Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
lühikokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust eesmärgiga
korrastada ministeeriumi sisemist struktuuri: luua strateegilise planeerimise osakond,
ajakohastada digivaldkonna osakondade ja asekantsleri nimetust ning korrigeerida osakondade
põhiülesandeid.
Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2021. a.
EELNÕU
12.02.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Ministeeriumi valitsemisalas on ka avaliku sektori digiarengu ja üleriigilise
küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja järelevalve.“;
2) paragrahvi 12 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesanne on avaliku sektori digiarengu edendamine,
avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine, riigiüleste digilahenduste
arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastava poliitika ja
strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“;
4) paragrahvi 17 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) eelarveosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning
hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja
dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Liidu ja välisvahendite
alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välisabist ja välislepingutest
rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja seires ning välisabi
kasutamise üle järelevalve teostamine;“;
5) paragrahvi 17 punktid 8, 14 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 17 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
„12) majandusarengu osakond, kelle põhiülesanne on majanduse, innovatsiooni, ettevõtluse ja
kosmosevaldkonna arengu toetamisele, ekspordi arengule, investeeringute kaasamisele ja
tehnoloogilisele arendustegevusele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise
kavandamine, majandusarengu väliskoostöö korraldamine, valdkonna arengukavade
väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;“;
7) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:
„141) riikliku küberturvalisuse osakond, kelle põhiülesanne on üleriigilise küberturvalisuse
tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt,
1
vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire,
algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“;
8) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:
„161) strateegilise planeerimise osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala
arengukavade toimimise, otseste avalike teenuste korraldamise ja välisabi vahendite efektiivse
kasutamise tagamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi
põhitegevuse valdkondades ning poliitika mõju seire, Euroopa Liidu struktuurivahendite
strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine, riigi huvide kaitse ministeeriumi
valitsemisel olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel ja valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;“;
9) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kriisireguleerimise osakond“ sõnadega „,
strateegilise planeerimise osakond“;
10) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „side ja riigi infosüsteemid“ sõnaga
„digiareng“;
11) paragrahvi 32 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Majandusarengu asekantslerile allub majandusarengu osakond.“;
12) paragrahv 33 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33. Digiarengu asekantsler
Digiarengu asekantslerile alluvad digiriigi arengu osakond, riikliku küberturvalisuse osakond
ja sideosakond.“;
§ 2. Määrus jõustub 1. mail 2021. a.
Kaja Kallas
Peaminister
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
2
12.02.2021
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 23.
oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“
(edaspidi põhimäärus).
Eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud vajadusest korrastada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) sisemist struktuuri: luua strateegilise
planeerimise osakond, ajakohastada osakondade ja asekantsleri nimetust ja korrigeerida
põhiülesandeid.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i kantsler Ando Leppiman (625 6307,
[email protected]) ja asekantslerid Viljar Lubi (625 6310,
[email protected]) ning
Siim Sikkut (639 7680,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi
MKM-i õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (625 6351,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse põhimääruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2020, 4.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
§-ga 1 tehakse sisulised muudatused.
Punktidega 1 ja 2 täiendatakse ja täpsustatakse MKM-i valitsemisala ja põhiülesandeid.
Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 11 ja täiendatakse MKM-i valitsemisala digiarengu ja
üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimise, korraldamise ja järelevalvega. Digiarengu ja
üleriigilise küberturvalisuse eraldi lõikena väljatoomine on põhjendatud, kuna seni ei ole
MKM-i põhimäärus digiarengu ega küberturvalisusega seotud ülesannet konkreetselt välja
toonud, kuigi de facto on MKM seda ülesannet aastaid täitnud.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 12 punkt 5, kuna riigi infosüsteemide arengu
koordineerimine ministeeriumi põhiülesandena on liiga kitsas ja aegunud määratlus. Digiareng
ja üleriigiline küberturvalisus on ammendavalt käsitletud §-le 11 lisatud lõikes 2. Vabariigi
Valitsuse seaduse §-s 63 on antud temaatika hõlmatud üldmõistetega riigi infosüsteemide
arendamise koordineerimine ja tehnoloogiline arendustegevus.
Punktidega 3−8 tehakse MKM-is mitmeid struktuurilisi muudatusi.
Punktidega 3 ja 7 luuakse uute nimetustega digivaldkonna osakonnad. Riigi infosüsteemide
osakonna ja infoühiskonna teenuste arendamise osakonna asemel hakkavad olema digiriigi
arengu osakond ja riikliku küberturvalisuse osakond. Ühes sideosakonnaga allutatakse nad
senisele side- ja riigi infosüsteemide asekantslerile, kes hakkab kandma nimetust digiarengu
asekantsler.
Riikliku küberturvalisuse osakond tekib senise ministeeriumi nõuniku (riigi küberturvalisuse
poliitika juht) ja riigi infosüsteemi osakonna nõunike (4 inimest) ülesannete baasil. Riigi
infosüsteemi osakonnast liiguvad uude osakonda küberriskide juht, küberturvalisuse valdkonna
koordinaator, küberturvalisuse tehnoloogia nõunik ja küberturvalisuse õigusnõunik ning kolm
värbamisel olevat ametikohta (teine õigusnõunik, rahvusvahelise koostöö juht ning riigiside
nõunik). Riikliku küberturvalisuse osakonna loomine korrastab ministeeriumi struktuuri
lähtuvalt põhiülesannetest ning korrastab riikliku küberturvalisuse valdkonna juhtimist.
Punktiga 5 kaotatakse ebavajalikuks muutunud vanad digivaldkonna osakondade nimetused,
säilitades seejuures pikemas loetelus normitehniliselt soovitatava tähestikjärjestuse. Samuti
kaotatakse punktiga 5 välisvahendite osakond, mille ülesanded antakse punktidega 4 ja 8
vastavalt eelarve osakonnale ja loodavale strateegilise planeerimise osakonnale.
Strateegilise planeerimise osakonna põhiülesanneteks, mida senini põhimääruses mõne muu
osakonna pädevuses pole sõnaselgelt välja toodud, on ministeeriumi valitsemisala
arengukavade toimimise ning otseste avalike teenuste kooskõla tagamine. Lisaks hakatakse
osalema ministeeriumi ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve ja tegevuskava koostamises.
Senise välisvahendite osakonna põhiülesannetest saavad strateegilise planeerimise osakonna
põhiülesanneteks struktuurivahendite strateegiat, välisabi vahendite efektiivset kasutamist ja
väliskoostööprojektide arengule suunatud elluviimist puudutav. Lisaks saavad strateegilise
planeerimise osakonna põhiülesanneteks majandusanalüüsi ja -prognooside koostamine ning
poliitika mõju seire, mis senini olid majandusarengu osakonna põhiülesandeks.
Eelarve osakonna põhiülesannetest tulevad strateegilisi planeerimise osakonda riigi huvide
kaitse riigi osalusega eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse
koordineerimisel. Kaotatava välisvahendite osakonna põhiülesanded, mis puudutavad Euroopa
Liidust ja väljastpoolt pärinevate erinevate rahaliste vahendite riigieelarvesse planeerimist,
vastavate programmide väljatöötamises ja rakendamises osalemist ning välisabi kasutamise üle
järelevalve teostamist, viiakse üle eelarveosakonda.
Punktiga 6 muudetakse majandusarengu osakonna põhiülesannete sõnastust ja kaotatakse
nende hulgast turism, mida majandusarengu osakond senini jagas põhiülesandena ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonnaga, kuid mis edaspidi jääb üksnes viimati mainitud osakonna
põhiülesandeks. Ühe suhteliselt kitsa valdkonna teadmisi ja oskusi on mõistlik rakendada ühe
osakonna raames. Samuti liiguvad eelmainitud majandusanalüüsi- ja prognooside koostamine
üle strateegilise planeerimise osakonda.
Punktide 9−11 muudatused tulenevad eelnevatest muudatustest.
Punktiga 9 allutatakse strateegilise planeerimise osakond kantslerile, kuna loodava osakonna
põhiülesannetes on suurim seos kantsleri kui ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate
riigiasutuste tegevuse koordineerijaga.
Punktidega 10 ja 12 kaasajastatakse digivaldkonna asekantsleri nimetust, mis annab senisest
nimetusest paremini edasi hõlmatava valdkonna olemust. Samuti muudetakse eelnevatest
muudatustest tulenevalt osakondade nimetusi. Tegemist pole sisuliste muudatustega, mistõttu
säilitatakse olemasolev määruse struktuur.
Punktiga 11 korrigeeritakse tulenevalt välisvahendite osakonna kaotamisest majandusarengu
asekantslerile alluvate osakondade nimistut.
§ 2 on jõustumissäte, mille järgi määrus jõustub 1. mail 2021. a. Struktuurimuudatuste
ettevalmistamiseks on vaja aega, mistõttu on mõistlik, et määruse vastuvõtmise ja jõustumise
aja vahel on piisav vacatio legis.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määrus ei mõjuta ka
majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse
korraldust.
Muudatused puudutavad ministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõjutavad seega peamiselt
ministeeriumi ja tema teenistujaid ning vähemal määral ministeeriumi valitsemisala asutuste
tööd.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid tegevusi, rahalisi kulusid ega tulusid.
Strateegilise planeerimise osakonna kulud kaetakse MKM-i eelarvest ja need ei nõua
riigieelarvest lisaraha.
6. Määruse jõustumine
Võimaldamaks põhimääruse muudatusi ette valmistada, jõustub määrus 1. mail 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu puhul on sisuliselt tegemist 18. detsembril 2020. a vastu võetud põhimääruse
muudatuste (RT I, 30.12.2020, 1) kooskõlastamisjärgselt väljajäetud osaga. Sellest tulenevalt
on eelnõu muudatused juba sisuliselt kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Käesoleva eelnõu
sisu kohta märkuseid ega ettepanekuid ei olnud.
Eelnõu puudutab üksnes ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust, mistõttu
puudub ka põhjus seda kooskõlastamiseks esitada.