Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu sihiks on vähendada elektrienergia lõpphinda
lühi- ja pikaajaliselt kõigile tarbijagruppidele.
Käesoleva eelnõuga diferentseeritakse taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise
režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijate ja ülejäänud
tarbijate vahel. Täienduse tulemusena luuakse regulatsioon, mis võimaldab elektrienergia
tänastel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2023. aastast maksta senisest madalamas määras
taastuvenergia tasu. Eelnõu koostamisel kogutud info kohaselt võimaldab selline soodustus
mitte ainult parendada tänaste suurtarbijate konkurentsipositsiooni vaid võimaldab ka uutel
tarbijatel Eestis tegevust alustada. Suurem tarbimine tähendab seejuures võimalust vähendada
võrguteenuse hinda. Sellest tulenevalt loob kõnealune täiendus kõigile tarbijagruppidele
täiendava võimaluse elektri lõpphinda vähendada.
Eelnõu on ette valmistanud, keeletoimetuse teinud ja seletuskirja koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein
Vaks (625 6347;
[email protected]) ja energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (625
6359;
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403,
[email protected]).
Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi
andmist võimaldavat otsust.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 30.06.2020, 28). Eelnõu vastuvõtmiseks
Riigikogus on vaja poolthäälteenamust.
2. Seaduse eesmärk
Eesti elektrienergia lõpphind suurtarbijatele on lähiriikidega võrreldes nõrgemas
konkurentsipositsioonis (vt joonis 1 ja 2). Elektri lõpphind on eriti oluline Eestisse
suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna
moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast.
Näiteks 2020. aasta oktoobrikuu seisuga on EAS-il töös 10 uut investeeringut või laiendust,
mille realiseerumisel on üheks oluliseks komponendiks elektrihind. Kokku on investeeringute
maht ca 500 mln eurot.
1
Elektrienergia lõpphind on lähiriikidel samuti olulise tähelepanu all. Näiteks Läti Vabariigi
Valitsus on oma 12.10.2020 kabinetiistungil otsustanud1, et elektrointensiivsete tarbijate
taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 mln
€, 2022. a ca 32 mln € ja 2023. a ca 21,5 mln € elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu
vähendamisse.
Eeltoodut arvesse võttes on kasulik ka Eestil astuda samme, et parendada oma
konkurentsipositsiooni elektrienergia suurtarbijate osas. Käesoleva eelnõu eesmärk on
suurendada suurtarbijatele elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes
naaberriikidega. Elektrienergia lõpphinna olulise komponendina moodustab taastuvast
energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise toetusskeemi
rahastamise tasu kuni 15%. Kõrge osakaal lõpphinnast võrreldes lähiriikidega muudab Eesti
elektrienergia lõpphinna nendega võrdluses kallimaks. See omakorda vähendab Eesti
konkurentsivõimet energiamahukate (ja kõrget lisandväärtust loovate) tööstusinvesteeringute
tegijate jaoks.
Tänases majandusolukorras peab riik kiirelt looma regulatiivse kindluse ettevõtjate
toetamiseks. Käesoleva eelnõuga vähendatakse elektrienergia tarbijate kulu taastuvenergia tasu
maksmisel, mis omakorda panustab soodustustest kasu saavate isikute konkurentsivõime
parendamisse. Seetõttu on eelnõu väljatöötamine kiireloomuline ning eelnõule ei ole eelnenud
väljatöötamiskavatsust (VTK). Ühtlasi anti Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. aasta 13.
oktoobri majandusarengu komisjoni2 istungite tulemusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks 2021. aasta alguseks taastuvenergiatasu
diferentseerimist käsitlev eelnõu ette valmistada. Eeltoodust tulenevalt ning kuivõrd eelnõu
väljatöötamisele ja 3. septembri 2020. a istungile eelnes konsultatsioon asjakohaste ettevõtjate
ning neid koondavate katuseorganisatsioonidega, ei ole käesolevale eelnõule koostatud ka
VTK-d.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eesti põhilised konkurendid välisinvesteeringute saamisel ja ka olemasolevate ettevõtjate
omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate
potentsiaalsed asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani.
Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse
osakaaluga riigid nagu Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi
tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele sisse viinud erisusi. Nii ulatub
näiteks Lätis taastuvenergia tasu soodustus elektrointensiivsetele tarbijatele, kes investeerivad
soodustusega säästetud summa energiatõhususse, 85%-ni.
1
Väljavõte Läti Vabariigi Valitsuse 12.10.2020 kabinetiistungi otsustest -
https://likumi.lv/doc.php?id=317922&version_date=14.10.2020
2
https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-majandusarengu-komisjon-arutas-eesti-aridiplomaatia-edusamme
2
Regiooni riikide konkurentsis on Eestis elektrihinnale lisanduvad riigi poolt reguleeritavad
tasud ja maksud nii keskmise tarbimisega ettevõtte kui ka suure tarbimisega ettevõtte jaoks
suuruselt teisel kohal (Joonis 1). Allolev tabel ei kajasta soodustusi.
Joonis 1. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 2-20 GWh 2019. a € MWh
kohta
Läti
Eesti
Leedu
Soome
Rootsi
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Rootsi Soome Leedu Eesti Läti
Võrgutasu 9,2 9,7 20,3 16,9 17,1
Taastuvenergiatasu 3,4 0 9 10,4 17,1
Võimsustasu 0 0,1 0 0 0
Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,3 4,1 0
Muud maksud 0 0 0 0 1,1
Riigi poolt reguleeritavad maksud ja
13,1 16,7 29,6 31,4 35,3
tasud kokku
Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis antud
tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 4,1€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub keskkonnaga
seotud tasude real.
Samas annavad erinevad allikad erinevat infot riikide energiamaksude osas, kuna kasutusel on
väga palju erisusi. Kui lähtuda Euroopa Komisjoni energia direktoraadi andmetest3 on Läti
aktsiis äritarbijale 1,01 € ja Leedu 0,52 € MWh kohta (Tabel 1). Eesti aktsiis on 4,47 €/MWh,
ümardatuna 4,5 €/MWh. Energiaintensiivsete tarbijate aktsiisimäär on Eestis siiski 0,5 €/MWh.
Soome aktsiis on 7,03 €/MWh tööstustarbijale, kaevandustele, andmekeskustele ja
põllumajandussektorile.
Tabel 1. Aktsiisimäärad naaberriikides €/MWh
Riik Aktsiisimäär Märkused
äritarbijale €
MWh
Eesti 4,47 Elektrointensiivsele 0,5 €/MWh, perioodil
01.05.2020–30.04.2022 vähendatud määr kõigile 1€ MWh
kohta.
Läti 1,01 Kodutarbijal sama määr. Soodustus raudteele
3
https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/taxation/excise_duties/ene
rgy_products/rates/excise_duties-part_ii_energy_products_en.pdf
3
Leedu 0,52 Erisusi pole, kodutarbija maksab 1,01€ MWh kohta
Soome 7,04 Antud vähendatud määr rakendub tööstusele,
andmekeskustele, põllumajandusele. Kodutarbija maksab
22,53 € MWh kohta
Rootsi 0,46 Kodutarbija maksab 32,67 € MWh kohta
Allikas: https://ec.europa.eu/taxation_customs/tedb/splSearchForm.html
Sarnane on seis ka suurema elektritarbimise puhul, kus Eesti hinnatase kõiki komponente
arvestades on oluliselt kõrgem kui Soomes või Rootsis (Joonis 2).
Joonis 2. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 70-150 GWh 2019 €/MWh
kohta
Eesti
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Rootsi Soome Leedu Läti Eesti
Võrgutasu 8 9,2 15,8 10,4 17,5
Taastuvenergiatasu 3,4 0 9,1 17,1 10,4
Võimsustasu 0 0,1 0 0 0
Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,5 0 3,4
Muud maksud 0 0 0 0,9 0
Riigi poolt reguleeritavad maksud ja
11,9 16,2 25,4 28,4 31,3
tasud kokku
Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis
antud tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 3,4€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub
keskkonnaga seotud tasude real.
Aastaks 2040 ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur tööstuste elektritarbimise kasvu ca
50%4. See näitab, kuidas järjest olulisem on elektrihind tootmispiirkonna valikul. Eestit
mõjutab rohkem robotiseerimise trend, mille tulemusena hakkab tulevikus tootlikkuse kasv
tulema pigem automatiseerimisest ning see toob endaga kaasa ka suuremad elektrikulud, kuna
robotid vajavad rohkem energiat.
EASi Välisinvesteeringute keskuse portfellis olevatest ettevõtetest on oma investeerimisotsuse
energiatarbimise hinna tõttu ootele pannud kokku 7 ettevõtet, kelle aastane elektritarbimine on
vähemalt 10 GWh ning koguinvesteeringute maht Eestisse ulatub 420 miljoni euroni. Viimastel
kuudel on lisandunud näiteks Saksamaa tööstusettevõte, mis looks 150 töökohta, investeeriks
20-40 mln € ja tarbiks elektrit 10+ GWh. Kokku 30 töökohta, 45 mln € investeeringuid ja min
10 GWh elektritarbimist. Lisaks on Eestis mitmeid suuri ettevõtteid, kel on plaanis
4
https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2019/electricity
4
laienemist/investeeringud energiatõhususse. Näiteks tööstusettevõtja Lääne-Virumaal plaanib
investeeringuid mahuga 150+ miljonit (aastane tarbimine hetkel 220 GWh), puidutööstus
Viljandimaal 5+ miljonit eurot (aastane tarbimine 7 GWh), metallitööstus Tartumaalt 20
miljonit eurot (aastane tarbimine 8,3 GWh), mööblitehase ehitus Pärnumaal 30 miljonit eurot.
Kõik eelpool nimetatud ettevõtted on regioonides ühed suurimad tööandjad ja majandusse
panustajad ning seetõttu on oluline riigi poolt teha hoogustavaid tegevusi nende
konkurentsivõime tagamiseks ja tegevuse jätkamiseks Eestis.
Taastuvenergia tasu
Taastuvenergia tasu on Eesti elektri- ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering AS-i tarbijatelt
kogutav tasu, mille tase 2020. aastal on kõigile tarbijatele 11,3 €/MWh (lisandub käibemaks).
Tasust subsideeritakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist aastas ca 100 mln €
ulatuses. Toetusperiood tootja kohta on 12 aastat. Alates 2022. aastast hakkab taastuvenergia
tasu tänu suuremate toetuse saajate väljakukkumisele järk-järgult vähenema. Toetusskeemi
tulemusena on Eestis 2020. aasta kolme esimese kvartali kokkuvõttes taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia tarbimisest olnud üle 22%. Eesti 2030
eesmärgiks on saavutada taastuvelektri osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises
42%5. See tähendab taastuvelektri osatähtsuse suurenemist 2018. aasta 19,7%-lt 40%-ni 2030.
aasal. Uued taastuvelektri tootmisseadmed saavad toetust vähempakkumiste-põhiselt. Seetõttu
suureneb taastuvenergia tasu pärast olulist langust aastal 2025/2026 – uute vähempakkumiste
tõttu on oodata taastuvenergia toetusskeemi eelarve suurenemist, mis omakorda nõuab ka
tarbijatelt pärast 2025. a suuremat panust kui 2025. a prognoos ette näeb. Siiski tuleb toonitada,
et tegemist on prognoosiga, mis pigem arvestab vähempakkumise võitjale kõrgemat
toetusmäära. Kokkuvõtvalt sõltub kõik tootmisprojektide arendustingimustest ning elektrituru
väljavaadetest.
Taastuvenergia tasu on võimalik tulenevalt Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase
riigiabi suuniste (edaspidi suunised)6 (peatükk 3.7.2) kohaselt erinevate tarbijate lõikes
diferentseerida. Võttes arvesse asjaolu, et tasu on lähiajal vähenemas, on taastuvenergia tasu
suurtarbijatele võimalik vähendada nii, et teiste tarbijate jaoks taastuvenergia tasu ei suureneks.
Veelgi enam, juhul kui taastuvenergia tasu diferentseerimise tulemusena tulevad Eestisse uued
tööstusinvesteeringud, siis nende poolt lisanduv tarbimine vähendab nii taastuvenergia tasu kui
ka võrgutasu kõigile teistele tarbijatele. 70 GWh tarbimise lisandumist vähendab võrgutasu
ca 1% ning taastuvenergia tasu ca 0,8%.
Suuniste kohaselt on võimalik vähendada taastuvenergia tasu sellistele ettevõtjatele, kes
kuuluvad suuniste lisas 3 toodud sektoritesse. Samuti peab sellise tarbija osakaaluks
taastuvenergia tasus jääma vähemalt 15% üldisest tasemest (suuniste p 188). Ehk kui üldine
5
Riiklik energia- ja kliimakava 2030, joonis 2 -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
6
Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOC_2014_200_R_0001&from=ET
5
tase on 10 €/MWh, peab soodustariifi rakendav isik kandma sellest vähemalt 15% ehk 1,5
€/MWh.
Tagamaks, et vähendatud tasumäära kasutav isik majandab energiatõhusalt ega raiska energiat,
peab eelnõu kohaselt isiku energiajuhtimissüsteem seda ka võimaldama. Üheks võimaluseks
tagada, et isiku energiajuhtimissüsteem tagab tõhusa energiakasutuse, on sertifitseerida see
vastavaks standardi ISO 50001 nõuetele. Selliselt sertifitseeritud isik kasutab elektrienergiat
maksimaalselt tõhusalt ning seeläbi on tagatud, et kõnealune meede ei soodusta energia
raiskamist.
Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi.
Paragrahv 592
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 41-410. Lisatud lõiked reguleerivad taastuvenergia tasu
diferentseerimise tehnilist poolt ja nõudeid madalama määraga maksustatud isikutele.
Lõige 41 sätestab võimaluse eristada taastuvenergia tasu kogumisel elektrienergia suurtarbijaid
ülejäänud tarbijatest. Antud kontekstis on suurtarbijad isikud, kelle aastane elektrienergia
tarbimine on üle 10 GWh. Sätte järgi maksustatakse lõikes nimetatud nõuetele vastava isiku
elektrienergia tarbimine taastuvenergia tasuga, mis moodustab üldisest tasust 15%. Kui üldine
tasu on näiteks 10 €/MWh, moodustab kõnealuste tarbijate taastuvenergia tasuks 1,5 €/MWh.
15% nõue tuleneb suunistest (vt suuniste p 188).
Vähendatud tasumäärale kvalifitseerub eelnõu kohaselt isik, kelle aastane elektrienergia tarve
on vähemalt 10 GWh, kelle energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastab
standardile EVS-EN ISO 50001 või standardile samaväärsetele nõuetele) ning kelle
põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja.
2020. a andmete järgi on 10 GWh ja rohkem elektrienergiat tarbivaid isikuid ca 73, kelle aastane
tarbimine on ca 2100 GWh. 10 GWh piir on optimaalne suurinvesteeringute ligimeelitamiseks
ning ühtlasi mõistlik piir selleks, et teistele tarbijatele taastuvenergia tasu liiga aeglaselt ei
langeks.
Nõue rakendada energiajuhtimissüsteemi tuleneb vajadusest tagada soodusmääraga
maksustatud tarbijatel võimalikult kõrge energiatõhusus. Ei oleks õige soodustada
diferentseeritud tasu määraga elektrienergia raiskamist. Vastavust saab tõendada näiteks läbi
selle, et isiku energiajuhtimissüsteem sertifitseeritakse vastavaks standardile EVS-EN ISO
50001. Nimetatud standardi vastu sertifitseeritud energiajuhtimissüsteem annab parima
kindluse, et soodusmäära kasutaja energiatarbimine on maksimaalselt energiatõhus. Standardi
EVS-EN ISO 50001 üldandmed on Eesti Standardikeskus MTÜ veebilehel avalikult
kättesaadavad. Ühtlasi kasutavad nimetatud standardile vastavat juhtimissüsteemi mitmed
energiaintensiivset tarbijad, et kvalifitseeruda ATKEAS § 66 lõikes 121 nimetatud
soodusaktsiisimäära kasutajaks.
6
Viide suuniste lisas 3 toodud põhitegevusalale on oluline riigiabi suuniste nõuete tõttu. Nimelt
on suuniste kohaselt võimalik rakendada tasu soodusmäära vaid nendele isikutele, kelle
põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja (vt suuniste p 185).
Lõige 42 klassifitseerib tasu diferentseerimise riigiabina. Sellise skeemi rakendamiseks on vaja
küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi
suuniseid.
Lõige 43 käsitleb soodusmäära taotlemise tehnilist poolt. Soodusmäärale kvalifitseerumiseks
peab isik vastavasisulise taotluse Elering AS-ile esitama. Taotlusele tuleb lisada vajalik
dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 41 nimetatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab
soodusmäära taotlev isik volitama võrguettevõtjat tutvuma isiku elektrienergia
tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. See võimaldab võrguettevõtjal kontrollida isiku
aastast tarbimismahtu ning seeläbi veenduda perioodiliselt, et isikul on jätkuvalt õigus
soodusmäära rakendamisele.
Lõike 44 järgi kontrollib Elering AS isiku esitatud taotluse alusel, kas isik vastab lõikes 41
toodud tingimustele ning kas isikule saab rakendada soodusmäära. Otsuse peab võtma vastu
kahe kuu jooksul hetkest, mil taotlus nõuetekohaselt esitati. Otsusest antakse teada nii taotlejale
kui ka võrguettevõtjale või liinivaldajale, kelle võrgust elektrienergiat tarbitakse. Selle otsuse
järgi saab võrguettevõtja või liinivaldaja väljastada edaspidi arveid taastuvenergia tasu
maksmise kohta soodusmäära alusel.
Lõige 45 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut esitama võrguettevõtjale või
liinivaldajale iga aasta 1. veebruariks dokumendid tõendamaks, et isiku energiajuhtimissüsteem
jätkuvalt tagab energia tõhusa kasutamise ning isiku põhitegevusala on jätkuvalt suuniste lisas
3 nimetatud tegevusalade hulgas. See võimaldab tasu nõudjal selgitada välja, kas soodusmäära
rakendav isik vastab lõikes 41 nimetatud nõuetele.
Lõige 46 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut andma Elering AS-ile viivitamatult teada,
kui ta ei vasta enam lõikes 41 nimetatud nõuetele.
Lõige 47 sätestab, et isiku õigus soodusmäära rakendamisele lõpeb hetkest, mil ta ei vasta lõikes
41 sätestatud tingimustele. See tähendab, et juhul, kui isik teatab Elering AS-ile, et ta ei vasta
enam seaduses toodud soodusmäära eeldustele või kui Elering AS avastab nõuetele
mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 43 kohaselt saadud volituse alusel või lõike 45
alusel, on Elering AS-il alus soodusmäära rakendamise lõpetamiseks alates hetkest, mil isik
nõuetele ei vastanud. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab
soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täismääras
hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud.
Lõike 48 kohaselt peab põhivõrguettevõtja andma soodusmääraga maksustatud isikule ning
tema võrguettevõtjale või liinivaldajale koheselt teada, kui isik enam ei kvalifitseeru lõikes 41
nimetatud soodusmäärale (nt tema aastane tarbimine on alla 10 GWh). Sellisel juhul tuleb
isikule rakendada tarbitud elektrienergia eest tavalist taastuvenergia tasu.
7
Lõike 49 järgi peab põhivõrguettevõtja viivitamatult teavitama isikut otsusest edaspidi jätta
rakendamata isikule soodusmäära, kui isik ei vasta lõikes 41 nimetatud nõuetele.
Lõige 410 sätestab riigiabi nõuetest tulenevad kitsendused isikule, kes ei tohi kõnealust toetust
saada. Näiteks kui isik ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsusega pandud ebaseadusliku ja
siseturuga kokkusobimatu abi tagastamise kohustust, ei tohi see isik taastuvenergia tasu
madalamat määra kasutada.
Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist.
Eelnõu jõustub alates 2023. aasta 1. jaanuaril, et tagada, et taastuvenergia tasu diferentseerimise
tõttu ühegi tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud tasemega
ei tõuseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi
suunistega 2014-2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016). Enne
eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane
riigiabi andmist võimaldav otsus. Selleks esitas eelnõu algataja 2020. aasta 30. novembril
Euroopa Komisjonile läbi keskkonna SANI2 riigiabi osutamise eelteatise (SA.59828).
6. Seaduse mõjud
Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes
lähiriikidega läbi kulutaseme vähendamise.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Muudatusega kaasneb eeldatavalt uute ja kõrgemapalgaliste töökohtade teke, mis suurendab
otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. 2020. a septembrikuu seisuga on EAS-i
välisinvesteeringute portfellis 11 ettevõtet, mille puhul üheks oluliseks teguriks on
elektrienergia lõpphind. Kokku looks need ettevõtted investeeringuotsuse tegemisel ca 630 uut
töökohta. Eeldades, et keskmine leibkond on 3 liikmeline, siis need töökohad tähendaks 1890
inimese sotsiaalse olukorra paranemist. Parem sotsiaalne kaitse toob pikemas perspektiivis
kaasa loodetavasti ka positiivse mõju demograafiale. 70 GWh elektrienergia tarbimise kasv
elektrisüsteemis tähendab võrguteenuse vähenemist ca 1%.
Muudatuse jõustumise järgselt ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu
koostamise ajal kehtinud määraga ei tõuse (joonis 3).
8
Joonis 3. Taastuvenergia tasu dünaamika prognoos 2021-2030
Mõju majandusele
Muudatus mõjutab otseselt 73 ettevõtte majanduslikku olukorda ja konkurentsivõimet.
Lähiriigid on juba vähendanud suurtarbijate taastuvenergia tasu, mistõttu on Eesti suurtarbijad
võrreldes naaberriikides tegutsevate suurtarbijatega halvemas konkurentsipositsioonis. Läbi
vähenenud taastuvenergia tasu paraneb selliste ettevõtjate konkurentsivõime rahvusvahelisel
turul. Nendest ettevõtjatest on eelnõu koostajale teadaolevalt kuni viis ettevõtjat, kelle
energiajuhtimissüsteem vastab ISO-50001 standardile. Teised ettevõtjad peavad tegema
täiendavaid pingutusi, et vähendatud tasule kvalifitseeruda. Lisaks mõjutab muudatus uute
investeeringute kaasamise võimalusi. Septembri seisuga on EAS-il ootel 11 projekti, mille
puhul on üheks oluliseks faktoris elektrihind. Kui kõik need projektid realiseeruks tuleks Eesti
majandusse 447 mln € ja loodaks 630 uut töökohta. 1500-eurose kuupalga pealt genereerib riik
aastas ca 10 tuhat eurot tööjõumakse. Seega piisaks juba 150-250 loodud või säilitatud
töökohast, et diferentseerimine sotsiaalmajanduslikult end ära tasuks. Kaudse laekumisena
lisanduvad raskeveokimaksud, sadamatasud, kütuseaktsiis, raudteetasud. Lisaks väheneb
suurenenud tarbimise tõttu võrgutasu kõigile. 70 GWh uut tarbimist tähendab 1% võrgutasu
langust kõigile teistele tarbijatele. Samas mahus suurenenud tarbimine vähendaks ka
taastuvenergia tasu tarbijaskonnale, kuid see vähenemine sõltub suuresti tasu eelarvest. Näiteks
2020. a tasu eelarve järgi tähendaks 70 GWh tarbimise lisandumine taastuvenergia tasu
vähenemist ca 0,8%.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust
taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise
(nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa energiasäästu motivatsiooni
suurenemise. Efektiivsem energiakasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale.
9
Lisaks tuleb arvestada, et oma energiajuhtimissüsteemi vastavusse viimine standardiga ISO
50001 ei ole tõenäoliselt jõukohane kõigile käesoleva eelnõu skoobis olevatele isikutele.
Nõuete täitmine tähendab lisaks sertifitseerimise kuludele (kuni 10 000 € aastas) ka vajalikke
investeeringuid. Need kulud aga ei pruugi olla kõigi ettevõtjate jaoks väiksemad kui
potentsiaalne tulu taastuvenergia tasu vähendamisest. Seega arvestades, et Eestis on ettevõtjaid
üle 50 tuhande, on mõju ulatus siiski väike.
Mõju regionaalarengule
Regionaalarengule omab seadusemuudatus tugevat positiivset mõju. Enam kui pooled
võimalikud investeeringud tehtaks Ida-Virumaa piirkonda elavdades sealset majandust.
Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab
piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute tasakaalustumist.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja
erinevate lubade menetlemisega kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid.
Muudatused suurendavad ennekõike Elering AS ning võrguettevõtjate halduskoormust. Isikute
vastavust käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele tuleb kontrollida ning nendele vastavust tuleb
ka tõendada. Siiski on võimalik jätta halduskoormuse kasv minimaalseks, võimaldades näiteks
tarbimismahtude automaatset tõendamist läbi kaugloetavate arvestite. Ühtlasi tuleb arvestada,
et kohalikud omavalitsusüksused ei vaja kõnealuste muudatuste raames täiendavaid koolitusi,
sest planeeritult kasvab üksustele tuttavate kohustuste hulk. Vastavaid ehituslube jms on
üksused ka enne käesolevat muudatust väljastanud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid,
ühtlasi ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud.
8. Rakendusaktid
Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaja eesmärk on tagada, et kõigile
tarbijatele ei suurene taastuvenergia tasu võrreldes 2020. aastaga. Seadus jõustub pärast riigiabi
loa saamist ja eelteatise esitamist. Kui eelnõu jõustuks enne 2023. aastat, võib taastuvenergia
tasu teistele tarbijatele kujuneda suuremaks kui 2020. a tasu. Kui eelnõu jõustumine aga hilineb,
seab see käesolevast eelnõust potentsiaalselt võitvad tarbijad jätkuvalt halvemasse
konkurentsipositsiooni kui naaberriikide tarbijad.
10
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu väljatöötamisele eelnes huvigruppidega konsulteerimine. Kuigi ettepanekuid teinud
huvigrupid eelistanuks taastuvenergia tasude diferentseerimist 2021. aasta keskpaigast, ei ole
selline muudatus tarbijatele taastuvenergia tasu tõusu vältimata võimalik enne 2023. aastat.
Näiteks 2022. aastast algav diferentseerimine nõuaks täiendavaid vahendeid summas üle 20
miljoni euro.
Seaduseelnõu kooskõlastati läbi eelnõude infosüsteemi EIS Rahandusministeeriumiga ning
saadeti ettepanekute esitamiseks Elering AS-ile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu
märkustega, märkuste tabel on lisatud seletuskirjale. Teisel kooskõlastusringil esitas
Justiitsministeerium ettepanekuid ja märkuseid. Nimetatud märkustega on täies ulatuses
arvestatud.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ …. 2021
11
Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa
Ettepanekute tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
2 1 2
1. Eelnõu § 1 (§ 59 uus lõige 4 punkt 3, lõige 4 ) ja Teadmiseks võetud
§ 2: viidatud on Euroopa Komisjoni keskkonna- ja
energiaalase riigiabi suunistele. Juhime tähelepanu,
et nimetatud suuniste kehtivust pikendati kuni
31.12.2021, kuid alates 1.01.2022 hakkavad
kehtima uued riigiabi suunised, mille kohta ei ole
Euroopa Komisjon veel eelnõu avaldanud – eelnõu
on plaanis avaldada 2021. a teises kvartalis.
Seetõttu ei ole selge, kas Euroopa Komisjon saab
teha otsuse vanade suuniste alusel
elektrituruseaduse muudatuste kohta, mis hakkavad
kehtima alates 1.01.2023. See selgub Euroopa
Komisjoni riigiabi loa taotluse menetlemise käigus;
2. Eelnõu §-i 1 (näiteks § 592 uude lõikesse 41 või Arvestatud. Eelnõule lisatud uus
eraldi lõikena) tuleb lisada tingimus, et abi ei tohi lõige 410.
anda isikutele, kes on raskustes või kellel on
täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks
tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus –
sarnaselt elektrituruseaduse § 591 lõike 2
punktidele 6 ja 7;
3. Eelnõusse tuleb lisada tagasinõude säte, kui Mittearvestatud. Käesolev
tagantjärele selgub, et isik ei vasta eelnõu § 592 eelnõu jõustub 1.01.2023. Selle
lõikes 41 sätestatud tingimustele. Juhime järgi on KonkS muutused enne
tähelepanu, et kui tegemist on ebaseadusliku või eelnõu jõustumist vastu võetud.
väärkasutatud riigiabiga, peab selle abi saajalt Seetõttu ei ole vaja eelnõusse
tagasi nõudma viivitamata ning koos intressidega. lisada toetuse tagasinõudmist
Juhul, kui planeeritavad konkurentsiseaduse käsitlevaid sätteid.
muudatused ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise
osas jõustuvad enne käesoleva eelnõuga
kavandatavaid muudatusi, võib vastavad sätted
eelnõu menetlemise käigus välja jätta;
4. Nii eelnõus kui seletuskirjas viidatakse keskkonna- Mittearvestatud. Nii suunised
ja energiaalase riigiabi suuniste lisale 3. Soovitame kui selle lisa 3 on avalikud.
väljavõtte sellest lisast lisada seletuskirjale, et oleks Nende dubleerimine seletuskirjas
ülevaade sektoritest, mille puhul võib ei ole otstarbekas.
taastuvenergia tasu vähendada.
5. Seletuskirja osas 3 (lk 5 alt teises lõigus) on Arvestatud. Seletuskirja
viidatud alternatiivina 0,5%-le ettevõtja vastavalt muudetud.
kogulisandväärtusest (keskkonnakaitse- ja
energiaalase riigiabi suuniste p 189). Palume
kaaluda, kas see viide on asjakohane, kuna sellist
tingimust ei ole eelnõus toodud.
6. Seletuskirja osas 5 palume täpsustada, et riigiabi Arvestatud. Eelteatis on esitatud
eelteatis esitatakse Euroopa Komisjonile lähiajal 30.11.2020, seletuskirja on
(seisuga 30.11.2020 on eelteatis veel vastava infoga täiendatud.
Rahandusministeeriumis ülevaatamisel).
Justiitsministeerium
7. Palume kaaluda, kas seaduseelnõu seletuskirja Arvestatud. Seletuskirja
sissejuhatavas osas märgitud siht vähendada vastavalt täiendatud.
elektrienergia lõpphinda kõigile
tarbijagruppidele peaks sisaldama ka olulist
täpsustust, mille kohaselt langeks hind teistest
tarbijagruppidest rohkem siiski elektrienergia
suurtarbijatele. Ka järgnev lause, mis räägib
hinna diferentseerimisest ei täpsusta sõnaselgelt
nimetatud asjaolu.
8. Seletuskirja mõjude osa joonisel 3 on esitatud Arvestatud. Seletuskirja
taastuvenergia tasu dünaamika. Selgituses on vastavalt täiendatud.
väljendatud, et muudatuse jõustumise järgselt
ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu
võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud
määraga ei tõuse. Siiski nähtub jooniselt, et
nimetatud tasu kõigi tarbijate jaoks ikkagi pärast
aastat 2025 tõuseb, seejuures peaaegu 2020.
aastaga võrreldavale tasemele. Palume
seletuskirja täpsustada ja nimetatud tasu tõusu
selgitada.
9. Seletuskirja majandusmõjude analüüsis Arvestatud. Eelnõu vastavalt
viidatakse, et eelnõu mõjutab otseselt 61 täiendatud.
ettevõtja majanduslikku olukorda. Selgitusest ei
nähtu, kas kõigi 61 ettevõtja
energiajuhtimissüsteem käesoleval ajal vastab
ikkagi energiatõhususe nõuetele või tuleb see
alles vastavusse viia. Viimane asjaolu võib
tähendada koormust osadele nimetatud
ettevõtjatest, mis vajaks sel juhul ka märkimist.
Palume seletuskirja täiendada.
10. Mõju ulatust elu- ja looduskeskkonnale on Arvestatud. Eelnõu vastavalt
seletuskirjas hinnatud väikeseks, kuna Eestis on täiendatud.
2
ettevõtjaid üle 50 000. Samas on eelnõuga
otseselt mõjutatavad ettevõtjad siiski
elektrienergia suurtarbijad, kelle aastane
tarbimine 2019. a andmetel oli seletuskirja järgi
1750 GWh. Kuna 2021. a tarbimisprognoos on
nt 8607 GWh ehk mainitud otsese sihtrühma
tarbitud energia näol oleks tegu märkimisväärse
osaga Eesti elektrienergia kogutarbimisest, siis
tekib küsimus, kas mõju ulatuse väikseks
hindamine just sihtrühmast lähtuvalt on ikka
õigustatud. Mõju ulatuse saab väikseks lugeda
pigem seetõttu, et eelnõuga luuakse ettevõtjaile
võimalus, mitte kohustus soodusmäära kasutada,
mis eeldaks selleks siis ka vajalike nõuete
täitmist. Palume seletuskirja täpsustada.
11. Eelnõu seletuskiri mainib küll mitmeid kordi Arvestatud. Eelnõu vastavalt
võimalikke tulevikuinvesteeringuid, mida täiendatud.
eelnõu muudatused toetaksid, kuid samas on
jäänud märkimata, kas muudatustel on
mingisugune regionaalne või majanduslik mõju
tulenevalt eelnõu otseseks sihtrühmaks
hinnatavast 61 elektrienergia suurtarbijast ja
nende muudatuste järgsest käitumisest või
elektritarbimisest. Palume seletuskirja
täiendada.
12. Palume esitada seletuskirjas kokkuvõte selle Arvestatud. Eelnõu vastavalt
kohta, kas eelnõu muudatused pigem täiendatud.
kasvatavad, kahandavad või jätavad
halduskoormuse ettevõtjaile samaks. Kuna
soodusmäärade rakendamine eeldab teatavat
hulka uusi kohustusi (nt soodusmäära nõuetele
vastavuse kontrollimine jne) ka nt
põhivõrguettevõtjale, võrguettevõtjatele ning
liinivaldajatele, siis palume mõjude osas ka seda
asjaolu arvesse võtta. Eelduslikult on tegemist
üsnagi regulaarse kontrollivajadusega, mis
suurendab mingil määral võrguettevõtjate
halduskoormust.
13. Seaduseelnõu seletuskiri huvirühmade Arvestatud. Eelnõu vastavalt
kaasamise või nende arvamuse küsimise kohta täiendatud.
mingeid viiteid ei tee, samas viidatakse otseselt
Eesti ettevõtjate väiksemale
konkurentsivõimele. Palume seletuskirja punktis
10 välja tuua, kas eelnõu koostamisel küsiti
ettevõtjailt hinnanguid või arvamusi ja kui ei, siis
miks.
3
14. Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku Arvestatud. Eelnõu vastavalt
omavalitsuse üksuses võib ette näha täiendatud.
töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute
ja erinevate lubade menetlemisega kui
asutatakse uusi ettevõtteid. Sellega seoses võib
olla ka kohaliku omavalitsuse üksuse asutusi,
mille personal vajab koolitust. Palume
seletuskirjas täpsemalt analüüsida nii mõju
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldusele kui ka koolitusvajadust, sihtgrupi
suurust ja koolitusega kaasnevaid kulusid.
15. Palume arvestada ka eelnõusse jäljega tehtud Arvestatud. Eelnõu vastavalt
keelemärkusi, mis on lisatud käesolevale kirjale. täiendatud.
16. Palume seletuskirja täiendada lühidalt ja selge Arvestatud. Eelnõu vastavalt
põhjendusega, miks on eelnõu teemast tulenevalt täiendatud.
sisuliselt kiireloomuline ja VTK ka seega
koostamata.
17. Kui eelnõu on vaja vastu võtta teatud Arvestatud. Eelnõu vastavalt
tähtpäevaks, peab seda märkima ja põhjendama. täiendatud.
Tuleb ka nimetada, milliseid ebasoovitavaid
tagajärgi põhjustab see, kui eelnõu ei jõuta
seletuskirjas põhjendatud aja jooksul menetleda
ja jõustumine seega hilineb.
18. Kõik normitehnilised märkused. Arvestatud. Eelnõu vastavalt
muudetud.
4
EELNÕU
09.02.2021
Elektrituruseaduse täiendamise seadus
§ 1. Elektrituruseaduse § 592 täiendatakse lõigetega 41–410 järgmises sõnastuses:
„(41) Elektrienergia tarbija ja otseliinist elektrienergiat tarbiv isik võib käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel taotleda enda suhtes määra rakendamist,
mis moodustab 15 protsenti samas lõikes nimetatud kilovatt-tunnipõhisest kulust, kuid mitte
vähem kui 0,0015 eurot tarbitud elektrienergia kilovatt-tunni kohta, kui isiku:
1) lõikes 43 nimetatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud ja prognoositav järgneva 12 kuu
elektrienergia tarve on vähemalt 10 gigavatt-tundi;
2) rakendatud energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa tarbimise;
3) põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi
suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1–55) 3. lisas esitatud nimekirja.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine isiku suhtes on riigiabi
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse
Euroopa Komisjoni teatise „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“
ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
(4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamiseks esitab isik
põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud
nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse
§-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormis.
(4⁴) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud
tingimustele ning teeb otsuse isiku suhtes samas lõikes nimetatud määra rakendamise kohta
kahe kuu jooksul lõikes 43 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Põhivõrguettevõtja teavitab määra rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega
ühendatud võrguettevõtjat või liinihaldajat. Määra rakendatakse otsuse tegemisele järgnevast
kalendrikuust alates.
(4⁵) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, esitab
põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tal on täidetud
sama lõike punktid 2 ja 3.
(4⁶) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, teavitab
põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele.
(4⁷) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra lõpeb hetkel, kui ta
ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele.
(4⁸) Kui põhivõrguettevõtja saab käesoleva paragrahvi lõikes 46 sätestatud teavituse või
tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 41 nimetatud määra, ei vasta enam samas
lõikes sätestatud tingimustele, teeb ta otsuse isiku suhtes lõikes 41 nimetatud määra
rakendamise lõpetamise kohta. Põhivõrguettevõtja määrab otsuses aja, millest alates
rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia
ühe kilovatt-tunni kohta.
(4⁹) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 48 nimetatud otsusest viivitamata
isikut, kelle suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega
ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.
(410) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra ei rakendata isikule, kes on raskustes olev
isik Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja
ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses või kes ei ole täitnud Euroopa
Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi
tagasimaksmise kohustust.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „….“…………………..2021. a
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ ………………..2021. a
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu kokkuvõte
Käesoleva eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni
rahvusvahelisel turul ning loob võimalused täiendavateks investeeringuteks
energiamahukatesse sektoritesse. Ühtlasi loob eelnõu kõik eeldused kõigi lõpptarbijate elektri
lõpphinna vähendamiseks – potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia
eelarvesse panustajate suurenemist kui seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks. Näiteks
70 GWh tarbimise kasv vähendab taastuvenergia tasu ca 0,8% ning võrguteenuse hinda ca 1%
võrra.
Eelnõuga võimaldatakse alates 2023. a 1. jaanuarist üle 10 GWh aastase elektrienergia
tarbimisega isikutel tasuda taastuvenergia tasu 15% ulatuses kogu tasu maksumusest. Näiteks
tasu 11,3 €/MWh juures kujuneb üle 10 GWh aastase tarbimisega isiku tasuks 15% sellest ehk
1,70 €/MWh. Seejuures peavad kõnealuste isikute energiajuhtimissüsteem tagama energia
võimalikult tõhusa tarbimise. Meetme alla kvalifitseeruvad isikud, kelle tegevusala kuulub
energeetika- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste lisas 3 nimetatud tegevuste hulka.
Eelnõu jõustub 2023. a 1. jaanuaril tingimusel, et sellel on riigiabi osutamise positiivne otsus
Euroopa Komisjonilt. Vastav eelteatis on esitatud Euroopa Komisjonile 2020. aasta novembris.