dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. veebruar 2021
Viit
1.15-5/2021/814-1
Registreeritud
8. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lennuliiklusteeninduse AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. märts 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Regionaallennuvaljade_jatkusuutlikkuse_tagamine.asice63 KB

Sisu (failidest)

Saatja: EANS-EDHS <[email protected]> Saadetud: 08.02.2021 15:05 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Moonika Parksepp <[email protected]>; Ando Leppiman <[email protected]>; Andres Uusma <[email protected]>; Ahti Kuningas <[email protected]>; Taivo Linnamägi <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Pöördumine Reg nr: 1-11/19Sisu: TereTeile on saadetud Lennuliiklusteeninduse AS dokumendihaldussüsteemi Webdeskdop kaudu dokumentReg nr : 1-11/19Reg kp: 08.02.2021Lennuliiklusteeninduse [email protected] 8230 Hr Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsioonministeerium [email protected] 08 .02.2021 nr 1-11/19 Regionaallennunduse jätkusuutlikkuse tagamine COVID-19 pandeemiast tuleneva kriisi tõttu on lennundus üks en i m kannatada saanud majandusvaldkondi. Lendude maht Eesti õhuruumis 2020 . aastal langes keskmiselt 60% võrreldes 2019 . aastaga. Eurocontroli p rognooside kohaselt on taastumine aeglane ja kriisieelsele tasemele jõuab lennuliiklus alles peale 2025. aastat. Oluliselt on kannatanud Lennuliiklusteeninduse AS i majandustegevus. Esialgsete majandustulemuste kohaselt lõppes 2020 . aasta ettevõttele 6,5 miljoni euro suuruse kahjumiga. L ennul iikluse mahu prognoose ning juba rakendatud ettevõttesiseseid ja üleeuroopalisi meetmeid arvestades , prognoosime ka 2021. aasta kahjumiks ~6,3 miljonit eurot. Riik on ühe strateegilise eesmärgina seadnud Lennuliiklusteeninduse ASile kohustuse välja töötada lahendused ja tehnoloogia irdtorni keskuse kasutuselevõtuks aastaks 2025 ning koostöös ASiga Tallinna Lennujaam laiendada irdtorni teenus t regionaalsetele lennuväljadele. Arendustöö tulemusena ei muutu teenuse osutamine regionaalsetel lennuväljadel kasumlikuks —nii tän aste kui ka tulevikuprognoosides eeldatavate liiklusmahtude juures on kasumi teenimise võimalus regionaalsetel lennuväljadel pea olematu. Oleme irdtorni projekti algatanud lähtudes eeldusest, et riigi jaoks on oluline hoida regionaalsed lennujaamad avatud ja toimivatena. Teenuse digitaliseerimine ja lennuliikluse korraldamise teenuse osutamise koondamine ühtsesse keskusesse tagab regionaalsete lennujaamade lennujuhtimise teenuse jätkusuutlikkuse, parendab lennuohutust läbi teenusstandardite ühtlustumise ning lisab paindlikkust teenuse lahtioleku aegadesse. Väikelennuväljade lennujuhtimi se teenus vajab moderniseerimist , kuna vastasel juhul muutuvad mõttetuks regionaalsete lennujaamade infrastruktuuri investeeritud kümned milj onid eurod. Oleme irdtornide arendamise ja digitaliseerimisega tegelenud alates 2016 . aastast ja investeerinud tehnoloogia arendusse juba 870 tuhat euro t . Käesoleva aasta oktoobri st on plaanitud saab esimese lennujaamana digitaliseeritud lennujuhtimis e lahendus tööle rakendada Kuressaares ning lende hakatakse juhtima digitaalse lt meie Rae kompleksist. Kuressa a re lennujaama digitaliseerimine läheb ettevõttele maksma 885 tuhat eurot. Meie poolt tehtud Kuressaare irdtorni lahenduse kasumiprognoosi aruanne kümneks aastaks näitab selgelt, et teenus ilma liikluse olulise kasvuta isetasuvaks ei osutu ning teenuse ülalpidamiseks on vaja sihtfinantseerimis e toetust 252 tuhat eurot aastas. Järgmiste lennuväljadena oli ettevõttel plaanis digitaliseerida Tartu, seejärel Pärnu ja Kärdla lennuväljade lennujuhtimis e ja lennuinfo teenus. Nende lennuväljade digitaliseerimiseks lähe b vaja investeeringuna kokku ligikaudu 4,2 miljonit eurot. T ulenevalt COVID -19 kriisist , ettevõttel vabad rahalised vahendid puuduvad. Samuti ei saa ettevõte pöörduda antud investeeringu teostamiseks panga poole ning taotleda laenu kuna regionaalsed lennujaamad , arvestades E esti väiksust , ei hakka ilma sihtfinantseerimiseta teenima ettevõttele kasumit . K üll aga on regi o naalsed lennujaamad väga olulised regionaalpoliitika seisukohast . COVID -19 kriisi tõttu ei ole ettevõttel enam vahendeid omanike ootuste dokumendis toodud tegevuste välja arendamiseks ega ka tulevikus teenuse ülalpidamise jätkam ise ks. R egionaallennuväljade lennujuhtimis e teenuse digitaliseerimi s e investeeringute mahuks kokku arvestame 5,1 miljonit eurot ja iga-aastaseks teenuse ülalpidamiseks neljas väikelennujaamas kujuneks 1,08 miljon eurot. Oleme valmis tulema ja selgitama omanikule käesolevat teemat põhjalikumalt. Mainin siinkohal, et 28.12.2020 saadetud taotluses palusime samuti võimalust omanikuga kohtumiseks, mi da senini kahjuks toimunud pole. Teen ettepaneku omanikuga antud teemadel kohtuda . Oma soovi kohtumisel osaleda on näidanud üles ka Lennuliiklusteeninduse ASi uus nõukogu esimees Priit Põldoja. Ootan Teie tagasisidet hiljemalt 12.02.2021 , et saaksime otsustada kuidas antud teemaga edasi minna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Värk juhatuse esimees-tegevjuht Lennuliiklusteeninduse AS
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel