dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. veebruar 2021
Viit
2-3/21-0126/897-1
Registreeritud
12. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/21-0126
Vastutaja
Hendrick Rang (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2-321-0126897-1 12.02.2021 Väljaminev kiri.asice675 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu lühikokkuvõte Eelnõuga muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust eesmärgiga korrastada ministeeriumi sisemist struktuuri: luua strateegilise planeerimise osakond, ajakohastada digivaldkonna osakondade ja asekantsleri nimetust ning korrigeerida osakondade põhiülesandeid. Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2021. a. EELNÕU 12.02.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ministeeriumi valitsemisalas on ka avaliku sektori digiarengu ja üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja järelevalve.“; 2) paragrahvi 12 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesanne on avaliku sektori digiarengu edendamine, avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine, riigiüleste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastava poliitika ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“; 4) paragrahvi 17 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) eelarveosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Liidu ja välisvahendite alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välisabist ja välislepingutest rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja seires ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamine;“; 5) paragrahvi 17 punktid 8, 14 ja 19 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 17 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) majandusarengu osakond, kelle põhiülesanne on majanduse, innovatsiooni, ettevõtluse ja kosmosevaldkonna arengu toetamisele, ekspordi arengule, investeeringute kaasamisele ja tehnoloogilisele arendustegevusele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise kavandamine, majandusarengu väliskoostöö korraldamine, valdkonna arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“; 7) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) riikliku küberturvalisuse osakond, kelle põhiülesanne on üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, 1 vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“; 8) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses: „161) strateegilise planeerimise osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala arengukavade toimimise, otseste avalike teenuste korraldamise ja välisabi vahendite efektiivse kasutamise tagamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi põhitegevuse valdkondades ning poliitika mõju seire, Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine, riigi huvide kaitse ministeeriumi valitsemisel olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“; 9) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kriisireguleerimise osakond“ sõnadega „, strateegilise planeerimise osakond“; 10) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „side ja riigi infosüsteemid“ sõnaga „digiareng“; 11) paragrahvi 32 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Majandusarengu asekantslerile allub majandusarengu osakond.“; 12) paragrahv 33 sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Digiarengu asekantsler Digiarengu asekantslerile alluvad digiriigi arengu osakond, riikliku küberturvalisuse osakond ja sideosakond.“; § 2. Määrus jõustub 1. mail 2021. a. Kaja Kallas Peaminister Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2 12.02.2021 Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud vajadusest korrastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) sisemist struktuuri: luua strateegilise planeerimise osakond, ajakohastada osakondade ja asekantsleri nimetust ja korrigeerida põhiülesandeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i kantsler Ando Leppiman (625 6307, [email protected]) ja asekantslerid Viljar Lubi (625 6310, [email protected]) ning Siim Sikkut (639 7680, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi MKM-i õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (625 6351, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse põhimääruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2020, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. §-ga 1 tehakse sisulised muudatused. Punktidega 1 ja 2 täiendatakse ja täpsustatakse MKM-i valitsemisala ja põhiülesandeid. Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 11 ja täiendatakse MKM-i valitsemisala digiarengu ja üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimise, korraldamise ja järelevalvega. Digiarengu ja üleriigilise küberturvalisuse eraldi lõikena väljatoomine on põhjendatud, kuna seni ei ole MKM-i põhimäärus digiarengu ega küberturvalisusega seotud ülesannet konkreetselt välja toonud, kuigi de facto on MKM seda ülesannet aastaid täitnud. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 12 punkt 5, kuna riigi infosüsteemide arengu koordineerimine ministeeriumi põhiülesandena on liiga kitsas ja aegunud määratlus. Digiareng ja üleriigiline küberturvalisus on ammendavalt käsitletud §-le 11 lisatud lõikes 2. Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 63 on antud temaatika hõlmatud üldmõistetega riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine ja tehnoloogiline arendustegevus. Punktidega 3−8 tehakse MKM-is mitmeid struktuurilisi muudatusi. Punktidega 3 ja 7 luuakse uute nimetustega digivaldkonna osakonnad. Riigi infosüsteemide osakonna ja infoühiskonna teenuste arendamise osakonna asemel hakkavad olema digiriigi arengu osakond ja riikliku küberturvalisuse osakond. Ühes sideosakonnaga allutatakse nad senisele side- ja riigi infosüsteemide asekantslerile, kes hakkab kandma nimetust digiarengu asekantsler. Riikliku küberturvalisuse osakond tekib senise ministeeriumi nõuniku (riigi küberturvalisuse poliitika juht) ja riigi infosüsteemi osakonna nõunike (4 inimest) ülesannete baasil. Riigi infosüsteemi osakonnast liiguvad uude osakonda küberriskide juht, küberturvalisuse valdkonna koordinaator, küberturvalisuse tehnoloogia nõunik ja küberturvalisuse õigusnõunik ning kolm värbamisel olevat ametikohta (teine õigusnõunik, rahvusvahelise koostöö juht ning riigiside nõunik). Riikliku küberturvalisuse osakonna loomine korrastab ministeeriumi struktuuri lähtuvalt põhiülesannetest ning korrastab riikliku küberturvalisuse valdkonna juhtimist. Punktiga 5 kaotatakse ebavajalikuks muutunud vanad digivaldkonna osakondade nimetused, säilitades seejuures pikemas loetelus normitehniliselt soovitatava tähestikjärjestuse. Samuti kaotatakse punktiga 5 välisvahendite osakond, mille ülesanded antakse punktidega 4 ja 8 vastavalt eelarve osakonnale ja loodavale strateegilise planeerimise osakonnale. Strateegilise planeerimise osakonna põhiülesanneteks, mida senini põhimääruses mõne muu osakonna pädevuses pole sõnaselgelt välja toodud, on ministeeriumi valitsemisala arengukavade toimimise ning otseste avalike teenuste kooskõla tagamine. Lisaks hakatakse osalema ministeeriumi ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve ja tegevuskava koostamises. Senise välisvahendite osakonna põhiülesannetest saavad strateegilise planeerimise osakonna põhiülesanneteks struktuurivahendite strateegiat, välisabi vahendite efektiivset kasutamist ja väliskoostööprojektide arengule suunatud elluviimist puudutav. Lisaks saavad strateegilise planeerimise osakonna põhiülesanneteks majandusanalüüsi ja -prognooside koostamine ning poliitika mõju seire, mis senini olid majandusarengu osakonna põhiülesandeks. Eelarve osakonna põhiülesannetest tulevad strateegilisi planeerimise osakonda riigi huvide kaitse riigi osalusega eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel. Kaotatava välisvahendite osakonna põhiülesanded, mis puudutavad Euroopa Liidust ja väljastpoolt pärinevate erinevate rahaliste vahendite riigieelarvesse planeerimist, vastavate programmide väljatöötamises ja rakendamises osalemist ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamist, viiakse üle eelarveosakonda. Punktiga 6 muudetakse majandusarengu osakonna põhiülesannete sõnastust ja kaotatakse nende hulgast turism, mida majandusarengu osakond senini jagas põhiülesandena ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnaga, kuid mis edaspidi jääb üksnes viimati mainitud osakonna põhiülesandeks. Ühe suhteliselt kitsa valdkonna teadmisi ja oskusi on mõistlik rakendada ühe osakonna raames. Samuti liiguvad eelmainitud majandusanalüüsi- ja prognooside koostamine üle strateegilise planeerimise osakonda. Punktide 9−11 muudatused tulenevad eelnevatest muudatustest. Punktiga 9 allutatakse strateegilise planeerimise osakond kantslerile, kuna loodava osakonna põhiülesannetes on suurim seos kantsleri kui ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerijaga. Punktidega 10 ja 12 kaasajastatakse digivaldkonna asekantsleri nimetust, mis annab senisest nimetusest paremini edasi hõlmatava valdkonna olemust. Samuti muudetakse eelnevatest muudatustest tulenevalt osakondade nimetusi. Tegemist pole sisuliste muudatustega, mistõttu säilitatakse olemasolev määruse struktuur. Punktiga 11 korrigeeritakse tulenevalt välisvahendite osakonna kaotamisest majandusarengu asekantslerile alluvate osakondade nimistut. § 2 on jõustumissäte, mille järgi määrus jõustub 1. mail 2021. a. Struktuurimuudatuste ettevalmistamiseks on vaja aega, mistõttu on mõistlik, et määruse vastuvõtmise ja jõustumise aja vahel on piisav vacatio legis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määrus ei mõjuta ka majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Muudatused puudutavad ministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõjutavad seega peamiselt ministeeriumi ja tema teenistujaid ning vähemal määral ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid tegevusi, rahalisi kulusid ega tulusid. Strateegilise planeerimise osakonna kulud kaetakse MKM-i eelarvest ja need ei nõua riigieelarvest lisaraha. 6. Määruse jõustumine Võimaldamaks põhimääruse muudatusi ette valmistada, jõustub määrus 1. mail 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu puhul on sisuliselt tegemist 18. detsembril 2020. a vastu võetud põhimääruse muudatuste (RT I, 30.12.2020, 1) kooskõlastamisjärgselt väljajäetud osaga. Sellest tulenevalt on eelnõu muudatused juba sisuliselt kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Käesoleva eelnõu sisu kohta märkuseid ega ettepanekuid ei olnud. Eelnõu puudutab üksnes ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust, mistõttu puudub ka põhjus seda kooskõlastamiseks esitada.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel