Lgp Taavi Aas Teie 03.12.2020 nr 5-4/2020/7419-1 m ajandus- ja taristuminister
[email protected] Meie 09.02.2021 nr 3-1/ 209-20-1 Arvamus kauba laevalt-laevale ü mberlaadimise kohta merealal Austatud minister! Täname võimaluse eest avaldada oma arvamust laevalt-laevale ( ship-to-ship e STS) ümberlaadimise kohta merealal . Eesti Gaasi kontsern on juba mitu aastat tegelenud veeldatud maagaasi e LNG punkerdam isega autolt-laevale ( truck-to-ship e TTS) ning peatselt alustamas uhiuue laevaga Optimus ka LNG STS - punkerdamisega . Arvestades asjaolu, et meie spetsialiteet on LNG tarnimine , siis anname oma vastuse eelkõige LNG vaatest. Vastates T eie esitat u d küsimusele otsesõnu , tuleb öelda : „J ah, STS operatsioonid Eesti merealal peaksid kindlasti olema lubatud .“ . Igasugun e keelamine peaks põhinema argumenteeritud põhjendustel ning tõenditel. Ka Teie kirjast nähtub, et seni puudub ülevaade pra k tikas kasutatavatest ohutustingimuste täitmisest , st puuduvad tõendid ka selle kohta, et nõudeid ei täideta ning ka selle kohta, et igasugune STS - operatsioon merekeskkonnale ohtu kujutab . Seetõttu peame oluliseks, et keskkonnaohtu vaadeldaks riskipõhiselt, mh (kütte)ainepõhiselt. Teiseks, ei ole LNG ümberlaadimine terminali kaudu (nagu seda saab teha nt naftaproduktide puhul) füüsiliselt võimalik , kuna LNG vajab erilist terminali ning Eestis seni LNG-terminal puudub. Seega saab LNG ümberlaadimine toimu d a ainult vahetult laevalt laevale. LNG olemus LNG on enamasti metaanist koosnev krüogeenne (temperatuuril u -150 kuni -160C) kütus, mille hoiustamiseks, transportimiseks ja käitlemiseks rakenda takse alati kõrgendatud nõudmisi nii tehnoloogiale , kui ka ohutusmeetmetele . LN G -d hoiustatakse ja ka transporditakse eriliselt isoleeritud mahutites, mis ei võimalda väiksematki leket. Ü kski LNG ( keemilise koostisega CH 4 ) komponent ei ole reostusohtlik ega toksiline. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1272/2008 lisa 1 loetleb 4 kategooriat, mille alusel ainete ohtlikkust klassifitseerida: füüsikalised ohud (näiteks: tule- ja plahvatusoht), oht tervisele (näiteks: toksilisus, ärritavus , söövitavus ), oht keskkonnale (näiteks: oht veeorganismidele) ja muud ohud. Hoolimata LNG kuulumisest ohtlike ainete hulka , on vastava määruse lisa 6 tabelis 3 metaani kohta märgitud vaid üks ohu kategooria : tegemist on tuleohtliku ainega. Ohtu tervisele või keskkonnale ei ole tuvastatud. Ainus tuvastatud ohukategooria pigem toetab LNG STS - operatsioonide suunamist väljaspoole sadamaid , mitte sadamatesse sisse . Kui LNG isegi peaks mingil erakorralisel põhjusel lekkima, ei ole merereostuse tekkimine kuidagi võimalik. Kuna LNG on gaas, ei püsi ta vedelana väljaspool spetsiaalset isoleeritud mahutit . S oojusega kokkupuutudes LNG koheselt aurustub ning lendub. LNG ei jää vette reostusena hulpima, veega ei segune , samuti ei valgu ega vaju vette. Sellest tulenevalt puudub ka igasugune vajadus kasutada LNG lekke puhul riigi või ka sadama reost u stõrjelaevu või muid ressursse reostuse kõrvaldamiseks. Merereostust lihtsalt ei teki. See muidugi ei tähenda, et LNG-d ei peaks käsitlema ettevaat usega ning ohutusnõudeid järgides. LNG STS - operatsioonide ohutust reguleerivad mh rahvusvahelised standardid ja asjakohaste ühingute SIGTTO ( The Society of International Gas Tanker and Terminal Operators ) ja SGMF ( The Society for Gas as a Marine Fuel ) soovitused . LNG-kaubandus Läänemerel LNG on laevanduses üks nö tulevikukütuseid. Seni sõidab enam ik laevu Läänemerel toornafta baasil toodetud laevakütusega . Aina enam tellitakse Läänemerel sõitmiseks LNG-toitel laevu , et näidata keskkonnasõbralikkust ja täita R ahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt MARPOL konventsiooniga seatud nõudeid . Seeläbi areneb ka LNG-kaubandus. Kuna Eestil puudub LNG - terminal, on põhili s t eks LNG - allika tek s regiooni muudes riikides asuvad veeldamistehased ja LNG-terminalid . Nendest tehastest ja terminalidest toimub mujale Euroopasse tihe tarne Tallinnast mööduvate tankeritega . Võimalus võtta neilt tankeritelt punkrilaevale LNG-d ilma välisriiki sõitmiseta säästaks oluliselt keskkonda , hoides ära asjatu d sõidu d . Eesti ei ole muust maailmast, eriti mitte muust Euroopast isoleeritud. S adamate külastamine pelgalt STS-operatsiooni pärast ei ole ükskõik millise kauba ümberlaadimist teostavatele laevadele majanduslikult mõistlik ning ei ole alati võimalik ka logistiliselt või ilmastikuolusid arvestades. Julgeme arvata, et STS- operatsioonide keelamine kohalikel mereala de l ei tooks selliseid operatsioone sadamatesse , vaid viiks need pigem teiste riikide territoriaal vetesse või rahvusvahelistesse vetesse ( mis on meresõiduohutuse mõttes kõige ohtlikum) . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Noot juhatuse esimees
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.02.2021 16:15
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Arvamus kauba laevalt-laevale ümberlaadimise kohta merealal
TereAS Eesti Gaas saadab kirja "Arvamus STS-operatsioonide lubatavusest
Eesti merealadel".LugupidamisegaTiivi Lindjuhatuse abiAS Eesti
[email protected]