Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.02.2021 15:41
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 5-5/31 Ettepanek kohtumise korraldamiseks
Teile on saadetud Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu dokumendihaldussüsteemi
Amhora kaudu dokument Ettepanek kohtumise korraldamiseks, mis on
registreeritud 11.02.2021, numbriga5-5/31
LÄÄNE-VIRU OMAVALITSUSTE LIIT
Association of Local Authories of Lääne-Viru County
Hr Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Meie 11.02.2021 nr 5-5/31
[email protected]
Hr Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
[email protected]
Ettepanek kohtumise korraldamiseks
Alates 2018. aastast täidab MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) maakondliku
arendusorganisatsioon ülesandeid Lääne-Virumaal.
2017. a asutas VIROL Sihtasutuse Lääne-Viru Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, mis kannab tänaseks
nime SA Lääne-Viru Arenduskeskus (LVAK) ning täidab samuti mitmeid arendusega seotud
ülesandeid Lääne-Virumaal. Sihtasutuse asutamine tugines keskvalitsuse soovile oma osalus enda
asutatud sihtasutustest välja viia, et anda sihtasutuste juhtimine 100%-selt üle maakondadele.
LVAK-i peamiseks eesmärgiks on toetada Lääne-Viru maakonna sotsiaalset ja majanduslikku
arengut. Eesmärgi täitmiseks on LVAK i peamised ülesanded maakonna tasakaalustatud arengu
koordineerimine ja elluviimine ning maakonna sotsiaalmajanduslikuks arendamiseks ja
investeeringuteks vajaliku informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja levitamine,
arengukavade sidustamine, ettevõtluskeskkonna parandamine, uute ettevõtete loomise toetamine
ja olemasolevate ettevõtete arengule kaasaaitamine, ettevõtluse toimimiseks ja arendamiseks ning
investeerimiskeskkonna parendamiseks vajaliku info kogumise ja töötlemise korraldamine ning
potentsiaalsetele investoritele edastamine jms.
VIROL-i eesmärk on Lääne-Viru maakonna ühtlase, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu
tagamine ning kohaliku (s.h maakondliku) identiteedi ja traditsioonide säilitamine ja edendamine.
Omavalitsuste liitude tegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, mille
§ 2 lg 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste
ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine,
maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete
esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste
koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks
võimaluste loomine.
Eeltoodust nähtuvalt kattuvad LVAK-i ülesanded ja tegevused Lääne-Viru maakonna arendamisel
suures osas VIROL-i tegevuse ja eesmärkidega. Mõlema institutsiooni eesmärk on maakonna
arendamine ning seetõttu on otstarbekas nende tegevused ühendada. Samale järelduse jõuti
15. oktoobril 2020 toimunud kahe asutuse tegevuse ühendamise arutelul, eelistades LVAK-i
ülesannete ja tegevuste ületoomist VIROL-isse.
F. R. Kreutzwaldi 5 Tel +372 32 58044 Reg.nr. 80197361
44314 RAKVERE e-post:
[email protected] A/a EE3010 10502001225000
EESTI/ESTONIA
Seega oleme Lääne-Virumaal ühisel seisukohal, et on mõistlik maakondliku omavalitsusliidu ja
arenduskeskuse tegevused ühendada ning maakonna tasandi koostöö- ja arenguülesanded
koondada ühte organisatsiooni. See on välja toodud ka regionaalhalduse ministri poolt 16.06.2020
maakonna arendusorganisatsioonidele saadetud „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses“, kus muuhulgas tuuakse välja,
et KOV esindajad KOKS eksperdikomisjonis on üksmeelel, et kahe sisuliselt sarnaseid ülesandeid
täitva KOVide koostööorganite säilitamine on ebamõistlik, toob kaasa killustumise ning nende
tegevus tuleb ühendada. Selleks oleks vajalik ühtlustada maakondliku omavalitsusliidu ja
maakondlike arenduskeskuste juriidiline vorm (ümber kujundamine üheks MTÜ-ks).
Meie seisukohalt on samuti ühine organisatsioon parim variant, et veelgi tugevamalt ja
efektiivsemalt panustada maakonna arengusse. Maakonna tasandil kinnitab seda ka SA Lääne-
Viru Arenduskeskuse ja MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu partnerlusel 2019. aastal läbi
viidud projekt, mille lõppjäreldustena selgus, et parim Lääne-Viru maakondliku koostöö- ja
arendus-organisatsiooni toimemudel sotsiaalmajandusliku arengu toetamiseks, maakondliku
arengustrateegia väljatöötamiseks, rakendamiseks ja monitoorimiseks on üks asutus, mida
suunavad KOVid, ettevõtjad ja kogukonna esindajad.
25.11.2019 toimus esimene kohtumine Rahandusministeeriumi, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu,
Lääne-Viru Arenduskeskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
esindajate vahel. MKMi esindas toona majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Kaarel
Lehtsalu, kes ei andnud meile piisavaid argumente, miks ei saa MKMi poolseid lepinguid SA-lt
Lääne-Viru Arenduskeskus MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit üle anda. Sellel kohtumisel
leppimise konsensuslikult kokku, et pöördume uuesti MKM-i poole, kui oleme maakonnas
vastavasisulised arutelud ja otsused teinud.
Nagu eelpool mainisime, oleme tänaseks viinud läbi põhjalikud arutelud ning sellele tuginedes on
maakondlik omavalitsusliit LVAKi asutajana teinud otsuse algatada Lääne-Viru maakonna
arendustegevuse otstarbekamaks kavandamiseks sihtasutuse Lääne-Viru Arendus-keskuse õiguste
ja kohustuste Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule üleandmise menetlus, mille käigus selgitatakse
välja kõik olulised asjaolud ja kavandatakse edasised tegevused.
Tuginedes antud otsusele, oleme kohtunud Rahandusministeeriumi esindajatega, sh. ministriga
ning nende poolt on igati aktsepteeritav, et Lääne-Virumaal oleks üks ja tugev
arendusorganisatsioon. Samuti oleme algatanud läbirääkimised Rahandusministeeriumiga
tegevuse „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ (PATEE)
programmide ülevõtmiseks SA-lt Lääne-Viru Arenduskeskus MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste
Liit.
Kuna teatavasti toimus hiljuti valitsusvahetus, siis soovisime enne kohtumist MKM-i juhtkonnaga
kohtuda veelkord antud teemal MKM i ametnikega kaasates ka Rahandusministeeriumi esindajad.
Meie kolmepoolne kohtumine oli kokku lepitud 10. veebruariks k.a, kuid kahjuks saime vahetult
enne kohtumist MKM-i esindajalt Kaarel Lehtsalult arusaamatu kirja, milles öeldakse, et „MKM
on umbes aasta tagasi (kirjas mainitud kohtumine 25.11.2019) MKM i vaate küsitu kohta esitanud
ja tänase seisuga ei ole sellele midagi uut lisada. Samuti ei pea me võimalikuks omalt poolt
sekkuda kohaliku taseme otsustamise protsessi ning ei ole võtnud plaani osaleda kohtumisel.“
Meie jaoks oli Kaarel Lehtsalu vastus üllatav, kuna 25.11.2019 kohtumisel lepiti kokku, et juhul
kui VIROL ja LVAK on jõudnud edasises tegevuskavas ise kokkuleppele, siis saame MKM-i
esindajatega uuesti arutada tegevuskavaga seotud detaile (sh tegevuste edaspidist rahastamist).
VIROL-i ja LVAK-i soov on luua üks ja tugev maakondlik arendusorganisatsioon, et Lääne-
Virumaal arendustegevust veelgi efektiivsemalt korraldada.
Meie jaoks on arusaamatu Kaarel Lehtsalu vastus ja ka soovimatus kokku saada (isegi ZOOM-
keskkonnas). Meile ei ole tänaseni teada Kaarel Lehtsalu kui MKM-i esindaja seisukoht antud
küsimuses. Seda ei ole meile esitatud kunagi kirjalikult ega ei olnud see seisukoht arusaadav ka
tema sõnavõttudest 25.11.2019 Rakveres toimunud kohtumisel.
Palume siinkohal kohtumist ministeeriumi juhtkonna tasandil, et arutada MKM-i ja SA Lääne-
Viru Arenduskeskus vaheliste lepingute ülevõtmise võimalikkust Lääne-Viru Omavalitsuste
Liidule.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vallbaum Indrek Kesküla
juhatuse esimees nõukogu esimees
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Arenduskeskus
Lisad:
1. 15.10.2020 toimunud arutelu „ Ühine arendusorganisatsioon Lääne-Virumaal – miks ja kuidas“
memo (8 lehel)
2. 15.10.2020 toimunud arutelu kokkuvõte ja esialgne võimalik struktuur (2 lehel)
3. 15.10.2020 toimunud arutelu osalejate registreerimisleht (1 lehel)
4. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu 30.10.2020 otsus nr 94 „Lääne-Viru maakonna
arendustegevuse kavandamine (1 lehel)
Sama: riigihalduse minister hr Jaak Aab (
[email protected])
Ühine arendusorganisatsioon Lääne-Virumaal – miks ja kuidas?
VIROLi ja LVAKi ühine töötuba
Aeg: 15.10.2020 kl 9.00 – 13.00
Koht: Hotell Wesenbergh
Osalejad: vastavalt registreerimislehele
MEMO
Kava
1. Miks luua üks ühine arendusorganisatsioon? Poolt- ja vastuargumendid
2. Milline on nn ideaalne arendusorganisatsioon? Organisatsiooni võimalikud funktsioo-
nid ja struktuur
3. Milline „keha“ võiks olla arendusorganisatsiooniks? Organisatsiooni juriidilise vormi
alternatiivid, nende poolt- ja vastuargumendid
4. Osalejate eelistused alternatiivide osas
5. Kokkuvõte ja edasine tegevusplaan
1. Arutelu: miks luua üks ühine arendusorganisatsioon?
• Miks on üks arendusorganisatsiooni hea? Mida on jõudude koondamisest võita?
• Millised on ühe arendusorganisatsiooni mudeli ohud? Millised riskid on vaja
maandada?
Rühm 1
Plussid:
▪ Parem ressursside kasutus/eesmärgistatus
▪ Parem valdkondade (ülene) sünergia
▪ Arendustegevuste parem fokusseerimine
▪ Maakonna kuvandi loomine tervikuna selgem → annab paremad võimalused
valdkondade arendamiseks
▪ Ühine eesmärk: MAAKOND
Riskid:
▪ Segane juriidiline vorm
▪ Kas rahastajad on nõus jätkama?
▪ Kas õnnestub koostöö sünergiat kujundada? Kui kaua see võib aega võtta?
Rühm 2
Plussid:
▪ Töötajate potentsiaali parem kasutamine (sünergia)
▪ Ressursid ei ole killustatud
▪ KOVide usaldavad organisatsiooni
▪ Otsustusprotsessidega tegeleb arendusorganisatsioon
▪ Kaasatud huvigrupid otsustajatena oma valdkonnas
Riskid:
▪ Juhtimismudel ei käivitu
1
▪ Struktuur ei toimi
▪ Rahastamine, MKM
▪ Organisatsiooni juhtimine on 100% poliitiline
▪ MTÜst võimalik välja astuda
▪ SA rahastamine asutaja poolt. KOV võib mitte rahastada
Rühm 3
Plussid:
▪ Ühine juhtimine → parim koordineeritus, üks vastutaja =otsuse elluviimine
▪ Optimaalne struktuur, efektiivsus (dubleerimise vähendamine, nt üritused,
koolitused), 1,0 kohaga konkreetne valdkond
▪ Maakonna tugevam esindamine → riik, ministeerium, väliskoostöö, EV, MK sees
▪ Selgus avalikkusele
▪ Töötajatel uued arenguvõimalused
Riskid:
▪ Rahastamine, keskvalitsus (MKM)
▪ Juriidika → ühinemine
▪ Töötajate hirmud ebakindluse ees
Rühm 4
Plussid:
▪ Ühine strateegiline planeerimine +elluviimine
▪ Parem ressursside kasutus
▪ Dubleerimise vältimine
▪ Valgete laikude likvideerimine
▪ Arendusvõimekuse kasv läbi koostöö sünergia
▪ Avalike teenuste pakkumise võimekuse kasv
▪ Tugev org. juhtimine ja struktuur
Riskid:
▪ Politiseeritus
▪ Nõrk juhtimine ja struktuur
2. Arutelu: milline on nn ideaalne arendusorganisatsioon?
• Milliseid valdkondi/funktsioone võiks üks ühine arendusorganisatsioon ideaalis
katta? Milliseid tühimikke/valdkondi tuleks võrreldes tänasega lisaks täita?
• Milline peaks olema arendusorganisatsiooni struktuur/isikkoosseis?
Rühm 1
Võiks katta:
▪ Siseturvalisus ja rahvatervis
▪ Haridus
▪ Kultuur
▪ Sotsiaalkaitse
▪ Noorsootöö
▪ Ettevõtlus
▪ Kodanikuühiskond
2
▪ Kommunikatsioon, mainekujundus, turundus
▪ Arendus
▪ Väliskoostöö
▪ Strateegiline juht (suhtlus valitsuse, Riigikogu, ministeeriumitega, huvigruppidega)
▪ Projektide juht?
Struktuur:
▪ Juhatuse esimees (1)
▪ Tegevjuht (1)
▪ Büroojuht (1)
▪ Finantsjuhtimine, raamatupidaja (1)
Valdkondlikud spetsialistid:
▪ Siseturvalisus, rahvatervis 1
▪ Kultuur 1
▪ Haridus+ noorsootöö 1
▪ Arendus 1
▪ Kommunikatsioon, väliskoostöö ja mainekujundus 1
▪ Ettevõtlus 4 (investorkonsultant)
▪ Vabakond 1
▪ Sotsiaalkaitse 1
=15
Rühm 2
Valdkonnad (sulgudes märge, mida täna pole):
▪ Noorsootöö (-)
▪ Turism/turundus/kommunikatsioon/mainekujundus (-)
▪ Sotsiaal -lastekaitse, HEV (-)
▪ Haridus ja huviharidus (-)
▪ Maakondlik transpordikorraldus (-)
▪ Ettevõtlus ja ettevõtlikkus
▪ Kultuur
▪ Avalikud teenused
▪ Kodanikuühiskond
▪ Arendus/väliskoostöö
▪ Turvalisus, tervis, sport
Struktuur:
▪ Noorte ettevõtlikkus (1)
▪ Noorsootöö, haridus, huviharidus (1)
▪ Sotsiaal (1 )
▪ Komm. Ja turundus (1)
▪ Turism + mainekujund (1)
▪ MK transport+ ettevõtlus (3)
▪ Kultuur (1)
▪ Kodanikuühiskond (1)
▪ Arendus/väliskoostöö (1)
▪ Turvalisus, tervis, sport (1)
▪ Raamatupidaja (1)
▪ Juhiabi (1)
3
▪ Tegevjuht (1)
Rühm 3
Valdkonnad:
▪ Mainekujundus ja turundus, väliskoostöö, turism
▪ Arendusvaldkond
▪ Haridusvaldkond
▪ Noorsootöö
▪ Sotsiaalvaldkond (haigla) ühised sots. teenused, projektid
▪ Kultuur (ülemaakondlikud üritused)
▪ Terviseedendus
▪ Turvalisus (kriisid jne)
▪ Vabaühendused (nende võimekuse tõstmine)
▪ Noorte ettevõtlikkuse suurendamine
▪ Piirkondlikud ettevõtlikkuse edendamise teemad (võrgustikud)
▪ Tööstusalade teemad
▪ Ettevõtlustemaatika (tingimused töökohtade loomiseks)
▪ KOVide esindamine riigi tasandil
Struktuuris juhtimine + 4 osakonda:
▪ Strateegiline tasand, kus on esindatud ja osalevad erinevad huvigrupid (nõukogu)
▪ Juhtimistasand (1-2 liiget) + osakondade juhid
▪ Osakonnad (erinevad valdkonnad)
o Ettevõtlus
o Arendus (mainekujundus)
o Haridus- ja sotsiaal (haridus, kultuur, noorsootöö, sotsiaal, terviseedendus,
turvalisus)
o Kantselei
Rühm 4
Valdkonnad:
▪ Ettevõtlus ja arendus
o Turism
o Nõustamine
o Investeeringud (tööstusalad)
o Noored (PATEE) +ED(projekt)+noorte volikogud
o Arengustrateegia ja tegevuskava juhtimine+ ruumiline planeerimine
▪ Mainekujundus, turundus
▪ Rahvatervis
▪ Siseturvalisus
▪ Kultuur + haridus +sotsiaal = avalikud teenused mida pole mõistlik arendada igas
KOVis eraldi → projektid, koolitused, üritused, tunnustamine
o Kultuur (laulu- ja tantsupidu)
o Haridus (HEV, kõrg, kutse -HTM rahad)
o Sotsiaal
▪ Väliskoostöö + projektid
▪ Arendus (ühistransport, jalg- ja jalgrattateed, jm. teemaplaneeringud)
▪ Vabateenused + KOP
4
Struktuur:
▪ Strateegiline otsustuskogu
▪ Juhatus (1,0)
▪ Tegevjuht (1,0)
o Juh abi (1,0)
o Raamatupidaja (1,0)
o IT?
o Jurist ?
▪ Pehme osa nõunik (kult, harid, noors, sots, 1,0)
o Tervis, turvalisus (1,0)
o MTÜ +KOP (1,0)
▪ Arendus (maine, areng, väliskoostöö, 1,0)
▪ Ettevõtlus (1,0)
o EV nõust (1,5)
o Investorkonsultant (0,25, 4 maakonda)
o PATEE noored (1,0)
o PATEE EV (1,0)
o Turismi koord. (1,0)
=13,75 + IT ja juriidiline teenus
3. Arutelu III: Millised on alternatiivide poolt- ja vastuargumendid?
Alternatiiv 1: ühine arendusorganisatsioon luuakse VIROLi baasil
Alternatiiv 2: ühine arendusorganisatsioon luuakse LVAKi baasil
Alternatiiv 3: luuakse uus arendusorganisatsioon (nt MTÜ)
Alternatiiv 4: jääb kaks arendusorganisatsiooni (tänane mudel)
Alternatiiv 1: ühine arendusorganisatsioon luuakse VIROLi baasil
Plussid:
▪ Kõik KOVid esindatud
▪ Pikaajaline hea koostöö (al. 1991 aastast)
▪ Ei tehta poliitikat
▪ Ettevõtjaid ja vabaühendusi saab kaasata spetsiaalses nõukogus/komisjonis
▪ Rahvusvahelised kontekstid
▪ Arusaadavam organisatsioon välispartneritele
▪ Konsensuslik otsustamine (enamasti)
▪ VIROLi maine positiivne ja tuntud nii riigi kui kohalikul tasandil
▪ Tugev esindusfunktsioon riigil ja maakonna tasandil
▪ KOV teenuste pakkumine on OVL pädevuses (mitte LVAK)
▪ KOV jaoks on OVL “oma”
Riskid:
▪ OVL MTÜ ei luba liikmeks kaasata ettevõtjaid ja vabaühendusi
▪ Personaliküsimusi ei pruugi lahendada
▪ MTÜst võimalik välja astuda
▪ LL juhtum tuleb kaasa
▪ Kaasatud nõukogud ei toimi
5
▪ Ettevõtete jaoks ei ole OVL partner (praegu)
Alternatiiv 2: ühine arendusorganisatsioon luuakse LVAKi baasil
Plussid:
▪ SAst ei saa asutaja välja astuda
▪ SA nõukogu liikmed ja juhatus on isikliku varaga vastutavad (see võib olla ka mii-
nus)
Riskid:
▪ Maine nõrk
▪ Nimi ei esinda maakonda arusaadavalt ja veenvalt
▪ Kasutu, kui OVL jääb riiulile
▪ “Sundkooslus” ei ole tugevus
▪ SA nõukogu liikmed ja juhatus on isikliku varaga vastutavad
▪ SAst ei saa asutaja välja astuda
▪ Rõhuasetus arendusel, mitte KOVide huvide esindamisel?
▪ Maakonna esindatus riigi jm tasandil → kuidas toimima hakkab SA tasandil?
▪ Väliskoostöö puhul ei saada aru, kes on partner
Alternatiiv 3: luuakse uus arendusorganisatsioon (nt MTÜ)
Plussid:
▪ Ei ole piiranguid- uus algus, puhas maine
▪ Kergem uusi teenuseid rakendada
▪ Ei ole pingeid, mis tekivad kahe organisatsiooni ühendamisel
▪ Vähem emotsioone ja õigusriivet
▪ Liikmeteks võimalus kaasata ka teisi partnereid
▪ Uus sünergia
▪ Organisatsioon on saanud tugevamaks ja sisukamaks
Riskid:
▪ Bürokraatiat palju
▪ Ei tekita usaldust vaid küsimusi KOVide volikogudes
▪ Avalikkus ei saa aru, tekib halb maine
▪ Org. kultuur, kestlikkus katkeb
▪ Ressursimahukus
▪ OVLi pole ?
▪ Tekib probleeme käimasolevate projektide lõpetamisel (VIROL/ LVAK) !
▪ Arengupeetuse risk
Alternatiiv 4: jääb kaks arendusorganisatsiooni (tänane mudel)
Plussid:
▪ “Mõnus äraolemine, kelle jaoks ?
▪ Mis see “+” on?
▪ Säilib tegevuste stabiilsus
▪ Leiame võimaluse koostöö arendamiseks ja tugevdamiseks, millega jääb ära sega-
dus, mis tekib organisatsioonide ühendamisel (nimi?)
6
Riskid:
▪ Arengut ei toimu
▪ Maakonna taandareng
▪ Katmata alad jäävadki katmata VIST?
▪ Ühisturundus
▪ Turism
▪ Vastutus hajub
▪ Maakonna hääl ei jõua Toompeale
▪ EV/KOV rahulolematud!
▪ Valdkondadevahelised arengubarjäärid
▪ Suuri maakonnaüleseid projekte raskem käivitada
4. Pange post-it paberile kirja, millist alternatiivi mina eelistan (kas 1, 2, 3, 4) ja
miks
1) Alternatiiv 1: ühine arendusorganisatsioon luuakse VIROLi baasi.
2) Alternatiiv 2: ühine arendusorganisatsioon luuakse LVAKi baasil
3) Alternatiiv 3: luuakse uus arendusorganisatsioon (nt MTÜ)
4) Alternatiiv 4: jääb kaks arendusorganisatsiooni (tänane mudel)
Vastused post-it paberitelt:
▪ 1 - partnerlus, sünergia, ei teki vahepealset vaakumit, inimesed olemas,
töövaldkonnad jaotatud
▪ 1 - parim lahendus
▪ 1 - kuna teised variandid ei toimiks nii hästi; tugevam organisatsioon ja
maakonna esindatus
▪ 1 - parim lahendus
▪ 1 ja 3 vahel - emb-kumb. Sünergia mõttes kõige parem variant „Kõik alustavad
puhtalt lehelt”, samas ajakulukas ja kas realiseerub?
▪ 3 - uued väljakutsed ja võimalused, uus hingamine
▪ 1.
▪ 1 – vajalik lahendada ettevõtjate kaasamine, MTÜ vormi/rahastamise küsimus.
Välistada võimalus väljaastumiseks?
▪ 1 - selgus, esinduslikkus, rohkem võimalusi
▪ 1 - jätkusuutlik maakonna arendus. Tuntus maakondlikul ja vabariiklikul tasandil
▪ 1 - sest nii on kõige mõttekam -> tekib kõige suurem areng kõigis valdkondades.
( ka hetkel katmata)
▪ 1 - tugevam ja usaldusväärsem esindatus
▪ 1 - KOVi jaoks parim otsene seos
▪ 1 - mitte OVL MTÜ vaid laiapõhjaline strateegiline juhtimine ja juhtimine
meeskondlikult, eestvedavalt
▪ 1 (3) - võrdõiguslikul alusel partneritena, siis 1, muidu 3
▪ 1 - mulle on oluline, et maakond areneb, usaldus
▪ 1 – vajalik läbimõeldud struktuur, tööülesanded on jaotunud „loogiliselt”,
kaetud on hallid alad.
▪ 1 - rahaliselt ja teenusekvaliteedilt parim lahendus mis tagab ka veel parema
tuleviku
▪ 1 - sest individuaalselt on see kõige mõistlikum ja konkreetsem, kõige valutum
7
▪ 1 - toimiv organisatsioon, täidab hästi oma ülesandeid
▪ 1 - kiirem kaasamine + ühendamine
▪ 1 - täidab parimal viisil maakonnaüleseid ühiseid eesmärke
Kokkuvõte 20 toetushäält alternatiivile 1, üks toetushäält kas alternatiivile 1 või 3, üks
toetushääl alternatiivile 3.
5. Edasine tegevusplaan
Edasised tegevused:
1) Seminari kokkuvõte + uue organisatsiooni struktuuri tööversioon – nädala jooksul
2) Oktoobri lõpus VIROLi otsus
3) Seejärel läbirääkimised MKMiga + struktuuri jm täpsustamine
4) Detsembris mudel ühiseks organisatsiooniks valmis
Memo koostas
Mihkel Laan
OÜ Cumulus Consulting
[email protected]
5297984
8
Lääne-Viru maakonna ühise koostöö- ja arendusorganisatsiooni loomine
Lääne-Viru maakonna kohalikud omavalitsused (8) soovivad viia maakonnaülesed koostöö- ja
arendustegevused ühte organisatsiooni. Seni on arendustegevused olnud jaotatud MTÜ Lääne-
Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) ja SA Lääne-Viru Arenduskeskuse (LVAK) vahel.
Kahe organisatsiooni ühendamise peamised eesmärgid on:
▪ Maakonna jõulisem areng läbi ühise visiooni, strateegilise planeerimise ja elluviimise
▪ Arendustegevuste killustatuse ning dubleerimise vähendamine
▪ Ressursside optimaalne kasutamine, sh tööjõu rakendamine
▪ Erinevate valdkondade (nt ettevõtlus, haridus, kultuur) vahelise sünergia suurendamine
▪ Ühe kindla ja tugeva koostööorganisatsiooni arendamine nii maakonna siseselt kui ka
teistele piirkondadele, riigile ja rahvusvahelistele partneritele
Koostöö- ja arendusorganisatsiooni tegevusvaldkondadeks on:
▪ Maakonna arendus ja väliskoostöö, sh mainekujundus
▪ Maakonnasisese ja KOV koostöö arendamine
▪ Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine (sh maakondlike arenduskeskuste (MAK) teenus)
▪ Vabaühenduste arendamine (sh MAK teenus)
▪ Turismi arendamine
▪ Siseturvalisuse ja rahvatervise arendamine
▪ Hariduse, noorsootöö, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna arendamine
▪ Muude ühiste (avalike) teenuste arendamine vastavalt vajadustele ja võimalustele
VIROLi ja LVAKi esindajad on ühiselt otsustanud 1 , et arendusorganisatsioon moodustatakse
võrdsetel alustel ja põhimõtetel VIROLi baasil, kuna:
▪ VIROLis on kõik KOVid esindatud, tegu on pikaajaliselt toiminud ja hea mainega
koostööorganisatsiooniga (al. 1991 aastast)
▪ Mitmed koostöövaldkonnad juba on koondatud VIROLisse (maakonna arendus,
siseturvalisus ja rahvatervis, haridus ja kultuur)
▪ KOV ühiste teenuste pakkumine on omavalitsusliidu pädevuses, OVLi ei saa likvideerida
▪ Tegu on koostööpartneritele arusaadava esindusorganisatsiooniga
Organisatsioonide ühendamisel peetakse silmas järgnevat:
▪ Ühendamisel jätkatakse kahe seni eraldi toiminud organisatsiooni tegevusi ja parimaid
praktikaid, hoitakse kompetentse ja kogemusi
▪ Tegevustesse tuleb kaasata ettevõtjaid ja vabaühendusi, nt nõukodades ja/või komisjonides
▪ Rahastamise tingimused tuleb läbi rääkida partneritega, sh MAK teenuse jätkamine
Edasised sammud:
▪ Organisatsioonide ühendamise põhimõtteline otsus VIROLi üldkoosoleku ja LVAKi
nõukogu poolt
▪ Läbirääkimised rahastajatega, sh MKM (MAK teenus)
▪ Ühise arendusorganisatsiooni ettevalmistavad tegevused, sh põhikirja uuendamine,
struktuuri ja ülesannete täpsustamine, personaliga seotud küsimused, seniste lepingute ja
kohustuste jätkamine jms.
Lisa: organisatsiooni võimalik struktuur (võimalik käivitada praeguse rahastamisega).
1 VIROLi ja LVAKi ühine arenguseminar 15.10.2020
LÄÄNE-VIRU OMAVALITSUSTE LIIDU
OTSUS
Kunda 30. oktoober 2020 nr 94
Lääne-Viru maakonna arendustegevuse kavandamine
Sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu poolt asutatud
sihtasutus, mille peamiseks eesmärgiks on toetada Lääne-Viru maakonna sotsiaalset ja
majanduslikku arengut. Eesmärgi täitmiseks on arenduskeskuse peamised ülesanded
maakonna tasakaalustatud arengu koordineerimine ja elluviimine ning maakonna sotsiaal-
majanduslikuks arendamiseks ja investeeringuteks vajaliku informatsiooni kogumine,
süstematiseerimine ja levitamine, arengukavade sidustamine, ettevõtluskeskkonna
parandamine, uute ettevõtete loomise toetamine ja olemasolevate ettevõtete arengule
kaasaaitamine, ettevõtluse toimimiseks ja arendamiseks ning investeerimiskeskkonna
parendamiseks vajaliku info kogumise ja töötlemise korraldamine ning potentsiaalsetele
investoritele edastamine jms.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu eesmärk on Lääne-Viru maakonna ühtlase, tasakaalustatud ja
jätkusuutliku arengu tagamine ning kohaliku (s.h maakondliku) identideeti ja traditsioonide
säilitamine ja edendamine. Omavalitsuste liitude tegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse
üksuste liitude seadus, mille § 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna
kohaliku omavalitsuste üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja
jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja
edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine,
samuti maakonna kohaliku omavalitsuste üksuste koostöö edendamine ja liikmetele
seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
Eeltoodust nähtuvalt kattuvad Lääne-Viru Arenduskeskuse ülesanded ja tegevused Lääne-
Viru maakonna arendamisel suures osas Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevuse ja
eesmärkidega. Mõlema institutsiooni eesmärk on maakonna arendamine ning seetõttu on
otstarbekas nende tegevused ühendada.
Lähtudes eeltoodust
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu üldkoosolek
o t s u s t a b:
1. Algatada Lääne-Viru maakonna arendustegevuse otstarbekamaks kavandamiseks
sihtasutuse Lääne-Viru Arenduskeskus õiguste ja kohustuste Lääne-Viru Omavalitsuste
Liidule üleandmise menetlus, mille käigus selgitatakse välja kõik olulised asjaolud ja
kavandatakse edasised tegevused.
2. Teha SA Lääne-Viru Arenduskeskuse nõukogule ettepanek muuta SA põhikirja punkti 6.2
ning sõnastada see järgmiselt:
“6.2 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pärast võlausaldajate kõigi
rahaliste nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle samalaadse eesmärgiga
sihtasutusele, mittetulundusühingule või asutajale.”
3. Otsus jõustub vastuvõtmisest.
4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule 30 päeva
jooksul alates otsuse kätte saamisest või pöörduda kaebusega halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vallbaum
Üldkoosoleku juhataja