Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR KAATA KARTAU
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
296
HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kaata Kartau
notaribüroos Tallinnas Rävala pst 5 esimesel veebruaril kahe tuhande kahekümne
esimesel aastal (01.02.2021) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Eesti Vabariigi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja
alusel akti tõestajale tuntud isik Kaja Roosipuu, isikukood 46501060219, kes kinnitab,
et tema volitused on kehtivad, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping
ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist,
ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis
Tallinnas,
aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood 11575838, asukoht Telliskivi tn 60/2, Tallinn, e-
posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel akti tõestajale tuntud isik Argo Kangur, isikukood
36406180238, kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad, esindatava äriühingu põhikirja
ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping
ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist,
ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis
Tallinnas,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1
1. KINNISTU
1.1. Omanikule kuulub Tapa-Narva 307,2-311,4 km, Narva linn asuv kinnistu koos
selle oluliste osadega ja päraldistega, edaspidi nimetatud ka Kinnistu, mis on kantud
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12299550 all.
1.1.1. Esimesse jakku on kantud:
katastritunnus 51101:001:1085, pindala 201493 m², aadress Tapa-Narva 307,2-
311,4 km, Narva linn, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.1.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
õiguslikku tähendust omava elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel
käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi järgi on katastriüksusel
katastritunnusega 51101:001:1085 registreeritud järgmised rajatised:
1.2.1. rajatis Balti - Soldina poolautomaatblokeering, ehitisregistri koodiga 221269015,
esmane kasutus 1965.a, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus kasutusel.
Ehitisregistri andmetel on ehitise suhtes väljastatud järgmised dokumendid: on
4.12.2018 väljastanud andmete esitamise teatise nr 1811525/10109.
1.2.2. rajatis Tapa - Narva II FOK Jõhvi-Narva jaamavahe, ehitisregistri koodiga
221347131, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 1710 m² ja ehitise
staatus ehitamisel. Ehitisregistri andmetel on ehitise suhtes väljastatud järgmised
dokumendid: Jõhvi vald on 10.09.2020 väljastanud ehitusteatise nr
2011201/20801.
1.2.3. rajatis Narva raudteejaama elektritsentralisatsioon, ehitisregistri koodiga
221351106, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise
staatus kasutusel. Ehitisregistri andmetel on ehitise suhtes väljastatud järgmised
dokumendid: on 7.10.2020 väljastanud andmete esitamise teatise nr
2011525/06870.
1.2.4. rajatis Soldina-Narva jaamavahe automaatblokeering, ehitisregistri koodiga
221358113, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise
staatus kasutusel. Ehitisregistri andmetel on ehitise suhtes väljastatud järgmised
dokumendid: on 28.01.2021 väljastanud andmete esitamise teatise nr
2111525/00458.
1.3. Kinnistu suhtes kehtivad E-notari infosüsteemist tehtud päringute andmete kohaselt
järgmised kitsendused: Katastriüksuse 51101:001:1085 kitsendused:
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (7546);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (Sundja_orp1);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 608 m²; nähtus: elektriõhuliin
alla 1 kV (AJ-248 F1);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus:
2
elektrimaakaabelliin ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 145 m²; nähtus: sideehitis maismaal
();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (2286);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (Sundja_orp2);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 279 m²; nähtus: sideehitis maismaal
();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 846 m²; nähtus: elektriõhuliin
1-20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 55 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-
20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 2292 m²; nähtus: raudtee
(Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (200);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 33000 m²; nähtus:
elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16849 m²; nähtus: sideehitis
maismaal (Magistraalkaabelliin Soldina-Narva);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16849 m²; nähtus: sideehitis
maismaal ();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (202);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 49 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 99 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Pea AJ - AJ-280);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5435 m²; nähtus: elektriõhuliin
35-110kV(Kõrgepingeliin) (Balti - Allika);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17005 m²; nähtus: sideehitis
maismaal (FOK Soldina-Narva);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: sideehitis maismaal
();
Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 198 m²; nähtus: maa-
alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (K1118 kanalisatsioonitorustik);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1115 m²; nähtus: elektriõhuliin
1-20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (7805);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (641);
3
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 208 m²; nähtus: maapealne sooja-
veetorustik üle 6 bar (TK - TK2');
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 108 m²; nähtus: elektriõhuliin
1-20 kV (Keskpingeliin) (AJ-204 - AJ-67);
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 63400 m²; nähtus: raudtee
(Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2449 m²; nähtus: sideehitis maismaal
();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5695 m²; nähtus: elektriõhuliin
35-110kV(Kõrgepingeliin) (Balti - Püssi);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (7239);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1935 m²; nähtus: elektriõhuliin
1-20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1717 m²; nähtus: elektriõhuliin
1-20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 98 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Pea AJ - AJ-280);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5261 m²; nähtus: sideehitis maismaal
();
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 186938 m²; nähtus: raudtee
(Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (201);
Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 84 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Narva-põhja B3);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 19874 m²; nähtus:
elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ();
Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 198 m²; nähtus: maa-
alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (K1118 kanalisatsioonitorustik);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2180 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Pea AJ - NEMK AJ side maakaabelliin);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 771 m²; nähtus: maantee
(Narva - Arumäe);
Piiranguvöönd: nähtus: ehitistel olevad geodeetilised märgid (18);
Piiranguvöönd: nähtus: ehitistel olevad geodeetilised märgid (n/ta).
1.4. E-notari infosüsteemist tehtud mälestiste otsingutest nähtub, et Kinnistu asub
arheoloogiamälestise, muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandi objekti
(Tallinna vanalinn, I-II a-tuh – muinsuskaitseala, registrinumber 2589)
kaitsevööndis.
1.5. Omanik kinnitab, et:
1.5.1. Kinnistu on Omaniku omand, Kinnistu suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi ning
Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
4
1.5.2. Majandus- ja taristuminister on oma 01.12.2020 käskkirjaga nr 238 otsustanud
koormata Kinnistu hoonestusõigusega Hoonestaja kasuks tähtajaga viiskümmend
(50) aastat.
1.5.3. Kinnistu on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV79507 all ning
Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
1.6. Hoonestaja kinnitab, et:
1.6.1. Kinnistul asuvad Hoonestajale kuuluvad raudteeinfrastruktuuri hooned ja
rajatised, mille loetelu on toodud käesoleva lepingu lisas.
1.6.2. Ta on üle vaadanud Kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud
maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel
teadlik Kinnistu suurusest ja piiridest.
1.6.3. Kinnistu seisund, sealhulgas keskkonnaalane seisund, on Hoonestajale teada ja
Hoonestajal ei ole selles osas Omanikule mingeid pretensioone, välja arvatud
juhul, kui Hoonestaja ja Omanik on mingis küsimuses selgelt teisiti kokku
leppinud.
1.7. Omanik ja Hoonestaja kinnitavad, et Kinnistule vastav maatükk on Hoonestaja
valduses enne käesoleva lepingu sõlmimist.
2. HOONESTUSÕIGUS
2.1. Hoonestusõiguse seadmine ja ulatus
2.1.1. Omanik seab käesolevaga Kinnistule hoonestusõiguse, edaspidi nimetatud
Hoonestusõigus, Hoonestaja kui raudteeinfrastruktuuri ehitiste omaniku kasuks
tähtajaga viiskümmend (50) aastat alates Hoonestusõiguse sissekandmisest
kinnistusraamatusse. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku
ja Hoonestaja kokkuleppel võidakse nimetatud tähtaega pikendada.
2.1.2. Hoonestusõigus ulatub kogu Kinnistule. Hoonestusõigusega koormatud Kinnistul
Hoonestusõiguse seadmisel olemasolevad ehitised, nende olulised osad ja
päraldised ning Hoonestusõiguse alusel rajatavad ehitised muutuvad
Hoonestusõiguse oluliseks osaks.
2.1.3. Hoonestusõigus ei laiene kolmandatele isikutele kuuluvatele Kinnistul asuvatele
ja Kinnistut läbivatele tehnovõrkudele ja muudele rajatistele. Hoonestaja on
kohustatud tagama vaba juurdepääsu Kinnistul asuvate kolmandatele isikutele
kuuluvate tehnorajatiste kasutamiseks, hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks,
ehitusseadustiku §-st 73 tulenevate erisustega.
2.1.4. Kõik Hoonestusõigusest saadavad viljad kuuluvad Hoonestajale.
2.2. Hoonestusõiguse sisu, ehitamisõigus, korrashoiukohustus, ülesehitamiskohustus
ja kindlustamiskohustus
2.2.1. Hoonestaja on kohustatud jätkama Kinnistul tegevust raudteeinfrastruktuuri
majandamisel kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.
2.2.2. Uute ehitiste rajamine Hoonestusõigusega koormatud Kinnistul võib toimuda
Kinnistu igakordse omaniku kirjalikul loal, v.a. juhul kui tegemist on avaliku
raudtee majandamise toimimiseks vajalike ehitiste rajamisega või
lammutamisega.
5
2.2.3. Hoonestaja peab kogu Hoonestusõiguse kestuse jooksul Hoonestusõiguse
oluliseks osaks olevaid ehitisi kasutama vastavalt nende otstarbele, samuti
Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised ja nende päraldised korras
hoidma, eelkõige viima regulaarselt ja omal kulul läbi ehitiste ja päraldiste
väärtuse säilitamiseks vajalikke korralisi remonttöid ja uuendusi, säilitades
ehitistel vähemalt sellise seisukorra, nagu neil on käesoleva lepingu sõlmimise
ajal, arvestades normaalset kulumist; Hoonestaja kohustub seejuures tagama, et
ehitised ei oleks tulenevalt nende seisukorrast ümbruskonnale ohtlikud.
Hoonestajal ei ole õigust nõuda Hoonestusõigusega koormatud kinnistu
igakordselt omanikult mistahes eelpool nimetatud kulutuste või tehtud parenduste
hüvitamist.
2.2.4. Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste rikkumisel või hävimisel kuulub
vastav ehitis taastamisele võimalikult lühikese ajavahemiku kestel, välja arvatud
juhul, kui Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik annab
eelneva kirjaliku nõusoleku teistsuguseks lahenduseks. Eeltoodud nõusolek võib
olla lihtkirjalik.
2.2.5. Hoonestaja on kohustatud oma kulul kindlustama Hoonestusõiguse oluliseks
osaks olevad ehitised, mis on raudteeliikluse tagamise seisukohalt olulise
tähtsusega, usaldusväärses kindlustusseltsis kahjustamise või osalise või täieliku
hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise ja hoidma niisuguse
kindlustuse kehtivana kogu Hoonestusõiguse kestuse jooksul. Hoonestusõigusega
koormatud kinnistu igakordse omaniku nõudel peab Hoonestaja kindlustuse
kehtivust tõendama.
2.3. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamine
2.3.1. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel võivad Hoonestusõigusega koormatud
kinnistu igakordne omanik ja Hoonestaja kokkuleppel Hoonestusõiguse tähtaega
pikendada, kuid mitte rohkem kui üheksakümne üheksaks (99) aastaks.
Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Juhul kui
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik ja Hoonestaja ei lepi
kokku Hoonestusõiguse tähtaja pikendamise suhtes, lõpeb Hoonestusõigus selle
kustutamisega kinnistusraamatust.
2.3.2. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamise eelduseks on, et Hoonestaja on
nõuetekohaselt täitnud Hoonestusõiguse olulisi tingimusi ja käesolevas lepingus
sisalduvaid kohustusi (sh kuid mitte ainult tegevuse jätkamise kohustust
raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja lepingu punktis 2.9 toodud eritingimusi).
2.4. Hoonestusõiguse tasu ja maksud
2.4.1. Hoonestaja kohustub tasuma Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele
omanikule Hoonestusõiguse kehtivuse igal aastal hoonestusõiguse tasu.
2.4.2. Hoonestusõiguse tasu määratakse aastatasuna. Käesoleva lepingu sõlmimisel on
Hoonestusõiguse aastatasu suuruseks ükssada kaheksakümmend viis eurot ja 20
senti (185,20).
2.4.3. Hoonestaja maksab Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele
omanikule pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. juuliks ettemaksuna järgmise
poolaasta eest ja pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks ettemaksuna
6
järgmise poolaasta eest.
2.4.4. Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus algab Hoonestusõiguse
kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja on kohustatud
Hoonestusõiguse tasu ajavahemiku Hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese
maksetähtajani maksma viieteistkümne (15) päeva jooksul alates
kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse seadmise kande tegemisest, kusjuures
maksmisele kuuluva summa arvutamisel arvestatakse proportsionaalselt päevade
arvule, mis on jäänud kuni esimese korralise maksetähtajani.
2.4.5. Hoonestusõiguse tasu loetakse Hoonestaja poolt makstuks arvates vastava summa
laekumisest Omaniku soovil Rahandusministeeriumi kontole vastavalt Omaniku
poolt esitatavale arvele.
2.4.6. Hoonestaja poolt Hoonestusõiguse tasu maksmisega viivitamisel on
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda
Hoonestajalt tähtaegselt tasumata summalt kogu viivituse perioodil viivist null
koma viis protsenti (0,5 %) iga viivitatud päeva eest.
2.4.7. Kõik Kinnistul lasuvad ja tulevikus kehtestatavad maksud tasub ning avalik-
õiguslikud reaalkoormatised kannab Hoonestusõiguse kehtivuse ajal Hoonestaja.
Hoonestaja on kohustatud tasuma kõik Hoonestusõiguse alusel kasutatava maaga
ja sellel asuvate ehitistega seotud saastetasud ning Hoonestaja vastutab ka kõigi
muude keskkonnaalaste kohustuste täitmise eest seoses Hoonestusõiguse alusel
kasutatava maaga ja sellel asuvate ehitistega. Hoonestusõiguse tasu suurus
maksude ja reaalkoormatiste suurusest ei sõltu.
2.5. Hoonestusõiguse tasu arvutamise ja muutmise alused
2.5.1. Hoonestusõiguse tasu arvutamise aluseks on Kinnistu maksustamishind, mis
käesoleva lepingu sõlmimise hetkel on neli tuhat kuussada kolmkümmend (4 630)
eurot. Hoonestusõiguse tasu on võrdne nelja protsendiga (4%) Kinnistu
maksustamishinnast.
2.5.2. Hoonestusõiguse seadjal on õigus nõuda hoonestusõiguse aastatasu suuruse
muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Hoonestusõiguse
aastatasu suurus muutub vastavalt hoonestusõigusega koormatud kinnisasja
maksustamishinna muutumisele. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu
igakordsel omanikul on õigus nõuda Hoonestusõiguse aastatasu suuruse muutmist
kolme (3) aasta möödudes Hoonestusõiguse kinnistamisest Hoonestaja nimele või
maa uue korralise hindamise tulemuste kehtestamisel ning uuesti kolme (3) aasta
möödumisel viimasest tasu muutmisest. Hoonestusõiguse tasu muutmise nõude
tagamiseks kantakse märge Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri
registriossa kantava reaalkoormatisega samale järjekohale. Kui
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik soovib kasutada oma
õigust esitada nõue Hoonestusõiguse tasu muutmiseks, peab ta esitama vastava
nõude Hoonestajale hiljemalt 1 (üks) kuu enne Hoonestusõiguse tasu maksmise
järjekordset tähtaega. Hoonestaja kohustub maksma Hoonestusõiguse tasu uues
suuruses alates esimesest Hoonestusõiguse tasu suuruse muutmisele järgnevast
maksetähtajast. Hoonestusõiguse tasu suurus ei saa olla väiksem käesoleva
lepingu punktis 2.4.2 määratud Hoonestusõiguse tasu suurusest.
7
2.5.3. Hoonestaja poolt Kinnistu maa parendamine, mille tulemusena tõuseb selle
maksustamishind, ei ole Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele
omanikule Hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks.
2.6. Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse kinnistamine reaalkoormatisena
2.6.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktis 2.4
sätestatud Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus kantakse reaalkoormatisena
kinnistusraamatusse Hoonestaja kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele
reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks ning nimetatud
reaalkoormatis kantakse Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri
registriossa esimesele järjekohale (samale järjekohale lepingu punktis 2.7.3
nimetatud ostueesõigusega) Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse
omaniku kasuks. Samuti nõustub Hoonestaja käesoleva lepingu punktis 2.5.2
sätestatud Hoonestusõiguse tasu suuruse muutmise nõude tagamiseks märke
tegemisega Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa
reaalkoormatisega ning ostueesõigusega samale järjekohale.
2.6.2. Hoonestaja ja Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik on
kokku leppinud, et Hoonestusõiguse tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt
täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik reaalkoormatise alusel
või mõne teise eespool järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik
Hoonestusõigusele sissenõude pöörab. Nimetatud kokkuleppe kohta tehakse
kanne kinnistusraamatusse.
2.7. Hoonestusõiguse koormamine, võõrandamine ja ostueesõigus
2.7.1. Hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolekut
Hoonestusõiguse võõrandamiseks või piiratud asjaõigustega koormamiseks.
Hoonestajal on lubatud koormata Hoonestusõigust piiratud asjaõigusega ainult
tingimusel, et seatav asjaõigus ei ületa Hoonestusõiguse tähtaega.
Hoonestusõiguse võõrandamiseks nõusoleku andmise tingimuseks on kõikide
käesolevast Hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
täielik ja tingimusteta ülevõtmine Hoonestusõiguse omandaja poolt.
2.7.2. Käesoleva lepingu punktis 2.7.1 sätestatud Hoonestusõigusega koormatud
kinnistu igakordse omaniku nõusoleku andmisel lähtutakse asjaõigusseaduse §
2491 lg-s 1 sätestatust. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik
ei keeldu nõusoleku andmisest ilma mõistliku põhjenduseta.
2.7.3. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud Hoonestusõiguse koormamises
ostueesõigusega Kinnistu igakordse omaniku kasuks. Hoonestaja ja Omanik
lepivad kokku, et käesolevas punktis kokkulepitud ostueesõigus kantakse
kinnistusraamatusse samale esimesele järjekohale käesoleva lepingu punktis 2.6.1
nimetatud reaalkoormatisega ning märkega.
8
2.8. Ehitiste saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel
2.8.1. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad Kinnistule püstitatud ehitised, mis ei ole
tähtaja lõpuks ära veetud, maa oluliseks osaks. Hoonestusõiguse lõppemisel selle
tähtaja möödumise tõttu ei maksa kinnisasja omanik Hoonestajale hüvitist
kinnisasjale jääva ehitise eest ja Hoonestajal on õigus nõuda Hoonestusõiguse
tähtaja pikendamist ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kinnisasja omanikul on
õigus nõuda, et Hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatava
püsimise tähtaeg. Hoonestusõiguse lõppemisel lepivad kinnisaja omanik ja
Hoonestaja kokku ära veetavate ehitiste ja kinnisasjale jäävate ning kinnisasja
omaniku omandisse minevate ehitiste osas. Hoonestaja likvideerib ehitised enda
kulul.
2.8.2. Hoonestusõiguse ennetähtaegseks lõpetamiseks on vajalik vastavalt kinnisasja
omaniku või Hoonestaja nõusolek. Kinnisasja omanik või Hoonestaja teavitab
soovist lõpetada Hoonestusõigus kokkuleppel üks (1) aasta ette. Alates
Hoonestusõiguse kokkuleppel lõpetamise sooviavalduse laekumisest kinnisasja
omanikule või Hoonestajale, lepivad kinnisasja omanik ja Hoonestaja kokku ära
veetavate ehitiste ja kinnisasjale jäävate ning kinnisasja omaniku omandisse
minevate ehitiste osas.
2.9. Eritingimused
2.9.1. Hoonestaja kohustub tagama tema poolt Hoonestusõiguse alusel kasutataval
Kinnistul asuvate infrastruktuuri, sh. tehnovõrkude säilimise vastavalt
tehnovõrkude valdajate poolt antud tehnilistele tingimustele ja võimaldama nende
valdajatele mõistliku vajaduse korral vaba ööpäevase tasuta läbi- ja juurdepääsu
tehnovõrkude nõuetekohase funktsioneerimise kindlustamiseks, kasutamiseks,
hooldamiseks, rekonstrueerimiseks, remondi- ja avariitöödeks, ehitusseadustiku §-
st 73 tulenevate erisustega.
2.9.2. Hoonestaja kohustub tagama Kinnistul ja seoses Kinnistul asuvate ehitistega
raudteeveo ohutuse, tuleohutuse-, sanitaar- ja keskkonnakaitse eeskirjade ja
nõuete täitmise ja tagama nende nõuete täitmise kontrollimiseks vastavate
töötajate vaba ööpäevase tasuta läbi- ja juurdepääsu Kinnistule.
2.9.3. Hoonestaja kohustub kasutama Kinnistut ning Hoonestusõiguse oluliseks osaks
olevaid ehitisi eelkõige raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja
raudteeveoteenuse osutamiseks. Hoonestaja kohustub kasutama Kinnistut ja
Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevaid ehitisi vastavalt nende sihtotstarbele.
Sihtotstarbe muutmine on lubatud üksnes Hoonestusõigusega koormatud kinnistu
igakordse omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodud nõusolek võib olla
lihtkirjalik.
2.9.4. Hoonestaja kannab vastutust keskkonnakahjustuste eest Kinnistul perioodil, mil
Kinnistu on Hoonestaja valduses. Keskkonnakahju avastamisel on Hoonestaja
kohustatud kinnisasja omanikku sellest viivitamatult teavitama ning tegema kõik
vajaliku keskkonnakahju tagajärgede kõrvaldamiseks ja kahju põhjuste
väljaselgitamiseks.
9
2.9.5. Hoonestaja kohustub järgima kõiki seadusjärgseid või kohtuotsuse alusel
seatavaid kinnisomandi kitsendusi ning avalik-õiguslikke kitsendusi raudtee-
ettevõtja tegevusele. Hoonestaja on kohustatud nõustuma Kinnistu koormamisega
reaalservituutidega, mis vastavad Kinnistu kasutamisele Hoonestusõiguse
seadmise hetkel või mille juurdeloomine on Hoonestusõigusega koormatud
kinnistu igakordsele omanikule mõistlikult vajalik (nt. raudteeületuskohad).
2.9.6. Omanik jätab endale õiguse lõpetada hoonestusõiguse leping erakorraliselt
olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või
muul avalikul eesmärgil.
2.10. Hoonestusõiguse omanikule langemine
Kui Hoonestaja on oluliselt rikkunud käesolevas lepingus toodud kohustusi (sh kuid mitte
ainult, tegevuse jätkamise kohustust raudteeinfrastruktuuri majandamisel ning käesoleva
lepingu punktis 2.9 nimetatud eritingimusi) on Hoonestusõigusega koormatud kinnistu
igakordsel omanikul õigus nõuda Hoonestusõiguse enda nimele kandmist (omanikule
langemine). Sellisel juhul on Hoonestaja kohustatud andma Hoonestusõiguse üle
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule hiljemalt kolme (3) kuu
jooksul arvates Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordselt omanikult vastava
nõude saamisest, v.a. juhul, kui Hoonestaja nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldab kõik
Hoonestusõiguse omanikule langemise aluseks olevad rikkumised ning taastab rikkumise
eelse olukorra, või kui Hoonestaja nimetatud tähtaja jooksul pöördub vaidluse
lahendamiseks kohtusse. Vaidluse Hoonestusõiguse omanikule langemise üle lahendab
lõplikult kohus.
2.11. Omaniku järelevalve
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul on õigus kontrollida
hoonestusõiguse tingimustest ning õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamist
Hoonestaja poolt ning teha Hoonestajale ettekirjutusi esinenud rikkumiste
kõrvaldamiseks. Kui Hoonestaja ei täida Hoonestusõigusega koormatud kinnistu
igakordse omaniku poolt kooskõlas seaduse ja lepinguga tehtud ettekirjutusi, võib
Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik nõuda nende ettekirjutuste
täitmist kohtus või rakendada hoonestusõiguse tingimustest tulenevaid
õiguskaitsevahendeid ja/või sanktsioone. Hoonestusõiguse tingimuste rikkumisel on
Kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi, mille suurus on
kahe(2-)kordne Hoonestusõiguse aastatasu ja minimaalselt üks tuhat (1 000) eurot.
2.12. Subjektide vahetumine
2.12.1. Hoonestaja ja Omanik on kokku leppinud, et Hoonestaja ühinemisel, jagunemisel
või ümberkujundamisel või muul viisil reorganiseerimisel lähevad käesolevast
lepingust tulenevad Hoonestaja õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele.
2.12.2. Hoonestaja ja Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik on
kokku leppinud, et Kinnistu võõrandamisel kohustub Hoonestusõigusega
koormatud kinnistu igakordne omanik tagama käesolevas lepingus sisalduvate
10
kokkulepete ülevõtmise Kinnistu omandaja poolt. Hoonestaja annab käesolevaga
nõusoleku eeltoodud kokkulepete ülevõtmiseks Kinnistu võimaliku omandaja
poolt.
3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
3.1. Omanik ja Hoonestaja on Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, samuti märke
ning ostueesõiguse seadmises ning kinnistusraamatusse kandmises kokku
leppinud ning paluvad teha kinnistusraamatusse alljärgnevad kanded:
3.1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr
12299550 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kanda tasuline
Hoonestusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat aktsiaselts Eesti Raudtee,
registrikood 11575838, kasuks.
3.1.2. Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa esimesse jakku kanda
lisaks käesoleva lepingu punktis 3.1.1 toodud andmetele alljärgnevad
kokkulepped:
3.1.2.1. Ehitiste korrashoiukohustus, ülesehitamiskohustus ja
kindlustamiskohustus ning eritingimused vastavalt käesoleva lepingu
punktile 2.2 ja 2.9.
3.1.2.2. Hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse omaniku
nõusolekut Hoonestusõiguse võõrandamiseks või piiratud asjaõigustega
koormamiseks. Hoonestajal on lubatud koormata Hoonestusõigust
piiratud asjaõigusega ainult tingimusel, et seatav asjaõigus ei ületa
Hoonestusõiguse tähtaega.
3.1.2.3. Ehitiste saatus Hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt käesoleva lepingu
punktile 2.8.
3.1.2.4. Hoonestaja kohustus kanda hoonestusõigus üle omanikule vastavalt
käesoleva lepingu punktile 2.10.
3.1.3. Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa teise jakku kanda
Hoonestusõiguse omanikuna aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood
11575838.
3.1.4. Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa kolmandasse jakku
kanda:
3.1.4.1. Esimesele järjekohale (samale järjekohale punktis 3.1.4.2 nimetatud
reaalkoormatisega ning punktis 3.1.4.3 nimetatud eelmärkega)
ostueesõigus Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse
registriosa nr 12299550 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks.
3.1.4.2. Esimesele järjekohale (samale järjekohale punktis 3.1.4.1 nimetatud
ostueesõigusega ning punktis 3.1.4.3 nimetatud eelmärkega) Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12299550
kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalkoormatisena
Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus summas ükssada
kaheksakümmend viis eurot ja 20 senti (185,20) aastas igakordse omaniku
kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, kusjuures Hoonestaja on
kohustatud maksma pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks
ettemaksuna järgmise poolaasta eest ja pool Hoonestusõiguse tasu iga
11
aasta 01. juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest, ja tingimus, mille
kohaselt reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158
3. lõikes sätestatust püsima, kui kinnistu omanik reaalkoormatise alusel
või mõne teise eespool järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik
Hoonestusõigusele sissenõude pöörab;
3.1.4.3. Esimesele järjekohale (samale järjekohale punktis 3.1.4.1 nimetatud
ostueesõigusega ning punktis 3.1.4.2 nimetatud reaalkoormatisega)
eelmärge Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse
registriosa nr 12299550 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks
Hoonestusõiguse aastatasu suurendamise nõude tagamiseks vastavalt
käesoleva lepingu punktidele 2.5.2 ja 2.5.3.
4. VASTUTUS
Lepinguosalised kannavad vastastikku täielikku varalist vastutust käesoleva lepingu
mittetäitmisega või mittekohase täitmisega tekitatud varalise kahju eest. Lepinguosalised
kannavad varalist vastutust ka juhul, kui nende poolt käesolevas lepingus antud
kinnitused, tagatised ja tõendused ei vasta tõele ning sellega põhjustati teisele poolele
otsest varalist kahju.
5. VIIVITUS JA EBASEADUSLIK SÄTE
5.1. Ükski käesoleva lepingu järgse õiguse ja kohustuse täitmisel esinev viivitus ei
tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline
mittetäitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse ja/või
kohustuse teostamist.
5.2. Käesoleva lepingu üksiku sätte kehtetus selle vastuolu tõttu seadusega ei too kaasa
kogu lepingu või käesoleva lepingu teiste sätete kehtetust. Sellise sätte ilmnemisel
teevad lepinguosalised oma parimad jõupingutused selle sätte asendamiseks
seadusega kooskõlas oleva sättega.
6. LEPINGU MUUTMINE JA TÄIENDAMINE
6.1. Käesolevat lepingut võib muuta ja/või täiendada ainult lepinguosaliste vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega ning vastavad muudatused jõustuvad pärast
vormistamist seaduses ettenähtud korras.
6.2. Lepinguosaline, kes soovib muuta ja/või täiendada käesolevat lepingut, esitab sellise
ettepaneku kirjalikult teisele lepinguosalisele. Teine lepinguosaline on kohustatud
vastama lepingu muutmise ja/või täiendamise ettepanekule 30 (kolmekümne) päeva
jooksul, arvates sellise ettepaneku saamisest ning ettepanekule mittevastamise korral
loetakse ettepanek tagasilükatuks.
7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püüavad lepinguosalised lahendada
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju
12
Maakohtus.
8. TEATED JA INFORMATSIOON
8.1. Kõik käesoleva lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated
ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas käesoleva lepinguga esitatuks, kui
need on lepinguosalisele edastatud tähitud postiga kirja teel või antud
lepinguosalisele üle allkirja vastu alljärgnevatel aadressidel:
8.1.1. Omanik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn.
8.1.2. Hoonestaja: aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi tn 60/2, Tallinn.
8.2. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktis 8.1 esitatud andmete
muutumise korral loevad nad sellekohase teate esitatuks, kui nimetatud andmete
muutumise teade on avaldatud üleriigilises perioodilises väljaandes.
9. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
9.1. Hoonestusõigus, reaalkoormatis ja ostueesõigus tekivad kande tegemisega
kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega.
9.2. Kanne kinnistusraamatusse tehakse pärast riigilõivu tasumist. Kinnistamisavaldusele
tuleb lisaks muudele seadusest tulenevatele kinnistamiseks vajalikele dokumentidele
lisada tõend riigilõivu tasumise kohta. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab
kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad
nõutavale vormile ning kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigusest
või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kui kinnistamisavalduses
esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande
tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
9.3. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara piiratud asjaõigusega koormamise
kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse. Kinnistusraamatusse või teistesse
vastavatesse registritesse kande tegemiseks peab piiratud asjaõigusega koormamist
kajastav kanne olema Omaniku poolt eelnevalt tehtud riigivara registrisse.
9.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik hoonestusõiguse seadmisega seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas
notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste
kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on
seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või
vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
9.5. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek
tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav
(asjaõigusseaduse § 244).
9.6. Asjaõigusseaduse § 2441 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel
kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat Ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub
oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt
nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).
Eelnimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab
13
teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel
nõude tekkimisest. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel
nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.
9.7. Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse
hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb
hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse
kustutamiseks (asjaõigusseaduse § 245). Hoonestusõigus ei lõpe Ehitise hävimisega
(asjaõigusseaduse § 246).
9.8. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku
õigusi. Hoonestaja peab tagama Ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga
kokku leppinud teisiti. (asjaõigusseaduse § 247).
9.9. Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik
koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul
sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult, kui ei ole kokku
lepitud teisiti (asjaõigusseaduse § 239 lg 1).
9.10. Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku
ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga
kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud
müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (võlaõigusseaduse § 244 lg 1).
10. ORIGINAAL NING ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
10.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on
osalejatele kättesaadav riigiportaalist www.eesti.ee ja e-notari iseteenindusest
www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse
osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.
10.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalse
originaaleksemplari kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
11. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Hoonestaja.
11.2. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari
arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning
tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
11.3. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi arvele ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette
loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel
osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt
allkirjastatud.
14
Notari tasu tehingu tõestamisel 50,90 eurot (tehinguväärtus Hoonestusõiguse seadmisel
4 630 eurot, ostueesõiguse seadmisel 3 800 eurot, tehinguväärtus kokku 8 430 eurot,
notari tasu seaduse § 3, 4, 5, 14, 15, 22 ja 23 p 2).
Notari tasu tehingu tegemisel kaugtõestamise teel 20 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 21).
Notari tasu kokku 70,90 eurot.
Käibemaks 14,18 eurot.
Kokku 85,08 eurot.
Riigilõiv hoonestusõiguse seadmisel 9,00 eurot (tehinguväärtus 4 630,00 eurot:
riigilõivuseadus 77 lg 5).
Riigilõiv hoonestusõiguse tasu reaalkoormatise seadmisel 4,50 eurot (tehinguväärtus
4 630,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 2, § 357).
Riigilõiv hoonestusõiguse tasu reaalkoormatise suurendamise nõude tagamise märke
kandmisel 2,25 eurot (tehinguväärtus 4 630,00 eurot: riigilõivuseadus § 78).
Riigilõiv ostueesõiguse kinnistamisel 3,50 eurot (tehinguväärtus 2 315,00 eurot:
riigilõivuseadus § 77 lg 2, 358).
HRO
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Omaniku esindaja: Kaja Roosipuu /allkirjastatud digitaalselt/
Hoonestaja esindaja: Argo Kangur /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Kaata Kartau /allkirjastatud digitaalselt/
15
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur- Ameerika 1
10122 Tallinn 21.06.2019 nr 1-12/1661
Tõend
Käesolevaga tõendame, et AS-le Eesti Raudtee kuuluvad ja ettevõtte bilansis on
alljärgnevad Narva linnas, Tapa-Narva 307,2-311,4 km katastriüksusel
51101:001:1085 asuvad varad:
ÕL 10 KV 2-AHEL.ABJAR
VAIVARA - NARVA pv nr 10100083
MAGISTR.KAABELLIIN SOLDINA
- NARVA pv nr 10100193
FOK SOLDINA - NARVA pv nr
10100525
MAGISTRAALKAABELLIIN
SOLDINA - NARVA pv nr 10100526
R/B SILD-TRUUP TAPA - NARVA
307,411 KM pv nr 10200033
R/B SILD-TRUUP TAPA - NARVA
309,420 KM pv nr 10200066
MULDKEHA SOLDINA - NARVA
PEATEE pv nr 10201043
LIIPRID SOLDINA - NARVA
PEATEE pv nr 10204904
BALLAST SOLDINA - NARVA
PEATEE pv nr 10204905
RÖÖPAD SOLDINA - NARVA
PEATEE pv nr 10207596
AB VÄLISSEADMED NARVA -
SOLDINA pv nr 30100119
AB KAABLIVÕRK NARVA -
SOLDINA pv nr 30100120
AB SISESEADMED NARVA -
SOLDINA pv nr 30100121
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
Ülle Põder
pearaamatupidaja
Alar Laurimaa, 6158517,
[email protected]