksused järgiksid mitmeid riskijuhtimismeetmeid (art. 18 lg 2), näiteks koostaksid riskianalüüse ning tagaksid talitluspidevuse ja kriisiohje. Riskijuhtimismeetmed on elutähtsatele ja olulistele üksustele samad. Vastupidiselt jõus olevale direktiivile, mis näeb vaid üldsõnaliselt ette, et oluliste teenuste operaatorid võtavad riskide haldamiseks kasutusse asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed, sätestab NIS 2.0, et kohustuslikud meetmed riskide haldamiseks hõlmavad endas intsidentide lahendamise, tarneahela turvalisuse, infoturbekorda ning krüptograafia ja krüpteerimise kasutamist (NIS 1 art. 14). Samuti tekib LR nõue tagada, et üksused võtavad arvesse võimalikke turvanõrkusi, mis võivad osade tarnijate toodetel esineda. EL-i koordineeritud riskianalüüsid kriitiliste tarneahelate kohta (art. 19) NIS koostöögrupile (koostöös komisjoni ja ENISA-ga) tekib õigus algatada teatud IKT teenuste, süsteemide või toodete kohta koordineeritud turvariskianalüüse. Komisjoni ülesandeks jääb selgitada välja, millised on need spetsiifilised IKT teenused, süsteemid või tooted, mille kohta eelmainitud analüüsid koostatakse. Teavitamisenõuded (art. 20, NIS 1 art. 14) Võrreldes jõusoleva direktiiviga, tuleb teavitamise korda paar muutust, nagu näiteks teavitamine küberohtudest, mis oleks võinud viia olulise intsidendini (art. 20 lg 2), koos juhistega, mida üksused sellises olukorras tegema peaksid. Samuti on NIS 2.0 välja pakutud määratlus olulise mõjuga intsidendile, mille all mõeldakse a) intsidenti, mis on põhjustanud või millel on potentsiaali põhjustada olulist katkestust üksuse töös või rahalist kahju ning b) intsidenti, mis on mõjutanud või millel on potentsiaali mõjutada teisi üksusi, põhjustades neile laiaulatuslikke materiaalseid või mittemateriaalseid kahjusid (art. 20 lg 3). Suurim muutus teavitamise korras on tingimus, et intsidendist tuleb teavitada igal juhul 24 tunni jooksul ning võimalusel määratleda, kas intsident toimus pahatahtliku tegevuse tagajärjel. Täiendatud on ka lõppraporti esitamise korda, mis tuleb esitada kuu aja jooksul pärast intsidenti ja kus peab lisaks intsidendi kirjeldusele ära märkima intsidendi algpõhjuse ning meetmed, mis olukorra lahendamiseks kasutusele võeti. CSIRTidele on pandud nõudeks vastata 24 tunni jooksul pärast teavituse saamist esmase tagasisidega ja kui üksus, sh õiguskaitseasutused, on seda palunud, abistada intsidendi lahendamisega. NIS 2.0 raames lisandub SPOC-idele kohustus esitada igakuine raport, kus on kokkuvõtte intsidentidest, ohtudest ja ohuolukordadest (art. 20 lg 9). Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimisskeemide kasutamine (art. 21) Antud artikkel võimaldab üksuste poolt kasutatud teatud IKT toodete või teenuste suhtes sertifitseerimise kohaldamist ning sisaldab vastavaid nõudeid (art. 21 lg 1) ning jätab komisjonile võimaluse antud valdkonnas välja tulla delegeeritud aktidega (art. 21 lg 2). Kuivõrd täna ei ole ühtegi küberturvalisuse sertifitseerimise kava küberturvalisuse määruse (EL 2019/88111) mõistes kehtestatud, jäetakse tulevikku vaatavalt selle teema reguleerimine lahtiseks ja vajaduse tekkides töötatakse välja delegeeritud aktid. Standardimine (art. 22, NIS 1 art. 19) NIS 2.0 uusi tingimusi ei loo. Domeeninime andmebaasid ja andmete registreerimine (art. 23) Kuigi domeeninimede süsteemi teenuse osutajad (DNS) ja tippdomeeninimede registrid (TLD) on jõusoleva direktiivi lisa II all oluliste teenuste operaatorid, siis neile eraldi kohustusi ei kehti. NIS 2.0 art. 23 näeb ette, et LR vastutavad selle eest, et DNS ja TLD koguvad ja hoiavad andmeid andmebaasides viisil, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse reeglitega (art. 23 lg 1-5). LR peavad tagama, et oleks võimalik tuvastada, millised isikud haldavad antud DNS ja TLD süsteeme (art. 23 lg 2). V peatükk: jurisdiktsioon ja registripidamine (artiklid 24-25) Jurisdiktsioon ja territoriaalsus (art. 24, NIS 1.0 art. 18) Sarnaselt jõusolevale direktiivile näeb ka NIS 2.0 ette, et jurisdiktsioon digitaalse teenuse osutajate (interneti vahetuspunktid, domeeninimede süsteemi teenuse osutajad; tippdomeeni nimeregistrid; pilvandmetöötluse teenuste osutajad; andmekeskuse teenuste osutajad) üle tuleks omistada liikmesriigile, kus on asjaomase digitaalse teenuse osutaja peamine tegevuskoht liidus, mis põhimõtteliselt tähendab riiki, kus paikneb teenuseosutaja peakontor (art. 24 lg 1). NIS 2.0 raames on lisandunud tingimus, et peakontor peaks asuma selles LRs, kus üksus enda riskihaldust juhib. Kui selliseid otsuseid ei tehta, siis loetakse üksuse asukohaks seda riiki, kus ettevõttes töötab kõige rohkem töötajaid (art. 24 lg 2). Elutähtsate ja oluliste üksuste register (art. 25) Kui NIS 1.0 kohaselt peab iga LR ise määratlema ning haldama nimekirja oluliste teenuste operaatoritest ning digitaalse teenuse osutajatest, siis NIS 2.0 kohaselt langeb see ülesanne üksustele endale, kes peavad vastava teabe esitama direktiivi jõustumisest 12 kuu jooksul ENISA-le. ENISA hakkab haldama vastavat infobaasi direktiivi subjektidest – andmebaasi kuuluvad elutähtsad üksused ning olulised üksused, kes pakuvad piiriüleseid teenuseid (art. 24 lg 1 mõistes). ENISA jagab LRdega teavet üksustest, kes nende LRdes direktiivi subjektide alla kuuluvad (art. 24 lg 3). Kui üksus ei teavita õigeaegselt või ei esita õiget teavet, siis on LRl õigus sekkuda ning tagada, et üksus täidab direktiiviga ettenähtud kohustusi (art 24. lg 4). 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0881&from=EN VI peatükk: teabevahetus (artiklid 26-27) Teabevahetuse korraldus (art. 26) Teabevahetuse osas sätestatakse liikmesriikide kohustus tagada, et üksustel oleks võimalik vahetada usaldusväärsetes kogukondades asjakohast küberturvalisuse alast teavet seoses intsidentide, küberohtude, turvanõrkuste jms (art. 26 lg 1). Liikmesriikide ülesandeks on kehtestada selleks vajalikud eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas nt sihtotstarbeliste IT- platvormide kasutamist (art. 26 lg 2 ja 3). Vabatahtlik teatamine (art. 27) Tingimused vabatahtlikuks teatamiseks sarnanevad jõusoleva direktiiviga, lisandunud on küberohtudest ja ohuolukordadest teavitamine. VII peatükk: järelevalve ja jõustamine (artiklid 28-34) Üldteave järelevalve ja jõustamise kohta (art. 28) Kehtiva direktiivi kohaselt kehtestavad LRd sätted karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks, lisaks peavad kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, NIS 2.0 seevastu sisaldab detailsemaid tingimusi. Art. 28 lg 1 näeb ette, et LR peavad tegema kindlaks, et pädevad asutused seiraksid ja vajadusel võtaksid käsile meetmeid, tagamaks üksuste vastavust direktiiviga (eelkõige turvanõudeid ja teavitamist puudutavate nõuete täitmisel). Järelevalve elutähtsate üksuste üle (art. 29) Elutähtsate üksuste üle toimub sarnaselt jõusolevale direktiivile ex ante järelevalve. Lisandunud on konkreetsed meetmed ja ülesanded (art. 29 lg 2), mida järelevalve asutused nende ülesannete täitmiseks kasutada võivad. Lisaks võivad pädevad asutused elutähtsate üksuste suhtes rakendada erinevaid meetmeid, alustades hoiatuste tegemisest üksustele, lõpetades avaliku avalduse tegemisega, milles märgitakse ära rikkumise eest vastutavad juriidilised ja füüsilised isikud ning rikkumise laad. Ning kui meetmed ei toimi, on võimalik peatada üksuse kõigi või mõnede teenuste luba või keelata konkreetsel juhtival isikul juhtimisülesannete täitmine. Samas artiklis on ka määratud karistuste kord ning tegurid, mida neid määrates arvesse võtta tuleks. Järelevalve oluliste üksuste üle (art. 30) Pädevad asutused peavad oluliste üksuste üle ex post järelevalvet. Meetmed (art. 30 lg 2), mida asutused saavad rakendada, sarnanevad elutähtsate üksuste üle järelevalve pidamiseks kasutatavate meetmetega, seda mõne erisusega, mis tulenevad järelkontrolli eripäradest. Näiteks ei ole ette nähtud, et pädevatele asutustele tekiks õigus peatada oluliste üksuste teenus või teenused ning keelata konkreetsel juhtival isikul juhtimisülesannete täitmine. Üldteave karistuste kohta (art. 31) Trahvide määramisel tuleb arvesse võtta elementidega, mis on välja toodud art. 29 ja art. 30 erinevate lõikude all ning võivad küündida 10 000 000 euroni või 2%-ni ettevõtte ülemaailmsest käibest. Haldustrahve võib kohaldada lisaks eelnevas kahes artiklis mainitud meetmetele või siis nende asemel. Igal LRl on endal võimalik otsustada, kas ka avaliku sektori asutustele on võimalik trahve teha. Isikuandmete väärkasutus (art. 32) Üksuste poolt art. 18 ja art. 20 nõuete mitte täitmisest tulenevad isikuandmete väärkasutuse juhtumid tuleb teavitada seoses määruse 2016/679/EL vastavat andmekaitset tagavat asutust. Trahvid (art. 33) LR peavad kahe aasta jooksul direktiivi jõustumisest siseriiklikus õiguses ellu viima muudatused, millega tagatakse antud direktiivi trahvimäärade jõustumine. Vastastikune abistamine (art. 34) Juhul, kui üksus osutab olulist teenust kahes või enamas liikmesriigis, siis peaksid asjaomased liikmesriigid identifitseerimisprotsessi eesmärgil pidama omavahel kahe- või mitmepoolseid arutelusid. VIII Jõustumine Läbivaatamine (art. 35) Direktiiv vaadatakse üle 54 kuu pärast alates direktiivi jõustumisest. Delegeerimisõigus (art. 36) Komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud akte art. 18 lg 6 ja art. 21 lg 2 suhtes. Ülevõtmine (art. 39) LR peavad direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma 18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. NIS 1.0 direktiiv rakendus 22 kuu jooksul. Direktiiviga pole ette nähtud üleminekuaega üksustele. 3. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele: Eestil on küberturvalisuse valdkonnas enamus LRde ees siiani teatav edumaa, kuid valdkond püsib üldiselt alareguleeritud. NIS 2.0 mõjul on võimalik adresseerida erinevaid NIS 1.0 puudusi, nagu näiteks direktiivi kohaldamisala ebatäpsus, piiriüleste mõjude alahindamine, turva- ja teavitamisnõuete vähene ühtlustatus, erinevused sektorite küberkerksuses ning LRde ebaselge pädevus digitaalse teenuse osutajate tuvastamise ning järelevalvamise protsessis. Direktiivi jõustumise järel tuleks muuta küberturvalisuse seadust ja tõenäoliselt ka hädaolukorra seadust ning RIA põhimäärust. Direktiivis olevate sätete kohaselt tuleks luua ka haldustrahviõiguse kontseptsioon, mille koostamist juhiks Justiitsministeerium. Lõpliku direktiivi teksti üle võtmisel tuleb otsustada, kuidas uued terminid praegusesse õigusraamistikku sobivad – nagu näiteks elutähtsa üksuse ning juba kasutusel oleva elutähtsa teenuse osutaja mõiste kooskõla12. Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Riigi Infosüsteemi Amet peavad paika panema riikliku küberkriiside haldamise raamistiku, millega tekib väike lisakoormus. Ministeeriumid ning riigiametid peavad hakkama järgima NIS 2.0 tulenevaid kohustusi. Kuigi Eesti riigiasutuste küberturvalisus ületab praegugi EL-i poolt sätestatud miinimumstandardit, siis hiljutised küberrünnakud riigiasutuste suunal näitavad, et täielikku kindlust küberrünnete vastu ei ole võimalik saavutada, kuid parem ülevaade infosüsteemidest aitab probleeme ära hoida13. Üldiselt võib eeldada, et NIS 2.0 laienemine avalikule sektorile toob suurema kasuteguri kaasa nendele LRdele, kus konkreetseid meetmeid riigiasutuste küberturbele ette nähtud ei ole. Tingimusi ühtsetele kontaktpunktidele ei ole täiendatud piisavalt, et nende ülesanded arusaadavamaks teha – seda eelkõige juhtudel, kus ühtne kontaktpunkt, direktiivi pädev asutus ning CSIRT on eraldi asutustes. NIS 2.0 eesmärk on, et riiklikud küberstrateegiad oleksid koostatud ühtlustatud vormis, et samad valdkonnad oleksid kõikides LRdes kaetud ning et tekiks võimalus neid võrrelda. Kuna kõik olulisimad direktiivi nõuded on juba täidetud, siis ei tohiks küberkriisi haldusraamistiku direktiiviga kooskõlla viimine pädevate asutuste halduskoormusele olulist mõju omada. NIS 2.0 tooks CSIRTidele halduskoormust juurde, eriti seoses kohustusliku teabevahetuse mahu kasvuga, kuid samas tõhustaks tööd, eelkõige läbi konkreetsemate teavitamisnõuete. Seoses NIS koostöörühma mandaadi laiendamisega mitmekesistuvad koostöörühma kasutatavad instrumendid. See loob Eestile võimaluse tõstatada meile olulisi ning problemaatilisi direktiivi rakendamisega seotud teemasid või näiteks proovida käivitada protseduur mõne toote riskianalüüsi korraldamiseks. Seoses seni informaalselt töötanud CyCLONe võrgustiku EL õigustikus formaliseerimise (art. 14) ning vastastikuste hindamistega (art. 16) tekib operatiiv- ning tehnilisel tasandil kahepoolset suhtlust juurde, mis aitab kaasa rahvusvahelise koostöö ja usalduse parandamisele. NIS direktiiviga seoses seni ellu kutsutud koostööformaatide (koostöörühm, CSIRTide võrgustik, CyCLONe võrgustik) eest vastutab Eestis Riigi Infosüsteemi Amet. Need uued nõuded toovad kaasa halduskoormuse suurenemise Riigi Infosüsteemi Ametile (kes on direktiivi mõistes nii ühtne kontaktpunkt, pädev asutus kui ka riiklik CSIRT). NIS 2.0 loodavad karistustingimused loovad vajaduse järelevalvemeetmete laiendamiseks siseriiklikus õiguses: RIA-le on vaja luua haldustrahvimenetluse õigus NIS trahvide kontekstis. Teabevahetuse korralduses (art. 26) formaliseeritakse sektoripõhiste platvormide korraldus, mis Eestis on juba paar aastat toiminud. Tõenäoliselt loob ette antud raamistik tingimused, kus teabevahetus üksuste vahel suureneb. See võimaldab ühtlustada taset eri sektorite võimekuse vahel. Üksustele tuleksid NIS 2.0 turvanõuete kohustustega olulised lisakulutused ning kulud kasvavad ka seoses intsidentidest teavitamise korra konkreetsemaks muutmisega. Samuti 12 Lisaks veel uued terminid “oluline üksus” ja “kriitilise tähtsusega üksus” (mis tuleneb samuti detsembris komisjoni poolt avaldatud kriitilise taristu direktiivist (2020/0365 (COD)), mille küberturvalisust puudutavad nõuded ei laiene üksustele, mis on kaetud NIS 2.0 direktiivi poolt. Eestis vastutab kriitilise taristu direktiivi läbirääkimiste eest Siseministeerium. 13 Allikas: https://www.ria.ee/et/uudised/trendid-ja-tahelepanekud-kuberruumis-iv-kvartal-2020.html muutub NIS 2.0 põhjal trahvide ja karistuste kord, mis võivad nõudeid mitte täitvatele üksustele kaasa tuua mastaapsed trahvid. Kuna ka avaliku sektori asutused kuuluvad NIS 2.0 subjektide hulka, siis eeldab komisjon, et avaliku sektori IKT-kulutused tõusevad praeguse EL-i keskmise 4% pealt 4,88% peale. RIA hinnangul oleks riigiametitel ning ministeeriumitel praeguse infoturbealase inimressursiga võimalik direktiivist tulevad miinimumülesanded ära täita, kuid nendib, et pikas perspektiivis tuleks kõikides kõnealustes asutustes infoturbe ekspertide koosseisu laiendada. Vastastikuste hindamiste praktika ning EL-i uue küberkriisihalduse mehhanismi rakendamine aitavad tõsta usaldust LRde vahel valdkonnas, kus riikliku julgeoleku tagamise põhimõttel ollakse tihtipeale teabevahetuse küsimustes ettevaatlikud. Eelmainitud uuendused ning ENISA hallatav turvanõrkuste register aitavad LRdel enda töö kvaliteeti tõsta, kasutamata olulisi rahalisi lisaressursse. Kuid tõenäoliselt toovad LRdele kaasa halduskoormuse ning rahaliste kulude tõusu mitmed teised muutused direktiivis, nagu seda on turvanõuete täitmise jälgimise kohustus ning üldine järelevalveprotseduur, tihe raporteerimise nõue ja üksustele suhtlusplatvormide loomine. Komisjon hindab sellega seonduvat (inim- ja rahaliste) ressursside kasvu riiklikele pädevatele asutustele 20-30%. CSIRTide koormus peaks tõusma 10-15%. RIA hindab lisanduvate kohustuste täitmise ja lisanduvate subjektide üle teostatava järelevalvevõimekuse teostamiseks oleks hinnanguliselt vaja lisaks kolme järelevalveametnikku ning ühte riskijuhti. Järelevalve täiendavad vajadused peegelduvad järgnevalt: 4x (54 000€ palgafond ning 9000€ töökoha kulud) ja ca 5000€ muud majandamise kulud, s.o 275 000 eurot aastas. Seoses lisanduvate subjektidega laienevad ka RIA kriitilise taristu infoturbe tööülesanded, mille katmiseks läheks vaja kahte eksperti lisaks. Kriitilise taristu infoturbe vajadused peegelduvad järgnevalt: 2x (54 000€ palgafond ja 9000€ töökoha kulud) ning 3000€ muud majandamise kulud, s.o 120 000 eurot aastas. NIS 2.0 tooks ka lisakoormust RIA CERT-ile, kehtestades oluliselt konkreetsemad nõuded IKT toodete turvanõrkuste koordineeritud avalikustamisele, kõrgkäideldavusele, küberohtude ja haavatavuse seirele (sh proaktiivne seire, teavitustööl ning tehniliste analüüside koostamine (direktiivi artikkel 6 ja artikkel 10)), mille katmiseks läheks vaja 4 küberturbe eksperdi ametikohta. Sellega seoses hindame CERT-EE täiendavaid vajadusi järgnevalt:  aastane palgakulu – 4x (72250€ palgakulu ning 9000€ töökoha kulud) 325 000 eurot;  aastane majanduskulu - 235 000 eurot;  aastane investeeringute kulu - 185 000 eurot. NIS koostöögrupi mandaadi tugevnemisega seotud ülesandeid, sh riskianalüüside EL-i tasemel koordineerimine, saab RIA analüüsi- ja ennetusosakond olemasoleva inimressursiga tõenäoliselt ära katta. Kokku tooks NIS 2.0 rakendamine RIA-le aastaseid lisakulusid riigieelarvesse 1 140 000 euro ulatuses. Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Antud tegevustele saab lisada ka projektipõhiseid arendusi, millele saaks rahastust taotleda Digitaalse Euroopa rahastust – nagu seda on praegu tehtud Euroopa Ühendamise rahastust14. 14 Allikas: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/europe-investing-digital-digital-europe-programme Mõju majandusele: NIS 2.0 ettepaneku mõjutab kõiki Eestis juba määratletud üksusi ning ettevõtteid kohaldamisalasse lisanduvatest sektoritest15. Eesti on jõusoleva direktiivi ning KüTS-i põhjal määratlenud ühiskonna toimimise seisukohast olulised üksused, mille hulgas on ka väikeettevõtteid, kes pakuvad piirkondlikul tasandil olulisi teenuseid. Uue määratlemise korra järgi on neid võimalik direktiivi subjektide alla hõlmata, kuid määratlemise protsess on komplitseeritum. Oluliste üksuste all on ka sektoreid, kus osadel ettevõtetel on kriitiline tähtsus ühiskonna toimimiseks, kuid Eesti vaatepunktist ka neid, kelle toimepidevusest ühiskonna elu niivõrd ei sõltu. Osade sektorite puhul, nt toidutööstus või posti- ja kulleriteenused, ei ole selge, milliseid teenuseid osutavad üksused kuuluvad direktiivi subjektide alla. Valdav enamus praegustest elutähtsa teenuse osutajatest on digitaalsest taristust olulises sõltuvuses ning nende töö toimepidevuse tagamiseks on oluline, et nad järgiksid ajakohaseid praktikaid ning kasutaksid turvalisi komponente enda seadmetes. NIS 2.0 loob tingimused, mis teadvustavad elutähtsate üksuste kriitilisust ühiskonnas, luues neile suurema EL-i poolse toe, aga ka järelevalve (arvestades, et üksuste registrit peab ENISA). Kuna tihtipeale kasutatakse küberturvalisuse tehnoloogia tooteid ning teenuseid usalduse põhjal, siis NIS 2.0 karmistuvad turvanõuded üksustele – eelkõige seoses tarneahelaga ning toodete turvalisusega. Osade sektorite puhul on ebaselge, kes on direktiivi subjektid – kas üks pitsarestoranide kett on keskmise suurusega toidukäitleja, kes on seega oluline üksus? NIS 2.0 pakutud riskijuhtimise raamistik (art. 17 ja 18) on Eesti kriitilist taristut ja teenuseid vaadates liiga jäik. Eestis on suur osakaal nendel üksustel, kus töötajate arv on alla 50 ning kus küberturbe võimekus tellitakse väljastpoolt. Selliseid ettevõtteid ei ole proportsionaalne ega otstarbekas kohustada järgima detailseid krüptograafia kasutamise või juhatuse regulaarse küberturbealase koolitamise eeskirju. Teabevahetuse suurenemine, tehnilise, operatiivse ja strateegilise koostöö tugevnemine ning poliitikate ühtlustamine aitavad LRdel paremini intsidentidega toime tulla. Kuna küberintsidentide ja –rünnakute arv on aegamööda suurenenud ning ettevõtete teadlikkus küberturvalisuse olulisest paranenud, võib eeldada, et küberturvalisusesse investeerivate ettevõtete arv on kasvamas ka ilma täiendava EL-i tasandi regulatsioonita16. Kuid ennetavaid meetmeid rakendavad ettevõtted ei pruugi olla needsamad, kellest sõltub riigi toimepidevus. Kuid kuna küberintsidendid ei too endaga kaasa rahalist kahju ainult konkreetsele ettevõttele, vaid ka kõikidele neile, kes ettevõtte poolt pakutud teenusest sõltuvad, siis on lõpliku kahju hindamine pea võimatu. Samuti sõltub küberturvalisusest isikute elu ja tervis ning keskkond. COVID-19 rahvatervise kriisi kontekstis on üle terve EL-i märgata ühiskonna digitaliseerituse kasvu - tõenäoliselt mujal rohkemgi kui Eestis, arvestades meie juba kõrget arengut selles valdkonnas. Üksustele tuleksid NIS 2.0 turvanõuete kohustustega olulised lisakulutused ning kulud kasvavad ka seoses intsidentidest teavitamise korra konkreetsemaks muutmisega (mis tõenäoliselt tõstab teavituste arvu). Samuti muutub NIS 2.0 põhjal trahvide ja karistuste kord, mis võivad nõudeid mitte täitvatele üksustele kaasa tuua mastaapsed trahvid. Komisjoni 2020. aastal läbi viidud uuringu põhjal ilmneb, et direktiivi subjektid on nõuetega vastavuseni jõudmiseks kulutanud keskmiselt 175 000 eurot ettevõtte kohta. Ligikaudu 50% üksustest pidid 15 Küberturvalisuse seaduse mõistes ei ole NIS 2.0 subjektideks ei Rahvusringhääling ega perearstid. 16 Allikas: https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/dk/Documents/Cyber/cyberreport/Cyber_survey_.pdf selleks värbama kuni 4 uut töötajat. Peamine kulu ettevõtetele seondus turvanõrkuste hindamise ja analüüsimisega. Komisjon eeldab, et NIS 2.0 kaasatud uutele sektoritele tõusevad IKT-alased kulutused 25%, samas kui juba direktiiviga kaetud sektoritele suurenevad IKT-kulutused ligikaudu 15%. Uute sektorite puhul hindab komisjon NIS 2.0 vastavuse saavutamiseks tehtavate kulude erinevusi järgmiselt: keemiatööstus 0,28 miljonit (ettevõtte kohta); jäätmekäitlus 0,24 miljonit; reovesi 0,078 miljonit; ravimitööstus 0,17 miljonit; elektroonikatööstus 0,28 miljonit; postiteenused 0,03 miljonit ning toiduga varustamine 0,3 miljonit eurot. RIA hinnangul peaksid NIS 2.0 subjektid enda küberturbe direktiiviga kooskõlla viimiseks tegema mitmeid ühekordseid investeeringuid, millele lisanduksid püsikulud. Eesti puhul erinevad investeeringute ning püsikulude mahud sektoriti ning ettevõtte suurust arvestades. Väiksemad üksused, kes ostavad infoturbe ning IT-teenust sisse, teevad rohkem ühekordseid kulutusi, samas kui suured ettevõtted hoiavad palgal mitmeid (või vähemalt ühte) küberturbega seotud inimesi. Sama trendi jätkumist võib eeldada NIS 2.0 puhul, kus väiksemad üksused tellivad riskianalüüsid kolmandatelt osapooltelt. Kui ühe küberturbe riskianalüüsi maksumus on keskeltläbi 10 000 euro, siis NIS 2.0 art. 18 ette nähtud nimekiri sisaldab lisaks sellele ka eri eeskirjade koostamist. Kõikide antud artiklis ette nähtud valdkondade analüüsimine ning vastavate eeskirjade koostamine maksab tõenäoliselt üle 20 000 euro (ettevõtte suurust arvestades võib summa ka suurem olla). Art. 17, mis näeb ette juhtkonna regulaarse koolitamise, toob kaasa kulusid ühe koolituse näitel 2700 euro ringis (RIA kriitilise taristu infoturbe osakonna koolituse maksumus 25 inimesele; Eestis leidub ka koolitusi, mille maksumus algab 200 eurost). Kui ettevõtte otsustab tööle võtta eraldi küberturbe eksperdi, siis peab ta arvestama püsikuludega ligi 3500 eurot kuus, mis teeb aastaseks kuluks 42 000 eurot. 4. HINNANG MÄÄRUSE EELNÕU SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PRINTSIIPIDELE Eesti hinnangul on EL-i sekkumine võrgu- ja infoturbe vallas on õigustatud subsidiaarsuse põhimõttega. Direktiiv kohaldub valdkonnas, kus on üha enam piiriüleseid mõjusid. Kuigi tänu jõusolevale direktiivile on koostöö LRde ja siseriiklikult suurenenud, on infovahetuses teatud lüngad, kuna praegune suuresti vabatahtlikkusel tuginev süsteem on puudulik. Samuti aitab EL- i sekkumine mitmel pool üle EL-i parandada siseriiklikku küberturbe poliitika korraldust, kuigi Eestis on selle mõju väiksem. Osad LRd on jätnud jõusoleva direktiivi kontekstis teatud sektorites subjektid määramata ning on sellega väärkasutanud direktiivi paindlikkust. NIS 2.0 ettepanekuga soovib komisjon luua EL-ülese ülevaate üksustest. Olgugi, et komisjon on võtnud direktiivi ettepaneku aluseks aluslepetest tuleneva õiguse reguleerida ühisturuga seotud elemente, siis Eesti vaatest on siiani mitmes riigis tegutsevate elutähtsate teenuste osutajate arv marginaalne, mis võib osaliselt tulla puudulikust kaardistamisest ning määratlemise erinevustest LRde vahel. Eesti hinnangul on kavandatavad meetmed õigustatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuid läbirääkimiste käigus tuleb veelgi rõhuda paindlikkusele, kaasamaks vaid kriitilisemad sektorid, sätestamaks proportsionaalsed nõuded ning vältimaks liigse halduskoormuse tekitamist väikestele ettevõtetele. Art. 2 lg 1 määrab, et NIS 2.0 rakendub direktiivi lisas I olevatele era- ja avaliku sektori üksustele ning ei kohaldu Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro- ja väikeettevõteteks kvalifitseeruvatele ettevõtetele. Komisjon on lähtunud kohaldamisala laiendamisel juba LRdes kasutusel olevatest praktikatest ja meetmetest. Kuna komisjon on NIS 2.0 ettepanekus rõhutanud COVID-19 kriisi mõju kriitilise taristu toimimisele ning sellest lähtuvalt ka välja pakkunud osad meetmed, siis tuleb silmas pidada, et taoline olukord ei jää tõenäoliselt kestma (kui välja arvata ühiskonna digipöörde jätkumine) ning võimalus selle kordumiseks lähikümnendi jooksul on väike. 5. EESTI SEISUKOHAD 5.1 Eesti toetab direktiivi uuendamise ettepaneku eesmärki. Euroopa Liidu ülese küberturvalisuse nõuete miinimumlävendi tõstmine on vajalik, sest ühiskonna toimepidevuse jaoks vajalikud kriitilised teenused sõltuvad üha enam infotehnoloogiast ning kasvavad ka piiriülesed mõjud. Ühisturu toimimist silmas pidades tuleks direktiivi kontekstis leida võimalusi turutõkete eemaldamiseks. Selgitus: EL-i poolne algatus küberturbe nõuete muutmiseks on vajalik, sest küberruumis aset leidvad muudatused on vaid liikmesriigi tasandil reguleerimiseks liiga mastaapsed. Alates direktiivi jõustumisest 2016. aastal on EL-i küberturvalisuse koostöö märkimisväärselt paranenud, kuid erinevused liikmesriikide kübervõimekuses on sellegipoolest säilinud. Seoses jätkuva digitaalse ühisturu arenguga kasvavad ka piiriülesed mõjud, mistõttu on liikmesriikide küberjulgeoleku arengutaseme ühtlustamine oluline. Pidevalt kasvav küberintsidentide arv ning nende mõju ühiskonnale (sh rahaline kahju) peaksid motiveerima nii riike kui ka ettevõtteid võtma kasutusele tõhusamaid meetmeid küberturbe tagamiseks. Seda ilmestab Ponemon Instituudi näide, et 2018. aastal tõi iga andmeleke (mis leiab peamiselt aset küberintsidendi tagajärjel) kannatanud ettevõttele keskmiselt 3,5 miljonit eurot kahju17. Antud summa kasvab aasta-aastalt. Sellest hoolimata, kuivõrd direktiivi õiguslik alus on siseturu toimimine, siis suur osa direktiivist kirjutab küllaltki detailselt ette kuidas liikmesriikide avalik haldus sisemiselt peaks toimima. Sellise ülereguleerimisega tuleks olla ettevaatlik. Kui pidada silmas ühisturu toimimist, siis tuleks leida NIS 2.0 kontekstis võimalusi turutõkete eemaldamiseks. Tuleks ka arvestada sellega, et samal ajal EL-i tasandil menetluses olevad DORA, NIS 2.0 ja kaudselt ka kriitilise taristu direktiiv ettepanekud on sama ökosüsteemi osad, mistõttu tuleks ettepanekute läbirääkimiste lõpptulemustel tagada ka nende tõhus koostoime. 5.2 Eesti toetab uutele sektoritele direktiivi baasnõuete kohaldamist, kuid direktiivi kohaldamisalas võiksid olla hõlmatud lisaks veel tarkvaraarendusettevõtted ning ka maksesüsteemid peaksid olema hõlmatud Euroopa Liidu küberturvalisuse raamistikku. Toetame transpordisektori lisamist direktiivi eelnõus elutähtsate üksuste kategooriasse. Selgitus: Komisjoni ettepanekuga laiendatakse praeguse küberturvalisuse direktiivi kohaldamisala, lisades sellesse uued valdkonnad vastavalt nende majanduslikule ja ühiskondlikule tähtsusele. Arvesse on võetud ka sektorite omavaheliste sõltuvuste astet ning kriitilisust toimepidevuse vaates. Eesti võttis varasemalt seisukoha, millega toetas kohaldamisala laiendamist kümnele sektorile18. Valikust ei ole uue direktiivi subjektide seas eraldi välja toodud vaid e-ID teenuste pakkujaid. Mitmed uued sektorid haakuvad Eesti siseriiklikku õigust silmas pidades üldhuviteenuse osutajate nimekirjaga19. Lisaks direktiivis välja toodud uutele sektoritele leiab Eesti, et kohaldamisala tuleks laiendada ka maksesüsteemidele (elutähtsad üksused) ning tarkvaraarendusettevõtetele (olulised üksused). 17 Allikas: https://www.capita.com/sites/g/files/nginej146/files/2020-08/Ponemon-Global-Cost-of-Data-Breach- Study-2020.pdf 18 25.09.2020 VV seisukohad toovad sektoritest välja: riigihaldus, sideteenus, E-ID ja usaldusteenused, toiduga varustamine, andmekeskused, sotsiaalmeedia platvormid, logistika, postiteenus, keemiatööstus. 19 RT I, 13.03.2019, 22: § 5 lg 3: Elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri- , soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja). Kuivõrd maksesüsteemid on olulised maksekeskkonna lülid ja need ei ole käesoleval ajal hõlmatud DORA nõuetega, siis toetame nende lisamist NIS 2.0 kohaldamisalasse, juhul kui DORA määruse läbirääkimistel ei õnnestu nende lisamine DORA skoopi. Meie hinnangul ei ole maksesüsteemide väljajäämine küberturbe raamistikust põhjendatud. Eestis on tarkvaraarenduse valdkonnas ligikaudu 10 ettevõtet, kus on enam kui 50 töötajat.20 Kuna Eesti tarkvaraarendusettevõtetes on meie hinnangul läbivalt kas keskmine või kõrge küberturvalisuse tase, siis usume, et erinevalt enamustest teistest uutest NIS subjektidest ei too neile enda direktiivi nõuetega kooskõlla viimine olulisi lisakulutusi. Samas aitab NIS-alane suhtlus neil tõhusamalt adresseerida töö käigus tõstatuvaid murekohti sektorisiseselt või suhtluses pädevate asutustega nii siseriiklikul kui EL tasandil. Samuti on RIA analüüsinud tarkvaraarendajate rolli tarneahela turvalisuses, mille ilmekaks näiteks on hiljutine SolarWinds Orion intsident21. Eesti on NIS 1.0 rakendamisel küberturvalisuse seadusega miinimumnõuetest kaugemale läinud ning laiendanud nõudeid mh avalikule sektorile (ISKE rakendamise nõue)22. Eestis siiani küberturvalisuse vaatest reguleerimata ning uue direktiivi poolt hõlmatud elutähtsad üksused on ravimitööstus ja kosmos, posti- ja kulleriteenused, kemikaalide ja jäätmekäitlus, toidutööstus, arvuti ja elektroonika ja mootorsõidukite tootmine ning eri digitaalse teenuse osutajatest suhtlusvõrgustiku teenuste platvormid. Peame sõjalise liikuvuse vaatest oluliseks, et elutähtsate üksuste kategooriasse kuuluks läbirääkimiste lõpuks transpordisektor. Sõjaliseks liikuvuseks kasutatakse paljuski tsiviiltransporti, mistõttu on oluline, et transporditeenuste osutajad on kaetud direktiivi eelnõus toodud küberturvalisuse riskide hindamise ja järelevalve meetmetega. Toetame direktiivi eelnõu lisas toodud oluliste transporditeenuste osutajate nimekirja vastavalt komisjoni ettepanekule. Vastavalt ENISA NIS investeeringute uuringule ei ole transpordiettevõtted väga altid küberturvalisusse investeerijad. Samuti toob direktiivi mõjuanalüüs välja, et transpordi sektor on NIS varasemas versioonis olnud hõlmatud, kuid selle rakendamine transpordis on tagasihoidlik (mõjuanalüüs, lk 20). Seega tuleks transpordile enam tähelepanu pöörata. Leiame, et direktiivis toodud põhimõtteid peaksid järgima ka EL institutsioonid, kellele ei ole küll võimalik käesolevat direktiivi kohaldada, kuid milles toodud küberturvalisuse nõudeid on võimalik eraldiseisva komisjoni aktiga rakendada lisaks EL institutsioonidele ka Euroopa Komisjoni hallatavatele teenustele, sh e-identimise süsteemide nimekirjale ning piiriüleseks autentimiseks kasutatavale eIDAS node-ile. Usaldusteenuse osutajate hõlmamist NIS 2.0 alla arutatakse paralleelselt ka eIDAS art. 19 ekspertgrupis – oleme otsustanud ära oodata ekspertgrupi arvamuse antud teema kohta ning juhindume sellest NIS 2.0 läbirääkimistel. Direktiivi art 2 lg 3 tulenevalt ei kohaldu NIS 2.0 sõjalisele riigikaitse valdkonnale ehk Eesti- keskselt Kaitseministeeriumi valitsemisalale. 5.3 Eesti toetab liikmesriikidele pädevuse andmist põhjendatud juhtudel, nagu näiteks piirkondlik olulisus või märkimisväärsed ristsõltuvused, määratleda direktiivi 20 Allikas: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/61169/haavik_kristjan.pdf?sequence=1&isAllowed=y 21 Allikas: https://www.securityweek.com/continuous-updates-everything-you-need-know-about-solarwinds- attack 22 Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018001 kohaldamisalasse ka mikro- ja väikeettevõtteid, lähtudes seejuures täpsustamist vajavatest Euroopa Liidu ühtsetest kriteeriumitest. Selgitus: Kui kehtiva NIS direktiivi järgi on liikmesriikidel küllaltki lai kaalutlusruum defineerida, millistele ettevõtetele direktiivi nõudeid kohaldada, siis kavandatava direktiivi järgi kohalduksid nõuded keskmise suurusega ja suurtele ettevõtetele (n-ö suuruse kriteerium). Siinjuures lähtutakse komisjoni soovitusest 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta23. On ka erandeid, millal ettevõttele peaksid nõuded kohalduma olenemata tema suurusest, nt kui ta on liikmesriigis teatava teenuse ainuosutaja. Liikmesriikidele jääb paindlikkus kohaldada direktiivi nõudeid ka väiksematele ettevõtjatele, näiteks kui nad on oma teenuse tõttu regionaalsel või riiklikul tasandil olulise tähtsusega. Komisjon kaalus ettepanekut tehes rakendada eri sektorite puhul eri lävendit, kuid otsustas seda mitte teha, kuna läheks vastuollu komplekssete siseriiklike määratlemisprotseduuridega (millest paljud erinevad sektoripõhiselt) ning looks riski, et direktiivi läbirääkimised veniksid liiga pikaks. Kuigi Eesti toetab paindlikkust, on oluline võtta eesmärgiks direktiivi miinimumnõuete võimalikult ühetaoline rakendamine. See loob paremad tingimused rahvusvahelistele ettevõtetele, kes soovivad, et neile rakenduks samasugune regulatsioon ja kohustused kõigis liikmesriikides, kus nad tegutsevad. Liikmesriigid peavad pidama nimekirja avaliku sektori üksustest ning üksustest, kellel on kas regionaal- või riiklikul tasandil spetsiifiline olulisus mõne konkreetse sektori vaatest. Ülejäänud direktiivi poolt puudutatud üksused peavad ennast direktiivi suhtes ise määratlema. ENISA koostab ja peab üleval registrit elutähtsate ja osade oluliste üksuste andmetega, kusjuures üksused peavad ennast direktiivi rakendumisest alates 12 kuu jooksul registreerima (art. 25). Oluliste teenuste üksustest hakkab ENISA pidama registrit digitaalseid teenuseid pakkuvatest ettevõtetest (domeeninimede süsteemi teenuse, tippdomeeninimede registri, sisulevivõrkude, pilvandmetöötlusteenuse, andmekeskusteenuse pakkujad), kelle teenused puudutavad mitmeid LRe. Kuna hetkel jääb direktiivis selgusetuks, mis ajal hakkavad eri kriteeriumid (majandusaastaaruanne, töötajate arv) üksustele enda määramise puhul mõju avaldama, siis peame oluliseks neid detaile läbirääkimiste käigus täpsustada. Samuti jääb direktiivi puhul selgusetuks, kuidas üksused neile kohalduvatest tingimustest teada saama peaksid, kui registrit nende kohta peab ENISA. Komisjoni mõjuanalüüsist tuleb välja, et ENISA võib üksuste registrit koostada ise, tuginedes sissekannete tegemisel enda leitud teabele või koostöös riiklike pädevate asutustega. Selleks, et vältida olukorda, kus üksuste suhtes võidakse teha tagaseljaotsus ning kehtestatakse kohustused neid teavitamata, tuleks kehtestada kord, kus on liikmesriikidele sätestatud kohustus teavitada neid teenuse pakkujaid, keda liikmesriigid on hinnanud elutähtsate teenuste pakkujateks. Sellega seoses toetame praeguse korra jätkumist, kus RIA tuvastab iga kahe aasta tagant käesoleva seaduse kohaldamisalas olevad teenuse osutajad24. Eesti on EL-is rahvaarvu arvestades määratlenud kõige rohkem olulise teenuse osutajaid, mis tuleneb eelkõige riigi kõrgest digitaliseerituse tasemest. Ent kuna LRde tõlgendused oluliste 23 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A32003H0361 24 Tulevalt VV 25.09.2020 võetud seisukohast, mis toetab kehtivat üksuste määramise korra jätkumist. teenuste operaatorite puhul on erinevad ning osad on alahinnanud teatud sektorite (millest mõned on alates direktiivi rakendumisest muutunud kriitilisemaks) riske, siis on ilmnenud keerukusi piiriüleste mõjude ja tarneahelate hindamisel. Üksuste määramisel on olulisim faktor üksuste kriitilisus ühiskonna toimepidevuseks, mitte suurus. Eesti pädevate asutuste praktika küberintsidentidest näitab, et näiteks isikuandmetega seotud rikkumisi juhtub enim just mikro- ja väikeettevõtetes. Tihtilugu on nende põhjusteks just infoturbereeglite nõrk või puudulik rakendamine. Kuigi on arusaadav, et võrreldes NIS 1.0 on NIS 2.0 siseriiklikku õigusesse kohaldamise aeg 22 kuu pealt langetatud 18 peale, tuleks läbirääkimiste käigus tähelepanu pöörata ka asjaolule, et direktiivis ei ole üksustele jäetud aega nõuetega vastavusse viimise sätestamiseks. 5.4 Eesti toetab digitaalsete teenuste osutajate jagamist elutähtsate ja oluliste üksuste kategooriate alla ja nende määratluskriteeriumite sätestamist. Selgitus: Jõusoleva direktiivi meetmed digitaalsete teenuste osutajate (DTO) suhtes on ebamäärased ning see on tekitanud olukorra, kus paljud riiklikud kompetentsed asutused ei tea oma kohustusi või õigusi haldamaks DTO-sid. NIS 2.0 muudab direktiivi subjektide kategoriseerimist. Ära kaob eraldi DTO kategooria – DTO alakategooriad jaotuvad elutähtsate ja oluliste üksuste vahel. Oluline vahe elutähtsate ja oluliste üksuste puhul seisneb nende üle peetavas järelevalves: elutähtsatele üksuste puhul toimuks ex ante järelevalve ning oluliste üksuste puhul ex post järelevalve. 5.5 Eesti peab vajalikuks digitaalsete teenuste osutajatele praegusest suurema intsidentide mõjuga seotud vastutuse panemist direktiivis sätestatud nõuete rikkumise eest kõikides liikmesriikides, kus teenust osutatakse. Kuigi jurisdiktsioon DTO-de üle on omistatud liikmesriigile, kus on asjaomase digitaalse teenuse osutaja peamine tegevuskoht EL-is (mis põhimõtteliselt tähendab riiki, kus paikneb teenuseosutaja peakontor liidus), siis neile DTO-dele, kelle asukoht ei ole EL-is, kehtib oma esindaja EL-is nimetamise kohustus. Jõus olev direktiiv ei sea DTO-le kohustust teavitada antud liikmesriigi kompetentset asutust, mis praktikas tähendab, et puudutatud DTO-de üle järelevalvet ei korraldata. Suurem järelevalve digitaalsete teenuste osutajate üle on vajalik just suure turuosaga ettevõtete puhul, kellest paljud on kolmandate riikide ettevõtted. Näiteks hiljuti aset leidnud intsident Google teenustes näitas, et mõjutab kõiki liikmesriike ning miljoneid kodanikke, kuid teavet antud üksusega saab vahetada vaid liikmesriik, kuhu ettevõte EL-is registreeritud on (antud juhul Iirimaa). Vastavale liikmesriigile ei ole antud konkreetseid juhiseid, kuidas teavet üle liidu edastada, mistõttu esineb infosulgusid või viivitusi. Suurem vastutus ei tähenda küll seda, et kõik piiriülesed teenuseosutajad peaksid igas liikmesriigis hakkama läbima rikkumismenetlust, vaid seda, et iga puudutatud LR saaks kaasata oma peamise järelevalvet läbi viiva pädeva asutuse menetlusse ja nii seista oma riigi õiguste eest. 5.6 Eesti toetab riiklike küberturvalisuse strateegiate koostamise nõuete täiendamist ja küberkriisihalduse raamistike välja töötamist, vältides seejuures liigset detailsust. Selgitus: Jõusoleva direktiivi üheks nõudeks olnud riiklike küberstrateegiate koostamine on saanud riiklike küberturbe raamistike oluliseks osaks üle terve liidu. Paljudele EL-i riikidele tähendas direktiivi seatud nõue kõige esimese küberstrateegia koostamist, millega jõudsid osad valmis alles 2019. aastaks. NIS 2.0 on lisaks juba olemasolevatele juhistele lisandunud konkreetsemaid tegevusi suunavad nõuded, kuhu kuuluvad muuhulgas IKT toodete tarneahelate turvalisuse tagamine, IKT toodete juhendite lisamine hankereeglite hulka, turvanõrkuste avaldamise edendamise poliitika ning VKE-de küberkerksuse tõstmise poliitika. Riikliku küberturvalisuse strateegia loomisel tuleb edaspidi jälgida, kas ja kuivõrd jätab NIS 2.0 paindlikkuse jätkata Eesti senist praktikat, kus küberstrateegia on kajastatud erinevates arengukavades ja dokumentides. Leiame, et ka edaspidi peaks olema võimalus käsitleda vajadusel strateegia elemente ka muudes dokumentides, näiteks viitena põhistrateegiale. Juurde on tulnud ka riiklik küberturvalisuse kriisihaldusraamistiku koostamise kohustus, mis näeb ette küberkriisi haldamise kontekstis võimekuste, vahendite ja protseduuride kaardistamist ning selle põhjal riikliku küberturbe intsidendi ja kriisi lahendamise kava loomist. Eestis on vastav kriisireguleerimise korraldus reguleeritud hädaolukorra seadusega25. Toetame põhimõtet, mille kohaselt tuleb ette näha valmisolekumeetmed, sealhulgas näiteks õppuste korraldamine. Samas peaks säilima vormiline paindlikkus. Näiteks ei ole õppuste korraldamine kehtiva hädaolukorra seaduse alusel hädaolukorra lahendamise plaani osa ning asutuste vastavad kohustused, sealhulgas nõuded dokumentatsioonile, on määratletud eraldi. Art. 7 juures võiks olla viide, et riigid arvestaksid oma kriisiohje plaanides ka võimalust käivitada EL küberkriisiohje mehhanism Coordinated Response to Large Scale Cybersecurity Incidents and Crises, millele on vastav viide põhjenduspunktis 27 tehtud. Direktiivi tekstis tuleks mainitud strateegiate teksti jätta vaid olulisem ning nõuded, mida on võimalik siseriiklikult üle võtta – direktiivi tekst võiks olla siinkohal vähem kirjeldav. 5.7 Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil pädevate asutuste vahelise koostöö tõhustamist küberturvalisuse valdkonnas usalduse suurendamiseks ja ühetaolise direktiivi nõuete täitmise tagamiseks. Selgitus: Kuigi liikmesriikide esindajad on lisaks NIS koostöögrupile ja CSIRT võrgustikule omavahel ühenduses ka läbi NIS koostöögrupi alamtöövoogude, puuduvad mitmete küberturvalisust puudutavate teemade arutamiseks ametlikud foorumid. Komisjoni ettepanekuga formaliseeritakse operatiivtasandi platvorm EU CyCLONe, mille eesmärgiks on olla lüli kriisihalduses tehnilise ja poliitilise tasandi vahel. Platvorm alustas tööd juba 2020. aasta septembris, mil viidi läbi Blue OLEx õppus, ent põhineb siiani vabatahtlikkusel. Eesti toetab EL tasandil kriisihalduses sellist koostööd, kus liikmesriikidel (ja mitte komisjonil) on suurem otsustusruum. Samuti saame nõustuda ENISA-le antava rolliga, mille kohaselt täidab amet CyCLONe võrgustiku toetamiseks sekretariaadi ülesandeid. Kuna küberintsidentidel on tänapäeval reeglina mõju ka isikuandmete töötlemisele, oleks praktikate jagamise ja sujuvama koostöö tagamiseks kasulik kaasata koostöögruppi (art. 12 (3) täiendamisega) ka esindaja Euroopa Andmekaitsenõukogust. Samuti toetame infovahetuse tõhustamist NIS ja ECI/CIP direktiividega pädevate asutuste vahel. Komisjon on välja käinud ka mehhanismi, mille alusel viiksid liikmesriikide eksperdid vastastikku läbi hindamisi (peer-review), kus eksperdid läkitatakse suvalise valimi alusel mõnda teise liikmesriiki, eesmärgiga hinnata pädevate asutuste tööd ning strateegiate vastavust direktiivi nõuetele. Selline meetod suurendab vastutustundlikkust, kuna liikmesriigid tunnevad üha enam, et nende tööst sõltub mõne teise riigi ühiskonna turvalisus (erinevalt olukorrast, kus 25 Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017001 hindamisi teeb vaid komisjon – komisjon ning ENISA vaatleksid pakutud raamistiku kohaselt omakorda hindajate tööd). Sarnane positiivne näide on Schengeni hindamine, kus LR teevad vastastikuseid hindamisi Schengen Acquis’ rakendamise kohta. Schengeni hindamine on küll NIS 2.0 pakutud hindamisest põhjalikum ning paika seatud eraldi määrusega 26. Samas tuleks põhjalikumalt analüüsida, kas Eesti jaoks on sobilik, et mõni teine liikmesriik saab juurdepääsu direktiivis välja toodud (nii füüsiliste kui virtuaalsete) elementide hindamiseks. Samuti tuleb hinnata sellise protseduuri mõju halduskoormusele. 5.8 Eesti toetab intsidentidest teavitamisnõuete täpsustamist ja peab vajalikuks raportite esitamise nõuete selgust, vältides seejuures dubleerivaid kohustusi. Operatiivsuse tagamiseks peaksid üksused kõigepealt intsidendist teavitama ja pärast intsidendi lahendamist esitama põhjalikuma raporti. Selgitus: NIS 1.0 on jätnud LRdele paindlikkuse teavitamise tingimuste paika seadmiseks ning selle nõuanded teavitamise puhul on tekitanud olukorra, mis annab direktiivi subjektidele võimaluse intsidentidest mitte teavitada. Samuti on ebamäärane praegune intsidentide raportite esitamise kord – pole ühtset pilti sellest, millal ja kuidas seda teha tuleks. NIS 2.0 kohaselt tuleb intsidentidest teavitada viivitamata ning igal juhul 24 tunni jooksul. Samuti aitab CSIRTide tööd konkreetsemaks muuta uuenenud raportite esitamise kord ja nõuded mõlemale osapoolele - kannatanule ja CSIRTile. Teavitama peab ka küberohtudest, mis oleks potentsiaalselt võinud viia turvaintsidendini. Ohtusid kirjeldatakse NIS 2.0 kui „võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid või neile muul viisil halba mõju avaldada“ (art. 4 lg 7). Oleks oluline seda terminit täiendavalt piiritleda või määratleda, muidu jääb direktiivis ka liialt tõlgendusruumi, mis võib tekitada olukorra, kus: a) teavitatakse kõikidest maailmas avastatud haavatavustest, kuna on võimalik leida viise, kuidas need üksusi ohustada suudavad; või b) ei teavitata ühestki ohust ja väidetakse, et oht oli vaid kaudne ning otsest mõju polnud paistmas. Ohtudest teavitamisel tuleks välja töötada selline kord, kus ohu kadumise korral ei tuleks olukorda kohelda kui intsidenti ning mitte sätestada kohustust sellisel juhul raporteid koostada. Tagamaks võimalikult suur operatiivsus, peaksime esimese „raporti“ asemel kohustama üksuseid esitama „teavituse“, mis sisaldab direktiivis pakutuga sama teavet. Kuu jooksul peaksid üksused olema kohustatud esitama põhjaliku raporti. NIS 2.0 pp 56 kohaselt on liikmesriikidel võimalus luua riigisiseselt nn konsolideeritud intsidentide raporteerimiskeskkond, mida elutähtsad ja olulised üksused saavad kasutada nii küberintsidentide kui ka andmekaitsealaste rikkumiste edastamiseks. Sellise keskkonna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, võimaldades teavitused teha ühest kohast (nn single entry point)27. Läbirääkimiste käigus tuleks välja selgitada, miks direktiivi põhiosa ehk artiklid seda võimalust ei käsitle. Põhjenduspunkt selgitab täiendavalt, et ühtse raporteerimisvormi töötab välja ENISA koostöögrupiga ühiselt. Siinjuures tuleks arvestada asjaoluga, et Euroopa andmekaitseasutused on juba taolise rikkumiste vormi välja töötanud. Teavitamine (ka GDPR ja e-privaatsuse määrusega seonduv) võiks toimuda näiteks otse CERT/CSIRT üksusele, kes saab tagada 24-tunnise valmisoleku ja võime andmeid käidelda. 26 Allikas: https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/schengen/schengen- evaluation_en 27 Seostub VV 25.09.2020 võetud seisukohaga, mille eesmärk on EL-i tasandil teavitamisega seotud dubleerimise vähendamine. Selline korraldus vähendab koormust ettevõtetele ning korrapärastab intsidentide lahendamise siseriiklikku korraldust. Komisjoni on teinud ettepaneku, et pädevad asutused esitaksid igakuise raporti ENISA-le, kus oleks välja toodud ülevaade intsidentidest, küberohtudest, turvanõrkustest ja ohuolukordadest. Seda tuleks RIA hinnangul teha kord poolaastas, aga mitte iga kuu, kuna viimane toob küsitava kasuteguri tingimustes kaasa halduskoormuse ebaproportsionaalse kasvu. Äärmuslikul juhul saab nõustuda raporteerimisega kord kvartalis. 5.9 Eesti arvab, et seoses küberriskide suurenemisega on turvanõuete ajakohastamine vajalik, kuid seda peaks teostama läbi proportsionaalsete ning sihitud meetmete. Selgitus: NIS 2.0 art. 17 on sätestatud uus alus elutähtsate ja oluliste üksuste turvariskide haldamiseks, mis põhineb juhtkonna teadlikkusel ja vastutusel meetmete võtmise eest. Üksuste juhtkond peab selleks regulaarselt läbima koolitusi, läbi mille saaksid nad oskusi ja teadmisi, hindamaks IKT riske ja rakendamaks nende haldamiseks mõeldud praktikaid. Artiklis 17 nõutud vastutus oluliste ja elutähtsate üksuste puhul on selge ja arusaadav. Lõige 2 aga nõuab ka küberturvalisuse koolituste reguleerimist, mis ei ole mõistlik. Taolise punktiga peaks ühel hetkel kaasnema ka järelevalve, mis nii spetsiifiliste nõuete puhul läheks ebamääraseks. Osade väiksemate üksuste jaoks võivad need meetmed liiga koormavaks osutuda. Näiteks võib üksuse juht olla väikse 6 arvutitöökohaga veevärgi juhataja, kellel on sisse ostetud IT-teenus, kui ka riigile kuuluva ning terve riigi võrke haldava ettevõtte juhatuse esimees. Tekib küsimus, kuidas toimuks praktikas kontroll, mitme tunni jagu koolitusi on juhataja aastas läbinud. Art. 18 välja toodud nõuded on liiga spetsiifilised ning üksikutes punktides sellise tasemega, millel ei pruugi subjektil olla piisavalt teadmist (või ka teadmisvajadust) nende konkreetsete meetmete jaoks. Näiteks kasutatakse krüptograafiat info liigutamiseks paljuski juba lõppkasutaja enda teadmata ning krüpteerimine on paljudesse seadmetesse sisse ehitatud ja - lülitatud juba kasutaja teadmata28. Küberturvalisuse meetmete maandamise plaanis selle osa eraldi nõudmine on liigne ning selle asemel võiks nõudeks seada näiteks kaugtöö korralduse eeskirjade koostamise, mis aitaks ära hoida osa küberrünnakutest2930. Kuigi komisjoni valitud suund tugevamate standardite poole on tervitatav, võib antud kontekstis kiiresti jõuda ülereguleerimiseni, pidades silmas üksuste kohustusi jälgida kõiki seoseid ja sidemeid enda tarneahelates ning kasutada mõnel juhul vaid sertifitseeritud tooteid. Hiljutine SolarWinds Orioni intsident näitas, et kasutada võib mistahes tasemel sertifitseeritud tooteid, kuid see ei hoia ära turvaintsidente tarneahelas31. Ettepanek oleks jätta spetsiifilised nõuded riskide maandamise plaanidele kehtestada liikmesriikidele ja nõuda direktiivis plaane, kuidas hallata küberturvalisuse riske lähtudes info ja süsteemide kättesaadavusest, konfidentsiaalsusest ja terviklusest32. Art. 18, mis puudutab komisjoni rakendusakte turvanõuete rakendamise metodoloogias ning art. 19, mis puudutab NIS koostöögrupi, komisjoni ja ENISA läbi viidavad tarneahela riskihindamisi, on vajalikud meetmed direktiivi nõuete ajakohastamiseks direktiivi 28 Komisjoni mõjuhinnangust tuleb välja, et osad LRd on selliseid turvanõudeid juba rakendamas. 29 Allikas: https://www.ria.ee/sites/default/files/2020-10_emotet_ja_kaugtoo_2.pdf 30 Allikas: https://www.ria.ee/et/uudised/trendid-ja-tahelepanekud-kuberruumis-iv-kvartal-2020.html 31 Allikas: https://www.securityweek.com/continuous-updates-everything-you-need-know-about-solarwinds- attack 32 Hetkel jõus KüTS-I lisa turvameetmete kohta: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072018006?dbNotReadOnly=true jõustumisele järgnevate aastate jooksul. Läbirääkimiste käigus tuleks täpsustada art. 19 lg 1 ja lg 2 kooskõla ning ülesannete ja kohustuste jaotuvust. Samuti tuleks täpsustada antud nõuete kooskõla EL-i sertifitseerimisraamistiku tööga (art. 21). Toetame direktiivi jäetud võimalikku paindlikkust võtta vastu teatud tooteid või teatud juhtusid (nagu riiklikku julgeoleku tagamine) puudutavaid sertifitseerimisnõudeid ning viia läbi tarneahelate riskianalüüse, võttes seejuures arvesse ka võimalikke teisi tulevikutehnoloogiaid reguleerivaid horisontaalseid õigusakte EL-i tasandil. Toetame art. 43 ja 47, mis esindavad Eesti varasemat seisukohta, et "...võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise tagamise hankeprotsesside raames oleks liikmesriikidel kohustus hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske. Samuti peaks liikmesriikidel olema selge kohustus arvestada Euroopa Liidu koostatud riskianalüüsidega ja võtta kasutusele Euroopa Liidu välja töötatud tööriistakaste." 5.10 Eesti toetab turvanõrkuseid ja intsidente puudutava teabevahetuse süstematiseerimist, kuid rõhutab, et liiga tihe kohustuslik raporteerimine viib halduskoormuse ebaproportsionaalse tõusuni. Selgitus: Küberturvalisusega seonduva teabe vahetus on direktiivi kontekstis kindlasti tihenenud, seda nii siseriiklikult kui EL-i partnerite vahel. Ent teabevahetust iseloomustavad ka mitmed vajakajäämised - nii EL-i tehnilisel tasandil kui ka LRdes kompetentsete asutuste, OTOde ja ka seadmete tootjate vahel ei toimu teabevahetus piisavalt süstemaatiliselt ning struktureeritult. Puudusi on ka OTOde omavaheline suhtluses. LRd vahetavad omavahel teavet intsidentide kohta NIS koostöörühmas ad hoc viisil. Praegune direktiivi läbiv vabatahtlikkuse printsiip teabevahetuse puhul alati ei tööta. Art. 26 näeb ette elutähtsatele ja olulistele üksustele teabevahetuse kanalite ja platvormide loomise liikmesriigi poolt. Selle korraldamisel on jäetud pädevatele asutustele teatav paindlikkus. Teabe jagamisel on oluline, et ka edaspidi võetaks arvesse erisusi, mille tõttu võib info jagamine olla erinevatel põhjustel keerulisem. Näiteks võib Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti ehk menetlevate asutuste poolt käimasolevate menetluste tingimustes info jagamine olla raskendatud või antud ajahetkel probleemne, kuna see võib kahjustada käimasolevat menetlust. Seega tuleks jätkuvalt silmas pidada paindlikkuse võimalust ja pädevate asutuste praktilisi vajadusi. Samuti toetame ENISA hallatava turvanõrkuste registri loomist, kuid peame oluliseks täpsustada direktiivis, milliseid kanaleid pidi peaks antud teave liikuma (art. 6 lg 2). Ei art. 6 lg 2 ega pp 30 ei anna selgust, kas teabe võib registrisse esitada ka anonüümselt, ilma organisatsioonile endale viitamata, kirjeldades ainult haavatavuse olemust ning milliseid IKT tooteid teenuseid see võib mõjutada. Samuti tuleks artiklit täiendada viitega, et registris toimuv andmetöötlus peab järgima EL-i institutsioonide, organite ja asutuste isikuandmete kaitse määrust 2018/172533. Ulatusliku Euroopa registri loomisel tuleb arvestada ka võimaliku rünnete ja andmelekke võimaluse suurenemisega, mistõttu on eriti oluline vältida olukorda, kus Euroopa küberhaavatavused ja strateegiad ründe tagajärjel avalikuks saavad. ENISA registri lisandväärtus võrreldes USA hallatava CVE turvanõrkuste registriga on asjaolu, et LR saaksid teabe kiiremini (st esimesena) kätte. ENISA-le antavad uued ülesanded jäävad ameti 2019. 33 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=LEGISSUM:4374552 aastal vastu võetud mandaadi sisse, kuid tõstavad oluliselt töökoormust. ENISA-le tähendab see 2022. aastast viie lisaametikoha loomist, eelarvega 0,61miljonit eurot aastas. 5.11 Eesti toetab järelevalvemeetmete laiendamist ja karistuste harmoneerimist isikuandmete kaitse regulatsiooniga. Selgitus: Kui NIS 1.0 jäi järelevalve kontekstis üsna napisõnaliseks, piirdudes normides üldistatult teabe saamise õigusele, siis NIS 2.0 teeb suure sammu liikmesriikide eest erinevate järelevalvemeetmete nimetamisel, mis igal liikmesriigi pädeval asutusel siseriikliku õiguse alusel olema peab. Seega on art. 28-33 kirjeldatud järelevalve protsess uudne lähenemine võrreldes jõus oleva direktiiviga ning viib praegu liikmesriikide endi paika pandud korda sisse olulisi muutusi. Elutähtsate üksuste puhul toimuks järelevalve sarnaselt praeguste oluliste teenuste osutajatele ex ante ning oluliste üksuste puhul sarnaselt praeguste digitaalsete teenuste osutajatele ex post. Viimsel juhul rakendavad pädevad asutused tagantjärele reageerimisel põhinevat lähenemisviisi ehk üldist kohustust nende üksuste üle järelevalvet teha ei ole. See vähendab pädevatele asutustele langeda võivat halduskoormust, mida laienenud skoop ex ante järelevalve näol tooks. Konkreetsem ja suurem hulk minimaalseid järelevalve meetmeid tagab ühtlasema ja kõrgema küberturvalisuse taseme liidu üleselt. Karistuste osas kehtib täna üksnes põhimõte tõhususest, proportsionaalsusest ja hoiatavusest, kuid see on kaasa toonud liikmesriikide üleselt väga erineva lähenemise trahvimäärade osas (alates 1400 eurot - 5 miljonit eurot). NIS 2.0 toob sisse aga trahvile eripreventiivse mõju ehk direktiivis on sätestatud trahvi maksimummäär sarnaselt isikuandmete kaitse üldmäärusega, milleks on vähemalt 10 000 000 eurot või kuni 2% ettevõtja ülemaailmsest aastasest kogukäibest. Kuivõrd isikuandmed on küberrünnakute puhul tihti kesksel kohal, on trahvimäärade ühtlustamine isikuandmete kaitse üldmäärusega oodatav. Direktiivi eelnõu menetlemisel on aga vältimatult oluline austada liikmesriikide karistusõigussüsteeme. Halduskaristuste mõiste EL õiguses on sisustamata ning direktiiv ei tohi kohustada liikmesriike oma sanktsioonisüsteemi põhimõtteid oluliselt muutma. Järgida tuleb ka ultima ratio põhimõtet, st mitte iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. 5.12 Eesti peab oluliseks domeeninimede süsteemi reguleerimisel konkreetsete juhiste väljatöötamist eesmärgiga tuvastada domeeninimede registreeringu taga olevaid isikuid. Selgitus: Kuigi domeeninimede süsteemi teenuse osutajad (DNS) ja tippdomeeninimede registrid (TLD) teenuste pakkujad olid ka NIS 1.0 subjektid, siis varasemalt ei ole reguleeritud domeeniregistris olevate andmete korrektsust ja täielikkust. Sellest tulenevalt ei ole ka paljud TLD registrid pidanud andmete korrektsust ja täielikkust oluliseks. Sõltuvus TLD ja DNS teenustest on ka aastate jooksul kasvanud - tegu on ühtede kriitilisemate internetiteenustega, mille toimepidevust on viimaste aastate jooksul korduvalt proovitud ohtu seada34. Samas leidub liikmesriikides ka positiivseid näiteid neist, kes on süsteemi arhitektuuri loonud juba vastavalt sellele, et registreerijad oleksid tugevalt tuvastatud (digitaalallkiri, ID-kaart, eIDAS). Nendeks näideteks võib tuua Eesti (.ee), Taani(.dk) ja Tsehhi (.cz) registrid. Ka teised TLD registrid hakkavad aga üha enam teadvustama registreeringu taga oleva registreerija andmete olemasolu 34 Allikas: https://www.ria.ee/sites/default/files/2020-05_dns_haavatavusest_nxnsattack_0.pdf tähtsust. Usume, et NIS 2.0 direktiivi eelnõus toodud kohustuse juurutamine aitab liikmesriikides kaasa andmete paremale kvaliteedile domeeniregistrites ning arvatavasti suurendab selline kohustus ka enamate registrite üleminekut registreerijate tugevale tuvastusele. Siinkohal peab direktiivi eelnõud menetledes komisjonilt küsima, milliseid vahendeid saab ja planeerib komisjon TLD registritele pakkuda, et tagada domeeniregistrites andmete korrektsus ja täielikkus. Samuti tuleks direktiivis täpsustada, milline peab olema minimaalne kohustuslik andmete koosseis TLD registribaasis oleva registreerija kohta. Lisaks sellele tuleks läbirääkimiste käigus juriidilised sõnastused vastavusse panna tehnilise reaalsusega (nagu näiteks rekursiivsete nimeserverite puhul). NIS 2.0 pp 60 ja art. 23 näevad ette ka WHOIS domeeninimesid puudutavate andmete jagamist õigustatud isikutele seadusliku ja õigustatud taotluse alusel. See muudatus aitaks kaasa mitmete intsidentide lahendamiseni, mis seostuvad domeeninimede väärkasutamisega. Ettepaneku tekstis pakutud sõnastust tuleks täiendada, et oleks konkreetselt aru saada, kes on direktiivi mõistes „õigustatud taotlejad“, kelleks meie hinnangul võiks olla muuhulgas riiklikud CSIRTid ning õiguskaitseasutused. Samuti pakume välja, et antud teavet oleks võimalik pärida läbi tehniliste vahendite, see tähendab ilma kirjavahetust pidamata. 6. SEISUKOHTADE KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Seisukohtade koostamisel küsiti sisendit Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: elutähtsate teenuste osutajad, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, MTÜ Ravimitootjate Liit, Eesti Post, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Riigiprokuratuur, Andmekaitse Inspektsioon, Haridus- ja Noorteamet, Kaitseliit, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Sihtasutus KredEx, Eesti Interneti Sihtasutus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, e-Riigi Akadeemia, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, NATO Küberkaitsekoostöö Keskus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Infoturbe Assotsiatsioon ja Eesti Pangaliit. Arvamuse andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Post, Andmekaitse Inspektsioon, Kaitseliit, Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja Eesti Infoturbe Assotsiatsioon ning Riigiprokuratuur. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud seletuskirjale. Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Andmekaitse Teadmiseks Inspektsioon 1. Sarnaselt kehtiva NIS direktiiviga välistab NIS 2.0 üldiselt kohaldumise mikro- ja väikeettevõtetele. Samas näeb uue võetud ja osaliselt direktiivi põhjenduspunkt 9 ja artikli 2 lõike 2 punktid (a) - (g) ette juhud, mil direktiivi välistust siiski ei rakendata (st arvestatud, mh kohaldub kõikidele elutähtsatele ja olulistele üksustele sõltumata nende töötajate arvust ja käibest). järgmiselt: Tõepoolest, organisatsioonide olulisust riigi tarbijatele ja majandusele ei saa alati siduda organisatsiooni suurusega. 5.3 Üksuste Näiteks Eestis paigutub valdav osa ettevõtteid mikro-ja väikeettevõtete kategooriasse. Nii mõnelgi neist on turuosaliste määramine – ja tarbijate seas arvestatav mõju. Näiteks e-kaubandus, kus COVID-19 kriisi ajal on ettevõtjad avastanud enda jaoks paindlikkus uusi tegevussuundi (nt toitlustus). Ka inspektsiooni praktika näitab, et näiteks isikuandmetega seotud rikkumisi juhtub rakendada enim just mikro-ja väikeettevõtetes. Tihtilugu on nende põhjusteks just infoturbereeglite nõrk või puudulik nõudeid. rakendamine. 5.7 EL ja Seetõttu soovitame artikli 2(2) loetelu täiendada selliselt, et liikmesriikidel oleks paindlikkus NIS 2.0 nõudeid rahvusvaheline rakendada elutähtsatele ja olulistele üksustele, tulenevalt täiendavalt nende turuosa-ja kliendibaasi suurusest või koostöö – üldisest tuntusest liikmesriigis. Euroopa Andmekaitsenõuk 2. NIS 2.0 artikkel 4 puudutab direktiivis läbivalt kasutatud mõisteid. Sama artikli punkt 17 selgitab internetipõhise ogu kaasamine kauplemiskoha (online market place) tähendust. Punktis viidatakse, et mõiste sisu tuleb lugeda selliselt, nagu kirjas NIS koostöögrupi direktiivi 2005/2009/EC artikli 2 punktis (n). Kahjuks ei õnnestunud viidatud punkti selles direktiivis leida. töösse. Soovitame selguse ja järjepidevuse huvides kasutada kehtiva NIS direktiivi artikli 4 punktis 17 toodud 5.8 Teabevahetus internetipõhise kauplemiskoha selgitust. On oluline,et NIS 2.0 ei kitsendaks internetipõhise kauplemiskoha mõiste – konsolideeritud sisu ja rakenduks jätkuvalt kindlasti ka e-poodidele, kes müüvad enda nime alt erinevaid tooteid ja ei ole ainult intsidentide ostjat-müüjat kokkuviivad vahendusplatvormid (nt Eestis osta.ee või Buduaar.ee). raporteerimiskesk 2 (2) konda välja töötades võtta 3. NIS 2.0 artikkel 12 sätestab koostöögrupi loomise (cooperation group). Nähakse ette, et koostöögruppi kuuluvad arvesse liimesriikide küberturbe asutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) esindajad. andmekaitseasutu Kuna küberintsidentidel on tänapäeval reeglina mõju ka isikuandmetetöötlemisele, oleks praktikate jagamise ja ste poolt välja sujuvama koostöö tagamiseks kasulik kaasata koostöögruppi ka esindaja Euroopa Andmekaitsenõukogust. töötatud Seega teeme ettepaneku artiklit 12 (3) täiendada selliselt, et koostöögrupi liikmena nähakse võimalus ka Euroopa rikkumiste vorm. Andmekaitsenõukogu esindajale. 5.10 Teabevahetus – 4. NIS 2.0 põhjenduspunkt 30 ja artikli 6 lõige 2 paneb ENISA-le kohustuse arendada ja pidada küberintsidendi küsimus, kas põhjustatud või intsidendi käigus avastatud võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ohustavate haavatavuste registrit. haavatavuste infot Registri eesmärk oleks jagada kõigi huvilistega teavet, milliseid ründevektoreid ja haavatavusi liikmesriikide IKT on võimalik sektor on kogenud. See teave aitaks turuosalistel juba ennetavalt rakendada kaitsemeetmeid küberrünnete tõrjumisel. edastada ka anonüümselt. Samuti toetaks järelevalveasutusi nende töös. Põhjendus 30 täpsustab, et teabe esitamine registrisse on vabatahtlik. ENISA töötab välja protseduurid registriteabele ligipääsuks. Kahjuks ei anna artikkel 6(2) ega põhjenduspunkt 30 selgust, kas teabevõib registrisse esitada ka anonüümselt, ilma organisatsioonile endale viitamata, kirjeldades ainult haavatavuse olemust ning milliseid IKT tooteid-teenuseid see võib mõjutada. Seetõttu soovitame artiklit 6(2) täpsustada, kas registris avaldatav haavatavuste teave saabolla ka ilma viiteta konkreetsele teabe esitajale (organisatsioonile). Meie arvates piisaks, kui avalikkusele kättesaadavas teabes on ainult viide teabe esitanud organisatsiooni asukohariigile. Samuti tuleks artiklit täiendada viitega, et registris toimuv andmetöötlus peab järgima isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 nõudeid. 5. NIS 2.0 põhjenduspunkti 56 kohaselt on liikmesriikidel võimalus luua riigisiseselt nn konsolideeritud intsidentide raporteerimiskeskkond, mida elutähtsad ja olulised üksused saavad kasutada nii küberintsidentide kui ka andmekaitseliste rikkumiste edastamiseks. Sellise keskkonna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, võimaldades teavitused teha ühest kohast (nn single entry point). Tõsi, direktiivi põhiosa ehk artiklid seda võimalust ei käsitle. Põhjenduspunk selgitab täiendavalt, et ühtse raporteerimisvormi töötab välja ENISA koostöögrupiga ühiselt. Soovitame põhjenduspunkti 56 täiendada selliselt, et vormi väljatöötamisel konsulteerib ENISA ja koostöögrupp ka Euroopa Andmekaitsenõukoguga. Põhjuseks see, et andmekaitsenõukogu on tänaseks Euroopa andmekaitseasutustega ühiselt andmekaitseliste rikkumiste vormi juba koostanud. NIS 2.0 raames koostatud vorm peaks seega arvestama andmekaitseasutuste juba väljakujunenud tavasid vormi sisule. Eesti Infoturbe Teadmiseks Assotsiatsioon * EISA tervitab tegevusi, mis aitavad ühtlustada nõudeid Euroopa Liidus tegutsevatele ettevõtetele ja elimineerivad võetud ja osaliselt dubleerivat regulatsiooni. arvestatud, mh * NIS2 artiklis 21 on loodud võimalus osade IKT toodete, teenuste ja protsesside kohustuslikuks sertifitseerimiseks järgmiselt: küberturbe riskide parema haldamise eesmärgil. Arvestades tänapäevaste IKT lahenduste keerukust, ristsõltuvusi ja 5.1, pidevas muutuses olemist (tarkvarauuendused, konfiguratsiooniuuendused, jne.) ja sertifitseerimiseks kuluvat aega 5.2 kohaldamisala (tihti mõõdetav aastates), ei pea EISA sertifitseerimise kohustuslikkust mõistlikuks. Parimal juhul näitab sertifikaat, et – antud toode, teenus või protsess oli sertifitseerimistoimingute hetkel (mõni aasta tagasi) sellel hetkel teada oleva info tarkvaraarendajate kohaselt turvaline. See on kallis ning pikk protsess, mis ei anna olulist infot antud IKT toote, teenuse või protsessi lisamine direktiivi turvalisuse kohta hetkeolukorras (vt. ka ROCA-„kriis 2017). Sertifitseerimine võiks jääda vabatahtlikuks viisiks IKT kohaldamisalasse. lahenduse vastase usalduse tõstmiseks läbipaistvuse kaudu. Eelnõus toodud kujul ja eesmärgil EISA kohustuslikku sertifitseerimist ei toeta. * NIS2 artiklis 29 lg 6 on kirjeldatud ettevõtte juhtkonna ja muude seaduslike esindajate vastutusele võtmist direktiivi mittetäitmise puhul. Eelnõu tekstis ja seletuskirjas ei ole selgitatud, milliseid võimalikke lisasanktsioone võrreldes kehtiva õigusraamistikuga on silmas peetud. Samuti ei ole seletatud, millised on praktilised kitsaskohad kehtivates õigusaktides, mis selle ettepaneku on inspireerinud. Antud kujul jääb ettepanek ebaselgeks ja konkreetse põhjenduseta ning EISA seda toetada ei saa. * NIS2 artiklis 31 lg 4 kirjeldatud maksimumtrahv (10MEUR või 2% globaalsest käibest, mis iganes on suurem) on ebaproportsionaalselt kõrge keskmistele ettevõtetele, mille käibenumber algab 10MEURist. Veel ebaproportsionaalsem on see väikestele ja mikroettevõtetele, mis satuvad NIS2 regulatsiooni alla artikkel 2 lg 2 erandite kaudu. EISA soovitab keskmiste, väikeste ja mikroettevõtete maksimumtrahvi puhul kasutada vastavate ettevõtete klassidega proportsionaalseid trahvimäärasid. * NIS2 täpsustab ja laiendab regulatsiooni skoobi alla jäävaid sektoreid. EISA ei tee ettepanekut antud skoopi laiendada, kuid toob välja, et ettepanekus ei kajastu ettevõtted ja asutused, mille puhul võib küberintsidendi tulemusel olla oluline negatiivne mõju ühiskonnale tervikuna või konkreetsemalt NIS2 skoopi jäävatele ettevõtetele ja asutustele: o   küberründetarkvara arendajad (vt. ka EternalBlue juhtum) o   tarkvaraarendajad (tarneahela ründed, nt. SolarWinds juhtum). Eesti Interneti Eesti Interneti SA põhitegevus ehk Eesti maatunnusega tippdomeeni .ee infrastruktuuri (DNS) haldamine, arendamine Teadmiseks Sihtasutus ja turvalisuse tagamine ning domeeninimede registreerimise korraldamine langeb otseselt direktiivi kohaldamisalasse võetud ja osaliselt ning Eesti Interneti SA tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest esitada arvamus antud arvestatud, mh teema kohta. Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanek, mis käsitleb võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrget järgmiselt: taset kogu liidus ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv EL 2016/1148 (edaspidi: NIS 2.0 direktiiv) astub jõulise 5.3 Üksuste sammu küberruumi turvalisuse tagamise suunas, proovides adapteeruda ja leida tasakaalu muutuvas digiühiskonnas. määramine – NIS 2.0 direktiivi artikli 2(a) lõikest (iii) tulenevalt kohaldub käesolev direktiiv olenemata üksuse suurusest kõigile tasakaalu tipptaseme domeeninimede registri (TLD) haldajatele ja tipptaseme nimeserveri teenuse (DNS) pakkujatele. Eesti leidmine ECI/CIP Interneti SA (EIS) on Eesti maatunnusega tipptaseme domeeninimede (.ee) registri haldaja ning osutab tipptaseme 2 direktiivi ja NIS nimeserveri teenust - sellest tulenevalt on EIS hõlmatud direktiivi kohaldamisalaga. 2.0 direktiivi vahel – elutähtsa Oluline, elutähtis ja kriitiline teenus üksuse termini Hetkel on EIS-i põhitegevusega seonduvate süsteemide nõuded, vastutus ja järelevalve reguleeritud küberturvalisuse liigituse täpsus. seaduse (KüTS) alusel, kuna EIS vastab KüTS § 3 lg 1 p-s 8 sätetatule. KüTS § 3 lg 2 alusel on EIS sellisel juhul olulise 5.12 Nõuded teenuse operaator EL 2016/1148 direktiivi (NIS 1.0 direktiiv) tähenduses. NIS 1.0 direktiiv, olles esimene tipptaseme üleeuroopaline küberturvalisust reguleeriv õigusakt, liigitas teenuse pakkujad olulise teenuste operaatoriteks (operator domeeninimede of essential services) ning digitaalse registri (TLD) teenuse osutajateks. Olulise teenuse operaator osutas teenust, mis on oluline elutähtsa ühiskondliku ja/või haldajatele ja majandustegevuse säilitamise seisukohast. NIS 2.0 direktiiv muudab aga varem kehtinud liigitust, luues kaks tipptaseme kategooriat: essential entity ja important entity. Hädavajaliku/elutähtsa teenuse osutaja ehk essential entity termin on nimeserveri sisustatud direktiivi lisa kaudu, sarnaselt NIS 1.0 direktiivis olevale operaator of essential services. Sellest tulenevalt teenuse (DNS) võib järeldada, et Euroopa Komisjon ei ole tahtnud teha kardinaalset muudatust kehtivates liigitustes. Eesti õiguses on pakkujatele – aga tähtis vahet teha olulise teenuse osutajal ja elutähtsatel teenustel, millest viimane on reguleeritud hädaolukorra andmete seadusega ning valdkonna määrustega. Sellest tulenevalt tuleb direktiivi eelnõu aruteludel selgeks teha, olemasolu tähtsus, mis oli uute liigituste kehtestamise eesmärk, kuidas see seondub planeeritava direktiiviga kriitiliste teenuse küsimused osutajatest (Resilience of Critical Entities Directive) ja kuivõrd võiks see mõjutada Eestis hetkel kehtivat liigitust komisjonile oluliste ja elutähtsate teenuste vahel vastavalt küberturvalisuse seadusele ja hädaolukorra seadusele. edasiseks tööks; (2) WHOIS andmete EIS leiab, et TLD registri pidamine ja DNS haldamine peaksid säilima küberturvalisuse seaduse reguleerimisalas kui õigustatud olulised teenused. Kuna DNS teenus on hierarhiline ning ühe serveri maas olekut lõpptarbija ei tunneta, ei oleks mõistlik isikutele ligipääs. DNS teenuse pakkujaid Eesti õiguse kohaselt liigitada elutähtsateks teenusteks hädaolukorra seaduse alusel. Pigem on tegemist teenusega, mis langeks küberturvalisuse seaduse reguleerimisalasse. EIS täidab hetkel suuremaid nõudeid käideldavuse ja toimepidevuse osas, kui olulise teenuse osutajalt nõutakse (toimepidevus 99,6%). TLD haldaja ja DNS pakkujaga seonduv Domeeninimede registri haldajate ja tipptaseme nimeserveri teenuse pakkujate jaoks on suurimaks muudatuseks võrreldes NIS 1.0 direktiiviga täiendav nõue domeeninimede registreerija andmete korrektsuse ja täielikkuse suhtes ning õigustatud isikutele ligipääsu tagamine nendele andmetele. Selline kohustus on sätestatud NIS 2.0 direktiivi eelnõu artikklis 23. Varasemalt ei ole reguleeritud domeeniregistris olevate andmete korrektsust ja täielikkust. Sellest tulenevalt ei ole ka paljud TLD registrid pidanud andmete korrektsust ja täielikkust oluliseks. Samas leidub liikmesriikides ka eeskujulike näiteid, kes on süsteemi arhitektuuri loonud juba vastavalt sellele, et registreerijad oleksid tugevalt tuvastatud (digitaalallkiri, IDkaart, eIDAS) rääkimata andmete olemasolust. Nendeks näideteks võib tuua Eesti (.ee), Taani (.dk) ja Tsehhi (.cz) registrid. Ka teised TLD registrid hakkavad aga üha enam teadvustama registreeringu taga oleva registreerija andmete olemasolu tähtsust. Kindlasti aitab NIS 2.0 direktiivi eelnõus toodud kohustuse juurutamine liikmesriikides kaasa andmete paremale kvaliteedile domeeniregistrites ning arvatavasti suurendab selline kohustus ka emanate registrite üleminekut registreerijate tugevale tuvastusele. Maatunnusega tippdomeeni registrid Euroopas otsivad lahendusi ka üheskoos, provides integreerida üleeuroopalisi lahendusi registreerijate tuvastamiseks. Siiski ei ole hetkel kehtiv eIDASe regulatsioon sellisena praktikas realiseerunud nagu sooviti ning vaja oleks uut ja paremat üleeuroopalist lahendust. Siinkohal peab direktiivi eelnõud menetledes Euroopa Komisjonilt küsima, milliseid vahendeid saab ja planeerib Komisjon TLD registritele pakkuda, et tagada domeeniregistrites andmete korrektsus ja täielikkus. Selge on, et kommunaalteenuste arve ja passi koopia saatmine isiku tuvastamiseks peaks digitaalsuse poole vaatava Euroopa jaoks olema minevik ning keskenduma peaks hoopis üleeuroopalise e-identiteedi loomisele ja rakendamisele, mis võimaldaks tagada pahatahtlike registreeringute ennetamise ning kiire menetlemise rikkumiste korral. Siiski ei peaks direktiiv reguleerima täpseid tehnilisi lahendusi ning andme koosseise, et oleks tagatud võimalus tehnoloogilise arenguga kaasas käia. Artikliga 23(1) ja põhjenduspunktidega 59, 61 seoses tuleb selgeks teha: Milline on minimaalne kohustuslik andmete koosseis, mis peab TLD registry andmebaasis olema domeeninime registreerija kohta ning kas see erineb sellest, mida tuleb kuvada WHOIS-s? Mida peab TLD register minimaalselt ette võtma, et ära hoida, tuvastada ja korrastada ebakorrektsed registreerija andmed? Artikliga 23(2) seoses tuleb selgeks teha: Kuidas peab olema tuvastatav, et esitatud andmed on korrektsed ning isik identifitseeritav? Milline on minimaalne kohustuslik andmete koosseis, et saaks registreerijaga kontakteeruda (hetkel kasutab EIS registreerijatega kontakteerumiseks e-maili ja telefoni)? (3) Oluline muudatus, mis NIS 2.0 direktiivi eelnõu välja pakub artiklis 23(5) on õigustatud isikutele seadusliku ja õigustatud taotluse alusel ligipääsu pakkumine domeeninime registreerimise andme koosseisule. Kindlasti on see muudatus, mida paljud asutused on oodanud - siiski vajaks täpsustamist meetme eesmärk ja kohaldamisala. Näiteks on EIS sõlminud lepingud PPA ja CERT-ga, mille kohaselt vastavad asutused saavad ligipääsu domeeninimega seotud andme koosseisule, et ennetada ja tõkestada pahatahtliku tegevust ning tuvastamaks kiiresti registreerija andmed. Samas oleme me keeldunud väljastamast andmeid advokaadibüroodele ja intellektuaalse omandi kaitse organisatsioonidele, kui õigustus on puudulik. Tunnustame täpsustust, et juriidiliste isikutega seotud andmed peaksid olema avalikud ning ei kuulu GDPR kohaldamisalasse. Artikliga 23(5) seoses tuleb selgeks teha: Kes täpsemalt on õigustatud pääsema ligi domeeniregistri andmebaasis olevatele registreerija andmetele ehk mis tähendab „upon lawful and duly justified requests of legitimate access seekers“? Kas õigus nõuda ligipääsu andmetele on ka teiste liikmesriikide asutustel? Kas andmetele ligipääsu andmiseks peab looma tehnilise lahenduse või esitatakse taotlused individuaalselt e- kirja teel? Hetkel kasutab EIS oma infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamisel kolmeastmelist etalonturbe süsteemi ISKE. Tulenevalt NIS 2.0 direktiivi eelnõu artiklist 18 ja 22 peab turvameetmete süsteem olema jätkuvalt kõrgel tasemel ning olema standardiga kinnitatud. Artikliga 22(1) seoses tuleb selgeks teha: Kas infosüsteemide turvameetmete süsteemi vastavust NIS 2.0 direktiivile võib tõendada ka vastava rahvusvahelise ISO standardiga? Eesti Kaubandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit Teadmiseks Tööstuskoda võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepaneku võetud ja osaliselt (edaspidi: ettepanek) osas, mille eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada hetkel kehtivat võrgu- ja infosüsteemide arvestatud, mh turvalisuse direktiivi. Toome järgnevalt esile mõned ettepanekud ja märkused. järgmiselt: 5.8 Teavitamise 1. Ettepaneku kohaselt on liikmesriikidele jäetud 18 kuud, et direktiiv üle võtta, aga ka asjakohastele ettevõtele peaks kord – olema ettenähtud kindel aeg, mil neil on võimalik end uute kohustustega vastavusse viia. Arvestada tuleb sellega, et teavitamiskohustu ettevõtete halduskoormus suureneb seoses erinevate nõuetega vastavusse viimise ning nende täitmisega. Seega on ste selgus. ettevõtetele vajalik jätta mõistlik aeg, et neil oleks võimalik oma tegevus uute kohustustega kooskõlla viia. 5.9 Riskihaldus – ettevõtte 2. Märgime, et direktiivi kohaldamisala võiks kehtida ainult eelkõige „suurtele ettevõtetele“ ning keskmise suurusega juhtkonnale ettevõtted võiksid olla kohaldamisalast välja jäetud. Eelkõige seetõttu, et direktiivis märgitud nõuete täitmine tooks sätestatud nendele ettevõtetele kaasa liialt suure halduskoormuse ning kulude kasvu. konkreetsed kohustused, sh. 3. Kaubanduskoda on seisukohal, et ettepaneku artikli 31 lõikes 4 sätestatud trahvimäärad on ebaproportsionaalselt koolituste suured (10 miljonit eurot või 2% aastasest ülemaailmsest käibest sõltuvalt sellest, milline neist on suurem). Trahvide läbimise nõude puhul toome esile, et info nende määramise osas on esitatud liialt üldiselt ning neid ei ole piisavalt täpselt sisustatud. kehtestamine. Samuti võivad ebaproportsionaalselt suured trahvid kaasa tuua väiksemate ettevõtete maksejõuetuse. Trahvimäärade suurus peaks olema seotud konkreetsete rikkumiste ning nende raskusastmetega, et ettevõtete jaoks oleks tagatud võimalikult suur õigusselguse määr. 4. Ettepaneku artiklis 17 lõikes 1 on pandud liikmesriikidele kohustus tagada, et elutähtsate ja teiste oluliste teenuse pakkujate juhtivorganid kinnitaksid riskihalduse meetmed, teostaksid järelevalvet nende rakendamise üle ja oleksid vastutavad sätestatud kohustuste mittetäitmise eest. Sama artikli lõige 2 seab liikmesriikidele kohustuse tagada, et juhtivorganite liikmed osaleksid regulaarselt vastavatel koolitustel. Suure tõenäosusega ei ole liikmesriikidel võimalik seda nõuet efektiivselt täita, seega ei pea me mõistlikuks ettepanekus antud kohustuse kehtestamist. 5. Ettepaneku kohaselt on uuendatud ettevõtete teavitamiskorda. Muudatused kehtivas regulatsioonis peavad olema põhjendatud ning arusaadavad. Ettevõtetele on väga oluline, et teavitamiskohustused oleksid võimalikult selged ning kohustuste sisu ja ulatus peaksid olema täpselt määratletud. Samal ajal ei ole mõistlik nõuda liialt detailseid raporteid ning muud infot, millel ei pruugi olla erilist praktilist väärtust (ettepaneku pp 55 ja art 20). Samuti oleme seisukohal, et vaheraporti esitamise nõue võiks olla ettepanekust välja jäetud (art 20 lg 4 p b). 6. Ettepaneku artikkel 29 punkt 5 b kehtestab, et vastutusele võib võtta elutähtsa teenuseosutaja juhtivorgani liikme, kui teenuseosutaja pole täitnud temale direktiivist tulenevaid nõudeid. Samuti näeb antud punkt ette teenuseosutaja koosseisus juhtimisfunktsioone täitva isiku tagasikutsumise, juhul kui selle isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusena ei täida teenuseosutaja temale kohalduvaid nõudeid. Kaubanduskoja arvates ei ole piisavalt põhjendatud ega õigustatud juhtorganite liikmete või juhtimisfunktsioone täitvate töötajate tagasi kutsumine ainuüksi direktiivile mittevastamise põhjusel ning selline nõue sekkub ebaproportsionaalselt suurel määral ettevõtete tegevusse. Riskina tasub mainida, et spetsiifiliste teadmistega isiku tagasikutsumine võib omakorda tekitada situatsiooni, kus tema asemele tuleb isik, kelle jaoks probleemidele lahenduse leidmine võib võtta märkimisväärselt kauem aega ning seetõttu ei saavuta ettevõte võimalikult kiiresti olukorda, kus ollakse nõuetega vastavuses. 7. Rõhutame, et Eesti peaks uuendatud direktiivi üle võtma miinimumnõuetega, mis ei lisaks asjakohastele ettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt halduskoormuse ja kulude tõusu. Eesti Post ASi Eesti Post infoturbejuht vaatas dokumendi läbi ja tõdes, et ettevõtte vaates toimuvad suured muudatused sellega Teadmiseks seoses, kuna oleme nüüd oluliste üksuste kategoorias. Arvestades seda, et Eesti Postile ei ole riiklikud küberturvalisuse võetud nõuded enne kehtinud ning oleme oma küberturvalisuse meetmete valikutes olnud vabad, siis läheb ettevõttel vastavuse saavutamiseks palju aega ning raha. Investeeringute katmiseks aga paraku rahalised vahendid napivad. Kui lühikeses perspektiivis saab ettevõttel olema väga keeruline, siis pikemas perspektiivis on ettevõtte eesmärk jõuda oma turvalisusega palju tugevamale tasemele. Infotehnoloogia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) on analüüsinud teie poolt arvamuse esitamiseks Teadmiseks Telekommunikatsio edastatud Euroopa Komisjoni uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepanekut (edaspidi: NIS 2) ja esitab võetud ja osaliselt oni Liit käesolevaga selle kohta oma kommentaarid, küsimused ja ettepanekud. arvestatud, mh Sissejuhatuseks rõhutame, et NIS 2 puhul on tegemist Euroopa Liidu siseturgu reguleeriva õigusaktiga, mille eesmärk järgmiselt: peab lähtuvalt EL-i aluslepingutest olema siseturu toimimise toetamine. Seetõttu ootavad ettevõtted, et võrreldes hetkel kehtiva võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiviga loob uus NIS 2 direktiiv ettevõtetele paremad võimalused 5.1 – üksustele piiriüleste teenuste osutamiseks. Ettevõtjad ootavad eelkõige, et ühtlustuksid erinevate riikide poolt kehtestatavad nõuetega kohustused ning et poleks topelt regulatsioone ja mitmekordset andmete esitamist erinevates liikmesriikides. vastavusse viimise aja 1. Ettevõtete tegevust otseselt mõjutavad sätted sätestamine 1.1. Kohaldamisala laiendamine ja eesmärgid direktiivi. 1.1.1. Valitud lähenemisviisi põhjendatus 5.2 Kohaldamisala NIS 2 direktiivi eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsist nähtub, et Euroopa Komisjon on valinud küberturvalisuse laiendamine – võimekuse ja intsidentidele reageerimise õigusliku raamistiku uuendamiseks NIS 2 direktiivi süstemaatiliste ja sektorispetsiifilist struktuuriliste muudatuste tegemise, mis laiendab kohaldamisala ja on suunatud suuremate ning olulisemate teenuste e nõuete järelevalvele. Selline valik on pakutud võimalustest selgelt kõige suurema mõjuga ega selgita piisavalt, kuidas on see rakendumine. valik seotud eelpool esitatud NIS senise skoobi positiivsete mõjude säilimisega ning kuidas just selline valik on parim Euroopa toodud puuduste kõrvaldamiseks ning miks seda lähenemist eelistada teistele vähem drastilistele võimalustele. Kui aga Komisjoni selline valik teha, siis on meie ettepanek keskenduda "ainult suurtele teenuse pakkujatele", "piiriülese mõjuga hõlmamine tegevustele" ja "situatsiooniteadlikkuse parandamisele teenusepakkujate juures". Hetkel on küll tehtud tugev direktiivi alla. strateegiline valik, kuid direktiivi sõnastus seda valikut ei peegelda. 5.3 Üksuste määramine – 1.1.2. Usaldusteenused kohustus liikmesriikidele NIS 2 direktiivi eelnõu seletuskirjast nähtub, et NIS 2 direktiivi väljatöötamiskava üheks eesmärgiks on laiendada määratleda direktiivi kohaldamisala kriitilistele sektoritele ja teenustele, millel puudub sektori spetsiifiline regulatsioon. Direktiivi üksused ning eelnõu põhjenduspunkti 48 kohaselt hõlmatakse direktiivi kohaldamisalasse muuhulgas ka usaldusteenused ja nende teavitada sellest osutajad, et nemad ja nende pädevad asutused võiksid saada kasu direktiiviga sätestatud regulatsioonist. Sama üksuseid. põhjenduspunkt ja NIS 2 direktiivi artikkel 39 näevad ette usaldusteenuste ja nende osutajatele kohalduva Euroopa 5.6 Siseriiklikud Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike küberturvalisuse usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (eIDAS määrus) teatud artiklite raamistikud – tühistamise. Vastavad artiklid asendatakse direktiiviga, millest tulenevalt jääb ebaselgeks väljatöötamiskava viidatud liigne detailsus eesmärk. Sellest tulenevalt pole ITL-i hinnangul otseselt põhjendatud direktiivi kohaldamisala laiendamine strateegiate usaldusteenustele ja nende osutajatele. koostamise nõuetes. NIS 2 direktiivi lisa 1 täpsustab, et direktiivi kohaldamisalasse kuulub ka eIDAS määruse artikkel 3 punktis 19 5.8 Teavitamise sätestatud usaldusteenuse osutaja. ITL-i hinnangul ei peaks vaikimisi kõik usaldusteenuste osutajad kuuluma direktiivi kord – kohaldamisalasse, vaid teenuse osutajaid peaks eristama lähtuvalt nende poolt osutatavatest usaldusteenustest. Nii ei teavitamiskohustu ole meie arvates näiteks kvalifitseeritud e-tempel või kvalifitseeritud ajatempel käsitletav elutähtsa teenusena direktiivi ste selgus. mõttes, küll aga liigitub selle alla näiteks kvalifitseeritud e-allkirja teenus. Samuti peaks meie hinnangul kaaluma, kas 5.9 Riskihaldus – NIS 2 direktiivi kohaldamisalas peaksid olema teavitatud e-identimise süsteemid. Lisaks peaks direktiivi ettevõtte kohaldamisalasse kuuluma ka liikmesriikide usaldusnimekirjad, Euroopa Komisjoni hallatav e-identimise süsteemide juhtkonnale nimekiri ja piiriüleseks autentimiseks kasutatav eIDAS node. sätestatud konkreetsed 1.1.3. Digitaalsete teenuste osutajad kohustused, sh. Digitaalsete teenuste osutajatest veebiturud ja veebipõhised otsingumootorid on NIS 2 kohaselt nüüd olulised üksused koolituste ja pilveandmetöötluse teenuse osutajad elutähtsad üksused. Nende definitsioone on uuendatud. Nüüd oleks vaja läbimise nõude MKM-i poolt hinnata, kas uued definitsioonid võimaldavad Eestis määratleda üheselt selgelt, kes Eesti kehtestamine. ettevõtetest vastavate üksustena tegutsevad. Kehtiva NIS direktiivi ja Eesti küberturvalisuse seaduse alusel on nende määramine tekitanud praktikas palju segadust, mistõttu on väga oluline tagada, et uus regulatsioon on selles küsimuses piisavalt selge. 1.1.4. Nimekirja koostamine ja ettevõtjate teavitamine NIS 2 direktiivi artikkel 2 lõiked 1 ja 2 sätestavad üksused, kes langevad direktiivi kohaldamisalasse. Kuigi ettepaneku lisad 1 ja 2 sätestavad konkreetsed valdkonnad, milles tegutsevatele ettevõtetele NIS 2 laieneb, sätestab NIS 2 art 2 lg 2 meie hinnangul küllaltki keerulise valemi regulatsiooni subjektide määramiseks. See viib meie hinnangul ebaühtlase tulemini direktiivi rakendamisel liikmesriikides. NIS 2 artikkel 2 lõige 2 sätestab liikmesriikide kohustuse koostada vastavatest üksustest nimekiri ja edastada see Komisjonile. Samuti on liikmesriikidel nimekirja regulaarse ülevaatamise ja uuendamise kohustus. Artikkel 2 lõikest 2 ei ole aga välja loetav liikmesriikide kohustus teavitada nimekirja kantavaid üksuseid, mis võib kaasa tuua olukorra, kui näiteks ettevõtete suhtes tehakse tagaselja otsus ja nendele kehtestatakse kohustused neid teavitamata (võrdluseks võib tuua kriitilise infrastruktuuri direktiivi ettepaneku artikkel 5 lõike 3, kus on liikmesriikidele sätestatud kohustus teavitada neid teenuse pakkujaid, keda liikmesriigid on hinnanud elutähtsate teenuste pakkujateks). ITL-i hinnangul on vastavasse nimekirja langevate ettevõtete ja muude üksuste teavitamine hädavajalik, vastasel juhul ei pruugi nendel olla võimalik viia oma tegevus vastavusse antud direktiivi nõuetega. Juhime ka tähelepanu, et nimekirjast tuleb liikmesriigil Euroopa Komisjoni teavitada 6 kuud peale NIS 2 direktiivi ülevõtmise tähtaega, aga kohustused jõustuvad kohe direktiivi ülevõtmisel, üleminekuaega ei ole vastavalt NIS 2 art 38 ette nähtud. Leiame, et see nimekiri tuleb koostada enne direktiivi jõustumist, et ettevõtted saaks teada, et vastav regulatsioon neile kohalduma hakkab. 1.1.5. Avalik sektor ITL toetab NIS 2 kohaldamisala laiendamist avaliku sektori asutustele. Samas soovime tähelepanu juhtida, et meie hinnangul peaks NIS 2 direktiivis olema ka otseselt sätestatud direktiivi kohaldumine Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud teenustele. Seda tulenevalt asjaolust, et kui Komisjoni seal ei ole, siis on keeruline rääkida ka direktiivi kohaldumisest Komisjonile. 1.2. Liiduülene ühtlustamine NIS 2 ettepaneku eesmärk on saavutada liiduüleselt suurem harmoniseerimine. Samas määratakse ettepanekuga ainult miinimumharmoniseerimine – vastavalt NIS 2 art 3 võivad liikmesriigid endiselt rangemaid reegleid kehtestada. Palume selgitust, miks on otsustatud jätkata miinimumharmoniseerimisega. Erisused jäävad ka regulatsiooni subjektide osas, kuna liikmesriikidele jäetakse pädevus NIS 2 art 2 lg 2 kohaselt pädevus siseriiklikke eripärasid arvesse võtta ning erandeid teha. See tähendab, et üks ettevõtte võib siiski olla elutähtsa või olulise teenuse osutaja ühes liikmesriigis ja teises mitte. 1.3. Kohustused ettevõtetele 1.3.1. Leiame, et NIS 2 sisalduvad kohustused ettevõtjatele on sätestatud liiga detailselt. 1.3.2. NIS 2 direktiivi artikkel 17 lõige 1 paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et elutähtsate ja teiste oluliste teenuse pakkujate juhtivorganid kinnitaksid riskihalduse meetmed, teostaksid järelevalvet nende rakendamise üle ja oleksid vastutavad antud artiklis sätestatud kohustuste mittetäimise eest. Lõige 2 paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et juhtivorganite liikmed osaleksid regulaarselt vastavatel koolitustel ja omandaksid vastavaid teadmisi ning oskusi. 1.3.3. NIS 2 direktiivi artikkel 18 lg 2 punkt d kohustab ettevõtjaid hindama tarneahelate turvalisust. Tarneahelate riski hindamine on regulatsiooni mõttes uues teema. NIS 2 artikli 19 kohaselt võidakse ka liidu tasandil hakata läbi viima kriitiliste tarneahelate riskihindamisi. Samas jääb lahtiseks, millised tagajärjed sellise riskihindamisega kaasneksid. 1.3.4. Intsidentidest teavitamine 1.3.4.1. Ettevõtetele on väga oluline, et teavitamiskohustused oleksid väga selged. Muuhulgas peab olema selge kohustuse ulatus. NIS 2 ettepanekuga muudetakse intsidentidest teavitamiskorda oluliselt, aga hetkel pole lõpuni selge, kas nendest muudatustest oleks praktikas ka kasu. Oleme seisukohal, et kõik muudatused kehtivas regulatsioonis peavad olema põhjendatud ning lahendama praktikas esile kerkinud probleeme. 1.3.4.2. ITL on varasemalt asunud seisukohale, et ohu toomine intsidendi definitsiooni muudab regulatsiooni segaseks, kuivõrd oht intsidendi tekkimiseks on pidev, mistõttu oleks väga keeruline aru saada, millest tuleb teavitada. NIS 2 art 20 lg 2 kohaselt tuleb siiski (olulisest) ohust teavitada. Oleme seisukohal, et kui tõesti soovitakse NIS 2-ga reguleerida ka ohust teavitamist, siis tuleb intsidendi ja ohu teavitused üksteisest selgelt eristada. Ohust teavitamisel peavad kehtima lihtsamad reeglid, mis võtavad arvesse seda, et oht ei pruugi praktikas realiseeruda. Näiteks ohust teavitamise järel ei peaks olema kohustust alati raportit esitada juhul, kui hiljem selgub, et mõju puudub või on väike. 1.3.4.3. NIS 2 kohaselt saab raporteerimine olema kolmeastmeline. Kõigepealt intsidendist teavitamine 24h jooksul, siis võimalus küsida vaheraportit (art 20 lg 4 p b) ja seejärel kuu jooksul lõplik raport. ITL teeb ettepaneku jätta vaheraporti küsimise õigus NIS 2-st välja. 1.3.4.4. Läbi NIS 2 ettepaneku (pp 55 ja artikkel 20) rõhutatakse lõpliku raporti põhjalikkuse ja detailsuse vajadust. ITL peab seejuures oluliseks, et arvestatakse järgmist: ITL-i hinnangul on ebatõenäoline, et liikmesriigid suudavad praktikas tagada artiklis 17 nendele pandud kohustuste täitmise. (i) riigile ettevõtte siseinfo avaldamisel peab olema selge eesmärk. On oluline, et riik ei hakkaks taolist informatsiooni koguma põhimõttel „igaks juhuks“, riigi ootus ei saa olla ettevõttelt detailse retro saamine. Vastupidi, intsidendist ja selle lahenduskäigust täpse informatsiooni saamine peab toimuma üksnes vajaduspõhiselt, põhjendades, millist detaili ja milleks vaja teada on. Vastasel juhul tekib riiki lihtsalt üks andmebaas, mille praktiline väärtus on selgusetu. Arvestades kübermaailma olemust, siis ajaloolise sündmuse detailne säilitamine ei oma vääramatult tähtsat väärtust. Iga infokillu kogumisel on vaja teada selle eesmärki, kellele seda vaja on ja mis selle teadmisega tehakse. Samuti kes sellele infole ligi pääseb, sealhulgas peavad olema määratud ligipääsu haldamise printsiibid (minimaalsuse printsiip) ning kaua infot säilitatakse. Statistilisel eesmärgil võib koguda anonüümset infot mõju ulatuse ning juurpõhjuse kohta. Sellest edasi täiendav detailsus ja riigiasutuse konkretiseeritud päring võib osutada vajalikuks näiteks kui juurpõhjus x sagedus kasvab. (ii) koondunud informatsioon on juba iseenesest risk. Jätkates ülaltoodut, tekiks teatud riigiasutusse kogumina detailne informatsioon, millised olid ühe või teise ettevõtte meetmed küberrünnakute korral. Tekiks informatsioon mitte enam ainult riskianalüüside ja turvameetmete kirjeldamise pinnalt, vaid reaalsete intsidentide ja selle lahendamise kajastus. Ilmselgelt taoline kõigi ettevõtete kohta kokku koondatud andmebaas on omakorda risk. 1.3.4.5. NIS 2 direktiivi artikkel 26 paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel üksustele on tagatud võimalus küberjulgeoleku-alase teabe vahetamiseks ilma, et see mõjutaks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist. Teabena käsitletakse muuhulgas erinevaid ohte, haavatavusi, teavitusi ja intsidente. ITL-i arvates peaks direktiiv teabe edastamisel, mis on suunatud intsidentide lahendamisele, sisaldama erisust isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise osas. Ehk intsidendi lahendamiseks peaks olema võimaldatud teabe (näiteks logi) edastamine, mis võib sisaldada ka isikuandmeid, loomulikult eeldusel, et sellise andmete töötluse näol ei ole tegemist tahtliku väärkasutusega. 1.3.5. Sertifiseerimine NIS 2 direktiivi artikkel 21 loob üsna ühemõtteliselt kohustusliku küberturbe toodete sertifitseerimise mehhanismi, mida on Cybersecurity Act'i loomisest alates proovitud näidata vähetõenäolise ja kui siis väga kitsalt sihitud meetmena. Siin on see toodud ka liikmesriikide tasandile ilma eriliste piiranguteta. ITL ei toeta kohustuslikku sertifiseerimist. Peame väga oluliseks, et kui kaalutakse sertifitseerimise muutmist kohustuslikuks, siis peab selleks kehtestama väga selge ja läbipaistva protsessi, mis on harmoniseeritud ja ühesugune kõigis liikmesriikides ning kehtib ainult valdkondades, milles on liikmesriigid kokku leppinud. Vastsel juhul näeme tõsist ohtu tehnoloogiate piiramisega turutõkete tekitamiseks liikmesriikide poolt. 1.4. Järelevalve ja sanktsioonid 1.4.1. NIS 2 artikkel 29 lõige 4 punkt b paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et elutähtsate teenuste osutajate pädevatel asutusel on volitus kehtestada siduvaid suuniseid või nõuda teenuse osutajatelt puuduste või rikkumiste kõrvaldamist. ITL-i hinnangul ei ole pädevale asutusele siduvate suuniste andmise volitus õigustatud. Pädeva asutuse volitus võiks olla taandatud näiteks kriitilise märkuse tegemisele puuduste kõrvaldamiseks. 1.4.2. NIS 2 artikkel 29 punkt 5 a sätestab sisuliselt, et kui elutähtsa teenuse osutaja ei täida NIS 2 direktiivist temale tulenevaid kohustusi, peavad liikmesriigid tagama, et sellisel juhul on võimalik peatada või lõpetada viidatud teenuse osutaja kõik või osalised teenused. Meie arvates läheb see vastuollu elutähtsa teenuse kontseptsiooni kui sellisega (ehk elutähtis teenus on riigi toimimise seisukohalt kriitiline) ja on vastuoluline. Juhul, kui selline piiramine siiski toimub, eeldab see väga täpseid tingimusi (üheselt selgete piiramise aluste sätestamist) ja protseduuri. Oleme seisukohal, et tegemist on äärmusliku meetmega ning me ei toeta sellise õiguse lisamist NIS 2 direktiivi. Pigem tuleks meie hinnangul tegeleda sellega, et välja töötada regulatsiooni, kuidas riik saab ettevõtteid aidata intsidentide kiirel lahendamisel. 1.4.3. NIS 2 artikkel 29 punkt 5 b lubab vastutusele võtta elutähtsa teenuse osutaja juhtivorgani liikme, kui teenuse osutaja pole täitnud temale direktiivist tulenevaid nõudeid. Samuti näeb antud punkt ette teenuse osutaja koosseisus juhtimisfunktsioone täitva isiku tagasi kutsumise, juhul kui selle isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusena ei täida teenuse osutaja temale kohalduvaid nõudeid. ITL-i hinnangul ei ole õigustatud juhtorganite liikmete või juhtimisfunktsioone täitvate töötajate tagasi kutsumine direktiivile mittevastamise põhjusel ja meie arvates riivab antud punkt ka Eesti tsiviil-, ühingu- ja tööõigust. 1.4.4. NIS 2 artikkel 31 lõige 4 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et artiklites 18 või 20 sätestatud kohustuste rikkumise korral kohaldatakse teenuse osutajatele haldustrahvi maksimummääras 10M EUR või 2% aastasest ülemaailmsest käibest, sõltuvalt, milline neist on suurem. ITL ei toeta viidatud väga suuri trahvimäärasid, kuivõrd need on selgelt ebaproportsionaalsed ja samuti võivad seesugused trahvimäärad kaasa tuua väiksemate teenuse osutajate maksejõuetuse. Kindlasti pole õigustatud trahvisumma kujunemine "milline neist on suurem" põhimõttele tuginedes. Kui tekib kohustus kasutada ainult sertifitseerituid tooteid või teenuseid, siis peavad olema ette nähtud ka ülemineku mehhanismid (sh üleminekuaeg) ning erandite võimaldamise mehhanismid, juhuks kui sertifitseeritud toodet turul üldse ei leidu. Juhime tähelepanu, et kehtiv NIS trahve ei käsitle. Seetõttu on üllatav NIS 2 ettepaneku retoorika, mis lausa julgustab ja soovitab liikmesriikidel trahve määrata. Samas on trahvid sisse kirjutatud üldsõnaliselt, täpselt sisustamata, millised rikkumised täpselt niivõrd määrava loomuga on. Üldsõnaliste kohustuste eest ühetaolise kõrge trahvimäära kehtestamine ei ole kuidagi proportsionaalne. Näiteks ei saa puudujääki ettevõtte raporteerimise protsessis käsitleda määrava turvariskina. Palume trahvimäärade suurus üle vaadata ja diferentseerida seostades konkreetsed trahvimäärad konkreetsete sätete rikkumistega. Lisaks palume selgitada trahvide vajadust mõju ulatuse kaudu. Nimelt tuleb hinnata, mis tegelikult teatud intsidendi tulemusena juhtuda saab. Kui puudulike meetmete rakendamise tulemusena on riive andmekaitsereeglitega, tulevad trahvid GDPR-ist niikuinii. Kui puudulike turvameetmete rakendamise tulemusena tekib katkestus elutähtsa teenuse osutamises, on nende eest vastutus omakorda mujal aktides. Nii paistabki hetkel, et NIS2 ülimalt kõrged trahvimäärad saaksid rakenduma formaalsetele rikkumistele ja sellist riigi sunnijõudu ei saa kuidagi toetada. Lisame, et arvestama peab, et NIS direktiiv on Eesti küberturvalisuse seadusesse on üle võetud märksa laiema skoobiga kui NIS seda nõudis. Seega kui nüüd KüTS-i kirjutatakse sisse suured trahvimäärad, siis tuleb ka kogu seadus lükata samadesse raamidesse, mida NIS 2 ka tegelikult nõuab. 1.4.5. NIS 2 direktiivi artikkel 32 kirjeldab liikmesriikide tegevust isikuandmetega seotud rikkumiste korral. Arvestades direktiivis sätestatud lex specialis põhimõtet, ei ole meie hinnangul põhjendatud direktiivis viidatud rikkumiste käsitlemine. Isikuandmete kaitse ja sellega seonduv regulatsioon on sätestatud andmekaitse üldmääruses (GDPR) ja see on meie hinnangul piisav. Igal juhul on oluline vältida dubleerimist, kui vastavad rikkumised on kaetud juba andmekaitse üldmäärusega (GDPR). Üheks lahenduseks võib olla see, kui NIS 2 kohase intsidendi puhul rikkumine hõlmab endas ka isikuandmetega seonduvat rikkumist ja seda menetletakse GDPR-i järgi, siis ei kohaldata paralleelselt mitme direktiivi/määruse või seaduse alusel sanktsioone, vaid need menetlused liidetakse. 1.5. Jõustumine ja rakendamine 1.5.1. NIS 2 art 38 kohaselt on liikmesriikidel aega direktiiv üle võtta 18 kuud, aga ettevõtjatele kehtestavate (uute) kohustuste osas ülemineku aega ei ole. Leiame, et sellist ülemineku aega on vaja, kuna direktiivi kohaldamisala laieneb oluliselt ja ettevõtete kohustused suurenevad, mis toob kaasa ka muudatusi hetkel sisse töötatud protseduurides. 1.5.2. NIS 2 ettepanek näeb ette mitmeid rakendusakte ja delegeeritud akte. Peame oluliseks, et neid menetletakse kiiresti, et ettevõtetel oleks võimalikult ruttu selge neile rakenduvate kohustuste tegelik ulatus. Ebamäärasust suurendab see, et teatud küsimustes (nt teavitatavate intsidentide ning nende sisu kohta) võivad, aga ei pruugi tulla rakendusaktid (NIS 2 art 20 lg 11). ITL-i hinnangul on väga vajalik täpsustada ja konkreetsemalt kirjeldada, millised on olulise mõjuga intsidendid, millest kindlasti tuleb teavitada. Hetkel on praktikas olukord, kus RIA küsib raporteid iga intsidendi kohta olenemata, kas see on olulise mõjuga. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et delegeeritud akte peaks pigem olema vähem ja neil peab olema direktiiviga etteantud väga selge skoop. 2. Seosed sektorspetsiifiliste regulatsioonidega (sidekoodeks, eIDAS, finants, …) NIS 2 direktiivi põhjenduspunkt 12 sätestab, et kui sektorspetsiifiline Euroopa Liidu õigusakt näeb ette direktiivi kontekstis elutähtsa teenuse osutaja kohustuse rakendada riski meetmeid või teavitada märkimisväärsetest küberohtudest, millel on vähemalt samaväärne mõju kohustuste mõttes, mis on sätestatud direktiivis, kohalduvad sektorspetsiifilised sätted (sealhulgas järelevalvet ja jõustamist käsitlevad sätted). Samas on antud komisjonile õigus anda juhiseid eriõiguse rakendamise kohta. ITL-i hinnangul on erinevate regulatsioonide koosmõju ja rakendamine ebaselge, lisaks jätab NIS 2 ettepanek mõnes kohas õiguse valida, kas juhinduda eriõigusest või NIS 2 direktiivis sätestatust. Peame siiski positiivseks, et vähemalt teatud sektorite puhul on üheselt välja toodud, et NIS 2 asendab sektorspetsiifilise regulatsiooni (elektrooniline side ja usaldusteenused) ning ettevõtted ei pea ise hindama, kas uus regulatsioon on samaväärne või mitte. Samas on raske mõista NIS 2 ettepaneku põhjenduspunkti 49, mis lubab teatud sidekoodeksi (direktiiv 2018/1972) alusel kehtestatud nõuded kehtima jätta. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et ettevõtete jaoks on lihtsam rakendada sektorspetsiifilisi õigusakte, kuna need annavad ettevõtete kohustustest selgema pildi. 3. Pigem riigile suunatud teemad (strateegiad, infovahetus teiste riikidega) 3.1. Strateegiad 3.1.1. NIS 2 direktiivi artikkel 5 lõige 1 paneb liikmesriikidele kohustuse võtta vastu riiklik küberjulgeoleku strateegia, milles on määratletud strateegilised eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks rakendatavad poliitika ning regulatiivsed meetmed. Artikkel 5 lõige 2 sätestab strateegia kohustuslikud elemendid ja lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus teavitada oma riiklikud küberjulgeoleku strateegiad Euroopa Komisjonile. Seejuures on liikmesriikidel õigus jätta teavitamata informatsioon, mis on nendele rangelt vajalik riikliku julgeoleku säilitamiseks. 3.1.2. NIS 2 direktiivi artikkel 5 lõige 1 sätestab nõuded riikliku küberjulgeoleku strateegia sisule. ITL-i hinnangul ei peaks direktiiv seesuguse detailsusega kirjeldama, mida strateegia peaks sisaldama. Strateegia on oma olemuselt dokument, mis sisaldab üldisi eesmärke ja tegevussuundi ning meie arvates ei ole õigustatud detailsusaste, millega direktiiv liikmesriikide strateegiate sisu määrab. 3.2. Küberturbe üksused 3.3. Koostöö ja infovahetus riikide vahel 3.3.1. NIS 2 direktiivi artikkel 16 sätestab liikmesriikide küberjulgeoleku poliitikate vastastikuse hindamise mehhanismi. ITL-i hinnangul jääb ebaselgeks sellise protsessi vajalikkus, samuti, millistest vahenditest vastastikune hindamine läbi viiakse ja kes seda kontrollib. Samuti sooviksime näha viiteid praktikale, mis seesugust protsessi õigustab. 3.3.2. NIS 2 rõhutab tugevalt EL keskselt info koondamise vajadust. Ka siinkohal juhime sarnaselt punktile 1.3.4.3 tähelepanu, et iga jagatud infokild peab olema põhjendatult vajalik ja igasugusest taolisest andmebaasist tulenev kasu peab üle kaaluma koondunud informatsioonist omakorda tekkiva riski. Meie hinnangul on viidatud artikli põhjal ebaselge, millises ulatuses on liikmesriigil õigus jätta edastamata artikkel 5 lõikes 2 sätestatud teave. Samuti võib erisuse loomine riiklikku julgeolekut puudutava teabe osas kaasa tuua olukorra, kus liikmesriigid jätavad siseriiklikult rakendamata direktiivis sätestatud meetmeid ja põhjendavad vastava teabe mitte edastamist viitega riikliku julgeoleku tagamiseks vajalikule teabele. Direktiiv sätestab koostöö ja CSIRT võrgustikule ranged reeglid, samas kui EU-CyCLON-le on antud õigus kehtestada oma tegevusreeglid. Meie hinnangul on tegemist ebaühtlase regulatsiooniga, mida peaks ühtlustama. Toetame pigem seda, et NIS 2 ei sätestaks niivõrd üksikasjalikke reegleid ja jätaks koostöövõrgustikele rohkem vabadust oma tegevuse korraldamisel. 4. Seosed Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi 2008/114 muutmise ettepanekuga 4.1. Kuigi MKM saatis arvamuse avaldamiseks ainult NIS 2 ettepaneku, analüüsisime me ka sellega koos avaldatud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi 2008/114 ettepanekut (edaspidi: ECI 2). Saame aru, et NIS 2 eesmärk on käsitleda ohte veebiruumis ja ECI 2 eesmärk on suurendada kriitilise tähtsusega üksuste vastupanuvõimet väljaspool küberruumi varitsevate ohtude suhtes. 4.2. Peame väga oluliseks, et NIS 2 ja ECI 2 ettepanekut menetletakse Eestis tihedas koostöös ja eriti oluline on koostöö ning kattuvate kohtade läbimõtlemine NIS 2 ja ECI 2 ülevõtmisel Eesti õigusesse, et ennetada probleeme, mis praegu praktikas esinevad seoses ebaselgusega küberturvalisuse seaduse ja hädaolukorra seaduse rakendamise ning nende kohaldamisalade eristamisega. 4.3. Kuna need kaks direktiivi ettepanekut on üksteisega tihedalt seotud, peame oluliseks tuua siinkohal MKM-ile teadmiseks ja arvestamiseks välja järgmised ECI 2 ettepanekuga seotud teemad: 4.3.1. Kohaldamisala – palume MKM-i hinnangut, kas kõik ECI 2 lisas 1 nimetatud sektorid on põhjendatud ning kellele Eestis ECI 2 kohalduma hakkaks? ITL toetab ECI 2 artiklit 5, mille kohaselt peab riik need üksused selgelt määratlema. Selles artiklis sisalduvad tähtajad vajavad aga veel analüüsimist (nt kohustuste jõustumine 6 kuud peale nimetamist või nimekirja ülevaatamine 4 aasta tagant). 4.3.2. Seosed sektorspetsiifilise regulatsiooniga – ECI 2 art 1 lg 3 kohaselt kehtib sektorspetsiifiline regulatsioon direktiiviga reguleeritavas valdkonnas siis, kui see on samaväärne või karmim. Ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline, et nad teaks milline regulatsioon nende osas kohaldub. Meie hinnangul aitaks suuremale selgusele kaasa see, kui EK kaardistaks, millistes valdkondades kehtib sektorspetsiifiline regulatsioon ning jätaks need valdkonnad vastavalt kas direktiivi kohaldamisalast selgesõnaliselt välja või tühistaks sektorspetsiifilise regulatsiooni, kui selle tase on madalam. Samas on need kaks direktiivi üksteisega tihedalt seotud, viitavad üksteisele ning suunavad rakendavad asutused koostööd tegema. Kuigi ECI 2 art 1 lg 2 kohaselt ei sekku ECI 2 NIS 2 valdkonda, sätestab ECI 2 art 7 lg 1, et direktiivi lisas nimetatud panganduse, finantsturgude ja digitaalse taristu ettevõtteid koheldakse kriitiliste üksustega samaväärsetena ning nende osas kohaldatakse ECI 2 teatud artikleid. Palume MKM-i selgitust, kuidas teie aru saate nende kahe ettepaneku kokkupuute kohtadest. Kas ECI 2 kohaselt on NIS 2 alusel elutähtsaks ettevõtjaks määratud isikud ka üldisemate vastupanuvõime suurendamise kohustuste subjektiks (nagu väidetakse NIS 2 ettepaneku seletuskirjas lk 2)? Vastupidi on olukord selgem: vastavalt NIS 2 art 2 lg 2 punktile g kohaldub NIS 2 kõigile ettevõtetele, kes on määratud kriitilisteks üksusteks ECI 2 kohaselt. 4.3.3. ITL toetab, et ECI 2 ei sisalda erinevalt NIS 2 ettepanekust rahaliste karistuste määrasid, vaid vastav pädevus on jäetud liikmesriikidele. 4.3.4. ITL peab positiivseks seda, et pärast direktiivi ülevõtmist jäetakse veel 6-kuuline üleminekuaeg. Meie hinnangul tasub kaalumist ka NIS 2 direktiivis ettevõtjatele kohustuse jõustumiseks üleminekuaja sätestamine. Justiitsministeeriu Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu: COM(2020) 823 Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN Teadmiseks m PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on measures for a high common level of cybersecurity across the Union, võetud ja osaliselt repealing Directive (EU) 2016/1148 mitteametlikult, kuivõrd põhimõttelisi märkusi ei ole. arvestatud, mh järgmiselt: Siiski soovib meie karistuspoliitika osakond võimalusel rõhutada järgmist. Direktiivi eelnõu menetlemisel tuleb austada 5.11 Järelevalve ja liikmesriikide karistusõigussüsteeme. Halduskaristuste mõiste EL õiguses on sisustamata ning direktiiv ei tohi trahvid – kohustada liikmesriike oma sanktsioonisüsteemi põhimõtteid oluliselt muutma. Järgida tuleb ka ultima ratio põhimõtet, Direktiivi eelnõu st mitte iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. menetlemisel tuleb austada liikmesriikide karistusõigussüste eme. Kaitseliit Kaitseliit on tutvunud direktiiviga ning leiab, et märkimisväärseid kitsaskohti ei tundu see hetkel sisaldavat. Siiski Teadmiseks osundame mõnedele küberturbe korralduse ja intsidentide lahendamisega seonduvatele küsimustele, mis meil võetud ja osaliselt dirktiiviga seoses tekkisid. arvestatud, mh 1) Tsiviil- militaarkoostöö intsidentidest teatamisel oma riigi kompetentsele asutusele (single point of contact) ja järgmiselt: intsidentide kohta teabe vahetamisel (Cybersecurity risk management and reporting obligations): paljudes riikides, 5.9 Riskihaldus – sealhulgas ka Eestis, on aeg-ajalt tõstatunud küsimus, kuivõrd on riigi sõjalise kaitsega seotud asutused kohustatud krüptolahenduste edastama raporteid rünnetest nende vastu. Leiame, et praktikas on selline teavitamine vajalik, et vastutegevus oleks tagauste seadmise paremini koordineeritud. Sensitiivsete juhtumite küsimus on lahendatav teabe kasutustingimuste („Handling Code“ küsimus. või „TLP – Traffic Light Protocol“) rakendamisel klassikaliste juurdepääsupiirangute kõrval. Selline lahendus on tuntud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi tõkestamiseks vajalikus teabevahetuses ja kasutusel ka Eestis. NIS direktiivis võiks olla selgelt kirja pandud ka vastav teabe märgistamise nõue, hetkel leiab deklaratiivse viite vaid seletuskirja lõigus (6). NDA ja TLP/HC pole üks ja sama meede. 2) Lühendite CERT ja CSIRT seotus – kuigi esmapilgul tunduvad mõisted olevat täiesti erinevad, siis tegelikkuses on sisu sama. Eestis oleme harjunud kasutama lühendit CERT. Küsimus on lahendatav siseriiklike õigusaktidega. 3) Artikkle 14 – uute organisatsioonide vms kehade (EU – CyCLONe; EU Joint Cyber Unit) loomise asemel tasuks meie arvates kaaluda hoopis ENISA'le täiendavate ülesannete panemist. Dubleerivate raportite esitamist on niigi palju. 4) Direktiivis ei ole kehtestatud nõudeid CISO ehk infoturbejuhi rolli ja alluvussuhte kohta. Maailmapraktikas on reegel, et CISO ei tohi kuidagi sõltuda IT juhist, veel vähem alluda CIO’le. Eestis on tendentsid olnud vastupidised, kuna põhiprotsesside omanikud/vastutajad ei taju enda kohustusi infoturbe poliitikate kehtestamisel ja eelistavad neile segase teema ära delegeerida. Hiljutise ulatusliku intsidendi järel lahutas MKM CISO rolli IT osakonnast, mis on kui indikaator, et neid teemasid tuleb lahus hoida. 5) Direktiivi seletuskirjas (lõik 54) on hiilivalt sees krüptolahendustele tagauste seadmise 2 (2) 5) Direktiivi seletuskirjas (lõik 54) on hiilivalt sees krüptolahendustele tagauste seadmise küsimus. (Solutions for lawful access to information in end-to-end encrypted communications should maintain the effectiveness of encryption in protecting privacy and security of communications, while providing an effective response to crime.) See on esialgu küll deklaratiivne, ent meie hinnangul ohtlik tendents. Kui Eesti ID-kaardi taristule seatakse tagauksed, võib kaotada usaldusväärsuse kogu digiallkirjade, info krüpteerimise ja ka e-valimiste süsteem, mis on olulised osad Eesti e-riigist. Kaitseministeerium 1. Direktiiv käsitleb kriisiohjet, mistõttu on oluline ühtse arusaama loomiseks lisada Artikkel 4 alla definitsioonide Teadmiseks hulka seletus kriisi kohta. võetud ja 2. Artikkel 5 lg 1 juures võiks olla märkus, et riiklikud küberjulgeolekustrateegiad peavad vähemalt käsitlema arvestatud nimetatud elemente, et võimaldada riikidel oma küberjulgeolekustrateegiaid laiemalt käsitleda. Artikkel 5 lg 2 (b) 5.2 – vajab täpsustust, et riigil on õigus täiendavalt rakendada regulatsioone, mis annavad aluse riigihangete raames Kohaldamisala välistada ebaturvalisi tehnoloogiaid. laiendamine 3. Artikkel 7 juures võiks olla viide, et riigid arvestaksid oma kriisiohje plaanides ka võimalust käivitada EL 5.6 Siseriiklikud küberkriisiohje mehhanism Coordinated Response to Large Scale Cybersecurity Incidents and Crises, millele on küberturvalisuse vastav viide seletuskirjas lg 27 tehtud. raamistikud – 4. Artikkel 14 palume komisjonil selgitada CyCLONe kehandi loomise vajadust ning põhjendada, miks ei saaks küberjulgeolekust CyCLONe ülesandeid delegeerida CSIRT võrgustikule. rateegiate laiem 5. Artikkel 21 lg 1 ja 2 on vastuolulised. Lg 1 ütleb, et riigid võivad nõuda elutähtsatelt ja olulistelt üksustel omi käsitlemine. teenuseid, produkte ja protsesse sertifitseerida. Lg 2 kohaselt peaks komisjonil olema aga õigus koostada nimekiri 5.9 Riskihaldus – üksustest, kellel on kohustus sertifitseerida. Seega võiks olla säte, et riigil on võimalik täiendavad artikkel 21 lg 1 ja sertifitseerimisnõuded üksustele seada. lg 2 vastuolu 6. Direktiivis võiks olla välja toodud informatsiooni käsitlemise raames teabe märgistamise ning sobiva sertifitseerimise teabetöötlussüsteemi nõue, millele hetkel viidatud vaid seletuskirjas lg 6. teemal. Pakkujate 7. Seletuskirjas lg 54 valguses soovime rõhutada, et Eesti ei toeta krüptolahenduste valikul tagauste loomist IKT usaldusväärsuse toodetesse ja teenustesse, mis võib vastupidiselt luua täiendavaid julgeolekuohte. hindamine. 8. Toetame Artikkel 2 lg 2, millega sätestatakse, et NIS direktiiv ei kohaldu riigikaitsega seotud valdkonnale. 5.10 9. Toetame transpordi lisamist direktiivi eelnõus elutähtsate teenusepakkujate kategooriasse. Peame oluliseks, Teabevahetus – et läbirääkimiste käigus jääks transport hõlmatud selles kategoorias, kuna see on oluline sõjalise liikuvuse vaatest. vabatahtliku teabe Sõjaliseks liikuvuseks kasutatakse paljuski tsiviiltransporti, mistõttu on oluline, et transporditeenuste osutajad on turvaline kaetud direktiivi eelnõus toodud küberturvalisuse riskide hindamise ja järelevalve meetmetega. Toetame direktiivi jagamine. eelnõu lisas toodud oluliste transporditeenuste osutajate nimekirja vastavalt komisjoni ettepanekule. Vastavalt ENISA NIS investeeringute uuringule ei ole transpordiettevõtted väga altid küberturvalisusse investeerijad. Samuti toob direktiivi mõjuanalüüs välja, et transpordi sektor on NIS varasemas versioonis olnud hõlmatud, kuid selle rakendamine transpordis on tagasihoidlik (Impact Assessment, lk 20). Seega on mõistlik transpordile enam tähelepanu pöörata. 10. Toetame direktiivi eelnõu Artiklites 26 ja 27 sätestatud vabatahtlikku informatsiooni jagamist, kuid siinkohal peame oluliseks, et EL raames oleks tagatud vastava informatsiooni turvaline jagamine. 11. Toetame Artikkel 43 ja 47, mis esindavad Eesti varasemat seisukohta, et "...võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise tagamise hankeprotsesside raames oleks liikmesriikidel kohustus hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske. Samuti peaks liikmesriikidel olema selge kohustus arvestada Euroopa Liidu koostatud riskianalüüsidega ja võtta kasutusele Euroopa Liidu välja töötatud tööriistakaste.1" Rahandusministeeri Rahandusministeerium toetab üldjoontes NIS2 direktiivi ettepaneku eesmärke ja põhimõtteid. Siiski on mõned Teadmiseks um küsitavused, mida võiks viidatud õigusakti läbirääkimistel arvestada. võetud ja osaliselt Näiteks NIS2 põhjenduspunktis 13 on kirjutatud: „Määruse XXXX/XXXX kohased pädevad asutused peaksid arvestatud, mh edastama suurte IKT-intsidentide üksikasjad ka käesoleva direktiivi alusel määratud ühtsetele kontaktpunktidele.“. järgmiselt: Eelistame, et intsidentidest teavitamise korraldamine oleks liikmesriikide pädevuses, arvestades ühekordse teabe 5.1, 1 Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta küsimise põhimõtet ja mõju teenuseosutajate halduskoormusele. Vajalik teave peaks jõudma õigeaegselt pädevate 5.2 asutusteni neile vajaliku sisendiga. DORA määruse läbirääkimistel on Eesti eeltoodud ettepaneku teinud. Kohaldamisala Kuivõrd maksesüsteemid on olulised maksekeskkonna lülid ja need ei ole käesoleval ajal hõlmatud DORA nõuetega, laiendamine – siis toetame nende lisamist NIS2/küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse, juhul kui DORA määruse läbirääkimistel maksesüsteemide ei õnnestu nende lisamine DORA skoopi. Meie hinnangul ei ole maksesüsteemide väljajäämine küberturbe raamistikust lisamine põhjendatud. kohaldamisalasse 5.8 Teavitamise kord – teavitamise korra paindlikkus, võttes arvesse siseriiklikke olusid Siseministeerium Üldised tähelepanekud: Teadmiseks  Samaaegselt NIS 2 direktiivi ettepanekuga avaldas Euroopa Komisjon Elutähtsate üksuste vastupanuvõime võetud ja osaliselt direktiivi (ECI/ CIP 2) ettepaneku2, millega laiendatakse 2008. a Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise arvestatud, mh direktiivi (CIP)3 kohaldamisala ning kehtestatakse uued õigusnormid elutähtsate üksuste vastupanuvõime järgmiselt: suurendamiseks. Kuna seni on kehtinud põhimõte, et NIS direktiiv keskendub kriitiliste/ oluliste infrastruktuuride 5.2 küberturbele ja ECI/ CIP 2 samade infrastruktuuride füüsilisele kaitsele, on muudatuste tegemisel oluline tagada Kohaldamisala direktiivide vaheline kooskõla. laiendamine – paindlikkusega  Pooldame, et lisaks riigiasutustele nähakse täiendavat, kõrgemate küberturvalisuse tagamise nõuete seadmise arvestamine. vajadust ka erasektorile. Erasektoril on oluline roll riigi funktsioonide tagamisel, kuid hetkel on erasektori vastutus 5.6 – Siseriiklikud teenuste pakkumisel riigisektorist madalam. Samas ühiskonna vaatest on erasektori teenused igapäevaseks küberturvalisuse toimimiseks ja riigi toimepidevuse tagamiseks äärmiselt olulised. Ühtlasi on küberkuritegevus suunatud enamasti raamistikud – erasektori ja eraisikute vastu ning küberturbeahela tugevdamine ning nõuete tõhusam rakendamine võimaldab küberjulgeolekust paremini ennetada ja tõkestada nii erinevaid ründeid kui avastada varem näiteks andmelekkeid. rateegiate paindlikkuse  Kavandatav regulatsioon peaks võimaldama liikmesriikidele siiski piisava paindlikkuse riiklike erisustega säilitamine. arvestamiseks. On küsitav, kas mikro- ja keskmise suurusega ettevõtete täielik väljajätmine regulatsioonist on 5.7 piisavalt põhjendatud. Rahvusvaheline  Direktiivi muutmisettepaneku mõjuhinnangus viidatakse, et tulevikus kasvavad küberturbega seotud kulud 20-30 koostöö – NIS ja protsenti, mis tähendab olulist mõju riigieelarvele. Sellest lähtuvalt tuleb eelkõige siseriiklikult põhjalikult ECI/CIP pädevate analüüsida, milline on terviklik hetkeseis – millised on Eesti lüngad ja arendusvajadused, kuhu direktiivist lähtuvalt asutuste vaheline investeeringud esmajärgus suunata, millised on kõige olulisemad prioriteedid, investeeringute ajaraam jm. Ühtlasi koostöö. 5.9 Riskihaldus – tarneahelate 2 https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/pdf/15122020_proposal_directive_resilience_critical_entities_com-2020-829_en.pdf 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0114&from=EL tuleb läbivalt eriti uute arenduste planeerimisel arvestada süsteemide haldus- ja hoolduskuludega, kuid ka täiendava hindamine EL-i halduskoormuse ning tööjõuvajadusega. tasandil. 5.10 Tähelepanekud artiklite lõikes: Teabevahetus –  Artikkel 2 (2) (a-f) – NIS direktiiviga hõlmatud valdkonnad/ teenuseosutajad. Leiame, et antud punktides peaks erandid PPA-le ja täpsemad seisukohad kujundama konkreetset valdkondlikku poliitikat kujundavad ministeeriumid. KAPO-le.  Artikkel 5 (1) (f) – ühise poliitikaraamistiku loomine koordineeritud koostöö, sealhulgas järelevalve osas, tagamiseks NIS ja ECI/CIP direktiivide pädevate asutuste vahel on idee tasandil tervitatav. Samas vajab täpsustamist ettepaneku Eesti õigusruumi rakendamine. Ehk kus, mida ning kui täpselt oleks tarvis reguleerida. Siseministeeriumi vaatest on oluline selles osas paindlikkuse säilimine.  Artikkel 5 (2) (a-h) – riikliku küberturvalisuse strateegia loomisel tuleb edaspidi jälgida, kas ja kuivõrd jätab NIS 2 paindlikkuse jätkamiseks Eesti senist praktikat, kus küberstrateegia on kajastatud erinevates arengukavades ja dokumentides. Leiame, et ka edaspidi peaks olema võimalus käsitleda vajadusel strateegia elemente ka muudes dokumentides, näiteks viitena põhistrateegiale.  Artikkel 6 – ulatusliku Euroopa haavatavuse registri (ingl k European vulnerability registry) loomisel tuleb arvestada ka võimaliku rünnete ja andmelekke võimaluse suurenemisega, mistõttu on eriti oluline vältida olukorda, kus Euroopa küberhaavatavused ja strateegiad ründe tagajärjel avalikuks saavad.  Artikkel 7 (3) – toetame põhimõtet, mille kohaselt tuleb ette näha valmisolekumeetmed, sealhulgas näiteks õppuste korraldamine. Samas peaks säilima vormiline paindlikkus. Nii näiteks ei ole õppuste korraldamine kehtiva hädaolukorra seaduse alusel hädaolukorra lahendamise plaani osa ning asutuste vastavad kohustused, sealhulgas nõuded dokumentatsioonile, on määratletud eraldi.  Artiklid 11 ja 14 (18) – toetame koostöö ja infovahetuse tõhustamist nii riiklikult NIS ja ECI/CIP pädevate asutuste ja kontaktpunktide kui Euroopa Liidu tasandil loodavate NIS ja ECI/CIP koordinatsioonikogu vahel.  Artikkel 19 – pooldame Euroopa Liidu koordineeritud tegevust elutähtsate tarneahelate risikihindamise läbiviimisel. Hetkel on tarneahelate küberurvalisuse tagamine ja vastava poliitika kohaldamine liikmesriikides üpris vähest tähelepanu pälvinud, kuid samas on tegemist kõrge riskiga valdkonnaga.  Artiklid 26-27 – informatsiooni jagamisel on oluline, et ka edaspidi võetaks arvesse erisusi, mille tõttu võib info jagamine olla erinevatel põhjustel keerulisem. Näiteks võib Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti ehk menetlevate asutuste poolt käimasolevate menetluste tingimustes info jagamine olla raskendatud või antud ajahetkel probleemne, kuna see võib kahjustada käimasolevat menetlust. Seega tuleks jätkuvalt silmas pidada paindlikkuse võimalust ja pädevate asutuste praktilisi vajadusi.  Artikkel 29 – peame asjakohaseks parema järelevalvemudeli kehtestamist hädavajalikele üksustele. Näiteks on RIA küberturvalisuse seaduse raames välja toonud, et ka hoiatuste korral ei pruugi ettevõtted vajalikke meetmeid kasutusele võtta. Samas selleks, et tagada sätte rakendamine, tuleks meie hinnangul riigi või Euroopa Liidu tasandil näha ette toetused kriitilise infrastruktuuri küberturvalisuse tagamiseks, kuna hübriidahelas toetab see oluliselt riigi toimimist ja toimepidevust. Toetusmeetmete puutumisel võib tekkida olukord, kus sanktsioneeritakse ettevõtet selle eest, kes ei suuda täita nõudeid vajaliku rahalise ressursi puudumise tõttu. Juhul, kui avaliku halduse (ingl k public administration) alla jäävad ka julgeolekuasutused, on oluline neile erisuse jätmine.  Artikkel 32 – isikuandmete lekkimise eest karistuste kehtestamisel vajab täpsustamist, kas üksust tohib trahvida ka juhul, kui ollakse langenud konkreetse rünnaku ohvriks. Näeme vajadust kontrollida terviklikku lahendust koosmõjus ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega, et eristada näiteks lohakus ja rünnak. Tegemist on üha olulisemaks muutuva teemaga, kuna andmelekked nii rünnakute kui muude põhjuste tõttu on muutunud igapäevasteks.  Artikkel 34 – toetame igati vastastikuse abistamise võimalust juhul, kui teenuseosutaja osutab teenust mitmes liikmesriigis või kui teenust osutatakse küll ühes liikmesriigis, kuid infosüsteemid paiknevad mitmes liikmesriigis. Välisministeerium · Välisministeeriumi küberdiplomaatia osakond toetab ettepanekut laiendada ja asendada 2016. aasta NIS Teadmiseks direktiiv uue, kogu Euroopa Liitu hõlmava direktiiviga, mis võtab arvesse üha suuremat digitaliseerimist ja küberohtude võetud ja osaliselt muutuvat olukorda. Eraldi direktiiviga keskendutakse ka elutähtsa infrastruktuuri füüsilisele kaitsele. arvestatud · Uus direktiiv võtab arvesse viimastel aastatel ELis arenenud küberturvalisuse struktuure ja võimalikke seisukohapunktis lähenemisi – näiteks 2019. aasta küberturvalisuse määrusega (CSA) ENISA-le antud suurem roll, 2020. aasta sügisel 5.1. algatatud EU–CyCLONE algatus paremaks kriisihaldamiseks, liikmesriikide küberturvalisuse poliitika vastastikune hindamine (peer review). · Samuti on uue direktiiviga püütud adresseerida eelmise direktiivi puudujääke (näiteks läksid mõnes liikmesriigis olulised haiglad direktiivi alla, mõnes teises jällegi mitte). COVID-19 kriis on näidanud vajadust kaitsta elutähtsaid teenuseid nagu tervishoiuteenused laiapindselt ja süstemaatiliselt. · Komisjoni ettepanekus on õigustatult pööratud tähelepanu vastupanuvõime tugevdamisele suuremas hulgas sektorites ja kaaluda ka võimalusi vähendada haavatavust läbi kogu tarneahela. See peegeldab tehnoloogia märkimisväärselt kasvanud olulisust läbi majanduse ja ühiskonna ning püüab võtta arvesse ka eesseisvaid ohte. · Kuna siseriiklik küberturvalisus on iga liikmesriigi enda pärusmaa, siis nagu esimene NIS direktiiv, aitab uus direktiiv loodetavasti veelgi parandada veel praegugi ebaühtlast küberturvalisuse taset Euroopa Liidus. Direktiiv näeb ette ka suuremat koostööd, info jagamist ja vastastikust abistamist liikmesriikide vahel. · Direktiiv võtab osaliselt vähemaks pädevate asutuste koormust elutähtsate teenuste osutajate tuvastamisel. Samas laieneb direktiiv uutele valdkondadele ja suurendab seega ka pädevate asutuste järelvalve kohust. · Uus direktiiv tagab ka põhiõiguste kaitse, sealhulgas õiguse eraelule ja -kommunikatsioonile, isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadusele.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel