dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Uuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ tellimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. veebruar 2021
Viit
12
Registreeritud
12. veebruar 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Anu Kull (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎12 12.02.2021 Käskkiri.asice1709 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 12.02.2021 nr 12 Teadus- ja arendusteenuse „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ tellimine Vastavalt riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12. 1. Tellida rakendusuuring „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus”. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada samas sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. Tellitava teenuse objektiks olev teekaart (analüüs) on uurimis- ja arendusteenusena koostatav rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse poliitika ning Euroopa rohelise kokkuleppe (roheleppe) elluviimisest tulenevad kohustused on Eesti tootmisettevõtjatele lähema paari aasta jooksul oluline väljakutse. Rakendusuuring on suunatud tehnoloogiate alase oskusteabe loomiseks muutuste osas, mida rohelepe töötleva tööstuse ettevõtetes kaasa toob. Rakendusuuringuna valmiv teekaart peab välja selgitama, mida peab ettevõtja tegema selleks, et tootmine ja tarneahelad saaksid puhtaks (clean ehk puhaste tehnoloogiate mõistes) ning kuidas saaks riik seda toetada. Rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks ja on suunatud eeskätt kindlale praktilisele eesmärgile. Tellitava rakendusuuringu eesmärk on leida alusuuringutega välja selgitatud turuvalmiduses tehnoloogiatele võimalikke kasutusalasid. Rakendusuuringu käigus lähtutakse olemasolevatest teadmistest turuvalmiduses tehnoloogia kohta ja püütakse neid laiendada selleks, et lahendada Eesti tööstuse tegelikke probleeme seoses roheleppega. Tellitava rakendusuuringu eesmärk on teha kindlaks uued võimalused roheleppega määratletud teadus-arendus- ja innovatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Uuringus lähtutakse olemasolevatest teadmistest roheleppe osas ja püütakse neid kasutada eesmärgiga suurendada Eesti ettevõtjate tegelikku konkurentsivõimet. Tellitava rakendusuuringu tulemus on rakendatav Eesti ettevõtjatele toetusmeetmete kujundamisele teadus-arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia raamides. Seetõttu on suure sisemaise kogutoodangu osakaaluga ning eksportiva sektori jaoks vaja välja 2 töötada rohepöörde teekaardid, millest era- ja avalik sektor saavad lähtuda nii toetusmeetmete kujundamisel kui investeerimisel. Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus” raames saame valitud sektorite lõikes vastused küsimusele, milliste tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega on võimalik saavutada puhas tootmine ning milliseid investeeringuid teadus-arendustegevusse ning innovatsiooni peavad riik ja ettevõtjad selleks tegema. Tellitava teadus- ja arendusteenuse tulemus avalikustatakse. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud rakendusuuringu korraldamise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (Lisa 1) ja pakkumuste hindamiskriteeriumid (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3). 3. Punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks on majandusarengu osakonna ekspert Anu Kull. Rakendusuuringu tellimise eest vastutaval isikul korraldada selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh lepingu eseme kirjelduse koostamine, lepingu projekti ettevalmistamine ja lepingu täitmise üle kontrolli teostamine. 4. Moodustada komisjon punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise läbiviimiseks, sealhulgas pakkuja kvalifitseerimiseks, esitatud pakkumuste hindamiseks, teostatud rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Anu Kull, majandusarengu osakonna ekspert. Komisjoni liikmed: Mikk Vahtrus, majandusarengu osakonna teadusnõunik; Joel Peetersoo, majandusarengu osakonna ekspert; Irje Möldre, energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht. 5. Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ tellimuse eeldatav maksumus koos käibemaksuga ei ületada 60 000 eurot, mida finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Kantsler Lisa 1 Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ lähteülesanne Probleemi või olukorra kirjeldus Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse poliitika ning Euroopa rohelise kokkuleppe (rohelepe)i rakendamine eeldab Eesti ettevõtjatelt lähema paari aasta jooksul suuri investeeringuid. Ka Euroopa Liidu tööstuspoliitika toetab 2021 –2027. a rahastusperioodil investeerimist konkurentsivõimelisse ja keskkonnasõbralikku tööstusesse. Kogu ettevõtlussektorit kaasava rohepöörde käivitamiseks Eestis on mitme ministeeriumi ekspertide koostöös alustatud rohetehnoloogiate kaardistusega. Sellegipoolest saab aga juba praegu öelda, et Eestis on puudu töötlevas tööstuses rohepöörde käivitamiseks vajalikud meetmed ja teadmine seonduvast finantseerimisvajadusest nii era- kui avalikus sektoris. Riigi vaates on seejuures puudu strateegiline lähenemine ning fookused. Investeeringud on killustatud erinevate alateemade lõikes nagu energeetika, keskkonnahoid, ringmajandus ja ressursitõhusus, kuid puudu on investeerimisvajaduse tervikpilt – mida peab ettevõte tegema selleks, et tootmine ja tarneahelad saaksid puhtaks ning kuidas võiks riik seda toetada? Investeerimisvajadusi teadmata ei ole võimalik kasutada ettevõtete konkurentsivõime säilitamisest lähtuvat sekkumisloogikat. Seetõttu tuleb suure sisemaise kogutoodangu osakaaluga ning eksportiva sektori jaoks välja töötada nn rohepöörde teekaardid, millest nii era- kui avalik sektor saaksid lähtuda nii toetusmeetmete kujundamisel kui investeerimisel. Roheleppega on EL, sh Eesti seadnud endale eesmärgi jõuda 2050. aastaks ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduseni, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide ehk saavutatakse kliimaneutraalsus ning kus majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest. Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärkideks: 1) võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70%; 2) vähendada primaarenergia tarbimist ja vältida energia lõpptarbimise suurenemist; 3) suurendada taastuvenergia tarbimist 50%-ni energia lõpptarbimisest ja 42%-ni summaarsest energia lõpptarbimisest; 4) tagada energia varustuskindlus ning majanduse konkurentsivõime; 5) suurendada ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul; 6) suurendada tööjõu tootlikkust ja ressursitootlikust. Neist eesmärkidest lähtuv Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab kõik eesmärkide täitmiseks välja töötatud meetmed, v.a eesmärk 5, millest lähtub tellitav uuring. Kõige suurema kasvuhoonegaaside emissiooniga valdkondades (energeetika, transport, hoonefond, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstuslikud protsessid) näeb REKK 2030 ette 71 erineva meetme rakendamise. REKK 2030 on strateegia, mille laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele EL liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. See info on vajalik, et avalikkus ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke investeeringuid, mis on vajalikud üldiste eesmärkide saavutamiseks. See vajab rakendusuuringu teostamist, mille tulemustele tuginedes saaksid eksportivad ettevõtjad kavandada oma liikumist puhta tootmise ja puhaste toodete suunas. Eesti majanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on ühe SKP euro kohta ELi keskmisega võrreldes ligi kaks korda suurem. Ka kasvuhoonegaaside heite absoluutväärtus on Eestis püsinud kõrgena – 2018. aastal oli see 20,0 mln tonni CO2 ekvivalenti. Kuna sellest 88% moodustas energeetikasektor, on kliimapoliitika keskmes energeetikasektori dekarboniseerimine. Kuivõrd riiklikud eesmärgid on ambitsioonikad, siis tuleb läbimõeldult arendada kõiki kasvuhoonegaaside bilanssi mõjutavaid sektoreid ja valdkondi. Energeetikasektori, energiaintensiivsete tööstuste ning teiste kasvuhoonegaaside suure heitega majandussektorite dekarboniseerimine lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87/EÜ (EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2018/842 (nn jagatud kohustuse määrus) ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ingl. k land use, land use change and forestry; edaspidi LULUCF) sektori regulatsioonist. Kõigi nende muutmiseks on EL Komisjon algatanud avaliku konsultatsiooni ning ei ole veel teada, milliseks need regulatsioonid tulevikus kujunevad. Rakendusuuring on suunatud tehnoloogiate alase oskusteabe loomiseks muutuste osas, mida rohelepe töötleva tööstuse ettevõtetes kaasa toob. Töötlev tööstus moodustab Eesti majanduses 2019. a andmetel 20% hõivest ja 15% SKTst, samas tootlikkus EL keskmisest on jooksevhinnas 44%, ostujõuga korrigeeritult 54%. See viitab rahvusvahelises väärtusahelas jätkuvalt madalale positsioonile ja vähesele teadmistemahukusele valdkonnas. Ekspordis domineerivad tööjõumahukad valdkonnad, mis on aga üha süveneva palgasurve tõttu tugeva löögi all. Seda ilmestab ka ettevõtete kasumlikkuse langus. Lisaks on COVID-19 kriisis langenud investeeringute tase SKP suhtes ning prognoosida võib selle trendi jätkumist. Kokkuvõttes siseneb Eesti töötlev tööstus roheleppega käivitatud rohepöördesse nii arengutrendidest kui kriisist tulenevalt nõrgestatud positsioonidelt ning vajab tuge oma konkurentsivõime taastamisel ja roheleppest tulenevale uuele tasemele viimisel. Tööstuse arengupotentsiaali ärakasutamine saab toimuda läbi ulatusliku, süsteemse ja innovatsioonile tugineva tootmise ümberkorraldamise. Selleks on vajalik riigipoolne terviklik planeerimine ja ettevõtete investeerimisvõimekuse suurendamine. Rakendusuuringu eesmärk Rakendusuuring on suunatud tehnoloogiate alase oskusteabe loomisele muutuste osas, mida rohelepe kaasa toob. Eesmärk on selgitada välja tootmise rohepöörde eeldused ja vajalikud tegevused arengustrateegia Eesti 2035ii vaates ning võtmetehnoloogiad ja nende maksumus järgmistes sektorites: keemiatööstus, metsa- ja puidutööstus, tehnoloogiatööstus (masinaehitus ja metallide töötlemine ning infotehnoloogia- ja elektroonikatööstus), toiduainetetööstus, tekstiili- ja rõivatööstus. Juhul kui selgub, et on vajalik keskenduda ka teistele sektoritele (näiteks energeetika), tuleb koos tellijaga sektorite valik üle vaadata. Uuring annab avalikule sektorile soovitused riigi võimalike sekkumiste osas finantsinstrumentidega, mis toetavad rohepööret viidatud sektorites. Peamised uurimisküsimused Rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ võtmeteemadeks on puhas tootmine ning teadusarendusse ja innovatsiooni (TAI) vajalikud investeeringud rakendusuuringu eesmärgi alajaotuses toodud sektorite ettevõtjates. Uuringu raames saame vastused järgmistele küsimustele: 1) kirjeldab need tehnoloogiad, mille arendamise ja rakendamisega on võimalik saavutada puhas tootmine ja seeläbi ettevõtte rohekasv; 2) millised on nende tehnoloogiate kasutuseslevõtuks vajalikud investeeringumahud ja ajaline perspektiiv; 3) millised on finantseerimisvajadused (sh nii tootlikud kui mitte-tootlikud investeeringud) ja sellega seotud takistused tööstuse rohepöörde valdkonnas? 4) milliste sekkumisloogikatega saaks investeeringuid ja finantseerimisvajadusi riigi poolt toetada? Rakendusuuringu eeldatav tulemus Rakendusuuringu tulemuseks on tehnoloogiate alase oskusteabe loomine muutuste osas, mida rohelepe töötleva tööstuse ettevõtetes kaasa toob: 1) töötleva tööstuse ettevõtetes rohepöörde käivitamiseks vajalike tehnoloogiate analüüs; (2) tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavate regulatsioonide ning finantsinstrumentide muutmise ettepanekud; 2) soovitused tegevustele, mille abil saavutada InvestEU programmi võimaluste kasutamine; 3) ettepanekud SA Kredexi poolt väljastatava tööstuslaenu sisu ja fookuse muutmisele; 4) ettepanekud uute finantsinstrumentide (ja võimalusel olemasolevate või planeeritavate tagastamatute toetustega kombineerimine) väljatöötamisele; 5) tööstus- ja innovatsioonipoliitika sidustamine EL piiriüleste TAI projektidega (näiteks EL tööstusliitudes ja nendest tulenevates partnerlustes ning IPCEI väärtusahelates toimuvates ühistes tehnoloogiaarendustes). Teekaardid sisaldavad kõigile sektoritele ühise üldosa, milles on kokku võetud: 1) Soome tööstuse initsiatiivil ning Soome majandus- ja tööministeeriumi poolt koostatud kliimaneutraalsuse teekaartide metoodika; 2) finantsinstrumentide ettepanekud InvestEU võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks Eesti ettevõtete rohestamise ja kliimaneutraalsusele ülemineku toetamisel. Kõigi tellitava uuringuga kaetud sektorite (nimetatud rakendusuuringu eesmärgi alajaotuses) lõikes on: 1) koos põhjendustega välja toodud roheleppe kokkulepete täitmise seisukohalt määravat tähtsust omavad tehnoloogiad; 2) kommertsialiseerimise eelsetel tehnoloogilise valmiduse tasemetel olevate tehnoloogiate osas on tehtud nende sotsiaal-majanduslik analüüs. Tulemuse rakendamine SA Kredexi meetmete (eelkõige tööstuslaen) sisu ja fookuse parandamine. Finantsinstrumentide väljatöötamine EL rahastusvõimaluste paremaks rakendamiseks. Tööstus- ja innovatsioonipoliitika sidustamine EL piiriüleste TAI projektidega (näiteks tööstusliidud, Horizon Europe partnerlused ja IPCEI väärtusahelad). Uuringu olulisus Eestis ettevõtete teadmusmahukuse ja investeerimisvõimekuse suurendamine rohepöörde tingimustes ning seeläbi konkurentsivõime suurendamine maailmaturul. Hetkel töös olevad või planeeritavad sama valdkonna uuringud Eesti rohetehnoloogia analüüs (2017), kuid see keskendus tehnoloogiate arendamisele ja skaleerimisele. Puhtamale tootmisele liikumise seisukohast tööstuse vaates võiks eeskujuks võtta Soome tööstuse initsiatiivil ning majandus- ja tööministeeriumi poolt koostatud kliimaneutraalsuse teekaardid. Uuringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi) Anu Kull Osakond Majandusarengu osakond Uuringu planeeritav läbiviimise aeg 1. märts – 31. august 2021 i https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1576150542719&uri=COM%3A2019%3A640%3AFIN ii https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid Lisa 2 Pakkumuste hindamine ja hindamise kriteeriumid. Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades ja kahe hindamiskriteeriumi alusel, milleks on „Pakkumus vastab uuringu eesmärgile“ (osakaal 70 väärtuspunkti), ja „Pakkumuse kogumaksumus“ (osakaal 30 väärtuspunkti). Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. Hankija hindab kõiki pakkumusi. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumite alamkriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Pakkumuse uuringu eesmärgile vastavuse punktid ja kogumaksumuse eest antud punktid summeeritakse. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse esitanud pakkujaks pakkuja, kelle poolt anti alamkriteeriumile pakkumus vastab peamistele uurimisküsimustele enim punkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja järgmistes punktides toodud hindamiskriteeriumite alusel: Pakkumuse vastavus uuringu eesmärgile - 70 väärtuspunkti. Pakkumuse vastavust uuringu eesmärgile hindab hankekomisjon järgmiste alamkriteeriumite alusel: 1. Pakkumus vastavus uuringu eesmärgile - maksimaalselt 30 punkti. 2. Valitud tehnoloogiate põhjendatus - maksimaalselt 30 punkti. 3. Pakkumuses esitatud uuringumetoodika - maksimaalselt 10 punkti. 1. Pakkumuse vastavus uuringu eesmärgile (kokku võimalik saada kuni 30 punkti): Suurepärane (30 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile, on loogiline, põhjendatud, eesmärgipärane ja veenab, et kirjeldusele vastavat uuring on kvaliteetne. Uuringu kirjeldus vastab käskkirja punktis 4 nimetatud komisjoni (edaspidi hankekomisjoni) hinnangul täielikult lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile. Hea (20 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab piisavalt hästi lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile, kuid tulemuses ei nähtu, et tehnoloogiaid on piisavalt analüüsitud; kirjeldus on põhjendatud ning eesmärgipärane, kuid uuringu kvaliteet ei ole piisavalt selge. Uuringu kirjelduse vastavus lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust. Rahuldav (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile üldjoontes, ei ole loogiliselt esitatud, kuid on põhjendatud ja/või eesmärgipärane. Kahtluse all on uuringu kvaliteet. Uuringu kirjelduse vastavus lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks mittepõhimõttelist puudust. Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus on esitatud üldiselt ja ei vasta lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgile. Pakkumusest nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamist sisuliselt läbi mõelnud. Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse kvaliteetse tulemuseni või on selge, et tulemust ei saavutata. 2. Valitud tehnoloogiate põhjendatus (kokku võimalik saada kuni 30 punkti): Suurepärane (30 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkuja valitud tehnoloogiad on põhjendatud ja veenavad, et Eesti ettevõtjatel on võimekus nende arendamises osaleda ja/või neid kasutusele võtta. Hea (20 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkuja valitud tehnoloogiad on põhjendatud ja veenvad, kuid põhjendusest ei nähtu, et Eesti ettevõtjatel on piisav võimekus nende arendamises osaleda ja/või neid kasutusele võtta. Tehnoloogiate valik sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust. Rahuldav (10 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkuja valitud tehnoloogiad ei ole põhjendatud ega veena, et Eesti ettevõtjatel on piisav võimekus nende arendamises osaleda ja/või neid kasutusele võtta. Tehnoloogiate valik sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks mittepõhimõttelist puudust. Mitterahuldav (0 punkti) - saab valiku põhjendatus hindeks juhul, kui pakkumusest nähtub, et pakkuja ei ole Eesti ettevõtjate võimalusi tehnoloogiate arendamises osalemise ja/või nende kasutusele võtmise potentsiaali sisuliselt läbi mõelnud. 3. Pakkumises esitatud metoodika (kokku võimalik saada kuni 10 punkti): Suurepärane (10 punkti) – saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud metoodika on selge, põhjendatud ja tagab täielikult lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamise ning selle tähtaegse esitamise. Hea (5 punkti) – saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses on esitatud uurimistöö läbiviimse metoodika, kuid metoodika ei ole piisavalt selge või sellega kaasneb ebakindlus, et selle metoodika alusel tehtav uuring ei taga lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamist ega selle tähtaegset esitamist. Metoodika sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust. Rahuldav (2 punkti) – saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses on metoodika mittepiisavalt lahti kirjutatud ning ei ole eesmärgipärane, uurimistööd ei ole võimalik esitada tähtaegselt Metoodika sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks mittepõhimõttelist puudust. Mitterahuldav (0 punkti) - saab metoodika hindeks juhul, kui pakkumuses esitatud metoodika ei ole sisuliselt läbi mõelnud. Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse eesmärgipäraste ettepanekuteni. Pakkumuse kogumaksumus - 30 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Teised saavad 30-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Lisa 3 LEPING nr Tallinnas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood ……., asukoht ………., mida esindab ……………, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö tulemusena esitab töövõtja kirjaliku aruande vastavalt lähteülesandele ja uuringu pakkumusele. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle kirjaliku tulemuse elektroonilises vormis tellijale üle hiljemalt 01.06.2021. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja nende finantseerimisvajadus“ tellimiseks korraldatud hanke1 tulemusena ning vastavalt töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töösuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1.rakendusuuringu tellimise alusdokumendid, sh ähteülesanne; 2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 1 MKM hankekord § 12 „Erandid“ tähenduses 2 3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö lepingutingimustele vastavuse kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab punktis 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning raamuuringu tellimise alusdokumentides esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. teostama töö isiklikult või kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel, samuti teavitama muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 3 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Tasu autoriõiguse isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.4. Uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (uuringu käigus selgunud olulised kontaktandmed2) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtpäevaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale viie päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Pooled lepivad kokku, et tellija kohustub tasuma töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas ….. (……….) eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on ……. (…………..) eurot. 7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kümme protsenti lepingu maksumusest. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 2 Kontaktandmed võivad olla näiteks tehnoloogiafirmade kontaktid vm avalikult kättesaadav info. 4 8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis 7 sätestatud tasuga. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja adressaat peab e-kirja kättesaamise kohta saatma kinnituskirja. . 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 5 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Anu Kull, telefon 6397606, e-post [email protected]. 14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on ……, telefon +372 ……, e-post …….. 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Tellija: Töövõtja: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium …. 6 reg nr 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler …..
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →