Riigikantselei Teie 07.12.2020 nr 17.4/20-3299/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 05.02.2021 nr 2-13/20-7533
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust
käsitleva määruse eelnõu kohta
Esitame 11. veebruari 2020. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa
andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta (COM(2020) 767 final).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Seletuskiri – Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta
Lisa 1. Kaasamise tabel
Anna-Liisa Pärnalaas
639 7697
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki, millega soovitakse luua andmevahetuse
ühtlustatud horisontaalne raamistik ning hõlbustada andmete jagamist piiriüleselt ja
erinevate sektorite vahel.
1.2. Eesti peab eelnõu toetamise eelduseks, et andmehalduse määruse kohaldamisala ja selle
kohaldamise vajalikkus ning seos olemasolevate regulatsioonidega oleks mõistetav.
1.3. Eesti on seisukohal, et riigikaitse valdkonna andmed ei peaks kuuluma määruse
kohaldamisalasse. Eesti eelistab andmete taaskasutamisel ühtsema lähenemise
saavutamist ning kultuuri- ja haridusasutuste erisuse kaotamist.
1.4. Eesti peab oluliseks, et andmealtruism ei vähendaks Euroopa andmekaitsereformi ühe
eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle.
1.5. Eelistame lähenemist, mis jätaks andmejagamisteenuse osutamise reguleerimata
tegevusalaks. Usalduse jagamisteenuse osutajate vastu saaks tagada määrusega loodava
vabatahtliku sertifitseerimisraamistiku kaudu.
1.6. Andmejagamisteenuse osutaja roll peab olema määratletud, vältides samas
ebamõistlikke piiranguid.
1.7. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks avaliku sektori asutustele
ebamõistlikke kohustusi, mis võivad märkimisväärselt suurendada halduskoormust või
mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks.
1.8. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete
konkurentsivõimet kahjustavaid piiranguid andmete kolmandatesse riikidesse
edastamisele. Hilisemate täpsustavate piirangute seadmisel peaks tagama
liikmesriikidele ulatuslikud kaasarääkimise võimalused.
1.9. Eesti toetab ühtset lähenemist Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamise
näol.
1.10. Eesti peab oluliseks, et avaliku sektori andmekogusid ja registreid puudutavate
nõusolekute haldus oleks võimaldatud läbi ühtse kontaktpunkti ning andmesubjektidel
oleks võimalik nõusolekuid keskselt hallata.
1.11. Eesti peab oluliseks, et andmete taaskasutuse võimaldamine ja andmete
haldamine toimuks koosvõimelisi tehnilisi lahendusi arvestavalt ning vältides
dubleerivate ja kesksete andmehoidlate teket.
1.12. Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt peab avaliku sektori kaitstud andmete
taaskasutamise eest tasu küsimine olema läbipaistev, proportsionaalne ja põhjendatud.
1.13. Leiame, et määruses tuleks rohkem rõhku panna ühtsete standardite
väljatöötamisele ja rakendamisele andmete piiriülese taaskasutamise toetamiseks, mis
on valdkondlike andmeruumide loomise üheks põhieelduseks.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, Euroopa andmehaldust
käsitlev õigusakt (COM(2020) 767 final), eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
26. novembril 2020 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu Euroopa andmehalduse kohta (COM(2020) 767 final) (edaspidi
määrus).
Määruse näol on tegemist on esimese meetmepaketiga, mis kuulutati välja Euroopa 2020. aasta
andmestrateegias1, mille eesmärk on tugevdada ühtset andmeturgu ning võimaldada andmetel
Euroopa Liidu piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda. Andmestrateegia näeb ette
valdkondlike ühiste Euroopa andmeruumide loomise, mis moodustaksid selge struktuuri
andmete jagamiseks ja ühiskasutuseks. Sellised andmeruumid on kavas luua näiteks tervishoiu,
põllumajanduse ja energeetika valdkonnas. Kõnealuse määruse kaudu soovitakse aidata kaasa
valdkondlike andmeruumide tekkele, luues andmevahetuse ühtlustatud horisontaalse
raamistiku ning jättes seejuures võimaluse kehtestada valdkonna eripärast sõltuvalt
valdkondlike õigusaktidega täiendavaid meetmeid.
Määrusega soovitakse lahendada probleemi, mille kohaselt on andmete jagamine EL-s piiratud,
seda vaatamata andmete jagamisega kaasnevale majanduslikule ja ühiskondlikule kasule.
Komisjoni hinnangul on see tingitud eelkõige madalast usaldusest andmete jagamise vastu,
avaliku sektori andmete taaskasutamise ning andmealtruismi eesmärkidel andmete kogumise
keerulisusest ning tehnilistest takistustest andmete taaskasutamisel. Määruse kaudu soovitakse
laiendada avaliku sektori andmete taaskasutust, suurendada usaldust andmete jagamise vastu,
suurendada andmete kättesaadavust ja ületada andmete taaskasutamist takistavad tehnilised
barjäärid. Määruse skoop hõlmab nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid ning see peaks
hõlbustama andmete jagamist piiriüleselt ja erinevate sektorite vahel.
Määrusega luuakse mehhanism avaliku sektori andmete taaskasutamiseks olukordades, kus
andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused ning kus on seetõttu vaja tagada isikuandmete,
intellektuaalomandi õiguste või ärisaladuse kaitse. Selleks, et suurendada usaldust andmete
jagamise vastu, luuakse andmejagamisteenuse osutajatele teavituskord ning kehtestatakse
mitmesugused nõuded, sh nõue jääda neutraalseks seoses vahendatavate andmetega. Komisjoni
hinnangul loob määrus seeläbi suurte tehnoloogiaplatvormide andmehalduspraktikatele
alternatiivi, mis põhineb andmevahendajate neutraalsusel ja läbipaistvusel ning annab
füüsilistele ja juriidilistele isikutele kontrolli enda andmete üle. Andmealtruismi
soodustamiseks ja usalduse suurendamiseks antakse andmealtruismiga tegelevatele
organisatsioonidele võimalus registreerida end ELis tunnustatud andmealtruismi
organisatsioonina ning töötatakse välja Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm. Määrus näeb
ette Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu loomise, mis koondab liikmesriikide, Euroopa
Andmekaitsenõukogu, komisjoni ja asjaomaste andmeruumide esindajaid ning mille
1
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et
ülesandeks on hõlbustada parimate tavade väljakujunemist liikmesriikide ametiasutustes ning
toetada komisjoni valdkondade vahelise standardimise juhtimisel.
Komisjoni hinnangul toetab algatus andmepõhise majanduse toimimist, soodustab seeläbi uute
toodete ja teenuste arendamist ning toetab laiemalt ühiskonna ees seisvate väljakutsete
lahendamist. Algatuse kaudu soovitakse pakkuda uus, euroopalik andmehalduse viis, mis oleks
alternatiiviks praegusele integreeritud tehnoloogiaplatvormide ärimudelile.
Määruse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille kohaselt
võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide
ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Õigusakti
vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 23.
veebruaril 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja
infoühiskonna töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 9. detsembril 2020.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side- ja riigi
infosüsteemide asekantsleri nõunik Mait Heidelberg (
[email protected]), andmete juht
Ott Velsberg (
[email protected]), siseturuosakonna nõunik Marie Allikmaa
(
[email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Anna-Liisa
Pärnalaas (
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut
(
[email protected]) ja siseturu asekantsler Kristi Talving (
[email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse esimeses peatükis on toodud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala ning
defineeritud määruses kasutatavad mõisted. Määruses sätestatakse avaliku sektori asutuste
valduses olevate kaitstud andmete liidusisese taaskasutamise tingimused,
andmejagamisteenuste osutamise suhtes kohaldatav teavitamis- ja järelevalveraamistik ning
altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja töötlemisega tegelevate
üksuste vabatahtliku registreerimise raamistik.
Teine peatükk sisaldab sätteid, mis reguleerivad avaliku sektori andmete taaskasutamiseks
kättesaadavaks tegemist olukordades, kus selliste andmete suhtes kehtivad teiste isikute
õigused. Tegemist on andmetega, mille suhtes võidakse kohaldada andmekaitsealaseid
õigusakte või intellektuaalomandi õigust või mis võivad sisaldada ärisaladust või muud
tundlikku äriteavet ning ei kuulu seetõttu direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv)2
kohaldamisalasse. Nende andmete tundlikkuse tõttu ei tehta neid enamasti teadusuuringute või
innovatsiooni eesmärgil kättesaadavaks. Erinevate meetodite rakendamise kaudu (näiteks
anonüümimine, juhuslikustamine, pseudonüümimine) on võimalik tagada isikuandmete ja
konfidentsiaalsete äriandmete turvaline kasutus teadusuuringute, innovatsiooni ja statistika
eesmärgil. Selliste andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused peaksid olema
tehniliselt varustatud, et tagada vajalikul tasemel andmekaitse, eraelu puutumatus ja
konfidentsiaalsus. Määrus ei loo kohustust selliseid andmeid taaskasutada, kuid sätestab
ühtlustatud põhitingimused, mille alusel saab andmete taaskasutamist lubada.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori
valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019). https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ET
Lisaks on loetletud erandid, mille suhtes peatükki ei kohaldata. Nende hulka kuuluvad mh riigi
osalusega äriühingute, ringhäälingujaamade, kultuuri- ja haridusasutuste valduses olevad
andmed ning riigi julgeoleku ja kaitsevaldkonna andmed.
Määruse kohaselt peavad avaliku sektori asutused konkurentsi tagamise eesmärgil vältima
lepingute sõlmimist, mille eesmärk või tagajärg võib olla ainuõiguste loomine teatavate
andmete taaskasutuseks. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel
üldhuviteenuse osutamiseks ning kooskõlas riigihanke eeskirjadega ning piiratud ajavahemikus
(kolm aastat). Määruse kohaselt tohib isikustamata andmeid, mida tuleb kaitsta ebaseadusliku
või loata juurdepääsu eest liidu või liikmesriigi õiguse alusel ja mis on avaliku sektori asutuste
valduses, edastada üksnes sellistele kolmandatele riikidele, kus andmete kasutamiseks on ette
nähtud samaväärsed kaitsemeetmed Euroopa Liidu ja liikmesriigi õigusega, näiteks seoses
intellektuaal- ja andmekaitsega. Avaliku sektori asutus peab andmevaldajat teavitama andmete
edastamisest kolmandasse riiki.
Andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad küsida selliste andmete
taaskasutamise lubamise eest tasu. Tasu tuleneb andmete taaskasutuse taotluste menetlusest
ning see peab olema proportsionaalne, objektiivselt põhjendatud ning ei tohi piirata
konkurentsi. Tasude arvutamise meetod tuleb eelnevalt avaldada. Andmete taaskasutuse õigusi
andvate avaliku sektori asutuste tegevuse toetamiseks määravad liikmesriigid ühe või mitu
pädevat asutust, kelle ülesandeks on eelkõige vajaduspõhise tehnilise toe pakkumine turvalise
töötlemiskeskkonna kättesaadavaks tegemisel või teabe privaatsust tagavate
andmetöötlusmeetodite rakendamisel. Liikmesriigid peavad looma ühtse teabepunkti, mis
toimiks peamise ühenduslülina neile, kes soovivad avaliku sektori asutuste valduses olevaid
andmeid taaskasutada. Teabepunkt võtab vastu taotlusi ja edastab need pädevatele avaliku
sektori asutustele, kes otsustavad, kas kiidavad andmete taaskasutamise taotluse heaks või
lükkavad need tagasi.
Määruse kolmandas peatükis kehtestatakse andmejagamisteenuste osutajate suhtes
kohaldatavad nõuded. Nõuded laienevad teenustele, mille eesmärk on vahendustegevus
määramata arvu andmevaldajate ja andmekasutajate vahel, välja arvatud
andmejagamisteenused, mida kasutab andmevaldajate ja – kasutajate suletud rühm. Määrusega
luuakse andmejagamisteenuse osutajatele teavituskord, mille kohaselt peab teenuse osutaja
esitama teate pädevale asutusele liikmesriigis, kus asub tema peamine tegevuskoht või
seaduslik esindaja. Teavitamine annab teenuseosutajale õiguse osutada andmejagamisteenust
kõigis liikmesriikides. Pädevat asutust peab teavitama ka tegevuse lõpetamisest. Pädev asutus
peab omakorda kõigist uutest teatistest teavitama komisjoni, kes peab andmejagamisteenuste
osutajate registrit. Juhul, kui andmejagamisteenuse osutaja asukoht ei ole liidus, kuid ta osutab
teenuseid liidu piires, peab ta määrama oma esindaja. Sellisel juhul loetakse teenuseosutajat
selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema esindaja asukoht.
Andmejagamisteenuse osutajatele kehtestatakse nõue jääda neutraalseks seoses vahetatavate
andmetega. See tähendab, et andmejagamisteenuse osutajad osalevad tehingutes ainult
vahendajatena ning ei kasuta andmeid ühelgi muul eesmärgil. Neutraalsuse tagamiseks tuleb
andmejagamisteenust osutada juriidilise isiku kaudu, kes ei ole seotud andmejagamisteenuse
osutaja muu tegevusega. Lisaks nähakse ette, et iga liikmesriik määrab oma territooriumil ühe
või mitu asutust, kellel on pädevus täita teavitamisraamistikuga seotud ülesandeid ning kes
kontrollib nõuete täitmist.
Neljandas peatükis käsitletakse andmete kasutamise lubamist altruistlikel põhjustel. Usalduse
suurendamise eesmärgil antakse andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele võimalus
registreerida end ELis tunnustatud andmealtruismi organisatsioonina. Tunnustatud
andmealtruismi organisatsioonide registrit peavad liikmesriikide määratud pädevad asutused,
kes vastutavad ka nõuete täitmise järelevalve eest. Kõigist registrisse kantud
organisatsioonidest teatatakse komisjonile, kes peab tunnustatud andmealtruismi
organisatsioonide kohta liidu registrit. Registrisse kantud üksused kohustuvad teavitama
andmevaldajaid üldhuvi eesmärkidest, milleks ta lubab andmekasutajal nende andmeid
töödelda ning mis tahes töötlemisest väljaspool liitu.
Tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide registrisse kantud üksus peab registreerima
tegevusega seotud andmed, nt isikud, kellel võimaldati andmeid töödelda ning selle eesmärk.
Lisaks peab andmealtruismi organisatsioon koostama ja esitama riigi pädevale asutusele
tegevuse aastaaruande. Aruanne peab mh sisaldama ülevaadet üldhuvi eesmärkide
edendamisest ning füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kellel lubati üksuse valduses olevaid
andmeid kasutada, tuues seejuures välja üldhuvi eesmärkide kirjelduse, mida see andmete
kasutamine teenis, ja selleks kasutatud tehniliste vahendite kirjelduse, sh privaatsuse ja
andmekaitse tagamiseks kasutatud meetodite kirjeldus.
Selleks, et soodustada andmete kogumist andmealtruismi alusel, võib komisjon võtta vastu
rakendusakti Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamiseks. Vormi eesmärk on
muuta andmesubjektide jaoks läbipaistvamaks, et juurdepääs nende andmetele ja nende
andmete kasutamine toimub vastavalt antud nõusolekule ja kooskõlas andmekaitsenormidega.
Nõusolekuvorm võimaldab anda nõusoleku igas liikmesriigis ühtses vormis ning selle kaudu
soovitakse anda suurem õiguskindlus nõusoleku andmise ja tagasivõtmise puhul. Vormi saab
sektoripõhiselt kohandada.
Viies peatükk sisaldab sätteid, mida kohaldatakse pädevatele asutustele, kes on liikmesriikide
poolt määratud jälgima ja rakendama andmejagamisteenuse osutajate ja andmealtruismiga
tegelevate üksuste teavitamise raamistikku. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada
pädevale asutusele kaebus andmejagamisteenuse osutaja või andmealtruismi organisatsioonide
registrisse kantud üksuste peale ning õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsele.
Kuuenda peatüki kohaselt luuakse Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu, kuhu kuuluvad
liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Andmekaitsenõukogu ning asjakohaste andmeruumide ja
sektorite esindajad. Nõukogu eesmärk on nõustada ja abistada komisjoni avaliku sektori
asutustele ja pädevatele asutustele suunatud tavade väljatöötlemisel, nõustada komisjoni
sektoriüleste standardite prioriseerimisel ning andmete ja eri sektorite ja valdkondade vaheliste
andmete jagamise teenuste koostalitlusvõime suurendamisel.
Seitsmes peatükk võimaldab komisjonil võtta vastu rakendusakte Euroopa andmealtruismi
nõusolekuvormi kohta.
Kaheksas peatükk sisaldab üleminekusätteid andmejagamisteenuse osutajate üldloa süsteemi
toimimise kohta ja lõppsätteid.
3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1. Subsidiaarsus
Määrusega reguleeritav valdkond kuulub EL ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Määruse
eelnõus toodud eesmärgid on oma olemuselt riigipiiride ülesed ning seetõttu paremini
saavutatavad EL tasandil. Liikmesriikide tasandil võetavate meetmete rakendamisega kaasneb
EL ühtse andmeturu killustumise oht, mis võib omakorda andmete jagamist ja taaskasutamist
pärssida.
3.2. Proportsionaalsus
Määruses toodud meetmete kaudu soovitakse suurendada andmete kättesaadavust, hõlbustades
andmete jagamist piiriüleselt ja eri sektorite vahel. Esmasest analüüsist ja saadud selgitustest
lähtuvalt ei saa määrusega planeeritud meetmeid ja neist saadavat kasu pidada
proportsionaalseks. Näiteks kehtestatakse andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele
hulganisti nõudeid ning riigiasutustele kohustus teostada nõuete täitmise üle mahukat
järelevalvet, samas on saadavaks kasuks vaid õigus nimetada end EL tunnustatud
andmealtruismi organisatsiooniks. Kui soovime toetada andmete jagamist ja taaskasutamist,
peaksime pigem vältima täiendavat reguleerimist ja keskenduma võimaluste loomisele.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele
Määruse rakendamisega kaasnevad liikmesriikide ametiasutustele finants- ja halduskulud.
Avaliku sektori andmete, mille suhtes kehtivad teiste isikute õigused, taaskasutamist
võimaldavad avaliku sektori asutused peavad olema tehniliselt piisavalt varustatud, et tagada
igakülgne andmekaitse. Liikmesriikide jaoks, kellel ei ole avaliku sektori andmete
taaskasutamise võimaldamiseks vajalikke struktuure veel paigas, on ühekordsed kulud
komisjoni hinnangul keskmiselt 10,6 miljonit eurot ning süsteemide ülalpidamiseks vajalikud
kulud hinnanguliselt 610 000 eurot aastas.
Lisaks vajalike baasstruktuuride loomisele toob andmete taaskasutamise võimaldamine kaasa
märgatavad ühekordsed ja jooksvad kulud nii andmejagamisteenuse pakkujale kui ka andmete
väljastamisega seoses andmekogudest. Kulud võib laias laastus jagada kaheks: administratiivse
haldusprotsessiga seotud kulud ja IT arenduskulud. Arenduskulude alla võivad kuuluda nii
andmejagamisteenuse väljaarendamine kui ka andmekogude juures vajalike arenduste
tegemine andmejagamisteenusega liidestumiseks, andmepäringute tegemiseks, andmete
anonümiseerimiseks, turbetestid ja muu. Andmekogu halduskulud kätkevad endas
andmepäringute sisulist läbivaatamist ja hindamist, andmejagamisteenuse arendamist ja
projektijuhtimist, andmejagamisteenuse kasutajate taustakontrolli, andmeteenuse
defineerimist, lepingute sõlmimist ja palju muud. Seega, võttes arvesse olulisemaid riiklike
andmekogusid ja arvestades keskmiseks menetluse ja tehnilise realisatsiooni kuluks 47 500
eurot (hinnang on tehtud kahe teenuse kulude keskmise põhjal), võib ainuüksi arenduste kulu
ulatuda pea 14,2 miljoni euroni (arvestuse aluseks ca 300 andmekogu). Määruses toodud
andmete taaskasutuse võimaldamisel ei teki riigil kohustust kohe kõiki nimetatud arendusi teha,
taaskasutuse võimaldamisel toovad EL nõuded kaasa olulised arenduskulud, mis muidu jääksid
ära. Komisjoni hinnangul kaaluvad avaliku sektori andmete taaskasutusest tulenevad
majanduslikud tulud üles andmete taaskasutuse võimaldamisega seotud kulud, lisaks tuuakse
välja, et osa avaliku sektori asutuste kuludest on võimalik katta läbi tasude küsimise.
Eeldatavate tulude suurust ei ole käesoleval hetkel võimalik kokku arvutada, sest tegemist täna
suuresti testimata lähenemisega, millel võib küll olla suur innovatsioonipotentsiaal, kuid
millega kaasnevad ka mitmed riskid, näiteks kas inimestele andmete jagamise võimaluse
loomine täidab üldse seatud eesmärke. Kulude osalist katmist võib eeldada Digitaalse Euroopa
Programmi (DEP) vahenditest.
Taaskasutamise võimaldamisega kaasnevad sarnaselt kulud ka kohalikele omavalitsustele,
samas erinevalt valitsusasutustest on omavalitsuste IT-ja andmete alane kompetents üldjuhul
madalam, mistõttu võib teenuse osutamine osutuda sisemiste ressurssidega võimatuks.
Avaliku sektori andmete taaskasutamise kuludele lisanduksid ka olulised kulud
andmekasutajatele. Arenduskuludena võib välja tuua X-tee ja andmejagamisteenusega
liidestumise, millele lisanduvad püsikulud. Hinnanguline püsikulu on kuu lõikes ligemale 228
eurot (+ km) andmete taaskasutaja kohta.
Määrusega kaasneks märkimisväärne halduskoormus liikmesriikide määratud pädevatele
asutustele (Eestis näiteks Andmekaitse Inspektsioon ja/või Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet), kes vastutavad andmejagamisteenuse osutajatele ja andmealtruismi
organisatsioonidele kehtestatud nõuete täitmise järelevalve eest. Samal ajal kaasneb määruses
toodud nõuete täitmise näol märkimisväärne halduskoormus ka kõigile andmejagamisteenust
osutavatele isikutele.
Osade määrusega kaasnevate kohustuste mõju, sh fiskaalset, ei ole määruse mõjuanalüüsis
hinnatud. Näiteks pannakse määruse artikkel 5 lõikega 6 avaliku sektori asutustele teatud
olukordades kohustus abistada taaskasutajaid nende andmesubjektide nõusoleku ja/või
juriidiliste isikute loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib
mõjutada, kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalsete kuludeta avalikule sektorile. Selline
kohustus toob avaliku sektori asutuste jaoks kaasa täiendava koormuse, mille ulatust on hetkel
keeruline prognoosida ning sellise abi osutamine võib praktikas kujuneda pigem erandiks kui
reegliks.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Piiravad nõuded seoses andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse võivad raskendada EL
ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide andmekogudele ja vähendada seeläbi ettevõtete
rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis võib kaasa tuua negatiivse mõju majanduskeskkonnale.
Nõuete kehtestamisel peab arvesse võtma, et olulisel kohal peaks olema kohustuste selgus ja
nõuete täitmise võimalikkus. Piirangute kehtestamise asemel tuleks kaaluda läbirääkimisi ja
ühtsete põhimõtete ning praktikate kujundamist.
4.3. Majanduslikud mõjud
Määrusega kehtestatakse andmevahendajatele ja andmealtruismi organisatsioonidele mitmeid
uusi nõudeid, mis tõstavad märgatavalt nende halduskoormust. Seeläbi saavutab määrus
andmemajanduse edendamise ja motivatsiooni tekitamise asemel pigem vastupidise efekti, kus
andmete jagamine ning taaskasutamine muutub kulukamaks ja aeganõudvamaks. Sellest
tulenevalt peaks määrus pigem keskenduma andmete taaskasutamise võimendamisele, näiteks
läbi andmete taaskasutamise võimaluste teadvustamise, avaandmete valdkonda investeerimise
kui ka privaatsust tagavate tehnoloogiate väljatöötamisse.
Määrusega kaasnevad kulud ka andmekasutajatele, seda nii juhul, kui avaliku sektori asutus
küsib andmete taaskasutamise võimaldamise eest tasu, kui ka püsikulud andmejagamisteenuse
kasutamise eest.
Komisjon ei ole määruse mõjuanalüüsis hinnanud kolmandatele riikidele edastamise piirangu
mõju. Võib pidada tõenäoliseks, et piirangute kehtestamise läbi halveneb Euroopa ettevõtete
ligipääs teistes riikides leiduvatele andmetele ja nende taaskasutus. Lisaks võib saada tugevalt
mõjutatud erinevate EL väliste e-teenuste kasutamine, kus keskmiste ja väiksemate teenuste
kasutamine võib Euroopa kodanikele ja ettevõtetele sootuks katkeda turu väiksuse või
investeeringute kaasnevate kulude tõttu.
Määrusega kavandatav ühtne teabepunkt peaks toimima ühenduslülina, neile kes soovivad
avaliku sektori asutuste valduses olevaid andmed taaskasutada, olenemata taaskasutamise
konkreetsest viisist. Ühtne teabepunkt tooks kasutajatele kaasa nii aja kokkuhoiu kui ka parema
info leitavuse. Seeläbi on tõenäoline andmete suurem taaskasutus ja neist saadav kasu. Oleme
Eestis täna ettevalmistusi tegemas ühendamaks avaandmete, nõusolekupõhise ja teadlaste
keskkonna kaudu andmete kasutamist. Ühtne teabepunkti võiks tulevikus olla Riigi
infosüsteemi haldussüsteem (RIHA).
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki, millega soovitakse luua andmevahetuse
ühtlustatud horisontaalne raamistik ning hõlbustada andmete jagamist piiriüleselt ja
erinevate sektorite vahel.
Selgitus: Teatis „Euroopa andmestrateegia“ seadis eesmärgiks muuta EL andmepõhise
ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues andmete ühtne turu, mis võimaldab andmetel EL piires ja
valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja
haldusasutused. Käesoleva määruse puhul on tegu algatusega, mis püüab aidata kaasa
kasutamata andmete kättesaadavaks tegemisele, võimaldades neil ELi piires ja valdkondade
vahel vabalt liikuda, samal ajal tagades kooskõla Euroopa väärtuste ja õigustega, näiteks
isikuandmete kaitse, tarbijakaitse ja konkurentsieeskirjadega. Leiame, et andmete
kättesaadavuse parandamine nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks omab õigete
meetmete rakendamise korral suurt majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.
5.2. Eesti peab eelnõu toetamise eelduseks, et andmehalduse määruse kohaldamisala ja
selle kohaldamise vajalikkus ning seos olemasolevate regulatsioonidega oleks
mõistetav.
Selgitus: Andmehalduse määrusel on suur ühisosa nii isikuandmete kaitse üldmääruse3 kui ka
avaandmete direktiiviga4, milles toodud meetmete kaudu soovitakse saavutada avaliku sektori
valduses oleva teabe kasutamise normide ja tavade ühtlustamine liidus. Andmehalduse
määruses toodud põhjenduste kohaselt jäävad määruse skoobis olevad avaliku sektori asutuste
valduses olevad andmed, mille suhtes kohaldatakse teiste isikute õigusi, avaandmete direktiivi
kohaldamisalast välja. Määruse kaudu soovitakse võimaldada nende andmete taaskasutamist
(tegemist ei ole kohustusega). Samas käsitletakse ka avaandmete direktiivi raames
isikuandmeid avaandmetena. Kui isikuandmed anonümiseeritakse ja ärisaladust andmetest ei
ole, siis rakendub avaandmete direktiiv, teisalt kui tegemist on isikuandmete nõusolekupõhise
jagamisega, siis rakendub isikuandmete kaitse üldmäärus, mis reguleerib isikuandmete
kasutust. Tavapäraselt on anonümiseeritud andmetesse suhtutud kui avaandmetesse ja pole
olnud vajalik nõusolekupõhisus. Ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori
valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (avaandmete direktiiv).
vastase kaitse tagab intellektuaalomandi kaitse direktiiv5. Seetõttu jääb olukorras, kus
reguleerimisala kattub nii avaandmete direktiivi kui ka isikuandmete kaitse üldmäärusega,
kavandatava andmehalduse määruse roll ja selle vajalikkus ebaselgeks.
Leiame, et kattuvuse korral on oluline õigusselgus ja põhjendatud vajadus uuteks meetmeteks.
Igasuguste muudatustega peab kaasnema ka põhjalik analüüs ja mõjuhinnang. Näiteks ei ole
üheselt selge määruse põhjenduspunktis 16 toodud taaskasutaja lubadus täita
andmekaitsealaseid kohustusi. Isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette erinevad meetmed,
mille korral on isikuandmete edastamine võimalik ning seetõttu tekib küsimus, kas lubadust
käsitletakse eraldiseiseva meetmena. Sarnaselt tuuakse artikkel 5 lõikes 11 sisse mõiste „väga
tundlikud isikuandmed“, jättes seejuures selgitamata, mida selle all mõeldakse ja kuidas see
ühildub isikuandmete kaitse üldmäärusega.
5.3. Eesti on seisukohal, et riigikaitse valdkonna andmed ei peaks kuuluma määruse
kohaldamisalasse. Eesti eelistab andmete taaskasutamisel ühtsema lähenemise
saavutamist ning kultuuri- ja haridusasutuste erisuse kaotamist.
Selgitus: määrusega luuakse mehhanism teatavatesse kategooriatesse kuuluvate avaliku sektori
kaitstud andmete taaskasutamise võimaldamiseks. Määrust kohaldatakse andmete suhtes, mis
on kaitstud ärisaladuse, statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, kolmandate isikute
intellektuaalomandi õiguste või isikuandmete kaitse eesmärgil. Määruse artikkel 3 lõikes 2
loetletud erandite kohaselt ei kohaldata 2. peatükki mh riigi osalusega äriühingute valduses
olevatele andmetele, avalike ringhäälingujaamade ja nende filiaalide valduses olevatele
andmetele, kultuuriasutuste ja haridusasutuste valduses olevatele andmetele ega riikliku
julgeoleku, kaitse või avaliku julgeoleku põhjustel kaitstud andmetele.
Eesti soovib, et määrust ei kohaldataks riigikaitse valdkonna asutuste valduses olevatele
andmetele. Määruse eelnõu artikkel 3 lõige 2 punkt d toob välja, et määruse 2. peatüki sätteid
ei kohaldata andmetele, mida kaitstakse riigi julgeoleku, riigikaitse või avaliku korra
eesmärgil. Samas viitab kõnealune säte ainult eelnõu 2. peatükile, mis reguleerib avaliku
sektori andmete taaskasutamist. Seega on ebaselge määruse ülejäänud peatükkide ja üksikute
sätete kohaldumine riigikaitse valdkonna asutuste valduses olevatele andmetel. Seepärast
peab Eesti selguse huvides vajalikuks sätestada määruse artiklis 1 (reguleerimisese j a
kohaldamisala), et määrus ei kohaldu riigikaitse valdkonna asutuste andmetele. Lisaks
peame vajalikuks säilitada paindlikkus riigikaitse asutuste andmete vahetamisel kolmandate
riikidega.
Leiame, et kultuuri- ja haridusasutuste kõrvale jätmine killustab andmemajandust ning
kahjustab andmete taaskasutamist. Näiteks on haridusvaldkonna vaatest oluline andmetele
parema juurdepääsu ja taaskasutamise tagamine ühistel standardiseeritud alustel. Andmete
kättesaadavuse parandamine nii teadlastele kui ka teenuste kujundajatele või pakkujatele
loovad eeldused personaalsema hariduse ja õpianalüütika pakkumiseks. Seega peab Eesti
oluliseks, et andmete taaskasutamisel saavutatakse ühtsem lähenemine, kus kaotataks kultuuri-
ja haridusasutuste erisus, seda juhul kui arutelude käigus ei selgu nüansse, mis erisuse
vajalikkuse esile toovad. Näiteks ei ole hetkel selge, kuidas haridusasutust defineeritakse või
mis on haridus- ja kultuuriasutuste erandi põhjus.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste
jõustamise kohta.
Ajal, kus vajadus usaldusväärsete andmete järele on kasvav, on kultuuriasutustel, eriti just
pärandiasutustel, mängida oluline roll andmepõhises majanduses. Ligipääs andmetele on ka
kultuurisektoris määrava tähtsusega teenuste arendamisel sektoris sees. Teiselt on andmetele
ligipääs oluline nendele asutustele ja tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses
hariduses/elukestvas õppes ja väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe
puhul. Eeltoodust lähtuvalt toetame põhimõtteliselt kultuuriasutuste hõlmamist määruses juhul,
kui viiakse läbi täiendav analüüs seoses kehtivate regulatsioonide ja rahvusvaheliste
kokkulepetega. Lisaks avaandmete direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmäärusele tuleb
analüüsida ka seost autoriõiguste valdkonnaga (mõju õiguste omajatele) ning rakenduvat
koormust kultuuripärandiasutustele. Regulatsioon ei tohiks kuidagi seada õiguste omajaid, sh
autoreid, nõrgemasse positsiooni, vaid toetama andmete jagamise võimalusi, kahjustamata
õiguste omajate ärihuve.
5.4. Eesti peab oluliseks, et andmealtruism ei vähendaks Euroopa andmekaitsereformi
ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle.
Selgitus: Määrus käsitleb andmealtruismina andmesubjektide nõusolekut, et nende kohta
käivaid isikuandmeid töödeldakse, või muude andmevaldajate luba kasutada nende
isikustamata andmeid ilma selle eest tasu soovimata üldhuvi eesmärgil, näiteks teadusuurinute
eesmärgil või avalike teenuste parandamiseks. Määruses ei ole aga üheselt ja selgelt
määratletud, mida peetakse üldhuvi eesmärgi all silmas. Nõusolekut andes ei ole
spetsifitseeritud, millistel konkreetsetel eesmärkidel neid andmeid võidakse töödelda
(„üldhuvi“ ei ole piisavalt konkreetne) ning seega tõusetub küsimus nõusoleku vastavusest
isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõusoleku andmise tingimustele (vabatahtlik,
konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus)6. Nõusolekupõhisel andmete töötlemisel
tuleks nimelt lähtuda andmete töötlemise eesmärgipärasusest. Leiame, et andmealtruismi
kontseptsioon vajab põhjalikumat analüüsi isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis, et oleks
tagatud andmesubjektide kontroll oma isikuandmete töötlemise üle. Eeskätt vajab selgust,
kuidas käsitleda nõusolekut üldhuvi eesmärgil nõusolekule esitatavate tingimuste valguses,
arvestades seejuures andmekaitsenõukogu asjakohaseid suuniseid7. Andmealtruism ei tohi
vähendada Euroopa andmekaitsereformi ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma
isikuandmete töötlemise üle. Vajalik on läbi viia andmekaitsealane mõjuhinnang.
5.5. Eelistame lähenemist, mis jätaks andmejagamisteenuse osutamise reguleerimata
tegevusalaks. Usalduse jagamisteenuse osutajate vastu saaks tagada määrusega
loodava vabatahtliku sertifitseerimisraamistiku kaudu.
Selgitus: Eelnõu näeb ette EL-is andmejagajatena tegutseda soovivatele ettevõtetele
teavitamiskohustuse. Seejuures peavad teenuseosutajad vastama mitmesugustele nõuetele, sh
neutraalsuse nõudele ehk teenuseosutaja peaks osalema tehingutes üksnes vahendajatena ega
tohiks vahetatavaid andmeid kasutada muudel eesmärkidel. Teavituskorra ja nõuete peamine
eesmärk on eelnõu kohaselt andmete jagamise teenuse vastu usalduse suurendamine luues
alternatiivse mudeli suurte platvormide väljakujunenud andmehaldustavadele, et seeläbi
vähendada ettevõtete ning tarbijate ja ettevõtete vahelise andmete jagamisega (B2B ja C2B
andmete jagamine) seotud tehingukulusid ja nõnda soodustada andmete jagamist.
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) artikkel 7.
7
https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb_guidelines_202005_consent_en.pdf
Andmevahendajate teavitamise ja nõuete raamistik puudutaks oluliselt ettevõtlusvabadust.
Teenuseosutajatele kohalduvate nõuete seadmisega ettevõtlusvabaduse piiramisel võivad olla
eelnõu eesmärgile vastutöötavad soovimatud tagajärjed. Nõnda võivad andmete kasutamise
piirangud oluliselt pärssida ettevõtete motivatsiooni andmejagamisteenuse turule siseneda.
Ühtlasi võib andmete töötlemise piiramine kahandada andmejagamisteenuse väärtust
andmedoonorite ja -kasutajate silmis, kelle huvisid andmetele lisaväärtuse andmine üldjuhul
teenib.
Eelistaksime lahendust, mis jätaks andmejagamisteenuse osutamise reguleerimata
tegevusalaks. Ettevõtlusvabadust vähempiiravaks alternatiiviks oleks vabatahtlikkusel
põhineva tunnustus- või sertifitseerimisraamistiku loomine. Ettevõtjatele saaks eelnõuga luua
võimaluse hankida tunnusmärk või sertifikaat, et näidata ärimudeli vastavust asjakohastes EL
õigusaktides paika pandud nõuetele. Kuivõrd andmevaldajate ja andmekasutajate usalduse
võtmeelemendiks on eelnõu kohaselt andmejagamisteenuste osutajate neutraalsus seoses
vahetatavate andmetega, võiks nimetatud tingimus olla üheks tunnustuse kriteeriumiks.
Sertifitseerimis- või märgistamisraamistik võimaldaks uutel teenuseosutajatel end reklaamida
usaldusväärsete teenuseosutajatena ja saada ka turueelis, kui näiteks neutraalsuse nõue osutub
tõepoolest oluliseks teenuse usaldatavuse ja kasutatavuse faktoriks. Mõjutamata jääks aga
teistsuguse ärimudel valivate teenuseosutajate vabadus kogutavaid andmeid monetiseerida.
5.6. Andmejagamisteenuse osutaja roll peab olema määratletud, vältides samas
ebamõistlikke piiranguid.
Selgitus: Määruses kohaselt on andmejagamisteenuse osutajad andmepõhises majanduses
kesksel kohal, olles sõltumatud nii andmevaldajatest kui ka -kasutajatest.
Andmejagamisteenuse osutajad käitlevad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid.
Isikuandmete töötlemist silmas pidades peame oluliseks, et määruse kontekstis oleks selge
andmejagamisteenuse osutaja roll – kas tegemist on vastutava või volitatud töötlejaga. Rollist
sõltuvad teenuseosutajale laienevad kohustused ja vastutus.
Määruse kohaselt tohivad andmejagamisteenuse osutajad osaleda tehingutes ainult
vahendajatena ega tohi kasutada vahetatud andmeid ühelgi muul eesmärgil (neutraalsuse nõue).
See nõuab andmejagamisteenuse ja muude teenuste struktuurset eraldamist –
andmejagamisteenust tuleks osutada juriidilise isiku kaudu, kes ei ole seotud
andmejagamisteenuse osutaja muu tegevusega. Leiame, et andmejagamisteenuse osutajal peaks
olema õigus ka muul viisil andmeid töödelda. Tegevuste lahutamise piirang võib olla
innovatsiooni pärssiva mõjuga. Piirangu ajendiks olev soov piirata olulist turujõudu omavate
ettevõtete tegevust võib meie arvamusel leida lahendust ka muude konkurentsiõiguse
õigusnormide abil.
5.7. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks avaliku sektori asutustele
ebamõistlikke kohustusi, mis võivad märkimisväärselt suurendada halduskoormust
või mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks.
Selgitus: Määruses toodud nõuete rakendamise tulemusena suureneks märkimisväärselt ka
avaliku sektori asutuste koormus, seda eriti liikmesriikide määratud pädevatele asutustele, kes
vastutavad muu hulgas ka nõuete täitmise järelevalve eest. Näiteks kehtestataks määrusega
avaliku sektori asutustele ebamõistlik kohustus kontrollida andmete töötlemist ja kasutamist
pärast andmete jagamist. Andmete töötlemist ja nende kasutamist andmetöötlejate poolt pärast
nende väljastamist ei ole võimalik jälgida, põhjused selleks varieeruvad tehnilistest
organisatsiooniliste ja individuaalseteni. Üheks seotud riskiks on harjumuspärastest praktikatest
tingitud oht, kus andmetöötlejal tekib soov nõusoleku alusel saadud andmeid töödelda inimese
nõusoleku saamisel esitatud eesmärkidest erineval viisil. Samas ei ole võimalik ei
andmesubjektil ega andmeandjal kontrollida andmete kasutamist pärast nende väljastamist.
Seega kaasneb oluline risk andmete väärkasutuseks. Peame oluliseks, et enne andmete
taaskasutusse andmist oleks hinnatud riske ja neid maandatud, näiteks peab andmesubjekt
mõistma, miks ta nõusoleku annab ning väljastav andmekomplekt peab vastama
eesmärgipärasusele.
5.8. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning
ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid piiranguid andmete kolmandatesse
riikidesse edastamisele. Hilisemate täpsustavate piirangute seadmisel peaks tagama
liikmesriikidele ulatuslikud kaasarääkimise võimalused.
Selgitus: Määrus näeb ette piirangud ärisaladuse, intellektuaalomandiõiguste, statistiliste
andmete konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse eesmärgil kaitstavate andmete
edastamisele kolmandatesse riikidesse. Eelnõu kohaselt lubataks selliseid avaliku sektori
valduses olevaid andmeid edastada vaid sellistesse kolmandatesse riikidesse, mis tagavad
isikustamata andmete kaitse EL või liikmesriikide õiguse alusel kohaldatava kaitsega
sarnasel tasemel. Selleks nähakse eelnõuga ette võimaluse vastu võtta rakendusakte, milles
samaväärsel tasemel kaitstust asjakohases riigis kinnitatakse.
Kolmandate riikide andmekaitse samaväärsuse nõudega soovitakse kehtestada isikuandmete
kaitse üldmääruse artiklis 45 sätestatud piisavusotsusega sarnast meedet, mis tänase praktika
kohaselt võib kujuneda aastatepikkuseks protsessiks. Seejuures ei avata ei eelnõu
selgituspunktides ega eelnõu mõjuanalüüsis, miks täna kehtiv kord ei taga selliste andmete
kaitstust rahvusvahelise andmeedastuse korral. Piisavate põhjenduste puudumisel ei saa
selliseid eelnõus kavandatavaid meetmeid toetada arvestades meetmete negatiivset mõju
andmete piiriülesele liikumisele ja sellega seotud andmekasutusele. Kehtestavate piirangute
proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhjalik selgitamine on oluline ka põhjusel, et sellistel
meetmetel on suur potentsiaal kujuneda eeskujuks või andmete liikumise piiramise
ettekäändeks kolmandatele riikidele, mis omakorda pärsiks andmete piiride ülest liikumist
ja kättesaadavust EL ettevõtetele.
Märgitud põhjustel ei ole võimalik toetada ka eelnõuga komisjonile loodavat võimalust
kehtestada delegeeritud õigusaktides teatavate väga tundlikuks tunnistatud isikustamata
andmete suhtes rangemad kolmandatesse riikidesse edastamise tingimused või selliste
andmete edastamist sootuks piirata. Eelnõu selgituspunkt 22 esitab lahtise loetelu avaliku
poliitika eesmärkidest, mille kaitseks väga tundlike isikustamata andmete liikumise
piirangud võiksid osutada vajalikuks. Arvestades, et eelnõus ei esitada konkreetseid
piiratavaid andmeliike, piirangute olemust ega põhjendusi, jääb delegeerimise sisu ja ulatus
ebaselgeks. Selles valguses peame mõistlikumaks piirangute seadmisel järgida delegeeritud
õigusakti asemel seadusandlikku tavamenetlust, et tagada liikmesriikidele ulatuslikumad
võimalused andmeedastusele täiendavate nõuete kehtestamisel kaasa rääkida.
Viimaks vajab seisukohtade kujundamise hetkel selgust ka rahvusvahelisele
andmeedastusele piirangute seadmise kooskõla Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)
teenustekaubanduse lepinguga, mis seab selged piirangud enese või valitud riikide ettevõtete
diskrimineerimisele ja andmeedastusega seotud teenustele täiendavate nõuete
kehtestamisele.
5.9. Eesti toetab ühtset lähenemist Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi
väljatöötamise näol.
Selgitus: Suurema õiguskindluse tagamiseks nõusoleku andmise ja tagasivõtmise puhul näeb
määrus ette Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamise, mida tuleks kasutada
andmete altruistliku jagamise korral. Ühtse nõusolekuvormi väljatöötamine on positiivne, sest
see tagab selguse ning võimaldab andmesubjektide huve paremini kaitsta. Nõusolekuvorm
peaks aitama muuta andmesubjektide jaoks läbipaistvamaks seda, et juurdepääse nende
andmetele ja selliste andmete kasutamine toimub vastavalt nende antud nõusolekule ja
kooskõlas andmekaitsenormidega.
5.10. Eesti peab oluliseks, et avaliku sektori andmekogusid ja registreid puudutavate
nõusolekute haldus oleks võimaldatud läbi ühtse kontaktpunkti ning
andmesubjektidel oleks võimalik nõusolekuid keskselt hallata.
Selgitus: Nõusolekute halduse koondamine läbi ühte kontaktpunkti parandab andmesubjektidel
ülevaadet antud nõusolekutest ja lihtsustab andmesubjektidel nõusolekute haldamist ning nende
tagasivõtmist. Ühtses kontaktpunktis tuleks andmesubjektidele luua võimalus nõusolekuid
anda, tagasi võtta ja vaadata (edaspidi koondvaateteenus). Koondvaateteenus võimaldab
andmesubjektidele kuvada nõusolekuid standardiseeritult ja seeläbi lihtsustada nõusolekutest
arusaamist.
5.11. Eesti peab oluliseks, et andmete taaskasutuse võimaldamine ja andmete haldamine
toimuks koosvõimelisi tehnilisi lahendusi arvestavalt ning vältides dubleerivate ja
kesksete andmehoidlate teket.
Selgitus: Määruse kohaselt võib andmealtruismi põhimõttel andmete laialdaselt kättesaadavaks
tegemine viia andmehoidlate asutamiseni. Eesti e-riik baseerub eelkõige hajusa arhitektuuri
põhimõttel, kus ka andmeid hoitakse hajusalt. Näiteks on Riigi infosüsteemi haldussüsteemis
(RIHA) keskselt kajastatud metaandmed andmekogude andmete kohta, kuid andmed ise
paiknevad ikkagi hajusalt erinevates infosüsteemides. Peame oluliseks, et vastutus andmete
taaskasutuse võimaldamisel on andmekogu vastutaval töötlejal ning vältida tuleks kesksete
andmehoidlate loomist. Viimaste loomine võib kaasa tuua täiendavaid riske, näiteks infoturbe
ja privaatsusriske, aga ka riske teenuste toimimisel, kus kesksete või valdkondlike
andmehoidlate teenuse riknemisel toimub teenuse katkestus.
5.12. Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt peab avaliku sektori kaitstud andmete
taaskasutamise eest tasu küsimine olema läbipaistev, proportsionaalne ja
põhjendatud.
Selgitus: Määrus võimaldab andmete taaskasutamist lubavatel avaliku sektori asutustel küsida
selliste andmete taaskasutamise lubamise eest tasu, mis peab olema mittediskrimineeriv,
proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning ei tohi piirata konkurentsi. Kui avaliku
sektori asutused kohaldavad tasusid, saavad nad rakendada meetmeid, et luua stiimuleid
määruse kohaldamisalasse kuuluvate andmete taaskasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel ning
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Toetame
määruses toodud lähenemist, mille kohaselt peab tulu küsimine olema objektiivselt põhjendatud
(seotud kuludega) ning proportsionaalne. Tasu küsimise põhimõtted, näiteks tulu teenimine,
tuleks piiritleda sarnaselt avaandmete direktiivis tooduga.
5.13. Leiame, et määruses tuleks rohkem rõhku panna ühtsete standardite
väljatöötamisele ja rakendamisele andmete piiriülese taaskasutamise toetamiseks,
mis on valdkondlike andmeruumide loomise üheks põhieelduseks.
Selgitus: Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumide puhul, et tagada
kvaliteetsete andmete olemasolu. Kindlate standardite kokkuleppimine on koostalitlusvõime
üheks eelduseks. Ühtsete põhimõtete väljatöötamine ja semantiline koosvõime tagaksid
andmete jagamise ja taaskasutamise piiriüleselt. Näiteks riiklikes teabeväravates andmete
ühtsetel põhimõtetel kirjeldamiseks saaks järgida Euroopas juba täna laialdaselt kasutusel
olevat andmekataloogi rakendusprofiili (DCAT-AP). Andmejagamisteenuse piirava
reguleerimise asemel leiame, et ühtsed põhimõtted ja andmetele kohaldatavad standardid
tagaksid tugevama andmeturu ja soodustaksid andmete taaskasutamist.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Määruse kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Justiitsministeeriumilt.
Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgnevatele asutustele ja
organisatsioonidele: Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium,
Maaeluministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium,
Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Arenguseire Keskus, E-riigi
Akadeemia, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,
Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Maaülikool, Eesti
Standardikeskus, Eesti Teadusagentuur, Eesti tervisetehnoloogia klaster, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Elering, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,
Innovatsioonipoliitika komisjon, ITS Estonia, Maanteeamet, Nordic Institute for
Interoperability Solutions, Open Knowledge Estonia, Riigi Infosüsteemi Amet, Statistikaamet,
Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu
Ülikool, Teaduspoliitika komisjon, Teaduste Akadeemia.
Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud seletuskirjale.
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Andmekaitse 1) Pp 6 viimane lause - mida peetakse silmas sõna „üldiselt“ all, kas lisaks üldmääruse artiklis 6 loetletud alustele Teadmiseks võetud.
Inspektsioon eksisteerib veel isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid?
2) Pp 8 - vajab selgitamist, mida peetakse silmas „edastamise“ ja „eeskirjade“ all. Mida ikkagi kindlaks tuleb määrata?
Kas edastamist peetakse eraldiseisvaks avalik-õiguslikuks ülesandeks? Kes mahuvad kultuuri- ja haridusasutuste
mõiste alla? Sama märkus ka art 3 lg 2 punkti c kohta.
3) Pp 11 - Kas siin peetakse silmas olukorda, kus nt Maanteeamet edastab liiklusregistrist andmeid eraparklatele?
Õigusliku aluse olemasolu isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele on juba isikuandmete kaitse
üldmäärusest tulenev nõue.
4) Pp 16 - Ei ole selge, kuidas sobitub taaskasutaja lubadus täita andmekaitsealaseid kohustusi isikuandmete kaitse
üldmääruse konteksti. Üldmäärus näeb ette terve rea meetmeid, mil isikuandmete edastamine on võimalik. Kas
lubadus on eraldiseisev meede?
5) Pp 18 - Andmete krüpteerimine (infotehnoloogiline meede) ja ettevõtte põhimõtted (organisatsiooniline meede) on
totaalselt erineva kaaluga meetmed riskide maandamiseks. Neid ei ole siin kohane võrrelda.
6) Pp 21 - kas teabepunkti all peetakse silmas asutust või portaali (teabevärav)?
7) Pp 22 - Kas määratluse kohaselt jäävad välja ka infoportaalid?
8) art 2 lõige 4 - metaandmete mõiste jääb segaseks – „andmed, mis on kogutud füüsilise … isiku mis tahes tegevuse
kohta eesmärgiga osutada andmejagamisteenust …“ Sisuliselt tuleb välja, et metaandmed on isikuandmed, mis on
kogutud eesmärgiga osutada andmejagamisteenust. Kas kogutakse eraldi metaandmeid või need tekivad seoses
isikuandmete esialgse kogumise eesmärgiga võrreldes muul eesmärgil (taaskasutamiseks) töötlemisel? Segane
mõiste, mida tuleks muuta.
9) art 2 lg 7: „„andmete jagamine“ – andmevaldaja poolne andmete andmekasutaja käsutusse andmine, et kasutada
jagatud andmeid vabatahtlike kokkulepete alusel ühiselt või individuaalselt kas otse või vahendaja kaudu“. Kes milles
kokku lepib?
10) art 2 lg 9: „„peamine tegevuskoht“ – juriidilise isiku puhul tema juhatuse asukoht liidus;“ Juhatuse asukoha määratlus
vajab selgitamist. Kas juhatuse asukoht on juhatuse liikme elukoht või peaks see olema hoopis ühingu asukoht? Kui
juhatuses on mitu erinevas riigis oleva elukohaga juhatuse liiget? Eestis nt on palju äriühinguid, mille ühelgi juhatuse
liikmel pole üldse EL-is elavaid juhatuse liikmeid.
11) Sama märkus ka art 10 lg 2 kohta.
12) art 3 lg 2 punkt e: - andmete väljastamine ei ole Eesti õiguses eraldiseisev avalik-õiguslik ülesanne. Kas selle määruse
tähenduses seda sellisena siiski käsitatakse?
13) art 5 lg 5: „Avaliku sektori asutused kehtestavad tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna
tehniliste süsteemide toimimise tervikluse. Avaliku sektori asutusel on võimalik kontrollida kõiki taaskasutaja
ettevõetud andmetöötlustoimingute tulemusi ja õigus keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave
seab ohtu kolmandate isikute õigused ja huvid.“ Kas nimetatud tingimustena on käsitatavad turvameetmed (ISKE) ja
kasutustingimused?
14) art 5 lg 6: see toob endaga kaasa avaliku sektori asutuse jaoks täiendava ja prognoosimatu mõjuga koormuse ning
osutub ilmselt pigem erandiks kui reegliks.
15) art 5 lg 8: kuidas saab avaliku sektori asutus tagada, et taaskasutamise tulemusena ei avalikustata konfidentsiaalset
teavet? Mida peetakse silmas „avalikustamise“ all? Kas hõlmab ka olukorda, kus taaskasutaja edastab andmed
üksnes ühele kolmandale isikule?
16) art 5 lg 11: mida peetakse silmas „väga tundlike“ isikustamata andmete all?
17) art 7 lg 1: Eestis peab kaaluma võimalust määrata mitu pädevat asutust, nt tehnilisi ülesandeid täidab üks,
järelevalveülesandeid teine. Kui plaan on AKI määrata järelevalvet tegema, siis tehnilist keskkonda ega tuge neil
selleks pole.
18) art 7 lg 2 p c: kas Eestis on kirjeldatud juhul tegemist nõusolekuteenuse haldajaga (RIA)?
19) art 7 lg 2 p d: kas abi peaks pakkuma järelevalvet teostav asutus?
20) art 7 lg 3: säte sõnastus on segane. Kas siin on silmas peetud olukorda, kus järelevalvet teostav asutus (või tehnilist
tuge pakkuv astutus) saab juurdepääsu algandmetele ja teeb isetaaskasutamiseks vajaliku andmetöötluse ära?
21) art 8 lg 2: kas taotlusi on võimalik vastu võtta ja edastada pädevale asutusele automatiseeritult portaalis või peab
seda mingi konkreetne asutus tegema hakkama?
22) Kas andmeallikate registrina saab käsitada RIHA?
23) art 8 lg 3: kes peab tegema otsuse taaskasutuse taotluse kohta? Kas järelevalvet teostav asutus või see, kelle
andmeid kasutada tahetakse? Kes „pädevad asutused“ selle lõike tähenduses on?
24) Taotluse lahendamise tähtaeg: kas Eesti õiguse tähenduses on tegemist teabenõudele vastamise tähtaja, andmete
registrist saamise taotluse menetlemise tähtaja, teadusuuringu loa menetlemise tähtajaga?
25) art 9 lg 1 p b: kas see kohalduks ka riigi arendatavale nõusolekuteenusele?
26) art 10 lg 7: mis hetkest üks nädal kulgema hakkab? Kui taotlus on puudustega, siis ei ole nädalane tähtaeg realistlik.
Kas eksisteerib ka kontrollikohustus teatise sisu osas (nt kas andmed üldse tõesed on)?
27) art 10 lg 8: teatis tuleb esitada juhatuse tegevuskoha liikmesriigi asutusele. Ent kes on „asjaomane liikmesriik“ selle
sätte tähenduses? Samasisuline märkus ka lõike 10 kohta.
28) art 10 lg 10: mida peetakse silmas turukontrolli alla? Teatise esitamisel turukontrolli-nõuet ette ei ole nähtud.
29) art 13 lg 2: „Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud“. Jääb
selgusetuks selle nõude eesmärk ja põhjendatus. Tegemist võib olla nõudega, mida järelevalvatavad saaksid
kasutada järelevalveasutuse tegevuse takistamiseks ja menetluse venitamiseks, vaieldes selle üle, kas nad mingit
infot peavad andma või mitte. Sama märkus ka art 21 lg 2 kohta.
30) art 13 lg 4 p a: „Sellega seoses saavad pädevad asutused juhul, kui see on asjakohane: (a) kehtestada hoiatavad
rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi makseid, millel on tagasiulatav jõud;“ Trahvi määramist reguleerivad
sätted tulevad määruse järgnevatest sätetest. Kas käesolevas sättes on peetud silmas asutuse õigust kaalutleda, kas
trahvi üldse määrata?
31) art 13 lg 5: keda peetakse silmas „pädeva üksuse“ all?
32) art 13 lg 6: Kas koostöö- ja abistamise kohustus on iga menetluse puhul kohustuslik või on tegemist
järelevalveasutuse kaalutlusotsusega, kas ja kuivõrd teisi teavitab või kaasab? Sama märkus ka art 21 lg 6 kohta.
33) art 15 lg 1 ja lg 2: „(1) Kõik artikli 20 kohaselt määratud pädevad asutused peavad tunnustatud andmealtruismi
organisatsioonide registrit.; „Komisjon peab tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide kohta liidu registrit“.
Tundub olevat üleliigne bürokraatia (topeltregistrid). Sellega kaasneb kohustus tagada, et ühe registri muudatustest
teist registrit teavitataks. Kas siin ei võiks kõne alla tulla üleliiduline register, kuhu järelevalveasutused sissekandeid
teevad ja millega avalikkus saab tutvuda?
34) art 16 p a: „tegutsema mittetulunduslikul alusel ja mitte sõltuma üksusest, kes tegutseb tulundusliku alusel“. Mida
on siin silmas peetud? Kus on sätestatud, millistel juhtudel muutub üks MTÜ teisest äriühingust sõltuvaks? Kas nt
samad omanikud või samad juhatuse liikmed kui äriühingul viitab sellele, et on sõltuv?
35) art 19 lg 2: „Lisaks sellele tagab üksus, et andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui üldhuvi eesmärgid, milleks ta
töötlemist lubab“. Kas saab lugeda piisavaks, kui tagatakse vaid õiguslike meetmetega? Sel juhul peab arvestama, et
õiguslike meetmetega ei saa kunagi 100% tagada ja rikkumisi vältida. Täielikult saab tagada ilmselt vaid
infotehnoloogiliste meetmetega turvatud andmeruumis, nagu eespool taaskasutuse puhul on sätestatud.
36) art 23 lg 5: „Pädevate asutuste käsutusse antakse nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja
inimressursid, sealhulgas vajalikud tehnilised teadmised ja vahendid.“ Arvestades pädevatele asutustele pandavate
kohustuste hulka, tuleb seda sätet väga tõsiselt võtta.
37) Art 34: selgelt peaks olema sätestatud, et kaebuse esitamise õigus on juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on
rikutud („füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle õigusi andmejagamisteenuse osutaja või andmealturismi
organisatsioon on rikkunud, on õigus esitada kaebus“.
38) art 27 p a: mida peetakse silmas „järjepidevate tavade väljatöötamise“ all?
39) art 27 p c: säte on arusaamatu. Millise sättega määrusest see seondub?
Eesti Kaubandus- ja Toetame üldist ettepaneku eesmärki. Olulisel kohal on andmete jagamise osas kehtestada selgem raamistik, mis aitab Arvestatud
Tööstuskoda nii ettevõtetel kui ka kogu ühiskonnal tuua suuremat kasu andmetöötlusest. seisukohapunktides 5.5, 5.6,
Avaliku sektori andmete taaskasutamine 5.8 ja 5.12.
- Avaliku sektori asutuste kaitstud andmete taaskasutamise võimaldamine on tervitatav. Samas toome esile, et kuna
see on ettepanekus sätestatud potentsiaalse võimalusena liikmesriigis, siis ei pruugi see praktikas täiel määral
rakenduda (mh erinevate andmekaitsenõuete tõttu) või kehtestatakse sellele tegevusele ranged tingimused
avaliku sektori asutuste poolt.
- Toetame eelkõige mõtet, et avaliku sektori asutuste andmete taaskasutamise teenusele ei kehtestataks tasusid.
Kui tasude kehtestamist peetakse siiski vajalikuks, siis toetame ettepanekus toodud mõtet, et tasud peaksid olema
mõistliku suurusega (seotud kulutustega, mis tekkisid avaliku sektori asutustel andmete hankimisel või muu
lisatöö tegemisel).
Andmejagamisteenuse osutajad
- Näeme pärssivaid piiranguid selles osas, et teenuseosutaja ei tohi andmeid ise kasutada ning on kohustatud looma
eraldi juriidilise isiku juhul, kui soovib pakkuda sellist teenust. Tegevuse kulud ning halduskoormus võivad
vähendada osade ettevõtjate motivatsiooni ja tahet luua andmejagamise teenust pakkuvaid ettevõtteid.
- Piiravad nõuded andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse võivad raskendada Euroopa Liidu ettevõtete
juurdepääsu kolmandate riikide andmehulkadele ning vähendada seeläbi ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet, mis võib tuua kaasa negatiivse mõju majanduskeskkonnale. Nõuete kehtestamisel peab
arvesse võtma, et olulisel kohal peaks olema kohustuste selgus ja nõuete täitmise võimalikkus.
Andmealtruism
- Andmealtruismi põhimõte on igati tervitatav ja registri loomine mõistlik samm, et oleks olemas ühtne ja
läbipaistev ülevaade ettevõtetest, kes andmealtruismiga tegelevad.
Ettevõtluse Andmealtruism Teadmiseks võetud ja
Arendamise - Andmealtruism on küll tänuväärne, kuid võib isikuandmetest rääkides need andmed kogu populatsiooni osaliselt arvestatud
Sihtasutus seisukohalt muuta kasutamatuks. Andmealtruism ei pruugi olla levinud võrdselt kõigis ühiskonnagruppides ning seisukohapunktis 5.7.
võib jätta seega igasugustest analüüsidest nii teadusasutustes kui ka poliitikauuringutes välja nö skeptilised vms
grupid, kes oma andmete kasutamiseks luba ei anna. Need grupid võivad juba olla ühiskonnas marginaalses
positsioonis nt digilõhe, madalama hariduse vms tõttu ning väljajäetuse tõttu nende olukord halveneb veelgi.
Andmeõigluse seisukohalt oleks tarvilik kaasata andmealtruistide sekka võimalikult esinduslikult kogu
populatsioon. Vastasel korral on andmed kasutatavad vaid kitsamal otstarbel ning ei pruugi alati täita ka
subsidiaarsuse printsiipi.
Mõjud
- Mõju eelarvele on hinnatud nulliks. Samas tuleks ettepaneku realiseerumisel luua uusi institutsioone ja
taotlemise, menetlemise, konsultatsiooni ning kontrolliga seotud protseduure nii liikmesriikide kui ka EL
tasandil, millega kaasneksid personali- ja halduskulud, samuti tuleks luua turvalised andmete töötlemise
keskkonnad, kontaktpunktid jms, millega kaasneksid IT-arenduse ja -haldusega seotud kulud.
Elering Toetame õigusakti tulemist. Teadmiseks võetud.
- Andmete kättesaadavus ning ülepiiriline käideldavus on energeetika sektori arengute jaoks oluline ning täna
kehtivad õigusaktid ei kata veel üldiselt kõiki relevantseid andmestikke.
- Andmete annetamise võimaldamine teeb lihtsamaks uute innovaatiliste pilootide ja katsetuste elluviimist.
- Lisada artiklisse 27 punkt: „to advise the Commission to facilitate cross-sector data exchange“
Haridus- ja Määrusest ei selgu, kuidas on defineeritud haridusasutust, kas tegu on üksnes haridust pakkuva asutusega, HTMi Osaliselt arvestatud
Teadusministeerium mõistes nt üldhariduskool või laiemalt – hariduskorraldusega tegeleva asutusega, nt KOV kui koolipidaja või HTM ja seisukohapunktis 5.3.
Haridus- ja Noorteamet?
Arvestades andmete definitsiooni, siis oleksid haridusandmete erandi all registripõhised andmed aga ka riigieksamite
ülesannete kogumikud, erinevad testid, mis on sisestatud EISi, õppevara repositooriumid ja nende sisu, eksamitööd
(kirjandid, testivastused jms), mida säilitatakse digitaalsel kujul. Ilmselt kuuluvad andmete hulka ka nt rahulolu uuringu
küsimustiku vastused, digitaalsel kujul esitatud kodutööd või nt õpilaste kunstitööde visuaalsalvestised. Ka
anonümiseeritud kujul ei ole kõikides riikides lubatud / heaks tavaks avalikustada õppeasutuste standartiseeritud
testide tulemusi – on mitmeid ELi liikmesriike, kus testide tulemused on vaid ametkondlikuks kasutamiseks ja ka
asutuse keskmistele tulemustele on avalik ligipääs piiratud. Kas see on üks põhjustest, miks soovitakse erandit
kehtestada (kooli keskmine testi tulemus ei lähe ei teabeomaniku (IO) ega ka GDPRi alla)?
ITL ITL toetab DGA eesmärki tagada usaldusväärne Euroopa raamistik ühe suureneva andmehulga potentsiaali paremaks Arvestatud
ärakasutamiseks. seisukohapunktides 5.1, 5.3,
Kindlasti ei tohi ära unustada andmete kolmandatesse riikidesse edastamise küsimust, kuna paljud ettevõtted 5.5, 5.6 ja 5.8. Osaliselt
tegutsevad täna piirüleselt ja ka EList väljas ning andmete kolmandatesse riikidesse edastamine peab olema võimaldatud arvestatud seisukohapunktis
arusaadavalt ja täidetavatel tingimustel. 5.12.
Avaliku sektori andmete taaskasutamine
- Tervitame seda, et EK on loomas mehhanismi avalik sektori andmete taaskasutamiseks olukordades, kus selliste
andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused ehk andmete osas, mis ei ole reguleeritud avaandmete direktiiviga.
- Kahtlusi tekitab põhimõte, et liikmesriigid võivad, aga ei pea selliste andmete taaskasutamist lubama. Kuna selle
õiguse kasutamine jääb liikmesriikide vabaks valikuks, on küsitav, kas ja kuidas see praktikas rakendub ja kas need
andmed ikka lubatakse soovitud mahus kasutusse.
- Soovime suhtuda ettevaatlikult erandite kehtestamisse, et mitte ohustada DGA eesmärke. DGA artikkel 3 lg 2 on
juba praegu üsna ulatuslik ja nende erandite põhjendatust tasub täiendavalt analüüsida.
- Andmete kasutamise eest tasu nõudmise osas pooldame liikmesriigi diskretsiooniõigust. Peame oluliseks, et
avaliku sektori toorandmed (Row Data) oleksid kasutajate jaoks tasuta. Tasu küsimine on õigustatud juhul, kui
toorandmeid on vaja töödelda selleks lisatööd tehes. Toetame liikmesriikide õigust teha andmed kättesaadavaks
tasuta, kui see soodustab nt innovatsiooni ja teadusuuringuid. On hea, et DGA seab tasudele teatavad tingimused,
millele need peavad vastama. Toetame seda, et tasud on kulupõhised.
Andmejagamisteenuse osutajad
- Andmejagamisteenuse osutajatele plaanitakse kehtestada teavituskord ja mitmesugused nõuded, sh neutraalsuse
nõue ehk andmete jagaja ei tohi neid andmeid ise kasutada. Tegemist peab olema eraldi juriidilise isikuga. See
tekitab küsimuse, kas Eesti suguses väikeses riigis tekivad DGA-s kirjeldatud nõuetele vastavad
andmejagamisteenuse osutajad.
Andmealtruism
- Toetame põhimõtet, mille kohaselt registreeritakse liiduüleselt tunnustatud andmealtruismi organisatsioonid.
Selline registrikanne peaks kehtima kõikjal liidus, sest ainult sellisel juhul hõlbustab see andmete piirülest
kasutamist. Üldhuvi eesmärgil andmete jagamist tuleb kindlasti julgustada.
Justiitsministeerium Isikuandmed Arvestatud
- Isikuandmeid silmas pidades on oluline, et määruse kontekstis oleks selge andmejagamisteenuse osutaja roll – seisukohapunktide 5.4, 5.7
kas tegemist on vastutava või volitatud töötlejaga. Sellest määratlusest sõltub nii kohustused kui vastutus. ja 5.8 juures.
- Andmealtruismi-kontseptsioon vajab põhjalikku analüüsi isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis. Eeskätt
vajab selgust, kuidas käsitada nõusolekut üldhuvi eesmärgil nõusolekule esitatavate tingimuste (vabatahtlik,
konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus art 4 p 11) valguses, arvestades seejuures
andmekaitsenõukogu asjakohaseid suuniseid. Andmealtruism ei tohiks vähendada Euroopa andmekaitsereformi
ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle.
Ärisaladus ja konkurentsiõigus
- Määrus ei tohiks kahjustada ärisaladuse kõrgetasemelist kaitset. Ettepanekus valitud lähenemine on ärisaladuse
kaitse tagamise vaatest üldjoontes sobiv. On oluline kaitsta ärisaladusi ja muid andmeid, mille sisu on kaitstud
intellektuaalomandi õigustega, ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib viia intellektuaalomandi varguse või
tööstusspionaažini. Eelkõige tuleb neid ohte arvesse võtta andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse, ja
näha määruses ette asjakohased meetmed.
- Määrus ei tohiks mõjutada konkurentsieeskirjade, eelkõige ELTL artiklite 101 ja 102 ning neile sätetele vastavate
riigisisese konkurentsiõiguse normide kohaldamist. Määruse reguleerimisala arvestades on eelkõige oluline, et
andmejagamisteenuse osutajate (andmevahendajate) tegevus vastaks EL ja riigisisestele konkurentsireeglitele
ega soodustaks nende reeglite rikkumist.
- Määrus ei tohiks kahjustada ettevõtjate vahel vaba ja õiglast konkurentsi. Seda eesmärki aitab saavutada
ettepanekus ette nähtud nõue, mille kohaselt andmejagamisteenuse osutaja peab tagama, et tema teenusele
juurdepääsu kord on nii andmevaldajate kui ka andmekasutajate jaoks õiglane ja läbipaistev ega diskrimineeri
kumbagi, muu hulgas hindade puhul (vt ettepaneku artikli 11 lg 3). Samuti toetab konkurentsi artiklis 4 ette nähtud
keeld sõlmida andmete taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, v.a erandjuhtudel, ja artikli 5 lg-s 2 ette
nähtud nõuded taaskasutamise tingimustele, sealhulgas nõue, et taaskasutamise tingimused ei tohi piirata
konkurentsi.
- Intellektuaalse omandi loomise ja innovatsiooni toetamise vaatest saab toetada ettepaneku eesmärki stimuleerida
andmete taaskasutamist, kuna see soodustab muu hulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni. Avalikule sektorile on
kättesaadavad andmed, millest võib olla ettevõtjatele uute toodete ja teenuste arendamiseks suurt kasu, kuid
mida neil endal oleks raske koguda. Seejuures on oluline siiski tagada, et andmete taaskasutamine toimuks
kooskõlas riigiabi reeglitega ning ei kahjustaks konkurentsi turul.
Autoriõigustega seonduv
- Ulatuses, mis määruse kohaldamisalasse kuulub, seatakse ettepanekuga teatud piiranguid lepinguvabadusele.
Määruse kohaselt on keelatud avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutamise kokkulepped või
muud tavad, millega antakse ainuõigused või mille eesmärk või tulemus on niisuguste ainuõiguste andmine või
andmete taaskasutamise piiramine, nii et need on kättesaadavad ainult selliste kokkulepete või muude tavade
osalistele. Täiendavat edasist analüüsi vajab siinkohal ka see, kas ja millisel moel toetab määruse ettepanek Eestis
kehtivat riigivaraseadust ning kuidas mõjutab ettepanek riigivara valitsemise praktikaid laiemalt.
Muud märkused
- Artikkel 5 lõige 4 määratleb, milliseid kohustusi võib asutus seada turvalises töökeskkonnas andmete
taaskasutamisele. Siit tõusetub ka küsimus, kuivõrd heaks lahenduseks saab turvalist töökeskkonda pidada, kui
sellega tagatakse sisuliselt kõikidele soovijatele ligipääs nt isikuandmetele (taaskasutamise tingimused peavad art
5 lg 2 kohaselt olema mittediskrimineerivad). Andmete töötlemise kontrollitud ja turvaline keskkond on
kahtlemata tõhus meede teatud juhtudel (statistiliste andmete kasutamine teadustööks), ent mitte olukorras, kus
andmete taaskasutamist mittediskrimineerivatel tingimustel võib nõuda igaüks. Sellisel juhul on sobivaks
meetmeks isikuandmete anonüümimine.
- Artikkel 5 lõike 6 lõike 6 kohaselt abistab avaliku sektori asutus taaskasutajaid selliste andmesubjektide nõusoleku
ja/või juriidiliste isikute loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib mõjutada, kui see on
võimalik ilma ebaproportsionaalsete kuludeta avalikule sektorile. Sätte eesmärk ja mõte jääb häguseks. Avaliku
sektori asutusele kohustuse panemine isikult nõusoleku saamiseks ei peaks olema kohustuseks. Avaliku sektori
asutus on isikuandmed saanud selgelt avaliku võimu teostamise või avaliku võimu ülesannet täites ning tema jaoks
on eesmärk isikuandmete töötlemiseks selle ülesande täitmisega saavutatud. Edasine isikuandmete töötlemine
väljub sellest raamist ning vajab uut eesmärki ja põhjendamist (üldmääruse art 6 lg 1 p e koosmõjus art 5 lg 1
punktidega a, b ja c).
- Artikkel 5 lõike 9 sisu on samuti arusaamatu. Kas soovitakse tekitada üldmääruse artiklis 45 sätestatud meetmega
(piisavusotsus) sarnast meedet, mis annaks kindluse, et kolmas riik tagab piisava kaitse? Kui kõnesolev instrument
hõlmab üksnes isikustamata andmeid (seda paistab toetavat sama artikli lõige 12), siis võiks ka sätte tekstist see
selgelt tuleneda. Isikuandmete puhul on edastamise reeglid kolmandatele riikidele tagatud juba üldmääruse
artiklitega 44-49, seega puudub vajadus reguleerida käesolevas õigusaktis.
Keskkonnaministeeriu Toetame andmete jagamise hõlbustamist, kuid segaseks jääb määruse artiklis 7 pädevate asutuste ja IV peatükis Arvestatud seisukohapunkti
m andmealtruismi organisatsioonide regulatsioon. Kuigi organisatsioonide registreerimine on vabatahtlikkuse alusel, siis 5.7 juures, milles rõhutame,
artikli 20 nõue liikmesriikidel määrata pädevaid asutusi vastava registri pidamiseks võib kaasa tuua ebamõistlikud et määrusega ei tohiks
bürokraatlikud lisakulud ja paindlikkuse kadumise. Ei ole kindel kas sellise registri pidamine annab soovitud efekti. kaasneda avaliku sektori
Määrus peaks rohkem keskenduma nõuetele, mis suurendavad eri sektorite ja valdkondade vaheliste andmete asutustele ebamõistlikke
jagamise koostalitlusvõimet. kohustusi ja koormust;
seisukohapunkti 5.13 juures,
mis käsitleb ühtsete
standardite loomist.
Kultuuriministeerium Euroopa andmestrateegia seisukohtade kujundamisel viitas Kultuuriministeerium andmehalduse tähtsusele, eriti seoses Osaliselt arvestatud
kultuuripärandi-, kultuuri-, ja spordiasutustega, mille kogud hõlmavad nii avaandmeid (näiteks teenuste, toodete või seisukohapunkti 5.3 ja 5.13
kasutamisstatistika, metaandmed st andmed andmetest), konfidentsiaalseid äriandmeid, isikuandmeid kui ka juures.
autoriõigustega kaetud teoseid ja andmeid (tekstid, heli- ja videofailid, noodid, fotod jms). Üldised seisukohad
andmestrateegia raames on jätkuvalt asjakohased:
Ajal, kus vajadus usaldusväärsete andmete järele on kasvav, on kultuuriasutustel, eriti just pärandiasutustel,
mängida oluline roll andmepõhises majanduses. Ligipääs andmetele on ka kultuurisektoris määrava tähtsusega
teenuste arendamisel sektoris sees. Teiselt on andmetele ligipääs oluline nendele asutustele ja tegijatele, kes
toimetavad mitteformaalses hariduses /elukestvas õppes ja väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks
muuseumiõppe puhul. Toetame üldiselt andmestrateegias toodud lähenemist ja meetmeid andmetele parema
juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse arendamisel sektorite vahel, mis eeldaks selgemaid standardeid ja
koostalitusvõime parandamist.
Samuti toetame kogu Euroopat hõlmavate ühtsete ja koostalitusvõimeliste andmeruumide loomist ning seda eriti
võimalusega koostööks sektorte vahel. Oluline on tagada võimalus osaleda kõrgjõudlusega andmetöötluses ja
arendada andmetöötlussuutlikkust institutsioonides. Superarvutid ning -andmed kultuurivaldkonnas on vajalikud,
et töödelda järjest kasvavaid kultuuripärandi andmemahtusid (metaandmed, tekstid, pildid, dokumendid, heli- ja
videosalvestused, filmid, fotod, kunst jne). Positiivsena saab välja tuua, et andmestrateegia näeb ette
toetusmeetmeid ka ametiasutustele, kes teevad väärtuslikud andmekogumid ühtsetes andmeruumides
taaskasutamise jaoks kättesaadavaks. Peame oluliseks, et vastavad rahastamise otsused peavad olema võimalikult
laiapõhjalised, et oleks võimalik maksimaalselt kasutada valdkonna võimalusi sisuliseks innovatsiooniks.
Näide: Europeana digiraamatukogu/-platvorm teeb koostööd tuhandete Euroopa arhiivide, raamatukogude ja
muuseumidega, et jagada kultuuripärandit, pakkudes üle-Euroopalist teenust: lugemisvara, haridusalased
materjalid ja teaduslikud avastussed. Kuid selle teenuse uuenduste juurutamine eeldab koostalitlusvõimet, mistõttu
on oluline toetada riikide e-süsteemide koostalitlusvõimet.
Kultuuri digiandmed on kasutatavad väga laialt - hariduses, kartograafias, turismis, ehituses (eriti renoveerimises) ja
tõstab seeläbi oluliselt inimeste heaolu ning suurendab ligipääsu infole, teadmistele jne. Seetõtu on oluline toetada
erinevate e-süsteemide koostalitlusvõimet. Hetkel on kultuuriteenuste tootmisahelas puudujäägid - süsteemid on
eraldiseisvad ja palju on nn käsitööd võrreldes automatiseeritud programmide ning süsteemidega. Puudub
kultuuriandmete kui terviku arendusvõimekus. Koostalitlusvõime tõstmiseks erinevates valdkondades vajatakse
investeeringuid tehnoloogia omandamiseks.
Andmestrateegia toob eraldi välja ka kodanike, väikeetevõtete ja ka avaliku sektori oskuste arendamise
võimestamise ning oskuste arendamise. Toetame kõrgema taseme digioskuste arendamist. Kõrgjõudlusega
andmete töötlus (mis toetab ka tehisintellekti arengut) eeldab edasijõudnud digitaalseid oskuseid. Oskuste
parendamine on vajalik, et kultuuriga seotud andmeid (kultuuri)hariduses paremini kasutada. Tuleks jälgida, et
komisjoni pakutud meetmed ei tohiks olla ainult formaalhariduse kesksed, sest tööturule ei liigu inimene ainult
formaalharidusest. Formaalhariduse ja mitteformaalõppe ning hariduse sidumine on oluline. Samuti on oluline, et
kultuuripärandi-, kultuuriasutustesse koguneks vastav kompetents, läbi mille oleks võimalik kättesaadavaks teha ja
kasvatada kultuurisektori digiinnovatsiooni ning arendada publikusuhteid digitaalse kultuuri valdkonnas. Üheks
oluliseks punktiks on kindlasti ka teksti- ja andmekaeve võimekuse väljaarendamine, toetamaks keele- ja
pildituvastustehnoloogia ning teenuste mitmekülgset arengut. Lisaks annab digioskuste omandamine võimaluse
arendada ning osa saada e-laenutustest ning virtuaalmuuseumidest.
Kultuuriministeeriumi all on neli andmebaasi, mille andmeid antud eelnõu alla saaks kanda:
1) Muuseumide infosüsteem MuIS ning MuISi digihoidla. Juurdepääsupiiranguga on digihoidlasse laetud
museaalide kõrge resolutsiooniga digikujutised ja järgmised museaali, hoiulevõetud asja ja abikogusse arvatud
asja andmed: 1) üleandja, hoiuleandja ja andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 2) püsiasukoht ja ajutine
asukoht; 3) kahjustused; 4) ostuhind; 5) kõik andmed teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse või
sõjaväerelvade riiklikusse registrisse kantud relva kohta; 6) kõik andmed abikogusse arvatud asja kohta.
2) Loomeliitude andmebaas;
3) Eesti Spordiregister;
4) Lisaks ka Rahvakultuurikeskuse andmebaas (millel hetkel pole oma seadust);
Lisaks on avalik-õiguslikel asutustel andmekogud, mis on samuti kultuuriandmed, kuid mille (taaskasutamiseks) peab
taotlema luba/sõlmima lepingud ning seda on ka tehtud. On ebaselge, kas ka need andmekogud oleksid antud määrusega
hõlmatavad võimalikud kultuuriandmed.
Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR (sh veebiarhiiv, Eesti artiklid), Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas,
Eesti rahvusbibliograafia isikute ja kollektiivide andmed (avaandmed http://data.digar.ee/), trükitoodangu
statistika ja raamatukogude statistikaasid
Rahvusarhiiv (HTM) Virtuaalne lugemissaal VAU
Rahvusarhiivi osakond Filmiarhiiv FIS filmiarhiivi infosüsteem
Eesti Filmi Andmebaas
ERR
Eeltoodu kohaselt võime toetada põhimõtteliselt kultuuriandmete hõlmamist määruse eelnõusse juhul, kui viiakse
läbi täiendav analüüs seoses kehtivate regulatsioonide ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Lisaks avaandmete direktiivi
ja isikuandmete kaitse üldmäärusele, tuleb analüüsida ka seost autoriõiguste valdkonnaga (mõju õiguste omajatele) ning
rakenduvat koormust kultuuripärandiasutustele. Regulatsioon ei tohiks kuidagi seada õiguste omajaid (sh autoreid)
nõrgemasse positsiooni, vaid toetama andmete jagamise võimalusi, kahjustamata õiguste omajate ärihuve. Ka
seletuskirjas on viidatud probleemile, mis puudutab õigusselgust.
Täpsustavad küsimused seoses andmehalduse määruse eelnõuga
Mida muudab määruse eelnõu võrreldes praeguse olukorraga? Milliseid võimalusi pakub? Kas mõni tegevus,
mis praegu on keelatud, muutub lubatuks?
Kuidas on kaitstud autorid (sh seos andmebaaside õigustega)?
o Andmete anonüümimimisel, juhuslikustamisel, pseudonüümimisel muutuvad need andmed
avaandmeteks. Lisaks võivad sellised tehnoloogiad kultuuriteoste andmed muuta kasutuks (näiteks
tekstimassiivide analüüsimisel) või pole neid võimalik pseudonüümida (teosed), vms.
o Kas andmete kasutusse andmine tähendab nende mitte avalikustamist, vaid nt ärimudelite või
teenuste arendamiseks (kinnine kasutus)?
o Tihtipeale on näiteks kultuuri/meediatarbimise statistika ka ärisaladus.
Millised kohustused (ajaraamis) sätestab eelnõu avalikule sektorile ja kellele täpsemalt (kas ministeeriumidele
või haldusala asutustele). Milliseid piiranguid sätestatakse?
Kuidas praktikas toimuks andmealtruism, kas see puudutab üksikisikuid, ettevõtteid või andmemahtude
haldajaid?
Maaeluministeerium Avaliku sektori, ettevõtjate ja kodanike andmed peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad võimalikult tulemuslikult Arvestatud seisukohapunkti
ja vastutustundlikult, ühtlasi tuleb tagada, et loodavate andmete üle peab säilitama kontrolli nende andmete loojal 5.4 juures, kus märgime, et
(kodanikud, ettevõtted). Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides peavad isikuandmed ja määrusega ei tohi väheneda
konfidentsiaalsed äriandmed olema turvaliselt taaskasutatavad teadus- ja arendustegevuses ja innovatsioonis ning andmesubjekti kontroll oma
statistikas. isikuandmete töötlemise
üle.
Avaliku sektori andmete taaskasutamine teadusuuringuteks ja teadus-arendustegevuseks ning innovatsiooni Arvestatud seisukohapunkti
soodustamiseks, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes, peaks olema riigiabi eeskirjadega kooskõlas tasuta 5.12 juures.
või soodsam.
Riigi Infosüsteemi RIA seisukohast on põhiküsimuseks, millisel määral mõjutavad ettepanekus toodud muudatused eelkõige riigis laialdaselt Arvestatud
Amet kasutusel oleva X-tee edasist toimimist ning kuidas on need ettepanekud seotud riigis väljatöötamisel oleva seisukohapunktide 5.2, 5.6
nõusolekuteenusega. ja 5.11 juures.
Määruses kasutatakse omavahel seotud mõisteid läbisegi ning kohati jääb arusaamatuks, mida ühe või teise termini all
täpsemalt mõeldud on. Edasises protsessis võiks kaaluda mõistete ühtlustamist, et lihtsustada määruse sõnastuse
ühetähenduslikku mõistmist.
Avaliku sektori andmete taaskasutamine
- Määruse ettepaneku 2. peatükis reguleeritakse avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete
taaskasutamist. Arvestades artikli 3 lõikes 1 sätestatud kategooriaid ja lõikes 1 loetletud välistusi, tuleks edaspidi
kindlaks teha, kuidas juurepääsupiiranguga andmetele juurdepääs peaks olema korraldatud, arvestades senist
lähenemist avaandmete taaskasutamise puhul ja teabevaldaja definitsiooni ning talle pandud kohustusi avaliku
teabe seaduses.
Andmejagamisteenuse osutajad
- Siinkohal vajab põhjalikumat analüüsi, millisel viisil andmejagamisteenusega seonduvaid tegevusi on plaanis
rakendada ning kuidas mõjutab määruse rakendamine RIA poolt osutatavaid ja hallatavaid keskseid teenuseid
(X-tee, nõusolekuteenus), arvestades ka artiklis 11 sätestatud andmejagamisteenuse osutamise tingimusi
(eelkõige artikli 11 lõikes 1 toodud piirangut, mille kohaselt ei tohi andmejagamisteenuse osutajad kasutada
andmeid, millega seoses ta teenuseid osutab, muul eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate
käsutusse, ning andejagamisteenused peavad kuuluma eraldi juriidilise isiku alla).
Andmealtruism
- Määruse ettepaneku põhjenduspunktis 36 kirjeldatakse andmealtruismi põhimõttel andmete laialdaselt
kättesaadavaks tegemist, mis omakorda võib viia andmehoidlate asutamiseni. Siinkohal peame vajalikuks
tähelepanu juhtida, et Eesti e-riik baseerub eelkõige hajusa arhitektuuri põhimõttel, kus ka andmeid hoitakse
hajusalt. Nt on RIHAs keskselt kajastatud metaandmed andmekogude andmete kohta, kuid andmed ise paiknevad
ikkagi hajusalt erinevates infosüsteemides.
Sotsiaalministeerium - Üldise kommentaarina vajab määruse eelnõu selgemaks kirjutamist. Eelnõus käsitletakse peamiselt isikustamata Arvestatud
andmeid, samas oleks vajalik reguleerida ka isikustatud andmete kasutamine selliselt nagu RIA arendatava seisukohapunktide 5.4 ja 5.6
nõusolekuteenusega on mõeldud. juures.
- Täpsustamist vajab andmejagamisteenuse sisu ja regulatsioon - kas siia alla läheb ka RIA arendatav
nõusolekuteenus, mille kaudu andmed edastatakse vastutavalt töötlejalt otse teenuse pakkujale. Art 9 võib
eeldada, et andmejagamisteenus hõlmab ka nõusolekuteenuse ja lisaks ka tehniliste lahenduste pakkumist
andmevahetuseks.
- Täpsustamist vajab andmealtruismi mõiste, sh kas nõusoleku alusel andmete kasutamine saab toimuda üksnes
üldhuvi eesmärgil või on võimalik isikuandmeid nõusoleku alusel edastada ka mõnele teenuse pakkujale, kes
otseselt ei lähe üldhuvi määratluse alla (nt mobiilirakendused vms).
- Art 7 p 1 – jääb selgusetuks, kes taaskasutamise õigust annavad kas andmekogu vastutav töötleja või määratud
pädev asutus. Täpsustamist vajab pädevate asutuste rollid ja ülesanded (taotluste menetlemine, lubade andmine,
andmejagamisteenuse pakkujate registreerimine, järelevalve, andmealtruisimi organistatsioonide registrite
pidamine ja järelevalve nende üle jne). Samuti vajaks selgust, kas on üldse mõeldud ühte pädevat asutust, kes kõigi
ülesannetega tegeleb.
Startup Estonia Üldjoontes toetame akti eesmärki, aidata kaasa avaliku sektori, ettevõtjate ja kodanike andmete kättesaadavuse Arvestatud seisukohapunkti
parendamisele ja tulemuslikule ning vastutustundlikule kasutamisele. 5.1 ja osaliselt 5.6 ja 5.8
Akti rakendumisega ei tohiks ettevõtetele kaasneda suuremaid kulusid. juures.