dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. veebruar 2021
Viit
5-4/2021/802-1
Registreeritud
8. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Laevaomanike Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-4 Merenduse keskkonnakaitsega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-4/2021
Vastutaja
Kadi Saks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)

Failid

  • 📎2021.02.05_ELL kiri MKM-le_STS.FINAL allkirjast.asice40 KB

Sisu (failidest)

Hr.Taavi Aas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium E-post: [email protected] Teie: 03.02.2020 nr 5-4/2020/7419-1 Meie: 05 .02.2021 Teema: Laevalt laevale kauba käitlemise operatsioonid (STS) Austatud hr. minister Taavi Aas! Vastuseks Teie kirjale teatame , et Eesti Laevaomanike Liit (edaspidi ELL) on kindlal seisukohal, et laevalt laevale kauba käitlemise operatsioonid (edaspidi STS) peaksid olema lubatud Eesti merealal. See võimaldab laevandusettevõtetel sobivatel tingimustel kiiremini läbi viia kauba käitlemist ja selline kontrollitud kauba käitlemine on ka keskkonnasäästlikum ja riskide haldamise meetodite rakendamisel keskkonna ohutum . Tänapäeval muutub järjest tähtsamaks kaupade liikumise ja käitlemise kiirus. Praktikas tuleb ette olukordi, kus laevad ei saa siseneda sadamasse kaupu käitlema ootejärjekorra, jääolude , puuduoleva või ülekoormatud infrastruktuuri või muude takistuste tõttu, mis viivitavad või ei võimalda üldse kaupade käitlemist sadamas . Näiteks ei ole Eestis veel LNG ( Liquefied Natural Gas , e.k. veeldatud maagaas ) terminali kus LNG-d laadida/lossida/punkerdada, kuid samas LNG kütust vajavad laevad sõidavad regulaarliinil nii Tallinna , kui mööduvad Tallinnast teistesse sadamatesse. . Selliste kõikvõimalike takistuste tõttu on mõistlik jätta reederitele ja laevade oper aatoritele võimalus teostada STS operatsioone , kuid rakendades meetmeid riskide vähendamiseks . Keskkonnasäästlikus STS operatsioonide puhul võib seisneda erinevates olukordades, kus laevad ei pea ootama reidil sadamas lastimise/lossimise järjekorras või ette võtma pikki reise teistesse sadamatesse või jääs sõitma , millal heitgaasid laeva de masinatest saastavad keskkonda. STS operatsioonid võimaldavad optimeerida laevade liikumist ja sellega vähendada väljuvaid heitgaaside koguseid ja avariide (kokkupõrked, madalikule sõidud jms) tõenäosust kitsustes ehk sadamatele lähenedes. Valit s use poolt heakskiidetud ja Riigikogule esitatud strateegia „Eesti 2035“ eelnõu sätestab, et t ranspordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähe ndavatel tegevustel (08.10.2020 eelnõu lk.26 lg.2). STS operatsioonid võimaldavad vähendada kaubalaevade reise rasketes oludes (talvel) Soome lahe Vene sadamatesse, mis kindlasti aitab kaasa kasvuhoonegaaside heidete vähendamisele meie regioonis. STS operatsioonide keskkonnaohutuse aspekt seisneb selles, et hästi korraldatud STS operatsioon ranniku lähedal kokkulepitud ilmastikumõjude eest rohkem kaitstud merealal on kindlasti ohutum kui STS operatsioon avatud merealal. Juhime tähelepanu, et STS operatsioonid on rahvusvaheliselt lubatud ja neid võib teostada riikide jurisdiktsio o nide alt väljas avamerel, kus nende operatsioonide läbiviimine on ilmastikuolude ja nende kiire muutlikkuse tõttu kindlasti palju riskantsem kui rannikumeres. Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO) võttis vastu reeglid STS operatsioonide läbiviimiseks juba 2009.a. Need IMO poolt vastu võetud reeglid on sätestatud MARPOL-i lisas I, 8. ptk, reeglites 40-42. Reeglites sätestatud normid jõustusid 1. jaanuaril 2011 .a. ja hakkasid kehtima kõigi STS o peratsioo nide osas, mis toimusid peale 1.aprilli 2012. Seega STS operatsioonid on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja reguleeritud. ELL on sellega nõus, et E esti seadusandluses võiks täpsemalt reguleerid a STS operatsioonide merel läbiviimise tingimusi . Siinjuures peab arvestama, et erinevate kaubagruppide puhul on STS korral riskid erinevad ja sellest tulenevalt vastav STS regulatsioon peaks võtma arvesse kaubagruppide erisusi . Isegi erinevate ohtlike kaupade puhul on riskid erinevad ning sellest lähtuvalt peak s vastav regulatsioon olema dif erentseeritud. Näiteks on LNG puhul võimalik oht merekeskkonnale palju väiksem kui naftasaaduste puhul, millest tekkida võiva merekeskkonna reostus ja kahju on oluliselt suurem. Puidu STS ümberlaadimisel ei ole aga keskkonnale mitte mingisugust ohtu . ELL , kui meresõidu praktikute esindaja, o n veendunud, et mitme osapoole koostöös nii merel kui kaldal on võimalik STS operatsioone viia läbi ohutult , keskkonnasõbralikult ja edendades konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda . Kehtiv Vabariigi Val i t suse 25.06.2020 määrus nr.51 ”Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord merel, Narva jõel ja Peipsi järvel” (edaspidi Määrus ) viitab asjakohaselt §-s 3 lg.2 seoses ohtlike ainete käitlemisega rahvusvahelistele standarditele , kuid neid võiks kaasajastada ja võimalusel täpsustada. Näiteks LNG osas saab vajadusel viidata ka asjakohaste ühingute SIGTTO ( The Society of International Gas Tanker and Terminal Operators ) ja SGMF ( The Society for Gas as a Marine Fuel ) soovitustele ja juhistele või neist lähtuda STS nõuete või tingimuste kehtestamisel. Seoses Määrusega võiks kaaluda ka STS operatsioonide ja laevade merel punkerdamise regulatsiooni lahutamist või eristamist , kuna punkerdamine on tavaliselt kiirem, lihtsam ja ohutum tegevus kui naftasaaduste ümberlaadimine laevalt laevale . Lõpetuseks märg i me ära, et Läänemere rannikuriikides on STS operatsioonid lubatud ja teostamine levinud ning nende Eestis keelamine ei ole mõistlik . Näiteks Taanis on STS operatsioonide arv kasvanud 10 aastaga peaaegu kaks korda (2008.a. - 64 ja 2018.a. - 113). Eestis heaks kiidetud laevanduse konkurentsivõime tõstmise poliitika valguses annab STS operatsioonide keelamine ka negatiivse signaali Eesti kohta laevandus- ja merendusettevõtjatele , sest see piirab reederite ja laevaoperaatorite vabadusi. Kõigest eeltoodust lähtuvalt toetame STS operatsioonide võimaldamise jätkumist Eesti merealal, kuid samas oleme nõus selle täiendava reguleerimisega lähtudes eri kaubagruppide ohtlikkusest merekeskkonnale . Oleme valmis panustama hea, toimiva ja Eesti merenduse ettevõtluskeskkonda edendava regulatsiooni väljatöötamisel, mis arvestaks Eesti riigi püstitatud eesmärke ettevõtluse kasvuks. Lugupidamisega Vahur Ausmees / digitaalselt allkirjastatud / Juhatuse esimees Eesti Laevaomanike Liit
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel