dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

ELi aruka ja jätkusuutliku liikuvuse strateegia seisukohad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2021
Viit
2-13/20-7816
Registreeritud
18. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Yana Laurand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-7816 18.02.2021 Väljaminev kiri.asice3607 KB

Sisu (failidest)

Avalik konsultatsioon intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamise teemal Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed). Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks. Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla piiratud. Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta. Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut. Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette 1 nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid tõendavaid dokumente. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria keel eesti keel hispaania keel hollandi keel horvaadi keel iiri keel inglise keel itaalia keel kreeka keel läti keel leedu keel malta keel poola keel portugali keel prantsuse keel rootsi keel rumeenia keel saksa keel slovaki keel sloveeni keel soome keel taani keel tšehhi keel ungari keel * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon 2 ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi-välise riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi * E-posti aadress (ei avalikustata) * Tasand rahvusvaheline kohalik riiklik piirkondlik * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium * Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Tunnusnumber läbipaistvusregistris kuni 255 tähemärki 3 Kontrollige, kas Teie organisatsioon on läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Guadeloupe Macau Saint Vincent Samoa ja Grenadiinid Ameerika Guam Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guatemala Madalmaad Sambia Angola Guernsey Malaisia Samoa Anguilla Guinea Malawi San Marino Antarktis Guinea-Bissau Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guyana Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Haiti Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Heard ja Mani saar Senegal McDonald Armeenia Hiina Maroko Serbia Aruba Hispaania Marshalli Sierra Leone saared Aserbaidžaan Honduras Martinique Singapur Austraalia Hongkong Mauritaania Sint-Maarten Austria Horvaatia Mauritius Slovakkia Bahama Ida-Timor Mayotte Sloveenia 4 Bahrein Iirimaa Mehhiko Somaalia Bangladesh Iisrael Mikroneesia Soome Barbados India Moldova Sri Lanka Belau Indoneesia Monaco Sudaan Belgia Iraak Mongoolia Suriname Belize Iraan Montenegro Süüria Benin Island Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Itaalia Mosambiik Šveits Bhutan Jaapan Myanmar/Birma Taani Boliivia Jamaica Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jeemen Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jersey Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jordaania Nicaragua Tansaania Bouvet’ saar Jõulusaar Nigeeria Togo Brasiilia Kaimanisaared Niger Tokelau Briti India Kambodža Niue Tonga ookeani ala Briti Kamerun Norfolki saar Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kanada Norra Tšaad Bulgaaria Kasahstan Omaan Tšehhi Burkina Faso Katar Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Keenia Pakistan Tuneesia Clipperton Kesk-Aafrika Palestiina Türgi Vabariik Cooki saared Kiribati Panama Türkmenistan Costa Rica Kolumbia Paraguay Turks ja Caicos Côte d’Ivoire Komoorid Peruu Tuvalu Curaçao Kongo Pitcairn Uganda 5 Djibouti Kongo Põhja-Korea Ühendkuningrii Demokraatlik k Vabariik Dominica Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina Vabariik Mariaanid Ecuador Kosovo Poola Ungari Eesti Kreeka Portugal Uruguay Egiptus Küpros Prantsuse USA Antarktilised ja Neitsisaared Lõunaalad Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Usbekistan Guinea Guajaana El Salvador Kuveit Prantsuse Uus- Polüneesia Kaledoonia Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa eSwatini Laos Puerto Rico Valgevene Etioopia Läti Réunion Vanuatu Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vatikan red Falklandi saared Lesotho Rootsi Venemaa Fidži Libeeria Rumeenia Venezuela Filipiinid Liechtenstein Rwanda Vietnam Gabon Liibanon Saalomoni Wallis ja saared Futuna Gambia Liibüa Saint- Zimbabwe Barthélemy Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Milliseid huvisid Te esindate (või milliseid huvisid esindab organisatsioon, mille nimel vastate)? Riiklikud ametiasutused (nt transpordiministeeriumid, -ametid) 6 Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused Maanteeametid Teedehaldajad (Ühis)transpordiettevõtjad Sõidukite/seadmete tootjad ja tarnijad Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajad Liikuvusteenuste osutajad Digitaalkaartide pakkujad Telekommunikatsiooniteenuste osutajad Teadlased / akadeemiline kogukond / nõustajad Logistikaettevõtted ja integreerijad Ühiskondlikud huvid ja/või tarbijaõigused Töötajad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage Peale selle üldise konsultatsiooni korraldatakse peamiste kutsealaste huvirühmadega kitsam järelkonsultatsioon konkreetsetel teemadel. Kas oleksite huvitatud selles kitsamas konsultatsioonis osalemisest, kui kuulute kutsealasesse huvirühma? Jah Ei * Avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avaldatakse ainult Teie vastus, päritoluriik ja vastaja kategooria, mille valisite. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata. Avalik Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris, päritoluriik). 7 Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega Elanike kogemus intelligentsete transpordisüsteemidega „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, kohandatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. 1. Kui hästi tunnete intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid? Väga hästi Üsna hästi Mingil määral Vähesel määral Üldse mitte 2. Kas kasutate intelligentseid transpordisüsteeme järgmistes kohtades? (Võite valida mitu vastusevarianti) Mõnes Oma Oma muus kodulinnas koduriigis ELi riigis Reisiteabe teenused (nt navigatsioonisüsteemid) Reaalajas saadav liiklusteave (nt liiklusummikute, liiklusõnnetuste, vabade parkimiskohtade kohta) Eratranspordi (jalgsi liikumine, jalgratta ja autoga sõitmine jne) reisiplaneerija Ühistranspordi (buss, tramm, metroo jne) reisiplaneerija Mitmeliigilise (mitut transpordiliiki hõlmava) transpordi reisiplaneerija Jagatud liikuvuse (nt jalgrattad, tõukerattad, autod) broneerimissüsteemid Ühe transpordiliigi reiside tasumis-/piletimüügisüsteemid Mitut transpordiliiki hõlmavate reiside tasumis- /piletimüügisüsteemid Juhiabisüsteemid, nagu adaptiivsed püsikiirusehoidjad või intelligentsed kiiruse kohandamise süsteemid 8 Autosisesed juhiteabesüsteemid, mis on ühenduses taristuobjektidega (nt valgusfoorid, teetööde hoiatused, lähedal asuvate sõidukite avastamine) 3. Milline järgmistest intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste kasutamisega seotud väidetest Teie kohta kehtib? (Võite valida mitu vastusevarianti) Need aitavad mul sihtkohta jõuda Need aitavad mul eri transpordi- või reisivõimaluste vahel valida Need aitavad mul aja- või päevakava koostada Need aitavad mul reisi maksumusest aru saada Need võimaldavad mul reisi eest maksta Need aitavad mul reisi keskkonnamõjust aru saada Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 4. Kuidas tajute intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste kvaliteeti? (Võite valida mitu vastusevarianti) Tunnen end neid kasutades turvalisemalt Usun, et nende kaudu saadav teave on täpne Neid on odav kasutada Neid on lihtne kasutada Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 5. Kui Teil on intelligentsete transpordisüsteemide kasutamisel probleeme, siis millised on nende peamised põhjused? (Võite valida mitu vastusevarianti) Ma ei tea, milliseid süsteeme saab konkreetses olukorras kasutada Süsteemid ei ole hõlpsasti kasutatavad/juurdepääsetavad Süsteemide lisaväärtus on väike Olen süsteeme kasutades mures oma isikuandmete privaatsuse ja taaskasutamise pärast 9 Mul on kahtlusi süsteemide turvalisuse suhtes Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 6. Millised meetmed aitaksid kõige rohkem kaasa sellele, et Te intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid sagedamini kasutaksite? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Minu vajadustele paremini vastavate süsteemide, rakenduste ja teenuste arendamine Intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste ostmise või kasutamise odavamaks muutmine Süsteemide, rakenduste ja teenuste varustamine paremate juhendite /kasutajatoega Süsteemide, rakenduste ja teenuste ärimudelite läbipaistvamaks muutmine Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste infoturbe ja privaatsusega seotud aspektide kohta Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste kasutamisest saadava kasu kohta (keskkonna, kulude, ajakulu seisukohalt) Süsteemide, rakenduste ja teenuste sujuva piiriülese toimimise parandamine Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 7. On Teil intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise kohta üldisi märkusi, mida sooviksite jagada? kuni 1000 tähemärki Põhjalik küsimustik Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid. 10 8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis? Väga oluline Oluline Ebaoluline Arvamus puudub 9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud? Väga edukalt Pigem edukalt Ebaedukalt See on kasutuselevõttu takistanud Arvamus puudub 10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või piirkondade tasandi meetmetega? kuni 1000 tähemärki Standardiseerimine soodustab uute ärimudelite loomist, mis liikmesriikide/piirkonna taseme meetmetega oleks vähe tõenäoline. Probleemid Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse. 11 11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemide taristu ja teenuste kasutuselevõtt on endiselt geograafiliselt piiratud ega ole piiriülene Intelligentsed transpordisüsteemid, nende rakendused ja teenused ei ole ELi tasandil piisavalt koostalitlusvõimelised ega pidevad Sidusrühmad ei tee ELi tasandil piisavalt tulemuslikult koostööd Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamise valdkonnas on lahendamata probleeme Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste edukat kasutuselevõttu takistab andmestandardite puudumine 12 12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta märkusi? kuni 1000 tähemärki Märkused puuduvad. 13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus Prioriteetsed valdkonnad Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda: maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus; liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused; sõiduki ühendamine transporditaristuga. 13 Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest: ühendatud ja automatiseeritud liikuvus; liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused); täiustatud liikluskorraldus. 14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus 15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada? kuni 1000 tähemärki Eelmine lahter ei vaja täiendamist. Võimalikud meetmed 16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi lisataks? 14 Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Tehniliste kirjelduste kehtestamise seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja /või meetmete ajakohastamine (sealhulgas uute lisamine) Intelligentsete transpordisüsteemide komponentide ja teenuste turule laskmise ja käigushoidmisega seotud sätete täiendamine Intelligentsete transpordisüsteemide piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike ELi tasandi talitlus- ja koordineerimissüsteemide (nt usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi) loomine Meetmete võtmine selleks, et tagada eri riikides või eri teenuseosutajate poolt osutatavate intelligentsete transpordisüsteemi teenuste koostalitlusvõime Kohustus võtta kasutusele olulise tähtsusega intelligentsed transpordisüsteemi teenused (kindlaksmäärataval geograafilisel alal) Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Aruandekohustuste ajakohastamine ning lihtsustamine ja seostamine, sealhulgas ühised võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad Kestlikud kooskõlastusmehhanismid riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning intelligentsete transpordisüsteemi teenuste kasutuselevõtuks Parem suhtlus intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmadega; 15 praegu suheldakse sidusrühmadega Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide nõuanderühma vahendusel Olemasoleva intelligentsete transpordisüsteemide eksperdirühma lisamine direktiivi Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemi teenuste (näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja kohustusi käsitlevate sätete täpsustamine intelligentsete transpordisüsteemi teenuste õigluse ja mittediskrimineerivuse valdkonnas Juurdepääsutingimuste kindlaksmääramine, selleks et liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused, ei loodaks suletud süsteemina, mida saavad kasutada ainult kindlad teenuseosutajad või transpordiliigid Andmete jagamise ja ausa taaskasutamise lahenduste loomine, selleks et tagada olulise tähtsusega intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevus kogu ELis Liikuvusplatvormide, näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate lahenduste kasutuselevõtu tingimuste ja suuniste kehtestamine Kohustus teha kättesaadavaks teatavad andmed, et toetada intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevust kogu ELis Kohustus kasutada intelligentsetes transpordisüsteemi teenustes ELi tasandi standardseid andmevorminguid 16 Direktiivi ja seonduvate õigusaktide (nt andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse ja ühtsete Euroopa andmeruumide valdkonna õigusaktide) seoste ajakohastamine 17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude meetmete kohta, mida võiks kaaluda? kuni 1000 tähemärki Märkused puuduvad Mõjud Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid. 17 18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud võimalike mõjude kohta? Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Meetmed aitavad kaasa intelligentsete transpordisüsteemide geograafiliselt tasakaalustatumale kasutuselevõtule kogu Euroopas Meetmed vähendavad dubleerivate/ühildumatute süsteemide hulka ja kiirendavad kasutuselevõttu Meetmed vähendavad aja jooksul elanike ja transporditeenuste osutajate kogukulusid tänu väiksematele investeerimis- ja hoolduskuludele Meetmed muudavad intelligentsed transpordisüsteemi teenused avatumaks, õiglasemaks ja erapooletumaks Meetmed parandavad liiklusvoogu 18 Meetmed vähendavad liikluses veedetavat aega Meetmed vähendavad energiakasutust ja kahjulikku heidet Meetmed suurendavad liiklusohutust Meetmed parandavad juurdepääsu transpordile Meetmed parandavad eri transpordiliikide lõimitust Meetmed suurendavad intelligentsete transpordisüsteemide turgu ELis Meetmed suurendavad tarbijate võimalust intelligentsete transpordisüsteemide vahel valida Meetmed parandavad Euroopa tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet Meetmetel on positiivne mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile Meetmed suurendavad isikuandmete jagamist 19 19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta? kuni 1000 tähemärki Märkused puuduvad Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus 20 20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Direktiivi läbivaatamise eesmärke saaks paremini saavutada mitteseadusandlike vahenditega, mis põhinevad komisjoni suunistel või soovitustel Direktiivi läbivaatamise eesmärke saaks paremini saavutada suuremate rahastusvõimalustega Euroopa Liidu programmidest Direktiivi läbivaatamise eesmärke aitaks paremini saavutada suurem kooskõlastamine ja ühtlustamine maailma muude (ELi-väliste) piirkondadega 21 Lõppmärkused Palun nimetage aruandeid või muid teabeallikaid, millele vastamisel toetusite. Palun esitage uuringu/aruande pealkiri, autor ja olemasolu korral ka hüperlink. kuni 1000 tähemärki Palun laadige üles dokument, mis toetab Teie vastuseid. Fail võib olla suurusega kuni 1 MB. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid 22 Avalik konsultatsioon intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamise teemal Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed). Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks. Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla piiratud. Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta. Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut. Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette 1 nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid tõendavaid dokumente. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria keel eesti keel hispaania keel hollandi keel horvaadi keel iiri keel inglise keel itaalia keel kreeka keel läti keel leedu keel malta keel poola keel portugali keel prantsuse keel rootsi keel rumeenia keel saksa keel slovaki keel sloveeni keel soome keel taani keel tšehhi keel ungari keel * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon 2 ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi-välise riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi * E-posti aadress (ei avalikustata) * Tasand rahvusvaheline kohalik riiklik piirkondlik * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki * Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Tunnusnumber läbipaistvusregistris kuni 255 tähemärki 3 Kontrollige, kas Teie organisatsioon on läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Guadeloupe Macau Saint Vincent Samoa ja Grenadiinid Ameerika Guam Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guatemala Madalmaad Sambia Angola Guernsey Malaisia Samoa Anguilla Guinea Malawi San Marino Antarktis Guinea-Bissau Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guyana Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Haiti Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Heard ja Mani saar Senegal McDonald Armeenia Hiina Maroko Serbia Aruba Hispaania Marshalli Sierra Leone saared Aserbaidžaan Honduras Martinique Singapur Austraalia Hongkong Mauritaania Sint-Maarten Austria Horvaatia Mauritius Slovakkia Bahama Ida-Timor Mayotte Sloveenia 4 Bahrein Iirimaa Mehhiko Somaalia Bangladesh Iisrael Mikroneesia Soome Barbados India Moldova Sri Lanka Belau Indoneesia Monaco Sudaan Belgia Iraak Mongoolia Suriname Belize Iraan Montenegro Süüria Benin Island Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Itaalia Mosambiik Šveits Bhutan Jaapan Myanmar/Birma Taani Boliivia Jamaica Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jeemen Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jersey Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jordaania Nicaragua Tansaania Bouvet’ saar Jõulusaar Nigeeria Togo Brasiilia Kaimanisaared Niger Tokelau Briti India Kambodža Niue Tonga ookeani ala Briti Kamerun Norfolki saar Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kanada Norra Tšaad Bulgaaria Kasahstan Omaan Tšehhi Burkina Faso Katar Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Keenia Pakistan Tuneesia Clipperton Kesk-Aafrika Palestiina Türgi Vabariik Cooki saared Kiribati Panama Türkmenistan Costa Rica Kolumbia Paraguay Turks ja Caicos Côte d’Ivoire Komoorid Peruu Tuvalu Curaçao Kongo Pitcairn Uganda 5 Djibouti Kongo Põhja-Korea Ühendkuningrii Demokraatlik k Vabariik Dominica Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina Vabariik Mariaanid Ecuador Kosovo Poola Ungari Eesti Kreeka Portugal Uruguay Egiptus Küpros Prantsuse USA Antarktilised ja Neitsisaared Lõunaalad Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Usbekistan Guinea Guajaana El Salvador Kuveit Prantsuse Uus- Polüneesia Kaledoonia Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa eSwatini Laos Puerto Rico Valgevene Etioopia Läti Réunion Vanuatu Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vatikan red Falklandi saared Lesotho Rootsi Venemaa Fidži Libeeria Rumeenia Venezuela Filipiinid Liechtenstein Rwanda Vietnam Gabon Liibanon Saalomoni Wallis ja saared Futuna Gambia Liibüa Saint- Zimbabwe Barthélemy Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Milliseid huvisid Te esindate (või milliseid huvisid esindab organisatsioon, mille nimel vastate)? Riiklikud ametiasutused (nt transpordiministeeriumid, -ametid) 6 Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused Maanteeametid Teedehaldajad (Ühis)transpordiettevõtjad Sõidukite/seadmete tootjad ja tarnijad Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajad Liikuvusteenuste osutajad Digitaalkaartide pakkujad Telekommunikatsiooniteenuste osutajad Teadlased / akadeemiline kogukond / nõustajad Logistikaettevõtted ja integreerijad Ühiskondlikud huvid ja/või tarbijaõigused Töötajad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage Peale selle üldise konsultatsiooni korraldatakse peamiste kutsealaste huvirühmadega kitsam järelkonsultatsioon konkreetsetel teemadel. Kas oleksite huvitatud selles kitsamas konsultatsioonis osalemisest, kui kuulute kutsealasesse huvirühma? Jah Ei * Avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avaldatakse ainult Teie vastus, päritoluriik ja vastaja kategooria, mille valisite. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata. Avalik Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris, päritoluriik). 7 Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega Elanike kogemus intelligentsete transpordisüsteemidega „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, kohandatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. 1. Kui hästi tunnete intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid? Väga hästi Üsna hästi Mingil määral Vähesel määral Üldse mitte 2. Kas kasutate intelligentseid transpordisüsteeme järgmistes kohtades? (Võite valida mitu vastusevarianti) Mõnes Oma Oma muus kodulinnas koduriigis ELi riigis Reisiteabe teenused (nt navigatsioonisüsteemid) Reaalajas saadav liiklusteave (nt liiklusummikute, liiklusõnnetuste, vabade parkimiskohtade kohta) Eratranspordi (jalgsi liikumine, jalgratta ja autoga sõitmine jne) reisiplaneerija Ühistranspordi (buss, tramm, metroo jne) reisiplaneerija Mitmeliigilise (mitut transpordiliiki hõlmava) transpordi reisiplaneerija Jagatud liikuvuse (nt jalgrattad, tõukerattad, autod) broneerimissüsteemid Ühe transpordiliigi reiside tasumis-/piletimüügisüsteemid Mitut transpordiliiki hõlmavate reiside tasumis- /piletimüügisüsteemid Juhiabisüsteemid, nagu adaptiivsed püsikiirusehoidjad või intelligentsed kiiruse kohandamise süsteemid 8 Autosisesed juhiteabesüsteemid, mis on ühenduses taristuobjektidega (nt valgusfoorid, teetööde hoiatused, lähedal asuvate sõidukite avastamine) 3. Milline järgmistest intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste kasutamisega seotud väidetest Teie kohta kehtib? (Võite valida mitu vastusevarianti) Need aitavad mul sihtkohta jõuda Need aitavad mul eri transpordi- või reisivõimaluste vahel valida Need aitavad mul aja- või päevakava koostada Need aitavad mul reisi maksumusest aru saada Need võimaldavad mul reisi eest maksta Need aitavad mul reisi keskkonnamõjust aru saada Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 4. Kuidas tajute intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste kvaliteeti? (Võite valida mitu vastusevarianti) Tunnen end neid kasutades turvalisemalt Usun, et nende kaudu saadav teave on täpne Neid on odav kasutada Neid on lihtne kasutada Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 5. Kui Teil on intelligentsete transpordisüsteemide kasutamisel probleeme, siis millised on nende peamised põhjused? (Võite valida mitu vastusevarianti) Ma ei tea, milliseid süsteeme saab konkreetses olukorras kasutada Süsteemid ei ole hõlpsasti kasutatavad/juurdepääsetavad Süsteemide lisaväärtus on väike Olen süsteeme kasutades mures oma isikuandmete privaatsuse ja taaskasutamise pärast 9 Mul on kahtlusi süsteemide turvalisuse suhtes Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 6. Millised meetmed aitaksid kõige rohkem kaasa sellele, et Te intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid sagedamini kasutaksite? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Minu vajadustele paremini vastavate süsteemide, rakenduste ja teenuste arendamine Intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste ostmise või kasutamise odavamaks muutmine Süsteemide, rakenduste ja teenuste varustamine paremate juhendite /kasutajatoega Süsteemide, rakenduste ja teenuste ärimudelite läbipaistvamaks muutmine Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste infoturbe ja privaatsusega seotud aspektide kohta Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste kasutamisest saadava kasu kohta (keskkonna, kulude, ajakulu seisukohalt) Süsteemide, rakenduste ja teenuste sujuva piiriülese toimimise parandamine Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 7. On Teil intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise kohta üldisi märkusi, mida sooviksite jagada? kuni 1000 tähemärki Põhjalik küsimustik Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid. 10 8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis? Väga oluline Oluline Ebaoluline Arvamus puudub 9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud? Väga edukalt Pigem edukalt Ebaedukalt See on kasutuselevõttu takistanud Arvamus puudub 10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või piirkondade tasandi meetmetega? kuni 1000 tähemärki Probleemid Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse. 11 11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemide taristu ja teenuste kasutuselevõtt on endiselt geograafiliselt piiratud ega ole piiriülene Intelligentsed transpordisüsteemid, nende rakendused ja teenused ei ole ELi tasandil piisavalt koostalitlusvõimelised ega pidevad Sidusrühmad ei tee ELi tasandil piisavalt tulemuslikult koostööd Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamise valdkonnas on lahendamata probleeme Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste edukat kasutuselevõttu takistab andmestandardite puudumine 12 12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta märkusi? kuni 1000 tähemärki 13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus Prioriteetsed valdkonnad Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda: maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus; liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused; sõiduki ühendamine transporditaristuga. 13 Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest: ühendatud ja automatiseeritud liikuvus; liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused); täiustatud liikluskorraldus. 14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus 15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada? kuni 1000 tähemärki Võimalikud meetmed 16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi lisataks? 14 Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Tehniliste kirjelduste kehtestamise seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja /või meetmete ajakohastamine (sealhulgas uute lisamine) Intelligentsete transpordisüsteemide komponentide ja teenuste turule laskmise ja käigushoidmisega seotud sätete täiendamine Intelligentsete transpordisüsteemide piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike ELi tasandi talitlus- ja koordineerimissüsteemide (nt usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi) loomine Meetmete võtmine selleks, et tagada eri riikides või eri teenuseosutajate poolt osutatavate intelligentsete transpordisüsteemi teenuste koostalitlusvõime Kohustus võtta kasutusele olulise tähtsusega intelligentsed transpordisüsteemi teenused (kindlaksmäärataval geograafilisel alal) Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Aruandekohustuste ajakohastamine ning lihtsustamine ja seostamine, sealhulgas ühised võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad Kestlikud kooskõlastusmehhanismid riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning intelligentsete transpordisüsteemi teenuste kasutuselevõtuks Parem suhtlus intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmadega; 15 praegu suheldakse sidusrühmadega Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide nõuanderühma vahendusel Olemasoleva intelligentsete transpordisüsteemide eksperdirühma lisamine direktiivi Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemi teenuste (näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja kohustusi käsitlevate sätete täpsustamine intelligentsete transpordisüsteemi teenuste õigluse ja mittediskrimineerivuse valdkonnas Juurdepääsutingimuste kindlaksmääramine, selleks et liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused, ei loodaks suletud süsteemina, mida saavad kasutada ainult kindlad teenuseosutajad või transpordiliigid Andmete jagamise ja ausa taaskasutamise lahenduste loomine, selleks et tagada olulise tähtsusega intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevus kogu ELis Liikuvusplatvormide, näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate lahenduste kasutuselevõtu tingimuste ja suuniste kehtestamine Kohustus teha kättesaadavaks teatavad andmed, et toetada intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevust kogu ELis Kohustus kasutada intelligentsetes transpordisüsteemi teenustes ELi tasandi standardseid andmevorminguid 16 Direktiivi ja seonduvate õigusaktide (nt andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse ja ühtsete Euroopa andmeruumide valdkonna õigusaktide) seoste ajakohastamine 17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude meetmete kohta, mida võiks kaaluda? kuni 1000 tähemärki Mõjud Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid. 17 18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud võimalike mõjude kohta? Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Meetmed aitavad kaasa intelligentsete transpordisüsteemide geograafiliselt tasakaalustatumale kasutuselevõtule kogu Euroopas Meetmed vähendavad dubleerivate/ühildumatute süsteemide hulka ja kiirendavad kasutuselevõttu Meetmed vähendavad aja jooksul elanike ja transporditeenuste osutajate kogukulusid tänu väiksematele investeerimis- ja hoolduskuludele Meetmed muudavad intelligentsed transpordisüsteemi teenused avatumaks, õiglasemaks ja erapooletumaks Meetmed parandavad liiklusvoogu 18 Meetmed vähendavad liikluses veedetavat aega Meetmed vähendavad energiakasutust ja kahjulikku heidet Meetmed suurendavad liiklusohutust Meetmed parandavad juurdepääsu transpordile Meetmed parandavad eri transpordiliikide lõimitust Meetmed suurendavad intelligentsete transpordisüsteemide turgu ELis Meetmed suurendavad tarbijate võimalust intelligentsete transpordisüsteemide vahel valida Meetmed parandavad Euroopa tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet Meetmetel on positiivne mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile Meetmed suurendavad isikuandmete jagamist 19 19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta? kuni 1000 tähemärki Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus 20 20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Direktiivi läbivaatamise eesmärke saaks paremini saavutada mitteseadusandlike vahenditega, mis põhinevad komisjoni suunistel või soovitustel Direktiivi läbivaatamise eesmärke saaks paremini saavutada suuremate rahastusvõimalustega Euroopa Liidu programmidest Direktiivi läbivaatamise eesmärke aitaks paremini saavutada suurem kooskõlastamine ja ühtlustamine maailma muude (ELi-väliste) piirkondadega 21 Lõppmärkused Palun nimetage aruandeid või muid teabeallikaid, millele vastamisel toetusite. Palun esitage uuringu/aruande pealkiri, autor ja olemasolu korral ka hüperlink. kuni 1000 tähemärki Palun laadige üles dokument, mis toetab Teie vastuseid. Fail võib olla suurusega kuni 1 MB. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid 22 Avalik konsultatsioon intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamise teemal Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed). Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks. Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla piiratud. Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta. Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut. Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette 1 nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid tõendavaid dokumente. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria keel eesti keel hispaania keel hollandi keel horvaadi keel iiri keel inglise keel itaalia keel kreeka keel läti keel leedu keel malta keel poola keel portugali keel prantsuse keel rootsi keel rumeenia keel saksa keel slovaki keel sloveeni keel soome keel taani keel tšehhi keel ungari keel * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon 2 ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi-välise riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi * E-posti aadress (ei avalikustata) * Tasand rahvusvaheline kohalik riiklik piirkondlik * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki * Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Tunnusnumber läbipaistvusregistris kuni 255 tähemärki 3 Kontrollige, kas Teie organisatsioon on läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Guadeloupe Macau Saint Vincent Samoa ja Grenadiinid Ameerika Guam Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guatemala Madalmaad Sambia Angola Guernsey Malaisia Samoa Anguilla Guinea Malawi San Marino Antarktis Guinea-Bissau Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guyana Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Haiti Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Heard ja Mani saar Senegal McDonald Armeenia Hiina Maroko Serbia Aruba Hispaania Marshalli Sierra Leone saared Aserbaidžaan Honduras Martinique Singapur Austraalia Hongkong Mauritaania Sint-Maarten Austria Horvaatia Mauritius Slovakkia Bahama Ida-Timor Mayotte Sloveenia 4 Bahrein Iirimaa Mehhiko Somaalia Bangladesh Iisrael Mikroneesia Soome Barbados India Moldova Sri Lanka Belau Indoneesia Monaco Sudaan Belgia Iraak Mongoolia Suriname Belize Iraan Montenegro Süüria Benin Island Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Itaalia Mosambiik Šveits Bhutan Jaapan Myanmar/Birma Taani Boliivia Jamaica Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jeemen Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jersey Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jordaania Nicaragua Tansaania Bouvet’ saar Jõulusaar Nigeeria Togo Brasiilia Kaimanisaared Niger Tokelau Briti India Kambodža Niue Tonga ookeani ala Briti Kamerun Norfolki saar Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kanada Norra Tšaad Bulgaaria Kasahstan Omaan Tšehhi Burkina Faso Katar Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Keenia Pakistan Tuneesia Clipperton Kesk-Aafrika Palestiina Türgi Vabariik Cooki saared Kiribati Panama Türkmenistan Costa Rica Kolumbia Paraguay Turks ja Caicos Côte d’Ivoire Komoorid Peruu Tuvalu Curaçao Kongo Pitcairn Uganda 5 Djibouti Kongo Põhja-Korea Ühendkuningrii Demokraatlik k Vabariik Dominica Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina Vabariik Mariaanid Ecuador Kosovo Poola Ungari Eesti Kreeka Portugal Uruguay Egiptus Küpros Prantsuse USA Antarktilised ja Neitsisaared Lõunaalad Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Usbekistan Guinea Guajaana El Salvador Kuveit Prantsuse Uus- Polüneesia Kaledoonia Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa eSwatini Laos Puerto Rico Valgevene Etioopia Läti Réunion Vanuatu Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vatikan red Falklandi saared Lesotho Rootsi Venemaa Fidži Libeeria Rumeenia Venezuela Filipiinid Liechtenstein Rwanda Vietnam Gabon Liibanon Saalomoni Wallis ja saared Futuna Gambia Liibüa Saint- Zimbabwe Barthélemy Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Milliseid huvisid Te esindate (või milliseid huvisid esindab organisatsioon, mille nimel vastate)? Riiklikud ametiasutused (nt transpordiministeeriumid, -ametid) 6 Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused Maanteeametid Teedehaldajad (Ühis)transpordiettevõtjad Sõidukite/seadmete tootjad ja tarnijad Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajad Liikuvusteenuste osutajad Digitaalkaartide pakkujad Telekommunikatsiooniteenuste osutajad Teadlased / akadeemiline kogukond / nõustajad Logistikaettevõtted ja integreerijad Ühiskondlikud huvid ja/või tarbijaõigused Töötajad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage Peale selle üldise konsultatsiooni korraldatakse peamiste kutsealaste huvirühmadega kitsam järelkonsultatsioon konkreetsetel teemadel. Kas oleksite huvitatud selles kitsamas konsultatsioonis osalemisest, kui kuulute kutsealasesse huvirühma? Jah Ei * Avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avaldatakse ainult Teie vastus, päritoluriik ja vastaja kategooria, mille valisite. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata. Avalik Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris, päritoluriik). 7 Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega Elanike kogemus intelligentsete transpordisüsteemidega „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, kohandatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. 1. Kui hästi tunnete intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid? Väga hästi Üsna hästi Mingil määral Vähesel määral Üldse mitte 2. Kas kasutate intelligentseid transpordisüsteeme järgmistes kohtades? (Võite valida mitu vastusevarianti) Mõnes Oma Oma muus kodulinnas koduriigis ELi riigis Reisiteabe teenused (nt navigatsioonisüsteemid) Reaalajas saadav liiklusteave (nt liiklusummikute, liiklusõnnetuste, vabade parkimiskohtade kohta) Eratranspordi (jalgsi liikumine, jalgratta ja autoga sõitmine jne) reisiplaneerija Ühistranspordi (buss, tramm, metroo jne) reisiplaneerija Mitmeliigilise (mitut transpordiliiki hõlmava) transpordi reisiplaneerija Jagatud liikuvuse (nt jalgrattad, tõukerattad, autod) broneerimissüsteemid Ühe transpordiliigi reiside tasumis-/piletimüügisüsteemid Mitut transpordiliiki hõlmavate reiside tasumis- /piletimüügisüsteemid Juhiabisüsteemid, nagu adaptiivsed püsikiirusehoidjad või intelligentsed kiiruse kohandamise süsteemid 8 Autosisesed juhiteabesüsteemid, mis on ühenduses taristuobjektidega (nt valgusfoorid, teetööde hoiatused, lähedal asuvate sõidukite avastamine) 3. Milline järgmistest intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste kasutamisega seotud väidetest Teie kohta kehtib? (Võite valida mitu vastusevarianti) Need aitavad mul sihtkohta jõuda Need aitavad mul eri transpordi- või reisivõimaluste vahel valida Need aitavad mul aja- või päevakava koostada Need aitavad mul reisi maksumusest aru saada Need võimaldavad mul reisi eest maksta Need aitavad mul reisi keskkonnamõjust aru saada Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 4. Kuidas tajute intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste kvaliteeti? (Võite valida mitu vastusevarianti) Tunnen end neid kasutades turvalisemalt Usun, et nende kaudu saadav teave on täpne Neid on odav kasutada Neid on lihtne kasutada Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 5. Kui Teil on intelligentsete transpordisüsteemide kasutamisel probleeme, siis millised on nende peamised põhjused? (Võite valida mitu vastusevarianti) Ma ei tea, milliseid süsteeme saab konkreetses olukorras kasutada Süsteemid ei ole hõlpsasti kasutatavad/juurdepääsetavad Süsteemide lisaväärtus on väike Olen süsteeme kasutades mures oma isikuandmete privaatsuse ja taaskasutamise pärast 9 Mul on kahtlusi süsteemide turvalisuse suhtes Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 6. Millised meetmed aitaksid kõige rohkem kaasa sellele, et Te intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid sagedamini kasutaksite? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Minu vajadustele paremini vastavate süsteemide, rakenduste ja teenuste arendamine Intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste ostmise või kasutamise odavamaks muutmine Süsteemide, rakenduste ja teenuste varustamine paremate juhendite /kasutajatoega Süsteemide, rakenduste ja teenuste ärimudelite läbipaistvamaks muutmine Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste infoturbe ja privaatsusega seotud aspektide kohta Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste kasutamisest saadava kasu kohta (keskkonna, kulude, ajakulu seisukohalt) Süsteemide, rakenduste ja teenuste sujuva piiriülese toimimise parandamine Muu (palun täpsustage) Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage 7. On Teil intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise kohta üldisi märkusi, mida sooviksite jagada? kuni 1000 tähemärki Põhjalik küsimustik Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid. 10 8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis? Väga oluline Oluline Ebaoluline Arvamus puudub 9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud? Väga edukalt Pigem edukalt Ebaedukalt See on kasutuselevõttu takistanud Arvamus puudub 10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või piirkondade tasandi meetmetega? kuni 1000 tähemärki Probleemid Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse. 11 11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemide taristu ja teenuste kasutuselevõtt on endiselt geograafiliselt piiratud ega ole piiriülene Intelligentsed transpordisüsteemid, nende rakendused ja teenused ei ole ELi tasandil piisavalt koostalitlusvõimelised ega pidevad Sidusrühmad ei tee ELi tasandil piisavalt tulemuslikult koostööd Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamise valdkonnas on lahendamata probleeme Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste edukat kasutuselevõttu takistab andmestandardite puudumine 12 12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta märkusi? kuni 1000 tähemärki 13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus Prioriteetsed valdkonnad Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda: maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus; liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused; sõiduki ühendamine transporditaristuga. 13 Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest: ühendatud ja automatiseeritud liikuvus; liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused); täiustatud liikluskorraldus. 14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus 15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada? kuni 1000 tähemärki Võimalikud meetmed 16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi lisataks? 14 Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Tehniliste kirjelduste kehtestamise seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja /või meetmete ajakohastamine (sealhulgas uute lisamine) Intelligentsete transpordisüsteemide komponentide ja teenuste turule laskmise ja käigushoidmisega seotud sätete täiendamine Intelligentsete transpordisüsteemide piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike ELi tasandi talitlus- ja koordineerimissüsteemide (nt usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi) loomine Meetmete võtmine selleks, et tagada eri riikides või eri teenuseosutajate poolt osutatavate intelligentsete transpordisüsteemi teenuste koostalitlusvõime Kohustus võtta kasutusele olulise tähtsusega intelligentsed transpordisüsteemi teenused (kindlaksmäärataval geograafilisel alal) Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Aruandekohustuste ajakohastamine ning lihtsustamine ja seostamine, sealhulgas ühised võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad Kestlikud kooskõlastusmehhanismid riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning intelligentsete transpordisüsteemi teenuste kasutuselevõtuks Parem suhtlus intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmadega; 15 praegu suheldakse sidusrühmadega Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide nõuanderühma vahendusel Olemasoleva intelligentsete transpordisüsteemide eksperdirühma lisamine direktiivi Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine Arvamus Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline puudub / oluline oluline Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemi teenuste (näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja kohustusi käsitlevate sätete täpsustamine intelligentsete transpordisüsteemi teenuste õigluse ja mittediskrimineerivuse valdkonnas Juurdepääsutingimuste kindlaksmääramine, selleks et liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused, ei loodaks suletud süsteemina, mida saavad kasutada ainult kindlad teenuseosutajad või transpordiliigid Andmete jagamise ja ausa taaskasutamise lahenduste loomine, selleks et tagada olulise tähtsusega intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevus kogu ELis Liikuvusplatvormide, näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate lahenduste kasutuselevõtu tingimuste ja suuniste kehtestamine Kohustus teha kättesaadavaks teatavad andmed, et toetada intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevust kogu ELis Kohustus kasutada intelligentsetes transpordisüsteemi teenustes ELi tasandi standardseid andmevorminguid 16 Direktiivi ja seonduvate õigusaktide (nt andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse ja ühtsete Euroopa andmeruumide valdkonna õigusaktide) seoste ajakohastamine 17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude meetmete kohta, mida võiks kaaluda? kuni 1000 tähemärki Mõjud Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid. 17 18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud võimalike mõjude kohta? Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Meetmed aitavad kaasa intelligentsete transpordisüsteemide geograafiliselt tasakaalustatumale kasutuselevõtule kogu Euroopas Meetmed vähendavad dubleerivate/ühildumatute süsteemide hulka ja kiirendavad kasutuselevõttu Meetmed vähendavad aja jooksul elanike ja transporditeenuste osutajate kogukulusid tänu väiksematele investeerimis- ja hoolduskuludele Meetmed muudavad intelligentsed transpordisüsteemi teenused avatumaks, õiglasemaks ja erapooletumaks Meetmed parandavad liiklusvoogu 18 Meetmed vähendavad liikluses veedetavat aega Meetmed vähendavad energiakasutust ja kahjulikku heidet Meetmed suurendavad liiklusohutust Meetmed parandavad juurdepääsu transpordile Meetmed parandavad eri transpordiliikide lõimitust Meetmed suurendavad intelligentsete transpordisüsteemide turgu ELis Meetmed suurendavad tarbijate võimalust intelligentsete transpordisüsteemide vahel valida Meetmed parandavad Euroopa tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet Meetmetel on positiivne mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile Meetmed suurendavad isikuandmete jagamist 19 19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta? kuni 1000 tähemärki Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus 20 20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Pigem Ei Arvamus Nõustun Pigem Neutraalne ei nõustu puudub / täielikult nõustun nõustu üldse Ei tea Direktiivi läbivaatamise eesmärke saaks paremini saavutada mitteseadusandlike vahenditega, mis põhinevad komisjoni suunistel või soovitustel Direktiivi läbivaatamise eesmärke saaks paremini saavutada suuremate rahastusvõimalustega Euroopa Liidu programmidest Direktiivi läbivaatamise eesmärke aitaks paremini saavutada suurem kooskõlastamine ja ühtlustamine maailma muude (ELi-väliste) piirkondadega 21 Lõppmärkused Palun nimetage aruandeid või muid teabeallikaid, millele vastamisel toetusite. Palun esitage uuringu/aruande pealkiri, autor ja olemasolu korral ka hüperlink. kuni 1000 tähemärki Palun laadige üles dokument, mis toetab Teie vastuseid. Fail võib olla suurusega kuni 1 MB. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid 22 Riigikantselei Teie 18.12.2020 nr 12.1.1/20-3611/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 18.02.2021 nr 2-13/20-7816 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2021. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Seletuskiri - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästlik ja arukas liikuvus“ kohta Kaasamise tabel – Lisa 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastused Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis puudutab intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamist – Lisa 2 Huvigruppide vastused Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis puudutab intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamist - Lisad 3,4 ja 5 Yana Laurand 6397623 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Seletuskiri Eesti seisukohad transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta Eesti seisukoht esitatakse Euroopa Komisjoni algatatud transpordi tegevuskava kohta:  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad COM(2020) 789 Ühtlasi esitatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile1, mis puudutab intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi2 läbivaatamist (seisukohad 18-19). Algatuse eesmärk Säästva ja aruka liikuvuse strateegia on Euroopa Liidu (EL) transpordisüsteemi tegevuskava (edaspidi strateegia) järgmisteks aastakümneteks. Strateegia seab eesmärke digi- ja roheüleminekul ELi transpordisektoris ja pakub välja lahendusi suurendamaks sektori vastupidavust tulevastes kriisides. Digi- ja roheüleminek eeldab, et kõik transpordiliigid muutuvad säästvamaks, keskkonnahoidlikud alternatiivid on laialdaselt kättesaadavad ning on loodud õiged stiimulid. COVID-19 pandeemia on tõsiselt mõjutanud Euroopa liikuvust ja transpordisektorit. Sellega seoses esitatakse strateegias transpordi ja liikuvusega seotud vajalikke poliitilisi lahendusi, et saavutada rohepööre ning minna üle jätkusuutlikule transpordisüsteemile, mis suudaks vastu pidada tulevastele kriisidele. Strateegias rõhutatakse ka seda, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb moderniseerida transpordisektorit, muuta see arukamaks, digitaalsemaks ja kaasavamaks ning innovatsioonivaldkonnas juhtivaks sektoriks. 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks peab ELi transpordisektor vähendama kasvuhoonegaaside emissioone 90% võrra, võrreldes 1990. aastaga. Väljakutse on suur: transport on ainuke sektor, kus emissioonid on 1990. aastaga võrreldes praegu kõrgemad ning on alates 2013. aastast kasvanud. Transport (v.a rahvusvaheline laevandus) annab kokku umbes 25% ELi emissioonidest. Eesmärkide saavutamiseks on strateegias esitatud kokku 82 algatust koos konkreetsete meetmetega kümnes peamises tegevusvaldkonnas (nn juhtalgatused), mis on jaotatud kolmeks peatükiks: säästev, arukas ja vastupidav liikuvus. Tegevuskavas toodud algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad koos vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kavandatavad õigusaktide eelnõud ja valdkondlikud strateegiad 2021-2024. aasta jooksul esitanud. Menetlusökonoomia huvides esitatakse ELi transpordistrateegia seisukohtade raames ka ITS direktiivi avaliku konsultatsiooni seisukohad koos konsultatsiooni vastustega (Lisa 2) ning laekunud huvigruppide sisendiga (Lisa 3, 4, 5). 1 Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon: Intelligentsed transpordisüsteemid (ELi eeskirjade läbivaatamine). https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12534-Revision-of-the-Intelligent- Transport-Systems-Directive- 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega; 7. juuli 2010. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0040&from=EN 1 Koostajad Seletuskirja koostamisel osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre ([email protected], 625 638), nõunikud alalises esinduses ELi juures: Meelis Kivinurm (meelis [email protected], +322227377) ja Maria Alajõe ([email protected], +3222274328) ning Euroopa Liidu osakonna nõunik Yana Laurand ([email protected], 6397623). Seisukohad kooskõlastasid teede ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ([email protected], 6256385), raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer ([email protected], 6397636), teedetalituse juhataja Julia Bergštein ([email protected], 6397605), veondustalituse juhataja Pille Ossul ([email protected]; 6397692), transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ([email protected]; 6397664); lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi (taivo.linnamä[email protected]; 6397607); merendustalituse juhataja Katrin Andre ([email protected]; 6397641) ja lennundustalituse juhataja Priit Rifk ([email protected]; 6397673). Transpordi valdkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], 6256468). Seletuskirja koostamiseks andsid oma sisendi Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium ja Sotsiaalministeerium. Sisukokkuvõte Esimene eesmärk on muuta ELi transpordisüsteemi säästvamaks. Jätkusuutlik liikuvus on seotud eesmärgiga vähendada 2050. aastaks transpordisektori emissioone -90% võrra. See tähendab, et hoogustatakse heiteta sõidukite, laevade ja lennukite, taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste ja nendega seotud taristu kasutuselevõttu, näiteks on eesmärgiks paigaldada 2030. aastaks kolm miljonit avalikku laadimispunkti. Samuti luuakse heitevabad lennujaamad ja sadamad, näiteks uute algatuste kaudu, millega edendatakse säästvate lennuki- ja laevakütuste kasutamist. Linnadevaheline ja linnaline liikuvus muudetakse tervislikuks ja säästvaks, näiteks kahekordistades kiirraudteeliiklust ja arendades järgmise kümne aasta jooksul välja täiendava jalgrattataristu. Kaubavedu muudetakse keskkonnahoidlikumaks, näiteks kahekordistades raudteekaubaveo mahtu 2050. aastaks ja vähendades seeläbi kaubavedu vähem säästvatel transpordiliikidel. CO2-heide hinnastatakse ja kasutajatele pakutakse paremaid stiimuleid, näiteks võttes ulatuslikke meetmeid õiglase ja tõhusa hinnakujunduse tagamiseks kogu transpordisektoris. Järgmine eesmärk on innovatsioon ja digiteerimine transpordisektoris, mis kujundavad reisijate ja kaubavedude liikumist tulevikus. Strateegiaga nähakse ette muuta ühendatud ja automatiseeritud mitmeliigiline liikuvus reaalsuseks, näiteks võimaldades reisijatel osta pilet mitmeliigilisele reisile või korraldades mitmeliigilist kaubavedu ning sujuvalt ühelt transpordiliigilt teisele üle minna. Eesmärgiks on 2030. aastaks panna toimima transpordiliikide-ülene elektrooniline piletisüsteem. 2030. aastaks peaks kogu kaubavedu olema paberivaba ehk üle ELi toimivad digitaalsed saatelehed. Lisaks tuleb edendada innovatsiooni ning andmete ja tehisintellekti kasutamist arukama liikuvuse jaoks, näiteks toetades igakülgselt mehitamata õhusõidukite ja droonide kasutuselevõttu ning täiendavaid meetmeid Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomiseks. Kolmandaks eesmärgiks on transpordisektori vastupidavaks muutmine. Transport on üks COVID-19 pandeemiast kõige rängemini mõjutatud sektoritest ning paljudel ettevõtjatel on tohutud tegevus- ja finantsraskused. Seepärast kohustub komisjon tugevdama ühtset turgu, näiteks suurendades jõupingutusi ja investeeringuid, et viia 2030. aastaks lõpule üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljakujundamine, ning toetada sektorit kõigi transpordiliikide moderniseerimisel, et see avaliku ja erasektori suuremate investeeringute abil kiiremini taastuks. Liikuvus tuleb muuta kõigi jaoks õiglaseks, näiteks tehes uued liikuvusvõimalused taskukohaseks ja kättesaadavaks kõigis piirkondades 2 ja kõigile reisijatele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijatele, ning muutes sektori töötajate jaoks atraktiivsemaks. Lõpuks tuleks suurendada kõigi transpordiliikide ohutust ja turvalisust, sealhulgas vähendades surmajuhtumite arvu 2050. aastaks nulli lähedale. Toetamaks alternatiivkütuste kasutuselevõttu ja vähendamaks mõju keskkonnale, soovib komisjon ka paremini rakendada „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtteid, kus süsinikuheide ja taristu kasutamine oleks õiglaselt hinnastatud. Strateegia järgi soovitakse ühtlustada transpordi- ja logistikasektori emissioonide mõõtmist, millega saaks anda reisijatele valitud teekonna ja transpordiliigi infot CO2-jalajälje kohta, et tarbijad saaksid teha säästlikumaid valikuid. Komisjon teeb 2021. aastal ka ettepaneku arvata merelaevandussektor ELi emissioonikaubanduse (ETS) süsteemi alla. Lennunduses, mis on juba praegu osa ETSi süsteemist, teeb komisjon ettepaneku järk- järgult vähendada lennufirmadele antavaid tasuta CO2-kvoote. Maanteetranspordile ei plaani komisjon ETSi veel laiendada, ent jätab selle võimaluse avatuks. Direktiiviga 2010/40/EL (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITSi direktiiv) loodi raamistik intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja koordineerimiseks maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite lahendustega. ITSi all mõeldakse süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas, sh infrastruktuur, sõidukid ja kasutajad, liikluskorralduses ning liikuvuse juhtimises ja ka liidesena teiste transpordiliikidega. Intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemusliku kasutuselevõtu tagamiseks ELis on direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda: maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus; liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused ning sõiduki ühendamine transporditaristuga. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. Direktiiv on avaldanud positiivset mõju ITS arengule, kuid tuvastati selliseid probleeme nagu koordinatsiooni puudus ja aeglane ning vähe kulutõhus ITS direktiivi jõustumine. Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste sujuva ja harmoniseeritud arengu tagamiseks on vaja viia ellu muudatusi, mis võimaldaks piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ning aitaksid piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. Eestis on seletuskirja valmimise hetkel koostamisel Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20353, mille põhieesmärgid seostuvad Euroopa Liidu strateegia visiooniga. Eesti arengukava peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. Inimeste käitumuslike muudatuste juhtimiseks tuleb tulevikus pöörata suuremat tähelepanu saastaja maksab põhimõttele. Ühtlasi on arengukava järgi tarvilik võtta kasutusele madala süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides. Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest on arengukavas seatud eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 23-38 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Arengukava koostamisel on suureks suunaks ka liikuvus, mille eesmärk on tuua ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks läbi parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimise. Samuti on kavas pöörata 3 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021 3 rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et läbi paremate liikumisvõimaluste kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45-55 protsendini. Üks tegevus ühistranspordi atraktiivsemaks muutmisel on ühtse piletisüsteemi loomine, mis on juba töös ja peaks mõne aasta pärast ka Harjumaal toimima hakkama. Tulevikus peaks olema võimalus seda laiendada kogu Eestile. Taristuarenduses lähtutakse terviklike transpordikoridoride loogikast ja kavandatakse taristut multimodaalselt, eelkõige juhindutakse sõidukita liiklejate vajadustest. Tulevikus on sihiks vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena aastaks 2035. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Strateegias välja toodud teemad ja tegevused on riigipiiride ülesed teemad, millega ei saa tegeleda riigid piisava tulemuslikkusega üksikult ja iseseisvalt. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on strateegias toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel. Kuna komisjoni tegevuskava käsitleb eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne, kuna tekib võimalus edendada koostöömudeleid liikuvuse digitaliseerimisel (nt liikuvus kui teenus platvormid, e-veoselehed) ning Eestis ehitatakse välja jätkusuutlikud piiriülesed ühendused, nagu näiteks Rail Baltic. Tänu uutele tehnoloogiatele paraneb laevaliiklus ning lennuliikluse otseühendused taastuvad tasapisi pärast COVID-19 kriisi. Nutika liikuvuskorralduse lahendused võimaldavad innovatsiooni ning loovad Eestile head mainet innovaatiliste transpordilahenduste valdkonnas. Mõju julgeolekule puudub või on vähene. Tuleb arvestada julgeolekuriske, mis puudutavad välisinvesteeringuid taristusse, mh tuleb tagada taristu sõltumatust ELi välistest osapooltest. Konkreetsete algatuste puhul arvestatakse transpordiprojektide kaitsealase mõjude ja implikatsioonidega, s.h mõjudega riigikaitse funktsioonidele. Kuna Eesti asub Schengeni alal, siis tuleb taristu arendamisel arvestada muuhulgas ka Schengeni piiriturvalisuse nõuetega rahvusvahelise kaubaveo ja reisijateveo osas. Mõju majandusele Liikuvus on Eesti majandus- ja ühiskondliku elu võimaldaja alates turismist kuni kauplustes olevate kaupade ülemaailmsete tarneahelate nõuetekohase toimimiseni. Inimeste ja kaupade vaba liikumine üle sisepiiride on Euroopa Liidu (EL) ja selle ühtse turu põhivabadus. ELis reisimine on toonud kaasa suurema ühtekuuluvuse ja tugevdanud Euroopa identiteedi. Euroopa transpordisektor moodustab 5% Euroopa SKTst ja annab otseselt tööd umbes 10 miljonile töötajale4. Hea transpordikorraldus tagab eduka majandustegevuse ning konkurentsivõimelise keskkonna. Eelkõige paraneb Eesti ühenduvus Kesk- ja Lääne-Euroopaga, mis panustab rahvusvaheliste ühenduste 4 European Commission, EU transport in figures—Statistical pocketbook, 2012 4 parandamisse, otseühenduste loomisse ning muudab Eesti turistidele atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks tänu uutele alternatiivsetele transpordiliikidele (meretransport, raudteeühendused jne). ELi transpordi strateegia prioriteedid soodustavad ka Rail Balticu välja ehitamist, tänu millele paraneb Balti riikide, sh ka Eesti, konkurentsivõime ning teiste ELi piirkondade ühenduvus ning ühtekuuluvus, sh ELi siseturu toimimine. Strateegia eesmärkide saavutamine loob soodsa keskkonna logistika- ja kaubasektori arengutele, mis suurendab lisandväärtust. Digilahenduste lai kasutus transpordis ja logistikas kiirendab majanduskasvu ning tehnoloogiline areng (nt isejuhtivad sõidukid) toob kaasa murrangulisi turumuudatusi. Samuti muutuvad ärimudelid (nt sõidujagamine, digitaalne tarneahel), millest võidavad eelkõige infotehnoloogia võimalusi kasutavad liikuvusteenuste kasutajad. Eesti peab kasutama digitaliseerimist ja automatiseerimist, et veelgi suurendada ohutuse, turvalisuse, usaldusväärsuse ja mugavuse taset, säilitades seeläbi ELi juhtpositsiooni transpordivahendite tootmisel ja teenindamisel ning parandades meie ülemaailmset konkurentsivõimet tõhusate ja vastupidavate logistikaahelate kaudu. COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on selgelt näidanud, et hästi toimiva ühtse turu kaitsmine on Eesti jaoks selge prioriteet. Tarneahelate säilitamine ning kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis ühenduvusele ja transporditegevusele on hädavajalikud kriisi ületamiseks ning ELi avatud strateegilise autonoomia ja vastupidavuse tugevdamiseks. ELi Nõukogu võttis oktoobris 2020 vastu järeldused, mis nõuavad transpordisektori muutmist kriisidele vastupidavamaks 5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Liikuvus on oluline komponent majanduskasvu, töökohtade ja konkurentsivõime toetamisel, kuid sellel võib olla oluline negatiivne mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste, õhu-, müra- ja veereostuse tekkele ning üldisele elukeskkonna kvaliteedi langusele. Varasemad jõupingutused ja poliitilised meetmed pole andnud piisavalt tulemust, et negatiivseid mõjusid täielikult vältida või oluliselt leevendada. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused on aja jooksul suurenenud ja moodustavad praegu veerandi kogu ELi heitkogusest. Lähtuvalt ELi eesmärgist saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning ELi nullsaaste eesmärgist on säästva ja aruka liikuvuse strateegia oluline eesmärk muuta kõik transpordiliigid säästvamaks ja teha jätkusuutlikumad alternatiivid laialdaselt kättesaadavaks. Hoogustades üleminekut säästvatele alternatiividele ning vähendades transpordisektori sõltuvust fossiilkütustest, on tegevuskava elluviimisest oodata positiivset mõju kasvuhoonegaaside heite ning muu keskkonnamõju vähendamisele. Uue strateegia meetmete keskkonnamõju saab olema positiivne, kuid täpsemat keskkonnamõju on võimalik hinnata vaid konkreetsete algatuste puhul. Mõju regionaalarengule Tegevuskava eesmärgid peaksid parandama Eesti kui ääreala ühenduvust Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega ning muutma Eesti regioonid ligipääsetavamaks, mis aitab kaasa regioonide konkurentsivõime säilitamisele ning parandamisele. Kõige suurema mõjuga tegevuskava puhul on taristuarendused, mis vähendavad aegruumilisi vahemaid kõikide suuremate linnade vahel (eriti raudteetranspordi puhul). ELi liikuvuse strateegia eesmärgid on kooskõlas Eesti 2035 arengukava6 visiooniga, eelkõige eesmärgiga pakkuda vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust. Liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused kujundavad integreeritud transpordi ja asustuse planeerimise, ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise kaudu energiatõhusat ja väikese CO2 jalajäljega 5 Council Conclusions on policy considerations for a pandemic and crisis contingency plan for the European freight transport sector - Brussels, 16 October 2020, 11995/20 6 Eesti 2035. Vabariigi Valitsuse tegevuskava. Eelnõu (2. oktoober 2020) 5 transpordisüsteemi, mille tulemusel väheneb sundliikumiste vajadus, isiklikust autost sõltuvus ning areneb energiatõhus liikluskultuur. Transpordisektori arenduste puhul arvestatakse ligipääsetavuse ja õiglase üleminekuga, mis avaldab loodetavasti positiivset mõju erinevatele Eesti regioonidele. Tervikliku transpordisüsteemi arendamisel on võimalik parandada kõigi inimeste juurdepääsu avalikele teenustele. Jätkusuutliku regionaalarengu tagamiseks on vaja (arengute kõrval) tagada transpordi kättesaadavus. Mõju sotsiaalvaldkonnale Oluline fookus on transporditeenuste ja -andmete ligipääsetavusel, mis peaks paranema tänu tegevuskava soovitustele ja eesmärkidele. Liikumisharjumuste muutumise ning keskkonnasäästlike valikute tõttu pikeneb nii inimeste keskmine eluiga kui tervena elatud eluiga. Samuti on välisõhusaasteainete vähenemisel positiivne tervisemõju. Tegevuskava sisaldab ka liiklusohutusalaseid tegevusi, mille tulemusel väheneb liiklussurmade ja avariide arv. Transport mõjutab tööhõivet ja inimeste võimalust tööl käimiseks. Inimestel peab olema võimalus tööle ja koju saada mõistliku ajakuluga. Riiklikud asutused ning omavalitsused peaksid arvestatama liinivõrgu kujundamisel inimeste erinevaid liikumisvajadusi tulenevalt soost, vanusest ja muudest teguritest. Ka ühistranspordikorralduses (piletimüügis ja planeerimises) kavandatavad muudatused peaksid tagama, et regionaalsed ühendused ja liinivõrk vastaks senisest enam nõudlusele ja inimeste vajadustele. Samuti on positiivseid muudatusi oodata töökeskkonna ohutumaks muutmisel ning naiste osakaalu suurenemisel transpordisektori töötajate hulgas. Ühtlasi hakatakse üha enam pöörama tähelepanu transpordisektori töötajate töötingimustele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju Eesti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele on hetkel raske hinnata. Täpseid mõjusid, s.h mõju halduskoormusele saab hinnata siis, kui esitatakse strateegias välja toodud õiguslikud ettepanekud. Transpordi planeerimise (sh suurema haldusvõimekuse) saavutamiseks hakatakse transporti planeerima senisest enam transpordiliikide üleselt ning ilmselt õnnestub selleks taotleda ka ELi vahendeid. Tegevuskava elluviimisel on vajalik erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vaheline tihedam koostöö. Mõju riigirahandusele Strateegia elluviimisel suureneb transpordi investeeringute mahu vajadus, sh roheliste investeeringute maht. Ilmselt õnnestub see vajadus osaliselt katta ELi vahenditega. ELi kaasrahastatavad investeeringud suunatakse eelkõige TEN-T taristu ajakohastamisele, et võimaldada üleminekut säästvamatele transpordiühendustele. Samuti jälgitakse kulutõhusust – ELi poolt teostatavad investeeringud toovad tulevikus uut tulu taristu kasutajatelt. Mõnede algatuste puhul võib olla mõju maksupoliitikale, kuid neid saab hinnata pärast konkreetsete ettepanekute esitamist. Täpsemat mõju riigieelarvele hinnatakse iga konkreetse algatuse puhul eraldi, kui komisjon tuleb välja õigusaktide ettepanekutega. Võimalikke kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. 6 Seisukohad ja nende põhjendused Seisukohad on esitatud vastavalt kümnele strateegia eesmärgile. I Säästev transport Eesmärk 1 Heiteta sõidukite, taastuvallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste ning nendega seotud taristu laialdasem kasutuselevõtt 1. Toetame säästva ja aruka liikuvuse strateegiat, mille keskmes on emissioonide vähendamine, digitaliseerimise ja aktiivse liikuvuse edendamine ning toimiva ja ligipääsetava taristu rajamine. Oluline on tagada heite vähendamiseks vajalike investeeringute jaoks tagatud rahaliste vahendite olemasolu, vajadusel vastavad leevendusmeetmed ja õigusraamistike kohandamisel on minimeeritud negatiivsed mõjud ettevõtlusele, piirkondade konkurentsivõimele ja elanike toimetulekule. Selgitus: Toetame transpordisektori üleminekut säästvamatele lahendustele, et aidata kaasa transpordisektori heitkoguste vähendamisele kooskõlas ELi 2030. ja 2050. a kliimaeesmärkidega ja nullsaaste tegevuskava eesmärkidega. Üleminek peab põhinema heiteta ja vähese heitega sõidukite, alternatiivsete kütuste kasutusel ning selle jaoks vajaliku laadimis- ning tankimistaristu väljaarendamisel, digitaliseerimisel, puhtamal kaubalogistikal ning mitmeliigilise transpordi toimimisel, hõlmates nii reisijate- kui ka kaubavedusid. ELi tegevuskava kehtestab süsteemse muutuse saavutamiseks kolm põhisammast, mille eesmärgiks on muuta kõik transpordiliigid säästvamaks, teha säästvad alternatiivid mitmeliigilises transpordisüsteemis laialdaselt kättesaadavaks ja kehtestada asjakohased stiimulid süsteemi ümberkorraldamise suunamiseks. Tegevuskavas on paika pandud peamised valdkonnad, mis aitavad säästva heiteta liikuvuse eesmärki saavutada just transpordisektoris. Vaja on edendada säästvamate transpordiliikide kasutust nagu raudtee ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest läbi alternatiivkütuste arengu. Juhul, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) laiendatakse uutele sektoritele või luuakse transpordisektorile eraldiseisvad kauplemissüsteemid, tuleks vastavate sektorite ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse meetmetesse. Kui taolist meedet kaalutakse, siis peame oluliseks tagada, et vastava sektori kvooditulud suunatakse tagasi liikmesriiki, et saaksime seda kasutada leevendusmeetmena alternatiivide loomiseks ja toetada meetmeid saavutamaks kliimaeesmärgid. ELi transpordisektori heitkogused vähenesid ajavahemikul 2007–2013, kuid on seejärel igal aastal kasvanud ning on nüüd vaid 2% madalamad kui 2005. aastal. Liikmesriikide riiklikes kliima- ja energiakavades toodud olemasolevate meetmetega saavutaks EL transpordis 2030. aastaks vaid 5% heitkoguste vähenemise võrreldes 2005 aastaga ning kavandatud poliitikatele lisaks täiendavate meetmete rakendamisega 20% heitkoguste vähenemise. Säästvale liikuvusele üleminekul on oluline, et kõikide transpordiliikide puhul töötatakse välja ja oleks olemas konkurentsivõimelised keskkonnasõbralikud lahendused. Välisõhu saasteainete heitkogused transpordisektorist on olnud pidevas languses: võrreldes 2005. aasta tasemega on 2018. aasta seisuga ELi peenosakeste heide vähenenud 43% ja lämmastikoksiidide heide 34%. ELi liikmesriigid on kokku leppinud NEC direktiivi 2016/2284 raames, et aastaks 2030 vähendatakse kõigi sektorite heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 49% (peenosakesed) ja 63% (lämmastikoksiidid). Komisjon avaldab 2021. aasta teises kvartalis nullsaaste tegevuskava õhule, pinnasele ja veele ning vajalik on kooskõla ka nullsaaste tegevuskava eesmärkidega. Jalgrattasõit on üks olulisemaid vahendeid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, samuti on jalgratas kui liikumisvahend oluliselt avardanud inimeste liikumisvõimalusi COVID-19 pandeemia ajal nii linnalises kui ka maapiirkondade liikuvuses. Eesmärkide saavutamiseks vajalikud uued õigusraamistikud ja meetmed peavad olema soovitava tulemuse suhtes proportsionaalsed ning nende kohaldamine võimalikult väikese negatiivse mõjuga ettevõtlusele ja elanike toimetulekule. 7 2. Alternatiivkütuste laialdasema kasutusulevõtu ja taristu väljaarendamise edendamiseks tuleb Euroopa Liidu tasemel kokku leppida TEN-T põhikoridoridel ühistes alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes, järgides tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Peame oluliseks toetada teadus- ja arendustegevust heitevabade ja kütusesäästlike tehnoloogiate, sealhulgas vesiniku kasutuselevõtmiseks erinevate transpordiliikide puhul. Selgitus: Madala süsinikusisaldusega kütuste ja null-heitmega sõidukite kasutuselevõtt erinevates transpordiliikides on vajalik samm 2030. aasta ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kütuste puhul on vaja tagada ka hästi toimiv kütusetaristu, et alternatiivkütuste kasutus oleks võimalikult kättesaadav ja mugav. Selle peaks tagama piisavalt tihe tanklate võrk ning elektrilaadimisjaamades enimkasutatavate standardite kättesaadavus üle Euroopa. Eesti jaoks on tähtis, et transpordi-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks tihendatakse koostööd alternatiivkütuste taristu rajamisel TEN-T võrgustiku üleses koostöös ning luuakse eeldusi intelligentsete transpordisüsteemide kasvavaks kasutuseks. Toetame nii erasõidukitele kui ka raskeveokitele mõeldud alternatiivkütuste taristu väljaarendamist Eestis ja TEN-T koridoridel. Ühiste alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtete kokkuleppimisel on oluline arvestada äärealadelt tulevate veokite vajadust läbida pikem distants. Eesti on juba jõudnud välja arendada kogu riigi territooriumi katva CNG ja elektri kiirlaadimistaristu, kuid teistes liikmesriikides on alternatiivkütuste taristu rajamine endiselt käimas. Eestis haldavad elektri ja CNG laadimistaristut eraettevõtted. Tänu sellele, et Eestis reguleerib elektriautode laadimistaristute investeeringuid turg, puudub vajadus teha riigi tasemel investeeringuid elektriautode laadimistaristusse. Kokkuvõttes peame oluliseks riigi eripäradest tulenevaid ja tehnoloogianeutraalseid Euroopa Liidu rahastusvõimalusi või meetmeid alternatiivkütuste taristute arendamiseks. Eesti toetab Euroopa Liidu tasemel sobivate regulatiivsete eeltingimuste ja rahastamisvõimaluste loomist eesmärgiga muuta rohelise vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogia kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtmine, transportimise ja säilitamise lahenduste leidmine ja arendamine aitab pakkuda innovatiivseid säästvate sõidukite lahendusi ning panustada säästva liikuvuse eesmärkidesse. Kasvuhoonegaasiheitmete vähendamiseks on vaja turule tuua kütuste tootmise tehnoloogia hindu rahuldavaid ning erinevate transpordiliikide vajadusi arvestavaid alternatiivkütuseid. Eelistada tasuks kütuseid, mida saab toota taastuvenergiast, jäätmetest, jääkidest, kõrvalsaadusest. Samuti tuleb eelistada emissioonivabu kütuseid ehk kütused, mille tootmisel on rakendatud CCU ja CCS tehnoloogiaid7. Toiduks kasutatavast toorainest kütuse tootmist tuleb vältida. Roheleppe ambitsioone silmas pidades tuleks leida uusi võimalusi ja meetmeid, mis motiveeriksid vesiniku laialdasemat kasutusele võtmist. Taastuvenergiast toodetud vesinik on praktiliselt heitevaba ning selle laialdane kasutamine aitaks oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete teket. Eestile on tähtis, et meie gaasituru varustuskindlus oleks tagatud ning meil oleks võimalik kasutada olemasolev taristu süsinikneutraalselt ja taastuvast allikast gaasiliste kütuste tootmiseks (biogaas) ja transportimiseks. 3. Teeme ettepaneku enne uute bensiini- ja diiselmootoritega sõidukite müügi võimalikku keelustamist Euroopa Liidus viia läbi mõjuanalüüsid liidu ja liikmesriikide tasandil. Juhime tähelepanu, et võetavate sammudega peavad olema tagatud piisav üleminekuperiood, kulutõhusus ning inimeste toimetulek ja ühisturu majanduse konkurentsivõime. Kindlasti ei tohi antud muudatusega piirata kasutatud sisepõlemismootoritega sõidukite edasist kasutamist ja müüki. Euroopa Liidus tuleb vältida olukorda, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega 7 Carbon capture and utilisation (CCU) and carbon capture and storage (CCS) - süsiniku püüdmise ning ladestamise ja/või kasutamise tehnoloogiad 8 sõidukite osakaal vähem jõukamates liikmesriikides oluliselt suureneb, mistõttu eelistab Eesti teema käsitlemist ELi tasandil. Selgitus: Sisepõlemismootoriga sõidukite müügi keelustamine pika etteteatamisega teatud ajahetkest alates oleks signaalina oluline autotööstusele ja erasektorile. Antud tegevuskava pakub vajalikku juhtalgatust säästva liikuvuse eesmärgini jõudmisel, kuid tegevuskava raames puuduvad täpsemad mõjuhinnangud, mida konkreetsed algatused võiksid endaga kaasa tuua liikmesriigiti. Strateegias ei seata konkreetset tähtaega sisepõlemismootoritega sõidukite keelustamiseks, vaid piirdutakse ettepanekuga karmistada sõidukite CO2-standardeid ning heitenorme (Euro 7). Selles kontekstis ei ole võimalik liikuda sisepõlemismootoriga sõidukite keelustamise eesmärkide saavutamiseni ilma komisjoni põhjaliku mõjuanalüüsita, mis näitaks selle meetme rakendamise teekaarti, ulatust, riske ning mõju erinevatele valdkondadele (sh keskkonnale ja rahvusvahelisele konkurentsile) ja erinevate regioonide tarbijatele. Lähtudes seisukohtadest keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi kohta8 on oluline, et sisepõlemismootorite keelustamise nõuete täitmisest oleks võimalik vabastada siseturvalisuse ja tervishoiu valdkonnas kasutusel olevad alarmsõidukid. Kulutõhususe seisukohast on oluline võtta arvesse regioonid, kus sisepõlemismootorite keelustamine võiks endaga kaasa tuua negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju. Täpsemalt võib tekkida näiteks olukord, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega sõidukite osakaal suureneb vähemjõukamates liikmesriikides, s.h Eestis, sest sealsel elanikkonnal on piiratumad võimalused sisepõlemismootorita sõidukite soetamiseks ning jätkatakse vanade sisepõlemismootoriga sõidukite kasutamist. Samuti vajab eelhindamist, kas ja millise mõjuga konkurentsieelised võivad tekkida kolmandate riikide ettevõtjatel samal kaubaturul tegutsedes, sh nt piiriülestel vedudel jms. On oluline arvestada harmoneeritud ning õiglase ülemineku vajadust erinevates ELi regioonides, et vältida sisepõlemismootoriga sõidukite liikumist jõukamast ELi regioonidest vähemjõukamatesse ning mõistliku konkurentsikeskkonna tagamist kolmandate riikide ettevõtjatega võrdluses. Eesti puhul tuleb samuti arvestada hõreda asustustihedusega ning elanikkonna suurt sõltuvust isiklikust sõiduvahendist. Selles kontekstis on uute sisepõlemismootorita sõidukite hind ääretult oluline tarbijate käitumise suunamisel. Uute sisepõlemismootoriga sõiduautode müügi keeld peab olema korrigeeritud, kuna kõiki sisepõlemismootoreid pole mõistlik keelata, eriti gaaskütustel töötavaid keskkonnasõbralikemaid sõidukeid. Eelkõige tuleks silmas pidada diisel- ja bensiinikütustega sisepõlemismootoreid. Kasutatud sõidukite piiramine on siseriiklik pädevus, mida saame reguleerida fiskaalinstrumentidega nagu esmaregistreerimise lõiv või aastamaks. Eesmärk 2 Heitevabade lennujaamade ja sadamate loomine 4. Toetame laevakütustele kohalduvate keskkonnanõuete ühtlustamist kogu Euroopa Liidus. Selgitus: Läänemere regioon on eripiirkond, kus on erinevalt muust maailmast kehtestatud laevakütustele rangemad keskkonnanõuded9. Läänemere regioonis on lubatud kasutada ainult kuni 0,1% 8 Vabariigi Valitsuse poolt 11.06.2018 heaks kiidetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt 21.09.2018 kinnitatud ning 18.02.2019 täiendatud Eesti seisukohad keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi kohta 9 IMO on oma laevadelt pärineva merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooniga (MARPOL, VI lisa) ette näinud võimaluse määrata asjaomaste rannikuriikide taotlusel heite kontrollimise alad (NECA), et vältida, vähendada ja kontrollida laevadelt pärinevat lämmastikoksiidide (NOx) heidet. HELCOMi riigid leppisid kokku Läänemere tegevuskavas, et kuulutavad Läänemere piirkonna vastavaks alaks. HELCOMi Läänemere ministrite 2010. aasta avalduse kohaselt lepiti kokku nimetada Läänemeri NECAks ja teha seda eelistatavalt 2011. aastaks. IMO III taseme NECA kohustused jõustusid 2016. aastal. 9 väävlisisaldusega raskekütust. Ülejäänud maailmas kasutati veel 2020. aastal IMO reeglite järgi kuni 3,5% ning 2021. aastast 0,5% väävlisisaldusega raskekütust. See on tekitanud piirkonnas täiendavaid probleeme ja kulusid laevandusettevõtetele. Nimelt on 0,1% väävlisisaldusega raskekütuse tarbimine väike ning enamikel tootjatel ei ole huvi seda toota. On teada, et näiteks Neste sulgeb Naantalis rafineerimistehase 2022. aasta aprillist, mis tähendab, et kütust saaks osta sisuliselt ainult Venemaalt ja sealgi on tootjaid vähe. Laevanduses alternatiivkütustele ülemineku võimalusi praktikas hetkel palju ei ole, kuivõrd erinevad tehnoloogilised lahendused on alles arendamisel. Seepärast tuleks EL-i üleselt üle minna kuni 0,1% väävlisisaldusega kütusele meretranspordis. See aitaks tõsta Läänemerel sõitvate ettevõtete konkurentsivõimet, sest 0,5%-ne kütus teistes piirkondades on ca 10-15% soodsam kui siin regioonis kasutatav 0,1%-ne. Samuti aitaks see vähendada laevanduse negatiivset keskkonnamõju ning kiirendaks üleminekut puhtamatele kütustele. 5. Laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks peame tähtsaks digitehnoloogiliste lahenduste laialdasemat kasutamist. Ühtlasi tuleb soodustada emissioonivaba merendust laevade kaldaelektrivõrku lülitamise abil sadamas seismise ajal ning muude analoogsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist. Selgitus: Merendussektori CO2 heite vähendamise võimalused hõlmavad säästvate alternatiivkütuste kasutuselevõtu kõrval ka energiatõhususe suurendamise potentsiaali (st vähem kütust transporditava kauba mahu või reisijate hulga kohta). Energiatõhususe suurendamisele aitavad kaasa toimivad digitaalsed lahendused, millega on võimalik vältida laevade tühisõite ja asjatuid seismisi sadamas ja reidil. Laevade teekonda aitab operatiivsemaks muuta „Just in Time“ ehk täppisajastuse süsteem. Veel üks tõhus lahendus on Eesti oma Single-Window ehk EMDE – elektrooniline mereinfosüsteem, mis ühildub Euroopa Single-Window platvormiga Safe Sea Net. Süsteem muudab andmete edastamise tõhusamaks ja kehtib põhimõte, et kasutaja esitab andmed vaid üks kord ja need liiguvad läbi süsteemi automaatselt vajalike kasutajateni. Täiendavalt aitavad sellised tõhusad lahendused kaasa ka sadamates jäätmete äraandmise/vastuvõtmise efektiivsemaks muutmisele, kuna näiteks jäätmete üleandmise eelteatisi ja vastuvõtmise akte esitatakse läbi elektroonilise mereinfosüsteemi. Jäätmeid tuleb käidelda keskkonnahoidlikult ning nii suurendatakse jäätmete ringmajanduse osakaalu meretranspordis (olmejäätmed, õlisegused jäätmed). Jäätmekäitluse oluliseks märksõnaks on taaskasutus, millest saab alguse ka ringmajandus. Lisaks, Tark Sadam ehk Smart Port 10on projekt, mis põhineb nutika sadama lahendustel. Smart Port on liiklusvoogude juhtimise süsteem, mis on suunatud sõidu- ja veoautodega reisijate ooteaja vähendamiseks sadamas, kus koos tegutsevad mitmed erinevad laevaoperaatorid, pakkudes terviklikku ning lihtsasti mõistetavat teenust, mis on organiseeritud elektroonilise eelregistreerimise, registreerimise ja järjekorra juhtimise abiga. Nn kaldaelektri kasutamine võimaldab laeval pikema sadamas viibimise ajal lülitada välja diiselmootorid ning kasutada kaldalt elektrivõrgust saadavat elektrienergiat laevasüsteemide töös hoidmiseks. Sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutada, vähendavad laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Arvestuslikult väheneb ühe rohelist kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heitmete maht 100 tonni võrra ühes kuus. 6. Panustamaks senisest enam ELi lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamisse, peame oluliseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasemel säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu edendamist. Peame vajalikuks laiendada alternatiivkütuste taristu direktiivi kohaldamisala lennujaamatranspordile (lennukite ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport). Selgitus: EL peaks kiirendama säästvate alternatiivsete lennukikütuste (Sustainable Aviation Fuels - SAF) tootmist ja kasutuselevõttu. Alternatiivkütuste kasutamine lennunduses on tõsine väljakutse, kuivõrd Euroopa lennundussektori emissioonid on perioodil 1990-2017 suurenenud lennuliikluse 10 https://investinestonia.com/port-of-tallinn-to-begin-rolling-out-gateway-plate-recognition-this-year/ 10 kahekordistumise tõttu. Seepärast on oluline panustada uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisse ja kasutamisse transpordisektori dekarboniseerimisel. Säästvate lennukikütuste kasutamine Euroopa lennunduses on hetkel minimaalne – osakaal vaid 0,05% - ja tõenäoliselt jääb see lähemal ajal üsna piiratuks. Eestis teadaolevatest opereerivatest lennufirmadest kasutab biokütuseid vaid üks – Lufthansa. Hetkel on säästvate lennukikütuste väga vähene kasutus põhjendatud peamiselt kõrgete tootmiskuludega. Säästlike lennukikütuste turule toomisel on oluline roll teadus- ja arendustegevusel. Peame oluliseks uurida senisest rohkem erinevate säästlike lennukikütuste ja võimalike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali praktikas laialdase kasutamise eesmärgil. Seni on Eestis seisvatele rahvusvahelisi lende teenindavatele lennukitele tagatud vajalik elektritoide lennujaamas. Eesti toetab säästvate lennukikütuste ehk SAFi teema püstitust ICAO tasemel. Ühtsete ülemaailmsete alternatiivkütuste standardite väljatöötamine peaks tagama alternatiivkütuste tootmise ja kasutamise kokkulepitud standardite järgi, mis omakorda on seotud lennundusohutusega ja globaalsete kliimaeesmärkide elluviimisega. Euroopa Komisjon koos Euroopa Liidu lähiriikidega on iga kolme aasta taga toimuval ICAO Assambleel esitanud ühiseid ettepanekuid globaalse lennunduse uute suundade osas. Järgmine ICAO Assamblee toimub aastal 2021 ning selleks ajaks võiks Euroopa Liidu liikmesriigid välja töötada ühised SAFi eesmärgid, mis esitataks ICAO resolutsioonide täiendustes. See eeldab ka seda, et Euroopa riigid kaasaksid teisi ICAO liikmesriike ettepanekuga liituma. Heitevabade lennujaamade edendamiseks peame vajalikuks, et läbivaadatavas alternatiivkütuste taristu direktiivis laiendataks selle kohaldamisala ka lennujaamatranspordile. Täpsemalt tuleks direktiivi alla arvata lennukite ruleerimine ja reisijateveo maapealne transport. 7. Eesmärgiga vähendada ELi lennundussektori keskkonnajalajälge, toetab Eesti ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi Euroopa õhuruumi korraldamise ja üldise tõhusa haldamise kaudu. Eesti peab oluliseks arvestada, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja transpordiühendused ELi äärealadel. Selgitus: Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky, SES) kontseptsioon on komisjoni hinnangul teerajajaks optimaalsele ja kaasaegseid tehnoloogiaid hõlmavale Euroopa õhuruumile. Koostöövõrgu haldamine võimaldab õhuruumi kasutajatel lennata keskkonnasäästlikel marsruutidel, kasutades digitaalseid lahendusi, mille kasutamiseks ei ole vajalik kohaliku taristu olemasolu. Aastatel 2013-2020 (sh esimene kvartal) toimus lennundussektoris tehnoloogiline areng ja üldise liikluse püsiv kasv. 2020. aastal vähenes lennuliiklus COVID-19 pandeemia tõttu järsult, nt rahvusvahelised ülelennud Eestis vähenesid 60% ning reisijaid oli Tallinna lennujaamas prognoosi 3,3 miljoni asemel 863 tuhat. Kogu lennundussektori järsk muutus on näidanud, et struktuurselt puudub SESil vastupidavus, kuna teenuste osutamine ei ole piisavalt paindlik, et kohaneda muutustega lennuliikluses. Samuti on muutunud poliitiline kontekst – Pariisi kliimakokkuleppe11 kohaselt peab lennundussektor kohanema, aitamaks kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele (seni jätkuva ja kiire heitkoguste kasvu taustal). 2019. aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise Euroopa rohelise kokkuleppe12 kohta eesmärgiga saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja vähendada 90% võrra transpordi heitkoguseid. Euroopa roheline kokkulepe ning tehnoloogiline areng (eelkõige mehitamata õhusõidukite laiaulatuslik käitamine) on seadnud transpordi digitaliseerimise ja süsinikdioksiidi 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003; https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe 12 Euroopa roheline kokkulepe - tegevuskava, mille abil saavutada ELis säästev majandus, muutes kliima- ja keskkonnaprobleemid kõikides poliitikavaldkondades võimalusteks ning üleminek kõikide jaoks õiglaseks ja kaasavaks. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1588580774040&uri=CELEX:52019DC0640 11 vähendamise ELi lennunduspoliitika keskmesse. Eriti oluline on see eesmärk ELi äärealade jaoks, kus ühendus teiste Euroopa pealinnadega sõltub heast ühenduvusest erinevate transpordiliikide kaudu. Ajakohastatud reeglid peaksid võimaldama kiiresti ja tõhusalt reageerida nõudluse suurenemisele või vähenemisele või erinevatele geograafilistele vajadustele. See aitaks kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sh süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele lennundussektoris. Heitkoguste nõutav vähendamine hõlmab mitmesuguste meetmete kogumit, millest paljud omavad mõju ainult pikemas perspektiivis. Samas leiab komisjon, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni õigeaegne ajakohastamine ja sellest tulenevate uute eeskirjade jõustamine võib tuua esimesed käegakatsutavad süsinikdioksiidi vähendamise tulemused juba 2025. aastaks. Ühtse Euroopa taeva uuendatud ettepaneku elluviimisel näeb komisjon võimalust vähendada lennundussektori süsinikuheidet 10% võrra. Arvestades asjaolu, et muudetud ettepanek sätestab ühised nõuded üle ELi, arvestamata liikmesriikide suuruse või asukohaga seotud eripärasid, on oluline vältida olukorda, kus ELi äärealadel asuvates liikmesriikides puudub võimekus nõuetekohase ja kestliku aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks. Eesti kontekstis hindame, et lennuliikluse kasv Euroopa õhuruumis võib viia olemasolevate süsteemide välja vahetamiseni võimekamate süsteemide vastu. Seega tuleb prioriteetide, struktuuride ja juhtimise osas ette võtta muudatusi, et tagada järgnevatel aastakümnetel kasvava lennuliikluse ohutu, efektiivne ja jätkusuutlik teenindamine. 8. Eesti toetab ELi ja rahvusvahelisel tasandil mehitamata lennuliikluse ning elektrilennunduse, sh vesinikutehnoloogial toimivate õhusõidukite edendamist ja kiiremat kasutuselevõtmist. Selgitus: Mehitamata õhusõidukid on tuleviku transpordiviis, mida tuleks eeskätt edendada rahvusvahelisel tasemel. Kasutades ja arendades uusi tehnoloogiaid, loome lennuliikluskorralduse süsteemi, mis tagab mehitamata lennuliikluse ohutu koostoimimise mehitatud lennuliiklusega. Vastavalt Transpordi ja liikuvuse arengukavale13 on Eestis plaanis 2021. a luua mehitamata õhusõidukite käitajatele kaardirakendus, 2022. aastaks rakendada süsteem mehitamata õhusõiduki käitaja ja liikluskorraldaja vahel ning 2030 aastaks kavandatakse mehitamata õhusõidukipõhise pakiveo laadimiskeskuste loomist väikelennuväljadele. Selleks võetakse kasutusele mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteem (UTM) ning luuakse reeglid ja tingimused mehitamata õhusõidukite opereerimiseks (U-Space), mis peavad rakenduma täies mahus 2024. aastaks. Need arengud võimaldavad parandada lennundusohutust ning luua paindlikud, keskkonnasäästlikud ning väiksemate kapitali- ja tegevuskuludega uued teenused, mis näiteks võimaldavad pakivedu linnakeskkondades ja piiratud ligipääsuga piirkondades, aga võimaluse korral (toodete ning teenuste sertifitseerimisel) ka inimeste transporti. Mehitamata õhusõidukid omavad suurt potentsiaali kaubaveos. Elektrilennukite ja suurte mehitamata õhusõidukite turule tulek loovad eelduse väikelennuväljadel vaheladude tekkeks, mis suurendab kauba kättetoimetamise kiirust. Seega tuleb toetada elektrilennukite (sh vesinikutehnoloogial põhinevaid) kasutuselevõttu ja mikroõhutranspordi innovatsiooni reisijateveoks. Ka meie lähinaabril Soomel on plaanis uurida elektrilennukite reisijateveo potentsiaali vähem kui 200 km vahemaadel. Elektrilennunduse arendamine aitaks täita strateegia eesmärki tuua aastaks 2035 turule heitevabad lennukid. Eesmärk 3 Linnadevahelise ja linnalise liikuvuskeskkonna muutmine säästvamaks ja tervislikumaks 9. Leiame, et alla 500 km pikkuse ühistranspordi üleminek süsinikuneutraalseks peab arvestama liikmesriikide piirkondlike eripäradega ning erinevates ühistranspordiliikides 13 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021 12 rakendatavate alternatiivsete tehnoloogiate valmisoleku ja kättesaadavusega. Oluline on tagada toimivad ühendused ka maapiirkondades. Selgitus: Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on oluline, et ka ühistransport muutuks süsinikuneutraalseks, kuid kindlate numbriliste eesmärkide, nagu „alla 500 km pikkune graafikujärgne ühistransport peaks olema 2030. aastaks CO2-neutraalne“ seadmisel peab arvestama ka piirkondlike eripäradega. Eesti kontekstis tähendaks see, et praktiliselt kogu ühistransport oleks süsinikneutraalne, mis võib olla reaalselt küll saavutatav linnades, kuid kõikidel maapiirkondi teenindavatel bussiliinidel ning siseriiklikel lennuliinidel võib selle saavutamine olla raskendatud. Samuti võib selline lähenemine tunduvalt pärssida nende väiksemate ühistranspordi ettevõtete konkurentsivõimet, kellel puudub ressurss kitsas ajaraamis oma bussipark üle viia süsinikneutraalsetele lahendustele. Ühtlasi märgime, et kui tänaste prognooside kohaselt on erinevate meetmete rakendamise tulemusena 2030. aastaks Eestis avaliku teenindamise lepingute alusel valdavalt kasutusel biometaani- ja elektribussid, siis vähesel määral ja eelkõige kommertsvedudel on kasutuses ka diiselbusse. Ettevõtjatel peaks olema võimalik olemasolevaid diiselbusse kasutada nende eluea lõpuni. 10. Toetame raudteetranspordi osatähtsuse suurendamist ning kaasnevalt nii kauba- kui ka reisijateveoteenuste edendamist, et tõsta sektori konkurentsivõimet, mis vastavalt toetaks kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Eesti toetab Euroopa ühtse raudteepiirkonna algatust, mille lõpptulemuseks peaks olema ohutum, koostalitlusvõimelisem ja kvaliteetsem Euroopa raudteevõrgustik. Selgitus: Eesti nõustub tegevuskava eesmärgiga kasvatada raudtee kui keskkonnahoidliku liikumisviisi kasutust, ning multimodaalsust toetavate meetmete rakendamist kaubaveo suunamiseks raudteele, reisijateveo populariseerimiseks ja raudteel kiiruste suurendamiseks. Nõustume, et tuleb suurendada raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada ohutust ning läbilaskevõimet, et kasvatada raudteetaristu kasutust. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust raudteele kui säästvale ja ohutule liikumisviisile. Analoogselt ELi tegevuskavale on Eesti Transpordi ja liikuvuse arengukavas seadnud endale eesmärgiks kasvatada reisijate arvu raudteel (20 miljoni reisijani aastaks 2035). Lähtudes keskkonnakaitse eesmärkidest, on oluline viia ellu raudtee elektrifitseerimise või säästvatele energialahendustele üle viimise eesmärgid ning pakkuda uusi ühendusi (nt Rail Baltic). Reisijateveo osakaalu suurendamiseks raudteetranspordis tuleb arendada multimodaalset taristut, st ühendada raudteed teiste liikumisviiside ja liikuvusteenustega ning suurendada raudtee kiiruseid. Oluline oleks panustada ka ERTMS ehk Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemidesse, et asendada Euroopa raudteevõrgustikul (eelkõige 1435 mm raudteedel) kasutatavad erinevad signaalimissüsteemid ühtse süsteemiga, mis võimaldab rongidel takistusteta läbi eri riikide sõita, ja parandada seeläbi raudteetranspordi konkurentsivõimet. ERTMS kasutusele võtmine Euroopas on veel liiga killustatud ning nõuab liikmesriikide täiendavat pingutust. Kõik eelnimetatud muutused aitaksid suurendada rongiliikluse atraktiivsust, kiirust, ligipääsetavust ja mugavust. Eesti toetab ning panustab ka ELi poolt korraldatud Euroopa Raudteeaasta 2021 üritustesse, mille eesmärk on suurendada raudteesektori atraktiivust ja aidata raudteekasutust ka edaspidi suurendada. Euroopa Liidu raudteepoliitika põhieesmärk on edendades siseturu toimimist töötada välja ühised poliitikasuunad parema konkurentsivõime saavutamiseks. Euroopa ühtse raudteepiirkonna algatus aitab kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele ning hõlbustab Euroopa raudteeturu integreerimist ja edasiarendamist. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteele kohaldatavate õigusnormide valdkonnas seoses ohutuse ja koostalitluse tehniliste aspektidega, mis on teineteisega lahutamatult seotud ja vajavad veel paremat ühtlustamist liidu tasandil. Raudteesektori osakaalu suurendamise seisukohast on äärmiselt tähtis edendada algatusi, mis aitavad tõsta raudtee-kaubaveo teenuste ja raudtee-reisijateveo teenuste konkurentsivõimet, muutes need atraktiivsemaks ja suurendades säästva transpordi osakaalu. 13 11. Peame tähtsaks linnalistes keskkondades jätkusuutliku ning aktiivse liikuvuse, s.h jalgrattasõidu ja trammiliikluse edendamist. Eesti jaoks on oluline muuta transpordi kasutamine mugavamaks läbi toimivate multimodaalsete lahenduste ning kättesaadavamaks targema planeerimise, nõudepõhise transpordi ja nutikama piletimüügi korralduse abil. Toetame Euroopa Liidus piletimüügi standardiseerimist piiriüleselt. Selgitus: Liikmesriikidel on vaja tulevikus teha täiendavaid pingutusi aktiivsete liikumisviiside osakaalu kasvuks, nende mugavamaks ühildamiseks teiste liikumisviisidega, nõudetranspordi arendamiseks ning autostumise pidurdamiseks. ELi tasandil on vajalikud täiendavad rahastusmeetmed, et suurendada kergliikluse osakaalu linnaliikluses. Üleminek rohelisemale linnaliikumisele eeldab selliseid meetmeid nagu rattateede põhivõrgustike rajamine, kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine ning ruumilise kvaliteedi ja ligipääsetavuse tõstmine laiemalt. Peame oluliseks ka nn nõudetranspordi väljaarendamist. Uute transpordialgatuste puhul tuleb arvesse võtta rahvastikusuundumusi, sh vanust ja arvu, elupiirkondade asustustihedust, liikuvusnõudlust, sihtkohti, sõlmpunkte ning mahte, et pakkuda sobivat, vajaduspõhist teenust. Uus suund on nõudepõhine transporditeenus, st ennustamatu või ebaregulaarse nõudluse korral võimaldatakse pakkuda graafikupõhisele ühistranspordile ka alternatiive, et transpordi kasutajad saaksid liikuda siis, kui nad teenust vajavad. Aruka transpordipoliitika raames on tähtis muuta säästvad liikumisviisid inimese jaoks mugavaks, kiireks ja kättesaadavaks, mis eeldab ühtsust ja innovatsiooni planeerimisel, ning juhtimis- ja rahastusmudelite välja töötamisel, samuti tihedat koostööd erinevate sektorite vahel. Oluliseks suunaks on multimodaalsus ehk mitmeid transpordiliike ja liikumisviise kombineeriv transpordisüsteem, mis aitab tagada säästvamat liikuvust. Ühtselt korraldatud piletimüügisüsteem ja koostöö eri transpordiliikide ja -teenuste vahel aitab kasutajal mugavalt ja sujuvalt ühildada eri liikumisviise oma tervikteekonna läbimiseks. Ühtse piletimüügisüsteemi loomine võimaldab pakkuda mitmeliigilist liikuvusteenust, kus samu piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada erinevatel, nii avalikel kui ka kommertsalustel toimivatel transporditeenustel, sõltumata transpordiliigist (nt bussis, rongis, rattarendis ristkasutatavad piletid). Samuti on eesmärk piletimüügi turu avamine ehk edasimüügi, piletitoodete ja tellimuspõhiste multimodaalsete lahenduste võimaldamine. Rahvusvahelisel koostööl transporditeenuste ühildamiseks on oluline roll turismi toetamisel. Tuleb uurida võimalusi minna üle ühtsele piletisüsteemile naaberriikide, -regioonide või -linnadega, nagu Tallinna-Helsingi piletisüsteemi võimalikult lai ühildamine. Linnapiirkondade säästev liikuvus peab olema jätkuvalt EList prioriteetne suund, mida rahastada. 12. Toetame Euroopa Komisjoni algatust täiendada Euroopa linnalist liikumiskeskkonda käsitlevat raamistikku, mis aitaks kaasa omavalitsuspiiride üleste piirkondlike liikuvuskavade koostamisele, sh transpordi- ja linnaplaneerimise integreerimisele. Selgitus: Peame tähtsaks selgemate suuniste ja strateegiliste kavade koostamist liikuvuse korraldamiseks, sh omavalitsuspiiride üleselt, st mitmeid omavalitsusi hõlmavates toimepiirkondades. Liikuvuskavad aitavad teadmispõhisemalt pakkuda tõhusaid säästva liikuvuse võimalusi, sh nt tegevused pendelrände säästvamaks muutmiseks kui ka transpordi- ja linnaplaneerimise tulemuslikumaks integreerimiseks. Vastavad juhendid ja heade praktikate kogumid ning säästva liikuvuse kavade koostamine ja rakendamine omab kõige suuremat mõju TEN-T võrku transpordisõlmedena kuuluvates suurtes ja keskmise suurusega linnades, kuhu on koondunud kõige rohkem inimesi, toimub kõige rohkem liikumisi ning seetõttu on ka transpordisektorist tulev saaste kõige suurem. Piirkondlikud liikuvuskavad on üheks eelduseks riiklikul tasandil säästva liikuvuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 14 Eesmärk 4 Keskkonnahoidlikumad kaubaveod 13. Eesti toetab kaubaveo modaalnihet maanteetranspordilt alternatiivsetele transpordiliikidele, eeskätt raudteele, suurendamaks transpordisektori tõhusust ja vähendamaks keskkonnamõju, seejuures tuleb arvestada ka liikmesriikide eripäradega. Leiame, et tuleb arendada multimodaalseid transpordivedusid, sh tagada veodokumentide elektrooniline multimodaalne ja rahvusvaheline masinloetav ühenduvus. Tõendamis- ja aruandluskohustused ei tohiks põhjustada liigset halduskoormust era- ega avalikus sektoris. Selgitus: Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Ka TLAKi eelnõus soovitakse riiklikus ja rahvusvahelises kaubaveos edaspidi võimaluse korral eelistada mere- ja raudteevedu, mis on palju ökonoomsemad lahendused kui maanteevedu. Eesmärgiks on suurendada raudteekaubaveo osakaalu võrreldes maanteetranspordiga 26%-st 40%-ni (tonnkilomeetrites) aastaks 2035. Eesti puhul tuleb arvestada Eesti paiknemisega Euroopa mõistes äärealal, kust läbi liikumine ei ole tingimata vajadus. See muudab meie transpordikoridorid potentsiaalselt vähem konkurentsivõimeliseks, mis võib tingida suurema toetusvajaduse. Oluline eeldus kõnealuste eesmärkide täitmisel saab olema meie jaoks Rail Balticu raudteeühenduse valmimine ja selle tõhus kasutuselevõtt ning majandamine. Mitmeliigilise transpordiveo hõlbustamiseks on vaja tagada eri transpordiliikide koostalitlusvõime, nii füüsilises kui ka digitaalses mõttes. Välja tuleks ehitada ELis mitmeliigilise transpordi taristus puuduvad ühendused, mis aitaksid tagada erinevate kaubaveoliikide ühenduvuse. Konkurentsivõimelise kaubaveosektori väljaarendamise seisukohast tuleb kindlustada ELi territooriumil välja kujunenud multimodaalne logistikataristu, kaubavedude digiteerimine ning tervikliku veoahela haldamise teenuse pakkumine. Lisategevused ELi tasandil on vajalikud, kuna näiteks raudtee osakaal kaubavedudes on 2018. aastaks võrreldes 2011. aastaga vähenenud, mitte kasvanud. Strateegias nähakse ette raudteekaubaveo kasvu poole võrra 2030. aastaks ning kahekordistumist aastaks 2050. Tõrgeteta toimimine on tagatud siis, kui kõik transpordiliigid ja taristu on sõltumatud Euroopa Liidu välistest osalistest. Selleks on ELi rahastus vajalik ja Eesti näeb Euroopa ühendamise rahastus olulist abi koostalitlusvõime tarvis vajalike arenduste elluviimisel. Ettevõtjatele peab pakkuma ümberlaadimisterminale jms, et multimodaalsuse kogu potentsiaal saaks avaneda. Kombineeritud vedude tõhustamiseks Eestis on vaja lahendada infrastruktuuri puudujäägid, mis on seotud kauba ümberlaadimise võimekusega. Vastav eesmärk sisaldub ka Transpordi ja liikuvuse arengukavas aastani 2035. Kui soovime, et transpordisüsteem töötaks ühtse tervikuna, siis tuleb ka tagada andmete liikumine ning info kättesaadavus olemasolevate multimodaalsete võimaluste kohta. Vastasel juhul ei ole võimalik planeerida ega kasutada multimodaalset logistikasüsteemi. Eelistatult võiks toimuda menetlused digitaalselt, et vähendada halduskoormust. Peame tähtsaks ümberlaadimistaristu arendamist ka merenduse vaatest. Selleks, et ELi ettevõtluskeskkond oleks ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tuleb suurendada sadamate konkurentsivõimet, mis sõltub juurdepääsust ning riigipiirini viivast transpordikoridorist tervikuna. Reisijate ja kaupade sujuv liikumine peab olema kavandatud võimalikult lähedale nende lõplikule sihtkohale või multimodaalse logistikaskeemi puhul ümberlaadimiskohale või transiitjaamale. Eesti soovib edendada digitaalse veoseteabe suuremat kasutamist kogu ELi logistikaahela ulatuses, sh tolliformaalsuste täitmisel ning transpordiliikide üleselt, et soodustada piiriüleselt paberivaba haldamist ja digitaalset andmevahetust. Digitaalteenuste puhul toetame once-only printsiibi rakendamist. Euroopa transpordipoliitika kõige olulisem eesmärk on aidata luua süsteem, mis võimaldaks edendada Euroopa majandust, suurendada selle konkurentsivõimet, tagada kvaliteetsed liikuvusteenused ja samal ajal kasutada ressursse tõhusamalt. Digitaalne veoteave loob suurema vabaduse nii veo tellijale kui vedajale 15 ning loob riigile instrumendi maksukuulekuse suurendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja eelarve planeerimiseks näiteks taristu investeeringutele. Andmevahetuse puhul eelistame nn once-only printsiipi, mille eesmärk on tagada, et kodanikud, asutused ja ettevõtted peavad ameti- ja haldusasutustele esitama standardset teavet ainult üks kord. Veoprotsesside digitaliseerimine on võtmelahenduseks, kuidas liikuvuspakettidest tulenevalt vähendada administratiivset lisakoormust, suurendada läbipaistvust ning seeläbi parandada ELi vedajate konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasemel. Paberkandjal veodokumentidest loobumisega kaasneb ka inimkontaktide arvu vähenemine, millega suureneb ohutus nii vedajale kui ametnikule COVID-19 puhangu kontekstis, mis aitab panustada transpordisektori vastupidavamaks muutmisele. Eesmärk 5 CO2-heite hinnastamine ja transpordikasutajatele paremate stiimulite pakkumine 14. Toetame uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestatud heitenormide ülevaatamist, et kiirendada ELis heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist ning kulutõhusalt vähendada CO2 heidet ja välisõhu saasteainete heitkoguseid. Sõiduki keskkonnamõju hindamise puhul peaks olema arvesse võetud sõiduki mõju keskkonnale tervikuna. Selgitus: kergsõidukite CO2-heite standardid on oluliselt kaasa aidanud CO2-heite vähendamisele. Euroopa Liidu uuendatud kliimaeesmärkide valguses on oluline veelgi kiirendada heiteta ning vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist, heitevabade energiakandjate nagu vesiniku ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist. CO2-heite standardid annavad tööstusele selge signaali investeeringute tegemiseks, investeerimiskindluse ning innovatsiooni toetamiseks. Sõidukite puhul tuleb tähelepanu pöörata ka sellistele saasteainetele, mis ei pärine valdavalt sõiduki heitgaasisüsteemist, sest neid põhjustavad kõik autod, olenemata kasutatavast kütusest või mootoritüübist. Üks sellistest on peenosakesed (PM2.5 ja PM10), millest suurem osa tekib rehvide ja teepinna kulumisel, piduriketaste hõõrdumisel ning mille oluline faktor on sõiduki mass ja ka rehvi tüüp. Peenosakeste hulk õhus on oluline õhukvaliteedi näitaja ning üks peamiseid väliskeskkonna poolt tekitatud hingamisteede haiguste põhjustajaid, mistõttu autotööstuse ja materjalitehnoloogia areng peab panustama ka selliste saasteainete vähendamisele. 15. Toetame „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtete rakendamist ning CO2 arvestamist kõigi transpordiliikide maksumuse kujundamisel. Juhul, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) laiendatakse uutele sektoritele või luuakse transpordisektorile eraldiseisvad kauplemissüsteemid, tuleks vastavate sektorite ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse meetmetesse. Üleminek säästvamale transpordile peab toetama Euroopa Liidu ühtse turu toimimist ja edendamist, ettevõtete konkurentsivõimet, elanike toimetuleku tagamist, ääremaastumise vältimist, rahvatervist ning toimivate piiriüleste ühenduste tagamist. Selgitus: „Saastaja maksab“ ning „kasutaja maksab“ põhimõtete rakendamine transpordisektoris on oluline eesmärk kõigis transpordiliikides, mida toetame. Nõnda maksavad transpordisektoriga seotud kulusid transporditeenuste kasutajad ning need kulud ei jää kanda ühiskonnale tervikuna. Samuti motiveerib see liikuma säästvama transpordi poole, mille kulud, s.h maksukulud on väiksemad. Strateegia toob CO2-heite hinnastamise kõige olulisema vahendina välja ELi HKSi. Euroopa Komisjon analüüsib täiendavate sektorite lisamist ELi HKSi (transport, hoonete sektor ja merendus või kõigile fossiilsetele kütustele). Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb liikmesriikidele tagada piisavad vahendid muutuste elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks. Juhul, kui ELi HKSi laiendatakse uutele sektoritele või luuakse transpordisektorile eraldiseisev kauplemissüsteem, tuleks vastava sektori ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse meetmetesse. Peame oluliseks, et transpordi hind kajastaks selle mõju keskkonnale ja tervisele, 16 arvestades samas ka valitavate hinnastamislahenduste laiemat mõju EL konkurentsivõimele ja liikuvusele ning piirkondade arengule. Samuti on tähtis, et energiatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi muutmise käigus viiakse see kooskõlla EL kliimavaldkonna õigusaktidega. Eesti huvi ELi ääreala riigina on tagada toimivad transpordiühendused. 2030 ajaraamis puuduvad Eestil olulises osas võimalused maanteetranspordisektori üleviimiseks taastuvenergiakütustel põhinevale tehnoloogiale olukorras, kus maanteetranspordile puuduvad alternatiivsed raudtee- ja siseveetranspordi lahendused, nii ühenduses ELi liikmesriikidega kui ka siseriiklikult. Enne Rail Balticu valmimist, planeeritult aastal 2026, ei ole Balti riikidel säästvamat alternatiivi maanteetranspordile. Samuti pole tootjate poolt seniajani väljaarendatud ega siseturul saadaval alternatiivkütustel töötavaid raskeveokeid ja pikamaabusse. Ka elektrisõiduautode hinnatase ja tehniline võimekus ei vasta tarbijate vajadustele ega võimalustele, seda eriti meile iseloomuliku hajaasustuse- ja kliimatingimustes ühenduskindluse tagamisel tõmbekeskustega ning ligipääsuks avalikele teenustele. Vältida tuleb negatiivset mõju inimeste ja kaupade vabale liikumisele. Toimivatest transpordiühendustest sõltub nii Eesti ettevõtete konkurentsivõime (oma kaupade ja teenuste eksportimine ning erinevate tööstussisendite hind) kui ka tarbijate kaupade ja teenuste valikuvõimalused. Meile on oluline ääreala liikmesriigina, et piiriülesed ühendused toimiksid ka võimalikes tulevikukriisides, võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud õppetunde. Oluline on ka meeles pidada, et säästvale liikuvusele üleminek nõuab põhjalikke ja aeganõudvaid muutusi ja suuremahulised investeeringud sektori KHG heite vähendamiseks. 16. Euroopa Liidu meretranspordisektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb jätkata pingutusi ennekõike Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) tasandil. Juhul kui meretranspordisektor lisatakse EL HKSi, peame vajalikuks kehtestada sektorile selle eripärasid arvestades eraldi heitkoguste ühikud ja reeglid analoogselt lennundussektoriga, vältimaks EL HKSi moonutamist. Toetame meretranspordisektori heitkoguste vähendamist turupõhise meetme abil, mis suunab sektorit täiendava efektiivsuse, keskkonnahoidlikkuse ja innovatsiooni suunas, säilitades samal ajal meretranspordisektori konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel tasandil. Selgitus: Meretranspordisektori KHG moodustab Euroopa Liidu KHG heitest 3,7%. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) uuringu kohaselt võib meretranspordisektori heide tõusta 2050. aastaks 50% kuni 250% tänaste meetmete juures, mistõttu on oluline ka selles valdkonnas võtta meetmeid KHG heite vähendamiseks. Üheks võimaluseks on rakendada turupõhist meedet, millega suunata sektorit täiendava efektiivsuse, keskkonnahoidlikkuse ja innovatsiooni suunas. Euroopa Komisjon kaalub sektori lisamist olemasolevasse ELi HKSi. Kuna meretranspordisektori ELi HKSi lisamine on alles planeerimisel, siis ei ole teada selle mõjud sektori erinevatele osadele: laevaga kauba vedamisele, sadamategevustele ja kauba logistikale. On oluline analüüsida, kellel lasub ELi HKSi kohustus, kuidas rakendatakse ELi HKSi kohustust liidusisesele mereveole ning ELi saabuvatele merevedudele. On vaja arvestada, et ELi sadamatesse tuleb suur kogus kaupa väljastpoolt ELi. ELi HKSi on lisatud lennundussektor, millele on rakendatud paiksetest käitistest natuke erinevad reeglid ning loodud eraldi LHÜd, mida rakendatakse kõikidele ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna sisestele lendudele. Kui meretranspordisektorile ELi HKSi rakendada, tuleks seda teha sarnaselt lennundusele, millega välditaks võimalikku negatiivset mõju teistele ELi HKSi kuuluvatele sektoritele. Ka tuleks suunata selle sektori HKS kauplemistulu meretranspordisektori innovatsiooniks ja negatiivse kliimamõju vähendamiseks. Meretranspordisektori KHG heite vähendamise väljakutsega tegelemist toetab Eesti IMOs, kuna ELi laevandussektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb reguleerida KHG heitkoguste vähendamist üleilmselt. Ainult Euroopa Liidus jõustatavad rangemad regulatsioonid ei pruugi kaasa aidata KHG heite vähendamisele üleilmselt. Sellistel regulatsioonidel võib olla vastupidine mõju: Euroopa laevanduse konkurentsivõime vähenemine võrreldes kolmandate riikidega võib kaasa tuua laevade lahkumise ELi liikmesriikide lippude alt (2020.a lõpu seisuga oli Eesti lipu all 65 laeva ning aastaks 2025 on eesmärk 300 laeva) kolmandate riikide lippude alla, sest ettevõtjad otsivad soodsamaid tegutsemistingimusi. 17 II Arukas transport Eesmärk 6 muuta ühendatud ja automatiseeritud mitmeliigiline liikuvus reaalsuseks 17. Eesti peab vajalikuks isejuhtivate sõidukite õigusruumi ühtlustamiseks ning tervikliku isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava keskkonna väljaarendamist Euroopa Liidu tasemel. Selgitus: Nutikas ja andmepõhine taristu planeerimine on osa edukast transpordipoliitikast. Eesti toetab ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse edendamisel mobiilsidel põhinevate tehnoloogiate, masinnägemise (sh ohutuse ja objektituvastuse) ning küberkaitse meetmete arendamist Euroopa Horisondi programmi abil. Eesti peab lisaks vajalikuks teadusarendustegevust tehnoloogia rakendamiseks praktikas ning isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu sarnastel tingimustel ja funktsioonide täitmiseks kui juhiga transport. Eesti toetab keskendumist linnalogistikale ja kaubaveole. Nutika transpordisüsteemi seisukohast on oluline paindlik õigusloome, mis aitab suurendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning sellega kaasnevat ühiskondlikku heaolu ja hüvesid. Taristu planeerimisel kaalutakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks juhtida liiklust nutikamalt). Õiguskeskkonna kujundamisel peab lähtuma avatusest ehk uute teenuste ja toodete lubatusest, v.a juhul, kui nende kasutamisega kaasneksid ebaproportsionaalsed sotsiaalkulud. Uuenduslikkust soodustava õigusruumi kujundamiseks tuleb rakendada niinimetatud regulatiivset liivakasti, mis pakub tähtajaliselt kokkulepitud kontekstis erandeid katsetada liikluses/elukeskkonnas uudseid lahendusi, mida ei ole veel reguleeritud. Praegu korraldavad riigid isejuhtivate testimist eraldi ning õigusruum on fragmenteeritud. Enamasti kasutatakse testnumbrimärkide süsteemi, kus sõidukitele antakse üksikkorras erand, et neid oleks võimalik liikluses testida. Õnneks hakkab tehnoloogia juba küpsust saavutama, mis tähendab, et peatselt ei räägi me enam sõidukite testimisest, vaid nende kommertseesmärkidel kasutamisest. Liikmesriikide jaoks on oluline saada selgust tüübikinnituse regulatsioonide osas, sh mis puudutab isejuhtivate tarkvara uuendusi (nt kui sõiduki operatsioonisüsteem uueneb, kas sõiduk vajab uut tüübikinnitust) jne. Isejuhtivaid sõidukeid on võimalik Eesti teedel testida, kuna kehtiv liiklusseadus seda ei takista. Selleks, et isejuhtiva sõidukiga Eestis teedel sõita (piloteerida, testida funktsionaalsusi, uurida koostoimet ja toimetulekut ühistranspordivõrgus jms), tuleb sõiduk Eestis arvele võtta. Sõidukite kommertseesmärkidel kasutamiseks tuleb õigusruumi tõenäoliselt lähitulevikus kohandada, sest praegune õigusruum võimaldab vaid sõidukite testimist. 18. Leiame, et intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv peaks sisaldama kohustust ITS- teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele teha avalikule sektorile kättesaadavaks masinloetavad andmed, mis aitaks parandada intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõimet. Selgitus: Direktiiviga 2010/40/EL (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITSi direktiiv) loodi raamistik intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja koordineerimiseks maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite lahendustega. ITSi all mõeldakse süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas, sh infrastruktuur, sõidukid ja kasutajad, liikluskorralduses ning liikuvuse juhtimises ja ka liidesena teiste transpordiliikidega. Eestis on välja arendatud riiklik juurdepääsupunkt reaalajas edastatavate liiklusinfo, turvalise liiklemise ning turvalise veokiparklainfo kohta, mis on kättesaadavad https://www.tarktee.ee/#/en/datex. Lisaks on arenduses NeTEx ühtne andmevärav reisijainfo edastamiseks, mille esmane versioon on http://peatus.ee/ näol olemas. Paraku erinevatel tehnilistel põhjustel ühtne juurdepääsupunkt direktiivi ja selle delegeeritud aktide tähenduses pole nõuetekohaselt veel välja arendatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellimas IT- vastavusauditit, et selgitada välja süsteemi puudujäägid ning tuua välja võimalikud parenduskohad, et tagada Transpordiameti teenuste vastavus ITS direktiivile. 18 Piloteerimisel on keskne ühistranspordi piletimüügisüsteeme ühendav platvorm MaaS14 XT, mille esimesed katsetused toimuvad veebruaris 2021.a. Tänu MaaS XT platvormile on reisijal võimalik kogu reis planeerida ning sõiduks vajalikud sõiduõigused üheaegselt soetada. Euroopas on järk-järgult suurenemas siseriiklike MaaSi lahenduste arv. Kasutusmugavuse suurendamiseks tuleb liikuda riigipiiriüleste nö MaaSi roamingu võimaluste loomise suunas. Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamise valdkonnas on lahendamata probleeme. Esineb tõrkeid andmete kättesaadavuses avaliku ja erasektori vahel. Lisaks riigi rollile andmete pakkujana on riigil tarvis tagada andmete kogumine ja nende kättesaadavus. Riigis tegutsevad avaandmete pakkumisega (nt elektriautode laadimisvõrkude ja parkimisplatside) tegelevad äriettevõtted peaksid rohkem jagama teavet oma ITS teenuste kohta. Riigil esineb raskusi reaalajaandmete (nt turvalisi veokiparklaid puudutav) kättesaamisel erasektori esindajatelt, kuna ITS direktiiv ei reguleeri seda otse. ITS direktiiv võiks sätestada kohustust, kuidas ning mis alusel riik saab eraettevõttelt ITS süsteemiga seonduvat infot ohutult ning ärisaladust silmas pidades, et see infovahetus toimiks. See aitaks vältida olukorda, kus riigiasutustel lasub lisakoormus, et seda infot omandada ja avalikuks muuta. Riik omalt poolt võiks pakkuda andmete kogumise platvormi ja liidestust (NAP ehk National Access Point – ühtne juurdepääsupunkt), kuhu erasektor oleks oodatud oma ITS-alaseid andmeid jagama. 19. Eesti peab vajalikuks ITS-teenuste ühtsete aluste ja standardite harmoneerimist ELis, et tagada intelligentsete transpordisüsteemide jätkusuutlik piiriülene koostoime ning luua eeldusi uute ärimudelite loomiseks. Peame oluliseks ka Euroopa Liidu rahastusvõimaluste rolli direktiivi eesmärkide saavutamisel. Selgitus: Liikmesriikide riigisiseste transporditehnoloogiate rakenduste vastuvõtmise valdkonnas on tehtud edusamme, kuid esineb veel puudujääke. Selline kasutuselevõtmine jääb killustatuks ning piiriüleselt ebapidevaks ega suuda luua intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutamise geograafilist pidevust kogu liidus ja selle välispiiridel, kuna nende kasutamine on liikmesriikides väga erineval tasemel. Võib esineda ka mitu konkureerivat, osaliselt mitteühildatavat standardit ja lähenemist. Enamasti kasutavad riigid näiteks GTFS (Google, General Transit Feed Specification) standardit reisiinfot puudutava teabe jagamiseks lisaks EL NeTEx standardile; samas viidatakse ITS direktiivi EK analüüsis „mitmetele“ standarditele15. Selleks, et selliste teenuste rakendamine oleks asja- ja ajakohane, tuleks teenuseid rakendada ühtsetel alustel ja miinimumstandarditel üle Euroopa Liidu. Eesti peab vajalikuks ITS-teenuste ühtsete aluste ja standardite väljatöötamist või harmoneerimist ELis, et tagada teenuste piiriülene toimivus ning anda tõuge uute rahvusvaheliste ärimudelite arendamiseks, mida iga liikmesriik üksikuna ei pruugi prioritiseerida. Standardiseeritus loob eeldusi uute ärimudelite loomiseks, kuna erasektoril avaneb võimalus oma teenust pakkuda piiriüleselt. Näiteks Eesti Transpordiamet on osalemas Austria, Saksamaa ja Hollandi eestvedamisel projektis, milleks taotletakse vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF)16, et harmoneerida transpordi avaandmete vahetamist läbi ühtsete juurdepääsupunktide (NAP – national access point) loomise. 14 Liikuvus kui teenus ehk Mobility as a service – lahendus, mille eelduseks on andmevahetus, innovatsiooni soodustav regulatsioon ning integratsioon sõiduõigust müüvate ettevõtete vahel, sh ühelt transpordiliigilt teisele. 15 8.10.2019. a Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi (mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) rakendamisest, COM(2019) 464 final Täpsemat uuringu tausta teadmata ei oska öelda, milliseid standardeid veel liikmesriikides nt siseriiklikuks andmevahetuses kasutatakse. 16 Sh peab taotluses osalema vähemalt 17 liikmesriiki, kuid komisjoni hinnangul, on kõik liikmesriigid osalemisest huvitatud. 19 Oluline koht on ka ELi rahastusel, eriti Euroopa ühendamise rahastul (CEF) ning „Euroopa horisont“ programmidel. Rahastuse puhul on tähtis pakkuda nii avalikule- kui ka erasektorile ITS süsteemide arendamiseks finantstuge, et täita direktiivi nõudeid ja motiveerida teenusepakkujaid avaandmete liideseid välja arendama. Oluline on ka erasektori investeeringute soodustamine ning finantsstiimulite väljatöötamine ja finantseerimisasutuste kaasamine. Transpordisektori digiteerimine peab olema jätkuvalt EList prioriteetne suund, mida kaasrahastada. Eesmärk 7 Innovatsioon, andmed ja tehisintellekt arukama liikuvuse huvides 20. Toetame Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomist soodustamaks andmete kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt liikuda, pöörates samal ajal olulist tähelepanu ka transpordisüsteemide küberturvalisusele ja -kerksusele. Selgitus: Transpordisektori digitaliseerimise puhul tuleb tagada andmete turvalisus ja kasutuselevõtt ning avatus. Transpordi ja liikuvusega seotud andmed peavad olema Euroopa Liidus avatumad, et parandada vedude kvaliteeti, soodustada innovatsiooni ning saavutada õiglane ja toimiv transpordi siseturg Euroopa Liidus. Andmed peavad saama ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda ning seejuures tuleb pöörata erilist tähelepanu andmete koostalitlusvõimele ja vastavate standardite väljatöötamisele. Nii infrastruktuuri rajamisel kui transpordivõrgustiku korraldamisel on andmete kättesaadavus ning kasutamine oluliseks alustalaks ja kiired sammud digiülemineku toetamiseks on äärmiselt vajalikud. Eelkõige vajavad turuosalised usaldust: ühelt poolt läbipaistvust ja teiselt poolt peab olema suutlikkus hallata andmeturbe riske. Kõik need meetmed põhinevad sünergial, partnerlusel ja koostööl, sest ainult ühtselt andmete jagamisel saavutatakse eesmärgid kiiresti ja suudetakse vältida digitaalset lõhet. Peame tähtsaks meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse arendamisel sektorite vahel, mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist. Uus liikuvusalane andmeruum peaks olema kooskõlas muude oluliste süsteemidega, olles samal ajal küberturvaline ja vastates liidu andmekaitsestandarditele. Liikmesriikide poolt erinevatesse infosüsteemidesse kogutava teabe puhul peaks EL saavutama vajalikud kokkulepped andmete standardiseerimiseks (näiteks andmete säilitamise periood ja sisu, andmete struktuur). Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumi puhul, et tagada kvaliteetsete andmete olemasolu ette nähtud arendamis- ja testimiseesmärkidel. Ühtlasi aitaks standardiseerimine lahendada andmete täiendava töötlemise vajaduse kasutatavateks nn andmekogudeks. Näiteks olukorras, kus kaks osapoolt kasutavad andmete infosüsteemi sisestamiseks täiesti erinevat loogikat, on oluliselt raskendatud andmete ristkasutus. Kindlate standardite kokkuleppimine on ka koostalitlusvõime eelduseks. Seoses digiteerimise arenguga transpordisektoris on oluline liikuda senisest koordineerituma ja turvalisema digitaalse Euroopa suunas, kus toimuks liikmesriikide vahelise küberturvalisuse alase koostöö edendamine ja ühtse lähenemise välja töötamisele. Küberturvalisuse käsitlemine peaks olema laiapindne ja käsitlema ELi digiarengu küberturvalisuse aspekte terviklikult, võttes arvesse transpordisektori erisusi. Toetame üldpõhimõttena transpordi valdkonna reguleerimisel läbivalt suurema tähelepanu pööramist transporditaristu ja –süsteemide küberkerksusele ehk vastupanuvõimele. Arvestades, et sõjaliseks mobiilsuseks kasutatakse suures ulatuses tsiviiltaristut ja –süsteeme, peame vajalikuks järjest suurema tähelepanu pööramist sellise taristu küberkerksusele. Eelkõige peame vajalikuks, et komisjon ELi liikuvuse strateegia elluviimisel ja üksikuid õigusaktide eelnõusid kavandades analüüsiks läbi taristu (nt 5G), digisüsteemide (nt lennuliiklusjuhtimine, sadamate digisüsteemid, raudteeliiklusjuhtimise süsteemid, jmt) ja transpordivahendite (nt isejuhtivad autod, laevad, jne) vajadused küberkerksuse vaatest. Eesmärgiks on, et selliste lahenduste kasutuselevõtuga ELis ei tekiks haavatavusi ELi transpordisüsteemis. 20 21. Vajalik on Euroopa Liidu tasemel tähelepanu pöörata transpordisektori teadus- ja arendustegevusele ning selle rahastamisele uues ELi finantsraamistikus ja eraraha kaasamisele. See on oluliseks hoovaks kiirendamaks uute ja innovaatiliste liikuvustehnoloogiate turule tulemist ning nende toimivuse saavutamiseks, eriti alternatiivkütuste kasutamiseks laevanduses, nii uute kui ka olemasolevate laevamudelite puhul. Selgitus: Võtmemuudatustena on vajalik anda võimalus tulevikutehnoloogiate enamaks kasutamiseks, nagu tehisintellekt (AI) ja reaalajas majandus (RTE). Selle jaoks peab edendama innovatsiooni, vajalikke oskusi, investeeringuid ja juurdepääsu andmetele sh nende turvalisele kogumisele, säilitamisele ja kasutusele. Komisjon kavandab tipptasemel ja usaldusväärset tehisintellekti ökosüsteemi, mida kujundatakse teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu rahastamisega programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu. Seega on väga tähtis toetada tehisintellekti katsetamise ja eksperimenteerimise võimalusi aruka liikuvuse jaoks programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Euroopa Liidule on oluline kasvatada targa liikuvuse17 kompetentsi, sh võttes nutikate liikuvuslahenduste arendamisel arvesse eri valdkondade (nt energeetika, keskkonnahoid, ehitus ja transport) aspekte. Eesti plaanib panustada koostöös erasektoriga rakendusuuringutesse ja tegelike empiiriliste katseprojektide elluviimisse, et leida tippteadusele reaalelulisi rakendusi ja arendada koostööd erasektoriga nende turule viimiseks. Liidu tasemel tuleks pöörata enim tähelepanu sellistele teemadele nagu uued keskkonnahoidlikud kütused, liikuvus kui teenus jm uudse tehnoloogia lahendused, isejuhtivad sõidukid (maal, õhus ja vees), materjalide taaskasutus transporditaristu ehitustehnoloogias ning liiklusohutust suurendavad lahendused inimese, taristu ja sõiduki tarbeks. Euroopa Liidu tasemel oleks kasulik ka transporditehnoloogia teekaardi koostamine, mis käsitleks teadus- ja arendustegevust, selle rahastamist ning transporditeenuste hankimise ja regulatsiooni põhimõtteid. Tuleb teha pingutusi ka raudteesektoriga seotud ettevõtete loodava innovatsiooni ja lisandväärtuse soodustamiseks, rakendades uusi ettevõtlussuundi ja tehnoloogiaid, näiteks isejuhtivate rongide katsetamise valdkonnas, sealhulgas 5G potentsiaali kasutamisel. Uued 5G tehnoloogiad transpordisektoris peaksid arvestama liiklust kui tervikut. Samuti tasub raudteeinnovatsioonis kasutada asjade internetti (IoT) (nt veeremihoolduse vajaduse seireks), digikaksiku võimalusi (taristu seisukorra muutuste analüüsiks) jm uudseid tehnoloogiaid. Hetkel on laevanduse alternatiivkütuste puhul tehtud veel ebapiisavalt teadusuuringuid, et oleks võimalik välja selgitada sobivamad alternatiivkütused ning investeerida efektiivseimasse lahendusse. Selleks, et garanteerida investeeringute tõhusust ning suurendada alternatiivkütuste nõudlust, peame tähtsaks teadusuuringute suuremat toetamist ja hõlbustamist. Ühtlasi aitavad uuringud vähendada ebakindlust laevatehnoloogiasse ja sadamataristusse investeerimisel, arendada välja tehnoloogiat laevadel ja kaldal ning suurendada teabevahetust osalejate vahel ning suurendada teadlikkust nii keskkonnatoimest kui ka kütusesäästlikkuse näitajate läbipaistvust. Kõikide eelnimetatud poliitikameetmete puuduste kõrvaldamine motiveeriks laevaomanikke rohkem investeerima keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ning riike välja töötama toetusmeetmeid. 17 Targa linna kontseptsiooni osana - FINEST Twins: platform for cross-border smart city solutions Ralf-Martin Soe, Tallinn University of Technology, 2017 21 III Vastupidav liikuvus Eesmärk 8 Ühtse turu tugevdamine 22. Peame tähtsaks EL-i rahastu kasutamist rohe- ja digipöörde läbiviimiseks transpordi taristus, arvestades piirkonna ühenduvuse kriteeriumitega. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu selge prioriteet peab jätkuvalt olema üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) ning piiriüleste ühenduste väljaehitamise stabiilsus, TEN-T võrgustiku täiendamine peab põhinema ELi lisandväärtusega projektidel ning arvestama ka sõjalise mobiilsuse vajadustega. Selgitus: Transpordisüsteemi arendamisse tuleb läheneda säästvalt, et tagada ELi rohelise kokkuleppe ning 2030. aasta kliimaeesmärke. Taristu ja teenuste arendamise planeerimisel tuleb lähtuda kriteeriumitest, mis näitavad, kui palju arendab kavandatav investeering säästvat ja digiteeritud liikuvust ning millised võimalused loob investeering liikumisviiside multimodaalsemaks muutmiseks. Olulisel kohal on ka investeeringute sotsiaalmajanduslik mõju, st ühenduvuse parandamine, lisaväärtuse (elupiirkonna heaolu, väiksem müra, töökohtade loomine, atraktiivsuse tõstmine turismi jaoks) loomine või liikuvusvõimaluste mitmekesistamine. Suuremahulised keskkonnasõbraliku transpordi investeeringud koos vastavate IT-arendustega aitavad luua jätkusuutlikumat ja vastupidavamat transpordisektorit. Eesti prioriteedid TEN-T programmi eesmärkide kontekstis on eelkõige puuduvate ühenduste (eriti piiriüleste lõikude) ehitamine, kõigi transpordiliikide koostalitusvõime suurendamine ning säästva ja tõhusa transpordi- ning liikuvussüsteemi saavutamine pikas perspektiivis. Eesti peab jälgima, et TEN- T võrgustiku nõuete ja kriteeriumide uuendamisel Eesti projektide konkurentsiolukord ei halveneks. Transpordiarengu investeeringute puhul peame oluliseks arvestada, kui palju arendab kavandatav investeering säästvat liikuvust. Siit ka vajadus teha tihedat liiduülest koostööd alternatiivkütuste taristu, intelligentsete transpordisüsteemide ning mitmeliigilise transpordi rajamisel TEN-T võrgustikul. Komisjoni hinnangul kulub üksnes TEN-T põhivõrgu väljaehitamiseks mitmeliigiliseks taristuks kuni 2030. aastani 300 miljardit eurot. Seetõttu on oluline tagada stabiilne rahastus transporditaristu ehitamisele, kaasates sealhulgas garantiisid InvestEU programmi ning laenusid Euroopa Investeerimispanga ja muude finantsasutuste toel. Tänu paremini arendatud TEN-T võrgustikule paranevad ühendused muu maailmaga, saavutatakse ELi kliimapoliitika eesmärgid ning kindlustatakse liikmesriikide majandusjulgeolek ning siseturu toimimine. Transpordisektoris tehtavad taristuinvesteeringud ja nende mõju kriisi leevendamiseks on ka kriisist väljumisel võtmetähtsusega. COVID-19 kriis on näidanud piiriüleste transpordiühenduste tähtsust ning vajadust toetada võimendatult TEN-T võrgustiku kiiret väljaehitamist. Rail Balticu raudteeühenduse olemasolu võimaldaks paremini kriisi ajal Eesti varustamist kaupadega, kuna see pakuks alternatiivse ühendusvõimaluse Euroopaga. Samuti pakuks raudteeühendus täiendava võimaluse inimeste koju pöördumiseks olukorras, kus lennuühendusi pole või kui kriisiolukorras muutub lendamine võimatuks. Eesti on ette näinud RRF (Taaskäivitusfondi) vahenditest finantseerimise säästvate raudteeühenduste parandamiseks. Toetame TEN-T määruse ja –võrgustiku ülevaatusel sõjalise mobiilsuse vajadustega arvestamist. Eelkõige peame vajalikuks muuta paindlikumaks sõjalise mobiilsuse vaatest oluliste taristuobjektide lisamine TEN-T põhivõrku. Põhivõrku lisamine eeldab, et nt mõni sadam või lennujaam vastab teatud kaubakäibe numbritele s.o on piisavalt suur, et vääriks kohta TEN-T põhivõrgus. Samal ajal, sõjalise liikuvuse jaoks vajalikud taristuosised võivad asuda ka nt üldvõrgul ja kitsalt kaubakäibe numbrite põhjal ei pruugi need strateegiliselt olulised objektid jõuda põhivõrku lisamise lävendini. Praktiliseks väljakutseks on Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastuse prioriseerimine, mis annab eelise ELi põhivõrgu objektidele. Peame seega vajalikuks TEN-T määruse ülevaatamisel võrdsustada rahastamise prioriteetsuse seisukohalt ELi põhi- ja üldvõrgu objektid juhtudel, mil konkreetne taristuobjekt on osa 22 TEN-T sõjalise liikuvuse võrgustikust (EU military mobility network). See võimaldaks paremini edendada sõjalise mobiilsuse multimodaalsust. Eesti seisukohast on oluline tähtsustada selliste TEN-T projektide rahastust, mis kindlustaksid üleeuroopalise transpordivõrgu peamist eesmärki Euroopa riigid omavahel paremini ühendada ning aidata toetada Euroopa lisaväärtust ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul piisavaid rahastamisvõimalusi. Samuti on oluline transpordiprojektide abil panustada ELi ühtekuuluvusse ning seeläbi parandada transporditaristu erinevused erinevate ELi regioonide vahel. Selliste projektide üheks parimaks illustratsiooniks on Rail Baltica, mis aitab välja ehitada puuduv raudteelüli Balti riikide ning Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Ka Tallinn-Helsinki tunnel on vajalik lüli Põhjamere-Balti TEN-T koridori ühenduvuse parandamiseks, millel on märkimisväärne lisaväärtus ELi piiriüleste ühenduste parandamises. Pikemas perspektiivis soovitakse läbirääkimisi Tallinn-Helsingi tunneli lülitamiseks TEN-T võrgustiku osaks. Oluliseks TEN-T võrgustiku väljaehitamise prioriteediks peaksid jääma sellised piiriülesed projektid, mis tagaksid vastupidava ning jätkusuutliku reisi- ja kaubatranspordi ka võimalike kriiside ajal. 23. Toetame kriiside laiapindset käsitlemist Euroopa Liidu tasandil ning transpordisektori kriisimeetmete laialdast koordineerimist liikmesriikide vahel, et kindlustada kriisi ajal roheliste koridoride, elutähtsate teenuste ja kriitilise taristu tõrgeteta ja piiriülene liikumine ning siseturu toimimine kriiside tingimustes. Selgitus: Toetame Euroopa Liidu algatuse eesmärke üleliiduliseks koordineeritud valmisolekuks kriiside lahendamisel ning EL-i territooriumil ja piiriüleses, sh kolmandate riikidega ühenduses veoteenuste/- tarne tõrgeteta toimepidevuse tagamiseks. Selline lähenemisviis aitab kriisi olukorras vältida ühildamatuid tegevusi. Vastavate õigusloome algatuste ettepanekute puhul toetame uute õigusaktide puhul otsekohalduvaid õigusakte, mis ei eeldaks liikmesriikidelt suuremat õigusloome koormust, ei selle väljatöötamisel ega ülevõtmisel. Samuti see aitaks vähendada oluliselt riiklike asutuste halduskoormust. Kriiside paremaks koordineerimiseks peab see toimuma Euroopa Liidu tasandil. Transpordiministritel peab olema võimalus esitada soovitusi teistes valdkondades, s. h ka tervise ja sisepoliitika küsimustes, mis oleksid otseselt seotud kaubavahetusega ning aitaksid paremini koordineerida kauba sujuvat liikumist ka kriisi ajal. Toetame kriisihaldusplaanide väljatöötamist komisjoni poolt koostöös liikmesriikide ja transpordisektori esindajatega. Kriisireguleerimise puhul on oluline koht ka digitaliseerimise algatustel. Paberivaba administratsioon ja digitaalne andmevahetus aitab kaasa teenuste piiriülesele toimimisele, vähendab halduskoormust ning minimiseerib inimkontakte pandeemia ajal. Eesmärk 9 Liikuvuse muutmine kõigi jaoks ausaks ja õiglaseks 24. ELi transpordipoliitika peab tagama inimestele mugavad ja ligipääsetavad liikumisvõimalused, olenemata vanusest, ja erivajadustest. Samuti tuleb soodustada järjepidevat üleminekut sõiduvahenditele, mis on sobilikud üldise ligipääsetavuse tagamiseks, sh erivajadustega inimeste teenindamiseks, ning ümbritseva taristu, infoedastuse jms kogu elanikkonnale ligipääsetavaks kujundamiseks. Selgitus: Ligipääsetavus tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda. See tähendab seega, et kõikidele inimestele on olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetava elu- ja infokeskkonna loomine aitab seega parendada suure hulga inimeste heaolu juba täna, kuid arvestab paremini ka ühiskondlike vajadustega lähitulevikus, pidades silmas demograafilisi muutusi. Seega aitab ligipääsetav elu- ja infokeskkond ELil pikemas perspektiivis kulusid kokku hoida, 23 andes inimestele võimaluse iseseisvaks eluks ja vähendades seeläbi vajadust erinevate sotsiaalteenuste järele. Ligipääsetavuse tagamine on oluline ka sotsiaalse ja majandusliku õigluse vaates, luues võrdseid võimalusi ja vähendades diskrimineerimist ning on oluline osa peresõbralikust ühiskonnast. Reisijate õiguste tagamiseks on oluline parandada transporditeenuste ligipääsetavust ja rakendada kaasava disaini põhimõtteid arvestades reisijate õiguste tagamisel kõigi reisijate õiguste ja vajadustega (sh lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed). Ühistranspordi ligipääsetavuse olukorra käsitlemisel on oluline eraldi vaadata veeremi ja peatuste ligipääsetavust (sh jaamahooned, terminalid), peatustesse viivate teekondade ligipääsetavust ja ligipääsetavust informatsioonile nii peatuses kui sõidukis (sh bussides, lennukites ning laevadel). Liiduülene lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik. Oluline on kasutaja teekonna tervikvaade, mis aitab näha ka ligipääsetavuse kui valdkonna ulatust. Reisijate õiguste tagamisel transpordivaldkonnas on ühelt poolt oluline tagada sõiduvahendite ligipääsetavus erinevatele sihtrühmadele ning ooteplatvormide jms ligipääsetavus, mille kaudu transpordivahendile pääseb, aga ka veenduda, et inimesele on võimaldatud ligipääsetavus enne ooteplatvormi. 25. Toetame Euroopa Komisjoni soovi kaaluda transporditöötajate töötingimuste õigusraamistiku tugevdamist ning sotsiaalsete õiguste paremat jõustamist, sealhulgas arvestades Euroopa Liidu siseturu toimimise ja äärealadel asuvate liikmesriikide vedajate konkurentsivõimega. Selgitus: Komisjon tunnistab õigesti, et automatiseerimine ja digitaliseerimine transpordisektoris tekitab märkimisväärse arvu ohustatud töökohti, samas kui teised töökohad muutuvad. Oleme seisukohal, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt peaks eelkõige põhinema inimkesksel lähenemisviisil. Strateegia raames tuleb mõelda digitaliseerimise ja automatiseerimise sotsiaalsetele aspektidele, nagu algoritmjuhtimise mõju töötajatele või vastutusega seotud küsimused. Selleks tuleb kaasata dialoogi ka sotsiaalpartnerid ja hinnata uute tehnoloogiate mõju töötingimustele. Samuti tuleb uuendada töötajate ja sektori oskusi, et muutustega kohaneda ning tuua vajadusel juurde uute oskustega töötajaid, sh uusi sihtrühmi (varem segregeerumise tõttu sektoris vähem töötavaid sihtrühmi). Sektorist lahkuvatele inimestele tuleb pakkuda sujuvat liikumist teistesse valdkondadesse paindlike tööturumeetmete ja vajaliku ümber-ja täiendõppe abil. Samuti on asjakohane kaaluda töötajate tingimusi käsitleva õigusraamistiku tõhustamist, tagada nende nõuetekohane rakendamine ja selgitada kohaldatavaid sotsiaalõigusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks kättesaadavate eri vahenditega. Tegevuskavas sätestatud töösuhteid puudutavad eesmärgid tunduvad tulevikutrende arvestades mõistlikud – tõhusam kaitse transpordisektori töötajatele, sh inimväärsemate töö- ja elamistingimuste kehtestamine laeval töötajatele. Eesti jaoks on oluline tagada liidu autoveo-ettevõtjate, eeskätt äärealadel asuvate liikmesriikide autoveo- ettevõtjate konkurentsivõimet kolmandate riikide ettevõtjatega võrdluses. See probleem tuleb esile eriti seoses nn. lähetatud töötajate direktiiviga 2020/105718. Eesti ei ole vastu, et lähetatud töötajate direktiivi kohaldatakse veoliikidele, mille raames osutatakse veoteenust teise liikmesriigi siseturul (nn kabotaažveol) ning sellega kaasneb otsene mõju selle liikmesriigi sotsiaalkaitse süsteemi toimivusele. Kui rahvusvahelistel kahepoolsetel vedudel ja transiitvedudel sõidukijuhtide lähetamist kõnealuse direktiivi (ja lähetamise alusdirektiivide) tähenduses ei toimu, siis ei saa olla tegemist lähetamisega ka muudel rahvusvahelistel vedudel, kus vastuvõtva riigi siseturul veoteenust ei osutata. Selline eristamine tekitab diskrimineeriva olukorra eelkõige ääreala liikmesriikide veoettevõtjate, sh Eesti veoettevõtjate 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 24 suhtes, kellel on pikkade vahemaade tõttu keerulisem ja kulukam teostada rahvusvahelisi autovedusid. Lähetatud töötajate direktiivi kohaldamisega rahvusvahelistele autovedudele kaasnevad oluliselt suuremad haldus- ja finantskulud veoettevõtjatele, millel on omakorda mõju veetavate kaupade hinnale ning Eesti majanduse konkurentsivõimele. 19 Komisjon kavatseb transpordiga seotud poliitikaalgatuste puhul läbivalt arvestada võrdõiguslikkuse aspekti. Ka Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetide kohaselt tuleb soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ühiskondliku kaasamise põhimõtetega arvestada läbivalt kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Tunnustame komisjoni kavatsust jätkuvalt toetada huvirühmade koostööd ja heade tavade vahetamist algatuse „Naised ja transport – ELi muutuste platvorm“ raames, et suurendada naiste arvu transpordiga seotud kutsealadel. Eesti tervitab ka Euroopa Liidu meetmeid tagada transpordisektori töökeskkonnaohutus, kuna transpordisektor on endiselt ohtlik töökeskkond, mida tõestavad ka erinevad statistikad.20 Eesmärk 10 Transpordi ohutuse ja turvalisuse suurendamine 26. Eesti jaoks on oluline, et ELi transpordipoliitika läheneb liiklusohutuse tagamisele terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Taristu ja liikuvusteenuste kujundamisel peab tagama ohutud liikumisvõimalused kõigile. Selgitus: Turvalise transpordisüsteemi tagamisel on juba üle kümne aasta lähtutud maailmapraktikas ja Eestiski käibel olevast nullvisiooni põhimõttest, mille kohaselt ei saa aktsepteerida olukorda, kus inimene liikluses hukkub või saab raskeid vigastusi. Seda aitavad saavutada nii liikumiste modaalsuse muutused (nt rongiliiklusega saab tagada ohutult suuremaid ühenduskiiruseid kui maanteeliiklusega), tarkade transpordilahenduste arendamine, aga eelkõige traditsioonilised liiklusohutust tagavad tegevused, nagu taristuehituse vastavus parimale ohutust tagavale praktikale, liikluses osalevate sõidukite ohutuse tagamine, riski maandavate funktsioonidega sõidukite osakaalu kasv liikluses, taristu nutikas juhtimine ning liiklejate teadmised, oskus ja valmisolek üksteisega arvestavalt ja ohutult liigelda. Ohutuse tagamisel mängivad olulist rolli nii liikleja käitumine ja vastutus, ohutu ja keskkonna eripärasid arvestav keskkond kui ka turvaline sõiduk. TLAK poolt soovitakse indikaatorina kasutada tulemusnäitajat, et liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arv langeks poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30 indikaatorina. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Teatis saadeti arvamuse saamiseks Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Raudteele, Transpordiametile, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioonile, Tallinna Lennujaamale, Eesti Linnade ja Valdade liidule, Scania Eestile, Eesti Lennundusklastrile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA), Tallinna Transpordiametile, GoSwift OÜle, Eesti Lennuakadeemiale, Eesti Liinirongid ASle, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusele, 19 25.01.2018 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ning 19.02.2018 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt heaks kiidetud Eesti seisukohad liikuvuse paketi turu- ja sotsiaalsamba eelnõude kohta 20 Tööinspektsiooni statistika näitab, et transpordi ja ka merenduse valdkonnas töötavad inimesed on rohkem ohustatud. Töökeskkonna ülevaade 2019 ja tööõnnetuste statistika näitavad, et veonduse ja laondusega seotud valdkonnad on esiviisikus. 25 Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingule, AS Operailile, Eesti Autoettevõteteliidule, AS Saarte Liinidele, AS T Gruppile, OÜ Rail Baltic Estoniale, Tallinna Sadamale. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 1 esitatud vastavustabelis. Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Rahandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ja Keskkonnaministeeriumilt. Kõigilt ministeeriumilt saabus ka ettepanekuid, mida on seisukohtades arvesse võetud. 26 EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta: 1.1. Toetame säästva ja aruka liikuvuse strateegiat, mille keskmes on emissioonide vähendamine, digitaliseerimise ja aktiivse liikuvuse edendamine ning toimiva ja ligipääsetava taristu rajamine. Oluline on tagada heite vähendamiseks vajalike investeeringute jaoks tagatud rahaliste vahendite olemasolu, vajadusel vastavad leevendusmeetmed ja õigusraamistike kohandamisel on minimeeritud negatiivsed mõjud ettevõtlusele, piirkondade konkurentsivõimele ja elanike toimetulekule. 1.2. Alternatiivkütuste laialdasema kasutusulevõtu ja taristu väljaarendamise edendamiseks tuleb Euroopa Liidu tasemel kokku leppida TEN-T põhikoridoridel ühistes alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes, järgides tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Peame oluliseks toetada teadus- ja arendustegevust heitevabade ja kütusesäästlike tehnoloogiate, sealhulgas vesiniku kasutuselevõtmiseks erinevate transpordiliikide puhul. 1.3. Teeme ettepaneku enne uute bensiini- ja diiselmootoritega sõidukite müügi võimalikku keelustamist Euroopa Liidus viia läbi mõjuanalüüsid liidu ja liikmesriikide tasandil. Juhime tähelepanu, et võetavate sammudega peavad olema tagatud piisav üleminekuperiood, kulutõhusus ning inimeste toimetulek ja ühisturu majanduse konkurentsivõime. Kindlasti ei tohi antud muudatusega piirata kasutatud sisepõlemismootoritega sõidukite edasist kasutamist ja müüki. Euroopa Liidus tuleb vältida olukorda, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega sõidukite osakaal vähem jõukamates liikmesriikides oluliselt suureneb, mistõttu eelistab Eesti teema käsitlemist ELi tasandil. 1.4. Toetame laevakütustele kohalduvate keskkonnanõuete ühtlustamist kogu Euroopa Liidus. 1.5. Laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks peame tähtsaks digitehnoloogiliste lahenduste laialdasemat kasutamist. Ühtlasi tuleb soodustada emissioonivaba merendust laevade kaldaelektrivõrku lülitamise abil sadamas seismise ajal ning muude analoogsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist. 1.6. Panustamaks senisest enam ELi lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamisse, peame oluliseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasemel säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu edendamist. Peame vajalikuks laiendada alternatiivkütuste taristu direktiivi kohaldamisala lennujaamatranspordile (lennukite ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport). 1.7. Eesmärgiga vähendada ELi lennundussektori keskkonnajalajälge, toetab Eesti ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi Euroopa õhuruumi korraldamise ja üldise tõhusa haldamise kaudu. Eesti peab oluliseks arvestada, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja transpordiühendused ELi äärealadel. 1.8. Eesti toetab ELi ja rahvusvahelisel tasandil mehitamata lennuliikluse ning elektrilennunduse, sh vesinikutehnoloogial toimivate õhusõidukite edendamist ja kiiremat kasutuselevõtmist. 1.9. Leiame, et alla 500 km pikkuse ühistranspordi üleminek süsinikuneutraalseks peab arvestama liikmesriikide piirkondlike eripäradega ning erinevates ühistranspordiliikides rakendatavate alternatiivsete tehnoloogiate valmisoleku ja kättesaadavusega. Oluline on tagada toimivad ühendused ka maapiirkondades. 1.10. Toetame raudteetranspordi osatähtsuse suurendamist ning kaasnevalt nii kauba- kui ka reisijateveoteenuste edendamist, et tõsta sektori konkurentsivõimet, mis vastavalt toetaks kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Eesti toetab Euroopa ühtse raudteepiirkonna algatust, mille lõpptulemuseks peaks olema ohutum, koostalitlusvõimelisem ja kvaliteetsem Euroopa raudteevõrgustik. 1.11. Peame tähtsaks linnalistes keskkondades jätkusuutliku ning aktiivse liikuvuse, s.h jalgrattasõidu ja trammiliikluse edendamist. Eesti jaoks on oluline muuta transpordi kasutamine mugavamaks läbi toimivate multimodaalsete lahenduste ning kättesaadavamaks targema planeerimise, nõudepõhise transpordi ja nutikama piletimüügi korralduse abil. Toetame Euroopa Liidus piletimüügi standardiseerimist piiriüleselt. 1.12. Toetame Euroopa Komisjoni algatust täiendada Euroopa linnalist liikumiskeskkonda käsitlevat raamistikku, mis aitaks kaasa omavalitsuspiiride üleste piirkondlike liikuvuskavade koostamisele, sh transpordi- ja linnaplaneerimise integreerimisele. 1.13. Eesti toetab kaubaveo modaalnihet maanteetranspordilt alternatiivsetele transpordiliikidele, eeskätt raudteele, suurendamaks transpordisektori tõhusust ja vähendamaks keskkonnamõju, seejuures tuleb arvestada ka liikmesriikide eripäradega. Leiame, et tuleb arendada multimodaalseid transpordivedusid, sh tagada veodokumentide elektrooniline multimodaalne ja rahvusvaheline masinloetav ühenduvus. Tõendamis- ja aruandluskohustused ei tohiks põhjustada liigset halduskoormust era- ega avalikus sektoris. 1.14. Toetame uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestatud heitenormide ülevaatamist, et kiirendada ELis heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist ning kulutõhusalt vähendada CO2 heidet ja välisõhu saasteainete heitkoguseid. Sõiduki keskkonnamõju hindamise puhul peaks olema arvesse võetud sõiduki mõju keskkonnale tervikuna. 1.15. Toetame „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtete rakendamist ning CO2 arvestamist kõigi transpordiliikide maksumuse kujundamisel. Juhul, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) laiendatakse uutele sektoritele või luuakse transpordisektorile eraldiseisvad kauplemissüsteemid, tuleks vastavate sektorite ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse meetmetesse. Üleminek säästvamale transpordile peab toetama Euroopa Liidu ühtse turu toimimist ja edendamist, ettevõtete konkurentsivõimet, elanike toimetuleku tagamist, ääremaastumise vältimist, rahvatervist ning toimivate piiriüleste ühenduste tagamist. 1.16. Euroopa Liidu meretranspordisektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb jätkata pingutusi ennekõike Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) tasandil. Juhul kui meretranspordisektor lisatakse EL HKSi, peame vajalikuks kehtestada sektorile selle eripärasid arvestades eraldi heitkoguste ühikud ja reeglid analoogselt lennundussektoriga, vältimaks EL HKSi moonutamist. Toetame meretranspordisektori heitkoguste vähendamist turupõhise meetme abil, mis suunab sektorit täiendava efektiivsuse, keskkonnahoidlikkuse ja innovatsiooni suunas, säilitades samal ajal meretranspordisektori konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel tasandil. 1.17. Eesti peab vajalikuks isejuhtivate sõidukite õigusruumi ühtlustamiseks ning tervikliku isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava keskkonna väljaarendamist Euroopa Liidu tasemel. 1.18. Leiame, et intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv peaks sisaldama kohustust ITS-teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele teha avalikule sektorile kättesaadavaks masinloetavad andmed, mis aitaks parandada intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõimet. 1.19. Eesti peab vajalikuks ITS-teenuste ühtsete aluste ja standardite harmoneerimist ELis, et tagada intelligentsete transpordisüsteemide jätkusuutlik piiriülene koostoime ning luua eeldusi uute ärimudelite loomiseks. Peame oluliseks ka Euroopa Liidu rahastusvõimaluste rolli direktiivi eesmärkide saavutamisel. 1.20. Toetame Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomist soodustamaks andmete kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt liikuda, pöörates samal ajal olulist tähelepanu ka transpordisüsteemide küberturvalisusele ja -kerksusele. 1.21. Vajalik on Euroopa Liidu tasemel tähelepanu pöörata transpordisektori teadus- ja arendustegevusele ning selle rahastamisele uues ELi finantsraamistikus ja eraraha kaasamisele. See on oluliseks hoovaks kiirendamaks uute ja innovaatiliste liikuvustehnoloogiate turule tulemist ning nende toimivuse saavutamiseks, eriti alternatiivkütuste kasutamiseks laevanduses, nii uute kui ka olemasolevate laevamudelite puhul. 1.22. Peame tähtsaks EL-i rahastu kasutamist rohe- ja digipöörde läbiviimiseks transpordi taristus, arvestades piirkonna ühenduvuse kriteeriumitega. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu selge prioriteet peab jätkuvalt olema üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) ning piiriüleste ühenduste väljaehitamise stabiilsus, TEN-T võrgustiku täiendamine peab põhinema ELi lisandväärtusega projektidel ning arvestama ka sõjalise mobiilsuse vajadustega. 1.23. Toetame kriiside laiapindset käsitlemist Euroopa Liidu tasandil ning transpordisektori kriisimeetmete laialdast koordineerimist liikmesriikide vahel, et kindlustada kriisi ajal roheliste koridoride, elutähtsate teenuste ja kriitilise taristu tõrgeteta ja piiriülene liikumine ning siseturu toimimine kriiside tingimustes. 1.24. ELi transpordipoliitika peab tagama inimestele mugavad ja ligipääsetavad liikumisvõimalused, olenemata vanusest, ja erivajadustest. Samuti tuleb soodustada järjepidevat üleminekut sõiduvahenditele, mis on sobilikud üldise ligipääsetavuse tagamiseks, sh erivajadustega inimeste teenindamiseks, ning ümbritseva taristu, infoedastuse jms kogu elanikkonnale ligipääsetavaks kujundamiseks. 1.25. Toetame Euroopa Komisjoni soovi kaaluda transporditöötajate töötingimuste õigusraamistiku tugevdamist ning sotsiaalsete õiguste paremat jõustamist, sealhulgas arvestades Euroopa Liidu siseturu toimimise ja äärealadel asuvate liikmesriikide vedajate konkurentsivõimega. 1.26. Eesti jaoks on oluline, et ELi transpordipoliitika läheneb liiklusohutuse tagamisele terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Taristu ja liikuvusteenuste kujundamisel peab tagama ohutud liikumisvõimalused kõigile. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Lisa 1 Kaasamise tabel Ministeeriumid: Ministeerium Sisend Arvestamine Keskkonnaministeerium mitteametlik Arvestatud Kaitseministeerium - Toetame TEN-T määruse ja –võrgustiku Arvestatud ülevaatusel sõjalise mobiilsuse vajadustega arvestamist. Eelkõige peame vajalikuks muuta paindlikumaks sõjalise mobiilsuse vaatest oluliste taristuobjektide lisamine TEN-T põhivõrku. Põhivõrku lisamine eeldab, et nt mõni sadam või lennujaam vastab teatud kaubakäibe numbritele s.o on piisavalt suur, et vääriks kohta TEN-T põhivõrgus. Samal ajal, sõjalise liikuvuse jaoks vajalikud taristuosised võivad asuda ka nt üldvõrgul ja kitsalt kaubakäibe numbrite põhjal ei pruugi need strateegiliselt olulised objektid jõuda põhivõrku lisamise lävendini. Praktiliseks väljakutseks on Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastuse prioriseerimine, mis annab eelise EL põhivõrgu objektidele. Peame seega vajalikuks TEN-T määruse ülevaatamisel võrdsustada rahastamise prioriteetsuse seisukohalt EL põhi- ja üldvõrgu objektid tingimusel, et konkreetne taristuobjekt on osa TEN-T sõjalise liikuvuse võrgustikust (EU military mobility network). See võimaldaks paremini edendada sõjalise mobiilsuse multimodaalsust. - Toetame üldpõhimõttena transpordi Arvestatud valdkonna reguleerimisel läbivalt suurema tähelepanu pööramist transporditaristu ja – süsteemide küberkerksusele. Arvestades, et sõjaliseks mobiilsuseks kasutatakse suures ulatuses tsiviiltaristut ja –süsteeme peame vajalikuks järjest suurema tähelepanu pööramist sellise taristu küberkerksusele. Eelkõige peame vajalikuks, et komisjon EL liikuvuse strateegia elluviimisel ja üksikuid õigusaktide eelnõusid kavandades analüüsiks läbi taristu (nt 5G), digisüsteemide (nt lennuliiklusjuhtimine, sadamate digisüsteemid, raudteeliiklusjuhtimise süsteemid, jmt) ja transpordivahendite (nt isejuhtivad autod, laevad, jne) vajadused küberkerksuse vaatest. Eesmärgiks on, et selliste lahenduste kasutuselevõtuga ELis ei tekiks haavatavusi EL transpordisüsteemis. Sotsiaalministeerium Tervitame strateegia 9. juhtalgatuse (Liikuvuse Arvestatud muutmine kõigi jaoks ausaks ja õiglaseks) raames soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse (p 97) ning puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks olulise ligipääsetavuse (p 88) teema äramärkimist. Tunnustame komisjoni kavatsust jätkuvalt toetada huvirühmade koostööd ja heade tavade vahetamist algatuse „Naised ja transport – ELi muutuste platvorm“ raames, et suurendada naiste arvu transpordiga seotud kutsealadel. Peame oluliseks, et kõik komisjoni tulevased transpordialased ettepanekud on kooskõlas komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja puuetega inimeste strateegiaga ning et neid ettepanekuid kavandades ja ellu viies selgitataks välja, analüüsitaks ja arvestataks erinevate ühiskondlike rühmade esindajate (sh naiste ja meeste, erivajadustega inimeste jne) liikuvusega seotud käitumispraktikaid, võimalusi ja vajadusi. Ka Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetide kohaselt tuleb soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ühiskondliku kaasamise põhimõtetega arvestada läbivalt kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Peame oluliseks, et ühistransport ja ühistranspordi kohta käiv info nii veebis kui jaamades/peatustes olevatel infotabloodel oleks ligipääsetav kõigile, sh sõltumata inimese puude liigist. Töövaldkonna vaatest teatises esitatule sisulisi Arvestatud kommentaare ei ole. Teatise p 94 kohaselt kaalub komisjon meetmete võtmist eri transpordiliikide lõikes, et tõhustada töötajate tingimusi käsitlevat õigusraamistikku, tagada nende nõuetekohane rakendamine ja selgitada kohaldatavaid sotsiaalõigusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks kättesaadavate eri vahenditega. Töösuhteid puudutavad eesmärgid tunduvad tulevikutrende arvestades mõistlikud – tõhusam kaitse transpordisektori töötajatele, sh inimväärsemate töö- ja elamistingimuste kehtestamine laeval töötajatele, samuti soovituste andmine transporditöötajatele arvestades töösuhteid ja -keskkonda mõjutavaid trende. Teatise p 95 kohaselt esitab komisjon soovitused Arvestatud automatiseerimisele üleminekuks ja digiüleminekuks ning vahendite kohta, millega leevendada nende mõju transpordisektori töötajatele. Meetmed õiglaseks üleminekuks nii tööandja kui töötaja vaatest on Töötukassal olemas. Digitaliseerimise, rohepöörde ja autmatiseerimisega seotud mõjude maandamisel näeme rolli sektoril ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja oleme valmis temaatikat arutama ning huvitatud olulisemate arengutega kaasas olemisest. Rahandusministeerium Toetame KOM plaani ajakohastada Arvestatud energiatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi. Huvigrupid: Kellelt Sisend Arvestamine Transpordiamet Arusaadavalt on tegemist väga üldise taseme visiooni dokumendiga, kus on Seisukohtadega on enamasti käsitletud parktiliselt kõiki transpordivaldkonnaga seonduvaid probleeme alates arvestatud või teadmiseks emissioonide vähendamisest, tööjõu vananemisest ja transpordivõimaluste õiglasest võetud. kättesaadavusest, lõpetades rehvidest tuleneva mikroplasti ja müraga. Sama moodi on väga üldisel tasemel toodud ka probleemide lahendused. Sellisel üldistuse tasemel on suunad arusaadavad ning säästliku ja ohutu liikuvuse saavutamiseks vajalikud ning neid sisuliselt kritiseerida on keeruline. Kitsaskohad ilmnevad järgmistes etappides, kus direktiive ja muid reegleid täpsustama hakatakse ning seatakse tähtajad nende juurutamiseks. Toome välja siiski need kohad, mis Transpordiameti hinnangul vajaks täiendavat tähelepanu. 1. Seatud ajaraamid on väga ambitsioonikad. Hulk seatud sihte eeldab lisaks administratiivsele ning tehnilisele muutusele ka liiklejate seniste hoiakute ja Teadmiseks võetud. harjumuste muutust. Näiteks ühistranspordi kasutuse ja aktiivsete liikumisviiside suurendamine, autokasutuse maksustamine vmt. Hoiakute ja harjumuste muutus võib vajada küllalt palju aega ning võib eesmärkide tähtaegset saavutamist ohustada. Riskide maandamiseks peaks see temaatika olema eraldi arvesse võetud juba tegevuskava tegevuste planeerimisel. 2. Alajaotuses 2 on toodud välja eesmärgid, muuta nii maismaa-, õhu- kui veesõidukid keskonnasäästlikumaks. Käsitletakse eelkõige nullemissiooniga Teadmiseks võetud. sõidukite kasutusele võtmist. Juhime tähelepanu, et sõiduautode autopark on võimalik juba täna enamlevinud tehnoloogiate juures oluliselt keskkonnasäästlikumaks muuta. Kuni viis aastat vanadest Eesti liikluses osalevatest autodest on suurusjärgus 25% E, F ja G energiaklassi sõidukid (A-0-90g/km CO2-e, G-200+ g/km CO2-ee). Vähendades motivatsiooni selliseid sõidukeid soetada on võimalik sõiduautodest lähtuvaid emissioone märkimisväärselt vähendada. Sarnane eelistuste juhtimine oleks ka võimalus eelmises punktis toodud hoiakuid juba praegu kujundama asuda. 3. Üldistatult on visioonidokumendi peamine siht multimodaalse, säästliku, ohutu ja kiire inimeste ning kaupade liikumine. Juhime tähelepanu, et Arvestatud. Transpordi ja liikuvuse arengukavas toodud eesmärk “Ehitame kolmes põhisuunas (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed”, mille realiseerimine on Riigiteede teehoiu kavas ette nähtud 2+2 sõidurajaga maanteede ehitamisena toetab teatud määral ohutusega seotud eesmärkide täitmist (https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/t1_t2_t4_t11_ohutus_1.pdf) ja aegruumiliste vahemaade vähendamist autoga väljaspool tipptundi liikujatele, kuid töötaks vastu multimodaalsuse ja sellega lähedalt seotud säästlikuse eesmärgile. Samuti võib suurendada aegruumilisi vahemaid bussikasutajatele ning tipptunnil autoga liikujatele. Eraldi on visioonidokumendis rõhutatud tervisliku linnakeskkonda, mis eeldab nii autode hulga kui emissioonide vähendamist linnakeskkonnas, mille saavutamine on keerukam kui linnadevahelises liikluses eelistatakse ühistranspordile sõiduautot (üldjuhul ei kiputa linna piiril sõiduautost ühistransporti istuma). Vastuolude kompenseerimiseks tuleb leida täiendavaid võimalusi ühistransprodi, eriti rongiliikluse, atraktiivsuse tõstmiseks ning kaaluda lahendusi, mis piiraks linna sisenevate sõiduautode hulka. 4. Transpordiameti hinnangul on mõistlik lähenemine International Maritime Organisation (IMO) suunal, ehk EL-il ei ole mõistlik muu maailmaga võrreldes rangemaid nõuded kehtestada, vaid tõhustada tööd rahvusvahelisel Arvestatud. tasandil ja püüelda kõrgemate rahvusvaheliste standardite poole. 5. Punkti 64 all on välja toodud „Proactively shaping our future mobility by developing and validating new technologies and services is key to staying ahead of the curve.“ Transpordiameti hinnangul tuleks siin täiendavalt Arvestatud. rõhutada, et katsetatavad uued tehnoloogiad nagu nt droonid, isejuhtiva sõiduki vms peavad juba tavakeskkonnas katsetamise faasis vastama sellistele ohutusnõuetele, mis ei tõsta nendest tulenevat ohtu teiste liiklejate jaoks ebamõistlikult kõrgeks. Mõistetav, et uue tehnoloogia töökindlust ei pruugi olla võimalik alati tagada, kuid kõrvalseisjate ohutus peab siis olema tagatud muude meetmetega. Praktikas on ebamõistlikult suure ohuga prototüüpide tavaliikluses katsetamise soove ka Eestis esinenud. 6. Leheküljekl 12 toodud alajaotuses „Milestones on shifting more activity towards more sustainable transport modes“ ei ole seatud indikaatorit, mis peegeldaks strateegilise suunas „decisive action to shift more activity Teadmiseks võetud. towards more sustainable transport modes (notably increasing the number of passengers travelling by rail and commuting by public transport and active modes, as well as shifting a substantial amount of freight onto rail, inland waterways, and short sea shipping)“ seatud liiklejate modaalnihke eesmärki. Selline indikaator võimaldaks paremini hinnata strateegilise suuna täitmist ning selle võiks siia lisada. 7. LK 17 „Milestones towards smart mobility“ all on toodud indikaator „By 2030, automated mobility will be deployed on large scale“. Eesmärk on selgelt ambitsioonikas. Teeliikluse kontekstis on Transpordiamet hinnanud Teadmiseks võetud. isejuhtivate sõidukite leviku potentsiaalset kiirust Eestis (https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/teekaart_ijs.pdf), mille järgi on ebatõenäoline, et vähemalt neljanda taseme isejuhtivate sõidukite hulk 2030aastaks üle 10-15% on. Tõenäoline hulk jääb alla viie protsendi, mistõttu ei saa seda tõenäoliselt tõlgendada „laialt levinuks“. Vee- ja Õhutranspordi puhul võib muutuste saavutamine teoreetiliselt lihtsam olla. 8. LK 22-23 toodud „Milestone towards resilient mobility“ all on doodud eesmärk „By 2050, the death toll for all modes of transport in the EU will be close to zero“, mis tuleks saavutada 2050 aastaks. Teadmiseks võetud. Tulemuslikumaks eesmärgi poole liikumiseks oleks siia mõistlik lisada ka vaheeesmärk aastaks 2030. Eesti Linnade ja Valdade Liit 12. All transport modes are indispensable for our transport system and this is Arvestatud. why they must all become more sustainable. -väljatöötada ja soodustada /motiveerida ringlusse võtmist seniste transportvahendite kasutamiselt ehk üleminekut vähese süsinikdioksiidiga kütuste kasutajate kiiret laiendamist. -vaja oleks väljatöötada ka utiliseerimise ja ümberkohandamise strateegia käigusolevate transportvahendite kohandamiseks ja utiliseerimiseks. Arvestatud. 15. Patareide määrus on väga vajalik ja kiireloomuline tegevus. Tegevus mis vähendamaks keskkonnareostust. Rõhutada võiks ehk innovatiivsust, taaskasutust, ringmajandust (elektriaut akude järelkasutus akupangana päikeseenergia salvestamiseks jne) vähendamaks keskkonnajalajälge 16. Our roadworthiness legislative framework should be adjusted to ensure the lifetime compliance of vehicles with emission and safety standards. A single faulty Teadmiseks võetud. vehicle can pollute our air more than several thousand clean ones Õigustatud teema. Õigusraamistiku kohandamine peab muutuma samasujuvalt nagu üleminek Euro 7 nõuete rakendamisega. 17. rehvide kasutamisega seotud probleemid on kindlasti ka Eesti mure. Seega see teema igati õigustatud. 17. Teadmiseks võetud. 19. Raudteetranspordi elektrifitseerimine on hea ja vajalik, kuid seda tuleb ette näha ka ühtse ja tervikliku lahendusena El liikmesriikide osas, tagades ühtse elektri 19. Oleme nõus seisukohaga, kontaktvõrgustiku, ka elektri sagekus näitajad ehk ühtlustada ja Standardiseerida kuid ei saa arvestada, kuna rahvusvahelisi rongiliikluse kontaktvõrke (siseriiklikutega ühilduma) energiavarustuse pinge ja sagedus peavad vastama ühele 20. Kuigi komisjon kaalub taastuvenergia ja vähese süsinikusisaldusega kütuste neljast süsteemist. Süsteemi väärtusahela liidu loomist, mille raames riigiasutused, tööstus ja kodanikuühiskond ümberehitusega kaasnevad teevad koostööd, et edendada kõige lootustandvamate kütuste pakkumist ja olulised kulud, seega on kasutuselevõttu, täiendades Euroopa puhta vesiniku tegevusi siis siinjuures võiks ebatõenäoline, et lähitulevikus lisada, et kaasata tuleb kindlasti ka teadusasutusi, kui suure teadmiste ja oleksid liikmesriigid nõus üle praktikakogemustega organisatsioone. minema ühele kindlale süsteemile. 22. Taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega kütuste laiem kasutuselevõtt ja kasutamine peavad käima käsikäes tervikliku laadimis- ja tankimistaristu võrgu 20. Arvestatud. loomisega, et täielikult võimaldada madala ja heitkogusega sõidukite laialdast 22. Arvestatud. kasutuselevõttu kogu transpordis režiimid. „Laadige ja tankige” on taastamise ja vastupidavuse rahastamise üksuse Euroopa lipulaev. Aastaks 2025 on eesmärk ehitada 2030 aastaks 1000 vesinikujaama ja 3 miljonit avalikku laadimispunkti. Vesinikjaamade ja tankimiskohtade arendamine on igati mõistlik, samas tuleks rõhutada ka elektri kiirtankimisvõimaliste väljatöötamiskava loomise vajadust. Elektriga laadimine peab muutuma mugavaks ja efektiivseks, võrväärne vesiniku või fossiilkütustega. 23. Europe also needs to end the persistent fragmentation and pervasive lack of interoperable recharging/refuelling services across Europe for all modes. In the context of the upcoming revision of the Directive on Alternative Fuels Infrastructure 23. Arvestatud. (AFID), the Commission will consider options for more binding targets on the roll- out of infrastructure, and further measures to ensure full interoperability of infrastructure and infrastructure use services for all alternatively fuelled vehicles. Adequate information for consumers to end the current lack of transparency on pricing, and facilitating seamless cross-border payments are among the key issues to tackle. Furthermore, the expected major uptake of battery-electric vehicles and other forms of e-mobility requires the smooth integration into the electricity grid. Ühtne võrk on väga oluline, samas kindlasti peab komisjon kaaluma ühtsete standardite kavandamisele laadimispunktidele ja laadimis seadmetele. (standard pistikud ja nõuded laadimispunktidele) 37. Selle punkti juure on kenasti kergliiklusteede vajadus määratletud ja seega saab rõhutada kohalikul tasandi planeerimisvõimekuste tõstmiste vajadusega. Ka eesti peaks rõhutama omavalitsuslike keskuste (sõlmpunktide) ühendamine kergteedega Arvestatud. ehk võrgustiku loomist. Viimase miili tasandil on tähtis taristute tagamisel rõhutada internetiseerimist ja uute teh. lahendute piiramatut vabakasutust seda näiteks iseliikuv transpordi kasutuselevõtuks või transpordi ja teede juhtimissüsteemid muutiksid rohkem automatiseeritumaks. 49. Fossil-fuel subsidies should end. When revising the Energy Taxation Directive, the Commission will aim at aligning taxation of energy products and electricity with EU energy and climate policies. As part of the ongoing impact assessment, it is Teadmiseks võetud. looking closely at current tax exemptions, including for aviation and maritime fuels, and will make proposal on how best to close any loopholes in 2021. The taxation of energy content for various fuels should be better aligned, and the uptake of sustainable transport fuels better incentivised. Siin võib ju osaliselt nõustuda, et teetasud võivad teatud sõidukeid mõjutada liikuvuse vähendamiseks või ummikute vähendamiseks, kuid kas alati on maksupoliitika (tee maks) ainukene mõjutusvahend. Kui juba rakendame energiatõhusaid liiklusvahendeid, siis kaaluda ka alternatiivsemaid lahendusi. Eesti tasandil ?? 59. Ühistranspordi ühtne piletisüsteem üle EL väga OK. Seega eesmärk peab tõesti olema paberivaba piletisüsteem ja seda kindlasti kogu reisimarsruudi vältel üle EL. E-veoselehtede kasutuselevõtt . Digitaalsed sertifikaadid autojuhtidele ja sõidukitele Teadmiseks võetud ja osaliselt ning kaubaveoteave, sealhulgas elektrooniliste saatekirjade vormis, piiriüleste arvestatud. autorentide lihtne ja taskukohane kasutamine, kontaktivabad maksed parkimise ja teemaksu eest ning parem teave piirkondade kohta, kus linnad või kohalikud omavalitsused piiravad auto kasutamine ummikute lahendamiseks või õhukvaliteedi parandamiseks aitaks kõik sujuvamat sõidukogemust. Elektrooniliste sertifikaatide ja kaubaveoteabe kättesaadavus hõlbustaks ka digitaalset jõustamist, samas kui kaupade reaalajas jälgimine ja jälgimine oleks oluline samm digitaalse ühtse turu väljakujundamise, reaalajas majanduse ja keskkonnasõbraliku ülemineku suunas. Tõsi, et e- veoselehed peavad hakkama hõlbustama kauba deklareerimist ja ka teemaksude tasumist, parkimistasude maksmine veoselehe kaudu jne kuid siinjuures võiks kohandada ja lähtuda kohalikest eripärasid, mitte kehtestada ühtset EL nõudeid. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tegemist on ambitsioonika ning väga vajaliku tulevikku vaatava strateegiaga Euroopa Tallinna Keskus (SEI Tallinn) transpordisüsteemi säästvaks ja arukaks muutmisel sektori kliimamõju vähendamiseks. Lähtuvalt senistest kogemustest ja kitsaskohtadest transpordivõrgustiku ning liikuvuse korraldamisel Eestis, edastame SEI Tallinna poolt mõningad tähelepanekud kavas toodud eesmärkide ja tegevuste osas. Strateegia tunnustab jalgrattasõitu kui üht olulist osa kogu transpordivõrgust ning Arvestatud vahendit transpordist tuleneva saaste ning ummikute vähendamisel. Jalgrattasõit on linnalises keskkonnas üks olulisemaid vahendeid Euroopa rohelise leppe eesmärkide saavutamisel, samuti on jalgratas kui liikumisvahend oluliselt avardanud inimeste liikumisvõimalusi COVID-19 pandeemia ajal. Strateegias viidatakse soovile kahekordistada senist jalgrattavõrgustiku pikkust ja lisada veel kuni 5 000 km ohutuid jalgrattateid. Samas ei sea strateegia siiski konkreetseid eesmärke ega näe ette spetsiifilisi tegevusi ega rahastusmeetmeid, mis oleksid vajalikud rattasõidu kui ühe transpordiviisi süsteemseks ja suuremamahuliseks edendamiseks. Säästva linnalise liikuvuse kavade koostamine on aidanud strateegiliselt kavandada Arvestatud multimodaalsust ning aktiivseid liikumisviise toetavat linnakeskkonda. Kavade koostamise jätkamine integreerides seejuures ka linnasiseseid kaubavedusid, mille maht üha aktiivsemalt kasvab eeskätt e-kaubanduse osakaalu suurenemise tõttu, on eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatu. Samas tuleks liikuvuskavade koostamise kohustust laiendada ka väljaspoole TEN-T võrku kuuluvaid transpordisõlmi teistesse suurtesse ja keskmise suurusega linnadesse. Linnade poolt võetavate eesmärkide täitmiseks on vaja luua ka toimiv monitoorimise süsteem järelevalve tegemiseks ja tulemuste mõõtmiseks. TEN-T põhivõrgukoridoride arendamine on kindlasti vajalik hõlbustamaks kaupade ja Arvestatud. inimeste liikumist ELi riikide vahel ning liiklusohutuse üldiseks tõstmiseks. Ent kavandatavad projektid ning neile jagatav rahastus peab ennekõike lähtuma multimodaalsuse ja säästvamate liikumisviiside toetamisest ning ohutuse suurendamine ei tohiks olla peamiseks argumendiks nõudlusele mittevastava üledimensioneeritud teedevõrgu arendamisel. Seda eriti trassikoridorides, kus on paralleelselt olemas raudteeühendused. Vältima peab olukordi, kus teedevõrgu parendamine ja suurte sõlmede vaheliste ühenduskiiruste suurendamine vähendab samaaegselt maapiirkonna elanike liikumisvõimalusi ning ligipääsetavust ühistranspordile, mis omakorda võib vähendada ka nende ligipääsuvõimalusi töökohtadele. Nii infrastruktuuri rajamisel kui transpordivõrgustiku korraldamisel on andmete Arvestatud. kättesaadavus ning kasutamine oluliseks alustalaks ja kiired sammud digiülemineku toetamiseks on äärmiselt vajalikud. Andmete kättesaadavuse parandamiseks oleks kindlasti vaja selgemaid juhtnööre andmekaitsenõuete ühetaoliseks tõlgendamiseks üle kogu Euroopa. Seda eriti mobiilpositsioneerimise andmete kasutamise võimaluste osas, mis praegusel hetkel on Eestis takerdunud. Eesti Meremeeste Sõltumatu Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu arvamus Euroopa Komisjoni poolt Üldiselt arvestatud, eriti, mis Ametiühing avalikustatud Säästva ja aruka liikuvuse strateegiale. puudutab transporditöötajate töötingimusi ning – keskkonda. Eelmine 2020. aasta on olnud transpordisektorile ja selle töötajate jaoks äärmiselt keeruline aasta. Kahjuks mainitakse COVID-19 pandeemia mõju transporditöötajatele strateegias väga põgusalt, samas kui väga paljud neist kaotasid lukustusmeetmete tõttu töökoha ning tuhanded teised on koormatud lisatööga, mis on kodust eemal või on nad avatud terviseriskidele. Toetame Komisjoni lubadust kaaluda töötajate töötingimuste õigusraamistiku tugevdamist ning soovi sotsiaalseid õigusi rohkem selgitada ja jõustada. Samas on strateegiale lisatud tegevuskavas ebapiisavalt üksikasju selle kohta, kuidas seda kohustust ellu kavatsetakse viia. Meretranspordi osas on praguse hetkeseisu kirjeldus asjakohane. Strateegiale lisatud tegevuskavas nimetatud algatused ei taga meie hinnangul esile toodud probleemide lahendumist. Tõsiste väljakutsete, EL-i meremeeste arvu vähenemise ja sadamasektori ebaausa konkurentsi probleemi, peaks lahendama selgesõnaliste sotsiaalsete tingimuste sätestamise kaudu, mis lisatakse konsortsiumide grupierandi määrusele ja merendusalase riigiabi suunistele. Strateegias korratakse pikaajalist eesmärki edendada ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut. Paraku pole strateegias kindlaks tehtud põhjust, miks varasemaid eesmärke ei ole saavutatud. Strateegia ei käsitle seega kahjuks töö- ja sotsiaalkulude vältimise probleemi elimineerimist liikmesriikides. Seeläbi kunstlikult madalad transpordikulud moonutavad ettevõtete vahelist õiglast konkurentsi ja kokkuhoid töötajate sotsiaaltagatistelt loob ning süvendab probleeme mitmetes seotud valdkondades, ennekõike sotsiaal-ja töötuskindlutuses. Komisjon tunnistab õigesti, et automatiseerimine ja digitaliseerimine transpordisektoris tekitab märkimisväärse arvu ohustatud töökohti, samas kui teised töökohad mutuuvad. Oleme seisukohal, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt peaks eelkõige põhinema inimkesksel lähenemisviisil. Strateegias puuduvad viited digitaliseerimise ja automatiseerimise sotsiaalsetele aspektidele, nagu algoritmjuhtimise mõju töötajatele või vastutusega seotud küsimused. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga peaks kaasnema riskihindamine mõju osas töötingimustele. Uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise riikliku rahastamise ja kaasrahastamise üheks tingimuseks peaks olema ka sotsiaalse mõju hindamine. Seetõttu on oluline kaasata töötajad ja neid esindavad ametiühingud struktureeritud dialoogi juba varajases etapis. Kollektiivläbirääkimised on õige vahend õiglase ülemineku ja turvaliste töökohtade tagamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide ülesanne peaks olema laiahaardelise ja ambitsioonika strateegia kaudu aktiivselt edendada ja toetada kollektiivläbrääkimisi transpordisektoris. Transpordiliikide massiline üleminek ühelt liigilt teisele toob paratamatult kaasa töökohtade kadumise. Seetõttu tuleb paika panna õiglase ülemineku praktikad, mille väljatöötamisse on täielikult kaasatud ka sotsiaalpartnerid. Need praktikad peaksid tagama tööhõive, töötasu ja töötingimuste säilimise või parandamise. Meeldiv on näha, et Komisjon kavatseb kohaldada võrdõiguslikkuse laiendamist ka transpordiga seotud poliitilistele algatustele. Kuid taaskord ei sisalda tegevusskava kontreetseid meemeid selle kohta, kuidas kõrvaldada need tõkked, mis muudavad transpordisektori naiste jaoks ebaatraktiivseks. AS Operail Mõned kommentaarid: Teadmiseks võetud, sisend on 1. Kuidas saada infratasud tasemele, et veod oleksid raudteel jätkusuutlikud? saadetud küsimuste vormis. 2. Milliste praktiliste regulatsioonidega kavatseb Eesti riik sundida vedajaid Nendele on võimalik vastata raudteele tulema? konkreetsete komisjoni 3. Euroopas ei ole raudteel kaubaveod tänaseni suutnud tõsiseltvõetavalt ettepanekute avaldamisel. maanteega konkureerida ehkki suur osa nn „puhas“ ehk elektrivedu? p.2) 11 – „polluter pays, User pays thruogh carbon pricing mechanisms“ - millised need saavad olema ja kas Eesti „lubatud“ elektriraudtee hakkab sõltuma börsielektrist või on ka loota oma puhta elektri piisavat tootmist? Raudteede elektrifitseerimiste ajalugu ka ennesõjaaegses Vabas Eestis rajanes odaval elekrienergial mida elektritootjad Tallinale 1920-ndate aastate algul pakkusid. Sama ka mujal maailmas. Kas diiselvedu hakatakse survestama ka siis kui kaubad saab maanteelt raudteele ja kordades väiksema saastega aga siiski selle „paha“ diiselveoga. p.2.1) 61 -62 Creation of truly smart rail transport system - Seda Operail ise ei lahenda – ehkki ka meie panus vajalik . Ülesannete jaotus infrastruktuuri omanikuga on oluline ja peab olema kindlaks määratud. Avalik konsultatsioon intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamise teemal Sissejuhatus „Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad, reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed). Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks. Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla piiratud. Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta. Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut. Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid tõendavaid dokumente. Põhjalik küsimustik Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid. 8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis? ✓ XXXXXX Väga oluline ❏ X Oluline ❏ Ebaoluline ❏ Arvamus puudub 9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud? ❏ Väga edukalt ✓ XXX Pigem edukalt ❏ Ebaedukalt ❏ See on kasutuselevõttu takistanud ❏ Arvamus puudub XX 10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või piirkondade tasandi meetmetega? kuni 1000 tähemärki Ühtlustatud harmoniseeritud lähenemine, mis võimaldaks arendada rahvusvahelisi rakendusi, samas ka anda tõuge mõnedele tegevustele, mida iga liikmesriik üksikuna ei pruugi näha prioriteetsena Ühtlustatud lähenemine aitab ka vältida olukorda, kus liikmesriigid eraldiseisvatena võiksid teatud küsimustes asuda erinevatele seisukohtadele, mis takistaks valdkonna arengut Probleemid Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse. 11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. Nõustun Pigem Neutraalne Pigem Ei Arvamus täielikult nõustun ei nõustu puudub / nõustu üldse Ei tea Intelligentsete x xxxxxxx transpordisüsteemide taristu ja teenuste kasutuselevõtt on endiselt geograafiliselt piiratud ega ole piiriülene Intelligentsed xx xxxxx x transpordisüsteemid, nende X rakendused ja teenused ei ole ELi tasandil piisavalt koostalitlusvõimelised ega pidevad Sidusrühmad ei tee ELi xxxxxx x x tasandil piisavalt tulemuslikult koostööd Intelligentsete xxx xxxxx transpordisüsteemide teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamise valdkonnas on lahendamata probleeme Intelligentsete xxxx xx xx transpordisüsteemide teenuste edukat kasutuselevõttu takistab andmestandardite puudumine 12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta märkusi? kuni 1000 tähemärki On olemas ja kehtestatud teatud andmestandardid (vähemalt osaliselt), aga nende reaalne kasutamine on liikmesriikides väga erinevas staadiumis, Mitu konkureerivat, osaliselt mitteühildatavat standardit ja lähenemist (RN). 13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus oluline oluline puudub / Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete xxxxxxx x optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo xxxxxxx x korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega xxxxxx xx seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga xxx xxxxx Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus xx xxxxx Liikuvusplatvormid (nt x xxxx xxx kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus xx xxx xx x Prioriteetsed valdkonnad Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda: maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus; liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused; sõiduki ühendamine transporditaristuga. Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest: ühendatud ja automatiseeritud liikuvus; liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused); täiustatud liikluskorraldus. 14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid võtaks? Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus oluline oluline puudub / Ei tea Maantee-, liiklus- ja reisiandmete xxxx xxxx optimaalne kasutus Liikluse ja kaubaveo xxxxx xx korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Liiklusohutuse ja turvalisusega xxxxx xx seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused Sõiduki ühendamine transporditaristuga xxx xxxx Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus xx xxxxx Liikuvusplatvormid (nt xxxxxx x kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused) Täiustatud liikluskorraldus x xxxxx x 15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada? kuni 1000 tähemärki Ei, prioriteedid on üldiselt paigas Võimalikud meetmed 16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi lisataks? Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus oluline oluline puudub / Ei tea Tehniliste kirjelduste kehtestamise x xxx xxx seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja /või meetmete ajakohastamine (sealhulgas uute lisamine) Intelligentsete x xxxxxx transpordisüsteemide komponentide ja teenuste turule laskmise ja käigushoidmisega seotud sätete täiendamine Intelligentsete transpordisüsteemide xxxxx x x piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike ELi tasandi talitlus- ja koordineerimissüsteemide (nt usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi) loomine Meetmete võtmine selleks, et tagada xxxxx xx eri riikides või eri teenuseosutajate poolt osutatavate intelligentsete transpordisüsteemi teenuste koostalitlusvõime Kohustus võtta kasutusele olulise xxxx xxx tähtsusega intelligentsed transpordisüsteemi teenused (kindlaksmäärataval geograafilisel alal) Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus oluline oluline puudub / Ei tea Aruandekohustuste xxx xxx x ajakohastamine ning lihtsustamine ja seostamine, sealhulgas ühised võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad Kestlikud kooskõlastusmehhanismid xxxxx xx riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning intelligentsete transpordisüsteemi teenuste kasutuselevõtuks Parem suhtlus intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmadega; praegu suheldakse sidusrühmadega Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide nõuanderühma vahendusel Olemasoleva intelligentsete xxx xxxx transpordisüsteemide eksperdirühma lisamine direktiivi Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus oluline oluline puudub / Ei tea Intelligentsete transpordisüsteemi xx xxxxx x teenuste (näiteks kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja kohustusi käsitlevate sätete täpsustamine intelligentsete transpordisüsteemi teenuste õigluse ja mittediskrimineerivuse valdkonnas Juurdepääsutingimuste xxxxx x xx kindlaksmääramine, selleks et liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused, ei loodaks suletud süsteemina, mida saavad kasutada ainult kindlad teenuseosutajad või transpordiliigid Andmete jagamise ja ausa xxxxx xx taaskasutamise lahenduste loomine, selleks et tagada olulise tähtsusega intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevus kogu ELis Liikuvusplatvormide, näiteks xx xxx xx x kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevate lahenduste kasutuselevõtu tingimuste ja suuniste kehtestamine Kohustus teha kättesaadavaks xxx xx xx teatavad andmed, et toetada intelligentsete transpordisüsteemi teenuste pidevust kogu ELis Kohustus kasutada xxx xxxxx intelligentsetes transpordisüsteemi teenustes ELi tasandi standardseid andmevorminguid 16 Direktiivi ja seonduvate õigusaktide xxxxxxx (nt andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse ja ühtsete Euroopa andmeruumide valdkonna õigusaktide) seoste ajakohastamine 17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude meetmete kohta, mida võiks kaaluda? kuni 1000 tähemärki Juurdepääsu ja kasutuselevõtu tingimusi “llikuvus kui teenus” osas ei peaks reguleerima EL tasemel. See pigem looks juurde piiranguid valdkonna arengule. Mõjud Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid. 18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud võimalike mõjude kohta? Nõustun Pigem Neutraalne Pigem Ei Arvamus täielikult nõustun ei nõustu puudub / nõustu üldse Ei tea Meetmed aitavad kaasa xxxxxx x intelligentsete transpordisüsteemide geograafiliselt tasakaalustatumale kasutuselevõtule kogu Euroopas Meetmed vähendavad x xxxxx x dubleerivate/ühildumatute süsteemide hulka ja kiirendavad kasutuselevõttu Meetmed vähendavad aja x xxx xx x jooksul elanike ja transporditeenuste osutajate kogukulusid tänu väiksematele investeerimis ja hoolduskuludele Meetmed muudavad x xxxx xx intelligentsed transpordisüsteemi teenused avatumaks, õiglasemaks ja erapooletumaks Meetmed parandavad x xxxxx x liiklusvoogu Meextmed vähendavad x xxxxx x liikluses veedetavat aega Meetmed vähendavad xxxxx xx energiakasutust ja kahjulikku heidet Meetmed suurendavad xxxxxx x liiklusohutust Meetmed parandavad xxxxxx x juurdepääsu transpordile Meetmed parandavad xxxxxxx eri transpordiliikide lõimitust Meetmed suurendavad x xxxxxx intelligentsete transpordisüsteemide turgu ELis Meetmed suurendavad xxx xxxx tarbijate võimalust intelligentsete transpordisüsteemide vahel valida Meetmed parandavad xxx xx xx Euroopa tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet Meetmetel on positiivne x xx xxxx mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile Meetmed suurendavad xxxxxxx isikuandmete jagamist 19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta? kuni 1000 tähemärki Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus 20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Nõustun Pigem Neutraalne Pigem Ei Arvamus täielikult nõustun ei nõustu puudub / nõustu üldse Ei tea Direktiivi läbivaatamise xxxxxx x eesmärke saaks paremini saavutada mitteseadusandlike vahenditega, mis põhinevad komisjoni suunistel või soovitustel Direktiivi läbivaatamise xxxx xxx eesmärke saaks paremini saavutada suuremate rahastusvõimalustega Euroopa Liidu programmidest Direktiivi läbivaatamise xx xxx xx eesmärke aitaks paremini saavutada suurem kooskõlastamine ja ühtlustamine maailma muude (ELi-väliste) piirkondadega
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel