KÄSKKIRI
12.02.2021 nr 12
Teadus- ja arendusteenuse „Tööstuse rohepöördeks
vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ tellimine
Vastavalt riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12.
1. Tellida rakendusuuring „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus”.
Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada samas sätestatud korda kui
tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad
nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust
tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses
sama hankija.
Tellitava teenuse objektiks olev teekaart (analüüs) on uurimis- ja arendusteenusena koostatav
rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Euroopa
Liidu (EL) kliimaneutraalsuse poliitika ning Euroopa rohelise kokkuleppe (roheleppe)
elluviimisest tulenevad kohustused on Eesti tootmisettevõtjatele lähema paari aasta jooksul oluline
väljakutse. Rakendusuuring on suunatud tehnoloogiate alase oskusteabe loomiseks muutuste osas,
mida rohelepe töötleva tööstuse ettevõtetes kaasa toob. Rakendusuuringuna valmiv teekaart peab
välja selgitama, mida peab ettevõtja tegema selleks, et tootmine ja tarneahelad saaksid puhtaks
(clean ehk puhaste tehnoloogiate mõistes) ning kuidas saaks riik seda toetada. Rakendusuuringud
on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks ja on suunatud eeskätt kindlale praktilisele
eesmärgile. Tellitava rakendusuuringu eesmärk on leida alusuuringutega välja selgitatud
turuvalmiduses tehnoloogiatele võimalikke kasutusalasid. Rakendusuuringu käigus lähtutakse
olemasolevatest teadmistest turuvalmiduses tehnoloogia kohta ja püütakse neid laiendada selleks,
et lahendada Eesti tööstuse tegelikke probleeme seoses roheleppega.
Tellitava rakendusuuringu eesmärk on teha kindlaks uued võimalused roheleppega määratletud
teadus-arendus- ja innovatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Uuringus lähtutakse olemasolevatest
teadmistest roheleppe osas ja püütakse neid kasutada eesmärgiga suurendada Eesti ettevõtjate
tegelikku konkurentsivõimet. Tellitava rakendusuuringu tulemus on rakendatav Eesti ettevõtjatele
toetusmeetmete kujundamisele teadus-arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia raamides.
Seetõttu on suure sisemaise kogutoodangu osakaaluga ning eksportiva sektori jaoks vaja välja
2
töötada rohepöörde teekaardid, millest era- ja avalik sektor saavad lähtuda nii toetusmeetmete
kujundamisel kui investeerimisel.
Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus” raames saame valitud sektorite lõikes vastused küsimusele, milliste
tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega on võimalik saavutada puhas tootmine ning milliseid
investeeringuid teadus-arendustegevusse ning innovatsiooni peavad riik ja ettevõtjad selleks
tegema. Tellitava teadus- ja arendusteenuse tulemus avalikustatakse.
2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud rakendusuuringu korraldamise alusdokumendid, milleks
on lähteülesanne (Lisa 1) ja pakkumuste hindamiskriteeriumid (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3).
3. Punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks on majandusarengu
osakonna ekspert Anu Kull. Rakendusuuringu tellimise eest vastutaval isikul korraldada selle
tellimiseks vajalikud toimingud, sh lepingu eseme kirjelduse koostamine, lepingu projekti
ettevalmistamine ja lepingu täitmise üle kontrolli teostamine.
4. Moodustada komisjon punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise läbiviimiseks, sealhulgas
pakkuja kvalifitseerimiseks, esitatud pakkumuste hindamiseks, teostatud rakendusuuringu
vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees: Anu Kull, majandusarengu osakonna ekspert.
Komisjoni liikmed:
Mikk Vahtrus, majandusarengu osakonna teadusnõunik;
Joel Peetersoo, majandusarengu osakonna ekspert;
Irje Möldre, energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht.
5. Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ tellimuse eeldatav maksumus koos käibemaksuga ei ületada 60 000 eurot,
mida finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
Kantsler
Lisa 1
Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ lähteülesanne
Probleemi või olukorra kirjeldus
Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse poliitika ning Euroopa rohelise kokkuleppe
(rohelepe)i rakendamine eeldab Eesti ettevõtjatelt lähema paari aasta jooksul suuri
investeeringuid. Ka Euroopa Liidu tööstuspoliitika toetab 2021 –2027. a rahastusperioodil
investeerimist konkurentsivõimelisse ja keskkonnasõbralikku tööstusesse. Kogu
ettevõtlussektorit kaasava rohepöörde käivitamiseks Eestis on mitme ministeeriumi ekspertide
koostöös alustatud rohetehnoloogiate kaardistusega. Sellegipoolest saab aga juba praegu öelda,
et Eestis on puudu töötlevas tööstuses rohepöörde käivitamiseks vajalikud meetmed ja teadmine
seonduvast finantseerimisvajadusest nii era- kui avalikus sektoris. Riigi vaates on seejuures
puudu strateegiline lähenemine ning fookused. Investeeringud on killustatud erinevate
alateemade lõikes nagu energeetika, keskkonnahoid, ringmajandus ja ressursitõhusus, kuid
puudu on investeerimisvajaduse tervikpilt – mida peab ettevõte tegema selleks, et tootmine ja
tarneahelad saaksid puhtaks ning kuidas võiks riik seda toetada? Investeerimisvajadusi
teadmata ei ole võimalik kasutada ettevõtete konkurentsivõime säilitamisest lähtuvat
sekkumisloogikat. Seetõttu tuleb suure sisemaise kogutoodangu osakaaluga ning eksportiva
sektori jaoks välja töötada nn rohepöörde teekaardid, millest nii era- kui avalik sektor saaksid
lähtuda nii toetusmeetmete kujundamisel kui investeerimisel.
Roheleppega on EL, sh Eesti seadnud endale eesmärgi jõuda 2050. aastaks ressursitõhusa ja
konkurentsivõimelise majanduseni, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide ehk saavutatakse
kliimaneutraalsus ning kus majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest.
Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärkideks:
1) võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70%;
2) vähendada primaarenergia tarbimist ja vältida energia lõpptarbimise suurenemist;
3) suurendada taastuvenergia tarbimist 50%-ni energia lõpptarbimisest ja 42%-ni summaarsest
energia lõpptarbimisest;
4) tagada energia varustuskindlus ning majanduse konkurentsivõime;
5) suurendada ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul;
6) suurendada tööjõu tootlikkust ja ressursitootlikust.
Neist eesmärkidest lähtuv Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
koondab kõik eesmärkide täitmiseks välja töötatud meetmed, v.a eesmärk 5, millest lähtub
tellitav uuring. Kõige suurema kasvuhoonegaaside emissiooniga valdkondades (energeetika,
transport, hoonefond, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstuslikud
protsessid) näeb REKK 2030 ette 71 erineva meetme rakendamise. REKK 2030 on strateegia,
mille laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele EL liikmesriikidele
võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada
Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. See info
on vajalik, et avalikkus ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke
investeeringuid, mis on vajalikud üldiste eesmärkide saavutamiseks. See vajab
rakendusuuringu teostamist, mille tulemustele tuginedes saaksid eksportivad ettevõtjad
kavandada oma liikumist puhta tootmise ja puhaste toodete suunas.
Eesti majanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on ühe SKP euro kohta ELi keskmisega
võrreldes ligi kaks korda suurem. Ka kasvuhoonegaaside heite absoluutväärtus on Eestis
püsinud kõrgena – 2018. aastal oli see 20,0 mln tonni CO2 ekvivalenti. Kuna sellest 88%
moodustas energeetikasektor, on kliimapoliitika keskmes energeetikasektori
dekarboniseerimine. Kuivõrd riiklikud eesmärgid on ambitsioonikad, siis tuleb läbimõeldult
arendada kõiki kasvuhoonegaaside bilanssi mõjutavaid sektoreid ja valdkondi.
Energeetikasektori, energiaintensiivsete tööstuste ning teiste kasvuhoonegaaside suure heitega
majandussektorite dekarboniseerimine lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
2003/87/EÜ (EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi
direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2018/842 (nn jagatud kohustuse määrus)
ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ingl. k land use, land use change and
forestry; edaspidi LULUCF) sektori regulatsioonist. Kõigi nende muutmiseks on EL Komisjon
algatanud avaliku konsultatsiooni ning ei ole veel teada, milliseks need regulatsioonid tulevikus
kujunevad.
Rakendusuuring on suunatud tehnoloogiate alase oskusteabe loomiseks muutuste osas, mida
rohelepe töötleva tööstuse ettevõtetes kaasa toob. Töötlev tööstus moodustab Eesti majanduses
2019. a andmetel 20% hõivest ja 15% SKTst, samas tootlikkus EL keskmisest on jooksevhinnas
44%, ostujõuga korrigeeritult 54%. See viitab rahvusvahelises väärtusahelas jätkuvalt madalale
positsioonile ja vähesele teadmistemahukusele valdkonnas. Ekspordis domineerivad
tööjõumahukad valdkonnad, mis on aga üha süveneva palgasurve tõttu tugeva löögi all. Seda
ilmestab ka ettevõtete kasumlikkuse langus. Lisaks on COVID-19 kriisis langenud
investeeringute tase SKP suhtes ning prognoosida võib selle trendi jätkumist. Kokkuvõttes
siseneb Eesti töötlev tööstus roheleppega käivitatud rohepöördesse nii arengutrendidest
kui kriisist tulenevalt nõrgestatud positsioonidelt ning vajab tuge oma konkurentsivõime
taastamisel ja roheleppest tulenevale uuele tasemele viimisel. Tööstuse arengupotentsiaali
ärakasutamine saab toimuda läbi ulatusliku, süsteemse ja innovatsioonile tugineva tootmise
ümberkorraldamise. Selleks on vajalik riigipoolne terviklik planeerimine ja ettevõtete
investeerimisvõimekuse suurendamine.
Rakendusuuringu eesmärk
Rakendusuuring on suunatud tehnoloogiate alase oskusteabe loomisele muutuste osas, mida
rohelepe kaasa toob. Eesmärk on selgitada välja tootmise rohepöörde eeldused ja vajalikud
tegevused arengustrateegia Eesti 2035ii vaates ning võtmetehnoloogiad ja nende maksumus
järgmistes sektorites: keemiatööstus, metsa- ja puidutööstus, tehnoloogiatööstus (masinaehitus
ja metallide töötlemine ning infotehnoloogia- ja elektroonikatööstus), toiduainetetööstus,
tekstiili- ja rõivatööstus. Juhul kui selgub, et on vajalik keskenduda ka teistele sektoritele
(näiteks energeetika), tuleb koos tellijaga sektorite valik üle vaadata. Uuring annab avalikule
sektorile soovitused riigi võimalike sekkumiste osas finantsinstrumentidega, mis toetavad
rohepööret viidatud sektorites.
Peamised uurimisküsimused
Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ võtmeteemadeks on puhas tootmine ning teadusarendusse ja
innovatsiooni (TAI) vajalikud investeeringud rakendusuuringu eesmärgi alajaotuses toodud
sektorite ettevõtjates. Uuringu raames saame vastused järgmistele küsimustele:
1) kirjeldab need tehnoloogiad, mille arendamise ja rakendamisega on võimalik saavutada
puhas tootmine ja seeläbi ettevõtte rohekasv;
2) millised on nende tehnoloogiate kasutuseslevõtuks vajalikud investeeringumahud ja ajaline
perspektiiv;
3) millised on finantseerimisvajadused (sh nii tootlikud kui mitte-tootlikud investeeringud) ja
sellega seotud takistused tööstuse rohepöörde valdkonnas?
4) milliste sekkumisloogikatega saaks investeeringuid ja finantseerimisvajadusi riigi poolt
toetada?
Rakendusuuringu eeldatav tulemus
Rakendusuuringu tulemuseks on tehnoloogiate alase oskusteabe loomine muutuste osas, mida
rohelepe töötleva tööstuse ettevõtetes kaasa toob:
1) töötleva tööstuse ettevõtetes rohepöörde käivitamiseks vajalike tehnoloogiate analüüs; (2)
tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavate regulatsioonide ning finantsinstrumentide muutmise
ettepanekud;
2) soovitused tegevustele, mille abil saavutada InvestEU programmi võimaluste kasutamine;
3) ettepanekud SA Kredexi poolt väljastatava tööstuslaenu sisu ja fookuse muutmisele;
4) ettepanekud uute finantsinstrumentide (ja võimalusel olemasolevate või planeeritavate
tagastamatute toetustega kombineerimine) väljatöötamisele;
5) tööstus- ja innovatsioonipoliitika sidustamine EL piiriüleste TAI projektidega (näiteks EL
tööstusliitudes ja nendest tulenevates partnerlustes ning IPCEI väärtusahelates toimuvates
ühistes tehnoloogiaarendustes).
Teekaardid sisaldavad kõigile sektoritele ühise üldosa, milles on kokku võetud:
1) Soome tööstuse initsiatiivil ning Soome majandus- ja tööministeeriumi poolt koostatud
kliimaneutraalsuse teekaartide metoodika;
2) finantsinstrumentide ettepanekud InvestEU võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks
Eesti ettevõtete rohestamise ja kliimaneutraalsusele ülemineku toetamisel.
Kõigi tellitava uuringuga kaetud sektorite (nimetatud rakendusuuringu eesmärgi alajaotuses)
lõikes on:
1) koos põhjendustega välja toodud roheleppe kokkulepete täitmise seisukohalt määravat
tähtsust omavad tehnoloogiad;
2) kommertsialiseerimise eelsetel tehnoloogilise valmiduse tasemetel olevate tehnoloogiate
osas on tehtud nende sotsiaal-majanduslik analüüs.
Tulemuse rakendamine
SA Kredexi meetmete (eelkõige tööstuslaen) sisu ja fookuse parandamine.
Finantsinstrumentide väljatöötamine EL rahastusvõimaluste paremaks rakendamiseks.
Tööstus- ja innovatsioonipoliitika sidustamine EL piiriüleste TAI projektidega (näiteks
tööstusliidud, Horizon Europe partnerlused ja IPCEI väärtusahelad).
Uuringu olulisus
Eestis ettevõtete teadmusmahukuse ja investeerimisvõimekuse suurendamine rohepöörde
tingimustes ning seeläbi konkurentsivõime suurendamine maailmaturul.
Hetkel töös olevad või planeeritavad sama valdkonna uuringud
Eesti rohetehnoloogia analüüs (2017), kuid see keskendus tehnoloogiate arendamisele ja
skaleerimisele. Puhtamale tootmisele liikumise seisukohast tööstuse vaates võiks eeskujuks
võtta Soome tööstuse initsiatiivil ning majandus- ja tööministeeriumi poolt koostatud
kliimaneutraalsuse teekaardid.
Uuringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi)
Anu Kull
Osakond
Majandusarengu osakond
Uuringu planeeritav läbiviimise aeg
1. märts – 31. august 2021
i
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1576150542719&uri=COM%3A2019%3A640%3AFIN
ii
https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid
Lisa 2
Pakkumuste hindamine ja hindamise kriteeriumid.
Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades ja kahe
hindamiskriteeriumi alusel, milleks on „Pakkumus vastab uuringu eesmärgile“ (osakaal 70
väärtuspunkti), ja „Pakkumuse kogumaksumus“ (osakaal 30 väärtuspunkti).
Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne
punktisumma on 100.
Hankija hindab kõiki pakkumusi. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping
sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks
kohta pärast koma.
Hankekomisjoni hindamiskriteeriumite alamkriteeriumitele antud punktid summeeritakse.
Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Pakkumuse uuringu eesmärgile
vastavuse punktid ja kogumaksumuse eest antud punktid summeeritakse. Võrdse arvu punkte
kogunud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse esitanud pakkujaks pakkuja, kelle poolt
anti alamkriteeriumile pakkumus vastab peamistele uurimisküsimustele enim punkte. Kui ka
siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja järgmistes
punktides toodud hindamiskriteeriumite alusel:
Pakkumuse vastavus uuringu eesmärgile - 70 väärtuspunkti.
Pakkumuse vastavust uuringu eesmärgile hindab hankekomisjon järgmiste alamkriteeriumite
alusel:
1. Pakkumus vastavus uuringu eesmärgile - maksimaalselt 30 punkti.
2. Valitud tehnoloogiate põhjendatus - maksimaalselt 30 punkti.
3. Pakkumuses esitatud uuringumetoodika - maksimaalselt 10 punkti.
1. Pakkumuse vastavus uuringu eesmärgile (kokku võimalik saada kuni 30 punkti):
Suurepärane (30 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu
kirjeldus vastab lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile, on loogiline, põhjendatud,
eesmärgipärane ja veenab, et kirjeldusele vastavat uuring on kvaliteetne. Uuringu kirjeldus vastab
käskkirja punktis 4 nimetatud komisjoni (edaspidi hankekomisjoni) hinnangul täielikult
lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile.
Hea (20 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab
piisavalt hästi lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile, kuid tulemuses ei nähtu, et
tehnoloogiaid on piisavalt analüüsitud; kirjeldus on põhjendatud ning eesmärgipärane, kuid
uuringu kvaliteet ei ole piisavalt selge. Uuringu kirjelduse vastavus lähteülesandes kirjeldatud
uuringu eesmärgile sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust.
Rahuldav (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus
vastab lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile üldjoontes, ei ole loogiliselt esitatud, kuid on
põhjendatud ja/või eesmärgipärane. Kahtluse all on uuringu kvaliteet. Uuringu kirjelduse vastavus
lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui
kaks mittepõhimõttelist puudust.
Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu
kirjeldus on esitatud üldiselt ja ei vasta lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile. Pakkumusest
nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamist sisuliselt läbi mõelnud. Pakkumuse põhjal
ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse kvaliteetse tulemuseni või on selge, et tulemust
ei saavutata.
2. Valitud tehnoloogiate põhjendatus (kokku võimalik saada kuni 30 punkti):
Suurepärane (30 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkuja valitud
tehnoloogiad on põhjendatud ja veenavad, et Eesti ettevõtjatel on võimekus nende arendamises
osaleda ja/või neid kasutusele võtta.
Hea (20 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkuja valitud tehnoloogiad on
põhjendatud ja veenvad, kuid põhjendusest ei nähtu, et Eesti ettevõtjatel on piisav võimekus nende
arendamises osaleda ja/või neid kasutusele võtta. Tehnoloogiate valik sisaldab hindamiskomisjoni
hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust.
Rahuldav (10 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkuja valitud tehnoloogiad
ei ole põhjendatud ega veena, et Eesti ettevõtjatel on piisav võimekus nende arendamises osaleda
ja/või neid kasutusele võtta. Tehnoloogiate valik sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui
kaks mittepõhimõttelist puudust.
Mitterahuldav (0 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkumusest nähtub, et
pakkuja ei ole Eesti ettevõtjate võimalusi tehnoloogiate arendamises osalemise ja/või nende
kasutusele võtmise potentsiaali sisuliselt läbi mõelnud.
3. Pakkumises esitatud metoodika (kokku võimalik saada kuni 10 punkti):
Suurepärane (10 punkti) – saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud metoodika on
selge, põhjendatud ja tagab täielikult lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamise ning
selle tähtaegse esitamise.
Hea (5 punkti) – saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses on esitatud uurimistöö
läbiviimse metoodika, kuid metoodika ei ole piisavalt selge või sellega kaasneb ebakindlus, et
selle metoodika alusel tehtav uuring ei taga lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamist
ega selle tähtaegset esitamist. Metoodika sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul kuni kaks
mittepõhimõttelist puudust.
Rahuldav (2 punkti) – saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses on metoodika mittepiisavalt
lahti kirjutatud ning ei ole eesmärgipärane, uurimistööd ei ole võimalik esitada tähtaegselt
Metoodika sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks mittepõhimõttelist puudust.
Mitterahuldav (0 punkti) - saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud metoodika ei
ole sisuliselt läbi mõelnud. Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse
eesmärgipäraste ettepanekuteni.
Pakkumuse kogumaksumus - 30 väärtuspunkti.
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid
kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Teised saavad 30-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende
pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam
pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused
ümardatakse kahe komakoha täpsusega.
Lisa 3
LEPING nr
Tallinnas,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
XXX, registrikood ……., asukoht ………., mida esindab ……………,
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja
nende finantseerimisvajadus“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt
lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö tulemusena esitab töövõtja kirjaliku
aruande vastavalt lähteülesandele ja uuringu pakkumusele.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle kirjaliku tulemuse elektroonilises
vormis tellijale üle hiljemalt 01.06.2021.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
töövõtja töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja
selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja
nende finantseerimisvajadus“ tellimiseks korraldatud hanke1 tulemusena ning vastavalt
töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töösuhtes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole
nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1.rakendusuuringu tellimise alusdokumendid, sh ähteülesanne;
2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
1
MKM hankekord § 12 „Erandid“ tähenduses
2
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
lepingutingimustele vastavuse kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või
muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab punktis 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud
tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning
raamuuringu tellimise alusdokumentides esitatud lähteülesandele ning andma töö
tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. teostama töö isiklikult või kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel, samuti teavitama
muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste
täitmist või õiguste realiseerimist;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse
töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid
õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
3
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Tasu
autoriõiguse isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.4. Uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud
või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (uuringu käigus selgunud
olulised kontaktandmed2) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need
kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma
tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtpäevaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt
koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale viie päeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös
ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Pooled lepivad kokku, et tellija kohustub tasuma töövõtjale lepingus sätestatud töö
teostamise eest tasu summas ….. (……….) eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu
maksumus koos käibemaksuga on ……. (…………..) eurot.
7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul töövõtja esitatud
arve kättesaamisest arvates.
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve
juhendile https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud
esindaja.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kümme protsenti lepingu maksumusest.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
2
Kontaktandmed võivad olla näiteks tehnoloogiafirmade kontaktid vm avalikult kättesaadav info.
4
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv
ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude
õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis
7 sätestatud tasuga.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et
ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja adressaat peab e-kirja
kättesaamise kohta saatma kinnituskirja. .
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele
kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib
kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
5
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad
objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja
lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga
taotletud eesmärgi saavutamine.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine
pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata
üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele
mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt
nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel,
kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Anu Kull, telefon 6397606, e-post
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
……, telefon +372 ……, e-post ……..
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ….
6
reg nr 70003158
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
…..
Saatja: Liisi Lumi <
[email protected]>
Saadetud: 12.02.2021 09:59
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Teadus- ja arendusteenuse „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ tellimine
Manused: image001.gif; 12 12.02.2021 Käskkiri.asice
Tere!
Palun täpsustada mis kuupäev on pakkumuse esitamise tähtaeg ja kuhu tuleks saata? Dokumentidest
seda ei leidnud.
Tänan!
Tervitustega / Kind regards
Liisi Lumi | SL Administrator I Public Tenders Coordinator | Core Business Services
Ernst & Young Baltic AS
Rävala 4, Tallinn 10143, Estonia
Direct: +372 611 4632 | Office: +372 611 4610 |
[email protected]
Mobile: +372 5854 2490 | Fax: +372 611 4611
Website: http://www.ey.com/ee
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Friday, February 12, 2021 9:26 AM
To: Deloitte Estonia <
[email protected]>; AS Pricewaterhousecoopers <
[email protected]>; Tallinn
<
[email protected]>; KPMG <
[email protected]>
Subject: Teadus- ja arendusteenuse „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ tellimine
Tere!
Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Teadus- ja arendusteenuse „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende
finantseerimisvajadus“ tellimine
Registreerimise kuupäev: 12.02.2021
Registreerimise number: 12.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
625 6342
[email protected]
http://www.mkm.ee
___________________________________
The information contained in this communication is intended solely for the use of the individual
or entity to whom it is addressed and others authorized to receive it. It may contain confidential
or legally privileged information. If you are not the intended recipient you are hereby notified
that any disclosure, copying, distribution or taking any action in reliance on the contents of this
information is strictly prohibited and may be unlawful. If you have received this communication
in error, please notify us immediately by responding to this email and then delete it from your
system. EY is neither liable for the proper and complete transmission of the information
contained in this communication nor for any delay in its receipt.