dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. veebruar 2021
Viit
1.15-4/21-501-2
Registreeritud
8. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2021
Vastutaja
Kristjan Kaunissaare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎1.15-421-501-2 08.02.2021 Väljaminev kiri.asice485 KB

Sisu (failidest)

Teie 23.01.2021 nr 2-3/14-127 Riigikogu juhatus [email protected] Meie 08.02.2021 nr 1.15-4/21-501-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 127) Austatud Riigikogu liige Kai Rimmel Suur tänu kirjaliku küsimuse eest. Rail Balticu (RB) projekti elluviimine on 2021. aastaks jõudnud peamiselt projekteerimisfaasi. Tööd on käimas nii RB põhitrassi osas kõigis kolmes Balti riigis, sealhulgas kõigil kolmel Eestis asuval projekteerimislõigul. Paralleelselt põhitrassi projekteerimisega käib ka raudtee keskkonnamõjude hindamine. Kohtobjektidest on projekteerimises nii Pärnu kui Ülemiste raudteejaamad, alustatud on kohalike peatuste detailplaneeringute ning eelprojektide ettevalmistamisega. Kaubaveoga seotud objektidest on käimas Pärnu kaubajaama detailplaneering, Muuga multimodaalse terminali projekteerimine. Tehnilistest objektidest käivad projekteerimistööd veeremi hooldusdepoo osas Tallinna külje all, samuti taristu hoolduspunktide projekteerimine nii Soodevahel (ühendatud tulevase kuivsadamaga) kui Pärnus (ühendatud tulevase kaubajaamaga). Viimase paari aasta jooksul on riigile omandatud enam kui 100 raudtee ehitamiseks vajalikku maatükki. Ehitustööd on lõppenud Saustinõmme viaduktil, riigihanked on välja kuulutatud veel kolme rajatise (sillad, ökoduktid) osas, samuti on tööd käimas kõrgepingeliinide ümbertõstmisega Pärnumaal. 2022. aasta lõpuks on kavas enam kui 30 sarnase rajatise ehitise valmimine juba olemasolevate rahaliste vahendite eest. Käesolevaks hetkeks on RB ehitamiseks Euroopa Komisjoni rakendusasutusega INEA sõlmitud viis rahastuslepingut, neist kaks hiljutist kogumahuga 214 miljonit eurot (seahulgas CEF vahendid 182 miljonit eurot; Eestile konkreetselt vastavalt 44,1 ning 37,5 miljonit eurot) möödunud aasta detsembris. RB ehitus on täies hoos ka Lätis ja Leedus – alustatud on Riia keskvaksali ning lennujaama terminalide piirkonna ehitustöödega, Leedus valmis möödunud aasta oktoobris Eesti raudtee- ehitusettevõtte Leonhard Weiss OÜ juhtimisel ca 10 kilomeetrine RB lõik. Vastus küsimusele 1: RB projekti tasuvusanalüüsid on koostatud korrektselt, järgides Euroopa Liidu poolt rahastatavate projektide tasuvusanalüüside juhendeid. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka RB-d kuni 85% toetusmääraga rahastav Euroopa Komisjon – tasuvusanalüüside põhjal koostatud rahastamistaotlused on esitatud Euroopa Komisjoni Innovatsiooni- ja Võrkude Rakendusasutusele (INEA), taotluste põhjal oleme sõlminud 2020. aasta lõpu seisuga 5 rahastamislepingut kogumahuga enam kui 1,1 miljardit eurot, millest Eesti osa on 260 miljonit eurot. Sealhulgas oli esimese kolme rahastamislepingu aluseks 2011. aastal valminud analüüs (teostajaks AECOM) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ning kahe viimase lepingu aluseks 2017. aastal valminud EY analüüs. RB tasuvusanalüüse on seega rahastamistaotluste hindamise käigus auditeerinud Euroopa Komisjoni eksperdid. Kokkuvõtlikult on Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraat (DG MOVE) CEF taotluste hindamise osas hiljuti esitatud päringule vastanud1 järgmiselt: esitatud RB arendamise rahastustaotlustele on siiani andnud positiivsed hinnangud nii välised eksperdid kui DG MOVE-i sisemised ekspertpaneelid. Samas hindajate isiklikke andmeid hindajate eraelu kaitseks ning sõltumatuse tagamiseks ei väljastata. Päringud täpsemate hindamistulemuste osas palume suunata DG MOVE-ile või INEA-le. Vastus küsimusele 2: Vastavalt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ eelnõule2 oleme kavandanud järgmist: „Et saavutada taristu valmimisel võimalikult varajases staadiumis konkurentsieelis, tuleb juba enne Rail Balticu valmimist luua põhja-lõunasuunaline raudtee kaubaveokoridor ja leida kaubaveost huvitatud kliente, s.o juurutada Rail Balticuga seotud ärimudeleid (nt nn merevaigurongi initsiatiiv, kaupadele lisandväärtuse pakkumine), leida võimalusi sünergiaks olemasoleva taristuga ja ettevõtetega. Rail Balticu reisijateveoks on samuti oluline tagada koostoime olemasoleva taristuga, sh 1520 mm raudteega. Et Rail Balticu raudtee kasutusvõimalusi laiendada (peale rahvusvahelise ka kohalik reisirongi-liiklus), tuleks silmas pidada potentsiaali rajada ja kasutusele võtta ka trassile ettenähtud kohalikud peatused vastavalt nõudlusele ja koostoimes ülejäänud raudteevõrguga. Lisaks tuleb Rail Balticul leida raudteeveoettevõtjad, kes hakkavad tegelema rongide opereerimisega, et alustada sujuvalt reisijate- ja kaubavedu. Rail Balticu trassil võtame kasutusele parimad võimalikud ühendused (5G) suure automatiseerimispotentsiaali ja muude teenuste võimaldamiseks. Transiitkauba turuosa säilitamiseks on vaja tagada optimaalne ehk naaberriikidega võrreldav ja riigile aktsepteeritav transiitkoridori taristu kasutamise hinnatase (lennuliiklus-, raudteetaristu-, veetee- ja sadamatasude kombinatsioon). Konkurentsieelise loovad multimodaalne logistikataristu, kaubavedude digiteerimine, tervikliku veoahela haldamise teenuse pakkumine, transiitkaubale lisandväärtuse andmine, heade rahvusvaheliste suhete hoidmine ja arendamine ning Eesti transiidikoridori ühisturundamine. Et taristu toimiks tõrgeteta, on oluline säilitada kõikide transpordiliikide ja nende taristu sõltumatus Euroopa Liidu välistest osalistest. Lähtutakse põhimõttest „Kasutaja maksab“ ning koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel. See tähendab, et taristu kulumise katmiseks vajaminevad rahalised vahendid tulevad muu hulgas taristu kasutajalt (v.a jalakäijad, jalgratturid jm aktiivsete liikumisviiside kasutajad), samuti seda, et transpordivahendite negatiivne keskkonnamõju on hinnastatud (s.o keskkonnavaenulikumad valikud on kallimad) eesmärgiga suunata inimesi valima keskkonnahoidlikum alternatiiv või katma oma valiku negatiivse mõju kulud ühiskonnale. Oluline on, et nii era- kui ka avalik sektor vähendaksid oma tegevuse negatiivset keskkonnamõju. Seetõttu tuleks kaaluda põhimõtte „Kasutaja maksab“ rakendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks nende põhimõtete väljendamist nii riigi aktsiisipoliitikas (võttes aluseks kütuste energiasisalduse ja nende kasvuhoonegaaside eriheitme) kui ka teistes modaalset nihet soodustavates majandusmeetmetes ning seadma need eesmärgiks ka kohalikul tasandil.“ Ülaltoodu puudutab kogu transpordisektorit, mitte vaid üht projekti, RB-d. Oleme võtnud suuna keskkonnasõbralike transpordiviiside edendamisele, kuid arvestada tuleb sellega, et riik ei saa olla 1 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/8226443 2 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-ja-liikuvuse-arengukava-2021 2 (4) vaid „käskija ja keelaja“, vajalikest muutustest saavad aru ka meie ühiskonna liikmed. Raudtee on vaieldamatult keskkonnasõbralikem transpordiliik. Vastavalt väljaandele Statistical Pocketbook 20203, moodustavad Euroopa Liidus raudteetranspordist tulenevad kasvuhoonegaaside heitmed 0,4% kogu transpordi heitmetest; maanteetranspordi osakaal on siin aga 71,8%. Raudtee osakaal Euroopa Liidu kaubavedudes on 2018. aasta seisuga 12,6% maanteevedude 51% vastu. Samal ajal on kaubavedude mahud perioodil 1995 kuni 2018 tõusnud 40%, maanteede kaubamahud kasvanud ca 51% ning raudteede omad 15%. See näitab selgelt, et meie ühise keskkonna inimsõbralikumaks muutmine eeldab just raudteede veomahtude kasvatamist. Olen Teile kui Eesti rahva valitud esindajale meie Riigikogus juba ette tänulik selliste muudatuste eest seismisel. CE Delft on oma 2018. aastal valminud töös4 välja toonud kriteeriumid, mis mõjutavad transpordiliigi valikut raudtee kasuks ja piirangud, mis praegu turul valikute tegemist raudtee kasuks takistavad. Olulised on nii raudteeveo maksumus, täpsus, tarneaeg, sagedus, ohutus kui muu. „Kasutaja maksab“ põhimõtte rakendamine muudab kindlasti ka vedude maksumuse vahekorda maanteede ja raudtee vahel. Raudtee kasutustasu arvestab selle kasutamise otsekuludega, mille peavad kandma reisi- ja kaubaveo teenuste osutajad. Kui samal ajal rakendatakse maanteevedude puhul vaid raskeveokimaksu ning teekasutustasu, siis nende puhul tee kasutamise otsekulud kaetud ei ole. See tähendab, et raudtee kasutamisega seonduvad kulud on kauba omanikule juba selles osas kõrgemad. Kõigile eeltoodud eesmärkidele oleme tähelepanu pööranud ka uut transpordi arengukava koostades ning RB-d kavandades ja projekteerides. Samadel seisukohtadel on ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ning Euroopa Komisjon. Täpsemalt saab erinevatest poliitikatest, initsiatiividest, otsustest ja seadusandlusest lugeda näiteks siit5. Oluliseks dokumendiks raudteetranspordi osakaalu suurendamiseks Euroopa Liidu tasemel on Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad6. Juhin Teie tähelepanu ka sellele, et VV moodustamise kokkuleppes ja valitsusliidu koostöölepingus aastateks 2021-20237 oleme kokku leppinud püsivate ühenduste rajamises Euroopaga ning RB projekti väljaehitamise kiirendamises; samamoodi neljarealiste teede planeerimise kiirendamises ja Euroopa Liidu vahendite eraldamise abil teedeehitusse täiendava raha suunamises. Transpordisektori kliimaeesmärkide saavutamiseks elektrifitseerime raudtee etapiviisiliselt ja analüüsime vesinikkütuste kasutamise võimalusi. Sellest tulenevalt pole vaja tunda hirmu ei maanteede tuleviku ega ka raudteede edasise arendamise pärast. Loodan, et sarnaselt eelmise valitsuse ajal kokkulepituga, toetab EKRE Riigikogus jätkuvalt RB rajamist toona kokku lepitud tingimustel. Lõpetuseks soovin juhtida Teie tähelepanu ka sellele, et oma kommentaarid Kontrollikoja eriaruande osas andsime vahetult pärast aruande ilmumist (majandus- ja taristuminister8, MKM-i transpordi asekantsler9;10;11). Kuna aruanne oli suunatud Euroopa Komisjonile kui CEF vahendite kasutamist kontrollivale asutusele, ei saanud projektide elluviijad oma seisukohti kajastada. Samas 3 https://ec.europa.eu/transport/facts-fundings/statistics/pocketbook-2020_en 4 https://www.cedelft.eu/en/publications/2240/modal-choice-criteria-in-rail-transport 5 https://ec.europa.eu/transport/modes/rail_en 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0789&from=EN 7 https://www.keskerakond.ee/et/valitsemine/valitsuses.html 8 https://poliitika.postimees.ee/6999294/mida-arvab-valitsusparteide-kolmik-rail-balticu-kriitikast 9 https://www.ohtuleht.ee/1004558/kas-rail-baltica-tasub-ara-euroopa-kontrollikoda-kaubavedude-roobastele- saamiseks-tuleks-kehtestada-teemaksud 10 https://www.err.ee/1102783/asekantsler-kuningas-rail-balticu-valmimine-aastaks-2026-on-saavutatav 11 https://leht.postimees.ee/6998496/euroopa-kontrollikoda-kahtleb-rail-balticu-tasuvuses 3 (4) oleme suures osas nõus Komisjoni antud vastustega, mis puudutavad RB projekti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Kristjan Kaunissaare 639 7682 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel