dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektrituruseaduse täiendamise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. veebruar 2021
Viit
2-2/17-0040/899
Registreeritud
12. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/17-0040
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-217-0040899 12.02.2021 Väljaminev kiri.asice1445 KB

Sisu (failidest)

Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu sihiks on vähendada elektrienergia lõpphinda lühi- ja pikaajaliselt kõigile tarbijagruppidele. Käesoleva eelnõuga diferentseeritakse taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel. Täienduse tulemusena luuakse regulatsioon, mis võimaldab elektrienergia tänastel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2023. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Eelnõu koostamisel kogutud info kohaselt võimaldab selline soodustus mitte ainult parendada tänaste suurtarbijate konkurentsipositsiooni vaid võimaldab ka uutel tarbijatel Eestis tegevust alustada. Suurem tarbimine tähendab seejuures võimalust vähendada võrguteenuse hinda. Sellest tulenevalt loob kõnealune täiendus kõigile tarbijagruppidele täiendava võimaluse elektri lõpphinda vähendada. Eelnõu on ette valmistanud, keeletoimetuse teinud ja seletuskirja koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347; [email protected]) ja energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (625 6359; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 30.06.2020, 28). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Eesti elektrienergia lõpphind suurtarbijatele on lähiriikidega võrreldes nõrgemas konkurentsipositsioonis (vt joonis 1 ja 2). Elektri lõpphind on eriti oluline Eestisse suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast. Näiteks 2020. aasta oktoobrikuu seisuga on EAS-il töös 10 uut investeeringut või laiendust, mille realiseerumisel on üheks oluliseks komponendiks elektrihind. Kokku on investeeringute maht ca 500 mln eurot. 1 Elektrienergia lõpphind on lähiriikidel samuti olulise tähelepanu all. Näiteks Läti Vabariigi Valitsus on oma 12.10.2020 kabinetiistungil otsustanud1, et elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 mln €, 2022. a ca 32 mln € ja 2023. a ca 21,5 mln € elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu vähendamisse. Eeltoodut arvesse võttes on kasulik ka Eestil astuda samme, et parendada oma konkurentsipositsiooni elektrienergia suurtarbijate osas. Käesoleva eelnõu eesmärk on suurendada suurtarbijatele elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega. Elektrienergia lõpphinna olulise komponendina moodustab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise toetusskeemi rahastamise tasu kuni 15%. Kõrge osakaal lõpphinnast võrreldes lähiriikidega muudab Eesti elektrienergia lõpphinna nendega võrdluses kallimaks. See omakorda vähendab Eesti konkurentsivõimet energiamahukate (ja kõrget lisandväärtust loovate) tööstusinvesteeringute tegijate jaoks. Tänases majandusolukorras peab riik kiirelt looma regulatiivse kindluse ettevõtjate toetamiseks. Käesoleva eelnõuga vähendatakse elektrienergia tarbijate kulu taastuvenergia tasu maksmisel, mis omakorda panustab soodustustest kasu saavate isikute konkurentsivõime parendamisse. Seetõttu on eelnõu väljatöötamine kiireloomuline ning eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK). Ühtlasi anti Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. aasta 13. oktoobri majandusarengu komisjoni2 istungite tulemusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks 2021. aasta alguseks taastuvenergiatasu diferentseerimist käsitlev eelnõu ette valmistada. Eeltoodust tulenevalt ning kuivõrd eelnõu väljatöötamisele ja 3. septembri 2020. a istungile eelnes konsultatsioon asjakohaste ettevõtjate ning neid koondavate katuseorganisatsioonidega, ei ole käesolevale eelnõule koostatud ka VTK-d. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eesti põhilised konkurendid välisinvesteeringute saamisel ja ka olemasolevate ettevõtjate omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate potentsiaalsed asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani. Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse osakaaluga riigid nagu Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele sisse viinud erisusi. Nii ulatub näiteks Lätis taastuvenergia tasu soodustus elektrointensiivsetele tarbijatele, kes investeerivad soodustusega säästetud summa energiatõhususse, 85%-ni. 1 Väljavõte Läti Vabariigi Valitsuse 12.10.2020 kabinetiistungi otsustest - https://likumi.lv/doc.php?id=317922&version_date=14.10.2020 2 https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-majandusarengu-komisjon-arutas-eesti-aridiplomaatia-edusamme 2 Regiooni riikide konkurentsis on Eestis elektrihinnale lisanduvad riigi poolt reguleeritavad tasud ja maksud nii keskmise tarbimisega ettevõtte kui ka suure tarbimisega ettevõtte jaoks suuruselt teisel kohal (Joonis 1). Allolev tabel ei kajasta soodustusi. Joonis 1. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 2-20 GWh 2019. a € MWh kohta Läti Eesti Leedu Soome Rootsi 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Rootsi Soome Leedu Eesti Läti Võrgutasu 9,2 9,7 20,3 16,9 17,1 Taastuvenergiatasu 3,4 0 9 10,4 17,1 Võimsustasu 0 0,1 0 0 0 Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,3 4,1 0 Muud maksud 0 0 0 0 1,1 Riigi poolt reguleeritavad maksud ja 13,1 16,7 29,6 31,4 35,3 tasud kokku Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis antud tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 4,1€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub keskkonnaga seotud tasude real. Samas annavad erinevad allikad erinevat infot riikide energiamaksude osas, kuna kasutusel on väga palju erisusi. Kui lähtuda Euroopa Komisjoni energia direktoraadi andmetest3 on Läti aktsiis äritarbijale 1,01 € ja Leedu 0,52 € MWh kohta (Tabel 1). Eesti aktsiis on 4,47 €/MWh, ümardatuna 4,5 €/MWh. Energiaintensiivsete tarbijate aktsiisimäär on Eestis siiski 0,5 €/MWh. Soome aktsiis on 7,03 €/MWh tööstustarbijale, kaevandustele, andmekeskustele ja põllumajandussektorile. Tabel 1. Aktsiisimäärad naaberriikides €/MWh Riik Aktsiisimäär Märkused äritarbijale € MWh Eesti 4,47 Elektrointensiivsele 0,5 €/MWh, perioodil 01.05.2020–30.04.2022 vähendatud määr kõigile 1€ MWh kohta. Läti 1,01 Kodutarbijal sama määr. Soodustus raudteele 3 https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/taxation/excise_duties/ene rgy_products/rates/excise_duties-part_ii_energy_products_en.pdf 3 Leedu 0,52 Erisusi pole, kodutarbija maksab 1,01€ MWh kohta Soome 7,04 Antud vähendatud määr rakendub tööstusele, andmekeskustele, põllumajandusele. Kodutarbija maksab 22,53 € MWh kohta Rootsi 0,46 Kodutarbija maksab 32,67 € MWh kohta Allikas: https://ec.europa.eu/taxation_customs/tedb/splSearchForm.html Sarnane on seis ka suurema elektritarbimise puhul, kus Eesti hinnatase kõiki komponente arvestades on oluliselt kõrgem kui Soomes või Rootsis (Joonis 2). Joonis 2. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 70-150 GWh 2019 €/MWh kohta Eesti Läti Leedu Soome Rootsi 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Rootsi Soome Leedu Läti Eesti Võrgutasu 8 9,2 15,8 10,4 17,5 Taastuvenergiatasu 3,4 0 9,1 17,1 10,4 Võimsustasu 0 0,1 0 0 0 Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,5 0 3,4 Muud maksud 0 0 0 0,9 0 Riigi poolt reguleeritavad maksud ja 11,9 16,2 25,4 28,4 31,3 tasud kokku Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis antud tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 3,4€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub keskkonnaga seotud tasude real. Aastaks 2040 ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur tööstuste elektritarbimise kasvu ca 50%4. See näitab, kuidas järjest olulisem on elektrihind tootmispiirkonna valikul. Eestit mõjutab rohkem robotiseerimise trend, mille tulemusena hakkab tulevikus tootlikkuse kasv tulema pigem automatiseerimisest ning see toob endaga kaasa ka suuremad elektrikulud, kuna robotid vajavad rohkem energiat. EASi Välisinvesteeringute keskuse portfellis olevatest ettevõtetest on oma investeerimisotsuse energiatarbimise hinna tõttu ootele pannud kokku 7 ettevõtet, kelle aastane elektritarbimine on vähemalt 10 GWh ning koguinvesteeringute maht Eestisse ulatub 420 miljoni euroni. Viimastel kuudel on lisandunud näiteks Saksamaa tööstusettevõte, mis looks 150 töökohta, investeeriks 20-40 mln € ja tarbiks elektrit 10+ GWh. Kokku 30 töökohta, 45 mln € investeeringuid ja min 10 GWh elektritarbimist. Lisaks on Eestis mitmeid suuri ettevõtteid, kel on plaanis 4 https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2019/electricity 4 laienemist/investeeringud energiatõhususse. Näiteks tööstusettevõtja Lääne-Virumaal plaanib investeeringuid mahuga 150+ miljonit (aastane tarbimine hetkel 220 GWh), puidutööstus Viljandimaal 5+ miljonit eurot (aastane tarbimine 7 GWh), metallitööstus Tartumaalt 20 miljonit eurot (aastane tarbimine 8,3 GWh), mööblitehase ehitus Pärnumaal 30 miljonit eurot. Kõik eelpool nimetatud ettevõtted on regioonides ühed suurimad tööandjad ja majandusse panustajad ning seetõttu on oluline riigi poolt teha hoogustavaid tegevusi nende konkurentsivõime tagamiseks ja tegevuse jätkamiseks Eestis. Taastuvenergia tasu Taastuvenergia tasu on Eesti elektri- ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering AS-i tarbijatelt kogutav tasu, mille tase 2020. aastal on kõigile tarbijatele 11,3 €/MWh (lisandub käibemaks). Tasust subsideeritakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist aastas ca 100 mln € ulatuses. Toetusperiood tootja kohta on 12 aastat. Alates 2022. aastast hakkab taastuvenergia tasu tänu suuremate toetuse saajate väljakukkumisele järk-järgult vähenema. Toetusskeemi tulemusena on Eestis 2020. aasta kolme esimese kvartali kokkuvõttes taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia tarbimisest olnud üle 22%. Eesti 2030 eesmärgiks on saavutada taastuvelektri osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises 42%5. See tähendab taastuvelektri osatähtsuse suurenemist 2018. aasta 19,7%-lt 40%-ni 2030. aasal. Uued taastuvelektri tootmisseadmed saavad toetust vähempakkumiste-põhiselt. Seetõttu suureneb taastuvenergia tasu pärast olulist langust aastal 2025/2026 – uute vähempakkumiste tõttu on oodata taastuvenergia toetusskeemi eelarve suurenemist, mis omakorda nõuab ka tarbijatelt pärast 2025. a suuremat panust kui 2025. a prognoos ette näeb. Siiski tuleb toonitada, et tegemist on prognoosiga, mis pigem arvestab vähempakkumise võitjale kõrgemat toetusmäära. Kokkuvõtvalt sõltub kõik tootmisprojektide arendustingimustest ning elektrituru väljavaadetest. Taastuvenergia tasu on võimalik tulenevalt Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (edaspidi suunised)6 (peatükk 3.7.2) kohaselt erinevate tarbijate lõikes diferentseerida. Võttes arvesse asjaolu, et tasu on lähiajal vähenemas, on taastuvenergia tasu suurtarbijatele võimalik vähendada nii, et teiste tarbijate jaoks taastuvenergia tasu ei suureneks. Veelgi enam, juhul kui taastuvenergia tasu diferentseerimise tulemusena tulevad Eestisse uued tööstusinvesteeringud, siis nende poolt lisanduv tarbimine vähendab nii taastuvenergia tasu kui ka võrgutasu kõigile teistele tarbijatele. 70 GWh tarbimise lisandumist vähendab võrgutasu ca 1% ning taastuvenergia tasu ca 0,8%. Suuniste kohaselt on võimalik vähendada taastuvenergia tasu sellistele ettevõtjatele, kes kuuluvad suuniste lisas 3 toodud sektoritesse. Samuti peab sellise tarbija osakaaluks taastuvenergia tasus jääma vähemalt 15% üldisest tasemest (suuniste p 188). Ehk kui üldine 5 Riiklik energia- ja kliimakava 2030, joonis 2 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 6 Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOC_2014_200_R_0001&from=ET 5 tase on 10 €/MWh, peab soodustariifi rakendav isik kandma sellest vähemalt 15% ehk 1,5 €/MWh. Tagamaks, et vähendatud tasumäära kasutav isik majandab energiatõhusalt ega raiska energiat, peab eelnõu kohaselt isiku energiajuhtimissüsteem seda ka võimaldama. Üheks võimaluseks tagada, et isiku energiajuhtimissüsteem tagab tõhusa energiakasutuse, on sertifitseerida see vastavaks standardi ISO 50001 nõuetele. Selliselt sertifitseeritud isik kasutab elektrienergiat maksimaalselt tõhusalt ning seeläbi on tagatud, et kõnealune meede ei soodusta energia raiskamist. Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi. Paragrahv 592 Paragrahvi täiendatakse lõigetega 41-410. Lisatud lõiked reguleerivad taastuvenergia tasu diferentseerimise tehnilist poolt ja nõudeid madalama määraga maksustatud isikutele. Lõige 41 sätestab võimaluse eristada taastuvenergia tasu kogumisel elektrienergia suurtarbijaid ülejäänud tarbijatest. Antud kontekstis on suurtarbijad isikud, kelle aastane elektrienergia tarbimine on üle 10 GWh. Sätte järgi maksustatakse lõikes nimetatud nõuetele vastava isiku elektrienergia tarbimine taastuvenergia tasuga, mis moodustab üldisest tasust 15%. Kui üldine tasu on näiteks 10 €/MWh, moodustab kõnealuste tarbijate taastuvenergia tasuks 1,5 €/MWh. 15% nõue tuleneb suunistest (vt suuniste p 188). Vähendatud tasumäärale kvalifitseerub eelnõu kohaselt isik, kelle aastane elektrienergia tarve on vähemalt 10 GWh, kelle energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastab standardile EVS-EN ISO 50001 või standardile samaväärsetele nõuetele) ning kelle põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja. 2020. a andmete järgi on 10 GWh ja rohkem elektrienergiat tarbivaid isikuid ca 73, kelle aastane tarbimine on ca 2100 GWh. 10 GWh piir on optimaalne suurinvesteeringute ligimeelitamiseks ning ühtlasi mõistlik piir selleks, et teistele tarbijatele taastuvenergia tasu liiga aeglaselt ei langeks. Nõue rakendada energiajuhtimissüsteemi tuleneb vajadusest tagada soodusmääraga maksustatud tarbijatel võimalikult kõrge energiatõhusus. Ei oleks õige soodustada diferentseeritud tasu määraga elektrienergia raiskamist. Vastavust saab tõendada näiteks läbi selle, et isiku energiajuhtimissüsteem sertifitseeritakse vastavaks standardile EVS-EN ISO 50001. Nimetatud standardi vastu sertifitseeritud energiajuhtimissüsteem annab parima kindluse, et soodusmäära kasutaja energiatarbimine on maksimaalselt energiatõhus. Standardi EVS-EN ISO 50001 üldandmed on Eesti Standardikeskus MTÜ veebilehel avalikult kättesaadavad. Ühtlasi kasutavad nimetatud standardile vastavat juhtimissüsteemi mitmed energiaintensiivset tarbijad, et kvalifitseeruda ATKEAS § 66 lõikes 121 nimetatud soodusaktsiisimäära kasutajaks. 6 Viide suuniste lisas 3 toodud põhitegevusalale on oluline riigiabi suuniste nõuete tõttu. Nimelt on suuniste kohaselt võimalik rakendada tasu soodusmäära vaid nendele isikutele, kelle põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja (vt suuniste p 185). Lõige 42 klassifitseerib tasu diferentseerimise riigiabina. Sellise skeemi rakendamiseks on vaja küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi suuniseid. Lõige 43 käsitleb soodusmäära taotlemise tehnilist poolt. Soodusmäärale kvalifitseerumiseks peab isik vastavasisulise taotluse Elering AS-ile esitama. Taotlusele tuleb lisada vajalik dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 41 nimetatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab soodusmäära taotlev isik volitama võrguettevõtjat tutvuma isiku elektrienergia tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. See võimaldab võrguettevõtjal kontrollida isiku aastast tarbimismahtu ning seeläbi veenduda perioodiliselt, et isikul on jätkuvalt õigus soodusmäära rakendamisele. Lõike 44 järgi kontrollib Elering AS isiku esitatud taotluse alusel, kas isik vastab lõikes 41 toodud tingimustele ning kas isikule saab rakendada soodusmäära. Otsuse peab võtma vastu kahe kuu jooksul hetkest, mil taotlus nõuetekohaselt esitati. Otsusest antakse teada nii taotlejale kui ka võrguettevõtjale või liinivaldajale, kelle võrgust elektrienergiat tarbitakse. Selle otsuse järgi saab võrguettevõtja või liinivaldaja väljastada edaspidi arveid taastuvenergia tasu maksmise kohta soodusmäära alusel. Lõige 45 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut esitama võrguettevõtjale või liinivaldajale iga aasta 1. veebruariks dokumendid tõendamaks, et isiku energiajuhtimissüsteem jätkuvalt tagab energia tõhusa kasutamise ning isiku põhitegevusala on jätkuvalt suuniste lisas 3 nimetatud tegevusalade hulgas. See võimaldab tasu nõudjal selgitada välja, kas soodusmäära rakendav isik vastab lõikes 41 nimetatud nõuetele. Lõige 46 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut andma Elering AS-ile viivitamatult teada, kui ta ei vasta enam lõikes 41 nimetatud nõuetele. Lõige 47 sätestab, et isiku õigus soodusmäära rakendamisele lõpeb hetkest, mil ta ei vasta lõikes 41 sätestatud tingimustele. See tähendab, et juhul, kui isik teatab Elering AS-ile, et ta ei vasta enam seaduses toodud soodusmäära eeldustele või kui Elering AS avastab nõuetele mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 43 kohaselt saadud volituse alusel või lõike 45 alusel, on Elering AS-il alus soodusmäära rakendamise lõpetamiseks alates hetkest, mil isik nõuetele ei vastanud. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täismääras hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud. Lõike 48 kohaselt peab põhivõrguettevõtja andma soodusmääraga maksustatud isikule ning tema võrguettevõtjale või liinivaldajale koheselt teada, kui isik enam ei kvalifitseeru lõikes 41 nimetatud soodusmäärale (nt tema aastane tarbimine on alla 10 GWh). Sellisel juhul tuleb isikule rakendada tarbitud elektrienergia eest tavalist taastuvenergia tasu. 7 Lõike 49 järgi peab põhivõrguettevõtja viivitamatult teavitama isikut otsusest edaspidi jätta rakendamata isikule soodusmäära, kui isik ei vasta lõikes 41 nimetatud nõuetele. Lõige 410 sätestab riigiabi nõuetest tulenevad kitsendused isikule, kes ei tohi kõnealust toetust saada. Näiteks kui isik ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsusega pandud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagastamise kohustust, ei tohi see isik taastuvenergia tasu madalamat määra kasutada. Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist. Eelnõu jõustub alates 2023. aasta 1. jaanuaril, et tagada, et taastuvenergia tasu diferentseerimise tõttu ühegi tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud tasemega ei tõuseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi suunistega 2014-2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016). Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane riigiabi andmist võimaldav otsus. Selleks esitas eelnõu algataja 2020. aasta 30. novembril Euroopa Komisjonile läbi keskkonna SANI2 riigiabi osutamise eelteatise (SA.59828). 6. Seaduse mõjud Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes lähiriikidega läbi kulutaseme vähendamise. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatusega kaasneb eeldatavalt uute ja kõrgemapalgaliste töökohtade teke, mis suurendab otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. 2020. a septembrikuu seisuga on EAS-i välisinvesteeringute portfellis 11 ettevõtet, mille puhul üheks oluliseks teguriks on elektrienergia lõpphind. Kokku looks need ettevõtted investeeringuotsuse tegemisel ca 630 uut töökohta. Eeldades, et keskmine leibkond on 3 liikmeline, siis need töökohad tähendaks 1890 inimese sotsiaalse olukorra paranemist. Parem sotsiaalne kaitse toob pikemas perspektiivis kaasa loodetavasti ka positiivse mõju demograafiale. 70 GWh elektrienergia tarbimise kasv elektrisüsteemis tähendab võrguteenuse vähenemist ca 1%. Muudatuse jõustumise järgselt ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud määraga ei tõuse (joonis 3). 8 Joonis 3. Taastuvenergia tasu dünaamika prognoos 2021-2030 Mõju majandusele Muudatus mõjutab otseselt 73 ettevõtte majanduslikku olukorda ja konkurentsivõimet. Lähiriigid on juba vähendanud suurtarbijate taastuvenergia tasu, mistõttu on Eesti suurtarbijad võrreldes naaberriikides tegutsevate suurtarbijatega halvemas konkurentsipositsioonis. Läbi vähenenud taastuvenergia tasu paraneb selliste ettevõtjate konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Nendest ettevõtjatest on eelnõu koostajale teadaolevalt kuni viis ettevõtjat, kelle energiajuhtimissüsteem vastab ISO-50001 standardile. Teised ettevõtjad peavad tegema täiendavaid pingutusi, et vähendatud tasule kvalifitseeruda. Lisaks mõjutab muudatus uute investeeringute kaasamise võimalusi. Septembri seisuga on EAS-il ootel 11 projekti, mille puhul on üheks oluliseks faktoris elektrihind. Kui kõik need projektid realiseeruks tuleks Eesti majandusse 447 mln € ja loodaks 630 uut töökohta. 1500-eurose kuupalga pealt genereerib riik aastas ca 10 tuhat eurot tööjõumakse. Seega piisaks juba 150-250 loodud või säilitatud töökohast, et diferentseerimine sotsiaalmajanduslikult end ära tasuks. Kaudse laekumisena lisanduvad raskeveokimaksud, sadamatasud, kütuseaktsiis, raudteetasud. Lisaks väheneb suurenenud tarbimise tõttu võrgutasu kõigile. 70 GWh uut tarbimist tähendab 1% võrgutasu langust kõigile teistele tarbijatele. Samas mahus suurenenud tarbimine vähendaks ka taastuvenergia tasu tarbijaskonnale, kuid see vähenemine sõltub suuresti tasu eelarvest. Näiteks 2020. a tasu eelarve järgi tähendaks 70 GWh tarbimise lisandumine taastuvenergia tasu vähenemist ca 0,8%. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa energiasäästu motivatsiooni suurenemise. Efektiivsem energiakasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale. 9 Lisaks tuleb arvestada, et oma energiajuhtimissüsteemi vastavusse viimine standardiga ISO 50001 ei ole tõenäoliselt jõukohane kõigile käesoleva eelnõu skoobis olevatele isikutele. Nõuete täitmine tähendab lisaks sertifitseerimise kuludele (kuni 10 000 € aastas) ka vajalikke investeeringuid. Need kulud aga ei pruugi olla kõigi ettevõtjate jaoks väiksemad kui potentsiaalne tulu taastuvenergia tasu vähendamisest. Seega arvestades, et Eestis on ettevõtjaid üle 50 tuhande, on mõju ulatus siiski väike. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omab seadusemuudatus tugevat positiivset mõju. Enam kui pooled võimalikud investeeringud tehtaks Ida-Virumaa piirkonda elavdades sealset majandust. Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute tasakaalustumist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja erinevate lubade menetlemisega kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid. Muudatused suurendavad ennekõike Elering AS ning võrguettevõtjate halduskoormust. Isikute vastavust käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele tuleb kontrollida ning nendele vastavust tuleb ka tõendada. Siiski on võimalik jätta halduskoormuse kasv minimaalseks, võimaldades näiteks tarbimismahtude automaatset tõendamist läbi kaugloetavate arvestite. Ühtlasi tuleb arvestada, et kohalikud omavalitsusüksused ei vaja kõnealuste muudatuste raames täiendavaid koolitusi, sest planeeritult kasvab üksustele tuttavate kohustuste hulk. Vastavaid ehituslube jms on üksused ka enne käesolevat muudatust väljastanud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid, ühtlasi ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaja eesmärk on tagada, et kõigile tarbijatele ei suurene taastuvenergia tasu võrreldes 2020. aastaga. Seadus jõustub pärast riigiabi loa saamist ja eelteatise esitamist. Kui eelnõu jõustuks enne 2023. aastat, võib taastuvenergia tasu teistele tarbijatele kujuneda suuremaks kui 2020. a tasu. Kui eelnõu jõustumine aga hilineb, seab see käesolevast eelnõust potentsiaalselt võitvad tarbijad jätkuvalt halvemasse konkurentsipositsiooni kui naaberriikide tarbijad. 10 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisele eelnes huvigruppidega konsulteerimine. Kuigi ettepanekuid teinud huvigrupid eelistanuks taastuvenergia tasude diferentseerimist 2021. aasta keskpaigast, ei ole selline muudatus tarbijatele taastuvenergia tasu tõusu vältimata võimalik enne 2023. aastat. Näiteks 2022. aastast algav diferentseerimine nõuaks täiendavaid vahendeid summas üle 20 miljoni euro. Seaduseelnõu kooskõlastati läbi eelnõude infosüsteemi EIS Rahandusministeeriumiga ning saadeti ettepanekute esitamiseks Elering AS-ile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, märkuste tabel on lisatud seletuskirjale. Teisel kooskõlastusringil esitas Justiitsministeerium ettepanekuid ja märkuseid. Nimetatud märkustega on täies ulatuses arvestatud. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …. 2021 11 Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Ettepanekute tabel Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 2 1 2 1. Eelnõu § 1 (§ 59 uus lõige 4 punkt 3, lõige 4 ) ja Teadmiseks võetud § 2: viidatud on Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistele. Juhime tähelepanu, et nimetatud suuniste kehtivust pikendati kuni 31.12.2021, kuid alates 1.01.2022 hakkavad kehtima uued riigiabi suunised, mille kohta ei ole Euroopa Komisjon veel eelnõu avaldanud – eelnõu on plaanis avaldada 2021. a teises kvartalis. Seetõttu ei ole selge, kas Euroopa Komisjon saab teha otsuse vanade suuniste alusel elektrituruseaduse muudatuste kohta, mis hakkavad kehtima alates 1.01.2023. See selgub Euroopa Komisjoni riigiabi loa taotluse menetlemise käigus; 2. Eelnõu §-i 1 (näiteks § 592 uude lõikesse 41 või Arvestatud. Eelnõule lisatud uus eraldi lõikena) tuleb lisada tingimus, et abi ei tohi lõige 410. anda isikutele, kes on raskustes või kellel on täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus – sarnaselt elektrituruseaduse § 591 lõike 2 punktidele 6 ja 7; 3. Eelnõusse tuleb lisada tagasinõude säte, kui Mittearvestatud. Käesolev tagantjärele selgub, et isik ei vasta eelnõu § 592 eelnõu jõustub 1.01.2023. Selle lõikes 41 sätestatud tingimustele. Juhime järgi on KonkS muutused enne tähelepanu, et kui tegemist on ebaseadusliku või eelnõu jõustumist vastu võetud. väärkasutatud riigiabiga, peab selle abi saajalt Seetõttu ei ole vaja eelnõusse tagasi nõudma viivitamata ning koos intressidega. lisada toetuse tagasinõudmist Juhul, kui planeeritavad konkurentsiseaduse käsitlevaid sätteid. muudatused ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise osas jõustuvad enne käesoleva eelnõuga kavandatavaid muudatusi, võib vastavad sätted eelnõu menetlemise käigus välja jätta; 4. Nii eelnõus kui seletuskirjas viidatakse keskkonna- Mittearvestatud. Nii suunised ja energiaalase riigiabi suuniste lisale 3. Soovitame kui selle lisa 3 on avalikud. väljavõtte sellest lisast lisada seletuskirjale, et oleks Nende dubleerimine seletuskirjas ülevaade sektoritest, mille puhul võib ei ole otstarbekas. taastuvenergia tasu vähendada. 5. Seletuskirja osas 3 (lk 5 alt teises lõigus) on Arvestatud. Seletuskirja viidatud alternatiivina 0,5%-le ettevõtja vastavalt muudetud. kogulisandväärtusest (keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste p 189). Palume kaaluda, kas see viide on asjakohane, kuna sellist tingimust ei ole eelnõus toodud. 6. Seletuskirja osas 5 palume täpsustada, et riigiabi Arvestatud. Eelteatis on esitatud eelteatis esitatakse Euroopa Komisjonile lähiajal 30.11.2020, seletuskirja on (seisuga 30.11.2020 on eelteatis veel vastava infoga täiendatud. Rahandusministeeriumis ülevaatamisel). Justiitsministeerium 7. Palume kaaluda, kas seaduseelnõu seletuskirja Arvestatud. Seletuskirja sissejuhatavas osas märgitud siht vähendada vastavalt täiendatud. elektrienergia lõpphinda kõigile tarbijagruppidele peaks sisaldama ka olulist täpsustust, mille kohaselt langeks hind teistest tarbijagruppidest rohkem siiski elektrienergia suurtarbijatele. Ka järgnev lause, mis räägib hinna diferentseerimisest ei täpsusta sõnaselgelt nimetatud asjaolu. 8. Seletuskirja mõjude osa joonisel 3 on esitatud Arvestatud. Seletuskirja taastuvenergia tasu dünaamika. Selgituses on vastavalt täiendatud. väljendatud, et muudatuse jõustumise järgselt ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud määraga ei tõuse. Siiski nähtub jooniselt, et nimetatud tasu kõigi tarbijate jaoks ikkagi pärast aastat 2025 tõuseb, seejuures peaaegu 2020. aastaga võrreldavale tasemele. Palume seletuskirja täpsustada ja nimetatud tasu tõusu selgitada. 9. Seletuskirja majandusmõjude analüüsis Arvestatud. Eelnõu vastavalt viidatakse, et eelnõu mõjutab otseselt 61 täiendatud. ettevõtja majanduslikku olukorda. Selgitusest ei nähtu, kas kõigi 61 ettevõtja energiajuhtimissüsteem käesoleval ajal vastab ikkagi energiatõhususe nõuetele või tuleb see alles vastavusse viia. Viimane asjaolu võib tähendada koormust osadele nimetatud ettevõtjatest, mis vajaks sel juhul ka märkimist. Palume seletuskirja täiendada. 10. Mõju ulatust elu- ja looduskeskkonnale on Arvestatud. Eelnõu vastavalt seletuskirjas hinnatud väikeseks, kuna Eestis on täiendatud. 2 ettevõtjaid üle 50 000. Samas on eelnõuga otseselt mõjutatavad ettevõtjad siiski elektrienergia suurtarbijad, kelle aastane tarbimine 2019. a andmetel oli seletuskirja järgi 1750 GWh. Kuna 2021. a tarbimisprognoos on nt 8607 GWh ehk mainitud otsese sihtrühma tarbitud energia näol oleks tegu märkimisväärse osaga Eesti elektrienergia kogutarbimisest, siis tekib küsimus, kas mõju ulatuse väikseks hindamine just sihtrühmast lähtuvalt on ikka õigustatud. Mõju ulatuse saab väikseks lugeda pigem seetõttu, et eelnõuga luuakse ettevõtjaile võimalus, mitte kohustus soodusmäära kasutada, mis eeldaks selleks siis ka vajalike nõuete täitmist. Palume seletuskirja täpsustada. 11. Eelnõu seletuskiri mainib küll mitmeid kordi Arvestatud. Eelnõu vastavalt võimalikke tulevikuinvesteeringuid, mida täiendatud. eelnõu muudatused toetaksid, kuid samas on jäänud märkimata, kas muudatustel on mingisugune regionaalne või majanduslik mõju tulenevalt eelnõu otseseks sihtrühmaks hinnatavast 61 elektrienergia suurtarbijast ja nende muudatuste järgsest käitumisest või elektritarbimisest. Palume seletuskirja täiendada. 12. Palume esitada seletuskirjas kokkuvõte selle Arvestatud. Eelnõu vastavalt kohta, kas eelnõu muudatused pigem täiendatud. kasvatavad, kahandavad või jätavad halduskoormuse ettevõtjaile samaks. Kuna soodusmäärade rakendamine eeldab teatavat hulka uusi kohustusi (nt soodusmäära nõuetele vastavuse kontrollimine jne) ka nt põhivõrguettevõtjale, võrguettevõtjatele ning liinivaldajatele, siis palume mõjude osas ka seda asjaolu arvesse võtta. Eelduslikult on tegemist üsnagi regulaarse kontrollivajadusega, mis suurendab mingil määral võrguettevõtjate halduskoormust. 13. Seaduseelnõu seletuskiri huvirühmade Arvestatud. Eelnõu vastavalt kaasamise või nende arvamuse küsimise kohta täiendatud. mingeid viiteid ei tee, samas viidatakse otseselt Eesti ettevõtjate väiksemale konkurentsivõimele. Palume seletuskirja punktis 10 välja tuua, kas eelnõu koostamisel küsiti ettevõtjailt hinnanguid või arvamusi ja kui ei, siis miks. 3 14. Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku Arvestatud. Eelnõu vastavalt omavalitsuse üksuses võib ette näha täiendatud. töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja erinevate lubade menetlemisega kui asutatakse uusi ettevõtteid. Sellega seoses võib olla ka kohaliku omavalitsuse üksuse asutusi, mille personal vajab koolitust. Palume seletuskirjas täpsemalt analüüsida nii mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele kui ka koolitusvajadust, sihtgrupi suurust ja koolitusega kaasnevaid kulusid. 15. Palume arvestada ka eelnõusse jäljega tehtud Arvestatud. Eelnõu vastavalt keelemärkusi, mis on lisatud käesolevale kirjale. täiendatud. 16. Palume seletuskirja täiendada lühidalt ja selge Arvestatud. Eelnõu vastavalt põhjendusega, miks on eelnõu teemast tulenevalt täiendatud. sisuliselt kiireloomuline ja VTK ka seega koostamata. 17. Kui eelnõu on vaja vastu võtta teatud Arvestatud. Eelnõu vastavalt tähtpäevaks, peab seda märkima ja põhjendama. täiendatud. Tuleb ka nimetada, milliseid ebasoovitavaid tagajärgi põhjustab see, kui eelnõu ei jõuta seletuskirjas põhjendatud aja jooksul menetleda ja jõustumine seega hilineb. 18. Kõik normitehnilised märkused. Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud. 4 EELNÕU 09.02.2021 Elektrituruseaduse täiendamise seadus § 1. Elektrituruseaduse § 592 täiendatakse lõigetega 41–410 järgmises sõnastuses: „(41) Elektrienergia tarbija ja otseliinist elektrienergiat tarbiv isik võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel taotleda enda suhtes määra rakendamist, mis moodustab 15 protsenti samas lõikes nimetatud kilovatt-tunnipõhisest kulust, kuid mitte vähem kui 0,0015 eurot tarbitud elektrienergia kilovatt-tunni kohta, kui isiku: 1) lõikes 43 nimetatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud ja prognoositav järgneva 12 kuu elektrienergia tarve on vähemalt 10 gigavatt-tundi; 2) rakendatud energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa tarbimise; 3) põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1–55) 3. lisas esitatud nimekirja. (4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine isiku suhtes on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni teatise „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormis. (4⁴) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele ning teeb otsuse isiku suhtes samas lõikes nimetatud määra rakendamise kohta kahe kuu jooksul lõikes 43 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Põhivõrguettevõtja teavitab määra rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinihaldajat. Määra rakendatakse otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust alates. (4⁵) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tal on täidetud sama lõike punktid 2 ja 3. (4⁶) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele. (4⁷) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele. (4⁸) Kui põhivõrguettevõtja saab käesoleva paragrahvi lõikes 46 sätestatud teavituse või tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 41 nimetatud määra, ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele, teeb ta otsuse isiku suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamise lõpetamise kohta. Põhivõrguettevõtja määrab otsuses aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta. (4⁹) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 48 nimetatud otsusest viivitamata isikut, kelle suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. (410) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra ei rakendata isikule, kes on raskustes olev isik Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses või kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „….“…………………..2021. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ ………………..2021. a (allkirjastatud digitaalselt) 2 Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu kokkuvõte Käesoleva eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ning loob võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Ühtlasi loob eelnõu kõik eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks – potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks. Näiteks 70 GWh tarbimise kasv vähendab taastuvenergia tasu ca 0,8% ning võrguteenuse hinda ca 1% võrra. Eelnõuga võimaldatakse alates 2023. a 1. jaanuarist üle 10 GWh aastase elektrienergia tarbimisega isikutel tasuda taastuvenergia tasu 15% ulatuses kogu tasu maksumusest. Näiteks tasu 11,3 €/MWh juures kujuneb üle 10 GWh aastase tarbimisega isiku tasuks 15% sellest ehk 1,70 €/MWh. Seejuures peavad kõnealuste isikute energiajuhtimissüsteem tagama energia võimalikult tõhusa tarbimise. Meetme alla kvalifitseeruvad isikud, kelle tegevusala kuulub energeetika- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste lisas 3 nimetatud tegevuste hulka. Eelnõu jõustub 2023. a 1. jaanuaril tingimusel, et sellel on riigiabi osutamise positiivne otsus Euroopa Komisjonilt. Vastav eelteatis on esitatud Euroopa Komisjonile 2020. aasta novembris.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel