dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa andmehalduse määruse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. veebruar 2021
Viit
2-13/20-7533
Registreeritud
5. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-7533 05.02.2021 Väljaminev kiri.asice1848 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 07.12.2020 nr 17.4/20-3299/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 05.02.2021 nr 2-13/20-7533 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta Esitame 11. veebruari 2020. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta (COM(2020) 767 final). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri – Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta Lisa 1. Kaasamise tabel Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki, millega soovitakse luua andmevahetuse ühtlustatud horisontaalne raamistik ning hõlbustada andmete jagamist piiriüleselt ja erinevate sektorite vahel. 1.2. Eesti peab eelnõu toetamise eelduseks, et andmehalduse määruse kohaldamisala ja selle kohaldamise vajalikkus ning seos olemasolevate regulatsioonidega oleks mõistetav. 1.3. Eesti on seisukohal, et riigikaitse valdkonna andmed ei peaks kuuluma määruse kohaldamisalasse. Eesti eelistab andmete taaskasutamisel ühtsema lähenemise saavutamist ning kultuuri- ja haridusasutuste erisuse kaotamist. 1.4. Eesti peab oluliseks, et andmealtruism ei vähendaks Euroopa andmekaitsereformi ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. 1.5. Eelistame lähenemist, mis jätaks andmejagamisteenuse osutamise reguleerimata tegevusalaks. Usalduse jagamisteenuse osutajate vastu saaks tagada määrusega loodava vabatahtliku sertifitseerimisraamistiku kaudu. 1.6. Andmejagamisteenuse osutaja roll peab olema määratletud, vältides samas ebamõistlikke piiranguid. 1.7. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks avaliku sektori asutustele ebamõistlikke kohustusi, mis võivad märkimisväärselt suurendada halduskoormust või mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks. 1.8. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid piiranguid andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele. Hilisemate täpsustavate piirangute seadmisel peaks tagama liikmesriikidele ulatuslikud kaasarääkimise võimalused. 1.9. Eesti toetab ühtset lähenemist Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamise näol. 1.10. Eesti peab oluliseks, et avaliku sektori andmekogusid ja registreid puudutavate nõusolekute haldus oleks võimaldatud läbi ühtse kontaktpunkti ning andmesubjektidel oleks võimalik nõusolekuid keskselt hallata. 1.11. Eesti peab oluliseks, et andmete taaskasutuse võimaldamine ja andmete haldamine toimuks koosvõimelisi tehnilisi lahendusi arvestavalt ning vältides dubleerivate ja kesksete andmehoidlate teket. 1.12. Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt peab avaliku sektori kaitstud andmete taaskasutamise eest tasu küsimine olema läbipaistev, proportsionaalne ja põhjendatud. 1.13. Leiame, et määruses tuleks rohkem rõhku panna ühtsete standardite väljatöötamisele ja rakendamisele andmete piiriülese taaskasutamise toetamiseks, mis on valdkondlike andmeruumide loomise üheks põhieelduseks. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, Euroopa andmehaldust käsitlev õigusakt (COM(2020) 767 final), eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus 26. novembril 2020 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu Euroopa andmehalduse kohta (COM(2020) 767 final) (edaspidi määrus). Määruse näol on tegemist on esimese meetmepaketiga, mis kuulutati välja Euroopa 2020. aasta andmestrateegias1, mille eesmärk on tugevdada ühtset andmeturgu ning võimaldada andmetel Euroopa Liidu piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda. Andmestrateegia näeb ette valdkondlike ühiste Euroopa andmeruumide loomise, mis moodustaksid selge struktuuri andmete jagamiseks ja ühiskasutuseks. Sellised andmeruumid on kavas luua näiteks tervishoiu, põllumajanduse ja energeetika valdkonnas. Kõnealuse määruse kaudu soovitakse aidata kaasa valdkondlike andmeruumide tekkele, luues andmevahetuse ühtlustatud horisontaalse raamistiku ning jättes seejuures võimaluse kehtestada valdkonna eripärast sõltuvalt valdkondlike õigusaktidega täiendavaid meetmeid. Määrusega soovitakse lahendada probleemi, mille kohaselt on andmete jagamine EL-s piiratud, seda vaatamata andmete jagamisega kaasnevale majanduslikule ja ühiskondlikule kasule. Komisjoni hinnangul on see tingitud eelkõige madalast usaldusest andmete jagamise vastu, avaliku sektori andmete taaskasutamise ning andmealtruismi eesmärkidel andmete kogumise keerulisusest ning tehnilistest takistustest andmete taaskasutamisel. Määruse kaudu soovitakse laiendada avaliku sektori andmete taaskasutust, suurendada usaldust andmete jagamise vastu, suurendada andmete kättesaadavust ja ületada andmete taaskasutamist takistavad tehnilised barjäärid. Määruse skoop hõlmab nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid ning see peaks hõlbustama andmete jagamist piiriüleselt ja erinevate sektorite vahel. Määrusega luuakse mehhanism avaliku sektori andmete taaskasutamiseks olukordades, kus andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused ning kus on seetõttu vaja tagada isikuandmete, intellektuaalomandi õiguste või ärisaladuse kaitse. Selleks, et suurendada usaldust andmete jagamise vastu, luuakse andmejagamisteenuse osutajatele teavituskord ning kehtestatakse mitmesugused nõuded, sh nõue jääda neutraalseks seoses vahendatavate andmetega. Komisjoni hinnangul loob määrus seeläbi suurte tehnoloogiaplatvormide andmehalduspraktikatele alternatiivi, mis põhineb andmevahendajate neutraalsusel ja läbipaistvusel ning annab füüsilistele ja juriidilistele isikutele kontrolli enda andmete üle. Andmealtruismi soodustamiseks ja usalduse suurendamiseks antakse andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele võimalus registreerida end ELis tunnustatud andmealtruismi organisatsioonina ning töötatakse välja Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm. Määrus näeb ette Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu loomise, mis koondab liikmesriikide, Euroopa Andmekaitsenõukogu, komisjoni ja asjaomaste andmeruumide esindajaid ning mille 1 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et ülesandeks on hõlbustada parimate tavade väljakujunemist liikmesriikide ametiasutustes ning toetada komisjoni valdkondade vahelise standardimise juhtimisel. Komisjoni hinnangul toetab algatus andmepõhise majanduse toimimist, soodustab seeläbi uute toodete ja teenuste arendamist ning toetab laiemalt ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamist. Algatuse kaudu soovitakse pakkuda uus, euroopalik andmehalduse viis, mis oleks alternatiiviks praegusele integreeritud tehnoloogiaplatvormide ärimudelile. Määruse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 23. veebruaril 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 9. detsembril 2020. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side- ja riigi infosüsteemide asekantsleri nõunik Mait Heidelberg ([email protected]), andmete juht Ott Velsberg ([email protected]), siseturuosakonna nõunik Marie Allikmaa ([email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ([email protected]) ja siseturu asekantsler Kristi Talving ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse esimeses peatükis on toodud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala ning defineeritud määruses kasutatavad mõisted. Määruses sätestatakse avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete liidusisese taaskasutamise tingimused, andmejagamisteenuste osutamise suhtes kohaldatav teavitamis- ja järelevalveraamistik ning altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja töötlemisega tegelevate üksuste vabatahtliku registreerimise raamistik. Teine peatükk sisaldab sätteid, mis reguleerivad avaliku sektori andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemist olukordades, kus selliste andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused. Tegemist on andmetega, mille suhtes võidakse kohaldada andmekaitsealaseid õigusakte või intellektuaalomandi õigust või mis võivad sisaldada ärisaladust või muud tundlikku äriteavet ning ei kuulu seetõttu direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv)2 kohaldamisalasse. Nende andmete tundlikkuse tõttu ei tehta neid enamasti teadusuuringute või innovatsiooni eesmärgil kättesaadavaks. Erinevate meetodite rakendamise kaudu (näiteks anonüümimine, juhuslikustamine, pseudonüümimine) on võimalik tagada isikuandmete ja konfidentsiaalsete äriandmete turvaline kasutus teadusuuringute, innovatsiooni ja statistika eesmärgil. Selliste andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused peaksid olema tehniliselt varustatud, et tagada vajalikul tasemel andmekaitse, eraelu puutumatus ja konfidentsiaalsus. Määrus ei loo kohustust selliseid andmeid taaskasutada, kuid sätestab ühtlustatud põhitingimused, mille alusel saab andmete taaskasutamist lubada. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ET Lisaks on loetletud erandid, mille suhtes peatükki ei kohaldata. Nende hulka kuuluvad mh riigi osalusega äriühingute, ringhäälingujaamade, kultuuri- ja haridusasutuste valduses olevad andmed ning riigi julgeoleku ja kaitsevaldkonna andmed. Määruse kohaselt peavad avaliku sektori asutused konkurentsi tagamise eesmärgil vältima lepingute sõlmimist, mille eesmärk või tagajärg võib olla ainuõiguste loomine teatavate andmete taaskasutuseks. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel üldhuviteenuse osutamiseks ning kooskõlas riigihanke eeskirjadega ning piiratud ajavahemikus (kolm aastat). Määruse kohaselt tohib isikustamata andmeid, mida tuleb kaitsta ebaseadusliku või loata juurdepääsu eest liidu või liikmesriigi õiguse alusel ja mis on avaliku sektori asutuste valduses, edastada üksnes sellistele kolmandatele riikidele, kus andmete kasutamiseks on ette nähtud samaväärsed kaitsemeetmed Euroopa Liidu ja liikmesriigi õigusega, näiteks seoses intellektuaal- ja andmekaitsega. Avaliku sektori asutus peab andmevaldajat teavitama andmete edastamisest kolmandasse riiki. Andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad küsida selliste andmete taaskasutamise lubamise eest tasu. Tasu tuleneb andmete taaskasutuse taotluste menetlusest ning see peab olema proportsionaalne, objektiivselt põhjendatud ning ei tohi piirata konkurentsi. Tasude arvutamise meetod tuleb eelnevalt avaldada. Andmete taaskasutuse õigusi andvate avaliku sektori asutuste tegevuse toetamiseks määravad liikmesriigid ühe või mitu pädevat asutust, kelle ülesandeks on eelkõige vajaduspõhise tehnilise toe pakkumine turvalise töötlemiskeskkonna kättesaadavaks tegemisel või teabe privaatsust tagavate andmetöötlusmeetodite rakendamisel. Liikmesriigid peavad looma ühtse teabepunkti, mis toimiks peamise ühenduslülina neile, kes soovivad avaliku sektori asutuste valduses olevaid andmeid taaskasutada. Teabepunkt võtab vastu taotlusi ja edastab need pädevatele avaliku sektori asutustele, kes otsustavad, kas kiidavad andmete taaskasutamise taotluse heaks või lükkavad need tagasi. Määruse kolmandas peatükis kehtestatakse andmejagamisteenuste osutajate suhtes kohaldatavad nõuded. Nõuded laienevad teenustele, mille eesmärk on vahendustegevus määramata arvu andmevaldajate ja andmekasutajate vahel, välja arvatud andmejagamisteenused, mida kasutab andmevaldajate ja – kasutajate suletud rühm. Määrusega luuakse andmejagamisteenuse osutajatele teavituskord, mille kohaselt peab teenuse osutaja esitama teate pädevale asutusele liikmesriigis, kus asub tema peamine tegevuskoht või seaduslik esindaja. Teavitamine annab teenuseosutajale õiguse osutada andmejagamisteenust kõigis liikmesriikides. Pädevat asutust peab teavitama ka tegevuse lõpetamisest. Pädev asutus peab omakorda kõigist uutest teatistest teavitama komisjoni, kes peab andmejagamisteenuste osutajate registrit. Juhul, kui andmejagamisteenuse osutaja asukoht ei ole liidus, kuid ta osutab teenuseid liidu piires, peab ta määrama oma esindaja. Sellisel juhul loetakse teenuseosutajat selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema esindaja asukoht. Andmejagamisteenuse osutajatele kehtestatakse nõue jääda neutraalseks seoses vahetatavate andmetega. See tähendab, et andmejagamisteenuse osutajad osalevad tehingutes ainult vahendajatena ning ei kasuta andmeid ühelgi muul eesmärgil. Neutraalsuse tagamiseks tuleb andmejagamisteenust osutada juriidilise isiku kaudu, kes ei ole seotud andmejagamisteenuse osutaja muu tegevusega. Lisaks nähakse ette, et iga liikmesriik määrab oma territooriumil ühe või mitu asutust, kellel on pädevus täita teavitamisraamistikuga seotud ülesandeid ning kes kontrollib nõuete täitmist. Neljandas peatükis käsitletakse andmete kasutamise lubamist altruistlikel põhjustel. Usalduse suurendamise eesmärgil antakse andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele võimalus registreerida end ELis tunnustatud andmealtruismi organisatsioonina. Tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide registrit peavad liikmesriikide määratud pädevad asutused, kes vastutavad ka nõuete täitmise järelevalve eest. Kõigist registrisse kantud organisatsioonidest teatatakse komisjonile, kes peab tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide kohta liidu registrit. Registrisse kantud üksused kohustuvad teavitama andmevaldajaid üldhuvi eesmärkidest, milleks ta lubab andmekasutajal nende andmeid töödelda ning mis tahes töötlemisest väljaspool liitu. Tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide registrisse kantud üksus peab registreerima tegevusega seotud andmed, nt isikud, kellel võimaldati andmeid töödelda ning selle eesmärk. Lisaks peab andmealtruismi organisatsioon koostama ja esitama riigi pädevale asutusele tegevuse aastaaruande. Aruanne peab mh sisaldama ülevaadet üldhuvi eesmärkide edendamisest ning füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kellel lubati üksuse valduses olevaid andmeid kasutada, tuues seejuures välja üldhuvi eesmärkide kirjelduse, mida see andmete kasutamine teenis, ja selleks kasutatud tehniliste vahendite kirjelduse, sh privaatsuse ja andmekaitse tagamiseks kasutatud meetodite kirjeldus. Selleks, et soodustada andmete kogumist andmealtruismi alusel, võib komisjon võtta vastu rakendusakti Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamiseks. Vormi eesmärk on muuta andmesubjektide jaoks läbipaistvamaks, et juurdepääs nende andmetele ja nende andmete kasutamine toimub vastavalt antud nõusolekule ja kooskõlas andmekaitsenormidega. Nõusolekuvorm võimaldab anda nõusoleku igas liikmesriigis ühtses vormis ning selle kaudu soovitakse anda suurem õiguskindlus nõusoleku andmise ja tagasivõtmise puhul. Vormi saab sektoripõhiselt kohandada. Viies peatükk sisaldab sätteid, mida kohaldatakse pädevatele asutustele, kes on liikmesriikide poolt määratud jälgima ja rakendama andmejagamisteenuse osutajate ja andmealtruismiga tegelevate üksuste teavitamise raamistikku. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada pädevale asutusele kaebus andmejagamisteenuse osutaja või andmealtruismi organisatsioonide registrisse kantud üksuste peale ning õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsele. Kuuenda peatüki kohaselt luuakse Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Andmekaitsenõukogu ning asjakohaste andmeruumide ja sektorite esindajad. Nõukogu eesmärk on nõustada ja abistada komisjoni avaliku sektori asutustele ja pädevatele asutustele suunatud tavade väljatöötlemisel, nõustada komisjoni sektoriüleste standardite prioriseerimisel ning andmete ja eri sektorite ja valdkondade vaheliste andmete jagamise teenuste koostalitlusvõime suurendamisel. Seitsmes peatükk võimaldab komisjonil võtta vastu rakendusakte Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi kohta. Kaheksas peatükk sisaldab üleminekusätteid andmejagamisteenuse osutajate üldloa süsteemi toimimise kohta ja lõppsätteid. 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Subsidiaarsus Määrusega reguleeritav valdkond kuulub EL ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Määruse eelnõus toodud eesmärgid on oma olemuselt riigipiiride ülesed ning seetõttu paremini saavutatavad EL tasandil. Liikmesriikide tasandil võetavate meetmete rakendamisega kaasneb EL ühtse andmeturu killustumise oht, mis võib omakorda andmete jagamist ja taaskasutamist pärssida. 3.2. Proportsionaalsus Määruses toodud meetmete kaudu soovitakse suurendada andmete kättesaadavust, hõlbustades andmete jagamist piiriüleselt ja eri sektorite vahel. Esmasest analüüsist ja saadud selgitustest lähtuvalt ei saa määrusega planeeritud meetmeid ja neist saadavat kasu pidada proportsionaalseks. Näiteks kehtestatakse andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele hulganisti nõudeid ning riigiasutustele kohustus teostada nõuete täitmise üle mahukat järelevalvet, samas on saadavaks kasuks vaid õigus nimetada end EL tunnustatud andmealtruismi organisatsiooniks. Kui soovime toetada andmete jagamist ja taaskasutamist, peaksime pigem vältima täiendavat reguleerimist ja keskenduma võimaluste loomisele. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Määruse rakendamisega kaasnevad liikmesriikide ametiasutustele finants- ja halduskulud. Avaliku sektori andmete, mille suhtes kehtivad teiste isikute õigused, taaskasutamist võimaldavad avaliku sektori asutused peavad olema tehniliselt piisavalt varustatud, et tagada igakülgne andmekaitse. Liikmesriikide jaoks, kellel ei ole avaliku sektori andmete taaskasutamise võimaldamiseks vajalikke struktuure veel paigas, on ühekordsed kulud komisjoni hinnangul keskmiselt 10,6 miljonit eurot ning süsteemide ülalpidamiseks vajalikud kulud hinnanguliselt 610 000 eurot aastas. Lisaks vajalike baasstruktuuride loomisele toob andmete taaskasutamise võimaldamine kaasa märgatavad ühekordsed ja jooksvad kulud nii andmejagamisteenuse pakkujale kui ka andmete väljastamisega seoses andmekogudest. Kulud võib laias laastus jagada kaheks: administratiivse haldusprotsessiga seotud kulud ja IT arenduskulud. Arenduskulude alla võivad kuuluda nii andmejagamisteenuse väljaarendamine kui ka andmekogude juures vajalike arenduste tegemine andmejagamisteenusega liidestumiseks, andmepäringute tegemiseks, andmete anonümiseerimiseks, turbetestid ja muu. Andmekogu halduskulud kätkevad endas andmepäringute sisulist läbivaatamist ja hindamist, andmejagamisteenuse arendamist ja projektijuhtimist, andmejagamisteenuse kasutajate taustakontrolli, andmeteenuse defineerimist, lepingute sõlmimist ja palju muud. Seega, võttes arvesse olulisemaid riiklike andmekogusid ja arvestades keskmiseks menetluse ja tehnilise realisatsiooni kuluks 47 500 eurot (hinnang on tehtud kahe teenuse kulude keskmise põhjal), võib ainuüksi arenduste kulu ulatuda pea 14,2 miljoni euroni (arvestuse aluseks ca 300 andmekogu). Määruses toodud andmete taaskasutuse võimaldamisel ei teki riigil kohustust kohe kõiki nimetatud arendusi teha, taaskasutuse võimaldamisel toovad EL nõuded kaasa olulised arenduskulud, mis muidu jääksid ära. Komisjoni hinnangul kaaluvad avaliku sektori andmete taaskasutusest tulenevad majanduslikud tulud üles andmete taaskasutuse võimaldamisega seotud kulud, lisaks tuuakse välja, et osa avaliku sektori asutuste kuludest on võimalik katta läbi tasude küsimise. Eeldatavate tulude suurust ei ole käesoleval hetkel võimalik kokku arvutada, sest tegemist täna suuresti testimata lähenemisega, millel võib küll olla suur innovatsioonipotentsiaal, kuid millega kaasnevad ka mitmed riskid, näiteks kas inimestele andmete jagamise võimaluse loomine täidab üldse seatud eesmärke. Kulude osalist katmist võib eeldada Digitaalse Euroopa Programmi (DEP) vahenditest. Taaskasutamise võimaldamisega kaasnevad sarnaselt kulud ka kohalikele omavalitsustele, samas erinevalt valitsusasutustest on omavalitsuste IT-ja andmete alane kompetents üldjuhul madalam, mistõttu võib teenuse osutamine osutuda sisemiste ressurssidega võimatuks. Avaliku sektori andmete taaskasutamise kuludele lisanduksid ka olulised kulud andmekasutajatele. Arenduskuludena võib välja tuua X-tee ja andmejagamisteenusega liidestumise, millele lisanduvad püsikulud. Hinnanguline püsikulu on kuu lõikes ligemale 228 eurot (+ km) andmete taaskasutaja kohta. Määrusega kaasneks märkimisväärne halduskoormus liikmesriikide määratud pädevatele asutustele (Eestis näiteks Andmekaitse Inspektsioon ja/või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), kes vastutavad andmejagamisteenuse osutajatele ja andmealtruismi organisatsioonidele kehtestatud nõuete täitmise järelevalve eest. Samal ajal kaasneb määruses toodud nõuete täitmise näol märkimisväärne halduskoormus ka kõigile andmejagamisteenust osutavatele isikutele. Osade määrusega kaasnevate kohustuste mõju, sh fiskaalset, ei ole määruse mõjuanalüüsis hinnatud. Näiteks pannakse määruse artikkel 5 lõikega 6 avaliku sektori asutustele teatud olukordades kohustus abistada taaskasutajaid nende andmesubjektide nõusoleku ja/või juriidiliste isikute loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib mõjutada, kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalsete kuludeta avalikule sektorile. Selline kohustus toob avaliku sektori asutuste jaoks kaasa täiendava koormuse, mille ulatust on hetkel keeruline prognoosida ning sellise abi osutamine võib praktikas kujuneda pigem erandiks kui reegliks. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Piiravad nõuded seoses andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse võivad raskendada EL ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide andmekogudele ja vähendada seeläbi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis võib kaasa tuua negatiivse mõju majanduskeskkonnale. Nõuete kehtestamisel peab arvesse võtma, et olulisel kohal peaks olema kohustuste selgus ja nõuete täitmise võimalikkus. Piirangute kehtestamise asemel tuleks kaaluda läbirääkimisi ja ühtsete põhimõtete ning praktikate kujundamist. 4.3. Majanduslikud mõjud Määrusega kehtestatakse andmevahendajatele ja andmealtruismi organisatsioonidele mitmeid uusi nõudeid, mis tõstavad märgatavalt nende halduskoormust. Seeläbi saavutab määrus andmemajanduse edendamise ja motivatsiooni tekitamise asemel pigem vastupidise efekti, kus andmete jagamine ning taaskasutamine muutub kulukamaks ja aeganõudvamaks. Sellest tulenevalt peaks määrus pigem keskenduma andmete taaskasutamise võimendamisele, näiteks läbi andmete taaskasutamise võimaluste teadvustamise, avaandmete valdkonda investeerimise kui ka privaatsust tagavate tehnoloogiate väljatöötamisse. Määrusega kaasnevad kulud ka andmekasutajatele, seda nii juhul, kui avaliku sektori asutus küsib andmete taaskasutamise võimaldamise eest tasu, kui ka püsikulud andmejagamisteenuse kasutamise eest. Komisjon ei ole määruse mõjuanalüüsis hinnanud kolmandatele riikidele edastamise piirangu mõju. Võib pidada tõenäoliseks, et piirangute kehtestamise läbi halveneb Euroopa ettevõtete ligipääs teistes riikides leiduvatele andmetele ja nende taaskasutus. Lisaks võib saada tugevalt mõjutatud erinevate EL väliste e-teenuste kasutamine, kus keskmiste ja väiksemate teenuste kasutamine võib Euroopa kodanikele ja ettevõtetele sootuks katkeda turu väiksuse või investeeringute kaasnevate kulude tõttu. Määrusega kavandatav ühtne teabepunkt peaks toimima ühenduslülina, neile kes soovivad avaliku sektori asutuste valduses olevaid andmed taaskasutada, olenemata taaskasutamise konkreetsest viisist. Ühtne teabepunkt tooks kasutajatele kaasa nii aja kokkuhoiu kui ka parema info leitavuse. Seeläbi on tõenäoline andmete suurem taaskasutus ja neist saadav kasu. Oleme Eestis täna ettevalmistusi tegemas ühendamaks avaandmete, nõusolekupõhise ja teadlaste keskkonna kaudu andmete kasutamist. Ühtne teabepunkti võiks tulevikus olla Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA). 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki, millega soovitakse luua andmevahetuse ühtlustatud horisontaalne raamistik ning hõlbustada andmete jagamist piiriüleselt ja erinevate sektorite vahel. Selgitus: Teatis „Euroopa andmestrateegia“ seadis eesmärgiks muuta EL andmepõhise ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues andmete ühtne turu, mis võimaldab andmetel EL piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused. Käesoleva määruse puhul on tegu algatusega, mis püüab aidata kaasa kasutamata andmete kättesaadavaks tegemisele, võimaldades neil ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, samal ajal tagades kooskõla Euroopa väärtuste ja õigustega, näiteks isikuandmete kaitse, tarbijakaitse ja konkurentsieeskirjadega. Leiame, et andmete kättesaadavuse parandamine nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks omab õigete meetmete rakendamise korral suurt majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. 5.2. Eesti peab eelnõu toetamise eelduseks, et andmehalduse määruse kohaldamisala ja selle kohaldamise vajalikkus ning seos olemasolevate regulatsioonidega oleks mõistetav. Selgitus: Andmehalduse määrusel on suur ühisosa nii isikuandmete kaitse üldmääruse3 kui ka avaandmete direktiiviga4, milles toodud meetmete kaudu soovitakse saavutada avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamise normide ja tavade ühtlustamine liidus. Andmehalduse määruses toodud põhjenduste kohaselt jäävad määruse skoobis olevad avaliku sektori asutuste valduses olevad andmed, mille suhtes kohaldatakse teiste isikute õigusi, avaandmete direktiivi kohaldamisalast välja. Määruse kaudu soovitakse võimaldada nende andmete taaskasutamist (tegemist ei ole kohustusega). Samas käsitletakse ka avaandmete direktiivi raames isikuandmeid avaandmetena. Kui isikuandmed anonümiseeritakse ja ärisaladust andmetest ei ole, siis rakendub avaandmete direktiiv, teisalt kui tegemist on isikuandmete nõusolekupõhise jagamisega, siis rakendub isikuandmete kaitse üldmäärus, mis reguleerib isikuandmete kasutust. Tavapäraselt on anonümiseeritud andmetesse suhtutud kui avaandmetesse ja pole olnud vajalik nõusolekupõhisus. Ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (avaandmete direktiiv). vastase kaitse tagab intellektuaalomandi kaitse direktiiv5. Seetõttu jääb olukorras, kus reguleerimisala kattub nii avaandmete direktiivi kui ka isikuandmete kaitse üldmäärusega, kavandatava andmehalduse määruse roll ja selle vajalikkus ebaselgeks. Leiame, et kattuvuse korral on oluline õigusselgus ja põhjendatud vajadus uuteks meetmeteks. Igasuguste muudatustega peab kaasnema ka põhjalik analüüs ja mõjuhinnang. Näiteks ei ole üheselt selge määruse põhjenduspunktis 16 toodud taaskasutaja lubadus täita andmekaitsealaseid kohustusi. Isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette erinevad meetmed, mille korral on isikuandmete edastamine võimalik ning seetõttu tekib küsimus, kas lubadust käsitletakse eraldiseiseva meetmena. Sarnaselt tuuakse artikkel 5 lõikes 11 sisse mõiste „väga tundlikud isikuandmed“, jättes seejuures selgitamata, mida selle all mõeldakse ja kuidas see ühildub isikuandmete kaitse üldmäärusega. 5.3. Eesti on seisukohal, et riigikaitse valdkonna andmed ei peaks kuuluma määruse kohaldamisalasse. Eesti eelistab andmete taaskasutamisel ühtsema lähenemise saavutamist ning kultuuri- ja haridusasutuste erisuse kaotamist. Selgitus: määrusega luuakse mehhanism teatavatesse kategooriatesse kuuluvate avaliku sektori kaitstud andmete taaskasutamise võimaldamiseks. Määrust kohaldatakse andmete suhtes, mis on kaitstud ärisaladuse, statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste või isikuandmete kaitse eesmärgil. Määruse artikkel 3 lõikes 2 loetletud erandite kohaselt ei kohaldata 2. peatükki mh riigi osalusega äriühingute valduses olevatele andmetele, avalike ringhäälingujaamade ja nende filiaalide valduses olevatele andmetele, kultuuriasutuste ja haridusasutuste valduses olevatele andmetele ega riikliku julgeoleku, kaitse või avaliku julgeoleku põhjustel kaitstud andmetele. Eesti soovib, et määrust ei kohaldataks riigikaitse valdkonna asutuste valduses olevatele andmetele. Määruse eelnõu artikkel 3 lõige 2 punkt d toob välja, et määruse 2. peatüki sätteid ei kohaldata andmetele, mida kaitstakse riigi julgeoleku, riigikaitse või avaliku korra eesmärgil. Samas viitab kõnealune säte ainult eelnõu 2. peatükile, mis reguleerib avaliku sektori andmete taaskasutamist. Seega on ebaselge määruse ülejäänud peatükkide ja üksikute sätete kohaldumine riigikaitse valdkonna asutuste valduses olevatele andmetel. Seepärast peab Eesti selguse huvides vajalikuks sätestada määruse artiklis 1 (reguleerimisese j a kohaldamisala), et määrus ei kohaldu riigikaitse valdkonna asutuste andmetele. Lisaks peame vajalikuks säilitada paindlikkus riigikaitse asutuste andmete vahetamisel kolmandate riikidega. Leiame, et kultuuri- ja haridusasutuste kõrvale jätmine killustab andmemajandust ning kahjustab andmete taaskasutamist. Näiteks on haridusvaldkonna vaatest oluline andmetele parema juurdepääsu ja taaskasutamise tagamine ühistel standardiseeritud alustel. Andmete kättesaadavuse parandamine nii teadlastele kui ka teenuste kujundajatele või pakkujatele loovad eeldused personaalsema hariduse ja õpianalüütika pakkumiseks. Seega peab Eesti oluliseks, et andmete taaskasutamisel saavutatakse ühtsem lähenemine, kus kaotataks kultuuri- ja haridusasutuste erisus, seda juhul kui arutelude käigus ei selgu nüansse, mis erisuse vajalikkuse esile toovad. Näiteks ei ole hetkel selge, kuidas haridusasutust defineeritakse või mis on haridus- ja kultuuriasutuste erandi põhjus. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta. Ajal, kus vajadus usaldusväärsete andmete järele on kasvav, on kultuuriasutustel, eriti just pärandiasutustel, mängida oluline roll andmepõhises majanduses. Ligipääs andmetele on ka kultuurisektoris määrava tähtsusega teenuste arendamisel sektoris sees. Teiselt on andmetele ligipääs oluline nendele asutustele ja tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses hariduses/elukestvas õppes ja väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe puhul. Eeltoodust lähtuvalt toetame põhimõtteliselt kultuuriasutuste hõlmamist määruses juhul, kui viiakse läbi täiendav analüüs seoses kehtivate regulatsioonide ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Lisaks avaandmete direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmäärusele tuleb analüüsida ka seost autoriõiguste valdkonnaga (mõju õiguste omajatele) ning rakenduvat koormust kultuuripärandiasutustele. Regulatsioon ei tohiks kuidagi seada õiguste omajaid, sh autoreid, nõrgemasse positsiooni, vaid toetama andmete jagamise võimalusi, kahjustamata õiguste omajate ärihuve. 5.4. Eesti peab oluliseks, et andmealtruism ei vähendaks Euroopa andmekaitsereformi ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Selgitus: Määrus käsitleb andmealtruismina andmesubjektide nõusolekut, et nende kohta käivaid isikuandmeid töödeldakse, või muude andmevaldajate luba kasutada nende isikustamata andmeid ilma selle eest tasu soovimata üldhuvi eesmärgil, näiteks teadusuurinute eesmärgil või avalike teenuste parandamiseks. Määruses ei ole aga üheselt ja selgelt määratletud, mida peetakse üldhuvi eesmärgi all silmas. Nõusolekut andes ei ole spetsifitseeritud, millistel konkreetsetel eesmärkidel neid andmeid võidakse töödelda („üldhuvi“ ei ole piisavalt konkreetne) ning seega tõusetub küsimus nõusoleku vastavusest isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõusoleku andmise tingimustele (vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus)6. Nõusolekupõhisel andmete töötlemisel tuleks nimelt lähtuda andmete töötlemise eesmärgipärasusest. Leiame, et andmealtruismi kontseptsioon vajab põhjalikumat analüüsi isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis, et oleks tagatud andmesubjektide kontroll oma isikuandmete töötlemise üle. Eeskätt vajab selgust, kuidas käsitleda nõusolekut üldhuvi eesmärgil nõusolekule esitatavate tingimuste valguses, arvestades seejuures andmekaitsenõukogu asjakohaseid suuniseid7. Andmealtruism ei tohi vähendada Euroopa andmekaitsereformi ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Vajalik on läbi viia andmekaitsealane mõjuhinnang. 5.5. Eelistame lähenemist, mis jätaks andmejagamisteenuse osutamise reguleerimata tegevusalaks. Usalduse jagamisteenuse osutajate vastu saaks tagada määrusega loodava vabatahtliku sertifitseerimisraamistiku kaudu. Selgitus: Eelnõu näeb ette EL-is andmejagajatena tegutseda soovivatele ettevõtetele teavitamiskohustuse. Seejuures peavad teenuseosutajad vastama mitmesugustele nõuetele, sh neutraalsuse nõudele ehk teenuseosutaja peaks osalema tehingutes üksnes vahendajatena ega tohiks vahetatavaid andmeid kasutada muudel eesmärkidel. Teavituskorra ja nõuete peamine eesmärk on eelnõu kohaselt andmete jagamise teenuse vastu usalduse suurendamine luues alternatiivse mudeli suurte platvormide väljakujunenud andmehaldustavadele, et seeläbi vähendada ettevõtete ning tarbijate ja ettevõtete vahelise andmete jagamisega (B2B ja C2B andmete jagamine) seotud tehingukulusid ja nõnda soodustada andmete jagamist. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikkel 7. 7 https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb_guidelines_202005_consent_en.pdf Andmevahendajate teavitamise ja nõuete raamistik puudutaks oluliselt ettevõtlusvabadust. Teenuseosutajatele kohalduvate nõuete seadmisega ettevõtlusvabaduse piiramisel võivad olla eelnõu eesmärgile vastutöötavad soovimatud tagajärjed. Nõnda võivad andmete kasutamise piirangud oluliselt pärssida ettevõtete motivatsiooni andmejagamisteenuse turule siseneda. Ühtlasi võib andmete töötlemise piiramine kahandada andmejagamisteenuse väärtust andmedoonorite ja -kasutajate silmis, kelle huvisid andmetele lisaväärtuse andmine üldjuhul teenib. Eelistaksime lahendust, mis jätaks andmejagamisteenuse osutamise reguleerimata tegevusalaks. Ettevõtlusvabadust vähempiiravaks alternatiiviks oleks vabatahtlikkusel põhineva tunnustus- või sertifitseerimisraamistiku loomine. Ettevõtjatele saaks eelnõuga luua võimaluse hankida tunnusmärk või sertifikaat, et näidata ärimudeli vastavust asjakohastes EL õigusaktides paika pandud nõuetele. Kuivõrd andmevaldajate ja andmekasutajate usalduse võtmeelemendiks on eelnõu kohaselt andmejagamisteenuste osutajate neutraalsus seoses vahetatavate andmetega, võiks nimetatud tingimus olla üheks tunnustuse kriteeriumiks. Sertifitseerimis- või märgistamisraamistik võimaldaks uutel teenuseosutajatel end reklaamida usaldusväärsete teenuseosutajatena ja saada ka turueelis, kui näiteks neutraalsuse nõue osutub tõepoolest oluliseks teenuse usaldatavuse ja kasutatavuse faktoriks. Mõjutamata jääks aga teistsuguse ärimudel valivate teenuseosutajate vabadus kogutavaid andmeid monetiseerida. 5.6. Andmejagamisteenuse osutaja roll peab olema määratletud, vältides samas ebamõistlikke piiranguid. Selgitus: Määruses kohaselt on andmejagamisteenuse osutajad andmepõhises majanduses kesksel kohal, olles sõltumatud nii andmevaldajatest kui ka -kasutajatest. Andmejagamisteenuse osutajad käitlevad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid. Isikuandmete töötlemist silmas pidades peame oluliseks, et määruse kontekstis oleks selge andmejagamisteenuse osutaja roll – kas tegemist on vastutava või volitatud töötlejaga. Rollist sõltuvad teenuseosutajale laienevad kohustused ja vastutus. Määruse kohaselt tohivad andmejagamisteenuse osutajad osaleda tehingutes ainult vahendajatena ega tohi kasutada vahetatud andmeid ühelgi muul eesmärgil (neutraalsuse nõue). See nõuab andmejagamisteenuse ja muude teenuste struktuurset eraldamist – andmejagamisteenust tuleks osutada juriidilise isiku kaudu, kes ei ole seotud andmejagamisteenuse osutaja muu tegevusega. Leiame, et andmejagamisteenuse osutajal peaks olema õigus ka muul viisil andmeid töödelda. Tegevuste lahutamise piirang võib olla innovatsiooni pärssiva mõjuga. Piirangu ajendiks olev soov piirata olulist turujõudu omavate ettevõtete tegevust võib meie arvamusel leida lahendust ka muude konkurentsiõiguse õigusnormide abil. 5.7. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks avaliku sektori asutustele ebamõistlikke kohustusi, mis võivad märkimisväärselt suurendada halduskoormust või mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks. Selgitus: Määruses toodud nõuete rakendamise tulemusena suureneks märkimisväärselt ka avaliku sektori asutuste koormus, seda eriti liikmesriikide määratud pädevatele asutustele, kes vastutavad muu hulgas ka nõuete täitmise järelevalve eest. Näiteks kehtestataks määrusega avaliku sektori asutustele ebamõistlik kohustus kontrollida andmete töötlemist ja kasutamist pärast andmete jagamist. Andmete töötlemist ja nende kasutamist andmetöötlejate poolt pärast nende väljastamist ei ole võimalik jälgida, põhjused selleks varieeruvad tehnilistest organisatsiooniliste ja individuaalseteni. Üheks seotud riskiks on harjumuspärastest praktikatest tingitud oht, kus andmetöötlejal tekib soov nõusoleku alusel saadud andmeid töödelda inimese nõusoleku saamisel esitatud eesmärkidest erineval viisil. Samas ei ole võimalik ei andmesubjektil ega andmeandjal kontrollida andmete kasutamist pärast nende väljastamist. Seega kaasneb oluline risk andmete väärkasutuseks. Peame oluliseks, et enne andmete taaskasutusse andmist oleks hinnatud riske ja neid maandatud, näiteks peab andmesubjekt mõistma, miks ta nõusoleku annab ning väljastav andmekomplekt peab vastama eesmärgipärasusele. 5.8. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid piiranguid andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele. Hilisemate täpsustavate piirangute seadmisel peaks tagama liikmesriikidele ulatuslikud kaasarääkimise võimalused. Selgitus: Määrus näeb ette piirangud ärisaladuse, intellektuaalomandiõiguste, statistiliste andmete konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse eesmärgil kaitstavate andmete edastamisele kolmandatesse riikidesse. Eelnõu kohaselt lubataks selliseid avaliku sektori valduses olevaid andmeid edastada vaid sellistesse kolmandatesse riikidesse, mis tagavad isikustamata andmete kaitse EL või liikmesriikide õiguse alusel kohaldatava kaitsega sarnasel tasemel. Selleks nähakse eelnõuga ette võimaluse vastu võtta rakendusakte, milles samaväärsel tasemel kaitstust asjakohases riigis kinnitatakse. Kolmandate riikide andmekaitse samaväärsuse nõudega soovitakse kehtestada isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 45 sätestatud piisavusotsusega sarnast meedet, mis tänase praktika kohaselt võib kujuneda aastatepikkuseks protsessiks. Seejuures ei avata ei eelnõu selgituspunktides ega eelnõu mõjuanalüüsis, miks täna kehtiv kord ei taga selliste andmete kaitstust rahvusvahelise andmeedastuse korral. Piisavate põhjenduste puudumisel ei saa selliseid eelnõus kavandatavaid meetmeid toetada arvestades meetmete negatiivset mõju andmete piiriülesele liikumisele ja sellega seotud andmekasutusele. Kehtestavate piirangute proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhjalik selgitamine on oluline ka põhjusel, et sellistel meetmetel on suur potentsiaal kujuneda eeskujuks või andmete liikumise piiramise ettekäändeks kolmandatele riikidele, mis omakorda pärsiks andmete piiride ülest liikumist ja kättesaadavust EL ettevõtetele. Märgitud põhjustel ei ole võimalik toetada ka eelnõuga komisjonile loodavat võimalust kehtestada delegeeritud õigusaktides teatavate väga tundlikuks tunnistatud isikustamata andmete suhtes rangemad kolmandatesse riikidesse edastamise tingimused või selliste andmete edastamist sootuks piirata. Eelnõu selgituspunkt 22 esitab lahtise loetelu avaliku poliitika eesmärkidest, mille kaitseks väga tundlike isikustamata andmete liikumise piirangud võiksid osutada vajalikuks. Arvestades, et eelnõus ei esitada konkreetseid piiratavaid andmeliike, piirangute olemust ega põhjendusi, jääb delegeerimise sisu ja ulatus ebaselgeks. Selles valguses peame mõistlikumaks piirangute seadmisel järgida delegeeritud õigusakti asemel seadusandlikku tavamenetlust, et tagada liikmesriikidele ulatuslikumad võimalused andmeedastusele täiendavate nõuete kehtestamisel kaasa rääkida. Viimaks vajab seisukohtade kujundamise hetkel selgust ka rahvusvahelisele andmeedastusele piirangute seadmise kooskõla Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) teenustekaubanduse lepinguga, mis seab selged piirangud enese või valitud riikide ettevõtete diskrimineerimisele ja andmeedastusega seotud teenustele täiendavate nõuete kehtestamisele. 5.9. Eesti toetab ühtset lähenemist Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamise näol. Selgitus: Suurema õiguskindluse tagamiseks nõusoleku andmise ja tagasivõtmise puhul näeb määrus ette Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamise, mida tuleks kasutada andmete altruistliku jagamise korral. Ühtse nõusolekuvormi väljatöötamine on positiivne, sest see tagab selguse ning võimaldab andmesubjektide huve paremini kaitsta. Nõusolekuvorm peaks aitama muuta andmesubjektide jaoks läbipaistvamaks seda, et juurdepääse nende andmetele ja selliste andmete kasutamine toimub vastavalt nende antud nõusolekule ja kooskõlas andmekaitsenormidega. 5.10. Eesti peab oluliseks, et avaliku sektori andmekogusid ja registreid puudutavate nõusolekute haldus oleks võimaldatud läbi ühtse kontaktpunkti ning andmesubjektidel oleks võimalik nõusolekuid keskselt hallata. Selgitus: Nõusolekute halduse koondamine läbi ühte kontaktpunkti parandab andmesubjektidel ülevaadet antud nõusolekutest ja lihtsustab andmesubjektidel nõusolekute haldamist ning nende tagasivõtmist. Ühtses kontaktpunktis tuleks andmesubjektidele luua võimalus nõusolekuid anda, tagasi võtta ja vaadata (edaspidi koondvaateteenus). Koondvaateteenus võimaldab andmesubjektidele kuvada nõusolekuid standardiseeritult ja seeläbi lihtsustada nõusolekutest arusaamist. 5.11. Eesti peab oluliseks, et andmete taaskasutuse võimaldamine ja andmete haldamine toimuks koosvõimelisi tehnilisi lahendusi arvestavalt ning vältides dubleerivate ja kesksete andmehoidlate teket. Selgitus: Määruse kohaselt võib andmealtruismi põhimõttel andmete laialdaselt kättesaadavaks tegemine viia andmehoidlate asutamiseni. Eesti e-riik baseerub eelkõige hajusa arhitektuuri põhimõttel, kus ka andmeid hoitakse hajusalt. Näiteks on Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) keskselt kajastatud metaandmed andmekogude andmete kohta, kuid andmed ise paiknevad ikkagi hajusalt erinevates infosüsteemides. Peame oluliseks, et vastutus andmete taaskasutuse võimaldamisel on andmekogu vastutaval töötlejal ning vältida tuleks kesksete andmehoidlate loomist. Viimaste loomine võib kaasa tuua täiendavaid riske, näiteks infoturbe ja privaatsusriske, aga ka riske teenuste toimimisel, kus kesksete või valdkondlike andmehoidlate teenuse riknemisel toimub teenuse katkestus. 5.12. Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt peab avaliku sektori kaitstud andmete taaskasutamise eest tasu küsimine olema läbipaistev, proportsionaalne ja põhjendatud. Selgitus: Määrus võimaldab andmete taaskasutamist lubavatel avaliku sektori asutustel küsida selliste andmete taaskasutamise lubamise eest tasu, mis peab olema mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning ei tohi piirata konkurentsi. Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, saavad nad rakendada meetmeid, et luua stiimuleid määruse kohaldamisalasse kuuluvate andmete taaskasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Toetame määruses toodud lähenemist, mille kohaselt peab tulu küsimine olema objektiivselt põhjendatud (seotud kuludega) ning proportsionaalne. Tasu küsimise põhimõtted, näiteks tulu teenimine, tuleks piiritleda sarnaselt avaandmete direktiivis tooduga. 5.13. Leiame, et määruses tuleks rohkem rõhku panna ühtsete standardite väljatöötamisele ja rakendamisele andmete piiriülese taaskasutamise toetamiseks, mis on valdkondlike andmeruumide loomise üheks põhieelduseks. Selgitus: Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumide puhul, et tagada kvaliteetsete andmete olemasolu. Kindlate standardite kokkuleppimine on koostalitlusvõime üheks eelduseks. Ühtsete põhimõtete väljatöötamine ja semantiline koosvõime tagaksid andmete jagamise ja taaskasutamise piiriüleselt. Näiteks riiklikes teabeväravates andmete ühtsetel põhimõtetel kirjeldamiseks saaks järgida Euroopas juba täna laialdaselt kasutusel olevat andmekataloogi rakendusprofiili (DCAT-AP). Andmejagamisteenuse piirava reguleerimise asemel leiame, et ühtsed põhimõtted ja andmetele kohaldatavad standardid tagaksid tugevama andmeturu ja soodustaksid andmete taaskasutamist. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Määruse kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Justiitsministeeriumilt. Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Arenguseire Keskus, E-riigi Akadeemia, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Maaülikool, Eesti Standardikeskus, Eesti Teadusagentuur, Eesti tervisetehnoloogia klaster, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Elering, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Innovatsioonipoliitika komisjon, ITS Estonia, Maanteeamet, Nordic Institute for Interoperability Solutions, Open Knowledge Estonia, Riigi Infosüsteemi Amet, Statistikaamet, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu Ülikool, Teaduspoliitika komisjon, Teaduste Akadeemia. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud seletuskirjale. Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Andmekaitse 1) Pp 6 viimane lause - mida peetakse silmas sõna „üldiselt“ all, kas lisaks üldmääruse artiklis 6 loetletud alustele Teadmiseks võetud. Inspektsioon eksisteerib veel isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid? 2) Pp 8 - vajab selgitamist, mida peetakse silmas „edastamise“ ja „eeskirjade“ all. Mida ikkagi kindlaks tuleb määrata? Kas edastamist peetakse eraldiseisvaks avalik-õiguslikuks ülesandeks? Kes mahuvad kultuuri- ja haridusasutuste mõiste alla? Sama märkus ka art 3 lg 2 punkti c kohta. 3) Pp 11 - Kas siin peetakse silmas olukorda, kus nt Maanteeamet edastab liiklusregistrist andmeid eraparklatele? Õigusliku aluse olemasolu isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele on juba isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev nõue. 4) Pp 16 - Ei ole selge, kuidas sobitub taaskasutaja lubadus täita andmekaitsealaseid kohustusi isikuandmete kaitse üldmääruse konteksti. Üldmäärus näeb ette terve rea meetmeid, mil isikuandmete edastamine on võimalik. Kas lubadus on eraldiseisev meede? 5) Pp 18 - Andmete krüpteerimine (infotehnoloogiline meede) ja ettevõtte põhimõtted (organisatsiooniline meede) on totaalselt erineva kaaluga meetmed riskide maandamiseks. Neid ei ole siin kohane võrrelda. 6) Pp 21 - kas teabepunkti all peetakse silmas asutust või portaali (teabevärav)? 7) Pp 22 - Kas määratluse kohaselt jäävad välja ka infoportaalid? 8) art 2 lõige 4 - metaandmete mõiste jääb segaseks – „andmed, mis on kogutud füüsilise … isiku mis tahes tegevuse kohta eesmärgiga osutada andmejagamisteenust …“ Sisuliselt tuleb välja, et metaandmed on isikuandmed, mis on kogutud eesmärgiga osutada andmejagamisteenust. Kas kogutakse eraldi metaandmeid või need tekivad seoses isikuandmete esialgse kogumise eesmärgiga võrreldes muul eesmärgil (taaskasutamiseks) töötlemisel? Segane mõiste, mida tuleks muuta. 9) art 2 lg 7: „„andmete jagamine“ – andmevaldaja poolne andmete andmekasutaja käsutusse andmine, et kasutada jagatud andmeid vabatahtlike kokkulepete alusel ühiselt või individuaalselt kas otse või vahendaja kaudu“. Kes milles kokku lepib? 10) art 2 lg 9: „„peamine tegevuskoht“ – juriidilise isiku puhul tema juhatuse asukoht liidus;“ Juhatuse asukoha määratlus vajab selgitamist. Kas juhatuse asukoht on juhatuse liikme elukoht või peaks see olema hoopis ühingu asukoht? Kui juhatuses on mitu erinevas riigis oleva elukohaga juhatuse liiget? Eestis nt on palju äriühinguid, mille ühelgi juhatuse liikmel pole üldse EL-is elavaid juhatuse liikmeid. 11) Sama märkus ka art 10 lg 2 kohta. 12) art 3 lg 2 punkt e: - andmete väljastamine ei ole Eesti õiguses eraldiseisev avalik-õiguslik ülesanne. Kas selle määruse tähenduses seda sellisena siiski käsitatakse? 13) art 5 lg 5: „Avaliku sektori asutused kehtestavad tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse. Avaliku sektori asutusel on võimalik kontrollida kõiki taaskasutaja ettevõetud andmetöötlustoimingute tulemusi ja õigus keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave seab ohtu kolmandate isikute õigused ja huvid.“ Kas nimetatud tingimustena on käsitatavad turvameetmed (ISKE) ja kasutustingimused? 14) art 5 lg 6: see toob endaga kaasa avaliku sektori asutuse jaoks täiendava ja prognoosimatu mõjuga koormuse ning osutub ilmselt pigem erandiks kui reegliks. 15) art 5 lg 8: kuidas saab avaliku sektori asutus tagada, et taaskasutamise tulemusena ei avalikustata konfidentsiaalset teavet? Mida peetakse silmas „avalikustamise“ all? Kas hõlmab ka olukorda, kus taaskasutaja edastab andmed üksnes ühele kolmandale isikule? 16) art 5 lg 11: mida peetakse silmas „väga tundlike“ isikustamata andmete all? 17) art 7 lg 1: Eestis peab kaaluma võimalust määrata mitu pädevat asutust, nt tehnilisi ülesandeid täidab üks, järelevalveülesandeid teine. Kui plaan on AKI määrata järelevalvet tegema, siis tehnilist keskkonda ega tuge neil selleks pole. 18) art 7 lg 2 p c: kas Eestis on kirjeldatud juhul tegemist nõusolekuteenuse haldajaga (RIA)? 19) art 7 lg 2 p d: kas abi peaks pakkuma järelevalvet teostav asutus? 20) art 7 lg 3: säte sõnastus on segane. Kas siin on silmas peetud olukorda, kus järelevalvet teostav asutus (või tehnilist tuge pakkuv astutus) saab juurdepääsu algandmetele ja teeb isetaaskasutamiseks vajaliku andmetöötluse ära? 21) art 8 lg 2: kas taotlusi on võimalik vastu võtta ja edastada pädevale asutusele automatiseeritult portaalis või peab seda mingi konkreetne asutus tegema hakkama? 22) Kas andmeallikate registrina saab käsitada RIHA? 23) art 8 lg 3: kes peab tegema otsuse taaskasutuse taotluse kohta? Kas järelevalvet teostav asutus või see, kelle andmeid kasutada tahetakse? Kes „pädevad asutused“ selle lõike tähenduses on? 24) Taotluse lahendamise tähtaeg: kas Eesti õiguse tähenduses on tegemist teabenõudele vastamise tähtaja, andmete registrist saamise taotluse menetlemise tähtaja, teadusuuringu loa menetlemise tähtajaga? 25) art 9 lg 1 p b: kas see kohalduks ka riigi arendatavale nõusolekuteenusele? 26) art 10 lg 7: mis hetkest üks nädal kulgema hakkab? Kui taotlus on puudustega, siis ei ole nädalane tähtaeg realistlik. Kas eksisteerib ka kontrollikohustus teatise sisu osas (nt kas andmed üldse tõesed on)? 27) art 10 lg 8: teatis tuleb esitada juhatuse tegevuskoha liikmesriigi asutusele. Ent kes on „asjaomane liikmesriik“ selle sätte tähenduses? Samasisuline märkus ka lõike 10 kohta. 28) art 10 lg 10: mida peetakse silmas turukontrolli alla? Teatise esitamisel turukontrolli-nõuet ette ei ole nähtud. 29) art 13 lg 2: „Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud“. Jääb selgusetuks selle nõude eesmärk ja põhjendatus. Tegemist võib olla nõudega, mida järelevalvatavad saaksid kasutada järelevalveasutuse tegevuse takistamiseks ja menetluse venitamiseks, vaieldes selle üle, kas nad mingit infot peavad andma või mitte. Sama märkus ka art 21 lg 2 kohta. 30) art 13 lg 4 p a: „Sellega seoses saavad pädevad asutused juhul, kui see on asjakohane: (a) kehtestada hoiatavad rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi makseid, millel on tagasiulatav jõud;“ Trahvi määramist reguleerivad sätted tulevad määruse järgnevatest sätetest. Kas käesolevas sättes on peetud silmas asutuse õigust kaalutleda, kas trahvi üldse määrata? 31) art 13 lg 5: keda peetakse silmas „pädeva üksuse“ all? 32) art 13 lg 6: Kas koostöö- ja abistamise kohustus on iga menetluse puhul kohustuslik või on tegemist järelevalveasutuse kaalutlusotsusega, kas ja kuivõrd teisi teavitab või kaasab? Sama märkus ka art 21 lg 6 kohta. 33) art 15 lg 1 ja lg 2: „(1) Kõik artikli 20 kohaselt määratud pädevad asutused peavad tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide registrit.; „Komisjon peab tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide kohta liidu registrit“. Tundub olevat üleliigne bürokraatia (topeltregistrid). Sellega kaasneb kohustus tagada, et ühe registri muudatustest teist registrit teavitataks. Kas siin ei võiks kõne alla tulla üleliiduline register, kuhu järelevalveasutused sissekandeid teevad ja millega avalikkus saab tutvuda? 34) art 16 p a: „tegutsema mittetulunduslikul alusel ja mitte sõltuma üksusest, kes tegutseb tulundusliku alusel“. Mida on siin silmas peetud? Kus on sätestatud, millistel juhtudel muutub üks MTÜ teisest äriühingust sõltuvaks? Kas nt samad omanikud või samad juhatuse liikmed kui äriühingul viitab sellele, et on sõltuv? 35) art 19 lg 2: „Lisaks sellele tagab üksus, et andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui üldhuvi eesmärgid, milleks ta töötlemist lubab“. Kas saab lugeda piisavaks, kui tagatakse vaid õiguslike meetmetega? Sel juhul peab arvestama, et õiguslike meetmetega ei saa kunagi 100% tagada ja rikkumisi vältida. Täielikult saab tagada ilmselt vaid infotehnoloogiliste meetmetega turvatud andmeruumis, nagu eespool taaskasutuse puhul on sätestatud. 36) art 23 lg 5: „Pädevate asutuste käsutusse antakse nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, sealhulgas vajalikud tehnilised teadmised ja vahendid.“ Arvestades pädevatele asutustele pandavate kohustuste hulka, tuleb seda sätet väga tõsiselt võtta. 37) Art 34: selgelt peaks olema sätestatud, et kaebuse esitamise õigus on juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud („füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle õigusi andmejagamisteenuse osutaja või andmealturismi organisatsioon on rikkunud, on õigus esitada kaebus“. 38) art 27 p a: mida peetakse silmas „järjepidevate tavade väljatöötamise“ all? 39) art 27 p c: säte on arusaamatu. Millise sättega määrusest see seondub? Eesti Kaubandus- ja Toetame üldist ettepaneku eesmärki. Olulisel kohal on andmete jagamise osas kehtestada selgem raamistik, mis aitab Arvestatud Tööstuskoda nii ettevõtetel kui ka kogu ühiskonnal tuua suuremat kasu andmetöötlusest. seisukohapunktides 5.5, 5.6, Avaliku sektori andmete taaskasutamine 5.8 ja 5.12. - Avaliku sektori asutuste kaitstud andmete taaskasutamise võimaldamine on tervitatav. Samas toome esile, et kuna see on ettepanekus sätestatud potentsiaalse võimalusena liikmesriigis, siis ei pruugi see praktikas täiel määral rakenduda (mh erinevate andmekaitsenõuete tõttu) või kehtestatakse sellele tegevusele ranged tingimused avaliku sektori asutuste poolt. - Toetame eelkõige mõtet, et avaliku sektori asutuste andmete taaskasutamise teenusele ei kehtestataks tasusid. Kui tasude kehtestamist peetakse siiski vajalikuks, siis toetame ettepanekus toodud mõtet, et tasud peaksid olema mõistliku suurusega (seotud kulutustega, mis tekkisid avaliku sektori asutustel andmete hankimisel või muu lisatöö tegemisel). Andmejagamisteenuse osutajad - Näeme pärssivaid piiranguid selles osas, et teenuseosutaja ei tohi andmeid ise kasutada ning on kohustatud looma eraldi juriidilise isiku juhul, kui soovib pakkuda sellist teenust. Tegevuse kulud ning halduskoormus võivad vähendada osade ettevõtjate motivatsiooni ja tahet luua andmejagamise teenust pakkuvaid ettevõtteid. - Piiravad nõuded andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse võivad raskendada Euroopa Liidu ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide andmehulkadele ning vähendada seeläbi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis võib tuua kaasa negatiivse mõju majanduskeskkonnale. Nõuete kehtestamisel peab arvesse võtma, et olulisel kohal peaks olema kohustuste selgus ja nõuete täitmise võimalikkus. Andmealtruism - Andmealtruismi põhimõte on igati tervitatav ja registri loomine mõistlik samm, et oleks olemas ühtne ja läbipaistev ülevaade ettevõtetest, kes andmealtruismiga tegelevad. Ettevõtluse Andmealtruism Teadmiseks võetud ja Arendamise - Andmealtruism on küll tänuväärne, kuid võib isikuandmetest rääkides need andmed kogu populatsiooni osaliselt arvestatud Sihtasutus seisukohalt muuta kasutamatuks. Andmealtruism ei pruugi olla levinud võrdselt kõigis ühiskonnagruppides ning seisukohapunktis 5.7. võib jätta seega igasugustest analüüsidest nii teadusasutustes kui ka poliitikauuringutes välja nö skeptilised vms grupid, kes oma andmete kasutamiseks luba ei anna. Need grupid võivad juba olla ühiskonnas marginaalses positsioonis nt digilõhe, madalama hariduse vms tõttu ning väljajäetuse tõttu nende olukord halveneb veelgi. Andmeõigluse seisukohalt oleks tarvilik kaasata andmealtruistide sekka võimalikult esinduslikult kogu populatsioon. Vastasel korral on andmed kasutatavad vaid kitsamal otstarbel ning ei pruugi alati täita ka subsidiaarsuse printsiipi. Mõjud - Mõju eelarvele on hinnatud nulliks. Samas tuleks ettepaneku realiseerumisel luua uusi institutsioone ja taotlemise, menetlemise, konsultatsiooni ning kontrolliga seotud protseduure nii liikmesriikide kui ka EL tasandil, millega kaasneksid personali- ja halduskulud, samuti tuleks luua turvalised andmete töötlemise keskkonnad, kontaktpunktid jms, millega kaasneksid IT-arenduse ja -haldusega seotud kulud. Elering Toetame õigusakti tulemist. Teadmiseks võetud. - Andmete kättesaadavus ning ülepiiriline käideldavus on energeetika sektori arengute jaoks oluline ning täna kehtivad õigusaktid ei kata veel üldiselt kõiki relevantseid andmestikke. - Andmete annetamise võimaldamine teeb lihtsamaks uute innovaatiliste pilootide ja katsetuste elluviimist. - Lisada artiklisse 27 punkt: „to advise the Commission to facilitate cross-sector data exchange“ Haridus- ja Määrusest ei selgu, kuidas on defineeritud haridusasutust, kas tegu on üksnes haridust pakkuva asutusega, HTMi Osaliselt arvestatud Teadusministeerium mõistes nt üldhariduskool või laiemalt – hariduskorraldusega tegeleva asutusega, nt KOV kui koolipidaja või HTM ja seisukohapunktis 5.3. Haridus- ja Noorteamet? Arvestades andmete definitsiooni, siis oleksid haridusandmete erandi all registripõhised andmed aga ka riigieksamite ülesannete kogumikud, erinevad testid, mis on sisestatud EISi, õppevara repositooriumid ja nende sisu, eksamitööd (kirjandid, testivastused jms), mida säilitatakse digitaalsel kujul. Ilmselt kuuluvad andmete hulka ka nt rahulolu uuringu küsimustiku vastused, digitaalsel kujul esitatud kodutööd või nt õpilaste kunstitööde visuaalsalvestised. Ka anonümiseeritud kujul ei ole kõikides riikides lubatud / heaks tavaks avalikustada õppeasutuste standartiseeritud testide tulemusi – on mitmeid ELi liikmesriike, kus testide tulemused on vaid ametkondlikuks kasutamiseks ja ka asutuse keskmistele tulemustele on avalik ligipääs piiratud. Kas see on üks põhjustest, miks soovitakse erandit kehtestada (kooli keskmine testi tulemus ei lähe ei teabeomaniku (IO) ega ka GDPRi alla)? ITL ITL toetab DGA eesmärki tagada usaldusväärne Euroopa raamistik ühe suureneva andmehulga potentsiaali paremaks Arvestatud ärakasutamiseks. seisukohapunktides 5.1, 5.3, Kindlasti ei tohi ära unustada andmete kolmandatesse riikidesse edastamise küsimust, kuna paljud ettevõtted 5.5, 5.6 ja 5.8. Osaliselt tegutsevad täna piirüleselt ja ka EList väljas ning andmete kolmandatesse riikidesse edastamine peab olema võimaldatud arvestatud seisukohapunktis arusaadavalt ja täidetavatel tingimustel. 5.12. Avaliku sektori andmete taaskasutamine - Tervitame seda, et EK on loomas mehhanismi avalik sektori andmete taaskasutamiseks olukordades, kus selliste andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused ehk andmete osas, mis ei ole reguleeritud avaandmete direktiiviga. - Kahtlusi tekitab põhimõte, et liikmesriigid võivad, aga ei pea selliste andmete taaskasutamist lubama. Kuna selle õiguse kasutamine jääb liikmesriikide vabaks valikuks, on küsitav, kas ja kuidas see praktikas rakendub ja kas need andmed ikka lubatakse soovitud mahus kasutusse. - Soovime suhtuda ettevaatlikult erandite kehtestamisse, et mitte ohustada DGA eesmärke. DGA artikkel 3 lg 2 on juba praegu üsna ulatuslik ja nende erandite põhjendatust tasub täiendavalt analüüsida. - Andmete kasutamise eest tasu nõudmise osas pooldame liikmesriigi diskretsiooniõigust. Peame oluliseks, et avaliku sektori toorandmed (Row Data) oleksid kasutajate jaoks tasuta. Tasu küsimine on õigustatud juhul, kui toorandmeid on vaja töödelda selleks lisatööd tehes. Toetame liikmesriikide õigust teha andmed kättesaadavaks tasuta, kui see soodustab nt innovatsiooni ja teadusuuringuid. On hea, et DGA seab tasudele teatavad tingimused, millele need peavad vastama. Toetame seda, et tasud on kulupõhised. Andmejagamisteenuse osutajad - Andmejagamisteenuse osutajatele plaanitakse kehtestada teavituskord ja mitmesugused nõuded, sh neutraalsuse nõue ehk andmete jagaja ei tohi neid andmeid ise kasutada. Tegemist peab olema eraldi juriidilise isikuga. See tekitab küsimuse, kas Eesti suguses väikeses riigis tekivad DGA-s kirjeldatud nõuetele vastavad andmejagamisteenuse osutajad. Andmealtruism - Toetame põhimõtet, mille kohaselt registreeritakse liiduüleselt tunnustatud andmealtruismi organisatsioonid. Selline registrikanne peaks kehtima kõikjal liidus, sest ainult sellisel juhul hõlbustab see andmete piirülest kasutamist. Üldhuvi eesmärgil andmete jagamist tuleb kindlasti julgustada. Justiitsministeerium Isikuandmed Arvestatud - Isikuandmeid silmas pidades on oluline, et määruse kontekstis oleks selge andmejagamisteenuse osutaja roll – seisukohapunktide 5.4, 5.7 kas tegemist on vastutava või volitatud töötlejaga. Sellest määratlusest sõltub nii kohustused kui vastutus. ja 5.8 juures. - Andmealtruismi-kontseptsioon vajab põhjalikku analüüsi isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis. Eeskätt vajab selgust, kuidas käsitada nõusolekut üldhuvi eesmärgil nõusolekule esitatavate tingimuste (vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus art 4 p 11) valguses, arvestades seejuures andmekaitsenõukogu asjakohaseid suuniseid. Andmealtruism ei tohiks vähendada Euroopa andmekaitsereformi ühe eesmärgina taotletud andmesubjekti kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Ärisaladus ja konkurentsiõigus - Määrus ei tohiks kahjustada ärisaladuse kõrgetasemelist kaitset. Ettepanekus valitud lähenemine on ärisaladuse kaitse tagamise vaatest üldjoontes sobiv. On oluline kaitsta ärisaladusi ja muid andmeid, mille sisu on kaitstud intellektuaalomandi õigustega, ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib viia intellektuaalomandi varguse või tööstusspionaažini. Eelkõige tuleb neid ohte arvesse võtta andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse, ja näha määruses ette asjakohased meetmed. - Määrus ei tohiks mõjutada konkurentsieeskirjade, eelkõige ELTL artiklite 101 ja 102 ning neile sätetele vastavate riigisisese konkurentsiõiguse normide kohaldamist. Määruse reguleerimisala arvestades on eelkõige oluline, et andmejagamisteenuse osutajate (andmevahendajate) tegevus vastaks EL ja riigisisestele konkurentsireeglitele ega soodustaks nende reeglite rikkumist. - Määrus ei tohiks kahjustada ettevõtjate vahel vaba ja õiglast konkurentsi. Seda eesmärki aitab saavutada ettepanekus ette nähtud nõue, mille kohaselt andmejagamisteenuse osutaja peab tagama, et tema teenusele juurdepääsu kord on nii andmevaldajate kui ka andmekasutajate jaoks õiglane ja läbipaistev ega diskrimineeri kumbagi, muu hulgas hindade puhul (vt ettepaneku artikli 11 lg 3). Samuti toetab konkurentsi artiklis 4 ette nähtud keeld sõlmida andmete taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, v.a erandjuhtudel, ja artikli 5 lg-s 2 ette nähtud nõuded taaskasutamise tingimustele, sealhulgas nõue, et taaskasutamise tingimused ei tohi piirata konkurentsi. - Intellektuaalse omandi loomise ja innovatsiooni toetamise vaatest saab toetada ettepaneku eesmärki stimuleerida andmete taaskasutamist, kuna see soodustab muu hulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni. Avalikule sektorile on kättesaadavad andmed, millest võib olla ettevõtjatele uute toodete ja teenuste arendamiseks suurt kasu, kuid mida neil endal oleks raske koguda. Seejuures on oluline siiski tagada, et andmete taaskasutamine toimuks kooskõlas riigiabi reeglitega ning ei kahjustaks konkurentsi turul. Autoriõigustega seonduv - Ulatuses, mis määruse kohaldamisalasse kuulub, seatakse ettepanekuga teatud piiranguid lepinguvabadusele. Määruse kohaselt on keelatud avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutamise kokkulepped või muud tavad, millega antakse ainuõigused või mille eesmärk või tulemus on niisuguste ainuõiguste andmine või andmete taaskasutamise piiramine, nii et need on kättesaadavad ainult selliste kokkulepete või muude tavade osalistele. Täiendavat edasist analüüsi vajab siinkohal ka see, kas ja millisel moel toetab määruse ettepanek Eestis kehtivat riigivaraseadust ning kuidas mõjutab ettepanek riigivara valitsemise praktikaid laiemalt. Muud märkused - Artikkel 5 lõige 4 määratleb, milliseid kohustusi võib asutus seada turvalises töökeskkonnas andmete taaskasutamisele. Siit tõusetub ka küsimus, kuivõrd heaks lahenduseks saab turvalist töökeskkonda pidada, kui sellega tagatakse sisuliselt kõikidele soovijatele ligipääs nt isikuandmetele (taaskasutamise tingimused peavad art 5 lg 2 kohaselt olema mittediskrimineerivad). Andmete töötlemise kontrollitud ja turvaline keskkond on kahtlemata tõhus meede teatud juhtudel (statistiliste andmete kasutamine teadustööks), ent mitte olukorras, kus andmete taaskasutamist mittediskrimineerivatel tingimustel võib nõuda igaüks. Sellisel juhul on sobivaks meetmeks isikuandmete anonüümimine. - Artikkel 5 lõike 6 lõike 6 kohaselt abistab avaliku sektori asutus taaskasutajaid selliste andmesubjektide nõusoleku ja/või juriidiliste isikute loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib mõjutada, kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalsete kuludeta avalikule sektorile. Sätte eesmärk ja mõte jääb häguseks. Avaliku sektori asutusele kohustuse panemine isikult nõusoleku saamiseks ei peaks olema kohustuseks. Avaliku sektori asutus on isikuandmed saanud selgelt avaliku võimu teostamise või avaliku võimu ülesannet täites ning tema jaoks on eesmärk isikuandmete töötlemiseks selle ülesande täitmisega saavutatud. Edasine isikuandmete töötlemine väljub sellest raamist ning vajab uut eesmärki ja põhjendamist (üldmääruse art 6 lg 1 p e koosmõjus art 5 lg 1 punktidega a, b ja c). - Artikkel 5 lõike 9 sisu on samuti arusaamatu. Kas soovitakse tekitada üldmääruse artiklis 45 sätestatud meetmega (piisavusotsus) sarnast meedet, mis annaks kindluse, et kolmas riik tagab piisava kaitse? Kui kõnesolev instrument hõlmab üksnes isikustamata andmeid (seda paistab toetavat sama artikli lõige 12), siis võiks ka sätte tekstist see selgelt tuleneda. Isikuandmete puhul on edastamise reeglid kolmandatele riikidele tagatud juba üldmääruse artiklitega 44-49, seega puudub vajadus reguleerida käesolevas õigusaktis. Keskkonnaministeeriu Toetame andmete jagamise hõlbustamist, kuid segaseks jääb määruse artiklis 7 pädevate asutuste ja IV peatükis Arvestatud seisukohapunkti m andmealtruismi organisatsioonide regulatsioon. Kuigi organisatsioonide registreerimine on vabatahtlikkuse alusel, siis 5.7 juures, milles rõhutame, artikli 20 nõue liikmesriikidel määrata pädevaid asutusi vastava registri pidamiseks võib kaasa tuua ebamõistlikud et määrusega ei tohiks bürokraatlikud lisakulud ja paindlikkuse kadumise. Ei ole kindel kas sellise registri pidamine annab soovitud efekti. kaasneda avaliku sektori Määrus peaks rohkem keskenduma nõuetele, mis suurendavad eri sektorite ja valdkondade vaheliste andmete asutustele ebamõistlikke jagamise koostalitlusvõimet. kohustusi ja koormust; seisukohapunkti 5.13 juures, mis käsitleb ühtsete standardite loomist. Kultuuriministeerium Euroopa andmestrateegia seisukohtade kujundamisel viitas Kultuuriministeerium andmehalduse tähtsusele, eriti seoses Osaliselt arvestatud kultuuripärandi-, kultuuri-, ja spordiasutustega, mille kogud hõlmavad nii avaandmeid (näiteks teenuste, toodete või seisukohapunkti 5.3 ja 5.13 kasutamisstatistika, metaandmed st andmed andmetest), konfidentsiaalseid äriandmeid, isikuandmeid kui ka juures. autoriõigustega kaetud teoseid ja andmeid (tekstid, heli- ja videofailid, noodid, fotod jms). Üldised seisukohad andmestrateegia raames on jätkuvalt asjakohased:  Ajal, kus vajadus usaldusväärsete andmete järele on kasvav, on kultuuriasutustel, eriti just pärandiasutustel, mängida oluline roll andmepõhises majanduses. Ligipääs andmetele on ka kultuurisektoris määrava tähtsusega teenuste arendamisel sektoris sees. Teiselt on andmetele ligipääs oluline nendele asutustele ja tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses hariduses /elukestvas õppes ja väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe puhul. Toetame üldiselt andmestrateegias toodud lähenemist ja meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse arendamisel sektorite vahel, mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist.  Samuti toetame kogu Euroopat hõlmavate ühtsete ja koostalitusvõimeliste andmeruumide loomist ning seda eriti võimalusega koostööks sektorte vahel. Oluline on tagada võimalus osaleda kõrgjõudlusega andmetöötluses ja arendada andmetöötlussuutlikkust institutsioonides. Superarvutid ning -andmed kultuurivaldkonnas on vajalikud, et töödelda järjest kasvavaid kultuuripärandi andmemahtusid (metaandmed, tekstid, pildid, dokumendid, heli- ja videosalvestused, filmid, fotod, kunst jne). Positiivsena saab välja tuua, et andmestrateegia näeb ette toetusmeetmeid ka ametiasutustele, kes teevad väärtuslikud andmekogumid ühtsetes andmeruumides taaskasutamise jaoks kättesaadavaks. Peame oluliseks, et vastavad rahastamise otsused peavad olema võimalikult laiapõhjalised, et oleks võimalik maksimaalselt kasutada valdkonna võimalusi sisuliseks innovatsiooniks.  Näide: Europeana digiraamatukogu/-platvorm teeb koostööd tuhandete Euroopa arhiivide, raamatukogude ja muuseumidega, et jagada kultuuripärandit, pakkudes üle-Euroopalist teenust: lugemisvara, haridusalased materjalid ja teaduslikud avastussed. Kuid selle teenuse uuenduste juurutamine eeldab koostalitlusvõimet, mistõttu on oluline toetada riikide e-süsteemide koostalitlusvõimet.  Kultuuri digiandmed on kasutatavad väga laialt - hariduses, kartograafias, turismis, ehituses (eriti renoveerimises) ja tõstab seeläbi oluliselt inimeste heaolu ning suurendab ligipääsu infole, teadmistele jne. Seetõtu on oluline toetada erinevate e-süsteemide koostalitlusvõimet. Hetkel on kultuuriteenuste tootmisahelas puudujäägid - süsteemid on eraldiseisvad ja palju on nn käsitööd võrreldes automatiseeritud programmide ning süsteemidega. Puudub kultuuriandmete kui terviku arendusvõimekus. Koostalitlusvõime tõstmiseks erinevates valdkondades vajatakse investeeringuid tehnoloogia omandamiseks.  Andmestrateegia toob eraldi välja ka kodanike, väikeetevõtete ja ka avaliku sektori oskuste arendamise võimestamise ning oskuste arendamise. Toetame kõrgema taseme digioskuste arendamist. Kõrgjõudlusega andmete töötlus (mis toetab ka tehisintellekti arengut) eeldab edasijõudnud digitaalseid oskuseid. Oskuste parendamine on vajalik, et kultuuriga seotud andmeid (kultuuri)hariduses paremini kasutada. Tuleks jälgida, et komisjoni pakutud meetmed ei tohiks olla ainult formaalhariduse kesksed, sest tööturule ei liigu inimene ainult formaalharidusest. Formaalhariduse ja mitteformaalõppe ning hariduse sidumine on oluline. Samuti on oluline, et kultuuripärandi-, kultuuriasutustesse koguneks vastav kompetents, läbi mille oleks võimalik kättesaadavaks teha ja kasvatada kultuurisektori digiinnovatsiooni ning arendada publikusuhteid digitaalse kultuuri valdkonnas. Üheks oluliseks punktiks on kindlasti ka teksti- ja andmekaeve võimekuse väljaarendamine, toetamaks keele- ja pildituvastustehnoloogia ning teenuste mitmekülgset arengut. Lisaks annab digioskuste omandamine võimaluse arendada ning osa saada e-laenutustest ning virtuaalmuuseumidest. Kultuuriministeeriumi all on neli andmebaasi, mille andmeid antud eelnõu alla saaks kanda: 1) Muuseumide infosüsteem MuIS ning MuISi digihoidla. Juurdepääsupiiranguga on digihoidlasse laetud museaalide kõrge resolutsiooniga digikujutised ja järgmised museaali, hoiulevõetud asja ja abikogusse arvatud asja andmed: 1) üleandja, hoiuleandja ja andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 2) püsiasukoht ja ajutine asukoht; 3) kahjustused; 4) ostuhind; 5) kõik andmed teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse või sõjaväerelvade riiklikusse registrisse kantud relva kohta; 6) kõik andmed abikogusse arvatud asja kohta. 2) Loomeliitude andmebaas; 3) Eesti Spordiregister; 4) Lisaks ka Rahvakultuurikeskuse andmebaas (millel hetkel pole oma seadust); Lisaks on avalik-õiguslikel asutustel andmekogud, mis on samuti kultuuriandmed, kuid mille (taaskasutamiseks) peab taotlema luba/sõlmima lepingud ning seda on ka tehtud. On ebaselge, kas ka need andmekogud oleksid antud määrusega hõlmatavad võimalikud kultuuriandmed.  Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR (sh veebiarhiiv, Eesti artiklid), Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas, Eesti rahvusbibliograafia isikute ja kollektiivide andmed (avaandmed http://data.digar.ee/), trükitoodangu statistika ja raamatukogude statistikaasid  Rahvusarhiiv (HTM) Virtuaalne lugemissaal VAU  Rahvusarhiivi osakond Filmiarhiiv FIS filmiarhiivi infosüsteem  Eesti Filmi Andmebaas  ERR Eeltoodu kohaselt võime toetada põhimõtteliselt kultuuriandmete hõlmamist määruse eelnõusse juhul, kui viiakse läbi täiendav analüüs seoses kehtivate regulatsioonide ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Lisaks avaandmete direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmäärusele, tuleb analüüsida ka seost autoriõiguste valdkonnaga (mõju õiguste omajatele) ning rakenduvat koormust kultuuripärandiasutustele. Regulatsioon ei tohiks kuidagi seada õiguste omajaid (sh autoreid) nõrgemasse positsiooni, vaid toetama andmete jagamise võimalusi, kahjustamata õiguste omajate ärihuve. Ka seletuskirjas on viidatud probleemile, mis puudutab õigusselgust. Täpsustavad küsimused seoses andmehalduse määruse eelnõuga  Mida muudab määruse eelnõu võrreldes praeguse olukorraga? Milliseid võimalusi pakub? Kas mõni tegevus, mis praegu on keelatud, muutub lubatuks?  Kuidas on kaitstud autorid (sh seos andmebaaside õigustega)? o Andmete anonüümimimisel, juhuslikustamisel, pseudonüümimisel muutuvad need andmed avaandmeteks. Lisaks võivad sellised tehnoloogiad kultuuriteoste andmed muuta kasutuks (näiteks tekstimassiivide analüüsimisel) või pole neid võimalik pseudonüümida (teosed), vms. o Kas andmete kasutusse andmine tähendab nende mitte avalikustamist, vaid nt ärimudelite või teenuste arendamiseks (kinnine kasutus)? o Tihtipeale on näiteks kultuuri/meediatarbimise statistika ka ärisaladus.  Millised kohustused (ajaraamis) sätestab eelnõu avalikule sektorile ja kellele täpsemalt (kas ministeeriumidele või haldusala asutustele). Milliseid piiranguid sätestatakse?  Kuidas praktikas toimuks andmealtruism, kas see puudutab üksikisikuid, ettevõtteid või andmemahtude haldajaid? Maaeluministeerium Avaliku sektori, ettevõtjate ja kodanike andmed peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad võimalikult tulemuslikult Arvestatud seisukohapunkti ja vastutustundlikult, ühtlasi tuleb tagada, et loodavate andmete üle peab säilitama kontrolli nende andmete loojal 5.4 juures, kus märgime, et (kodanikud, ettevõtted). Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides peavad isikuandmed ja määrusega ei tohi väheneda konfidentsiaalsed äriandmed olema turvaliselt taaskasutatavad teadus- ja arendustegevuses ja innovatsioonis ning andmesubjekti kontroll oma statistikas. isikuandmete töötlemise üle. Avaliku sektori andmete taaskasutamine teadusuuringuteks ja teadus-arendustegevuseks ning innovatsiooni Arvestatud seisukohapunkti soodustamiseks, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes, peaks olema riigiabi eeskirjadega kooskõlas tasuta 5.12 juures. või soodsam. Riigi Infosüsteemi RIA seisukohast on põhiküsimuseks, millisel määral mõjutavad ettepanekus toodud muudatused eelkõige riigis laialdaselt Arvestatud Amet kasutusel oleva X-tee edasist toimimist ning kuidas on need ettepanekud seotud riigis väljatöötamisel oleva seisukohapunktide 5.2, 5.6 nõusolekuteenusega. ja 5.11 juures. Määruses kasutatakse omavahel seotud mõisteid läbisegi ning kohati jääb arusaamatuks, mida ühe või teise termini all täpsemalt mõeldud on. Edasises protsessis võiks kaaluda mõistete ühtlustamist, et lihtsustada määruse sõnastuse ühetähenduslikku mõistmist. Avaliku sektori andmete taaskasutamine - Määruse ettepaneku 2. peatükis reguleeritakse avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist. Arvestades artikli 3 lõikes 1 sätestatud kategooriaid ja lõikes 1 loetletud välistusi, tuleks edaspidi kindlaks teha, kuidas juurepääsupiiranguga andmetele juurdepääs peaks olema korraldatud, arvestades senist lähenemist avaandmete taaskasutamise puhul ja teabevaldaja definitsiooni ning talle pandud kohustusi avaliku teabe seaduses. Andmejagamisteenuse osutajad - Siinkohal vajab põhjalikumat analüüsi, millisel viisil andmejagamisteenusega seonduvaid tegevusi on plaanis rakendada ning kuidas mõjutab määruse rakendamine RIA poolt osutatavaid ja hallatavaid keskseid teenuseid (X-tee, nõusolekuteenus), arvestades ka artiklis 11 sätestatud andmejagamisteenuse osutamise tingimusi (eelkõige artikli 11 lõikes 1 toodud piirangut, mille kohaselt ei tohi andmejagamisteenuse osutajad kasutada andmeid, millega seoses ta teenuseid osutab, muul eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate käsutusse, ning andejagamisteenused peavad kuuluma eraldi juriidilise isiku alla). Andmealtruism - Määruse ettepaneku põhjenduspunktis 36 kirjeldatakse andmealtruismi põhimõttel andmete laialdaselt kättesaadavaks tegemist, mis omakorda võib viia andmehoidlate asutamiseni. Siinkohal peame vajalikuks tähelepanu juhtida, et Eesti e-riik baseerub eelkõige hajusa arhitektuuri põhimõttel, kus ka andmeid hoitakse hajusalt. Nt on RIHAs keskselt kajastatud metaandmed andmekogude andmete kohta, kuid andmed ise paiknevad ikkagi hajusalt erinevates infosüsteemides. Sotsiaalministeerium - Üldise kommentaarina vajab määruse eelnõu selgemaks kirjutamist. Eelnõus käsitletakse peamiselt isikustamata Arvestatud andmeid, samas oleks vajalik reguleerida ka isikustatud andmete kasutamine selliselt nagu RIA arendatava seisukohapunktide 5.4 ja 5.6 nõusolekuteenusega on mõeldud. juures. - Täpsustamist vajab andmejagamisteenuse sisu ja regulatsioon - kas siia alla läheb ka RIA arendatav nõusolekuteenus, mille kaudu andmed edastatakse vastutavalt töötlejalt otse teenuse pakkujale. Art 9 võib eeldada, et andmejagamisteenus hõlmab ka nõusolekuteenuse ja lisaks ka tehniliste lahenduste pakkumist andmevahetuseks. - Täpsustamist vajab andmealtruismi mõiste, sh kas nõusoleku alusel andmete kasutamine saab toimuda üksnes üldhuvi eesmärgil või on võimalik isikuandmeid nõusoleku alusel edastada ka mõnele teenuse pakkujale, kes otseselt ei lähe üldhuvi määratluse alla (nt mobiilirakendused vms). - Art 7 p 1 – jääb selgusetuks, kes taaskasutamise õigust annavad kas andmekogu vastutav töötleja või määratud pädev asutus. Täpsustamist vajab pädevate asutuste rollid ja ülesanded (taotluste menetlemine, lubade andmine, andmejagamisteenuse pakkujate registreerimine, järelevalve, andmealtruisimi organistatsioonide registrite pidamine ja järelevalve nende üle jne). Samuti vajaks selgust, kas on üldse mõeldud ühte pädevat asutust, kes kõigi ülesannetega tegeleb. Startup Estonia Üldjoontes toetame akti eesmärki, aidata kaasa avaliku sektori, ettevõtjate ja kodanike andmete kättesaadavuse Arvestatud seisukohapunkti parendamisele ja tulemuslikule ning vastutustundlikule kasutamisele. 5.1 ja osaliselt 5.6 ja 5.8 Akti rakendumisega ei tohiks ettevõtetele kaasneda suuremaid kulusid. juures.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel