Siseministeerium
[email protected] Meie 08.02.2021 nr 2-1/21-0109/810
Pikk 61
15065, Tallinn
Majandus ja taristuministri määruste muutmine
Austatud minister
Edastame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruste muutmise eelnõu,
millega muudetakse 17. juuli 2015. a määrust nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja 2. juuni 2015. a
määrust nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.
Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena ja selle kohta arvamus anda viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
02.02.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 ja § 50 lõike 7 punkti 1 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ lisas asendatakse koodi 22227 ehitise kasutamise otstarve „Hüdrant“ ehitise
kasutamise otstarbega „Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:
„15) ehitise välise tulekustutusvee minimaalne veevooluhulk, selle tagamise lahendus ja
väljaspool ühisveevärki asuva tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, kui tulekustutusvee
tagamine lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga;“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
02.02.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri määruste
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) muutmisega tehakse muudatused majandus- ja
taristuministri määrustes. Valdavalt töötab TuOS rakendusaktid välja Siseministeerium, kuid
vajalik on täpsustada ka majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrust nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ ja 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.
Muudatuste sisu töötas välja Siseministeerium. Lisaks sellele täpsustatakse ka ehitusprojekti
vormistamise nõudeid ja võetakse välja viide kehtetule standardile.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi
(
[email protected], tel 625 6457), Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
osakonna nõunik Mari Tikan (
[email protected], tel 612 5142), eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunik Kadi Parmas
(
[email protected], tel 612 5214). Õiguslikult vaatas eelnõu üle Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang
(
[email protected], tel 625 6351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määruse nr
51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodi 22227 nimetust. Muudatuse kohaselt
täpsustatakse olemasoleva koodi 22227 nimetust „hüdrant“ selliselt, et loetellu lisatakse ka
tuletõrje veevõtukoha mõiste.
Eelnõu koostajate hinnangul pole vaja olemasoleva rajatise mõistet uue mõistega asendada,
vaid pigem seda täiendada põhjusel, et tuletõrje veevõtukoht võib olla hüdrandiga, aga ka ilma
(lihtsalt koht, kus päästeauto saab enda vahenditega otse veeallikast vett võtta). Lisaks on
olemasolev kood ja rajatise nimetus juba leidnud kasutust ja seega võib hilisemalt
otsingumootorit kasutades jääda mõne rajatise osas info saamata, mis praegu on ehitisregistris
hüdrandina sisse kantud. Kuna registris saab otsida nii koodi kui ehitise nimetuse järgi, siis
peaks olema rajatise koodinimetus siinkohal võimalikult lai. See, millise veevõtukohaga on
täpsemalt tegu, saab määrata rajatise enda nimetuses (nt tehislik veemahuti või looduslik tiik).
Muudatus on seotud nii TuOSi kui ka ehitusseadustiku muudatustega, mille kohaselt
käsitatakse tuletõrje veevõtukohta rajatisena, mille rajamiseks koostatakse ehitusprojekt ning
esitatakse ehitus- ja kasutusteatis. Selleks, et saaks vajalikud andmed korrektselt kanda ka
ehitisregistrisse, on vaja teha vastav muudatus ehitise kasutamise otstarvete loetelus, et oleks
üheselt arusaadav, milline otstarve tuleb rajatisele valida. TuOSi ja ehitusseadustiku kohaselt
menetleb tuletõrje veevõtukoha ehitus- ja kasutusteatisi kohalik omavalitsus sarnaselt enamike
teiste ehitistega.
Eelnõu § 2 kohaselt tehakse muudatused majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses
nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi ka määrus 97).
Punkti 1 kohaselt tunnistatakse paragrahv 2 lõige 2 kehtetuks, mille kohaselt eeldatakse, et
ehitusprojektile, sealhulgas selle staadiumile ning ehitusprojektiga seonduvale dokumendile
esitatavad nõuded on täidetud, kui ehitusprojekti koostamisel on järgitud ehitusseadustikus ja
käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid ning see sisaldab hoone korral vähemalt kehtivas
Eesti standardis EVS 811 ja rajatise korral kehtivas Eesti standardis EVS 907 nõutavat teavet
või sellega samaväärset teavet.
Standardid EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt ja EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt on
kehtetud alates 16.05.2017. Seetõttu ei ole kohane viidata määruse tekstis kehtetutele
standarditele. Nimetatud standardeid asendab standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt.
Ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS) § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras
hoida hea tava kohaselt, seega tuleb ehitamisel järgida ka nõudeid, mis on ehitamise valdkonna
spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides (sh
standardites). Seega tuleb ka standardites toodud nõuetega arvestada. Kuna nõuded
ehitusprojektile on sätestatud ka määruses, saab standardi nõudeid järgida niivõrd kuivõrd need
ei lähe vastuollu kehtestatud määrusega.
Seega õigusselguse tagamiseks on vajalik tunnistada kehtetuks viide kehtetutele standarditele.
Kuna ilma vastava viiteta standarditele jääks määrusesse projekti nõuetekohasuse hindamise
alusena üksnes vastavus õigusaktidele, mis on endastmõistetav, tunnistatakse kehtetuks § 2
lõige 2 tervikuna.
Punkti 2 kohaselt tunnistatakse paragrahv 7 lõike 1 p 10, mille kohaselt kantakse ehitusprojekti
tiitellehele tellija nimi ja kontaktandmed, kehtetuks.
Nõue, et ehitusprojekti tiitellehele kantakse tellija nimi ja kontaktandmed, jõustus tolleaegse
ehitusseaduse alusel välja antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega
nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“, st ajal kui ehitusprojekt oli valdavalt paberkandjal ja seda ei
esitatud digitaalselt ehitisregistrile, samuti puudus kohustus menetleda ehituslube digitaalselt
ehitisregistri elektroonilises keskkonnas. Tulenevalt ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015
kehtestati nõuded ehitusprojektile määrusega 97. Määrusega ei tehtud olulisi sisulisi muudatusi
ehitusprojektile esitatavates nõuetes, parandused olid normitehnilist laadi.
Ehitusseadustiku jõustumisel hakkasid kehtima reeglid elektroonilisele menetlemisele ning
samuti jõustus põhimõte, et ehitisregistri veebilehe ja X-tee kaudu on juurdepääs kõikidele
ehitisregistri andmetele, välja arvatud hooneregistri arhiivi andmed, täidetud ettekirjutusega
seotud andmed, registrist kustutatud ehitise andmed ning sideettevõtja ja võrguvaldaja füüsilist
taristut puudutav infovahetus.
Ehitise ehitamisest teavitatakse, samuti esitatakse pädevale asutusele ehitusloa taotlus koos
seonduvate dokumentidega elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Valdavalt tuleb seonduva
dokumendina esitada ehitusprojekt.
Taotlus sisaldab teatise esitaja või taotleja nime ja kontaktandmeid ning ehitusprojekti esilehele
kantakse tellija nimi ja kontaktandmed.
Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ §-de 5 ja 10
kohaselt on ehitisregistri üldandmeteks ehitise või ehitamisega seotud isikute andmed
(sealhulgas teatise ja taotluse esitaja ning ehitusprojekti koostaja andmed). Tellija andmed ei
kuulu ehitisregistrisse kogutavate andmete hulka ja seetõttu ei tohiks neid ka ehitisregistrisse
esitatavas ehitusprojektis kajastada.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 p 1e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik
juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või
vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Lubade ja teatiste menetlemine on kahtlemata
avalikes huvides olev ülesanne, kuid ehitusprojekti tellija andmed ei ole menetluse vaates
vajalikud.
Haldusmenetluse seadustiku § 11 lõike 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi
või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik).
Ehitusseadustiku kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei
ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning esitab
ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või
huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Ehitusprojekti tellija ei pruugi olla menetlusosaline:
st kinnistu omanik või isik, kelle huve ehitusluba või ehitusteatis puudutada võib. Kes on
konkreetses asjas need isikud on, on igakordselt kohaliku omavalitsuse otsustada ja välja
selgitada.
Eeltoodust tulenevalt ei oleks tellija isikuandmete (nimi ja kontaktandmed) kogumine
ehitisregistri üldandmetena põhjendatud kuna võib põhjustada eraelu puutumatuse
märkimisväärset riivet olukorras, kus ehitusprojekti tellija ei ole menetluses kolmandaks
isikuks. Eeltoodust tulenevalt, kuna riik ei pea tellija andmete kogumist vajalikuks, ei pea neid
andmeid kajastama ka ehitusprojekti tiitellehel.
See, kuidas ehitusprojekti tellija ja projekteerija omavahel suhtlevad ja milliseid
kontaktandmeid avaldavad, on nendevahelise lepingu küsimus ja riik siinkohal sekkuma ei pea.
Kuigi määruse 97 § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse ehitusprojekti staadiumis kajastatud
projektlahendused tellijale kooskõlastamiseks, on olemuslikult tegemist eraõigusliku sättega
ning riigi poolt tellija andmete kogumine ei aita kokkuleppe saavutamisele kaasa.
Punkti 3 kohaselt täiendatakse paragrahvi 22 (ehitusprojekti tuleohutusosa) p 15 selliselt, et
tuleohutuse osas kajastatakse ka tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, kui tulekustutusvee
tagamine lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga, välja arvatud ühisveevärgil asuva
tuletõrje veevõtukoha korral. TuOSi (jõustub 1.03.2021) kohaselt peab igal ehitisel olema
nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine
ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega (§ 23 lg 2).
Korrashoiu kirjelduse all peetakse silmas kehtestatavas siseministri määruses „Veevõtukoha
rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord“ nimetatud tegevusi. Veevõtukoha korrashoid peab nimetatud siseministri määruse
eelnõu kohaselt tagama veevõtukoha aastaringse kasutamise, selle tähistuse vastavalt nõuetele
ja vaba juurdepääsu veevõtukohale. Nende nõuete täitmine tagab veevõtukoha kasutatavuse
päästjate jaoks. Korrashoiu kirjelduses tuleb peamiselt välja tuua, kuidas veevõtukoha
korrashoid tagatakse.
EhS § 13 annab volituse valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega
ehitusprojektile esitatavad nõuded. Seega, kui mingile konkreetse ehitise ehitusprojektile
soovitatakse kehtestada erinõudeid, siis saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada
vastavad nõuded. Hetkel on Siseministeerium koostamas tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile
esitatavate nõuete eelnõu (edaspidi: SiM nõuded), mis reguleerib ehitusprojektile esitatavaid
nõudeid juhul, kui ehitiseväline tuletõrjevesi lahendatakse uue tuletõrje veevõtukoha
rajamisega.
Taoline nõuete jagunemine tuleneb sellest, et määruses nr 97 sätestatakse nõuded tegevustele,
mitte ehitistele. Ehitamine jaguneb püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks ja
lammutamiseks. Määruses nr 97 sätestatakse nõuded ehitusprojektile, mida koostatakse ehitise
püstitamisel, laiendamisel, ümberehitamisel ning erinõuded ehitusprojektile, mis koostatakse
ehitise lammutamiseks, mitte sellele, milline peab olema konkreetse ehitise ehitamiseks
koostatav ehitusprojekt.
EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise
aluseks olevale ehitusprojektile, seega antakse ehitusluba ehitusprojektis sisalduvatele
ehitistele, kuid nõuded erinevate ehitiste ehitusprojektidele võivad olla erinevad. Projektis
kajastatud hoonete ehitamiseks tuleb valdavalt taotleda ehitusluba, tuletõrje veevõtukoha
rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga.
Eeltoodust tulenevalt, kui pärast TuOS jõustumist:
1) kajastatakse ehitusprojektis ehitatavaid hooneid ja tuletõrje veevõtukohta
(tulekustutusvee tagamine lahendatakse uue tuletõrje veevõtukoha rajamisega), siis
hoonete projektile kohaldatakse määruse nr 97 nõudeid ja tuletõrje veevõtukoha
projektile SiM-i määruse nõudeid, mis sisaldab ka tuletõrje veevõtukoha korrashoiu
kirjeldust;
2) kajastatakse ehitusprojektis ehitatavaid hooneid ja tulekustutusvee tagamine
lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga hoonete projektile kohaldatakse
määruse nr 97 nõudeid selliselt, et tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus
kajastatakse ehitusprojekti tuleohutuse osas.
Määruse tekstis sätestatud sõna „olemasolev“ annab indikatsiooni, millise määruse nõudeid
rakendada tuleb.
Eelnõu § 3 kohaselt jõustub määrus 1. märtsil 2021. aastal. Nimetatud kuupäeval on
kavandatud jõustuma ka TuOSi muudatused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus 2 kaotatakse viide kehtetutele standarditele
Mõju sihtrühm: ehitusprojekti koostajad ja pädevad asutused.
Mõju valdkond: õiguslik mõju (kotatakse viide kehtetutele standarditele).
Mõju kirjeldus: hetkel on määruses 97 viide kehtetutele standarditele, viite kehtetuks
tunnistamine tagab suurema õigusselguse. Sätte jõustumisel saab standardit jälgida niivõrd,
kuivõrd see ei ole vastuolus määrusega nr 97.
Mõju ulatus: väike. Projekteerijad jälgivad kehtivate standardite nõudeid.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kuigi valdavalt koostatakse enne ehitamist ehitusprojekt, ei
ole muudatuse näol tegemist seni kehtiva praktika muutmisega, vaid ehitusprojekti
vormistamisel järgitakse kehtivaid, mitte kehtetuid standardeid.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Hetkel ei ole teada, et regulatsioon oleks probleeme
tekitanud, kehtetule standardile jätkuvalt viitamine ei ole õiguslikult korrektne.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike, aga positiivne.
Tegemist on normitehnilise muudatuse, mis tagab tellijatele suurema õigusselguse.
Kavandatav muudatus 3 – tellija andmeid ei kajastata ehitusprojektis
Mõju sihtrühm: tellijad ja ehitusprojekti koostajad.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (koostöö tellija ja projekti koostaja vahel).
Õiguslik mõju kogutavate andmete koosseisud viiakse omavahel kooskõlla.
Mõju kirjeldus: hetkel kantakse ehitusprojekti tiitellehele tellija nimi ja kontaktandmed.
Edaspidi tellija nime ja kontaktandmeid ehitusprojekti esilehel ei kajastata, seega peavad pooled
täpsemalt suhtlusviisi ja suhtluskanalid kokku leppima. Ministri määrus on pärast muudatuste
sisseviimist andmekaitse üldmääruse ja ehitisregistri põhimäärusega kooskõlas.
Mõju ulatus: väike. Eeldatavalt on lepingu sõlmimisel pooltel teineteise kontaktandmed teada.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kuigi valdavalt koostatakse enne ehitamist ehitusprojekt, ei
ole muudatuse näol tegemist seni kehtiva praktika muutmisega, vaid ehitusprojekti
vormistamisel jäetakse üks näitaja kajastamata.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Võimalik, et tiitellehel jätkatakse teatud aja vältel vanast
harjumusest tellija andmete kajastamist, kuid ehitusprojekti tiitellehe ümbervormistamine ei ole
ülemäära koormav (eeldab ühe näitaja kustutamist tiitellehelt.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike, aga positiivne.
Kavandatav muudatus 4 – ehitusprojekt peab sisaldama kirjeldust tuletõrje veevõtukoha
korrashoiu kohta
Mõju sihtrühm: ehitusloa taotlejad, kui selle käigus koostatakse ehitusprojekt. Sihtrühma arv
sõltub paljudest mõjuritest ning on regiooniti erinev.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (eeldatav koostöö veevõtukoha omanikega).
Mõju kirjeldus: hetkel saab ehitusprojektis esitada tuletõrjevee tagamise lahendusena mistahes
tuletõrje veevõtukoha ilma selle korrashoiu kirjelduseta. TuOSi kohaselt on tuletõrje
veevõtukoha hooldamine selle valdaja kohustus, kuid samas näeb TuOS ette ka selle, kuidas
veevõtukoha valdaja saab seda kohustust jagada. Üks võimalus on seda teha koostöös isikutega,
kelle ehitise tuletõrjevee lahendus on talle kuuluva veevõtukohaga lahendatud.
Mõju ulatus: väike. Juba praegu tuleb ehitusprojekti tuleohutuse osas kirjeldada tuletõrjevee
kättesaadavus ehk ehitusprojektis tuleb esitada sobiv tulekustutusvee kättesaadavuse lahendus.
Muudatuse kohaselt tuleb kirjeldada eelkõige võimalikku koostööd ja muid tegevusi
veevõtukoha korrashoiu tagamiseks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kirjeldus on vajalik vaid ehitusprojekti koostamisel.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Antud muudatus tagab vajaliku selguse veevõtukohtade
korrashoiu tagamisel ja muudab eelduslikult koostöö veevõtukohtade hoolduse osas
tõhusamaks. Seega on muudatusel positiivne mõju.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike, aga positiivne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel on tegevused suunatud ehitusprojekti koostajale – ehitusprojekti
tuleohutusosas tuleb kirjeldada veevõtukoha korrashoidu, ehitusprojekti tiitellehel ei kajastata
tellija andmeid ja kasutamise ostarvete puhul tuleb märkida täpsustatud otstarve. Ühegi
tegevuse puhul ei kaasne tegevusi, samuti kulusid või tulusid haldusorganitele (riigile ja
kohalikule omavalitsusele).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub tulenevalt TuOSi muudatuste jõustumisest 1. märtsil 2021. aastal.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Linnade- ja
Valdade Liidule ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule.