dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. veebruar 2021
Viit
1.15-5/2021/880-1
Registreeritud
11. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Kaarel Lehtsalu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Kiri 110221 5531.asice767 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.02.2021 15:41 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]> Teema: 5-5/31 Ettepanek kohtumise korraldamiseks Teile on saadetud Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu dokumendihaldussüsteemi Amhora kaudu dokument Ettepanek kohtumise korraldamiseks,&nbsp; mis on registreeritud 11.02.2021, numbriga5-5/31 LÄÄNE-VIRU OMAVALITSUSTE LIIT Association of Local Authories of Lääne-Viru County Hr Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Meie 11.02.2021 nr 5-5/31 [email protected] Hr Taavi Aas majandus- ja taristuminister [email protected] Ettepanek kohtumise korraldamiseks Alates 2018. aastast täidab MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) maakondliku arendusorganisatsioon ülesandeid Lääne-Virumaal. 2017. a asutas VIROL Sihtasutuse Lääne-Viru Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, mis kannab tänaseks nime SA Lääne-Viru Arenduskeskus (LVAK) ning täidab samuti mitmeid arendusega seotud ülesandeid Lääne-Virumaal. Sihtasutuse asutamine tugines keskvalitsuse soovile oma osalus enda asutatud sihtasutustest välja viia, et anda sihtasutuste juhtimine 100%-selt üle maakondadele. LVAK-i peamiseks eesmärgiks on toetada Lääne-Viru maakonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut. Eesmärgi täitmiseks on LVAK i peamised ülesanded maakonna tasakaalustatud arengu koordineerimine ja elluviimine ning maakonna sotsiaalmajanduslikuks arendamiseks ja investeeringuteks vajaliku informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja levitamine, arengukavade sidustamine, ettevõtluskeskkonna parandamine, uute ettevõtete loomise toetamine ja olemasolevate ettevõtete arengule kaasaaitamine, ettevõtluse toimimiseks ja arendamiseks ning investeerimiskeskkonna parendamiseks vajaliku info kogumise ja töötlemise korraldamine ning potentsiaalsetele investoritele edastamine jms. VIROL-i eesmärk on Lääne-Viru maakonna ühtlase, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine ning kohaliku (s.h maakondliku) identiteedi ja traditsioonide säilitamine ja edendamine. Omavalitsuste liitude tegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, mille § 2 lg 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eeltoodust nähtuvalt kattuvad LVAK-i ülesanded ja tegevused Lääne-Viru maakonna arendamisel suures osas VIROL-i tegevuse ja eesmärkidega. Mõlema institutsiooni eesmärk on maakonna arendamine ning seetõttu on otstarbekas nende tegevused ühendada. Samale järelduse jõuti 15. oktoobril 2020 toimunud kahe asutuse tegevuse ühendamise arutelul, eelistades LVAK-i ülesannete ja tegevuste ületoomist VIROL-isse. F. R. Kreutzwaldi 5 Tel +372 32 58044 Reg.nr. 80197361 44314 RAKVERE e-post:[email protected] A/a EE3010 10502001225000 EESTI/ESTONIA Seega oleme Lääne-Virumaal ühisel seisukohal, et on mõistlik maakondliku omavalitsusliidu ja arenduskeskuse tegevused ühendada ning maakonna tasandi koostöö- ja arenguülesanded koondada ühte organisatsiooni. See on välja toodud ka regionaalhalduse ministri poolt 16.06.2020 maakonna arendusorganisatsioonidele saadetud „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses“, kus muuhulgas tuuakse välja, et KOV esindajad KOKS eksperdikomisjonis on üksmeelel, et kahe sisuliselt sarnaseid ülesandeid täitva KOVide koostööorganite säilitamine on ebamõistlik, toob kaasa killustumise ning nende tegevus tuleb ühendada. Selleks oleks vajalik ühtlustada maakondliku omavalitsusliidu ja maakondlike arenduskeskuste juriidiline vorm (ümber kujundamine üheks MTÜ-ks). Meie seisukohalt on samuti ühine organisatsioon parim variant, et veelgi tugevamalt ja efektiivsemalt panustada maakonna arengusse. Maakonna tasandil kinnitab seda ka SA Lääne- Viru Arenduskeskuse ja MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu partnerlusel 2019. aastal läbi viidud projekt, mille lõppjäreldustena selgus, et parim Lääne-Viru maakondliku koostöö- ja arendus-organisatsiooni toimemudel sotsiaalmajandusliku arengu toetamiseks, maakondliku arengustrateegia väljatöötamiseks, rakendamiseks ja monitoorimiseks on üks asutus, mida suunavad KOVid, ettevõtjad ja kogukonna esindajad. 25.11.2019 toimus esimene kohtumine Rahandusministeeriumi, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu, Lääne-Viru Arenduskeskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajate vahel. MKMi esindas toona majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Kaarel Lehtsalu, kes ei andnud meile piisavaid argumente, miks ei saa MKMi poolseid lepinguid SA-lt Lääne-Viru Arenduskeskus MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit üle anda. Sellel kohtumisel leppimise konsensuslikult kokku, et pöördume uuesti MKM-i poole, kui oleme maakonnas vastavasisulised arutelud ja otsused teinud. Nagu eelpool mainisime, oleme tänaseks viinud läbi põhjalikud arutelud ning sellele tuginedes on maakondlik omavalitsusliit LVAKi asutajana teinud otsuse algatada Lääne-Viru maakonna arendustegevuse otstarbekamaks kavandamiseks sihtasutuse Lääne-Viru Arendus-keskuse õiguste ja kohustuste Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule üleandmise menetlus, mille käigus selgitatakse välja kõik olulised asjaolud ja kavandatakse edasised tegevused. Tuginedes antud otsusele, oleme kohtunud Rahandusministeeriumi esindajatega, sh. ministriga ning nende poolt on igati aktsepteeritav, et Lääne-Virumaal oleks üks ja tugev arendusorganisatsioon. Samuti oleme algatanud läbirääkimised Rahandusministeeriumiga tegevuse „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ (PATEE) programmide ülevõtmiseks SA-lt Lääne-Viru Arenduskeskus MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit. Kuna teatavasti toimus hiljuti valitsusvahetus, siis soovisime enne kohtumist MKM-i juhtkonnaga kohtuda veelkord antud teemal MKM i ametnikega kaasates ka Rahandusministeeriumi esindajad. Meie kolmepoolne kohtumine oli kokku lepitud 10. veebruariks k.a, kuid kahjuks saime vahetult enne kohtumist MKM-i esindajalt Kaarel Lehtsalult arusaamatu kirja, milles öeldakse, et „MKM on umbes aasta tagasi (kirjas mainitud kohtumine 25.11.2019) MKM i vaate küsitu kohta esitanud ja tänase seisuga ei ole sellele midagi uut lisada. Samuti ei pea me võimalikuks omalt poolt sekkuda kohaliku taseme otsustamise protsessi ning ei ole võtnud plaani osaleda kohtumisel.“ Meie jaoks oli Kaarel Lehtsalu vastus üllatav, kuna 25.11.2019 kohtumisel lepiti kokku, et juhul kui VIROL ja LVAK on jõudnud edasises tegevuskavas ise kokkuleppele, siis saame MKM-i esindajatega uuesti arutada tegevuskavaga seotud detaile (sh tegevuste edaspidist rahastamist). VIROL-i ja LVAK-i soov on luua üks ja tugev maakondlik arendusorganisatsioon, et Lääne- Virumaal arendustegevust veelgi efektiivsemalt korraldada. Meie jaoks on arusaamatu Kaarel Lehtsalu vastus ja ka soovimatus kokku saada (isegi ZOOM- keskkonnas). Meile ei ole tänaseni teada Kaarel Lehtsalu kui MKM-i esindaja seisukoht antud küsimuses. Seda ei ole meile esitatud kunagi kirjalikult ega ei olnud see seisukoht arusaadav ka tema sõnavõttudest 25.11.2019 Rakveres toimunud kohtumisel. Palume siinkohal kohtumist ministeeriumi juhtkonna tasandil, et arutada MKM-i ja SA Lääne- Viru Arenduskeskus vaheliste lepingute ülevõtmise võimalikkust Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vallbaum Indrek Kesküla juhatuse esimees nõukogu esimees Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Arenduskeskus Lisad: 1. 15.10.2020 toimunud arutelu „ Ühine arendusorganisatsioon Lääne-Virumaal – miks ja kuidas“ memo (8 lehel) 2. 15.10.2020 toimunud arutelu kokkuvõte ja esialgne võimalik struktuur (2 lehel) 3. 15.10.2020 toimunud arutelu osalejate registreerimisleht (1 lehel) 4. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu 30.10.2020 otsus nr 94 „Lääne-Viru maakonna arendustegevuse kavandamine (1 lehel) Sama: riigihalduse minister hr Jaak Aab ([email protected]) Ühine arendusorganisatsioon Lääne-Virumaal – miks ja kuidas? VIROLi ja LVAKi ühine töötuba Aeg: 15.10.2020 kl 9.00 – 13.00 Koht: Hotell Wesenbergh Osalejad: vastavalt registreerimislehele MEMO Kava 1. Miks luua üks ühine arendusorganisatsioon? Poolt- ja vastuargumendid 2. Milline on nn ideaalne arendusorganisatsioon? Organisatsiooni võimalikud funktsioo- nid ja struktuur 3. Milline „keha“ võiks olla arendusorganisatsiooniks? Organisatsiooni juriidilise vormi alternatiivid, nende poolt- ja vastuargumendid 4. Osalejate eelistused alternatiivide osas 5. Kokkuvõte ja edasine tegevusplaan 1. Arutelu: miks luua üks ühine arendusorganisatsioon? • Miks on üks arendusorganisatsiooni hea? Mida on jõudude koondamisest võita? • Millised on ühe arendusorganisatsiooni mudeli ohud? Millised riskid on vaja maandada? Rühm 1 Plussid: ▪ Parem ressursside kasutus/eesmärgistatus ▪ Parem valdkondade (ülene) sünergia ▪ Arendustegevuste parem fokusseerimine ▪ Maakonna kuvandi loomine tervikuna selgem → annab paremad võimalused valdkondade arendamiseks ▪ Ühine eesmärk: MAAKOND Riskid: ▪ Segane juriidiline vorm ▪ Kas rahastajad on nõus jätkama? ▪ Kas õnnestub koostöö sünergiat kujundada? Kui kaua see võib aega võtta? Rühm 2 Plussid: ▪ Töötajate potentsiaali parem kasutamine (sünergia) ▪ Ressursid ei ole killustatud ▪ KOVide usaldavad organisatsiooni ▪ Otsustusprotsessidega tegeleb arendusorganisatsioon ▪ Kaasatud huvigrupid otsustajatena oma valdkonnas Riskid: ▪ Juhtimismudel ei käivitu 1 ▪ Struktuur ei toimi ▪ Rahastamine, MKM ▪ Organisatsiooni juhtimine on 100% poliitiline ▪ MTÜst võimalik välja astuda ▪ SA rahastamine asutaja poolt. KOV võib mitte rahastada Rühm 3 Plussid: ▪ Ühine juhtimine → parim koordineeritus, üks vastutaja =otsuse elluviimine ▪ Optimaalne struktuur, efektiivsus (dubleerimise vähendamine, nt üritused, koolitused), 1,0 kohaga konkreetne valdkond ▪ Maakonna tugevam esindamine → riik, ministeerium, väliskoostöö, EV, MK sees ▪ Selgus avalikkusele ▪ Töötajatel uued arenguvõimalused Riskid: ▪ Rahastamine, keskvalitsus (MKM) ▪ Juriidika → ühinemine ▪ Töötajate hirmud ebakindluse ees Rühm 4 Plussid: ▪ Ühine strateegiline planeerimine +elluviimine ▪ Parem ressursside kasutus ▪ Dubleerimise vältimine ▪ Valgete laikude likvideerimine ▪ Arendusvõimekuse kasv läbi koostöö sünergia ▪ Avalike teenuste pakkumise võimekuse kasv ▪ Tugev org. juhtimine ja struktuur Riskid: ▪ Politiseeritus ▪ Nõrk juhtimine ja struktuur 2. Arutelu: milline on nn ideaalne arendusorganisatsioon? • Milliseid valdkondi/funktsioone võiks üks ühine arendusorganisatsioon ideaalis katta? Milliseid tühimikke/valdkondi tuleks võrreldes tänasega lisaks täita? • Milline peaks olema arendusorganisatsiooni struktuur/isikkoosseis? Rühm 1 Võiks katta: ▪ Siseturvalisus ja rahvatervis ▪ Haridus ▪ Kultuur ▪ Sotsiaalkaitse ▪ Noorsootöö ▪ Ettevõtlus ▪ Kodanikuühiskond 2 ▪ Kommunikatsioon, mainekujundus, turundus ▪ Arendus ▪ Väliskoostöö ▪ Strateegiline juht (suhtlus valitsuse, Riigikogu, ministeeriumitega, huvigruppidega) ▪ Projektide juht? Struktuur: ▪ Juhatuse esimees (1) ▪ Tegevjuht (1) ▪ Büroojuht (1) ▪ Finantsjuhtimine, raamatupidaja (1) Valdkondlikud spetsialistid: ▪ Siseturvalisus, rahvatervis 1 ▪ Kultuur 1 ▪ Haridus+ noorsootöö 1 ▪ Arendus 1 ▪ Kommunikatsioon, väliskoostöö ja mainekujundus 1 ▪ Ettevõtlus 4 (investorkonsultant) ▪ Vabakond 1 ▪ Sotsiaalkaitse 1 =15 Rühm 2 Valdkonnad (sulgudes märge, mida täna pole): ▪ Noorsootöö (-) ▪ Turism/turundus/kommunikatsioon/mainekujundus (-) ▪ Sotsiaal -lastekaitse, HEV (-) ▪ Haridus ja huviharidus (-) ▪ Maakondlik transpordikorraldus (-) ▪ Ettevõtlus ja ettevõtlikkus ▪ Kultuur ▪ Avalikud teenused ▪ Kodanikuühiskond ▪ Arendus/väliskoostöö ▪ Turvalisus, tervis, sport Struktuur: ▪ Noorte ettevõtlikkus (1) ▪ Noorsootöö, haridus, huviharidus (1) ▪ Sotsiaal (1 ) ▪ Komm. Ja turundus (1) ▪ Turism + mainekujund (1) ▪ MK transport+ ettevõtlus (3) ▪ Kultuur (1) ▪ Kodanikuühiskond (1) ▪ Arendus/väliskoostöö (1) ▪ Turvalisus, tervis, sport (1) ▪ Raamatupidaja (1) ▪ Juhiabi (1) 3 ▪ Tegevjuht (1) Rühm 3 Valdkonnad: ▪ Mainekujundus ja turundus, väliskoostöö, turism ▪ Arendusvaldkond ▪ Haridusvaldkond ▪ Noorsootöö ▪ Sotsiaalvaldkond (haigla) ühised sots. teenused, projektid ▪ Kultuur (ülemaakondlikud üritused) ▪ Terviseedendus ▪ Turvalisus (kriisid jne) ▪ Vabaühendused (nende võimekuse tõstmine) ▪ Noorte ettevõtlikkuse suurendamine ▪ Piirkondlikud ettevõtlikkuse edendamise teemad (võrgustikud) ▪ Tööstusalade teemad ▪ Ettevõtlustemaatika (tingimused töökohtade loomiseks) ▪ KOVide esindamine riigi tasandil Struktuuris juhtimine + 4 osakonda: ▪ Strateegiline tasand, kus on esindatud ja osalevad erinevad huvigrupid (nõukogu) ▪ Juhtimistasand (1-2 liiget) + osakondade juhid ▪ Osakonnad (erinevad valdkonnad) o Ettevõtlus o Arendus (mainekujundus) o Haridus- ja sotsiaal (haridus, kultuur, noorsootöö, sotsiaal, terviseedendus, turvalisus) o Kantselei Rühm 4 Valdkonnad: ▪ Ettevõtlus ja arendus o Turism o Nõustamine o Investeeringud (tööstusalad) o Noored (PATEE) +ED(projekt)+noorte volikogud o Arengustrateegia ja tegevuskava juhtimine+ ruumiline planeerimine ▪ Mainekujundus, turundus ▪ Rahvatervis ▪ Siseturvalisus ▪ Kultuur + haridus +sotsiaal = avalikud teenused mida pole mõistlik arendada igas KOVis eraldi → projektid, koolitused, üritused, tunnustamine o Kultuur (laulu- ja tantsupidu) o Haridus (HEV, kõrg, kutse -HTM rahad) o Sotsiaal ▪ Väliskoostöö + projektid ▪ Arendus (ühistransport, jalg- ja jalgrattateed, jm. teemaplaneeringud) ▪ Vabateenused + KOP 4 Struktuur: ▪ Strateegiline otsustuskogu ▪ Juhatus (1,0) ▪ Tegevjuht (1,0) o Juh abi (1,0) o Raamatupidaja (1,0) o IT? o Jurist ? ▪ Pehme osa nõunik (kult, harid, noors, sots, 1,0) o Tervis, turvalisus (1,0) o MTÜ +KOP (1,0) ▪ Arendus (maine, areng, väliskoostöö, 1,0) ▪ Ettevõtlus (1,0) o EV nõust (1,5) o Investorkonsultant (0,25, 4 maakonda) o PATEE noored (1,0) o PATEE EV (1,0) o Turismi koord. (1,0) =13,75 + IT ja juriidiline teenus 3. Arutelu III: Millised on alternatiivide poolt- ja vastuargumendid? Alternatiiv 1: ühine arendusorganisatsioon luuakse VIROLi baasil Alternatiiv 2: ühine arendusorganisatsioon luuakse LVAKi baasil Alternatiiv 3: luuakse uus arendusorganisatsioon (nt MTÜ) Alternatiiv 4: jääb kaks arendusorganisatsiooni (tänane mudel) Alternatiiv 1: ühine arendusorganisatsioon luuakse VIROLi baasil Plussid: ▪ Kõik KOVid esindatud ▪ Pikaajaline hea koostöö (al. 1991 aastast) ▪ Ei tehta poliitikat ▪ Ettevõtjaid ja vabaühendusi saab kaasata spetsiaalses nõukogus/komisjonis ▪ Rahvusvahelised kontekstid ▪ Arusaadavam organisatsioon välispartneritele ▪ Konsensuslik otsustamine (enamasti) ▪ VIROLi maine positiivne ja tuntud nii riigi kui kohalikul tasandil ▪ Tugev esindusfunktsioon riigil ja maakonna tasandil ▪ KOV teenuste pakkumine on OVL pädevuses (mitte LVAK) ▪ KOV jaoks on OVL “oma” Riskid: ▪ OVL MTÜ ei luba liikmeks kaasata ettevõtjaid ja vabaühendusi ▪ Personaliküsimusi ei pruugi lahendada ▪ MTÜst võimalik välja astuda ▪ LL juhtum tuleb kaasa ▪ Kaasatud nõukogud ei toimi 5 ▪ Ettevõtete jaoks ei ole OVL partner (praegu) Alternatiiv 2: ühine arendusorganisatsioon luuakse LVAKi baasil Plussid: ▪ SAst ei saa asutaja välja astuda ▪ SA nõukogu liikmed ja juhatus on isikliku varaga vastutavad (see võib olla ka mii- nus) Riskid: ▪ Maine nõrk ▪ Nimi ei esinda maakonda arusaadavalt ja veenvalt ▪ Kasutu, kui OVL jääb riiulile ▪ “Sundkooslus” ei ole tugevus ▪ SA nõukogu liikmed ja juhatus on isikliku varaga vastutavad ▪ SAst ei saa asutaja välja astuda ▪ Rõhuasetus arendusel, mitte KOVide huvide esindamisel? ▪ Maakonna esindatus riigi jm tasandil → kuidas toimima hakkab SA tasandil? ▪ Väliskoostöö puhul ei saada aru, kes on partner Alternatiiv 3: luuakse uus arendusorganisatsioon (nt MTÜ) Plussid: ▪ Ei ole piiranguid- uus algus, puhas maine ▪ Kergem uusi teenuseid rakendada ▪ Ei ole pingeid, mis tekivad kahe organisatsiooni ühendamisel ▪ Vähem emotsioone ja õigusriivet ▪ Liikmeteks võimalus kaasata ka teisi partnereid ▪ Uus sünergia ▪ Organisatsioon on saanud tugevamaks ja sisukamaks Riskid: ▪ Bürokraatiat palju ▪ Ei tekita usaldust vaid küsimusi KOVide volikogudes ▪ Avalikkus ei saa aru, tekib halb maine ▪ Org. kultuur, kestlikkus katkeb ▪ Ressursimahukus ▪ OVLi pole ? ▪ Tekib probleeme käimasolevate projektide lõpetamisel (VIROL/ LVAK) ! ▪ Arengupeetuse risk Alternatiiv 4: jääb kaks arendusorganisatsiooni (tänane mudel) Plussid: ▪ “Mõnus äraolemine, kelle jaoks ? ▪ Mis see “+” on? ▪ Säilib tegevuste stabiilsus ▪ Leiame võimaluse koostöö arendamiseks ja tugevdamiseks, millega jääb ära sega- dus, mis tekib organisatsioonide ühendamisel (nimi?) 6 Riskid: ▪ Arengut ei toimu ▪ Maakonna taandareng ▪ Katmata alad jäävadki katmata VIST? ▪ Ühisturundus ▪ Turism ▪ Vastutus hajub ▪ Maakonna hääl ei jõua Toompeale ▪ EV/KOV rahulolematud! ▪ Valdkondadevahelised arengubarjäärid ▪ Suuri maakonnaüleseid projekte raskem käivitada 4. Pange post-it paberile kirja, millist alternatiivi mina eelistan (kas 1, 2, 3, 4) ja miks 1) Alternatiiv 1: ühine arendusorganisatsioon luuakse VIROLi baasi. 2) Alternatiiv 2: ühine arendusorganisatsioon luuakse LVAKi baasil 3) Alternatiiv 3: luuakse uus arendusorganisatsioon (nt MTÜ) 4) Alternatiiv 4: jääb kaks arendusorganisatsiooni (tänane mudel) Vastused post-it paberitelt: ▪ 1 - partnerlus, sünergia, ei teki vahepealset vaakumit, inimesed olemas, töövaldkonnad jaotatud ▪ 1 - parim lahendus ▪ 1 - kuna teised variandid ei toimiks nii hästi; tugevam organisatsioon ja maakonna esindatus ▪ 1 - parim lahendus ▪ 1 ja 3 vahel - emb-kumb. Sünergia mõttes kõige parem variant „Kõik alustavad puhtalt lehelt”, samas ajakulukas ja kas realiseerub? ▪ 3 - uued väljakutsed ja võimalused, uus hingamine ▪ 1. ▪ 1 – vajalik lahendada ettevõtjate kaasamine, MTÜ vormi/rahastamise küsimus. Välistada võimalus väljaastumiseks? ▪ 1 - selgus, esinduslikkus, rohkem võimalusi ▪ 1 - jätkusuutlik maakonna arendus. Tuntus maakondlikul ja vabariiklikul tasandil ▪ 1 - sest nii on kõige mõttekam -> tekib kõige suurem areng kõigis valdkondades. ( ka hetkel katmata) ▪ 1 - tugevam ja usaldusväärsem esindatus ▪ 1 - KOVi jaoks parim otsene seos ▪ 1 - mitte OVL MTÜ vaid laiapõhjaline strateegiline juhtimine ja juhtimine meeskondlikult, eestvedavalt ▪ 1 (3) - võrdõiguslikul alusel partneritena, siis 1, muidu 3 ▪ 1 - mulle on oluline, et maakond areneb, usaldus ▪ 1 – vajalik läbimõeldud struktuur, tööülesanded on jaotunud „loogiliselt”, kaetud on hallid alad. ▪ 1 - rahaliselt ja teenusekvaliteedilt parim lahendus mis tagab ka veel parema tuleviku ▪ 1 - sest individuaalselt on see kõige mõistlikum ja konkreetsem, kõige valutum 7 ▪ 1 - toimiv organisatsioon, täidab hästi oma ülesandeid ▪ 1 - kiirem kaasamine + ühendamine ▪ 1 - täidab parimal viisil maakonnaüleseid ühiseid eesmärke Kokkuvõte 20 toetushäält alternatiivile 1, üks toetushäält kas alternatiivile 1 või 3, üks toetushääl alternatiivile 3. 5. Edasine tegevusplaan Edasised tegevused: 1) Seminari kokkuvõte + uue organisatsiooni struktuuri tööversioon – nädala jooksul 2) Oktoobri lõpus VIROLi otsus 3) Seejärel läbirääkimised MKMiga + struktuuri jm täpsustamine 4) Detsembris mudel ühiseks organisatsiooniks valmis Memo koostas Mihkel Laan OÜ Cumulus Consulting [email protected] 5297984 8 Lääne-Viru maakonna ühise koostöö- ja arendusorganisatsiooni loomine Lääne-Viru maakonna kohalikud omavalitsused (8) soovivad viia maakonnaülesed koostöö- ja arendustegevused ühte organisatsiooni. Seni on arendustegevused olnud jaotatud MTÜ Lääne- Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) ja SA Lääne-Viru Arenduskeskuse (LVAK) vahel. Kahe organisatsiooni ühendamise peamised eesmärgid on: ▪ Maakonna jõulisem areng läbi ühise visiooni, strateegilise planeerimise ja elluviimise ▪ Arendustegevuste killustatuse ning dubleerimise vähendamine ▪ Ressursside optimaalne kasutamine, sh tööjõu rakendamine ▪ Erinevate valdkondade (nt ettevõtlus, haridus, kultuur) vahelise sünergia suurendamine ▪ Ühe kindla ja tugeva koostööorganisatsiooni arendamine nii maakonna siseselt kui ka teistele piirkondadele, riigile ja rahvusvahelistele partneritele Koostöö- ja arendusorganisatsiooni tegevusvaldkondadeks on: ▪ Maakonna arendus ja väliskoostöö, sh mainekujundus ▪ Maakonnasisese ja KOV koostöö arendamine ▪ Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine (sh maakondlike arenduskeskuste (MAK) teenus) ▪ Vabaühenduste arendamine (sh MAK teenus) ▪ Turismi arendamine ▪ Siseturvalisuse ja rahvatervise arendamine ▪ Hariduse, noorsootöö, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna arendamine ▪ Muude ühiste (avalike) teenuste arendamine vastavalt vajadustele ja võimalustele VIROLi ja LVAKi esindajad on ühiselt otsustanud 1 , et arendusorganisatsioon moodustatakse võrdsetel alustel ja põhimõtetel VIROLi baasil, kuna: ▪ VIROLis on kõik KOVid esindatud, tegu on pikaajaliselt toiminud ja hea mainega koostööorganisatsiooniga (al. 1991 aastast) ▪ Mitmed koostöövaldkonnad juba on koondatud VIROLisse (maakonna arendus, siseturvalisus ja rahvatervis, haridus ja kultuur) ▪ KOV ühiste teenuste pakkumine on omavalitsusliidu pädevuses, OVLi ei saa likvideerida ▪ Tegu on koostööpartneritele arusaadava esindusorganisatsiooniga Organisatsioonide ühendamisel peetakse silmas järgnevat: ▪ Ühendamisel jätkatakse kahe seni eraldi toiminud organisatsiooni tegevusi ja parimaid praktikaid, hoitakse kompetentse ja kogemusi ▪ Tegevustesse tuleb kaasata ettevõtjaid ja vabaühendusi, nt nõukodades ja/või komisjonides ▪ Rahastamise tingimused tuleb läbi rääkida partneritega, sh MAK teenuse jätkamine Edasised sammud: ▪ Organisatsioonide ühendamise põhimõtteline otsus VIROLi üldkoosoleku ja LVAKi nõukogu poolt ▪ Läbirääkimised rahastajatega, sh MKM (MAK teenus) ▪ Ühise arendusorganisatsiooni ettevalmistavad tegevused, sh põhikirja uuendamine, struktuuri ja ülesannete täpsustamine, personaliga seotud küsimused, seniste lepingute ja kohustuste jätkamine jms. Lisa: organisatsiooni võimalik struktuur (võimalik käivitada praeguse rahastamisega). 1 VIROLi ja LVAKi ühine arenguseminar 15.10.2020 LÄÄNE-VIRU OMAVALITSUSTE LIIDU OTSUS Kunda 30. oktoober 2020 nr 94 Lääne-Viru maakonna arendustegevuse kavandamine Sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu poolt asutatud sihtasutus, mille peamiseks eesmärgiks on toetada Lääne-Viru maakonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut. Eesmärgi täitmiseks on arenduskeskuse peamised ülesanded maakonna tasakaalustatud arengu koordineerimine ja elluviimine ning maakonna sotsiaal- majanduslikuks arendamiseks ja investeeringuteks vajaliku informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja levitamine, arengukavade sidustamine, ettevõtluskeskkonna parandamine, uute ettevõtete loomise toetamine ja olemasolevate ettevõtete arengule kaasaaitamine, ettevõtluse toimimiseks ja arendamiseks ning investeerimiskeskkonna parendamiseks vajaliku info kogumise ja töötlemise korraldamine ning potentsiaalsetele investoritele edastamine jms. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu eesmärk on Lääne-Viru maakonna ühtlase, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine ning kohaliku (s.h maakondliku) identideeti ja traditsioonide säilitamine ja edendamine. Omavalitsuste liitude tegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, mille § 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuste üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuste üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eeltoodust nähtuvalt kattuvad Lääne-Viru Arenduskeskuse ülesanded ja tegevused Lääne- Viru maakonna arendamisel suures osas Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevuse ja eesmärkidega. Mõlema institutsiooni eesmärk on maakonna arendamine ning seetõttu on otstarbekas nende tegevused ühendada. Lähtudes eeltoodust Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu üldkoosolek o t s u s t a b: 1. Algatada Lääne-Viru maakonna arendustegevuse otstarbekamaks kavandamiseks sihtasutuse Lääne-Viru Arenduskeskus õiguste ja kohustuste Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule üleandmise menetlus, mille käigus selgitatakse välja kõik olulised asjaolud ja kavandatakse edasised tegevused. 2. Teha SA Lääne-Viru Arenduskeskuse nõukogule ettepanek muuta SA põhikirja punkti 6.2 ning sõnastada see järgmiselt: “6.2 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pärast võlausaldajate kõigi rahaliste nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle samalaadse eesmärgiga sihtasutusele, mittetulundusühingule või asutajale.” 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule 30 päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest või pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vallbaum Üldkoosoleku juhataja
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel