Avalik konsultatsioon intelligentseid
transpordisüsteeme käsitleva direktiivi
läbivaatamise teemal
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri
transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed).
Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates
transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada
mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele
kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks.
Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja
kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes
teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate
intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid
koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas.
ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja
killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita
piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %.
COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise
toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise
teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide
lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla
piiratud.
Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta.
Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut.
Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid
ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette
1
nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid
tõendavaid dokumente.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria keel
eesti keel
hispaania keel
hollandi keel
horvaadi keel
iiri keel
inglise keel
itaalia keel
kreeka keel
läti keel
leedu keel
malta keel
poola keel
portugali keel
prantsuse keel
rootsi keel
rumeenia keel
saksa keel
slovaki keel
sloveeni keel
soome keel
taani keel
tšehhi keel
ungari keel
* Vastan kui
akadeemiline või teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
2
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi-välise riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
* Perekonnanimi
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tasand
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
* Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Tunnusnumber läbipaistvusregistris
kuni 255 tähemärki
3
Kontrollige, kas Teie organisatsioon on läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele,
kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja
ja Lõuna- Nevis
Sandwichi
saared
Ahvenamaa Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia
Albaania Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Martin
Alžeeria Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Guadeloupe Macau Saint Vincent
Samoa ja Grenadiinid
Ameerika Guam Madagaskar Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guatemala Madalmaad Sambia
Angola Guernsey Malaisia Samoa
Anguilla Guinea Malawi San Marino
Antarktis Guinea-Bissau Maldiivid São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guyana Mali Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Haiti Malta Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Heard ja Mani saar Senegal
McDonald
Armeenia Hiina Maroko Serbia
Aruba Hispaania Marshalli Sierra Leone
saared
Aserbaidžaan Honduras Martinique Singapur
Austraalia Hongkong Mauritaania Sint-Maarten
Austria Horvaatia Mauritius Slovakkia
Bahama Ida-Timor Mayotte Sloveenia
4
Bahrein Iirimaa Mehhiko Somaalia
Bangladesh Iisrael Mikroneesia Soome
Barbados India Moldova Sri Lanka
Belau Indoneesia Monaco Sudaan
Belgia Iraak Mongoolia Suriname
Belize Iraan Montenegro Süüria
Benin Island Montserrat Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Itaalia Mosambiik Šveits
Bhutan Jaapan Myanmar/Birma Taani
Boliivia Jamaica Namiibia Tadžikistan
Bonaire, Sint Jeemen Nauru Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jersey Nepal Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jordaania Nicaragua Tansaania
Bouvet’ saar Jõulusaar Nigeeria Togo
Brasiilia Kaimanisaared Niger Tokelau
Briti India Kambodža Niue Tonga
ookeani ala
Briti Kamerun Norfolki saar Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kanada Norra Tšaad
Bulgaaria Kasahstan Omaan Tšehhi
Burkina Faso Katar Paapua Uus- Tšiili
Guinea
Burundi Keenia Pakistan Tuneesia
Clipperton Kesk-Aafrika Palestiina Türgi
Vabariik
Cooki saared Kiribati Panama Türkmenistan
Costa Rica Kolumbia Paraguay Turks ja
Caicos
Côte d’Ivoire Komoorid Peruu Tuvalu
Curaçao Kongo Pitcairn Uganda
5
Djibouti Kongo Põhja-Korea Ühendkuningrii
Demokraatlik k
Vabariik
Dominica Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia hajasaared
Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Vabariik Mariaanid
Ecuador Kosovo Poola Ungari
Eesti Kreeka Portugal Uruguay
Egiptus Küpros Prantsuse USA
Antarktilised ja Neitsisaared
Lõunaalad
Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Usbekistan
Guinea Guajaana
El Salvador Kuveit Prantsuse Uus-
Polüneesia Kaledoonia
Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa
eSwatini Laos Puerto Rico Valgevene
Etioopia Läti Réunion Vanuatu
Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vatikan
red
Falklandi saared Lesotho Rootsi Venemaa
Fidži Libeeria Rumeenia Venezuela
Filipiinid Liechtenstein Rwanda Vietnam
Gabon Liibanon Saalomoni Wallis ja
saared Futuna
Gambia Liibüa Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
Milliseid huvisid Te esindate (või milliseid huvisid esindab organisatsioon, mille
nimel vastate)?
Riiklikud ametiasutused (nt transpordiministeeriumid, -ametid)
6
Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused
Maanteeametid
Teedehaldajad
(Ühis)transpordiettevõtjad
Sõidukite/seadmete tootjad ja tarnijad
Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajad
Liikuvusteenuste osutajad
Digitaalkaartide pakkujad
Telekommunikatsiooniteenuste osutajad
Teadlased / akadeemiline kogukond / nõustajad
Logistikaettevõtted ja integreerijad
Ühiskondlikud huvid ja/või tarbijaõigused
Töötajad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
Peale selle üldise konsultatsiooni korraldatakse peamiste kutsealaste
huvirühmadega kitsam järelkonsultatsioon konkreetsetel teemadel. Kas oleksite
huvitatud selles kitsamas konsultatsioonis osalemisest, kui kuulute kutsealasesse
huvirühma?
Jah
Ei
* Avaldamise privaatsussätted
Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Avaldatakse ainult Teie vastus, päritoluriik ja vastaja kategooria, mille
valisite. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus,
tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata.
Avalik
Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi,
organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris,
päritoluriik).
7
Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega
Elanike kogemus intelligentsete transpordisüsteemidega
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, kohandatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne.
1. Kui hästi tunnete intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid?
Väga hästi
Üsna hästi
Mingil määral
Vähesel määral
Üldse mitte
2. Kas kasutate intelligentseid transpordisüsteeme järgmistes kohtades? (Võite
valida mitu vastusevarianti)
Mõnes
Oma Oma muus
kodulinnas koduriigis ELi
riigis
Reisiteabe teenused (nt navigatsioonisüsteemid)
Reaalajas saadav liiklusteave (nt liiklusummikute, liiklusõnnetuste,
vabade parkimiskohtade kohta)
Eratranspordi (jalgsi liikumine, jalgratta ja autoga sõitmine jne)
reisiplaneerija
Ühistranspordi (buss, tramm, metroo jne) reisiplaneerija
Mitmeliigilise (mitut transpordiliiki hõlmava) transpordi
reisiplaneerija
Jagatud liikuvuse (nt jalgrattad, tõukerattad, autod)
broneerimissüsteemid
Ühe transpordiliigi reiside tasumis-/piletimüügisüsteemid
Mitut transpordiliiki hõlmavate reiside tasumis-
/piletimüügisüsteemid
Juhiabisüsteemid, nagu adaptiivsed püsikiirusehoidjad või
intelligentsed kiiruse kohandamise süsteemid
8
Autosisesed juhiteabesüsteemid, mis on ühenduses
taristuobjektidega (nt valgusfoorid, teetööde hoiatused, lähedal
asuvate sõidukite avastamine)
3. Milline järgmistest intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste
kasutamisega seotud väidetest Teie kohta kehtib? (Võite valida mitu
vastusevarianti)
Need aitavad mul sihtkohta jõuda
Need aitavad mul eri transpordi- või reisivõimaluste vahel valida
Need aitavad mul aja- või päevakava koostada
Need aitavad mul reisi maksumusest aru saada
Need võimaldavad mul reisi eest maksta
Need aitavad mul reisi keskkonnamõjust aru saada
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
4. Kuidas tajute intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste
kvaliteeti? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Tunnen end neid kasutades turvalisemalt
Usun, et nende kaudu saadav teave on täpne
Neid on odav kasutada
Neid on lihtne kasutada
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
5. Kui Teil on intelligentsete transpordisüsteemide kasutamisel probleeme, siis
millised on nende peamised põhjused? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Ma ei tea, milliseid süsteeme saab konkreetses olukorras kasutada
Süsteemid ei ole hõlpsasti kasutatavad/juurdepääsetavad
Süsteemide lisaväärtus on väike
Olen süsteeme kasutades mures oma isikuandmete privaatsuse ja
taaskasutamise pärast
9
Mul on kahtlusi süsteemide turvalisuse suhtes
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
6. Millised meetmed aitaksid kõige rohkem kaasa sellele, et Te intelligentseid
transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid sagedamini kasutaksite?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Minu vajadustele paremini vastavate süsteemide, rakenduste ja teenuste
arendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste ostmise või
kasutamise odavamaks muutmine
Süsteemide, rakenduste ja teenuste varustamine paremate juhendite
/kasutajatoega
Süsteemide, rakenduste ja teenuste ärimudelite läbipaistvamaks muutmine
Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste infoturbe ja
privaatsusega seotud aspektide kohta
Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste kasutamisest saadava
kasu kohta (keskkonna, kulude, ajakulu seisukohalt)
Süsteemide, rakenduste ja teenuste sujuva piiriülese toimimise parandamine
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
7. On Teil intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise kohta üldisi märkusi,
mida sooviksite jagada?
kuni 1000 tähemärki
Põhjalik küsimustik
Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis
nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid.
10
8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks
Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on
sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis?
Väga oluline
Oluline
Ebaoluline
Arvamus puudub
9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi
tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud?
Väga edukalt
Pigem edukalt
Ebaedukalt
See on kasutuselevõttu takistanud
Arvamus puudub
10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa
lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või
piirkondade tasandi meetmetega?
kuni 1000 tähemärki
Standardiseerimine soodustab uute ärimudelite loomist, mis liikmesriikide/piirkonna taseme meetmetega
oleks vähe tõenäoline.
Probleemid
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse.
11
11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega.
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Intelligentsete
transpordisüsteemide taristu
ja teenuste kasutuselevõtt
on endiselt geograafiliselt
piiratud ega ole piiriülene
Intelligentsed
transpordisüsteemid, nende
rakendused ja teenused ei
ole ELi tasandil piisavalt
koostalitlusvõimelised ega
pidevad
Sidusrühmad ei tee ELi
tasandil piisavalt
tulemuslikult koostööd
Intelligentsete
transpordisüsteemide
teenuste aluseks olevate
andmete kättesaadavuse ja
jagamise valdkonnas on
lahendamata probleeme
Intelligentsete
transpordisüsteemide
teenuste edukat
kasutuselevõttu takistab
andmestandardite
puudumine
12
12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta
märkusi?
kuni 1000 tähemärki
Märkused puuduvad.
13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo korraldusega
seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud
intelligentsed transpordisüsteemide
rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus
Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus
Prioriteetsed valdkonnad
Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja
standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda:
maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus;
liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus;
liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused;
sõiduki ühendamine transporditaristuga.
13
Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest:
ühendatud ja automatiseeritud liikuvus;
liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused);
täiustatud liikluskorraldus.
14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo korraldusega
seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud
intelligentsed transpordisüsteemide
rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus
Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus
15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda
intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta
või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada?
kuni 1000 tähemärki
Eelmine lahter ei vaja täiendamist.
Võimalikud meetmed
16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide
saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi
lisataks?
14
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste
koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Tehniliste kirjelduste kehtestamise
seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja
/või meetmete ajakohastamine
(sealhulgas uute lisamine)
Intelligentsete transpordisüsteemide
komponentide ja teenuste turule
laskmise ja käigushoidmisega seotud
sätete täiendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide
piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike
ELi tasandi talitlus- ja
koordineerimissüsteemide (nt
usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi)
loomine
Meetmete võtmine selleks, et tagada eri
riikides või eri teenuseosutajate poolt
osutatavate intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste
koostalitlusvõime
Kohustus võtta kasutusele olulise
tähtsusega intelligentsed
transpordisüsteemi teenused
(kindlaksmäärataval geograafilisel alal)
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste
tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Aruandekohustuste ajakohastamine
ning lihtsustamine ja seostamine,
sealhulgas ühised võtmetähtsusega
tulemuslikkuse põhinäitajad
Kestlikud kooskõlastusmehhanismid
riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste kasutuselevõtuks
Parem suhtlus intelligentsete
transpordisüsteemide sidusrühmadega;
15
praegu suheldakse sidusrühmadega
Euroopa intelligentsete
transpordisüsteemide nõuanderühma
vahendusel
Olemasoleva intelligentsete
transpordisüsteemide eksperdirühma
lisamine direktiivi
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete
kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste (näiteks kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevate
digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja
kohustusi käsitlevate sätete
täpsustamine intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste õigluse ja
mittediskrimineerivuse valdkonnas
Juurdepääsutingimuste
kindlaksmääramine, selleks et
liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused, ei loodaks suletud
süsteemina, mida saavad kasutada
ainult kindlad teenuseosutajad või
transpordiliigid
Andmete jagamise ja ausa
taaskasutamise lahenduste loomine,
selleks et tagada olulise tähtsusega
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste pidevus kogu ELis
Liikuvusplatvormide, näiteks
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevate lahenduste kasutuselevõtu
tingimuste ja suuniste kehtestamine
Kohustus teha kättesaadavaks teatavad
andmed, et toetada intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste pidevust
kogu ELis
Kohustus kasutada intelligentsetes
transpordisüsteemi teenustes ELi
tasandi standardseid andmevorminguid
16
Direktiivi ja seonduvate õigusaktide (nt
andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse
ja ühtsete Euroopa andmeruumide
valdkonna õigusaktide) seoste
ajakohastamine
17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude
meetmete kohta, mida võiks kaaluda?
kuni 1000 tähemärki
Märkused puuduvad
Mõjud
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks
ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid.
17
18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud
võimalike mõjude kohta?
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Meetmed aitavad kaasa
intelligentsete
transpordisüsteemide
geograafiliselt
tasakaalustatumale
kasutuselevõtule kogu
Euroopas
Meetmed vähendavad
dubleerivate/ühildumatute
süsteemide hulka ja
kiirendavad kasutuselevõttu
Meetmed vähendavad aja
jooksul elanike ja
transporditeenuste osutajate
kogukulusid tänu
väiksematele investeerimis-
ja hoolduskuludele
Meetmed muudavad
intelligentsed
transpordisüsteemi
teenused avatumaks,
õiglasemaks ja
erapooletumaks
Meetmed parandavad
liiklusvoogu
18
Meetmed vähendavad
liikluses veedetavat aega
Meetmed vähendavad
energiakasutust ja
kahjulikku heidet
Meetmed suurendavad
liiklusohutust
Meetmed parandavad
juurdepääsu transpordile
Meetmed parandavad eri
transpordiliikide lõimitust
Meetmed suurendavad
intelligentsete
transpordisüsteemide turgu
ELis
Meetmed suurendavad
tarbijate võimalust
intelligentsete
transpordisüsteemide vahel
valida
Meetmed parandavad
Euroopa tööstuse
rahvusvahelist
konkurentsivõimet
Meetmetel on positiivne
mõju teadusuuringutele ja
innovatsioonile
Meetmed suurendavad
isikuandmete jagamist
19
19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või
võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta?
kuni 1000 tähemärki
Märkused puuduvad
Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus
20
20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke saaks paremini
saavutada
mitteseadusandlike
vahenditega, mis põhinevad
komisjoni suunistel või
soovitustel
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke saaks paremini
saavutada suuremate
rahastusvõimalustega
Euroopa Liidu
programmidest
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke aitaks paremini
saavutada suurem
kooskõlastamine ja
ühtlustamine maailma
muude (ELi-väliste)
piirkondadega
21
Lõppmärkused
Palun nimetage aruandeid või muid teabeallikaid, millele vastamisel toetusite.
Palun esitage uuringu/aruande pealkiri, autor ja olemasolu korral ka hüperlink.
kuni 1000 tähemärki
Palun laadige üles dokument, mis toetab Teie vastuseid.
Fail võib olla suurusega kuni 1 MB.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
22
Avalik konsultatsioon intelligentseid
transpordisüsteeme käsitleva direktiivi
läbivaatamise teemal
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri
transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed).
Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates
transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada
mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele
kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks.
Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja
kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes
teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate
intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid
koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas.
ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja
killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita
piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %.
COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise
toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise
teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide
lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla
piiratud.
Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta.
Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut.
Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid
ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette
1
nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid
tõendavaid dokumente.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria keel
eesti keel
hispaania keel
hollandi keel
horvaadi keel
iiri keel
inglise keel
itaalia keel
kreeka keel
läti keel
leedu keel
malta keel
poola keel
portugali keel
prantsuse keel
rootsi keel
rumeenia keel
saksa keel
slovaki keel
sloveeni keel
soome keel
taani keel
tšehhi keel
ungari keel
* Vastan kui
akadeemiline või teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
2
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi-välise riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
* Perekonnanimi
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tasand
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Tunnusnumber läbipaistvusregistris
kuni 255 tähemärki
3
Kontrollige, kas Teie organisatsioon on läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele,
kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja
ja Lõuna- Nevis
Sandwichi
saared
Ahvenamaa Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia
Albaania Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Martin
Alžeeria Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Guadeloupe Macau Saint Vincent
Samoa ja Grenadiinid
Ameerika Guam Madagaskar Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guatemala Madalmaad Sambia
Angola Guernsey Malaisia Samoa
Anguilla Guinea Malawi San Marino
Antarktis Guinea-Bissau Maldiivid São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guyana Mali Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Haiti Malta Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Heard ja Mani saar Senegal
McDonald
Armeenia Hiina Maroko Serbia
Aruba Hispaania Marshalli Sierra Leone
saared
Aserbaidžaan Honduras Martinique Singapur
Austraalia Hongkong Mauritaania Sint-Maarten
Austria Horvaatia Mauritius Slovakkia
Bahama Ida-Timor Mayotte Sloveenia
4
Bahrein Iirimaa Mehhiko Somaalia
Bangladesh Iisrael Mikroneesia Soome
Barbados India Moldova Sri Lanka
Belau Indoneesia Monaco Sudaan
Belgia Iraak Mongoolia Suriname
Belize Iraan Montenegro Süüria
Benin Island Montserrat Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Itaalia Mosambiik Šveits
Bhutan Jaapan Myanmar/Birma Taani
Boliivia Jamaica Namiibia Tadžikistan
Bonaire, Sint Jeemen Nauru Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jersey Nepal Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jordaania Nicaragua Tansaania
Bouvet’ saar Jõulusaar Nigeeria Togo
Brasiilia Kaimanisaared Niger Tokelau
Briti India Kambodža Niue Tonga
ookeani ala
Briti Kamerun Norfolki saar Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kanada Norra Tšaad
Bulgaaria Kasahstan Omaan Tšehhi
Burkina Faso Katar Paapua Uus- Tšiili
Guinea
Burundi Keenia Pakistan Tuneesia
Clipperton Kesk-Aafrika Palestiina Türgi
Vabariik
Cooki saared Kiribati Panama Türkmenistan
Costa Rica Kolumbia Paraguay Turks ja
Caicos
Côte d’Ivoire Komoorid Peruu Tuvalu
Curaçao Kongo Pitcairn Uganda
5
Djibouti Kongo Põhja-Korea Ühendkuningrii
Demokraatlik k
Vabariik
Dominica Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia hajasaared
Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Vabariik Mariaanid
Ecuador Kosovo Poola Ungari
Eesti Kreeka Portugal Uruguay
Egiptus Küpros Prantsuse USA
Antarktilised ja Neitsisaared
Lõunaalad
Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Usbekistan
Guinea Guajaana
El Salvador Kuveit Prantsuse Uus-
Polüneesia Kaledoonia
Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa
eSwatini Laos Puerto Rico Valgevene
Etioopia Läti Réunion Vanuatu
Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vatikan
red
Falklandi saared Lesotho Rootsi Venemaa
Fidži Libeeria Rumeenia Venezuela
Filipiinid Liechtenstein Rwanda Vietnam
Gabon Liibanon Saalomoni Wallis ja
saared Futuna
Gambia Liibüa Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
Milliseid huvisid Te esindate (või milliseid huvisid esindab organisatsioon, mille
nimel vastate)?
Riiklikud ametiasutused (nt transpordiministeeriumid, -ametid)
6
Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused
Maanteeametid
Teedehaldajad
(Ühis)transpordiettevõtjad
Sõidukite/seadmete tootjad ja tarnijad
Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajad
Liikuvusteenuste osutajad
Digitaalkaartide pakkujad
Telekommunikatsiooniteenuste osutajad
Teadlased / akadeemiline kogukond / nõustajad
Logistikaettevõtted ja integreerijad
Ühiskondlikud huvid ja/või tarbijaõigused
Töötajad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
Peale selle üldise konsultatsiooni korraldatakse peamiste kutsealaste
huvirühmadega kitsam järelkonsultatsioon konkreetsetel teemadel. Kas oleksite
huvitatud selles kitsamas konsultatsioonis osalemisest, kui kuulute kutsealasesse
huvirühma?
Jah
Ei
* Avaldamise privaatsussätted
Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Avaldatakse ainult Teie vastus, päritoluriik ja vastaja kategooria, mille
valisite. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus,
tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata.
Avalik
Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi,
organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris,
päritoluriik).
7
Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega
Elanike kogemus intelligentsete transpordisüsteemidega
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, kohandatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne.
1. Kui hästi tunnete intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid?
Väga hästi
Üsna hästi
Mingil määral
Vähesel määral
Üldse mitte
2. Kas kasutate intelligentseid transpordisüsteeme järgmistes kohtades? (Võite
valida mitu vastusevarianti)
Mõnes
Oma Oma muus
kodulinnas koduriigis ELi
riigis
Reisiteabe teenused (nt navigatsioonisüsteemid)
Reaalajas saadav liiklusteave (nt liiklusummikute, liiklusõnnetuste,
vabade parkimiskohtade kohta)
Eratranspordi (jalgsi liikumine, jalgratta ja autoga sõitmine jne)
reisiplaneerija
Ühistranspordi (buss, tramm, metroo jne) reisiplaneerija
Mitmeliigilise (mitut transpordiliiki hõlmava) transpordi
reisiplaneerija
Jagatud liikuvuse (nt jalgrattad, tõukerattad, autod)
broneerimissüsteemid
Ühe transpordiliigi reiside tasumis-/piletimüügisüsteemid
Mitut transpordiliiki hõlmavate reiside tasumis-
/piletimüügisüsteemid
Juhiabisüsteemid, nagu adaptiivsed püsikiirusehoidjad või
intelligentsed kiiruse kohandamise süsteemid
8
Autosisesed juhiteabesüsteemid, mis on ühenduses
taristuobjektidega (nt valgusfoorid, teetööde hoiatused, lähedal
asuvate sõidukite avastamine)
3. Milline järgmistest intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste
kasutamisega seotud väidetest Teie kohta kehtib? (Võite valida mitu
vastusevarianti)
Need aitavad mul sihtkohta jõuda
Need aitavad mul eri transpordi- või reisivõimaluste vahel valida
Need aitavad mul aja- või päevakava koostada
Need aitavad mul reisi maksumusest aru saada
Need võimaldavad mul reisi eest maksta
Need aitavad mul reisi keskkonnamõjust aru saada
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
4. Kuidas tajute intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste
kvaliteeti? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Tunnen end neid kasutades turvalisemalt
Usun, et nende kaudu saadav teave on täpne
Neid on odav kasutada
Neid on lihtne kasutada
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
5. Kui Teil on intelligentsete transpordisüsteemide kasutamisel probleeme, siis
millised on nende peamised põhjused? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Ma ei tea, milliseid süsteeme saab konkreetses olukorras kasutada
Süsteemid ei ole hõlpsasti kasutatavad/juurdepääsetavad
Süsteemide lisaväärtus on väike
Olen süsteeme kasutades mures oma isikuandmete privaatsuse ja
taaskasutamise pärast
9
Mul on kahtlusi süsteemide turvalisuse suhtes
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
6. Millised meetmed aitaksid kõige rohkem kaasa sellele, et Te intelligentseid
transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid sagedamini kasutaksite?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Minu vajadustele paremini vastavate süsteemide, rakenduste ja teenuste
arendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste ostmise või
kasutamise odavamaks muutmine
Süsteemide, rakenduste ja teenuste varustamine paremate juhendite
/kasutajatoega
Süsteemide, rakenduste ja teenuste ärimudelite läbipaistvamaks muutmine
Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste infoturbe ja
privaatsusega seotud aspektide kohta
Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste kasutamisest saadava
kasu kohta (keskkonna, kulude, ajakulu seisukohalt)
Süsteemide, rakenduste ja teenuste sujuva piiriülese toimimise parandamine
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
7. On Teil intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise kohta üldisi märkusi,
mida sooviksite jagada?
kuni 1000 tähemärki
Põhjalik küsimustik
Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis
nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid.
10
8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks
Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on
sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis?
Väga oluline
Oluline
Ebaoluline
Arvamus puudub
9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi
tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud?
Väga edukalt
Pigem edukalt
Ebaedukalt
See on kasutuselevõttu takistanud
Arvamus puudub
10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa
lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või
piirkondade tasandi meetmetega?
kuni 1000 tähemärki
Probleemid
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse.
11
11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega.
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Intelligentsete
transpordisüsteemide taristu
ja teenuste kasutuselevõtt
on endiselt geograafiliselt
piiratud ega ole piiriülene
Intelligentsed
transpordisüsteemid, nende
rakendused ja teenused ei
ole ELi tasandil piisavalt
koostalitlusvõimelised ega
pidevad
Sidusrühmad ei tee ELi
tasandil piisavalt
tulemuslikult koostööd
Intelligentsete
transpordisüsteemide
teenuste aluseks olevate
andmete kättesaadavuse ja
jagamise valdkonnas on
lahendamata probleeme
Intelligentsete
transpordisüsteemide
teenuste edukat
kasutuselevõttu takistab
andmestandardite
puudumine
12
12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta
märkusi?
kuni 1000 tähemärki
13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo korraldusega
seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud
intelligentsed transpordisüsteemide
rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus
Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus
Prioriteetsed valdkonnad
Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja
standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda:
maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus;
liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus;
liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused;
sõiduki ühendamine transporditaristuga.
13
Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest:
ühendatud ja automatiseeritud liikuvus;
liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused);
täiustatud liikluskorraldus.
14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo korraldusega
seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud
intelligentsed transpordisüsteemide
rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus
Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus
15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda
intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta
või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada?
kuni 1000 tähemärki
Võimalikud meetmed
16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide
saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi
lisataks?
14
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste
koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Tehniliste kirjelduste kehtestamise
seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja
/või meetmete ajakohastamine
(sealhulgas uute lisamine)
Intelligentsete transpordisüsteemide
komponentide ja teenuste turule
laskmise ja käigushoidmisega seotud
sätete täiendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide
piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike
ELi tasandi talitlus- ja
koordineerimissüsteemide (nt
usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi)
loomine
Meetmete võtmine selleks, et tagada eri
riikides või eri teenuseosutajate poolt
osutatavate intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste
koostalitlusvõime
Kohustus võtta kasutusele olulise
tähtsusega intelligentsed
transpordisüsteemi teenused
(kindlaksmäärataval geograafilisel alal)
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste
tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Aruandekohustuste ajakohastamine
ning lihtsustamine ja seostamine,
sealhulgas ühised võtmetähtsusega
tulemuslikkuse põhinäitajad
Kestlikud kooskõlastusmehhanismid
riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste kasutuselevõtuks
Parem suhtlus intelligentsete
transpordisüsteemide sidusrühmadega;
15
praegu suheldakse sidusrühmadega
Euroopa intelligentsete
transpordisüsteemide nõuanderühma
vahendusel
Olemasoleva intelligentsete
transpordisüsteemide eksperdirühma
lisamine direktiivi
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete
kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste (näiteks kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevate
digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja
kohustusi käsitlevate sätete
täpsustamine intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste õigluse ja
mittediskrimineerivuse valdkonnas
Juurdepääsutingimuste
kindlaksmääramine, selleks et
liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused, ei loodaks suletud
süsteemina, mida saavad kasutada
ainult kindlad teenuseosutajad või
transpordiliigid
Andmete jagamise ja ausa
taaskasutamise lahenduste loomine,
selleks et tagada olulise tähtsusega
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste pidevus kogu ELis
Liikuvusplatvormide, näiteks
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevate lahenduste kasutuselevõtu
tingimuste ja suuniste kehtestamine
Kohustus teha kättesaadavaks teatavad
andmed, et toetada intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste pidevust
kogu ELis
Kohustus kasutada intelligentsetes
transpordisüsteemi teenustes ELi
tasandi standardseid andmevorminguid
16
Direktiivi ja seonduvate õigusaktide (nt
andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse
ja ühtsete Euroopa andmeruumide
valdkonna õigusaktide) seoste
ajakohastamine
17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude
meetmete kohta, mida võiks kaaluda?
kuni 1000 tähemärki
Mõjud
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks
ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid.
17
18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud
võimalike mõjude kohta?
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Meetmed aitavad kaasa
intelligentsete
transpordisüsteemide
geograafiliselt
tasakaalustatumale
kasutuselevõtule kogu
Euroopas
Meetmed vähendavad
dubleerivate/ühildumatute
süsteemide hulka ja
kiirendavad kasutuselevõttu
Meetmed vähendavad aja
jooksul elanike ja
transporditeenuste osutajate
kogukulusid tänu
väiksematele investeerimis-
ja hoolduskuludele
Meetmed muudavad
intelligentsed
transpordisüsteemi
teenused avatumaks,
õiglasemaks ja
erapooletumaks
Meetmed parandavad
liiklusvoogu
18
Meetmed vähendavad
liikluses veedetavat aega
Meetmed vähendavad
energiakasutust ja
kahjulikku heidet
Meetmed suurendavad
liiklusohutust
Meetmed parandavad
juurdepääsu transpordile
Meetmed parandavad eri
transpordiliikide lõimitust
Meetmed suurendavad
intelligentsete
transpordisüsteemide turgu
ELis
Meetmed suurendavad
tarbijate võimalust
intelligentsete
transpordisüsteemide vahel
valida
Meetmed parandavad
Euroopa tööstuse
rahvusvahelist
konkurentsivõimet
Meetmetel on positiivne
mõju teadusuuringutele ja
innovatsioonile
Meetmed suurendavad
isikuandmete jagamist
19
19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või
võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta?
kuni 1000 tähemärki
Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus
20
20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke saaks paremini
saavutada
mitteseadusandlike
vahenditega, mis põhinevad
komisjoni suunistel või
soovitustel
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke saaks paremini
saavutada suuremate
rahastusvõimalustega
Euroopa Liidu
programmidest
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke aitaks paremini
saavutada suurem
kooskõlastamine ja
ühtlustamine maailma
muude (ELi-väliste)
piirkondadega
21
Lõppmärkused
Palun nimetage aruandeid või muid teabeallikaid, millele vastamisel toetusite.
Palun esitage uuringu/aruande pealkiri, autor ja olemasolu korral ka hüperlink.
kuni 1000 tähemärki
Palun laadige üles dokument, mis toetab Teie vastuseid.
Fail võib olla suurusega kuni 1 MB.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
22
Avalik konsultatsioon intelligentseid
transpordisüsteeme käsitleva direktiivi
läbivaatamise teemal
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri
transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed).
Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates
transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada
mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele
kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks.
Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja
kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes
teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate
intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid
koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas.
ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja
killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita
piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %.
COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise
toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise
teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide
lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla
piiratud.
Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta.
Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat mõjuhinnangut.
Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid
ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette
1
nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid
tõendavaid dokumente.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria keel
eesti keel
hispaania keel
hollandi keel
horvaadi keel
iiri keel
inglise keel
itaalia keel
kreeka keel
läti keel
leedu keel
malta keel
poola keel
portugali keel
prantsuse keel
rootsi keel
rumeenia keel
saksa keel
slovaki keel
sloveeni keel
soome keel
taani keel
tšehhi keel
ungari keel
* Vastan kui
akadeemiline või teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
2
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi-välise riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
* Perekonnanimi
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tasand
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Tunnusnumber läbipaistvusregistris
kuni 255 tähemärki
3
Kontrollige, kas Teie organisatsioon on läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele,
kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja
ja Lõuna- Nevis
Sandwichi
saared
Ahvenamaa Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia
Albaania Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Martin
Alžeeria Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Guadeloupe Macau Saint Vincent
Samoa ja Grenadiinid
Ameerika Guam Madagaskar Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guatemala Madalmaad Sambia
Angola Guernsey Malaisia Samoa
Anguilla Guinea Malawi San Marino
Antarktis Guinea-Bissau Maldiivid São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guyana Mali Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Haiti Malta Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Heard ja Mani saar Senegal
McDonald
Armeenia Hiina Maroko Serbia
Aruba Hispaania Marshalli Sierra Leone
saared
Aserbaidžaan Honduras Martinique Singapur
Austraalia Hongkong Mauritaania Sint-Maarten
Austria Horvaatia Mauritius Slovakkia
Bahama Ida-Timor Mayotte Sloveenia
4
Bahrein Iirimaa Mehhiko Somaalia
Bangladesh Iisrael Mikroneesia Soome
Barbados India Moldova Sri Lanka
Belau Indoneesia Monaco Sudaan
Belgia Iraak Mongoolia Suriname
Belize Iraan Montenegro Süüria
Benin Island Montserrat Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Itaalia Mosambiik Šveits
Bhutan Jaapan Myanmar/Birma Taani
Boliivia Jamaica Namiibia Tadžikistan
Bonaire, Sint Jeemen Nauru Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jersey Nepal Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jordaania Nicaragua Tansaania
Bouvet’ saar Jõulusaar Nigeeria Togo
Brasiilia Kaimanisaared Niger Tokelau
Briti India Kambodža Niue Tonga
ookeani ala
Briti Kamerun Norfolki saar Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kanada Norra Tšaad
Bulgaaria Kasahstan Omaan Tšehhi
Burkina Faso Katar Paapua Uus- Tšiili
Guinea
Burundi Keenia Pakistan Tuneesia
Clipperton Kesk-Aafrika Palestiina Türgi
Vabariik
Cooki saared Kiribati Panama Türkmenistan
Costa Rica Kolumbia Paraguay Turks ja
Caicos
Côte d’Ivoire Komoorid Peruu Tuvalu
Curaçao Kongo Pitcairn Uganda
5
Djibouti Kongo Põhja-Korea Ühendkuningrii
Demokraatlik k
Vabariik
Dominica Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia hajasaared
Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Vabariik Mariaanid
Ecuador Kosovo Poola Ungari
Eesti Kreeka Portugal Uruguay
Egiptus Küpros Prantsuse USA
Antarktilised ja Neitsisaared
Lõunaalad
Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Usbekistan
Guinea Guajaana
El Salvador Kuveit Prantsuse Uus-
Polüneesia Kaledoonia
Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa
eSwatini Laos Puerto Rico Valgevene
Etioopia Läti Réunion Vanuatu
Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vatikan
red
Falklandi saared Lesotho Rootsi Venemaa
Fidži Libeeria Rumeenia Venezuela
Filipiinid Liechtenstein Rwanda Vietnam
Gabon Liibanon Saalomoni Wallis ja
saared Futuna
Gambia Liibüa Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
Milliseid huvisid Te esindate (või milliseid huvisid esindab organisatsioon, mille
nimel vastate)?
Riiklikud ametiasutused (nt transpordiministeeriumid, -ametid)
6
Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused
Maanteeametid
Teedehaldajad
(Ühis)transpordiettevõtjad
Sõidukite/seadmete tootjad ja tarnijad
Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajad
Liikuvusteenuste osutajad
Digitaalkaartide pakkujad
Telekommunikatsiooniteenuste osutajad
Teadlased / akadeemiline kogukond / nõustajad
Logistikaettevõtted ja integreerijad
Ühiskondlikud huvid ja/või tarbijaõigused
Töötajad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
Peale selle üldise konsultatsiooni korraldatakse peamiste kutsealaste
huvirühmadega kitsam järelkonsultatsioon konkreetsetel teemadel. Kas oleksite
huvitatud selles kitsamas konsultatsioonis osalemisest, kui kuulute kutsealasesse
huvirühma?
Jah
Ei
* Avaldamise privaatsussätted
Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Avaldatakse ainult Teie vastus, päritoluriik ja vastaja kategooria, mille
valisite. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus,
tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata.
Avalik
Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi,
organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris,
päritoluriik).
7
Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega
Elanike kogemus intelligentsete transpordisüsteemidega
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, kohandatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne.
1. Kui hästi tunnete intelligentseid transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid?
Väga hästi
Üsna hästi
Mingil määral
Vähesel määral
Üldse mitte
2. Kas kasutate intelligentseid transpordisüsteeme järgmistes kohtades? (Võite
valida mitu vastusevarianti)
Mõnes
Oma Oma muus
kodulinnas koduriigis ELi
riigis
Reisiteabe teenused (nt navigatsioonisüsteemid)
Reaalajas saadav liiklusteave (nt liiklusummikute, liiklusõnnetuste,
vabade parkimiskohtade kohta)
Eratranspordi (jalgsi liikumine, jalgratta ja autoga sõitmine jne)
reisiplaneerija
Ühistranspordi (buss, tramm, metroo jne) reisiplaneerija
Mitmeliigilise (mitut transpordiliiki hõlmava) transpordi
reisiplaneerija
Jagatud liikuvuse (nt jalgrattad, tõukerattad, autod)
broneerimissüsteemid
Ühe transpordiliigi reiside tasumis-/piletimüügisüsteemid
Mitut transpordiliiki hõlmavate reiside tasumis-
/piletimüügisüsteemid
Juhiabisüsteemid, nagu adaptiivsed püsikiirusehoidjad või
intelligentsed kiiruse kohandamise süsteemid
8
Autosisesed juhiteabesüsteemid, mis on ühenduses
taristuobjektidega (nt valgusfoorid, teetööde hoiatused, lähedal
asuvate sõidukite avastamine)
3. Milline järgmistest intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste
kasutamisega seotud väidetest Teie kohta kehtib? (Võite valida mitu
vastusevarianti)
Need aitavad mul sihtkohta jõuda
Need aitavad mul eri transpordi- või reisivõimaluste vahel valida
Need aitavad mul aja- või päevakava koostada
Need aitavad mul reisi maksumusest aru saada
Need võimaldavad mul reisi eest maksta
Need aitavad mul reisi keskkonnamõjust aru saada
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
4. Kuidas tajute intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste
kvaliteeti? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Tunnen end neid kasutades turvalisemalt
Usun, et nende kaudu saadav teave on täpne
Neid on odav kasutada
Neid on lihtne kasutada
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
5. Kui Teil on intelligentsete transpordisüsteemide kasutamisel probleeme, siis
millised on nende peamised põhjused? (Võite valida mitu vastusevarianti)
Ma ei tea, milliseid süsteeme saab konkreetses olukorras kasutada
Süsteemid ei ole hõlpsasti kasutatavad/juurdepääsetavad
Süsteemide lisaväärtus on väike
Olen süsteeme kasutades mures oma isikuandmete privaatsuse ja
taaskasutamise pärast
9
Mul on kahtlusi süsteemide turvalisuse suhtes
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
6. Millised meetmed aitaksid kõige rohkem kaasa sellele, et Te intelligentseid
transpordisüsteeme, -rakendusi ja -teenuseid sagedamini kasutaksite?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Minu vajadustele paremini vastavate süsteemide, rakenduste ja teenuste
arendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide, -rakenduste ja -teenuste ostmise või
kasutamise odavamaks muutmine
Süsteemide, rakenduste ja teenuste varustamine paremate juhendite
/kasutajatoega
Süsteemide, rakenduste ja teenuste ärimudelite läbipaistvamaks muutmine
Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste infoturbe ja
privaatsusega seotud aspektide kohta
Rohkem teavet süsteemide, rakenduste ja teenuste kasutamisest saadava
kasu kohta (keskkonna, kulude, ajakulu seisukohalt)
Süsteemide, rakenduste ja teenuste sujuva piiriülese toimimise parandamine
Muu (palun täpsustage)
Kui märkisite „Muu“, palun täpsustage
7. On Teil intelligentsete transpordisüsteemide kasutamise kohta üldisi märkusi,
mida sooviksite jagada?
kuni 1000 tähemärki
Põhjalik küsimustik
Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis
nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid.
10
8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks
Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on
sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis?
Väga oluline
Oluline
Ebaoluline
Arvamus puudub
9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi
tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud?
Väga edukalt
Pigem edukalt
Ebaedukalt
See on kasutuselevõttu takistanud
Arvamus puudub
10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa
lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või
piirkondade tasandi meetmetega?
kuni 1000 tähemärki
Probleemid
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse.
11
11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega.
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Intelligentsete
transpordisüsteemide taristu
ja teenuste kasutuselevõtt
on endiselt geograafiliselt
piiratud ega ole piiriülene
Intelligentsed
transpordisüsteemid, nende
rakendused ja teenused ei
ole ELi tasandil piisavalt
koostalitlusvõimelised ega
pidevad
Sidusrühmad ei tee ELi
tasandil piisavalt
tulemuslikult koostööd
Intelligentsete
transpordisüsteemide
teenuste aluseks olevate
andmete kättesaadavuse ja
jagamise valdkonnas on
lahendamata probleeme
Intelligentsete
transpordisüsteemide
teenuste edukat
kasutuselevõttu takistab
andmestandardite
puudumine
12
12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta
märkusi?
kuni 1000 tähemärki
13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo korraldusega
seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud
intelligentsed transpordisüsteemide
rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus
Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus
Prioriteetsed valdkonnad
Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja
standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda:
maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus;
liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus;
liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused;
sõiduki ühendamine transporditaristuga.
13
Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest:
ühendatud ja automatiseeritud liikuvus;
liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad lahendused);
täiustatud liikluskorraldus.
14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo korraldusega
seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud
intelligentsed transpordisüsteemide
rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus
Liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus
15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda
intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta
või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada?
kuni 1000 tähemärki
Võimalikud meetmed
16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide
saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi
lisataks?
14
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste
koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Tehniliste kirjelduste kehtestamise
seisukohalt prioriteetsete valdkondade ja
/või meetmete ajakohastamine
(sealhulgas uute lisamine)
Intelligentsete transpordisüsteemide
komponentide ja teenuste turule
laskmise ja käigushoidmisega seotud
sätete täiendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide
piiriüleseks kasutuselevõtuks vajalike
ELi tasandi talitlus- ja
koordineerimissüsteemide (nt
usaldusväärse ELi C-ITSi süsteemi)
loomine
Meetmete võtmine selleks, et tagada eri
riikides või eri teenuseosutajate poolt
osutatavate intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste
koostalitlusvõime
Kohustus võtta kasutusele olulise
tähtsusega intelligentsed
transpordisüsteemi teenused
(kindlaksmäärataval geograafilisel alal)
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste
tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Aruandekohustuste ajakohastamine
ning lihtsustamine ja seostamine,
sealhulgas ühised võtmetähtsusega
tulemuslikkuse põhinäitajad
Kestlikud kooskõlastusmehhanismid
riiklike juurdepääsupunktide jaoks ning
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste kasutuselevõtuks
Parem suhtlus intelligentsete
transpordisüsteemide sidusrühmadega;
15
praegu suheldakse sidusrühmadega
Euroopa intelligentsete
transpordisüsteemide nõuanderühma
vahendusel
Olemasoleva intelligentsete
transpordisüsteemide eksperdirühma
lisamine direktiivi
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete
kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine
Arvamus
Väga Pigem
Neutraalne Ebaoluline puudub /
oluline oluline
Ei tea
Intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste (näiteks kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevate
digitaalsete teenuste) osutajate õigusi ja
kohustusi käsitlevate sätete
täpsustamine intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste õigluse ja
mittediskrimineerivuse valdkonnas
Juurdepääsutingimuste
kindlaksmääramine, selleks et
liikuvusplatvorme, nagu kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused, ei loodaks suletud
süsteemina, mida saavad kasutada
ainult kindlad teenuseosutajad või
transpordiliigid
Andmete jagamise ja ausa
taaskasutamise lahenduste loomine,
selleks et tagada olulise tähtsusega
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste pidevus kogu ELis
Liikuvusplatvormide, näiteks
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevate lahenduste kasutuselevõtu
tingimuste ja suuniste kehtestamine
Kohustus teha kättesaadavaks teatavad
andmed, et toetada intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste pidevust
kogu ELis
Kohustus kasutada intelligentsetes
transpordisüsteemi teenustes ELi
tasandi standardseid andmevorminguid
16
Direktiivi ja seonduvate õigusaktide (nt
andmetöötluse, vastutuse, privaatsuse
ja ühtsete Euroopa andmeruumide
valdkonna õigusaktide) seoste
ajakohastamine
17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude
meetmete kohta, mida võiks kaaluda?
kuni 1000 tähemärki
Mõjud
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks
ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid.
17
18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus nimetatud
võimalike mõjude kohta?
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Meetmed aitavad kaasa
intelligentsete
transpordisüsteemide
geograafiliselt
tasakaalustatumale
kasutuselevõtule kogu
Euroopas
Meetmed vähendavad
dubleerivate/ühildumatute
süsteemide hulka ja
kiirendavad kasutuselevõttu
Meetmed vähendavad aja
jooksul elanike ja
transporditeenuste osutajate
kogukulusid tänu
väiksematele investeerimis-
ja hoolduskuludele
Meetmed muudavad
intelligentsed
transpordisüsteemi
teenused avatumaks,
õiglasemaks ja
erapooletumaks
Meetmed parandavad
liiklusvoogu
18
Meetmed vähendavad
liikluses veedetavat aega
Meetmed vähendavad
energiakasutust ja
kahjulikku heidet
Meetmed suurendavad
liiklusohutust
Meetmed parandavad
juurdepääsu transpordile
Meetmed parandavad eri
transpordiliikide lõimitust
Meetmed suurendavad
intelligentsete
transpordisüsteemide turgu
ELis
Meetmed suurendavad
tarbijate võimalust
intelligentsete
transpordisüsteemide vahel
valida
Meetmed parandavad
Euroopa tööstuse
rahvusvahelist
konkurentsivõimet
Meetmetel on positiivne
mõju teadusuuringutele ja
innovatsioonile
Meetmed suurendavad
isikuandmete jagamist
19
19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või
võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta?
kuni 1000 tähemärki
Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus
20
20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?
Pigem Ei Arvamus
Nõustun Pigem
Neutraalne ei nõustu puudub /
täielikult nõustun
nõustu üldse Ei tea
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke saaks paremini
saavutada
mitteseadusandlike
vahenditega, mis põhinevad
komisjoni suunistel või
soovitustel
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke saaks paremini
saavutada suuremate
rahastusvõimalustega
Euroopa Liidu
programmidest
Direktiivi läbivaatamise
eesmärke aitaks paremini
saavutada suurem
kooskõlastamine ja
ühtlustamine maailma
muude (ELi-väliste)
piirkondadega
21
Lõppmärkused
Palun nimetage aruandeid või muid teabeallikaid, millele vastamisel toetusite.
Palun esitage uuringu/aruande pealkiri, autor ja olemasolu korral ka hüperlink.
kuni 1000 tähemärki
Palun laadige üles dokument, mis toetab Teie vastuseid.
Fail võib olla suurusega kuni 1 MB.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
22
Riigikantselei Teie 18.12.2020 nr 12.1.1/20-3611/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 18.02.2021 nr 2-13/20-7816
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi
strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta
Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta
Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2021. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Seletuskiri - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästlik ja arukas
liikuvus“ kohta
Kaasamise tabel – Lisa 1
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastused Euroopa Komisjoni avalikule
konsultatsioonile, mis puudutab intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamist –
Lisa 2
Huvigruppide vastused Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis puudutab
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamist - Lisad 3,4 ja 5
Yana Laurand
6397623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Seletuskiri
Eesti seisukohad transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta
Eesti seisukoht esitatakse Euroopa Komisjoni algatatud transpordi tegevuskava kohta:
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele: Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa
transpordivaldkonna edasise arengu suunad COM(2020) 789
Ühtlasi esitatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile1, mis puudutab
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi2 läbivaatamist (seisukohad 18-19).
Algatuse eesmärk
Säästva ja aruka liikuvuse strateegia on Euroopa Liidu (EL) transpordisüsteemi tegevuskava (edaspidi
strateegia) järgmisteks aastakümneteks. Strateegia seab eesmärke digi- ja roheüleminekul ELi
transpordisektoris ja pakub välja lahendusi suurendamaks sektori vastupidavust tulevastes kriisides.
Digi- ja roheüleminek eeldab, et kõik transpordiliigid muutuvad säästvamaks, keskkonnahoidlikud
alternatiivid on laialdaselt kättesaadavad ning on loodud õiged stiimulid.
COVID-19 pandeemia on tõsiselt mõjutanud Euroopa liikuvust ja transpordisektorit. Sellega seoses
esitatakse strateegias transpordi ja liikuvusega seotud vajalikke poliitilisi lahendusi, et saavutada
rohepööre ning minna üle jätkusuutlikule transpordisüsteemile, mis suudaks vastu pidada tulevastele
kriisidele. Strateegias rõhutatakse ka seda, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb moderniseerida
transpordisektorit, muuta see arukamaks, digitaalsemaks ja kaasavamaks ning innovatsioonivaldkonnas
juhtivaks sektoriks.
2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks peab ELi transpordisektor vähendama
kasvuhoonegaaside emissioone 90% võrra, võrreldes 1990. aastaga. Väljakutse on suur: transport on
ainuke sektor, kus emissioonid on 1990. aastaga võrreldes praegu kõrgemad ning on alates 2013. aastast
kasvanud. Transport (v.a rahvusvaheline laevandus) annab kokku umbes 25% ELi emissioonidest.
Eesmärkide saavutamiseks on strateegias esitatud kokku 82 algatust koos konkreetsete meetmetega
kümnes peamises tegevusvaldkonnas (nn juhtalgatused), mis on jaotatud kolmeks peatükiks: säästev,
arukas ja vastupidav liikuvus.
Tegevuskavas toodud algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad koos vastavate
mõjuhinnangutega pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kavandatavad õigusaktide eelnõud ja
valdkondlikud strateegiad 2021-2024. aasta jooksul esitanud.
Menetlusökonoomia huvides esitatakse ELi transpordistrateegia seisukohtade raames ka ITS direktiivi
avaliku konsultatsiooni seisukohad koos konsultatsiooni vastustega (Lisa 2) ning laekunud huvigruppide
sisendiga (Lisa 3, 4, 5).
1
Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon: Intelligentsed transpordisüsteemid (ELi eeskirjade läbivaatamine).
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12534-Revision-of-the-Intelligent-
Transport-Systems-Directive-
2
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete
transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega; 7.
juuli 2010. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0040&from=EN
1
Koostajad
Seletuskirja koostamisel osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja
investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre (
[email protected], 625 638), nõunikud alalises
esinduses ELi juures: Meelis Kivinurm (meelis
[email protected], +322227377) ja Maria Alajõe
(
[email protected], +3222274328) ning Euroopa Liidu osakonna nõunik Yana Laurand
(
[email protected], 6397623). Seisukohad kooskõlastasid teede ja raudteeosakonna juhataja Ain
Tatter (
[email protected], 6256385), raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer
(
[email protected], 6397636), teedetalituse juhataja Julia Bergštein (
[email protected],
6397605), veondustalituse juhataja Pille Ossul (
[email protected]; 6397692), transpordi arengu ja
investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan (
[email protected]; 6397664); lennundus- ja
merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi (taivo.linnamä
[email protected]; 6397607); merendustalituse
juhataja Katrin Andre (
[email protected]; 6397641) ja lennundustalituse juhataja Priit Rifk
(
[email protected]; 6397673). Transpordi valdkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas
(
[email protected], 6256468).
Seletuskirja koostamiseks andsid oma sisendi Rahandusministeerium, Kaitseministeerium,
Keskkonnaministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Sisukokkuvõte
Esimene eesmärk on muuta ELi transpordisüsteemi säästvamaks. Jätkusuutlik liikuvus on seotud
eesmärgiga vähendada 2050. aastaks transpordisektori emissioone -90% võrra. See tähendab, et
hoogustatakse heiteta sõidukite, laevade ja lennukite, taastuvatest energiaallikatest toodetud
kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste ja nendega seotud taristu kasutuselevõttu, näiteks on
eesmärgiks paigaldada 2030. aastaks kolm miljonit avalikku laadimispunkti. Samuti luuakse
heitevabad lennujaamad ja sadamad, näiteks uute algatuste kaudu, millega edendatakse säästvate
lennuki- ja laevakütuste kasutamist. Linnadevaheline ja linnaline liikuvus muudetakse tervislikuks
ja säästvaks, näiteks kahekordistades kiirraudteeliiklust ja arendades järgmise kümne aasta jooksul
välja täiendava jalgrattataristu. Kaubavedu muudetakse keskkonnahoidlikumaks, näiteks
kahekordistades raudteekaubaveo mahtu 2050. aastaks ja vähendades seeläbi kaubavedu vähem
säästvatel transpordiliikidel. CO2-heide hinnastatakse ja kasutajatele pakutakse paremaid
stiimuleid, näiteks võttes ulatuslikke meetmeid õiglase ja tõhusa hinnakujunduse tagamiseks kogu
transpordisektoris.
Järgmine eesmärk on innovatsioon ja digiteerimine transpordisektoris, mis kujundavad reisijate ja
kaubavedude liikumist tulevikus. Strateegiaga nähakse ette muuta ühendatud ja automatiseeritud
mitmeliigiline liikuvus reaalsuseks, näiteks võimaldades reisijatel osta pilet mitmeliigilisele reisile või
korraldades mitmeliigilist kaubavedu ning sujuvalt ühelt transpordiliigilt teisele üle minna. Eesmärgiks
on 2030. aastaks panna toimima transpordiliikide-ülene elektrooniline piletisüsteem. 2030. aastaks
peaks kogu kaubavedu olema paberivaba ehk üle ELi toimivad digitaalsed saatelehed. Lisaks tuleb
edendada innovatsiooni ning andmete ja tehisintellekti kasutamist arukama liikuvuse jaoks, näiteks
toetades igakülgselt mehitamata õhusõidukite ja droonide kasutuselevõttu ning täiendavaid meetmeid
Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomiseks.
Kolmandaks eesmärgiks on transpordisektori vastupidavaks muutmine. Transport on üks COVID-19
pandeemiast kõige rängemini mõjutatud sektoritest ning paljudel ettevõtjatel on tohutud tegevus- ja
finantsraskused. Seepärast kohustub komisjon tugevdama ühtset turgu, näiteks suurendades
jõupingutusi ja investeeringuid, et viia 2030. aastaks lõpule üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)
väljakujundamine, ning toetada sektorit kõigi transpordiliikide moderniseerimisel, et see avaliku ja
erasektori suuremate investeeringute abil kiiremini taastuks. Liikuvus tuleb muuta kõigi jaoks
õiglaseks, näiteks tehes uued liikuvusvõimalused taskukohaseks ja kättesaadavaks kõigis piirkondades
2
ja kõigile reisijatele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijatele, ning muutes sektori töötajate jaoks
atraktiivsemaks. Lõpuks tuleks suurendada kõigi transpordiliikide ohutust ja turvalisust, sealhulgas
vähendades surmajuhtumite arvu 2050. aastaks nulli lähedale.
Toetamaks alternatiivkütuste kasutuselevõttu ja vähendamaks mõju keskkonnale, soovib komisjon ka
paremini rakendada „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtteid, kus süsinikuheide ja taristu
kasutamine oleks õiglaselt hinnastatud. Strateegia järgi soovitakse ühtlustada transpordi- ja
logistikasektori emissioonide mõõtmist, millega saaks anda reisijatele valitud teekonna ja transpordiliigi
infot CO2-jalajälje kohta, et tarbijad saaksid teha säästlikumaid valikuid.
Komisjon teeb 2021. aastal ka ettepaneku arvata merelaevandussektor ELi emissioonikaubanduse (ETS)
süsteemi alla. Lennunduses, mis on juba praegu osa ETSi süsteemist, teeb komisjon ettepaneku järk-
järgult vähendada lennufirmadele antavaid tasuta CO2-kvoote. Maanteetranspordile ei plaani komisjon
ETSi veel laiendada, ent jätab selle võimaluse avatuks.
Direktiiviga 2010/40/EL (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITSi direktiiv) loodi raamistik
intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja koordineerimiseks
maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite lahendustega. ITSi all mõeldakse
süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas, sh
infrastruktuur, sõidukid ja kasutajad, liikluskorralduses ning liikuvuse juhtimises ja ka liidesena teiste
transpordiliikidega.
Intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemusliku kasutuselevõtu tagamiseks ELis on
direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamise ja
kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda: maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus;
liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus;
liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused ning sõiduki
ühendamine transporditaristuga.
Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid koostalitlusvõime,
koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. Direktiiv on avaldanud positiivset mõju ITS arengule, kuid
tuvastati selliseid probleeme nagu koordinatsiooni puudus ja aeglane ning vähe kulutõhus ITS direktiivi
jõustumine. Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste sujuva ja harmoniseeritud arengu tagamiseks
on vaja viia ellu muudatusi, mis võimaldaks piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja
mitmeliigilist liikuvust ning aitaksid piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele,
eelkõige eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %.
Eestis on seletuskirja valmimise hetkel koostamisel Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20353,
mille põhieesmärgid seostuvad Euroopa Liidu strateegia visiooniga. Eesti arengukava peamine fookus
on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide
saavutamisele 2050. aastaks. Inimeste käitumuslike muudatuste juhtimiseks tuleb tulevikus pöörata
suuremat tähelepanu saastaja maksab põhimõttele. Ühtlasi on arengukava järgi tarvilik võtta kasutusele
madala süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides.
Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest on arengukavas seatud eesmärgiks vähendada
2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 23-38 protsenti võrreldes 2018. aastaga.
Arengukava koostamisel on suureks suunaks ka liikuvus, mille eesmärk on tuua ühistranspordi
kasutamine inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja
ligipääsetavamaks läbi parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimise. Samuti on kavas pöörata
3
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021
3
rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et läbi paremate liikumisvõimaluste kasvatada
ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45-55 protsendini.
Üks tegevus ühistranspordi atraktiivsemaks muutmisel on ühtse piletisüsteemi loomine, mis on juba töös
ja peaks mõne aasta pärast ka Harjumaal toimima hakkama. Tulevikus peaks olema võimalus seda
laiendada kogu Eestile.
Taristuarenduses lähtutakse terviklike transpordikoridoride loogikast ja kavandatakse taristut
multimodaalselt, eelkõige juhindutakse sõidukita liiklejate vajadustest. Tulevikus on sihiks vähendada
liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena
aastaks 2035.
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Strateegias välja toodud teemad ja tegevused on riigipiiride ülesed teemad, millega ei saa tegeleda riigid
piisava tulemuslikkusega üksikult ja iseseisvalt. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega on strateegias toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi
tasandil komisjoni ettepaneku alusel.
Kuna komisjoni tegevuskava käsitleb eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldisel kujul, siis on
võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni
poolt.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne, kuna tekib võimalus edendada koostöömudeleid
liikuvuse digitaliseerimisel (nt liikuvus kui teenus platvormid, e-veoselehed) ning Eestis ehitatakse välja
jätkusuutlikud piiriülesed ühendused, nagu näiteks Rail Baltic. Tänu uutele tehnoloogiatele paraneb
laevaliiklus ning lennuliikluse otseühendused taastuvad tasapisi pärast COVID-19 kriisi. Nutika
liikuvuskorralduse lahendused võimaldavad innovatsiooni ning loovad Eestile head mainet
innovaatiliste transpordilahenduste valdkonnas.
Mõju julgeolekule puudub või on vähene. Tuleb arvestada julgeolekuriske, mis puudutavad
välisinvesteeringuid taristusse, mh tuleb tagada taristu sõltumatust ELi välistest osapooltest.
Konkreetsete algatuste puhul arvestatakse transpordiprojektide kaitsealase mõjude ja
implikatsioonidega, s.h mõjudega riigikaitse funktsioonidele. Kuna Eesti asub Schengeni alal, siis tuleb
taristu arendamisel arvestada muuhulgas ka Schengeni piiriturvalisuse nõuetega rahvusvahelise
kaubaveo ja reisijateveo osas.
Mõju majandusele
Liikuvus on Eesti majandus- ja ühiskondliku elu võimaldaja alates turismist kuni kauplustes olevate
kaupade ülemaailmsete tarneahelate nõuetekohase toimimiseni. Inimeste ja kaupade vaba liikumine üle
sisepiiride on Euroopa Liidu (EL) ja selle ühtse turu põhivabadus. ELis reisimine on toonud kaasa
suurema ühtekuuluvuse ja tugevdanud Euroopa identiteedi. Euroopa transpordisektor moodustab 5%
Euroopa SKTst ja annab otseselt tööd umbes 10 miljonile töötajale4.
Hea transpordikorraldus tagab eduka majandustegevuse ning konkurentsivõimelise keskkonna.
Eelkõige paraneb Eesti ühenduvus Kesk- ja Lääne-Euroopaga, mis panustab rahvusvaheliste ühenduste
4
European Commission, EU transport in figures—Statistical pocketbook, 2012
4
parandamisse, otseühenduste loomisse ning muudab Eesti turistidele atraktiivsemaks ja
kättesaadavamaks tänu uutele alternatiivsetele transpordiliikidele (meretransport, raudteeühendused
jne). ELi transpordi strateegia prioriteedid soodustavad ka Rail Balticu välja ehitamist, tänu millele
paraneb Balti riikide, sh ka Eesti, konkurentsivõime ning teiste ELi piirkondade ühenduvus ning
ühtekuuluvus, sh ELi siseturu toimimine. Strateegia eesmärkide saavutamine loob soodsa keskkonna
logistika- ja kaubasektori arengutele, mis suurendab lisandväärtust.
Digilahenduste lai kasutus transpordis ja logistikas kiirendab majanduskasvu ning tehnoloogiline areng
(nt isejuhtivad sõidukid) toob kaasa murrangulisi turumuudatusi. Samuti muutuvad ärimudelid (nt
sõidujagamine, digitaalne tarneahel), millest võidavad eelkõige infotehnoloogia võimalusi kasutavad
liikuvusteenuste kasutajad. Eesti peab kasutama digitaliseerimist ja automatiseerimist, et veelgi
suurendada ohutuse, turvalisuse, usaldusväärsuse ja mugavuse taset, säilitades seeläbi ELi
juhtpositsiooni transpordivahendite tootmisel ja teenindamisel ning parandades meie ülemaailmset
konkurentsivõimet tõhusate ja vastupidavate logistikaahelate kaudu.
COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on selgelt näidanud, et hästi toimiva ühtse turu kaitsmine on Eesti
jaoks selge prioriteet. Tarneahelate säilitamine ning kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis
ühenduvusele ja transporditegevusele on hädavajalikud kriisi ületamiseks ning ELi avatud strateegilise
autonoomia ja vastupidavuse tugevdamiseks. ELi Nõukogu võttis oktoobris 2020 vastu järeldused, mis
nõuavad transpordisektori muutmist kriisidele vastupidavamaks 5.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Liikuvus on oluline komponent majanduskasvu, töökohtade ja konkurentsivõime toetamisel, kuid sellel
võib olla oluline negatiivne mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste, õhu-, müra- ja veereostuse tekkele
ning üldisele elukeskkonna kvaliteedi langusele. Varasemad jõupingutused ja poliitilised meetmed pole
andnud piisavalt tulemust, et negatiivseid mõjusid täielikult vältida või oluliselt leevendada.
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused on aja jooksul suurenenud ja moodustavad praegu
veerandi kogu ELi heitkogusest. Lähtuvalt ELi eesmärgist saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus
ning ELi nullsaaste eesmärgist on säästva ja aruka liikuvuse strateegia oluline eesmärk muuta kõik
transpordiliigid säästvamaks ja teha jätkusuutlikumad alternatiivid laialdaselt kättesaadavaks.
Hoogustades üleminekut säästvatele alternatiividele ning vähendades transpordisektori sõltuvust
fossiilkütustest, on tegevuskava elluviimisest oodata positiivset mõju kasvuhoonegaaside heite ning
muu keskkonnamõju vähendamisele. Uue strateegia meetmete keskkonnamõju saab olema positiivne,
kuid täpsemat keskkonnamõju on võimalik hinnata vaid konkreetsete algatuste puhul.
Mõju regionaalarengule
Tegevuskava eesmärgid peaksid parandama Eesti kui ääreala ühenduvust Kesk- ja Lääne-Euroopa
riikidega ning muutma Eesti regioonid ligipääsetavamaks, mis aitab kaasa regioonide konkurentsivõime
säilitamisele ning parandamisele. Kõige suurema mõjuga tegevuskava puhul on taristuarendused, mis
vähendavad aegruumilisi vahemaid kõikide suuremate linnade vahel (eriti raudteetranspordi puhul).
ELi liikuvuse strateegia eesmärgid on kooskõlas Eesti 2035 arengukava6 visiooniga, eelkõige
eesmärgiga pakkuda vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust.
Liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused kujundavad integreeritud transpordi ja asustuse planeerimise,
ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise kaudu energiatõhusat ja väikese CO2 jalajäljega
5 Council Conclusions on policy considerations for a pandemic and crisis contingency plan for the European freight transport
sector - Brussels, 16 October 2020, 11995/20
6
Eesti 2035. Vabariigi Valitsuse tegevuskava. Eelnõu (2. oktoober 2020)
5
transpordisüsteemi, mille tulemusel väheneb sundliikumiste vajadus, isiklikust autost sõltuvus ning
areneb energiatõhus liikluskultuur.
Transpordisektori arenduste puhul arvestatakse ligipääsetavuse ja õiglase üleminekuga, mis avaldab
loodetavasti positiivset mõju erinevatele Eesti regioonidele. Tervikliku transpordisüsteemi arendamisel
on võimalik parandada kõigi inimeste juurdepääsu avalikele teenustele. Jätkusuutliku regionaalarengu
tagamiseks on vaja (arengute kõrval) tagada transpordi kättesaadavus.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Oluline fookus on transporditeenuste ja -andmete ligipääsetavusel, mis peaks paranema tänu
tegevuskava soovitustele ja eesmärkidele. Liikumisharjumuste muutumise ning keskkonnasäästlike
valikute tõttu pikeneb nii inimeste keskmine eluiga kui tervena elatud eluiga. Samuti on
välisõhusaasteainete vähenemisel positiivne tervisemõju.
Tegevuskava sisaldab ka liiklusohutusalaseid tegevusi, mille tulemusel väheneb liiklussurmade ja
avariide arv.
Transport mõjutab tööhõivet ja inimeste võimalust tööl käimiseks. Inimestel peab olema võimalus tööle
ja koju saada mõistliku ajakuluga. Riiklikud asutused ning omavalitsused peaksid arvestatama liinivõrgu
kujundamisel inimeste erinevaid liikumisvajadusi tulenevalt soost, vanusest ja muudest teguritest. Ka
ühistranspordikorralduses (piletimüügis ja planeerimises) kavandatavad muudatused peaksid tagama, et
regionaalsed ühendused ja liinivõrk vastaks senisest enam nõudlusele ja inimeste vajadustele.
Samuti on positiivseid muudatusi oodata töökeskkonna ohutumaks muutmisel ning naiste osakaalu
suurenemisel transpordisektori töötajate hulgas. Ühtlasi hakatakse üha enam pöörama tähelepanu
transpordisektori töötajate töötingimustele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele
Mõju Eesti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele on hetkel raske hinnata. Täpseid
mõjusid, s.h mõju halduskoormusele saab hinnata siis, kui esitatakse strateegias välja toodud õiguslikud
ettepanekud. Transpordi planeerimise (sh suurema haldusvõimekuse) saavutamiseks hakatakse
transporti planeerima senisest enam transpordiliikide üleselt ning ilmselt õnnestub selleks taotleda ka
ELi vahendeid. Tegevuskava elluviimisel on vajalik erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste
vaheline tihedam koostöö.
Mõju riigirahandusele
Strateegia elluviimisel suureneb transpordi investeeringute mahu vajadus, sh roheliste investeeringute
maht. Ilmselt õnnestub see vajadus osaliselt katta ELi vahenditega. ELi kaasrahastatavad investeeringud
suunatakse eelkõige TEN-T taristu ajakohastamisele, et võimaldada üleminekut säästvamatele
transpordiühendustele. Samuti jälgitakse kulutõhusust – ELi poolt teostatavad investeeringud toovad
tulevikus uut tulu taristu kasutajatelt. Mõnede algatuste puhul võib olla mõju maksupoliitikale, kuid neid
saab hinnata pärast konkreetsete ettepanekute esitamist. Täpsemat mõju riigieelarvele hinnatakse iga
konkreetse algatuse puhul eraldi, kui komisjon tuleb välja õigusaktide ettepanekutega. Võimalikke
kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
6
Seisukohad ja nende põhjendused
Seisukohad on esitatud vastavalt kümnele strateegia eesmärgile.
I Säästev transport
Eesmärk 1 Heiteta sõidukite, taastuvallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste ning
nendega seotud taristu laialdasem kasutuselevõtt
1. Toetame säästva ja aruka liikuvuse strateegiat, mille keskmes on emissioonide
vähendamine, digitaliseerimise ja aktiivse liikuvuse edendamine ning toimiva ja
ligipääsetava taristu rajamine. Oluline on tagada heite vähendamiseks vajalike
investeeringute jaoks tagatud rahaliste vahendite olemasolu, vajadusel vastavad
leevendusmeetmed ja õigusraamistike kohandamisel on minimeeritud negatiivsed mõjud
ettevõtlusele, piirkondade konkurentsivõimele ja elanike toimetulekule.
Selgitus: Toetame transpordisektori üleminekut säästvamatele lahendustele, et aidata kaasa
transpordisektori heitkoguste vähendamisele kooskõlas ELi 2030. ja 2050. a kliimaeesmärkidega ja
nullsaaste tegevuskava eesmärkidega. Üleminek peab põhinema heiteta ja vähese heitega sõidukite,
alternatiivsete kütuste kasutusel ning selle jaoks vajaliku laadimis- ning tankimistaristu
väljaarendamisel, digitaliseerimisel, puhtamal kaubalogistikal ning mitmeliigilise transpordi toimimisel,
hõlmates nii reisijate- kui ka kaubavedusid. ELi tegevuskava kehtestab süsteemse muutuse
saavutamiseks kolm põhisammast, mille eesmärgiks on muuta kõik transpordiliigid säästvamaks, teha
säästvad alternatiivid mitmeliigilises transpordisüsteemis laialdaselt kättesaadavaks ja kehtestada
asjakohased stiimulid süsteemi ümberkorraldamise suunamiseks. Tegevuskavas on paika pandud
peamised valdkonnad, mis aitavad säästva heiteta liikuvuse eesmärki saavutada just transpordisektoris.
Vaja on edendada säästvamate transpordiliikide kasutust nagu raudtee ning vähendada sõltuvust
fossiilkütustest läbi alternatiivkütuste arengu. Juhul, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi
HKSi) laiendatakse uutele sektoritele või luuakse transpordisektorile eraldiseisvad kauplemissüsteemid,
tuleks vastavate sektorite ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist
toetavatesse meetmetesse. Kui taolist meedet kaalutakse, siis peame oluliseks tagada, et vastava sektori
kvooditulud suunatakse tagasi liikmesriiki, et saaksime seda kasutada leevendusmeetmena alternatiivide
loomiseks ja toetada meetmeid saavutamaks kliimaeesmärgid. ELi transpordisektori heitkogused
vähenesid ajavahemikul 2007–2013, kuid on seejärel igal aastal kasvanud ning on nüüd vaid 2%
madalamad kui 2005. aastal. Liikmesriikide riiklikes kliima- ja energiakavades toodud olemasolevate
meetmetega saavutaks EL transpordis 2030. aastaks vaid 5% heitkoguste vähenemise võrreldes 2005
aastaga ning kavandatud poliitikatele lisaks täiendavate meetmete rakendamisega 20% heitkoguste
vähenemise. Säästvale liikuvusele üleminekul on oluline, et kõikide transpordiliikide puhul töötatakse
välja ja oleks olemas konkurentsivõimelised keskkonnasõbralikud lahendused.
Välisõhu saasteainete heitkogused transpordisektorist on olnud pidevas languses: võrreldes 2005. aasta
tasemega on 2018. aasta seisuga ELi peenosakeste heide vähenenud 43% ja lämmastikoksiidide heide
34%. ELi liikmesriigid on kokku leppinud NEC direktiivi 2016/2284 raames, et aastaks 2030
vähendatakse kõigi sektorite heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 49% (peenosakesed) ja 63%
(lämmastikoksiidid). Komisjon avaldab 2021. aasta teises kvartalis nullsaaste tegevuskava õhule,
pinnasele ja veele ning vajalik on kooskõla ka nullsaaste tegevuskava eesmärkidega.
Jalgrattasõit on üks olulisemaid vahendeid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel,
samuti on jalgratas kui liikumisvahend oluliselt avardanud inimeste liikumisvõimalusi COVID-19
pandeemia ajal nii linnalises kui ka maapiirkondade liikuvuses.
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud uued õigusraamistikud ja meetmed peavad olema soovitava
tulemuse suhtes proportsionaalsed ning nende kohaldamine võimalikult väikese negatiivse mõjuga
ettevõtlusele ja elanike toimetulekule.
7
2. Alternatiivkütuste laialdasema kasutusulevõtu ja taristu väljaarendamise edendamiseks
tuleb Euroopa Liidu tasemel kokku leppida TEN-T põhikoridoridel ühistes
alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse
ajakavas ja toetusmeetmetes, järgides tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Peame
oluliseks toetada teadus- ja arendustegevust heitevabade ja kütusesäästlike tehnoloogiate,
sealhulgas vesiniku kasutuselevõtmiseks erinevate transpordiliikide puhul.
Selgitus: Madala süsinikusisaldusega kütuste ja null-heitmega sõidukite kasutuselevõtt erinevates
transpordiliikides on vajalik samm 2030. aasta ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kütuste
puhul on vaja tagada ka hästi toimiv kütusetaristu, et alternatiivkütuste kasutus oleks võimalikult
kättesaadav ja mugav. Selle peaks tagama piisavalt tihe tanklate võrk ning elektrilaadimisjaamades
enimkasutatavate standardite kättesaadavus üle Euroopa. Eesti jaoks on tähtis, et transpordi-, kliima- ja
energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks tihendatakse koostööd alternatiivkütuste taristu rajamisel
TEN-T võrgustiku üleses koostöös ning luuakse eeldusi intelligentsete transpordisüsteemide kasvavaks
kasutuseks. Toetame nii erasõidukitele kui ka raskeveokitele mõeldud alternatiivkütuste taristu
väljaarendamist Eestis ja TEN-T koridoridel. Ühiste alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtete
kokkuleppimisel on oluline arvestada äärealadelt tulevate veokite vajadust läbida pikem distants.
Eesti on juba jõudnud välja arendada kogu riigi territooriumi katva CNG ja elektri kiirlaadimistaristu,
kuid teistes liikmesriikides on alternatiivkütuste taristu rajamine endiselt käimas. Eestis haldavad elektri
ja CNG laadimistaristut eraettevõtted. Tänu sellele, et Eestis reguleerib elektriautode laadimistaristute
investeeringuid turg, puudub vajadus teha riigi tasemel investeeringuid elektriautode laadimistaristusse.
Kokkuvõttes peame oluliseks riigi eripäradest tulenevaid ja tehnoloogianeutraalseid Euroopa Liidu
rahastusvõimalusi või meetmeid alternatiivkütuste taristute arendamiseks.
Eesti toetab Euroopa Liidu tasemel sobivate regulatiivsete eeltingimuste ja rahastamisvõimaluste
loomist eesmärgiga muuta rohelise vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogia
kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste
tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtmine, transportimise ja säilitamise lahenduste leidmine ja
arendamine aitab pakkuda innovatiivseid säästvate sõidukite lahendusi ning panustada säästva liikuvuse
eesmärkidesse. Kasvuhoonegaasiheitmete vähendamiseks on vaja turule tuua kütuste tootmise
tehnoloogia hindu rahuldavaid ning erinevate transpordiliikide vajadusi arvestavaid alternatiivkütuseid.
Eelistada tasuks kütuseid, mida saab toota taastuvenergiast, jäätmetest, jääkidest, kõrvalsaadusest.
Samuti tuleb eelistada emissioonivabu kütuseid ehk kütused, mille tootmisel on rakendatud CCU ja CCS
tehnoloogiaid7. Toiduks kasutatavast toorainest kütuse tootmist tuleb vältida. Roheleppe ambitsioone
silmas pidades tuleks leida uusi võimalusi ja meetmeid, mis motiveeriksid vesiniku laialdasemat
kasutusele võtmist. Taastuvenergiast toodetud vesinik on praktiliselt heitevaba ning selle laialdane
kasutamine aitaks oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete teket. Eestile on tähtis,
et meie gaasituru varustuskindlus oleks tagatud ning meil oleks võimalik kasutada olemasolev taristu
süsinikneutraalselt ja taastuvast allikast gaasiliste kütuste tootmiseks (biogaas) ja transportimiseks.
3. Teeme ettepaneku enne uute bensiini- ja diiselmootoritega sõidukite müügi võimalikku
keelustamist Euroopa Liidus viia läbi mõjuanalüüsid liidu ja liikmesriikide tasandil.
Juhime tähelepanu, et võetavate sammudega peavad olema tagatud piisav
üleminekuperiood, kulutõhusus ning inimeste toimetulek ja ühisturu majanduse
konkurentsivõime. Kindlasti ei tohi antud muudatusega piirata kasutatud
sisepõlemismootoritega sõidukite edasist kasutamist ja müüki. Euroopa Liidus tuleb
vältida olukorda, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega
7
Carbon capture and utilisation (CCU) and carbon capture and storage (CCS) - süsiniku püüdmise ning
ladestamise ja/või kasutamise tehnoloogiad
8
sõidukite osakaal vähem jõukamates liikmesriikides oluliselt suureneb, mistõttu eelistab
Eesti teema käsitlemist ELi tasandil.
Selgitus: Sisepõlemismootoriga sõidukite müügi keelustamine pika etteteatamisega teatud ajahetkest
alates oleks signaalina oluline autotööstusele ja erasektorile. Antud tegevuskava pakub vajalikku
juhtalgatust säästva liikuvuse eesmärgini jõudmisel, kuid tegevuskava raames puuduvad täpsemad
mõjuhinnangud, mida konkreetsed algatused võiksid endaga kaasa tuua liikmesriigiti. Strateegias ei
seata konkreetset tähtaega sisepõlemismootoritega sõidukite keelustamiseks, vaid piirdutakse
ettepanekuga karmistada sõidukite CO2-standardeid ning heitenorme (Euro 7). Selles kontekstis ei ole
võimalik liikuda sisepõlemismootoriga sõidukite keelustamise eesmärkide saavutamiseni ilma
komisjoni põhjaliku mõjuanalüüsita, mis näitaks selle meetme rakendamise teekaarti, ulatust, riske ning
mõju erinevatele valdkondadele (sh keskkonnale ja rahvusvahelisele konkurentsile) ja erinevate
regioonide tarbijatele. Lähtudes seisukohtadest keskkonnasõbralike ja energiatõhusate
maanteesõidukite edendamise direktiivi kohta8 on oluline, et sisepõlemismootorite keelustamise nõuete
täitmisest oleks võimalik vabastada siseturvalisuse ja tervishoiu valdkonnas kasutusel olevad
alarmsõidukid.
Kulutõhususe seisukohast on oluline võtta arvesse regioonid, kus sisepõlemismootorite keelustamine
võiks endaga kaasa tuua negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju. Täpsemalt võib tekkida näiteks
olukord, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega sõidukite osakaal suureneb
vähemjõukamates liikmesriikides, s.h Eestis, sest sealsel elanikkonnal on piiratumad võimalused
sisepõlemismootorita sõidukite soetamiseks ning jätkatakse vanade sisepõlemismootoriga sõidukite
kasutamist. Samuti vajab eelhindamist, kas ja millise mõjuga konkurentsieelised võivad tekkida
kolmandate riikide ettevõtjatel samal kaubaturul tegutsedes, sh nt piiriülestel vedudel jms. On oluline
arvestada harmoneeritud ning õiglase ülemineku vajadust erinevates ELi regioonides, et vältida
sisepõlemismootoriga sõidukite liikumist jõukamast ELi regioonidest vähemjõukamatesse ning
mõistliku konkurentsikeskkonna tagamist kolmandate riikide ettevõtjatega võrdluses. Eesti puhul tuleb
samuti arvestada hõreda asustustihedusega ning elanikkonna suurt sõltuvust isiklikust sõiduvahendist.
Selles kontekstis on uute sisepõlemismootorita sõidukite hind ääretult oluline tarbijate käitumise
suunamisel. Uute sisepõlemismootoriga sõiduautode müügi keeld peab olema korrigeeritud, kuna kõiki
sisepõlemismootoreid pole mõistlik keelata, eriti gaaskütustel töötavaid keskkonnasõbralikemaid
sõidukeid. Eelkõige tuleks silmas pidada diisel- ja bensiinikütustega sisepõlemismootoreid. Kasutatud
sõidukite piiramine on siseriiklik pädevus, mida saame reguleerida fiskaalinstrumentidega nagu
esmaregistreerimise lõiv või aastamaks.
Eesmärk 2 Heitevabade lennujaamade ja sadamate loomine
4. Toetame laevakütustele kohalduvate keskkonnanõuete ühtlustamist kogu Euroopa
Liidus.
Selgitus: Läänemere regioon on eripiirkond, kus on erinevalt muust maailmast kehtestatud
laevakütustele rangemad keskkonnanõuded9. Läänemere regioonis on lubatud kasutada ainult kuni 0,1%
8
Vabariigi Valitsuse poolt 11.06.2018 heaks kiidetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt
21.09.2018 kinnitatud ning 18.02.2019 täiendatud Eesti seisukohad keskkonnasõbralike ja energiatõhusate
maanteesõidukite edendamise direktiivi kohta
9
IMO on oma laevadelt pärineva merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooniga (MARPOL, VI lisa) ette
näinud võimaluse määrata asjaomaste rannikuriikide taotlusel heite kontrollimise alad (NECA), et vältida,
vähendada ja kontrollida laevadelt pärinevat lämmastikoksiidide (NOx) heidet. HELCOMi riigid leppisid kokku
Läänemere tegevuskavas, et kuulutavad Läänemere piirkonna vastavaks alaks. HELCOMi Läänemere ministrite
2010. aasta avalduse kohaselt lepiti kokku nimetada Läänemeri NECAks ja teha seda eelistatavalt 2011. aastaks.
IMO III taseme NECA kohustused jõustusid 2016. aastal.
9
väävlisisaldusega raskekütust. Ülejäänud maailmas kasutati veel 2020. aastal IMO reeglite järgi kuni
3,5% ning 2021. aastast 0,5% väävlisisaldusega raskekütust. See on tekitanud piirkonnas täiendavaid
probleeme ja kulusid laevandusettevõtetele. Nimelt on 0,1% väävlisisaldusega raskekütuse tarbimine
väike ning enamikel tootjatel ei ole huvi seda toota. On teada, et näiteks Neste sulgeb Naantalis
rafineerimistehase 2022. aasta aprillist, mis tähendab, et kütust saaks osta sisuliselt ainult Venemaalt ja
sealgi on tootjaid vähe. Laevanduses alternatiivkütustele ülemineku võimalusi praktikas hetkel palju ei
ole, kuivõrd erinevad tehnoloogilised lahendused on alles arendamisel. Seepärast tuleks EL-i üleselt üle
minna kuni 0,1% väävlisisaldusega kütusele meretranspordis. See aitaks tõsta Läänemerel sõitvate
ettevõtete konkurentsivõimet, sest 0,5%-ne kütus teistes piirkondades on ca 10-15% soodsam kui siin
regioonis kasutatav 0,1%-ne. Samuti aitaks see vähendada laevanduse negatiivset keskkonnamõju ning
kiirendaks üleminekut puhtamatele kütustele.
5. Laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks peame tähtsaks digitehnoloogiliste
lahenduste laialdasemat kasutamist. Ühtlasi tuleb soodustada emissioonivaba merendust
laevade kaldaelektrivõrku lülitamise abil sadamas seismise ajal ning muude analoogsete
keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist.
Selgitus: Merendussektori CO2 heite vähendamise võimalused hõlmavad säästvate alternatiivkütuste
kasutuselevõtu kõrval ka energiatõhususe suurendamise potentsiaali (st vähem kütust transporditava
kauba mahu või reisijate hulga kohta). Energiatõhususe suurendamisele aitavad kaasa toimivad
digitaalsed lahendused, millega on võimalik vältida laevade tühisõite ja asjatuid seismisi sadamas ja
reidil. Laevade teekonda aitab operatiivsemaks muuta „Just in Time“ ehk täppisajastuse süsteem. Veel
üks tõhus lahendus on Eesti oma Single-Window ehk EMDE – elektrooniline mereinfosüsteem, mis
ühildub Euroopa Single-Window platvormiga Safe Sea Net. Süsteem muudab andmete edastamise
tõhusamaks ja kehtib põhimõte, et kasutaja esitab andmed vaid üks kord ja need liiguvad läbi süsteemi
automaatselt vajalike kasutajateni. Täiendavalt aitavad sellised tõhusad lahendused kaasa ka sadamates
jäätmete äraandmise/vastuvõtmise efektiivsemaks muutmisele, kuna näiteks jäätmete üleandmise
eelteatisi ja vastuvõtmise akte esitatakse läbi elektroonilise mereinfosüsteemi. Jäätmeid tuleb käidelda
keskkonnahoidlikult ning nii suurendatakse jäätmete ringmajanduse osakaalu meretranspordis
(olmejäätmed, õlisegused jäätmed). Jäätmekäitluse oluliseks märksõnaks on taaskasutus, millest saab
alguse ka ringmajandus.
Lisaks, Tark Sadam ehk Smart Port 10on projekt, mis põhineb nutika sadama lahendustel. Smart Port
on liiklusvoogude juhtimise süsteem, mis on suunatud sõidu- ja veoautodega reisijate ooteaja
vähendamiseks sadamas, kus koos tegutsevad mitmed erinevad laevaoperaatorid, pakkudes terviklikku
ning lihtsasti mõistetavat teenust, mis on organiseeritud elektroonilise eelregistreerimise, registreerimise
ja järjekorra juhtimise abiga. Nn kaldaelektri kasutamine võimaldab laeval pikema sadamas viibimise
ajal lülitada välja diiselmootorid ning kasutada kaldalt elektrivõrgust saadavat elektrienergiat
laevasüsteemide töös hoidmiseks. Sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutada,
vähendavad laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Arvestuslikult väheneb ühe
rohelist kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heitmete maht 100 tonni võrra ühes kuus.
6. Panustamaks senisest enam ELi lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamisse,
peame oluliseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasemel
säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu edendamist. Peame vajalikuks laiendada
alternatiivkütuste taristu direktiivi kohaldamisala lennujaamatranspordile (lennukite
ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport).
Selgitus: EL peaks kiirendama säästvate alternatiivsete lennukikütuste (Sustainable Aviation Fuels -
SAF) tootmist ja kasutuselevõttu. Alternatiivkütuste kasutamine lennunduses on tõsine väljakutse,
kuivõrd Euroopa lennundussektori emissioonid on perioodil 1990-2017 suurenenud lennuliikluse
10
https://investinestonia.com/port-of-tallinn-to-begin-rolling-out-gateway-plate-recognition-this-year/
10
kahekordistumise tõttu. Seepärast on oluline panustada uute keskkonnahoidlike lahenduste
väljatöötamisse ja kasutamisse transpordisektori dekarboniseerimisel.
Säästvate lennukikütuste kasutamine Euroopa lennunduses on hetkel minimaalne – osakaal vaid 0,05%
- ja tõenäoliselt jääb see lähemal ajal üsna piiratuks. Eestis teadaolevatest opereerivatest lennufirmadest
kasutab biokütuseid vaid üks – Lufthansa. Hetkel on säästvate lennukikütuste väga vähene kasutus
põhjendatud peamiselt kõrgete tootmiskuludega. Säästlike lennukikütuste turule toomisel on oluline roll
teadus- ja arendustegevusel. Peame oluliseks uurida senisest rohkem erinevate säästlike lennukikütuste
ja võimalike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali praktikas laialdase kasutamise eesmärgil. Seni on
Eestis seisvatele rahvusvahelisi lende teenindavatele lennukitele tagatud vajalik elektritoide
lennujaamas.
Eesti toetab säästvate lennukikütuste ehk SAFi teema püstitust ICAO tasemel. Ühtsete ülemaailmsete
alternatiivkütuste standardite väljatöötamine peaks tagama alternatiivkütuste tootmise ja kasutamise
kokkulepitud standardite järgi, mis omakorda on seotud lennundusohutusega ja globaalsete
kliimaeesmärkide elluviimisega. Euroopa Komisjon koos Euroopa Liidu lähiriikidega on iga kolme
aasta taga toimuval ICAO Assambleel esitanud ühiseid ettepanekuid globaalse lennunduse uute
suundade osas. Järgmine ICAO Assamblee toimub aastal 2021 ning selleks ajaks võiks Euroopa Liidu
liikmesriigid välja töötada ühised SAFi eesmärgid, mis esitataks ICAO resolutsioonide täiendustes. See
eeldab ka seda, et Euroopa riigid kaasaksid teisi ICAO liikmesriike ettepanekuga liituma. Heitevabade
lennujaamade edendamiseks peame vajalikuks, et läbivaadatavas alternatiivkütuste taristu direktiivis
laiendataks selle kohaldamisala ka lennujaamatranspordile. Täpsemalt tuleks direktiivi alla arvata
lennukite ruleerimine ja reisijateveo maapealne transport.
7. Eesmärgiga vähendada ELi lennundussektori keskkonnajalajälge, toetab Eesti ühtse
Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud ettepaneku üldist eesmärki,
millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi Euroopa
õhuruumi korraldamise ja üldise tõhusa haldamise kaudu. Eesti peab oluliseks arvestada,
et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks jätkusuutliku
aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja transpordiühendused ELi äärealadel.
Selgitus: Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky, SES) kontseptsioon on komisjoni hinnangul
teerajajaks optimaalsele ja kaasaegseid tehnoloogiaid hõlmavale Euroopa õhuruumile. Koostöövõrgu
haldamine võimaldab õhuruumi kasutajatel lennata keskkonnasäästlikel marsruutidel, kasutades
digitaalseid lahendusi, mille kasutamiseks ei ole vajalik kohaliku taristu olemasolu.
Aastatel 2013-2020 (sh esimene kvartal) toimus lennundussektoris tehnoloogiline areng ja üldise
liikluse püsiv kasv. 2020. aastal vähenes lennuliiklus COVID-19 pandeemia tõttu järsult, nt
rahvusvahelised ülelennud Eestis vähenesid 60% ning reisijaid oli Tallinna lennujaamas prognoosi 3,3
miljoni asemel 863 tuhat. Kogu lennundussektori järsk muutus on näidanud, et struktuurselt puudub
SESil vastupidavus, kuna teenuste osutamine ei ole piisavalt paindlik, et kohaneda muutustega
lennuliikluses. Samuti on muutunud poliitiline kontekst – Pariisi kliimakokkuleppe11 kohaselt peab
lennundussektor kohanema, aitamaks kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele (seni jätkuva ja
kiire heitkoguste kasvu taustal). 2019. aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise Euroopa rohelise
kokkuleppe12 kohta eesmärgiga saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja vähendada 90% võrra
transpordi heitkoguseid. Euroopa roheline kokkulepe ning tehnoloogiline areng (eelkõige mehitamata
õhusõidukite laiaulatuslik käitamine) on seadnud transpordi digitaliseerimise ja süsinikdioksiidi
11
https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003; https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe
12
Euroopa roheline kokkulepe - tegevuskava, mille abil saavutada ELis säästev majandus, muutes kliima- ja
keskkonnaprobleemid kõikides poliitikavaldkondades võimalusteks ning üleminek kõikide jaoks õiglaseks ja
kaasavaks. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1588580774040&uri=CELEX:52019DC0640
11
vähendamise ELi lennunduspoliitika keskmesse. Eriti oluline on see eesmärk ELi äärealade jaoks, kus
ühendus teiste Euroopa pealinnadega sõltub heast ühenduvusest erinevate transpordiliikide kaudu.
Ajakohastatud reeglid peaksid võimaldama kiiresti ja tõhusalt reageerida nõudluse suurenemisele või
vähenemisele või erinevatele geograafilistele vajadustele. See aitaks kaasa ka Euroopa rohelise
kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sh süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele lennundussektoris.
Heitkoguste nõutav vähendamine hõlmab mitmesuguste meetmete kogumit, millest paljud omavad mõju
ainult pikemas perspektiivis. Samas leiab komisjon, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni õigeaegne
ajakohastamine ja sellest tulenevate uute eeskirjade jõustamine võib tuua esimesed käegakatsutavad
süsinikdioksiidi vähendamise tulemused juba 2025. aastaks. Ühtse Euroopa taeva uuendatud ettepaneku
elluviimisel näeb komisjon võimalust vähendada lennundussektori süsinikuheidet 10% võrra.
Arvestades asjaolu, et muudetud ettepanek sätestab ühised nõuded üle ELi, arvestamata liikmesriikide
suuruse või asukohaga seotud eripärasid, on oluline vältida olukorda, kus ELi äärealadel asuvates
liikmesriikides puudub võimekus nõuetekohase ja kestliku aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks. Eesti
kontekstis hindame, et lennuliikluse kasv Euroopa õhuruumis võib viia olemasolevate süsteemide välja
vahetamiseni võimekamate süsteemide vastu. Seega tuleb prioriteetide, struktuuride ja juhtimise osas
ette võtta muudatusi, et tagada järgnevatel aastakümnetel kasvava lennuliikluse ohutu, efektiivne ja
jätkusuutlik teenindamine.
8. Eesti toetab ELi ja rahvusvahelisel tasandil mehitamata lennuliikluse ning
elektrilennunduse, sh vesinikutehnoloogial toimivate õhusõidukite edendamist ja
kiiremat kasutuselevõtmist.
Selgitus: Mehitamata õhusõidukid on tuleviku transpordiviis, mida tuleks eeskätt edendada
rahvusvahelisel tasemel. Kasutades ja arendades uusi tehnoloogiaid, loome lennuliikluskorralduse
süsteemi, mis tagab mehitamata lennuliikluse ohutu koostoimimise mehitatud lennuliiklusega. Vastavalt
Transpordi ja liikuvuse arengukavale13 on Eestis plaanis 2021. a luua mehitamata õhusõidukite
käitajatele kaardirakendus, 2022. aastaks rakendada süsteem mehitamata õhusõiduki käitaja ja
liikluskorraldaja vahel ning 2030 aastaks kavandatakse mehitamata õhusõidukipõhise pakiveo
laadimiskeskuste loomist väikelennuväljadele. Selleks võetakse kasutusele mehitamata õhusõidukite
liikluse korraldamise süsteem (UTM) ning luuakse reeglid ja tingimused mehitamata õhusõidukite
opereerimiseks (U-Space), mis peavad rakenduma täies mahus 2024. aastaks. Need arengud
võimaldavad parandada lennundusohutust ning luua paindlikud, keskkonnasäästlikud ning väiksemate
kapitali- ja tegevuskuludega uued teenused, mis näiteks võimaldavad pakivedu linnakeskkondades ja
piiratud ligipääsuga piirkondades, aga võimaluse korral (toodete ning teenuste sertifitseerimisel) ka
inimeste transporti.
Mehitamata õhusõidukid omavad suurt potentsiaali kaubaveos. Elektrilennukite ja suurte mehitamata
õhusõidukite turule tulek loovad eelduse väikelennuväljadel vaheladude tekkeks, mis suurendab kauba
kättetoimetamise kiirust. Seega tuleb toetada elektrilennukite (sh vesinikutehnoloogial põhinevaid)
kasutuselevõttu ja mikroõhutranspordi innovatsiooni reisijateveoks. Ka meie lähinaabril Soomel on
plaanis uurida elektrilennukite reisijateveo potentsiaali vähem kui 200 km vahemaadel.
Elektrilennunduse arendamine aitaks täita strateegia eesmärki tuua aastaks 2035 turule heitevabad
lennukid.
Eesmärk 3 Linnadevahelise ja linnalise liikuvuskeskkonna muutmine säästvamaks ja tervislikumaks
9. Leiame, et alla 500 km pikkuse ühistranspordi üleminek süsinikuneutraalseks peab
arvestama liikmesriikide piirkondlike eripäradega ning erinevates ühistranspordiliikides
13
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021
12
rakendatavate alternatiivsete tehnoloogiate valmisoleku ja kättesaadavusega. Oluline on
tagada toimivad ühendused ka maapiirkondades.
Selgitus: Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on oluline, et ka ühistransport muutuks
süsinikuneutraalseks, kuid kindlate numbriliste eesmärkide, nagu „alla 500 km pikkune graafikujärgne
ühistransport peaks olema 2030. aastaks CO2-neutraalne“ seadmisel peab arvestama ka piirkondlike
eripäradega. Eesti kontekstis tähendaks see, et praktiliselt kogu ühistransport oleks süsinikneutraalne,
mis võib olla reaalselt küll saavutatav linnades, kuid kõikidel maapiirkondi teenindavatel bussiliinidel
ning siseriiklikel lennuliinidel võib selle saavutamine olla raskendatud. Samuti võib selline lähenemine
tunduvalt pärssida nende väiksemate ühistranspordi ettevõtete konkurentsivõimet, kellel puudub
ressurss kitsas ajaraamis oma bussipark üle viia süsinikneutraalsetele lahendustele. Ühtlasi märgime, et
kui tänaste prognooside kohaselt on erinevate meetmete rakendamise tulemusena 2030. aastaks Eestis
avaliku teenindamise lepingute alusel valdavalt kasutusel biometaani- ja elektribussid, siis vähesel
määral ja eelkõige kommertsvedudel on kasutuses ka diiselbusse. Ettevõtjatel peaks olema võimalik
olemasolevaid diiselbusse kasutada nende eluea lõpuni.
10. Toetame raudteetranspordi osatähtsuse suurendamist ning kaasnevalt nii kauba- kui ka
reisijateveoteenuste edendamist, et tõsta sektori konkurentsivõimet, mis vastavalt toetaks
kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Eesti toetab Euroopa ühtse
raudteepiirkonna algatust, mille lõpptulemuseks peaks olema ohutum,
koostalitlusvõimelisem ja kvaliteetsem Euroopa raudteevõrgustik.
Selgitus: Eesti nõustub tegevuskava eesmärgiga kasvatada raudtee kui keskkonnahoidliku liikumisviisi
kasutust, ning multimodaalsust toetavate meetmete rakendamist kaubaveo suunamiseks raudteele,
reisijateveo populariseerimiseks ja raudteel kiiruste suurendamiseks. Nõustume, et tuleb suurendada
raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada ohutust ning läbilaskevõimet, et
kasvatada raudteetaristu kasutust. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida
tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust raudteele kui säästvale ja ohutule liikumisviisile.
Analoogselt ELi tegevuskavale on Eesti Transpordi ja liikuvuse arengukavas seadnud endale eesmärgiks
kasvatada reisijate arvu raudteel (20 miljoni reisijani aastaks 2035). Lähtudes keskkonnakaitse
eesmärkidest, on oluline viia ellu raudtee elektrifitseerimise või säästvatele energialahendustele üle
viimise eesmärgid ning pakkuda uusi ühendusi (nt Rail Baltic).
Reisijateveo osakaalu suurendamiseks raudteetranspordis tuleb arendada multimodaalset taristut, st
ühendada raudteed teiste liikumisviiside ja liikuvusteenustega ning suurendada raudtee kiiruseid.
Oluline oleks panustada ka ERTMS ehk Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemidesse, et asendada
Euroopa raudteevõrgustikul (eelkõige 1435 mm raudteedel) kasutatavad erinevad signaalimissüsteemid
ühtse süsteemiga, mis võimaldab rongidel takistusteta läbi eri riikide sõita, ja parandada seeläbi
raudteetranspordi konkurentsivõimet. ERTMS kasutusele võtmine Euroopas on veel liiga killustatud
ning nõuab liikmesriikide täiendavat pingutust. Kõik eelnimetatud muutused aitaksid suurendada
rongiliikluse atraktiivsust, kiirust, ligipääsetavust ja mugavust. Eesti toetab ning panustab ka ELi poolt
korraldatud Euroopa Raudteeaasta 2021 üritustesse, mille eesmärk on suurendada raudteesektori
atraktiivust ja aidata raudteekasutust ka edaspidi suurendada.
Euroopa Liidu raudteepoliitika põhieesmärk on edendades siseturu toimimist töötada välja ühised
poliitikasuunad parema konkurentsivõime saavutamiseks. Euroopa ühtse raudteepiirkonna algatus aitab
kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele ning hõlbustab Euroopa raudteeturu integreerimist ja
edasiarendamist. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil
meetmeid raudteele kohaldatavate õigusnormide valdkonnas seoses ohutuse ja koostalitluse tehniliste
aspektidega, mis on teineteisega lahutamatult seotud ja vajavad veel paremat ühtlustamist liidu tasandil.
Raudteesektori osakaalu suurendamise seisukohast on äärmiselt tähtis edendada algatusi, mis aitavad
tõsta raudtee-kaubaveo teenuste ja raudtee-reisijateveo teenuste konkurentsivõimet, muutes need
atraktiivsemaks ja suurendades säästva transpordi osakaalu.
13
11. Peame tähtsaks linnalistes keskkondades jätkusuutliku ning aktiivse liikuvuse, s.h
jalgrattasõidu ja trammiliikluse edendamist. Eesti jaoks on oluline muuta transpordi
kasutamine mugavamaks läbi toimivate multimodaalsete lahenduste ning
kättesaadavamaks targema planeerimise, nõudepõhise transpordi ja nutikama
piletimüügi korralduse abil. Toetame Euroopa Liidus piletimüügi standardiseerimist
piiriüleselt.
Selgitus: Liikmesriikidel on vaja tulevikus teha täiendavaid pingutusi aktiivsete liikumisviiside osakaalu
kasvuks, nende mugavamaks ühildamiseks teiste liikumisviisidega, nõudetranspordi arendamiseks ning
autostumise pidurdamiseks. ELi tasandil on vajalikud täiendavad rahastusmeetmed, et suurendada
kergliikluse osakaalu linnaliikluses. Üleminek rohelisemale linnaliikumisele eeldab selliseid meetmeid
nagu rattateede põhivõrgustike rajamine, kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide
arendamine ning ruumilise kvaliteedi ja ligipääsetavuse tõstmine laiemalt.
Peame oluliseks ka nn nõudetranspordi väljaarendamist. Uute transpordialgatuste puhul tuleb arvesse
võtta rahvastikusuundumusi, sh vanust ja arvu, elupiirkondade asustustihedust, liikuvusnõudlust,
sihtkohti, sõlmpunkte ning mahte, et pakkuda sobivat, vajaduspõhist teenust. Uus suund on nõudepõhine
transporditeenus, st ennustamatu või ebaregulaarse nõudluse korral võimaldatakse pakkuda
graafikupõhisele ühistranspordile ka alternatiive, et transpordi kasutajad saaksid liikuda siis, kui nad
teenust vajavad.
Aruka transpordipoliitika raames on tähtis muuta säästvad liikumisviisid inimese jaoks mugavaks,
kiireks ja kättesaadavaks, mis eeldab ühtsust ja innovatsiooni planeerimisel, ning juhtimis- ja
rahastusmudelite välja töötamisel, samuti tihedat koostööd erinevate sektorite vahel. Oluliseks suunaks
on multimodaalsus ehk mitmeid transpordiliike ja liikumisviise kombineeriv transpordisüsteem, mis
aitab tagada säästvamat liikuvust. Ühtselt korraldatud piletimüügisüsteem ja koostöö eri
transpordiliikide ja -teenuste vahel aitab kasutajal mugavalt ja sujuvalt ühildada eri liikumisviise oma
tervikteekonna läbimiseks. Ühtse piletimüügisüsteemi loomine võimaldab pakkuda mitmeliigilist
liikuvusteenust, kus samu piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada erinevatel, nii avalikel kui ka
kommertsalustel toimivatel transporditeenustel, sõltumata transpordiliigist (nt bussis, rongis, rattarendis
ristkasutatavad piletid). Samuti on eesmärk piletimüügi turu avamine ehk edasimüügi, piletitoodete ja
tellimuspõhiste multimodaalsete lahenduste võimaldamine. Rahvusvahelisel koostööl
transporditeenuste ühildamiseks on oluline roll turismi toetamisel. Tuleb uurida võimalusi minna üle
ühtsele piletisüsteemile naaberriikide, -regioonide või -linnadega, nagu Tallinna-Helsingi piletisüsteemi
võimalikult lai ühildamine. Linnapiirkondade säästev liikuvus peab olema jätkuvalt EList prioriteetne
suund, mida rahastada.
12. Toetame Euroopa Komisjoni algatust täiendada Euroopa linnalist liikumiskeskkonda
käsitlevat raamistikku, mis aitaks kaasa omavalitsuspiiride üleste piirkondlike
liikuvuskavade koostamisele, sh transpordi- ja linnaplaneerimise integreerimisele.
Selgitus: Peame tähtsaks selgemate suuniste ja strateegiliste kavade koostamist liikuvuse
korraldamiseks, sh omavalitsuspiiride üleselt, st mitmeid omavalitsusi hõlmavates toimepiirkondades.
Liikuvuskavad aitavad teadmispõhisemalt pakkuda tõhusaid säästva liikuvuse võimalusi, sh nt
tegevused pendelrände säästvamaks muutmiseks kui ka transpordi- ja linnaplaneerimise
tulemuslikumaks integreerimiseks. Vastavad juhendid ja heade praktikate kogumid ning säästva
liikuvuse kavade koostamine ja rakendamine omab kõige suuremat mõju TEN-T võrku
transpordisõlmedena kuuluvates suurtes ja keskmise suurusega linnades, kuhu on koondunud kõige
rohkem inimesi, toimub kõige rohkem liikumisi ning seetõttu on ka transpordisektorist tulev saaste
kõige suurem. Piirkondlikud liikuvuskavad on üheks eelduseks riiklikul tasandil säästva liikuvuse
strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
14
Eesmärk 4 Keskkonnahoidlikumad kaubaveod
13. Eesti toetab kaubaveo modaalnihet maanteetranspordilt alternatiivsetele
transpordiliikidele, eeskätt raudteele, suurendamaks transpordisektori tõhusust ja
vähendamaks keskkonnamõju, seejuures tuleb arvestada ka liikmesriikide eripäradega.
Leiame, et tuleb arendada multimodaalseid transpordivedusid, sh tagada veodokumentide
elektrooniline multimodaalne ja rahvusvaheline masinloetav ühenduvus. Tõendamis- ja
aruandluskohustused ei tohiks põhjustada liigset halduskoormust era- ega avalikus
sektoris.
Selgitus: Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda
maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Ka TLAKi eelnõus soovitakse riiklikus ja
rahvusvahelises kaubaveos edaspidi võimaluse korral eelistada mere- ja raudteevedu, mis on palju
ökonoomsemad lahendused kui maanteevedu. Eesmärgiks on suurendada raudteekaubaveo osakaalu
võrreldes maanteetranspordiga 26%-st 40%-ni (tonnkilomeetrites) aastaks 2035. Eesti puhul tuleb
arvestada Eesti paiknemisega Euroopa mõistes äärealal, kust läbi liikumine ei ole tingimata vajadus. See
muudab meie transpordikoridorid potentsiaalselt vähem konkurentsivõimeliseks, mis võib tingida
suurema toetusvajaduse. Oluline eeldus kõnealuste eesmärkide täitmisel saab olema meie jaoks Rail
Balticu raudteeühenduse valmimine ja selle tõhus kasutuselevõtt ning majandamine.
Mitmeliigilise transpordiveo hõlbustamiseks on vaja tagada eri transpordiliikide koostalitlusvõime, nii
füüsilises kui ka digitaalses mõttes. Välja tuleks ehitada ELis mitmeliigilise transpordi taristus puuduvad
ühendused, mis aitaksid tagada erinevate kaubaveoliikide ühenduvuse. Konkurentsivõimelise
kaubaveosektori väljaarendamise seisukohast tuleb kindlustada ELi territooriumil välja kujunenud
multimodaalne logistikataristu, kaubavedude digiteerimine ning tervikliku veoahela haldamise teenuse
pakkumine. Lisategevused ELi tasandil on vajalikud, kuna näiteks raudtee osakaal kaubavedudes on
2018. aastaks võrreldes 2011. aastaga vähenenud, mitte kasvanud. Strateegias nähakse ette
raudteekaubaveo kasvu poole võrra 2030. aastaks ning kahekordistumist aastaks 2050. Tõrgeteta
toimimine on tagatud siis, kui kõik transpordiliigid ja taristu on sõltumatud Euroopa Liidu välistest
osalistest. Selleks on ELi rahastus vajalik ja Eesti näeb Euroopa ühendamise rahastus olulist abi
koostalitlusvõime tarvis vajalike arenduste elluviimisel. Ettevõtjatele peab pakkuma
ümberlaadimisterminale jms, et multimodaalsuse kogu potentsiaal saaks avaneda. Kombineeritud
vedude tõhustamiseks Eestis on vaja lahendada infrastruktuuri puudujäägid, mis on seotud kauba
ümberlaadimise võimekusega. Vastav eesmärk sisaldub ka Transpordi ja liikuvuse arengukavas aastani
2035.
Kui soovime, et transpordisüsteem töötaks ühtse tervikuna, siis tuleb ka tagada andmete liikumine ning
info kättesaadavus olemasolevate multimodaalsete võimaluste kohta. Vastasel juhul ei ole võimalik
planeerida ega kasutada multimodaalset logistikasüsteemi. Eelistatult võiks toimuda menetlused
digitaalselt, et vähendada halduskoormust.
Peame tähtsaks ümberlaadimistaristu arendamist ka merenduse vaatest. Selleks, et ELi
ettevõtluskeskkond oleks ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tuleb suurendada
sadamate konkurentsivõimet, mis sõltub juurdepääsust ning riigipiirini viivast transpordikoridorist
tervikuna. Reisijate ja kaupade sujuv liikumine peab olema kavandatud võimalikult lähedale nende
lõplikule sihtkohale või multimodaalse logistikaskeemi puhul ümberlaadimiskohale või transiitjaamale.
Eesti soovib edendada digitaalse veoseteabe suuremat kasutamist kogu ELi logistikaahela ulatuses, sh
tolliformaalsuste täitmisel ning transpordiliikide üleselt, et soodustada piiriüleselt paberivaba haldamist
ja digitaalset andmevahetust. Digitaalteenuste puhul toetame once-only printsiibi rakendamist. Euroopa
transpordipoliitika kõige olulisem eesmärk on aidata luua süsteem, mis võimaldaks edendada Euroopa
majandust, suurendada selle konkurentsivõimet, tagada kvaliteetsed liikuvusteenused ja samal ajal
kasutada ressursse tõhusamalt. Digitaalne veoteave loob suurema vabaduse nii veo tellijale kui vedajale
15
ning loob riigile instrumendi maksukuulekuse suurendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja eelarve
planeerimiseks näiteks taristu investeeringutele. Andmevahetuse puhul eelistame nn once-only
printsiipi, mille eesmärk on tagada, et kodanikud, asutused ja ettevõtted peavad ameti- ja
haldusasutustele esitama standardset teavet ainult üks kord. Veoprotsesside digitaliseerimine on
võtmelahenduseks, kuidas liikuvuspakettidest tulenevalt vähendada administratiivset lisakoormust,
suurendada läbipaistvust ning seeläbi parandada ELi vedajate konkurentsivõimet rahvusvahelisel
tasemel. Paberkandjal veodokumentidest loobumisega kaasneb ka inimkontaktide arvu vähenemine,
millega suureneb ohutus nii vedajale kui ametnikule COVID-19 puhangu kontekstis, mis aitab
panustada transpordisektori vastupidavamaks muutmisele.
Eesmärk 5 CO2-heite hinnastamine ja transpordikasutajatele paremate stiimulite pakkumine
14. Toetame uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestatud
heitenormide ülevaatamist, et kiirendada ELis heiteta ja vähese heitega sõidukite
kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist ning kulutõhusalt
vähendada CO2 heidet ja välisõhu saasteainete heitkoguseid. Sõiduki keskkonnamõju
hindamise puhul peaks olema arvesse võetud sõiduki mõju keskkonnale tervikuna.
Selgitus: kergsõidukite CO2-heite standardid on oluliselt kaasa aidanud CO2-heite vähendamisele.
Euroopa Liidu uuendatud kliimaeesmärkide valguses on oluline veelgi kiirendada heiteta ning vähese
heitega sõidukite kasutuselevõtmist, heitevabade energiakandjate nagu vesiniku ja kütusesäästlike
tehnoloogiate arendamist. CO2-heite standardid annavad tööstusele selge signaali investeeringute
tegemiseks, investeerimiskindluse ning innovatsiooni toetamiseks.
Sõidukite puhul tuleb tähelepanu pöörata ka sellistele saasteainetele, mis ei pärine valdavalt sõiduki
heitgaasisüsteemist, sest neid põhjustavad kõik autod, olenemata kasutatavast kütusest või
mootoritüübist. Üks sellistest on peenosakesed (PM2.5 ja PM10), millest suurem osa tekib rehvide ja
teepinna kulumisel, piduriketaste hõõrdumisel ning mille oluline faktor on sõiduki mass ja ka rehvi tüüp.
Peenosakeste hulk õhus on oluline õhukvaliteedi näitaja ning üks peamiseid väliskeskkonna poolt
tekitatud hingamisteede haiguste põhjustajaid, mistõttu autotööstuse ja materjalitehnoloogia areng peab
panustama ka selliste saasteainete vähendamisele.
15. Toetame „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtete rakendamist ning CO2
arvestamist kõigi transpordiliikide maksumuse kujundamisel. Juhul, kui ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) laiendatakse uutele sektoritele või
luuakse transpordisektorile eraldiseisvad kauplemissüsteemid, tuleks vastavate sektorite
ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse
meetmetesse. Üleminek säästvamale transpordile peab toetama Euroopa Liidu ühtse turu
toimimist ja edendamist, ettevõtete konkurentsivõimet, elanike toimetuleku tagamist,
ääremaastumise vältimist, rahvatervist ning toimivate piiriüleste ühenduste tagamist.
Selgitus: „Saastaja maksab“ ning „kasutaja maksab“ põhimõtete rakendamine transpordisektoris on
oluline eesmärk kõigis transpordiliikides, mida toetame. Nõnda maksavad transpordisektoriga seotud
kulusid transporditeenuste kasutajad ning need kulud ei jää kanda ühiskonnale tervikuna. Samuti
motiveerib see liikuma säästvama transpordi poole, mille kulud, s.h maksukulud on väiksemad.
Strateegia toob CO2-heite hinnastamise kõige olulisema vahendina välja ELi HKSi. Euroopa Komisjon
analüüsib täiendavate sektorite lisamist ELi HKSi (transport, hoonete sektor ja merendus või kõigile
fossiilsetele kütustele). Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb liikmesriikidele tagada
piisavad vahendid muutuste elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks. Juhul, kui ELi HKSi
laiendatakse uutele sektoritele või luuakse transpordisektorile eraldiseisev kauplemissüsteem, tuleks
vastava sektori ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse
meetmetesse. Peame oluliseks, et transpordi hind kajastaks selle mõju keskkonnale ja tervisele,
16
arvestades samas ka valitavate hinnastamislahenduste laiemat mõju EL konkurentsivõimele ja
liikuvusele ning piirkondade arengule. Samuti on tähtis, et energiatoodete aktsiisiga maksustamise
direktiivi muutmise käigus viiakse see kooskõlla EL kliimavaldkonna õigusaktidega. Eesti huvi ELi
ääreala riigina on tagada toimivad transpordiühendused. 2030 ajaraamis puuduvad Eestil olulises osas
võimalused maanteetranspordisektori üleviimiseks taastuvenergiakütustel põhinevale tehnoloogiale
olukorras, kus maanteetranspordile puuduvad alternatiivsed raudtee- ja siseveetranspordi lahendused,
nii ühenduses ELi liikmesriikidega kui ka siseriiklikult. Enne Rail Balticu valmimist, planeeritult aastal
2026, ei ole Balti riikidel säästvamat alternatiivi maanteetranspordile. Samuti pole tootjate poolt
seniajani väljaarendatud ega siseturul saadaval alternatiivkütustel töötavaid raskeveokeid ja
pikamaabusse. Ka elektrisõiduautode hinnatase ja tehniline võimekus ei vasta tarbijate vajadustele ega
võimalustele, seda eriti meile iseloomuliku hajaasustuse- ja kliimatingimustes ühenduskindluse
tagamisel tõmbekeskustega ning ligipääsuks avalikele teenustele. Vältida tuleb negatiivset mõju
inimeste ja kaupade vabale liikumisele. Toimivatest transpordiühendustest sõltub nii Eesti ettevõtete
konkurentsivõime (oma kaupade ja teenuste eksportimine ning erinevate tööstussisendite hind) kui ka
tarbijate kaupade ja teenuste valikuvõimalused. Meile on oluline ääreala liikmesriigina, et piiriülesed
ühendused toimiksid ka võimalikes tulevikukriisides, võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud
õppetunde. Oluline on ka meeles pidada, et säästvale liikuvusele üleminek nõuab põhjalikke ja
aeganõudvaid muutusi ja suuremahulised investeeringud sektori KHG heite vähendamiseks.
16. Euroopa Liidu meretranspordisektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb jätkata
pingutusi ennekõike Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) tasandil. Juhul kui
meretranspordisektor lisatakse EL HKSi, peame vajalikuks kehtestada sektorile selle
eripärasid arvestades eraldi heitkoguste ühikud ja reeglid analoogselt
lennundussektoriga, vältimaks EL HKSi moonutamist. Toetame meretranspordisektori
heitkoguste vähendamist turupõhise meetme abil, mis suunab sektorit täiendava
efektiivsuse, keskkonnahoidlikkuse ja innovatsiooni suunas, säilitades samal ajal
meretranspordisektori konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel tasandil.
Selgitus: Meretranspordisektori KHG moodustab Euroopa Liidu KHG heitest 3,7%. Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) uuringu kohaselt võib meretranspordisektori heide tõusta 2050. aastaks 50%
kuni 250% tänaste meetmete juures, mistõttu on oluline ka selles valdkonnas võtta meetmeid KHG heite
vähendamiseks. Üheks võimaluseks on rakendada turupõhist meedet, millega suunata sektorit täiendava
efektiivsuse, keskkonnahoidlikkuse ja innovatsiooni suunas. Euroopa Komisjon kaalub sektori lisamist
olemasolevasse ELi HKSi. Kuna meretranspordisektori ELi HKSi lisamine on alles planeerimisel, siis
ei ole teada selle mõjud sektori erinevatele osadele: laevaga kauba vedamisele, sadamategevustele ja
kauba logistikale. On oluline analüüsida, kellel lasub ELi HKSi kohustus, kuidas rakendatakse ELi
HKSi kohustust liidusisesele mereveole ning ELi saabuvatele merevedudele. On vaja arvestada, et ELi
sadamatesse tuleb suur kogus kaupa väljastpoolt ELi. ELi HKSi on lisatud lennundussektor, millele on
rakendatud paiksetest käitistest natuke erinevad reeglid ning loodud eraldi LHÜd, mida rakendatakse
kõikidele ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna sisestele lendudele. Kui meretranspordisektorile ELi HKSi
rakendada, tuleks seda teha sarnaselt lennundusele, millega välditaks võimalikku negatiivset mõju
teistele ELi HKSi kuuluvatele sektoritele. Ka tuleks suunata selle sektori HKS kauplemistulu
meretranspordisektori innovatsiooniks ja negatiivse kliimamõju vähendamiseks. Meretranspordisektori
KHG heite vähendamise väljakutsega tegelemist toetab Eesti IMOs, kuna ELi laevandussektori
konkurentsivõime säilitamiseks tuleb reguleerida KHG heitkoguste vähendamist üleilmselt. Ainult
Euroopa Liidus jõustatavad rangemad regulatsioonid ei pruugi kaasa aidata KHG heite vähendamisele
üleilmselt. Sellistel regulatsioonidel võib olla vastupidine mõju: Euroopa laevanduse konkurentsivõime
vähenemine võrreldes kolmandate riikidega võib kaasa tuua laevade lahkumise ELi liikmesriikide
lippude alt (2020.a lõpu seisuga oli Eesti lipu all 65 laeva ning aastaks 2025 on eesmärk 300 laeva)
kolmandate riikide lippude alla, sest ettevõtjad otsivad soodsamaid tegutsemistingimusi.
17
II Arukas transport
Eesmärk 6 muuta ühendatud ja automatiseeritud mitmeliigiline liikuvus reaalsuseks
17. Eesti peab vajalikuks isejuhtivate sõidukite õigusruumi ühtlustamiseks ning tervikliku
isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava keskkonna väljaarendamist Euroopa Liidu
tasemel.
Selgitus: Nutikas ja andmepõhine taristu planeerimine on osa edukast transpordipoliitikast. Eesti toetab
ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse edendamisel mobiilsidel põhinevate tehnoloogiate,
masinnägemise (sh ohutuse ja objektituvastuse) ning küberkaitse meetmete arendamist Euroopa
Horisondi programmi abil. Eesti peab lisaks vajalikuks teadusarendustegevust tehnoloogia
rakendamiseks praktikas ning isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu sarnastel tingimustel ja
funktsioonide täitmiseks kui juhiga transport. Eesti toetab keskendumist linnalogistikale ja kaubaveole.
Nutika transpordisüsteemi seisukohast on oluline paindlik õigusloome, mis aitab suurendada uute
tehnoloogiate kasutuselevõttu ning sellega kaasnevat ühiskondlikku heaolu ja hüvesid. Taristu
planeerimisel kaalutakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks juhtida liiklust nutikamalt).
Õiguskeskkonna kujundamisel peab lähtuma avatusest ehk uute teenuste ja toodete lubatusest, v.a juhul,
kui nende kasutamisega kaasneksid ebaproportsionaalsed sotsiaalkulud. Uuenduslikkust soodustava
õigusruumi kujundamiseks tuleb rakendada niinimetatud regulatiivset liivakasti, mis pakub tähtajaliselt
kokkulepitud kontekstis erandeid katsetada liikluses/elukeskkonnas uudseid lahendusi, mida ei ole veel
reguleeritud.
Praegu korraldavad riigid isejuhtivate testimist eraldi ning õigusruum on fragmenteeritud. Enamasti
kasutatakse testnumbrimärkide süsteemi, kus sõidukitele antakse üksikkorras erand, et neid oleks
võimalik liikluses testida. Õnneks hakkab tehnoloogia juba küpsust saavutama, mis tähendab, et peatselt
ei räägi me enam sõidukite testimisest, vaid nende kommertseesmärkidel kasutamisest. Liikmesriikide
jaoks on oluline saada selgust tüübikinnituse regulatsioonide osas, sh mis puudutab isejuhtivate tarkvara
uuendusi (nt kui sõiduki operatsioonisüsteem uueneb, kas sõiduk vajab uut tüübikinnitust) jne.
Isejuhtivaid sõidukeid on võimalik Eesti teedel testida, kuna kehtiv liiklusseadus seda ei takista. Selleks,
et isejuhtiva sõidukiga Eestis teedel sõita (piloteerida, testida funktsionaalsusi, uurida koostoimet ja
toimetulekut ühistranspordivõrgus jms), tuleb sõiduk Eestis arvele võtta. Sõidukite
kommertseesmärkidel kasutamiseks tuleb õigusruumi tõenäoliselt lähitulevikus kohandada, sest
praegune õigusruum võimaldab vaid sõidukite testimist.
18. Leiame, et intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv peaks sisaldama kohustust ITS-
teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele teha avalikule sektorile kättesaadavaks
masinloetavad andmed, mis aitaks parandada intelligentsete transpordisüsteemide,
nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõimet.
Selgitus: Direktiiviga 2010/40/EL (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITSi direktiiv) loodi
raamistik intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja koordineerimiseks
maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite lahendustega. ITSi all mõeldakse
süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas, sh
infrastruktuur, sõidukid ja kasutajad, liikluskorralduses ning liikuvuse juhtimises ja ka liidesena teiste
transpordiliikidega.
Eestis on välja arendatud riiklik juurdepääsupunkt reaalajas edastatavate liiklusinfo, turvalise liiklemise
ning turvalise veokiparklainfo kohta, mis on kättesaadavad https://www.tarktee.ee/#/en/datex. Lisaks on
arenduses NeTEx ühtne andmevärav reisijainfo edastamiseks, mille esmane versioon on
http://peatus.ee/ näol olemas. Paraku erinevatel tehnilistel põhjustel ühtne juurdepääsupunkt direktiivi
ja selle delegeeritud aktide tähenduses pole nõuetekohaselt veel välja arendatud. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on tellimas IT- vastavusauditit, et selgitada välja süsteemi puudujäägid
ning tuua välja võimalikud parenduskohad, et tagada Transpordiameti teenuste vastavus ITS direktiivile.
18
Piloteerimisel on keskne ühistranspordi piletimüügisüsteeme ühendav platvorm MaaS14 XT, mille
esimesed katsetused toimuvad veebruaris 2021.a. Tänu MaaS XT platvormile on reisijal võimalik kogu
reis planeerida ning sõiduks vajalikud sõiduõigused üheaegselt soetada. Euroopas on järk-järgult
suurenemas siseriiklike MaaSi lahenduste arv. Kasutusmugavuse suurendamiseks tuleb liikuda
riigipiiriüleste nö MaaSi roamingu võimaluste loomise suunas.
Intelligentsete transpordisüsteemide teenuste aluseks olevate andmete kättesaadavuse ja jagamise
valdkonnas on lahendamata probleeme. Esineb tõrkeid andmete kättesaadavuses avaliku ja erasektori
vahel. Lisaks riigi rollile andmete pakkujana on riigil tarvis tagada andmete kogumine ja nende
kättesaadavus. Riigis tegutsevad avaandmete pakkumisega (nt elektriautode laadimisvõrkude ja
parkimisplatside) tegelevad äriettevõtted peaksid rohkem jagama teavet oma ITS teenuste kohta. Riigil
esineb raskusi reaalajaandmete (nt turvalisi veokiparklaid puudutav) kättesaamisel erasektori
esindajatelt, kuna ITS direktiiv ei reguleeri seda otse. ITS direktiiv võiks sätestada kohustust, kuidas
ning mis alusel riik saab eraettevõttelt ITS süsteemiga seonduvat infot ohutult ning ärisaladust silmas
pidades, et see infovahetus toimiks. See aitaks vältida olukorda, kus riigiasutustel lasub lisakoormus, et
seda infot omandada ja avalikuks muuta. Riik omalt poolt võiks pakkuda andmete kogumise platvormi
ja liidestust (NAP ehk National Access Point – ühtne juurdepääsupunkt), kuhu erasektor oleks oodatud
oma ITS-alaseid andmeid jagama.
19. Eesti peab vajalikuks ITS-teenuste ühtsete aluste ja standardite harmoneerimist ELis, et
tagada intelligentsete transpordisüsteemide jätkusuutlik piiriülene koostoime ning luua
eeldusi uute ärimudelite loomiseks. Peame oluliseks ka Euroopa Liidu
rahastusvõimaluste rolli direktiivi eesmärkide saavutamisel.
Selgitus: Liikmesriikide riigisiseste transporditehnoloogiate rakenduste vastuvõtmise valdkonnas on
tehtud edusamme, kuid esineb veel puudujääke. Selline kasutuselevõtmine jääb killustatuks ning
piiriüleselt ebapidevaks ega suuda luua intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutamise
geograafilist pidevust kogu liidus ja selle välispiiridel, kuna nende kasutamine on liikmesriikides väga
erineval tasemel. Võib esineda ka mitu konkureerivat, osaliselt mitteühildatavat standardit ja lähenemist.
Enamasti kasutavad riigid näiteks GTFS (Google, General Transit Feed Specification) standardit
reisiinfot puudutava teabe jagamiseks lisaks EL NeTEx standardile; samas viidatakse ITS direktiivi EK
analüüsis „mitmetele“ standarditele15. Selleks, et selliste teenuste rakendamine oleks asja- ja ajakohane,
tuleks teenuseid rakendada ühtsetel alustel ja miinimumstandarditel üle Euroopa Liidu. Eesti peab
vajalikuks ITS-teenuste ühtsete aluste ja standardite väljatöötamist või harmoneerimist ELis, et tagada
teenuste piiriülene toimivus ning anda tõuge uute rahvusvaheliste ärimudelite arendamiseks, mida iga
liikmesriik üksikuna ei pruugi prioritiseerida. Standardiseeritus loob eeldusi uute ärimudelite loomiseks,
kuna erasektoril avaneb võimalus oma teenust pakkuda piiriüleselt. Näiteks Eesti Transpordiamet on
osalemas Austria, Saksamaa ja Hollandi eestvedamisel projektis, milleks taotletakse vahendeid Euroopa
Ühendamise Rahastust (CEF)16, et harmoneerida transpordi avaandmete vahetamist läbi ühtsete
juurdepääsupunktide (NAP – national access point) loomise.
14
Liikuvus kui teenus ehk Mobility as a service – lahendus, mille eelduseks on andmevahetus, innovatsiooni
soodustav regulatsioon ning integratsioon sõiduõigust müüvate ettevõtete vahel, sh ühelt transpordiliigilt
teisele.
15
8.10.2019. a Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli
2010. aasta direktiivi (mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks
maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) rakendamisest, COM(2019) 464 final
Täpsemat uuringu tausta teadmata ei oska öelda, milliseid standardeid veel liikmesriikides nt siseriiklikuks
andmevahetuses kasutatakse.
16
Sh peab taotluses osalema vähemalt 17 liikmesriiki, kuid komisjoni hinnangul, on kõik liikmesriigid osalemisest
huvitatud.
19
Oluline koht on ka ELi rahastusel, eriti Euroopa ühendamise rahastul (CEF) ning „Euroopa horisont“
programmidel. Rahastuse puhul on tähtis pakkuda nii avalikule- kui ka erasektorile ITS süsteemide
arendamiseks finantstuge, et täita direktiivi nõudeid ja motiveerida teenusepakkujaid avaandmete
liideseid välja arendama. Oluline on ka erasektori investeeringute soodustamine ning finantsstiimulite
väljatöötamine ja finantseerimisasutuste kaasamine. Transpordisektori digiteerimine peab olema
jätkuvalt EList prioriteetne suund, mida kaasrahastada.
Eesmärk 7 Innovatsioon, andmed ja tehisintellekt arukama liikuvuse huvides
20. Toetame Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomist soodustamaks andmete
kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt
liikuda, pöörates samal ajal olulist tähelepanu ka transpordisüsteemide
küberturvalisusele ja -kerksusele.
Selgitus: Transpordisektori digitaliseerimise puhul tuleb tagada andmete turvalisus ja kasutuselevõtt
ning avatus. Transpordi ja liikuvusega seotud andmed peavad olema Euroopa Liidus avatumad, et
parandada vedude kvaliteeti, soodustada innovatsiooni ning saavutada õiglane ja toimiv transpordi
siseturg Euroopa Liidus. Andmed peavad saama ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda ning
seejuures tuleb pöörata erilist tähelepanu andmete koostalitlusvõimele ja vastavate standardite
väljatöötamisele. Nii infrastruktuuri rajamisel kui transpordivõrgustiku korraldamisel on andmete
kättesaadavus ning kasutamine oluliseks alustalaks ja kiired sammud digiülemineku toetamiseks on
äärmiselt vajalikud. Eelkõige vajavad turuosalised usaldust: ühelt poolt läbipaistvust ja teiselt poolt peab
olema suutlikkus hallata andmeturbe riske. Kõik need meetmed põhinevad sünergial, partnerlusel ja
koostööl, sest ainult ühtselt andmete jagamisel saavutatakse eesmärgid kiiresti ja suudetakse vältida
digitaalset lõhet.
Peame tähtsaks meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse arendamisel
sektorite vahel, mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist. Uus liikuvusalane
andmeruum peaks olema kooskõlas muude oluliste süsteemidega, olles samal ajal küberturvaline ja
vastates liidu andmekaitsestandarditele. Liikmesriikide poolt erinevatesse infosüsteemidesse kogutava
teabe puhul peaks EL saavutama vajalikud kokkulepped andmete standardiseerimiseks (näiteks andmete
säilitamise periood ja sisu, andmete struktuur). Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes
andmeruumi puhul, et tagada kvaliteetsete andmete olemasolu ette nähtud arendamis- ja
testimiseesmärkidel. Ühtlasi aitaks standardiseerimine lahendada andmete täiendava töötlemise
vajaduse kasutatavateks nn andmekogudeks. Näiteks olukorras, kus kaks osapoolt kasutavad andmete
infosüsteemi sisestamiseks täiesti erinevat loogikat, on oluliselt raskendatud andmete ristkasutus.
Kindlate standardite kokkuleppimine on ka koostalitlusvõime eelduseks.
Seoses digiteerimise arenguga transpordisektoris on oluline liikuda senisest koordineerituma ja
turvalisema digitaalse Euroopa suunas, kus toimuks liikmesriikide vahelise küberturvalisuse alase
koostöö edendamine ja ühtse lähenemise välja töötamisele. Küberturvalisuse käsitlemine peaks olema
laiapindne ja käsitlema ELi digiarengu küberturvalisuse aspekte terviklikult, võttes arvesse
transpordisektori erisusi. Toetame üldpõhimõttena transpordi valdkonna reguleerimisel läbivalt
suurema tähelepanu pööramist transporditaristu ja –süsteemide küberkerksusele ehk vastupanuvõimele.
Arvestades, et sõjaliseks mobiilsuseks kasutatakse suures ulatuses tsiviiltaristut ja –süsteeme, peame
vajalikuks järjest suurema tähelepanu pööramist sellise taristu küberkerksusele. Eelkõige peame
vajalikuks, et komisjon ELi liikuvuse strateegia elluviimisel ja üksikuid õigusaktide eelnõusid
kavandades analüüsiks läbi taristu (nt 5G), digisüsteemide (nt lennuliiklusjuhtimine, sadamate
digisüsteemid, raudteeliiklusjuhtimise süsteemid, jmt) ja transpordivahendite (nt isejuhtivad autod,
laevad, jne) vajadused küberkerksuse vaatest. Eesmärgiks on, et selliste lahenduste kasutuselevõtuga
ELis ei tekiks haavatavusi ELi transpordisüsteemis.
20
21. Vajalik on Euroopa Liidu tasemel tähelepanu pöörata transpordisektori teadus- ja
arendustegevusele ning selle rahastamisele uues ELi finantsraamistikus ja eraraha
kaasamisele. See on oluliseks hoovaks kiirendamaks uute ja innovaatiliste
liikuvustehnoloogiate turule tulemist ning nende toimivuse saavutamiseks, eriti
alternatiivkütuste kasutamiseks laevanduses, nii uute kui ka olemasolevate laevamudelite
puhul.
Selgitus: Võtmemuudatustena on vajalik anda võimalus tulevikutehnoloogiate enamaks kasutamiseks,
nagu tehisintellekt (AI) ja reaalajas majandus (RTE). Selle jaoks peab edendama innovatsiooni,
vajalikke oskusi, investeeringuid ja juurdepääsu andmetele sh nende turvalisele kogumisele,
säilitamisele ja kasutusele. Komisjon kavandab tipptasemel ja usaldusväärset tehisintellekti
ökosüsteemi, mida kujundatakse teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu rahastamisega
programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu. Seega on väga tähtis toetada
tehisintellekti katsetamise ja eksperimenteerimise võimalusi aruka liikuvuse jaoks programmi
„Digitaalne Euroopa“ raames.
Euroopa Liidule on oluline kasvatada targa liikuvuse17 kompetentsi, sh võttes nutikate
liikuvuslahenduste arendamisel arvesse eri valdkondade (nt energeetika, keskkonnahoid, ehitus ja
transport) aspekte. Eesti plaanib panustada koostöös erasektoriga rakendusuuringutesse ja tegelike
empiiriliste katseprojektide elluviimisse, et leida tippteadusele reaalelulisi rakendusi ja arendada
koostööd erasektoriga nende turule viimiseks. Liidu tasemel tuleks pöörata enim tähelepanu sellistele
teemadele nagu uued keskkonnahoidlikud kütused, liikuvus kui teenus jm uudse tehnoloogia
lahendused, isejuhtivad sõidukid (maal, õhus ja vees), materjalide taaskasutus transporditaristu
ehitustehnoloogias ning liiklusohutust suurendavad lahendused inimese, taristu ja sõiduki tarbeks.
Euroopa Liidu tasemel oleks kasulik ka transporditehnoloogia teekaardi koostamine, mis käsitleks
teadus- ja arendustegevust, selle rahastamist ning transporditeenuste hankimise ja regulatsiooni
põhimõtteid.
Tuleb teha pingutusi ka raudteesektoriga seotud ettevõtete loodava innovatsiooni ja lisandväärtuse
soodustamiseks, rakendades uusi ettevõtlussuundi ja tehnoloogiaid, näiteks isejuhtivate rongide
katsetamise valdkonnas, sealhulgas 5G potentsiaali kasutamisel. Uued 5G tehnoloogiad
transpordisektoris peaksid arvestama liiklust kui tervikut. Samuti tasub raudteeinnovatsioonis kasutada
asjade internetti (IoT) (nt veeremihoolduse vajaduse seireks), digikaksiku võimalusi (taristu seisukorra
muutuste analüüsiks) jm uudseid tehnoloogiaid.
Hetkel on laevanduse alternatiivkütuste puhul tehtud veel ebapiisavalt teadusuuringuid, et oleks
võimalik välja selgitada sobivamad alternatiivkütused ning investeerida efektiivseimasse lahendusse.
Selleks, et garanteerida investeeringute tõhusust ning suurendada alternatiivkütuste nõudlust, peame
tähtsaks teadusuuringute suuremat toetamist ja hõlbustamist. Ühtlasi aitavad uuringud vähendada
ebakindlust laevatehnoloogiasse ja sadamataristusse investeerimisel, arendada välja tehnoloogiat
laevadel ja kaldal ning suurendada teabevahetust osalejate vahel ning suurendada teadlikkust nii
keskkonnatoimest kui ka kütusesäästlikkuse näitajate läbipaistvust. Kõikide eelnimetatud
poliitikameetmete puuduste kõrvaldamine motiveeriks laevaomanikke rohkem investeerima
keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ning riike välja töötama toetusmeetmeid.
17
Targa linna kontseptsiooni osana - FINEST Twins: platform for cross-border smart city solutions
Ralf-Martin Soe, Tallinn University of Technology, 2017
21
III Vastupidav liikuvus
Eesmärk 8 Ühtse turu tugevdamine
22. Peame tähtsaks EL-i rahastu kasutamist rohe- ja digipöörde läbiviimiseks transpordi
taristus, arvestades piirkonna ühenduvuse kriteeriumitega. Eesti on seisukohal, et
Euroopa Liidu selge prioriteet peab jätkuvalt olema üleeuroopalise transpordivõrgu
(TEN-T) ning piiriüleste ühenduste väljaehitamise stabiilsus, TEN-T võrgustiku
täiendamine peab põhinema ELi lisandväärtusega projektidel ning arvestama ka sõjalise
mobiilsuse vajadustega.
Selgitus: Transpordisüsteemi arendamisse tuleb läheneda säästvalt, et tagada ELi rohelise kokkuleppe
ning 2030. aasta kliimaeesmärke. Taristu ja teenuste arendamise planeerimisel tuleb lähtuda
kriteeriumitest, mis näitavad, kui palju arendab kavandatav investeering säästvat ja digiteeritud liikuvust
ning millised võimalused loob investeering liikumisviiside multimodaalsemaks muutmiseks. Olulisel
kohal on ka investeeringute sotsiaalmajanduslik mõju, st ühenduvuse parandamine, lisaväärtuse
(elupiirkonna heaolu, väiksem müra, töökohtade loomine, atraktiivsuse tõstmine turismi jaoks) loomine
või liikuvusvõimaluste mitmekesistamine. Suuremahulised keskkonnasõbraliku transpordi
investeeringud koos vastavate IT-arendustega aitavad luua jätkusuutlikumat ja vastupidavamat
transpordisektorit.
Eesti prioriteedid TEN-T programmi eesmärkide kontekstis on eelkõige puuduvate ühenduste (eriti
piiriüleste lõikude) ehitamine, kõigi transpordiliikide koostalitusvõime suurendamine ning säästva ja
tõhusa transpordi- ning liikuvussüsteemi saavutamine pikas perspektiivis. Eesti peab jälgima, et TEN-
T võrgustiku nõuete ja kriteeriumide uuendamisel Eesti projektide konkurentsiolukord ei halveneks.
Transpordiarengu investeeringute puhul peame oluliseks arvestada, kui palju arendab kavandatav
investeering säästvat liikuvust. Siit ka vajadus teha tihedat liiduülest koostööd alternatiivkütuste taristu,
intelligentsete transpordisüsteemide ning mitmeliigilise transpordi rajamisel TEN-T võrgustikul.
Komisjoni hinnangul kulub üksnes TEN-T põhivõrgu väljaehitamiseks mitmeliigiliseks taristuks kuni
2030. aastani 300 miljardit eurot. Seetõttu on oluline tagada stabiilne rahastus transporditaristu
ehitamisele, kaasates sealhulgas garantiisid InvestEU programmi ning laenusid Euroopa
Investeerimispanga ja muude finantsasutuste toel. Tänu paremini arendatud TEN-T võrgustikule
paranevad ühendused muu maailmaga, saavutatakse ELi kliimapoliitika eesmärgid ning kindlustatakse
liikmesriikide majandusjulgeolek ning siseturu toimimine. Transpordisektoris tehtavad
taristuinvesteeringud ja nende mõju kriisi leevendamiseks on ka kriisist väljumisel võtmetähtsusega.
COVID-19 kriis on näidanud piiriüleste transpordiühenduste tähtsust ning vajadust toetada
võimendatult TEN-T võrgustiku kiiret väljaehitamist. Rail Balticu raudteeühenduse olemasolu
võimaldaks paremini kriisi ajal Eesti varustamist kaupadega, kuna see pakuks alternatiivse
ühendusvõimaluse Euroopaga. Samuti pakuks raudteeühendus täiendava võimaluse inimeste koju
pöördumiseks olukorras, kus lennuühendusi pole või kui kriisiolukorras muutub lendamine võimatuks.
Eesti on ette näinud RRF (Taaskäivitusfondi) vahenditest finantseerimise säästvate raudteeühenduste
parandamiseks.
Toetame TEN-T määruse ja –võrgustiku ülevaatusel sõjalise mobiilsuse vajadustega arvestamist.
Eelkõige peame vajalikuks muuta paindlikumaks sõjalise mobiilsuse vaatest oluliste taristuobjektide
lisamine TEN-T põhivõrku. Põhivõrku lisamine eeldab, et nt mõni sadam või lennujaam vastab teatud
kaubakäibe numbritele s.o on piisavalt suur, et vääriks kohta TEN-T põhivõrgus. Samal ajal, sõjalise
liikuvuse jaoks vajalikud taristuosised võivad asuda ka nt üldvõrgul ja kitsalt kaubakäibe numbrite
põhjal ei pruugi need strateegiliselt olulised objektid jõuda põhivõrku lisamise lävendini. Praktiliseks
väljakutseks on Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastuse prioriseerimine, mis annab eelise ELi
põhivõrgu objektidele. Peame seega vajalikuks TEN-T määruse ülevaatamisel võrdsustada rahastamise
prioriteetsuse seisukohalt ELi põhi- ja üldvõrgu objektid juhtudel, mil konkreetne taristuobjekt on osa
22
TEN-T sõjalise liikuvuse võrgustikust (EU military mobility network). See võimaldaks paremini
edendada sõjalise mobiilsuse multimodaalsust.
Eesti seisukohast on oluline tähtsustada selliste TEN-T projektide rahastust, mis kindlustaksid
üleeuroopalise transpordivõrgu peamist eesmärki Euroopa riigid omavahel paremini ühendada ning
aidata toetada Euroopa lisaväärtust ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei
leidu turul piisavaid rahastamisvõimalusi. Samuti on oluline transpordiprojektide abil panustada ELi
ühtekuuluvusse ning seeläbi parandada transporditaristu erinevused erinevate ELi regioonide vahel.
Selliste projektide üheks parimaks illustratsiooniks on Rail Baltica, mis aitab välja ehitada puuduv
raudteelüli Balti riikide ning Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Ka Tallinn-Helsinki tunnel on
vajalik lüli Põhjamere-Balti TEN-T koridori ühenduvuse parandamiseks, millel on märkimisväärne
lisaväärtus ELi piiriüleste ühenduste parandamises. Pikemas perspektiivis soovitakse läbirääkimisi
Tallinn-Helsingi tunneli lülitamiseks TEN-T võrgustiku osaks. Oluliseks TEN-T võrgustiku
väljaehitamise prioriteediks peaksid jääma sellised piiriülesed projektid, mis tagaksid vastupidava ning
jätkusuutliku reisi- ja kaubatranspordi ka võimalike kriiside ajal.
23. Toetame kriiside laiapindset käsitlemist Euroopa Liidu tasandil ning transpordisektori
kriisimeetmete laialdast koordineerimist liikmesriikide vahel, et kindlustada kriisi ajal
roheliste koridoride, elutähtsate teenuste ja kriitilise taristu tõrgeteta ja piiriülene
liikumine ning siseturu toimimine kriiside tingimustes.
Selgitus: Toetame Euroopa Liidu algatuse eesmärke üleliiduliseks koordineeritud valmisolekuks kriiside
lahendamisel ning EL-i territooriumil ja piiriüleses, sh kolmandate riikidega ühenduses veoteenuste/-
tarne tõrgeteta toimepidevuse tagamiseks. Selline lähenemisviis aitab kriisi olukorras vältida
ühildamatuid tegevusi. Vastavate õigusloome algatuste ettepanekute puhul toetame uute õigusaktide
puhul otsekohalduvaid õigusakte, mis ei eeldaks liikmesriikidelt suuremat õigusloome koormust, ei selle
väljatöötamisel ega ülevõtmisel. Samuti see aitaks vähendada oluliselt riiklike asutuste halduskoormust.
Kriiside paremaks koordineerimiseks peab see toimuma Euroopa Liidu tasandil. Transpordiministritel
peab olema võimalus esitada soovitusi teistes valdkondades, s. h ka tervise ja sisepoliitika küsimustes,
mis oleksid otseselt seotud kaubavahetusega ning aitaksid paremini koordineerida kauba sujuvat
liikumist ka kriisi ajal. Toetame kriisihaldusplaanide väljatöötamist komisjoni poolt koostöös
liikmesriikide ja transpordisektori esindajatega. Kriisireguleerimise puhul on oluline koht ka
digitaliseerimise algatustel. Paberivaba administratsioon ja digitaalne andmevahetus aitab kaasa
teenuste piiriülesele toimimisele, vähendab halduskoormust ning minimiseerib inimkontakte pandeemia
ajal.
Eesmärk 9 Liikuvuse muutmine kõigi jaoks ausaks ja õiglaseks
24. ELi transpordipoliitika peab tagama inimestele mugavad ja ligipääsetavad
liikumisvõimalused, olenemata vanusest, ja erivajadustest. Samuti tuleb soodustada
järjepidevat üleminekut sõiduvahenditele, mis on sobilikud üldise ligipääsetavuse
tagamiseks, sh erivajadustega inimeste teenindamiseks, ning ümbritseva taristu,
infoedastuse jms kogu elanikkonnale ligipääsetavaks kujundamiseks.
Selgitus: Ligipääsetavus tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda. See tähendab
seega, et kõikidele inimestele on olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist tagatud võrdsed
võimalused ühiskonnaelust osa võtta.
Ligipääsetava elu- ja infokeskkonna loomine aitab seega parendada suure hulga inimeste heaolu juba
täna, kuid arvestab paremini ka ühiskondlike vajadustega lähitulevikus, pidades silmas demograafilisi
muutusi. Seega aitab ligipääsetav elu- ja infokeskkond ELil pikemas perspektiivis kulusid kokku hoida,
23
andes inimestele võimaluse iseseisvaks eluks ja vähendades seeläbi vajadust erinevate sotsiaalteenuste
järele. Ligipääsetavuse tagamine on oluline ka sotsiaalse ja majandusliku õigluse vaates, luues võrdseid
võimalusi ja vähendades diskrimineerimist ning on oluline osa peresõbralikust ühiskonnast.
Reisijate õiguste tagamiseks on oluline parandada transporditeenuste ligipääsetavust ja rakendada
kaasava disaini põhimõtteid arvestades reisijate õiguste tagamisel kõigi reisijate õiguste ja vajadustega
(sh lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed).
Ühistranspordi ligipääsetavuse olukorra käsitlemisel on oluline eraldi vaadata veeremi ja peatuste
ligipääsetavust (sh jaamahooned, terminalid), peatustesse viivate teekondade ligipääsetavust ja
ligipääsetavust informatsioonile nii peatuses kui sõidukis (sh bussides, lennukites ning laevadel).
Liiduülene lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik. Oluline on kasutaja teekonna
tervikvaade, mis aitab näha ka ligipääsetavuse kui valdkonna ulatust. Reisijate õiguste tagamisel
transpordivaldkonnas on ühelt poolt oluline tagada sõiduvahendite ligipääsetavus erinevatele
sihtrühmadele ning ooteplatvormide jms ligipääsetavus, mille kaudu transpordivahendile pääseb, aga ka
veenduda, et inimesele on võimaldatud ligipääsetavus enne ooteplatvormi.
25. Toetame Euroopa Komisjoni soovi kaaluda transporditöötajate töötingimuste
õigusraamistiku tugevdamist ning sotsiaalsete õiguste paremat jõustamist, sealhulgas
arvestades Euroopa Liidu siseturu toimimise ja äärealadel asuvate liikmesriikide
vedajate konkurentsivõimega.
Selgitus: Komisjon tunnistab õigesti, et automatiseerimine ja digitaliseerimine transpordisektoris tekitab
märkimisväärse arvu ohustatud töökohti, samas kui teised töökohad muutuvad. Oleme seisukohal, et
uute tehnoloogiate kasutuselevõtt peaks eelkõige põhinema inimkesksel lähenemisviisil. Strateegia
raames tuleb mõelda digitaliseerimise ja automatiseerimise sotsiaalsetele aspektidele, nagu
algoritmjuhtimise mõju töötajatele või vastutusega seotud küsimused. Selleks tuleb kaasata dialoogi ka
sotsiaalpartnerid ja hinnata uute tehnoloogiate mõju töötingimustele. Samuti tuleb uuendada töötajate ja
sektori oskusi, et muutustega kohaneda ning tuua vajadusel juurde uute oskustega töötajaid, sh uusi
sihtrühmi (varem segregeerumise tõttu sektoris vähem töötavaid sihtrühmi). Sektorist lahkuvatele
inimestele tuleb pakkuda sujuvat liikumist teistesse valdkondadesse paindlike tööturumeetmete ja
vajaliku ümber-ja täiendõppe abil.
Samuti on asjakohane kaaluda töötajate tingimusi käsitleva õigusraamistiku tõhustamist, tagada nende
nõuetekohane rakendamine ja selgitada kohaldatavaid sotsiaalõigusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste
samba rakendamiseks kättesaadavate eri vahenditega. Tegevuskavas sätestatud töösuhteid puudutavad
eesmärgid tunduvad tulevikutrende arvestades mõistlikud – tõhusam kaitse transpordisektori töötajatele,
sh inimväärsemate töö- ja elamistingimuste kehtestamine laeval töötajatele.
Eesti jaoks on oluline tagada liidu autoveo-ettevõtjate, eeskätt äärealadel asuvate liikmesriikide autoveo-
ettevõtjate konkurentsivõimet kolmandate riikide ettevõtjatega võrdluses. See probleem tuleb esile eriti
seoses nn. lähetatud töötajate direktiiviga 2020/105718. Eesti ei ole vastu, et lähetatud töötajate direktiivi
kohaldatakse veoliikidele, mille raames osutatakse veoteenust teise liikmesriigi siseturul (nn
kabotaažveol) ning sellega kaasneb otsene mõju selle liikmesriigi sotsiaalkaitse süsteemi toimivusele.
Kui rahvusvahelistel kahepoolsetel vedudel ja transiitvedudel sõidukijuhtide lähetamist kõnealuse
direktiivi (ja lähetamise alusdirektiivide) tähenduses ei toimu, siis ei saa olla tegemist lähetamisega ka
muudel rahvusvahelistel vedudel, kus vastuvõtva riigi siseturul veoteenust ei osutata. Selline eristamine
tekitab diskrimineeriva olukorra eelkõige ääreala liikmesriikide veoettevõtjate, sh Eesti veoettevõtjate
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja
2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ
seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012
24
suhtes, kellel on pikkade vahemaade tõttu keerulisem ja kulukam teostada rahvusvahelisi autovedusid.
Lähetatud töötajate direktiivi kohaldamisega rahvusvahelistele autovedudele kaasnevad oluliselt
suuremad haldus- ja finantskulud veoettevõtjatele, millel on omakorda mõju veetavate kaupade hinnale
ning Eesti majanduse konkurentsivõimele. 19
Komisjon kavatseb transpordiga seotud poliitikaalgatuste puhul läbivalt arvestada võrdõiguslikkuse
aspekti. Ka Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetide kohaselt tuleb soolise
võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ühiskondliku kaasamise põhimõtetega arvestada läbivalt kõigis
Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Tunnustame komisjoni kavatsust jätkuvalt toetada huvirühmade
koostööd ja heade tavade vahetamist algatuse „Naised ja transport – ELi muutuste platvorm“ raames, et
suurendada naiste arvu transpordiga seotud kutsealadel.
Eesti tervitab ka Euroopa Liidu meetmeid tagada transpordisektori töökeskkonnaohutus, kuna
transpordisektor on endiselt ohtlik töökeskkond, mida tõestavad ka erinevad statistikad.20
Eesmärk 10 Transpordi ohutuse ja turvalisuse suurendamine
26. Eesti jaoks on oluline, et ELi transpordipoliitika läheneb liiklusohutuse tagamisele
terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu
vähendamine. Taristu ja liikuvusteenuste kujundamisel peab tagama ohutud
liikumisvõimalused kõigile.
Selgitus: Turvalise transpordisüsteemi tagamisel on juba üle kümne aasta lähtutud maailmapraktikas ja
Eestiski käibel olevast nullvisiooni põhimõttest, mille kohaselt ei saa aktsepteerida olukorda, kus
inimene liikluses hukkub või saab raskeid vigastusi. Seda aitavad saavutada nii liikumiste modaalsuse
muutused (nt rongiliiklusega saab tagada ohutult suuremaid ühenduskiiruseid kui maanteeliiklusega),
tarkade transpordilahenduste arendamine, aga eelkõige traditsioonilised liiklusohutust tagavad
tegevused, nagu taristuehituse vastavus parimale ohutust tagavale praktikale, liikluses osalevate
sõidukite ohutuse tagamine, riski maandavate funktsioonidega sõidukite osakaalu kasv liikluses, taristu
nutikas juhtimine ning liiklejate teadmised, oskus ja valmisolek üksteisega arvestavalt ja ohutult
liigelda. Ohutuse tagamisel mängivad olulist rolli nii liikleja käitumine ja vastutus, ohutu ja keskkonna
eripärasid arvestav keskkond kui ka turvaline sõiduk. TLAK poolt soovitakse indikaatorina kasutada
tulemusnäitajat, et liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arv langeks poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30 indikaatorina.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Teatis saadeti arvamuse saamiseks Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Raudteele, Transpordiametile,
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioonile, Tallinna Lennujaamale, Eesti Linnade ja Valdade liidule,
Scania Eestile, Eesti Lennundusklastrile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti
Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA), Tallinna Transpordiametile, GoSwift OÜle,
Eesti Lennuakadeemiale, Eesti Liinirongid ASle, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusele,
19
25.01.2018 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ning 19.02.2018 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt heaks
kiidetud Eesti seisukohad liikuvuse paketi turu- ja sotsiaalsamba eelnõude kohta
20
Tööinspektsiooni statistika näitab, et transpordi ja ka merenduse valdkonnas töötavad inimesed on rohkem ohustatud.
Töökeskkonna ülevaade 2019 ja tööõnnetuste statistika näitavad, et veonduse ja laondusega seotud valdkonnad on
esiviisikus.
25
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingule, AS Operailile, Eesti Autoettevõteteliidule, AS Saarte Liinidele,
AS T Gruppile, OÜ Rail Baltic Estoniale, Tallinna Sadamale.
Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas
1 esitatud vastavustabelis. Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti
sisendit Rahandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ja
Keskkonnaministeeriumilt. Kõigilt ministeeriumilt saabus ka ettepanekuid, mida on seisukohtades
arvesse võetud.
26
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu
transpordi strateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta:
1.1. Toetame säästva ja aruka liikuvuse strateegiat, mille keskmes on emissioonide
vähendamine, digitaliseerimise ja aktiivse liikuvuse edendamine ning toimiva ja
ligipääsetava taristu rajamine. Oluline on tagada heite vähendamiseks vajalike
investeeringute jaoks tagatud rahaliste vahendite olemasolu, vajadusel vastavad
leevendusmeetmed ja õigusraamistike kohandamisel on minimeeritud negatiivsed
mõjud ettevõtlusele, piirkondade konkurentsivõimele ja elanike toimetulekule.
1.2. Alternatiivkütuste laialdasema kasutusulevõtu ja taristu väljaarendamise edendamiseks
tuleb Euroopa Liidu tasemel kokku leppida TEN-T põhikoridoridel ühistes
alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse
ajakavas ja toetusmeetmetes, järgides tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Peame
oluliseks toetada teadus- ja arendustegevust heitevabade ja kütusesäästlike
tehnoloogiate, sealhulgas vesiniku kasutuselevõtmiseks erinevate transpordiliikide
puhul.
1.3. Teeme ettepaneku enne uute bensiini- ja diiselmootoritega sõidukite müügi võimalikku
keelustamist Euroopa Liidus viia läbi mõjuanalüüsid liidu ja liikmesriikide tasandil.
Juhime tähelepanu, et võetavate sammudega peavad olema tagatud piisav
üleminekuperiood, kulutõhusus ning inimeste toimetulek ja ühisturu majanduse
konkurentsivõime. Kindlasti ei tohi antud muudatusega piirata kasutatud
sisepõlemismootoritega sõidukite edasist kasutamist ja müüki. Euroopa Liidus tuleb
vältida olukorda, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega
sõidukite osakaal vähem jõukamates liikmesriikides oluliselt suureneb, mistõttu
eelistab Eesti teema käsitlemist ELi tasandil.
1.4. Toetame laevakütustele kohalduvate keskkonnanõuete ühtlustamist kogu Euroopa
Liidus.
1.5. Laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks peame tähtsaks digitehnoloogiliste
lahenduste laialdasemat kasutamist. Ühtlasi tuleb soodustada emissioonivaba
merendust laevade kaldaelektrivõrku lülitamise abil sadamas seismise ajal ning muude
analoogsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist.
1.6. Panustamaks senisest enam ELi lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamisse,
peame oluliseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasemel
säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu edendamist. Peame vajalikuks laiendada
alternatiivkütuste taristu direktiivi kohaldamisala lennujaamatranspordile (lennukite
ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport).
1.7. Eesmärgiga vähendada ELi lennundussektori keskkonnajalajälge, toetab Eesti ühtse
Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud ettepaneku üldist eesmärki,
millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi Euroopa
õhuruumi korraldamise ja üldise tõhusa haldamise kaudu. Eesti peab oluliseks
arvestada, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks
jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja transpordiühendused ELi
äärealadel.
1.8. Eesti toetab ELi ja rahvusvahelisel tasandil mehitamata lennuliikluse ning
elektrilennunduse, sh vesinikutehnoloogial toimivate õhusõidukite edendamist ja
kiiremat kasutuselevõtmist.
1.9. Leiame, et alla 500 km pikkuse ühistranspordi üleminek süsinikuneutraalseks peab
arvestama liikmesriikide piirkondlike eripäradega ning erinevates
ühistranspordiliikides rakendatavate alternatiivsete tehnoloogiate valmisoleku ja
kättesaadavusega. Oluline on tagada toimivad ühendused ka maapiirkondades.
1.10. Toetame raudteetranspordi osatähtsuse suurendamist ning kaasnevalt nii kauba- kui ka
reisijateveoteenuste edendamist, et tõsta sektori konkurentsivõimet, mis vastavalt
toetaks kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Eesti toetab Euroopa ühtse
raudteepiirkonna algatust, mille lõpptulemuseks peaks olema ohutum,
koostalitlusvõimelisem ja kvaliteetsem Euroopa raudteevõrgustik.
1.11. Peame tähtsaks linnalistes keskkondades jätkusuutliku ning aktiivse liikuvuse, s.h
jalgrattasõidu ja trammiliikluse edendamist. Eesti jaoks on oluline muuta transpordi
kasutamine mugavamaks läbi toimivate multimodaalsete lahenduste ning
kättesaadavamaks targema planeerimise, nõudepõhise transpordi ja nutikama
piletimüügi korralduse abil. Toetame Euroopa Liidus piletimüügi standardiseerimist
piiriüleselt.
1.12. Toetame Euroopa Komisjoni algatust täiendada Euroopa linnalist liikumiskeskkonda
käsitlevat raamistikku, mis aitaks kaasa omavalitsuspiiride üleste piirkondlike
liikuvuskavade koostamisele, sh transpordi- ja linnaplaneerimise integreerimisele.
1.13. Eesti toetab kaubaveo modaalnihet maanteetranspordilt alternatiivsetele
transpordiliikidele, eeskätt raudteele, suurendamaks transpordisektori tõhusust ja
vähendamaks keskkonnamõju, seejuures tuleb arvestada ka liikmesriikide eripäradega.
Leiame, et tuleb arendada multimodaalseid transpordivedusid, sh tagada
veodokumentide elektrooniline multimodaalne ja rahvusvaheline masinloetav
ühenduvus. Tõendamis- ja aruandluskohustused ei tohiks põhjustada liigset
halduskoormust era- ega avalikus sektoris.
1.14. Toetame uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestatud
heitenormide ülevaatamist, et kiirendada ELis heiteta ja vähese heitega sõidukite
kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist ning kulutõhusalt
vähendada CO2 heidet ja välisõhu saasteainete heitkoguseid. Sõiduki keskkonnamõju
hindamise puhul peaks olema arvesse võetud sõiduki mõju keskkonnale tervikuna.
1.15. Toetame „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtete rakendamist ning CO2
arvestamist kõigi transpordiliikide maksumuse kujundamisel. Juhul, kui ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) laiendatakse uutele sektoritele või
luuakse transpordisektorile eraldiseisvad kauplemissüsteemid, tuleks vastavate
sektorite ühikute müügitulud suunata liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist
toetavatesse meetmetesse. Üleminek säästvamale transpordile peab toetama Euroopa
Liidu ühtse turu toimimist ja edendamist, ettevõtete konkurentsivõimet, elanike
toimetuleku tagamist, ääremaastumise vältimist, rahvatervist ning toimivate piiriüleste
ühenduste tagamist.
1.16. Euroopa Liidu meretranspordisektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb jätkata
pingutusi ennekõike Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) tasandil. Juhul
kui meretranspordisektor lisatakse EL HKSi, peame vajalikuks kehtestada sektorile
selle eripärasid arvestades eraldi heitkoguste ühikud ja reeglid analoogselt
lennundussektoriga, vältimaks EL HKSi moonutamist. Toetame meretranspordisektori
heitkoguste vähendamist turupõhise meetme abil, mis suunab sektorit täiendava
efektiivsuse, keskkonnahoidlikkuse ja innovatsiooni suunas, säilitades samal ajal
meretranspordisektori konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel tasandil.
1.17. Eesti peab vajalikuks isejuhtivate sõidukite õigusruumi ühtlustamiseks ning tervikliku
isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava keskkonna väljaarendamist Euroopa
Liidu tasemel.
1.18. Leiame, et intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv peaks sisaldama kohustust
ITS-teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele teha avalikule sektorile kättesaadavaks
masinloetavad andmed, mis aitaks parandada intelligentsete transpordisüsteemide,
nende rakenduste ja teenuste koostalitlusvõimet.
1.19. Eesti peab vajalikuks ITS-teenuste ühtsete aluste ja standardite harmoneerimist ELis,
et tagada intelligentsete transpordisüsteemide jätkusuutlik piiriülene koostoime ning
luua eeldusi uute ärimudelite loomiseks. Peame oluliseks ka Euroopa Liidu
rahastusvõimaluste rolli direktiivi eesmärkide saavutamisel.
1.20. Toetame Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomist soodustamaks andmete
kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt
liikuda, pöörates samal ajal olulist tähelepanu ka transpordisüsteemide
küberturvalisusele ja -kerksusele.
1.21. Vajalik on Euroopa Liidu tasemel tähelepanu pöörata transpordisektori teadus- ja
arendustegevusele ning selle rahastamisele uues ELi finantsraamistikus ja eraraha
kaasamisele. See on oluliseks hoovaks kiirendamaks uute ja innovaatiliste
liikuvustehnoloogiate turule tulemist ning nende toimivuse saavutamiseks, eriti
alternatiivkütuste kasutamiseks laevanduses, nii uute kui ka olemasolevate
laevamudelite puhul.
1.22. Peame tähtsaks EL-i rahastu kasutamist rohe- ja digipöörde läbiviimiseks transpordi
taristus, arvestades piirkonna ühenduvuse kriteeriumitega. Eesti on seisukohal, et
Euroopa Liidu selge prioriteet peab jätkuvalt olema üleeuroopalise transpordivõrgu
(TEN-T) ning piiriüleste ühenduste väljaehitamise stabiilsus, TEN-T võrgustiku
täiendamine peab põhinema ELi lisandväärtusega projektidel ning arvestama ka
sõjalise mobiilsuse vajadustega.
1.23. Toetame kriiside laiapindset käsitlemist Euroopa Liidu tasandil ning transpordisektori
kriisimeetmete laialdast koordineerimist liikmesriikide vahel, et kindlustada kriisi ajal
roheliste koridoride, elutähtsate teenuste ja kriitilise taristu tõrgeteta ja piiriülene
liikumine ning siseturu toimimine kriiside tingimustes.
1.24. ELi transpordipoliitika peab tagama inimestele mugavad ja ligipääsetavad
liikumisvõimalused, olenemata vanusest, ja erivajadustest. Samuti tuleb soodustada
järjepidevat üleminekut sõiduvahenditele, mis on sobilikud üldise ligipääsetavuse
tagamiseks, sh erivajadustega inimeste teenindamiseks, ning ümbritseva taristu,
infoedastuse jms kogu elanikkonnale ligipääsetavaks kujundamiseks.
1.25. Toetame Euroopa Komisjoni soovi kaaluda transporditöötajate töötingimuste
õigusraamistiku tugevdamist ning sotsiaalsete õiguste paremat jõustamist, sealhulgas
arvestades Euroopa Liidu siseturu toimimise ja äärealadel asuvate liikmesriikide
vedajate konkurentsivõimega.
1.26. Eesti jaoks on oluline, et ELi transpordipoliitika läheneb liiklusohutuse tagamisele
terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu
vähendamine. Taristu ja liikuvusteenuste kujundamisel peab tagama ohutud
liikumisvõimalused kõigile.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Lisa 1 Kaasamise tabel
Ministeeriumid:
Ministeerium Sisend Arvestamine
Keskkonnaministeerium mitteametlik Arvestatud
Kaitseministeerium
- Toetame TEN-T määruse ja –võrgustiku Arvestatud
ülevaatusel sõjalise mobiilsuse vajadustega
arvestamist. Eelkõige peame vajalikuks muuta
paindlikumaks sõjalise mobiilsuse vaatest oluliste
taristuobjektide lisamine TEN-T põhivõrku.
Põhivõrku lisamine eeldab, et nt mõni sadam või
lennujaam vastab teatud kaubakäibe numbritele
s.o on piisavalt suur, et vääriks kohta TEN-T
põhivõrgus. Samal ajal, sõjalise liikuvuse jaoks
vajalikud taristuosised võivad asuda ka nt
üldvõrgul ja kitsalt kaubakäibe numbrite põhjal ei
pruugi need strateegiliselt olulised objektid jõuda
põhivõrku lisamise lävendini. Praktiliseks
väljakutseks on Euroopa Ühendamise Rahastu
(CEF) rahastuse prioriseerimine, mis annab eelise
EL põhivõrgu objektidele. Peame seega
vajalikuks TEN-T määruse ülevaatamisel
võrdsustada rahastamise prioriteetsuse seisukohalt
EL põhi- ja üldvõrgu objektid tingimusel, et
konkreetne taristuobjekt on osa TEN-T sõjalise
liikuvuse võrgustikust (EU military mobility
network). See võimaldaks paremini edendada
sõjalise mobiilsuse multimodaalsust.
- Toetame üldpõhimõttena transpordi Arvestatud
valdkonna reguleerimisel läbivalt suurema
tähelepanu pööramist transporditaristu ja –
süsteemide küberkerksusele. Arvestades, et
sõjaliseks mobiilsuseks kasutatakse suures
ulatuses tsiviiltaristut ja –süsteeme peame
vajalikuks järjest suurema tähelepanu pööramist
sellise taristu küberkerksusele. Eelkõige peame
vajalikuks, et komisjon EL liikuvuse strateegia
elluviimisel ja üksikuid õigusaktide eelnõusid
kavandades analüüsiks läbi taristu (nt 5G),
digisüsteemide (nt lennuliiklusjuhtimine,
sadamate digisüsteemid, raudteeliiklusjuhtimise
süsteemid, jmt) ja transpordivahendite (nt
isejuhtivad autod, laevad, jne) vajadused
küberkerksuse vaatest. Eesmärgiks on, et selliste
lahenduste kasutuselevõtuga ELis ei tekiks
haavatavusi EL transpordisüsteemis.
Sotsiaalministeerium
Tervitame strateegia 9. juhtalgatuse (Liikuvuse Arvestatud
muutmine kõigi jaoks ausaks ja õiglaseks) raames
soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse (p 97)
ning puudega ja piiratud liikumisvõimega
inimeste jaoks olulise ligipääsetavuse (p 88)
teema äramärkimist. Tunnustame komisjoni
kavatsust jätkuvalt toetada huvirühmade koostööd
ja heade tavade vahetamist algatuse „Naised ja
transport – ELi muutuste platvorm“ raames, et
suurendada naiste arvu transpordiga seotud
kutsealadel. Peame oluliseks, et kõik komisjoni
tulevased transpordialased ettepanekud on
kooskõlas komisjoni soolise võrdõiguslikkuse
strateegia ja puuetega inimeste strateegiaga ning
et neid ettepanekuid kavandades ja ellu viies
selgitataks välja, analüüsitaks ja arvestataks
erinevate ühiskondlike rühmade esindajate (sh
naiste ja meeste, erivajadustega inimeste jne)
liikuvusega seotud käitumispraktikaid, võimalusi
ja vajadusi. Ka Eesti Euroopa Liidu poliitika
2020-2021 prioriteetide kohaselt tuleb soolise
võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja
ühiskondliku kaasamise põhimõtetega arvestada
läbivalt kõigis Euroopa Liidu
poliitikavaldkondades. Peame oluliseks, et
ühistransport ja ühistranspordi kohta käiv info nii
veebis kui jaamades/peatustes olevatel
infotabloodel oleks ligipääsetav kõigile, sh
sõltumata inimese puude liigist.
Töövaldkonna vaatest teatises esitatule sisulisi Arvestatud
kommentaare ei ole. Teatise p 94 kohaselt kaalub
komisjon meetmete võtmist eri transpordiliikide
lõikes, et tõhustada töötajate tingimusi käsitlevat
õigusraamistikku, tagada nende nõuetekohane
rakendamine ja selgitada kohaldatavaid
sotsiaalõigusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste
samba rakendamiseks kättesaadavate eri
vahenditega. Töösuhteid puudutavad eesmärgid
tunduvad tulevikutrende arvestades mõistlikud –
tõhusam kaitse transpordisektori töötajatele, sh
inimväärsemate töö- ja elamistingimuste
kehtestamine laeval töötajatele, samuti soovituste
andmine transporditöötajatele arvestades
töösuhteid ja -keskkonda mõjutavaid trende.
Teatise p 95 kohaselt esitab komisjon soovitused Arvestatud
automatiseerimisele üleminekuks ja
digiüleminekuks ning vahendite kohta, millega
leevendada nende mõju transpordisektori
töötajatele. Meetmed õiglaseks üleminekuks nii
tööandja kui töötaja vaatest on Töötukassal
olemas. Digitaliseerimise, rohepöörde ja
autmatiseerimisega seotud mõjude maandamisel
näeme rolli sektoril ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil ja oleme valmis
temaatikat arutama ning huvitatud olulisemate
arengutega kaasas olemisest.
Rahandusministeerium Toetame KOM plaani ajakohastada Arvestatud
energiatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi.
Huvigrupid:
Kellelt Sisend Arvestamine
Transpordiamet Arusaadavalt on tegemist väga üldise taseme visiooni dokumendiga, kus on Seisukohtadega on enamasti
käsitletud parktiliselt kõiki transpordivaldkonnaga seonduvaid probleeme alates arvestatud või teadmiseks
emissioonide vähendamisest, tööjõu vananemisest ja transpordivõimaluste õiglasest võetud.
kättesaadavusest, lõpetades rehvidest tuleneva mikroplasti ja müraga. Sama moodi
on väga üldisel tasemel toodud ka probleemide lahendused. Sellisel üldistuse
tasemel on suunad arusaadavad ning säästliku ja ohutu liikuvuse saavutamiseks
vajalikud ning neid sisuliselt kritiseerida on keeruline. Kitsaskohad ilmnevad
järgmistes etappides, kus direktiive ja muid reegleid täpsustama hakatakse ning
seatakse tähtajad nende juurutamiseks. Toome välja siiski need kohad, mis
Transpordiameti hinnangul vajaks täiendavat tähelepanu.
1. Seatud ajaraamid on väga ambitsioonikad. Hulk seatud sihte eeldab lisaks
administratiivsele ning tehnilisele muutusele ka liiklejate seniste hoiakute ja
Teadmiseks võetud.
harjumuste muutust. Näiteks ühistranspordi kasutuse ja aktiivsete
liikumisviiside suurendamine, autokasutuse maksustamine vmt. Hoiakute ja
harjumuste muutus võib vajada küllalt palju aega ning võib eesmärkide
tähtaegset saavutamist ohustada. Riskide maandamiseks peaks see temaatika
olema eraldi arvesse võetud juba tegevuskava tegevuste planeerimisel.
2. Alajaotuses 2 on toodud välja eesmärgid, muuta nii maismaa-, õhu- kui
veesõidukid keskonnasäästlikumaks. Käsitletakse eelkõige nullemissiooniga
Teadmiseks võetud.
sõidukite kasutusele võtmist. Juhime tähelepanu, et sõiduautode autopark on
võimalik juba täna enamlevinud tehnoloogiate juures oluliselt
keskkonnasäästlikumaks muuta. Kuni viis aastat vanadest Eesti liikluses
osalevatest autodest on suurusjärgus 25% E, F ja G energiaklassi sõidukid
(A-0-90g/km CO2-e, G-200+ g/km CO2-ee). Vähendades motivatsiooni
selliseid sõidukeid soetada on võimalik sõiduautodest lähtuvaid emissioone
märkimisväärselt vähendada. Sarnane eelistuste juhtimine oleks ka võimalus
eelmises punktis toodud hoiakuid juba praegu kujundama asuda.
3. Üldistatult on visioonidokumendi peamine siht multimodaalse, säästliku,
ohutu ja kiire inimeste ning kaupade liikumine. Juhime tähelepanu, et Arvestatud.
Transpordi ja liikuvuse arengukavas toodud eesmärk “Ehitame kolmes
põhisuunas (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) välja nutikad ja
ohutud maanteed”, mille realiseerimine on Riigiteede teehoiu kavas ette
nähtud 2+2 sõidurajaga maanteede ehitamisena toetab teatud määral
ohutusega seotud eesmärkide täitmist
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/t1_t2_t4_t11_ohutus_1.pdf) ja
aegruumiliste vahemaade vähendamist autoga väljaspool tipptundi
liikujatele, kuid töötaks vastu multimodaalsuse ja sellega lähedalt seotud
säästlikuse eesmärgile. Samuti võib suurendada aegruumilisi vahemaid
bussikasutajatele ning tipptunnil autoga liikujatele. Eraldi on
visioonidokumendis rõhutatud tervisliku linnakeskkonda, mis eeldab nii
autode hulga kui emissioonide vähendamist linnakeskkonnas, mille
saavutamine on keerukam kui linnadevahelises liikluses eelistatakse
ühistranspordile sõiduautot (üldjuhul ei kiputa linna piiril sõiduautost
ühistransporti istuma). Vastuolude kompenseerimiseks tuleb leida
täiendavaid võimalusi ühistransprodi, eriti rongiliikluse, atraktiivsuse
tõstmiseks ning kaaluda lahendusi, mis piiraks linna sisenevate sõiduautode
hulka.
4. Transpordiameti hinnangul on mõistlik lähenemine International Maritime
Organisation (IMO) suunal, ehk EL-il ei ole mõistlik muu maailmaga
võrreldes rangemaid nõuded kehtestada, vaid tõhustada tööd rahvusvahelisel Arvestatud.
tasandil ja püüelda kõrgemate rahvusvaheliste standardite poole.
5. Punkti 64 all on välja toodud „Proactively shaping our future mobility by
developing and validating new technologies and services is key to staying
ahead of the curve.“ Transpordiameti hinnangul tuleks siin täiendavalt Arvestatud.
rõhutada, et katsetatavad uued tehnoloogiad nagu nt droonid, isejuhtiva
sõiduki vms peavad juba tavakeskkonnas katsetamise faasis vastama
sellistele ohutusnõuetele, mis ei tõsta nendest tulenevat ohtu teiste liiklejate
jaoks ebamõistlikult kõrgeks. Mõistetav, et uue tehnoloogia töökindlust ei
pruugi olla võimalik alati tagada, kuid kõrvalseisjate ohutus peab siis olema
tagatud muude meetmetega. Praktikas on ebamõistlikult suure ohuga
prototüüpide tavaliikluses katsetamise soove ka Eestis esinenud.
6. Leheküljekl 12 toodud alajaotuses „Milestones on shifting more activity
towards more sustainable transport modes“ ei ole seatud indikaatorit, mis
peegeldaks strateegilise suunas „decisive action to shift more activity Teadmiseks võetud.
towards more sustainable transport modes (notably increasing the number of
passengers travelling by rail and commuting by public transport and active
modes, as well as shifting a substantial amount of freight onto rail, inland
waterways, and short sea shipping)“ seatud liiklejate modaalnihke eesmärki.
Selline indikaator võimaldaks paremini hinnata strateegilise suuna täitmist
ning selle võiks siia lisada.
7. LK 17 „Milestones towards smart mobility“ all on toodud indikaator „By
2030, automated mobility will be deployed on large scale“. Eesmärk on
selgelt ambitsioonikas. Teeliikluse kontekstis on Transpordiamet hinnanud Teadmiseks võetud.
isejuhtivate sõidukite leviku potentsiaalset kiirust Eestis
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/teekaart_ijs.pdf), mille järgi on
ebatõenäoline, et vähemalt neljanda taseme isejuhtivate sõidukite hulk
2030aastaks üle 10-15% on. Tõenäoline hulk jääb alla viie protsendi,
mistõttu ei saa seda tõenäoliselt tõlgendada „laialt levinuks“. Vee- ja
Õhutranspordi puhul võib muutuste saavutamine teoreetiliselt lihtsam olla.
8. LK 22-23 toodud „Milestone towards resilient mobility“ all on doodud
eesmärk „By 2050, the death toll for all modes of transport in the EU will be
close to zero“, mis tuleks saavutada 2050 aastaks. Teadmiseks võetud.
Tulemuslikumaks eesmärgi poole liikumiseks oleks siia mõistlik lisada ka
vaheeesmärk aastaks 2030.
Eesti Linnade ja Valdade Liit 12. All transport modes are indispensable for our transport system and this is Arvestatud.
why they must all become more sustainable.
-väljatöötada ja soodustada /motiveerida ringlusse võtmist seniste transportvahendite
kasutamiselt ehk üleminekut vähese süsinikdioksiidiga kütuste kasutajate kiiret
laiendamist.
-vaja oleks väljatöötada ka utiliseerimise ja ümberkohandamise strateegia
käigusolevate transportvahendite kohandamiseks ja utiliseerimiseks.
Arvestatud.
15. Patareide määrus on väga vajalik ja kiireloomuline tegevus. Tegevus mis
vähendamaks keskkonnareostust. Rõhutada võiks ehk innovatiivsust, taaskasutust,
ringmajandust (elektriaut akude järelkasutus akupangana päikeseenergia
salvestamiseks jne) vähendamaks keskkonnajalajälge
16. Our roadworthiness legislative framework should be adjusted to ensure the
lifetime compliance of vehicles with emission and safety standards. A single faulty Teadmiseks võetud.
vehicle can pollute our air more than several thousand clean ones
Õigustatud teema. Õigusraamistiku kohandamine peab muutuma samasujuvalt nagu
üleminek Euro 7 nõuete rakendamisega.
17. rehvide kasutamisega seotud probleemid on kindlasti ka Eesti mure. Seega see
teema igati õigustatud. 17. Teadmiseks võetud.
19. Raudteetranspordi elektrifitseerimine on hea ja vajalik, kuid seda tuleb ette näha
ka ühtse ja tervikliku lahendusena El liikmesriikide osas, tagades ühtse elektri 19. Oleme nõus seisukohaga,
kontaktvõrgustiku, ka elektri sagekus näitajad ehk ühtlustada ja Standardiseerida kuid ei saa arvestada, kuna
rahvusvahelisi rongiliikluse kontaktvõrke (siseriiklikutega ühilduma) energiavarustuse pinge ja
sagedus peavad vastama ühele
20. Kuigi komisjon kaalub taastuvenergia ja vähese süsinikusisaldusega kütuste neljast süsteemist. Süsteemi
väärtusahela liidu loomist, mille raames riigiasutused, tööstus ja kodanikuühiskond ümberehitusega kaasnevad
teevad koostööd, et edendada kõige lootustandvamate kütuste pakkumist ja olulised kulud, seega on
kasutuselevõttu, täiendades Euroopa puhta vesiniku tegevusi siis siinjuures võiks ebatõenäoline, et lähitulevikus
lisada, et kaasata tuleb kindlasti ka teadusasutusi, kui suure teadmiste ja oleksid liikmesriigid nõus üle
praktikakogemustega organisatsioone. minema ühele kindlale
süsteemile.
22. Taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega kütuste laiem kasutuselevõtt ja
kasutamine peavad käima käsikäes tervikliku laadimis- ja tankimistaristu võrgu 20. Arvestatud.
loomisega, et täielikult võimaldada madala ja heitkogusega sõidukite laialdast 22. Arvestatud.
kasutuselevõttu kogu transpordis režiimid. „Laadige ja tankige” on taastamise ja
vastupidavuse rahastamise üksuse Euroopa lipulaev. Aastaks 2025 on eesmärk
ehitada 2030 aastaks 1000 vesinikujaama ja 3 miljonit avalikku laadimispunkti.
Vesinikjaamade ja tankimiskohtade arendamine on igati mõistlik, samas tuleks
rõhutada ka elektri kiirtankimisvõimaliste väljatöötamiskava loomise vajadust.
Elektriga laadimine peab muutuma mugavaks ja efektiivseks, võrväärne vesiniku või
fossiilkütustega.
23. Europe also needs to end the persistent fragmentation and pervasive lack of
interoperable recharging/refuelling services across Europe for all modes. In the
context of the upcoming revision of the Directive on Alternative Fuels Infrastructure 23. Arvestatud.
(AFID), the Commission will consider options for more binding targets on the roll-
out of infrastructure, and further measures to ensure full interoperability of
infrastructure and infrastructure use services for all alternatively fuelled vehicles.
Adequate information for consumers to end the current lack of transparency on
pricing, and facilitating seamless cross-border payments are among the key issues to
tackle. Furthermore, the expected major uptake of battery-electric vehicles and other
forms of e-mobility requires the smooth integration into the electricity grid.
Ühtne võrk on väga oluline, samas kindlasti peab komisjon kaaluma ühtsete
standardite kavandamisele laadimispunktidele ja laadimis seadmetele. (standard
pistikud ja nõuded laadimispunktidele)
37. Selle punkti juure on kenasti kergliiklusteede vajadus määratletud ja seega saab
rõhutada kohalikul tasandi planeerimisvõimekuste tõstmiste vajadusega. Ka eesti
peaks rõhutama omavalitsuslike keskuste (sõlmpunktide) ühendamine kergteedega Arvestatud.
ehk võrgustiku loomist.
Viimase miili tasandil on tähtis taristute tagamisel rõhutada internetiseerimist ja uute
teh. lahendute piiramatut vabakasutust seda näiteks iseliikuv transpordi
kasutuselevõtuks või transpordi ja teede juhtimissüsteemid
muutiksid rohkem automatiseeritumaks.
49. Fossil-fuel subsidies should end. When revising the Energy Taxation Directive,
the Commission will aim at aligning taxation of energy products and electricity with
EU energy and climate policies. As part of the ongoing impact assessment, it is Teadmiseks võetud.
looking closely at current tax exemptions, including for aviation and maritime fuels,
and will make proposal on how best to close any loopholes in 2021. The taxation of
energy content for various fuels should be better aligned, and the uptake of
sustainable transport fuels better incentivised.
Siin võib ju osaliselt nõustuda, et teetasud võivad teatud sõidukeid mõjutada
liikuvuse vähendamiseks või ummikute vähendamiseks, kuid kas alati on
maksupoliitika (tee maks) ainukene mõjutusvahend. Kui juba rakendame
energiatõhusaid liiklusvahendeid, siis kaaluda ka alternatiivsemaid lahendusi. Eesti
tasandil ??
59. Ühistranspordi ühtne piletisüsteem üle EL väga OK. Seega eesmärk peab tõesti
olema paberivaba piletisüsteem ja seda kindlasti kogu reisimarsruudi vältel üle EL.
E-veoselehtede kasutuselevõtt . Digitaalsed sertifikaadid autojuhtidele ja sõidukitele Teadmiseks võetud ja osaliselt
ning kaubaveoteave, sealhulgas elektrooniliste saatekirjade vormis, piiriüleste arvestatud.
autorentide lihtne ja taskukohane kasutamine, kontaktivabad maksed parkimise ja
teemaksu eest ning parem teave piirkondade kohta, kus linnad või kohalikud
omavalitsused piiravad auto kasutamine ummikute lahendamiseks või õhukvaliteedi
parandamiseks aitaks kõik sujuvamat sõidukogemust. Elektrooniliste sertifikaatide ja
kaubaveoteabe kättesaadavus hõlbustaks ka digitaalset jõustamist, samas kui kaupade
reaalajas jälgimine ja jälgimine oleks oluline samm digitaalse ühtse turu
väljakujundamise, reaalajas majanduse ja keskkonnasõbraliku ülemineku suunas.
Tõsi, et e- veoselehed peavad hakkama hõlbustama kauba deklareerimist ja ka
teemaksude tasumist, parkimistasude maksmine veoselehe kaudu jne kuid siinjuures
võiks kohandada ja lähtuda kohalikest eripärasid, mitte kehtestada ühtset
EL nõudeid.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tegemist on ambitsioonika ning väga vajaliku tulevikku vaatava strateegiaga Euroopa
Tallinna Keskus (SEI Tallinn) transpordisüsteemi säästvaks ja arukaks muutmisel sektori kliimamõju
vähendamiseks. Lähtuvalt senistest kogemustest ja kitsaskohtadest
transpordivõrgustiku ning liikuvuse korraldamisel Eestis, edastame SEI Tallinna poolt
mõningad tähelepanekud kavas toodud eesmärkide ja tegevuste osas.
Strateegia tunnustab jalgrattasõitu kui üht olulist osa kogu transpordivõrgust ning Arvestatud
vahendit transpordist tuleneva saaste ning ummikute vähendamisel. Jalgrattasõit on
linnalises keskkonnas üks olulisemaid vahendeid Euroopa rohelise leppe eesmärkide
saavutamisel, samuti on jalgratas kui liikumisvahend oluliselt avardanud inimeste
liikumisvõimalusi COVID-19 pandeemia ajal. Strateegias viidatakse soovile
kahekordistada senist jalgrattavõrgustiku pikkust ja lisada veel kuni 5 000 km ohutuid
jalgrattateid. Samas ei sea strateegia siiski konkreetseid eesmärke ega näe ette
spetsiifilisi tegevusi ega rahastusmeetmeid, mis oleksid vajalikud rattasõidu kui ühe
transpordiviisi süsteemseks ja suuremamahuliseks edendamiseks.
Säästva linnalise liikuvuse kavade koostamine on aidanud strateegiliselt kavandada Arvestatud
multimodaalsust ning aktiivseid liikumisviise toetavat linnakeskkonda. Kavade
koostamise jätkamine integreerides seejuures ka linnasiseseid kaubavedusid, mille
maht üha aktiivsemalt kasvab eeskätt e-kaubanduse osakaalu suurenemise tõttu, on
eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatu. Samas tuleks liikuvuskavade koostamise
kohustust laiendada ka väljaspoole TEN-T võrku kuuluvaid transpordisõlmi teistesse
suurtesse ja keskmise suurusega linnadesse. Linnade poolt võetavate eesmärkide
täitmiseks on vaja luua ka toimiv monitoorimise süsteem järelevalve tegemiseks ja
tulemuste mõõtmiseks.
TEN-T põhivõrgukoridoride arendamine on kindlasti vajalik hõlbustamaks kaupade ja Arvestatud.
inimeste liikumist ELi riikide vahel ning liiklusohutuse üldiseks tõstmiseks. Ent
kavandatavad projektid ning neile jagatav rahastus peab ennekõike lähtuma
multimodaalsuse ja säästvamate liikumisviiside toetamisest ning ohutuse
suurendamine ei tohiks olla peamiseks argumendiks nõudlusele mittevastava
üledimensioneeritud teedevõrgu arendamisel. Seda eriti trassikoridorides, kus on
paralleelselt olemas raudteeühendused. Vältima peab olukordi, kus teedevõrgu
parendamine ja suurte sõlmede vaheliste ühenduskiiruste suurendamine vähendab
samaaegselt maapiirkonna elanike liikumisvõimalusi ning ligipääsetavust
ühistranspordile, mis omakorda võib vähendada ka nende ligipääsuvõimalusi
töökohtadele.
Nii infrastruktuuri rajamisel kui transpordivõrgustiku korraldamisel on andmete Arvestatud.
kättesaadavus ning kasutamine oluliseks alustalaks ja kiired sammud digiülemineku
toetamiseks on äärmiselt vajalikud. Andmete kättesaadavuse parandamiseks oleks
kindlasti vaja selgemaid juhtnööre andmekaitsenõuete ühetaoliseks
tõlgendamiseks üle kogu Euroopa. Seda eriti mobiilpositsioneerimise andmete
kasutamise võimaluste osas, mis praegusel hetkel on Eestis takerdunud.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu arvamus Euroopa Komisjoni poolt Üldiselt arvestatud, eriti, mis
Ametiühing avalikustatud Säästva ja aruka liikuvuse strateegiale. puudutab transporditöötajate
töötingimusi ning – keskkonda.
Eelmine 2020. aasta on olnud transpordisektorile ja selle töötajate jaoks äärmiselt
keeruline aasta. Kahjuks mainitakse COVID-19 pandeemia mõju
transporditöötajatele strateegias väga põgusalt, samas kui väga paljud neist kaotasid
lukustusmeetmete tõttu töökoha ning tuhanded teised on koormatud lisatööga, mis on
kodust eemal või on nad avatud terviseriskidele.
Toetame Komisjoni lubadust kaaluda töötajate töötingimuste õigusraamistiku
tugevdamist ning soovi sotsiaalseid õigusi rohkem selgitada ja jõustada. Samas on
strateegiale lisatud tegevuskavas ebapiisavalt üksikasju selle kohta, kuidas seda
kohustust ellu kavatsetakse viia.
Meretranspordi osas on praguse hetkeseisu kirjeldus asjakohane. Strateegiale lisatud
tegevuskavas nimetatud algatused ei taga meie hinnangul esile toodud probleemide
lahendumist. Tõsiste väljakutsete, EL-i meremeeste arvu vähenemise ja
sadamasektori ebaausa konkurentsi probleemi, peaks lahendama selgesõnaliste
sotsiaalsete tingimuste sätestamise kaudu, mis lisatakse konsortsiumide grupierandi
määrusele ja merendusalase riigiabi suunistele.
Strateegias korratakse pikaajalist eesmärki edendada ühelt transpordiliigilt teisele
üleminekut. Paraku pole strateegias kindlaks tehtud põhjust, miks varasemaid
eesmärke ei ole saavutatud. Strateegia ei käsitle seega kahjuks töö- ja sotsiaalkulude
vältimise probleemi elimineerimist liikmesriikides. Seeläbi kunstlikult madalad
transpordikulud moonutavad ettevõtete vahelist õiglast konkurentsi ja kokkuhoid
töötajate sotsiaaltagatistelt loob ning süvendab probleeme mitmetes seotud
valdkondades, ennekõike sotsiaal-ja töötuskindlutuses.
Komisjon tunnistab õigesti, et automatiseerimine ja digitaliseerimine
transpordisektoris tekitab märkimisväärse arvu ohustatud töökohti, samas kui teised
töökohad mutuuvad. Oleme seisukohal, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt peaks
eelkõige põhinema inimkesksel lähenemisviisil. Strateegias puuduvad viited
digitaliseerimise ja automatiseerimise sotsiaalsetele aspektidele, nagu
algoritmjuhtimise mõju töötajatele või vastutusega seotud küsimused.
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga peaks kaasnema riskihindamine mõju osas
töötingimustele. Uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise riikliku
rahastamise ja kaasrahastamise üheks tingimuseks peaks olema ka sotsiaalse mõju
hindamine. Seetõttu on oluline kaasata töötajad ja neid esindavad ametiühingud
struktureeritud dialoogi juba varajases etapis. Kollektiivläbirääkimised on õige
vahend õiglase ülemineku ja turvaliste töökohtade tagamiseks. Komisjoni ja
liikmesriikide ülesanne peaks olema laiahaardelise ja ambitsioonika strateegia kaudu
aktiivselt edendada ja toetada kollektiivläbrääkimisi transpordisektoris.
Transpordiliikide massiline üleminek ühelt liigilt teisele toob paratamatult kaasa
töökohtade kadumise. Seetõttu tuleb paika panna õiglase ülemineku praktikad, mille
väljatöötamisse on täielikult kaasatud ka sotsiaalpartnerid. Need praktikad peaksid
tagama tööhõive, töötasu ja töötingimuste säilimise või parandamise.
Meeldiv on näha, et Komisjon kavatseb kohaldada võrdõiguslikkuse laiendamist ka
transpordiga seotud poliitilistele algatustele. Kuid taaskord ei sisalda tegevusskava
kontreetseid meemeid selle kohta, kuidas kõrvaldada need tõkked, mis muudavad
transpordisektori naiste jaoks ebaatraktiivseks.
AS Operail Mõned kommentaarid: Teadmiseks võetud, sisend on
1. Kuidas saada infratasud tasemele, et veod oleksid raudteel jätkusuutlikud? saadetud küsimuste vormis.
2. Milliste praktiliste regulatsioonidega kavatseb Eesti riik sundida vedajaid Nendele on võimalik vastata
raudteele tulema? konkreetsete komisjoni
3. Euroopas ei ole raudteel kaubaveod tänaseni suutnud tõsiseltvõetavalt ettepanekute avaldamisel.
maanteega konkureerida ehkki suur osa nn „puhas“ ehk elektrivedu?
p.2) 11 – „polluter pays, User pays thruogh carbon pricing mechanisms“ - millised
need saavad olema ja kas Eesti „lubatud“ elektriraudtee hakkab sõltuma
börsielektrist või on ka loota oma puhta elektri piisavat tootmist? Raudteede
elektrifitseerimiste ajalugu ka ennesõjaaegses Vabas Eestis rajanes odaval
elekrienergial mida elektritootjad Tallinale 1920-ndate aastate algul pakkusid. Sama
ka mujal maailmas.
Kas diiselvedu hakatakse survestama ka siis kui kaubad saab maanteelt raudteele ja
kordades väiksema saastega aga siiski selle „paha“ diiselveoga.
p.2.1) 61 -62 Creation of truly smart rail transport system - Seda Operail ise ei
lahenda – ehkki ka meie panus vajalik . Ülesannete jaotus infrastruktuuri omanikuga
on oluline ja peab olema kindlaks määratud.
Avalik konsultatsioon intelligentseid
transpordisüsteeme käsitleva direktiivi
läbivaatamise teemal
Sissejuhatus
„Intelligentsed transpordisüsteemid“ on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamine transpordi
valdkonnas. IKT rakendusi ja teenuseid on väga mitmesuguseid, muu hulgas nt reisiplaneerijad,
reisijainfoteenused, intelligentsed liikluskorraldusvahendid ja valgusfoorid, ohutusrakendused (automaatsed
hädaabikõned, täiustatud püsikiirusehoidjad), liikluskorraldus jne. Selliseid rakendusi arendatakse eri
transpordiliikide ja nendevaheliste ühenduste jaoks (sealhulgas mitmeliigilised ühendussõlmed).
Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, -tõhusust ja -mugavust, aidates
transpordi kasutajatel õigeid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Samuti aitavad need suurendada
mitmeliigilisi liikumisvõimalusi ja parandada liikuvuse juhtimist. Intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõtuga saab olulisel määral kaasa aidata komisjoni prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele
kokkuleppele ja Euroopa muutmisele digiajastule vastavaks.
Direktiivi 2010/40/EL (intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi) eesmärk on kiirendada ja
kooskõlastada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis ja selle liidestes
teiste transpordiliikidega. Direktiivi hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et sujuvate ja pidevate
intelligentsete transpordisüsteemide teenuste tagamiseks kogu ELis on selgelt vaja lisameetmeid
koostalitlusvõime, koostöö ja andmete jagamise valdkonnas.
ELi tasandi lisameetmeteta on intelligentsete transpordisüsteemide teenuste areng ka edaspidi aeglane ja
killustatum, ei võimalda piisavalt reisijate ja kauba säästvat, kaasavat ja mitmeliigilist liikuvust ega aita
piisavalt kaasa ELi üldisematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige eesmärgile vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %.
COVID-19 kriis mõjutab oluliselt transpordinõudlust ja -kasutust. Transpordisüsteemi taastumise
toetamiseks on siiski endiselt keskse tähtsusega teabevahetuse parandamine suurema digitaliseerimise
teel, mis on jätkuvalt oluline ka liiklusummikute, liiklusõnnetuste, õhusaaste ja CO2 heite probleemide
lahendamiseks siis, kui nõudlus liikuvuse järele taas suureneb ning ühistranspordi toimevõime võib olla
piiratud.
Euroopa Komisjon kutsub üldsust ja sidusrühmi avaldama arvamust võimalike meetmete kohta ja
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamise võimalike/eeldatavate mõjude kohta.
Konsultatsiooni käigus saadav teave toetab Euroopa Komisjonis praegu koostatavat
mõjuhinnangut.
Samuti kutsutakse konsultatsioonis osalejaid, eriti direktiivi sätetest mõjutatud sidusrühmi, jagama andmeid
ja fakte õigusakti üksikute aspektide kohta. Vastajad saavad esitada põhjalikumaid vastuseid selleks ette
nähtud tekstikastides. Küsimustiku lõpus on võimalik vastuste täpsustamiseks üles laadida ka täiendavaid
tõendavaid dokumente.
Põhjalik küsimustik
Põhjalik küsimustik on avatud kõikidele osalejatele, ent selles küsitakse eelkõige ekspertide seisukohti, mis
nõuab üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid vastuseid.
8. Kui oluline on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu toetamiseks
Teie arvates nende süsteemide alane ELi tasandi poliitika, nii nagu see on
sõnastatud intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis?
✓ XXXXXX Väga oluline
❏ X Oluline
❏ Ebaoluline
❏ Arvamus puudub
9. Kui edukalt on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga kehtestatud ELi
tasandi poliitika Teie arvates nende süsteemide kasutuselevõttu toetanud?
❏ Väga edukalt
✓ XXX Pigem edukalt
❏ Ebaedukalt
❏ See on kasutuselevõttu takistanud
❏ Arvamus puudub XX
10. Milline on Teie arvates intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi Euroopa
lisaväärtus võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada liikmesriikide ja/või
piirkondade tasandi meetmetega?
kuni 1000 tähemärki
Ühtlustatud harmoniseeritud lähenemine, mis võimaldaks arendada rahvusvahelisi rakendusi, samas ka anda
tõuge mõnedele tegevustele, mida iga liikmesriik üksikuna ei pruugi näha prioriteetsena
Ühtlustatud lähenemine aitab ka vältida olukorda, kus liikmesriigid eraldiseisvatena võiksid teatud küsimustes
asuda erinevatele seisukohtadele, mis takistaks valdkonna arengut
Probleemid
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse peamisi probleeme, mida algatuse raames lahendada püütakse.
11. Märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega.
Nõustun Pigem Neutraalne Pigem Ei Arvamus
täielikult nõustun ei nõustu puudub /
nõustu üldse Ei tea
Intelligentsete x xxxxxxx
transpordisüsteemide
taristu ja teenuste
kasutuselevõtt on endiselt
geograafiliselt piiratud ega
ole piiriülene
Intelligentsed xx xxxxx x
transpordisüsteemid,
nende X rakendused ja
teenused ei ole ELi
tasandil piisavalt
koostalitlusvõimelised
ega pidevad
Sidusrühmad ei tee ELi xxxxxx x x
tasandil piisavalt
tulemuslikult koostööd
Intelligentsete xxx xxxxx
transpordisüsteemide
teenuste aluseks olevate
andmete kättesaadavuse
ja jagamise valdkonnas
on
lahendamata probleeme
Intelligentsete xxxx xx xx
transpordisüsteemide
teenuste edukat
kasutuselevõttu takistab
andmestandardite
puudumine
12. Kas Teil on nende või võimalike muude käsitlemist vajavate probleemide kohta
märkusi?
kuni 1000 tähemärki
On olemas ja kehtestatud teatud andmestandardid (vähemalt osaliselt), aga nende reaalne kasutamine on
liikmesriikides väga erinevas staadiumis, Mitu konkureerivat, osaliselt mitteühildatavat standardit ja lähenemist
(RN).
13. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus
oluline oluline puudub /
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete xxxxxxx x
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo xxxxxxx x
korraldusega seotud
intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega xxxxxx xx
seotud intelligentsed
transpordisüsteemide rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga xxx xxxxx
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus xx xxxxx
Liikuvusplatvormid (nt x xxxx xxx
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus xx xxx xx x
Prioriteetsed valdkonnad
Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja tulemuslik kasutuselevõtt ELis, on
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis kindlaks määratud järgmised neli tehniliste kirjelduste ja
standardite väljatöötamise ja kasutamise suhtes prioriteetset valdkonda:
maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus;
liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste
pidevus; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemide rakendused;
sõiduki ühendamine transporditaristuga.
Peale selle on komisjon kindlaks teinud mitu uut esilekerkivat valdkonda, millele võiks olla kasu
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames lisameetmete võtmisest:
ühendatud ja automatiseeritud liikuvus;
liikuvusplatvormid (nt kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“ põhinevad
lahendused); täiustatud liikluskorraldus.
14. Kui oluline see Teie arvates on, et EL nendes valdkondades edasisi meetmeid
võtaks?
Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus
oluline oluline puudub /
Ei tea
Maantee-, liiklus- ja reisiandmete xxxx xxxx
optimaalne kasutus
Liikluse ja kaubaveo xxxxx xx
korraldusega seotud
intelligentsete
transpordisüsteemide teenuste pidevus
Liiklusohutuse ja turvalisusega xxxxx xx
seotud intelligentsed
transpordisüsteemide rakendused
Sõiduki ühendamine transporditaristuga xxx xxxx
Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus xx xxxxx
Liikuvusplatvormid (nt xxxxxx x
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevad
lahendused)
Täiustatud liikluskorraldus x xxxxx x
15. Palun täiendage eelmise küsimuse vastust. Kas Te leiate, et mõnda
intelligentsete transpordisüsteemidega seotud prioriteetset valdkonda tuleks muuta
või et mõni valdkond tuleks prioriteetide hulgast eemaldada või sinna lisada?
kuni 1000 tähemärki
Ei, prioriteedid on üldiselt paigas
Võimalikud meetmed
16. Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse võimalikke meetmeid, millega tagada direktiivi erieesmärkide
saavutamine. Kui oluline see Teie arvates on, et need meetmed võimaliku läbivaatamise raames direktiivi
lisataks?
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide, nende rakenduste ja teenuste
koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse suurendamine
Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus
oluline oluline puudub /
Ei tea
Tehniliste kirjelduste kehtestamise x xxx xxx
seisukohalt prioriteetsete valdkondade
ja /või meetmete ajakohastamine
(sealhulgas uute lisamine)
Intelligentsete x xxxxxx
transpordisüsteemide
komponentide ja teenuste turule
laskmise ja käigushoidmisega
seotud sätete täiendamine
Intelligentsete transpordisüsteemide xxxxx x x
piiriüleseks kasutuselevõtuks
vajalike ELi tasandi talitlus- ja
koordineerimissüsteemide (nt
usaldusväärse ELi C-ITSi
süsteemi) loomine
Meetmete võtmine selleks, et tagada xxxxx xx
eri riikides või eri teenuseosutajate
poolt osutatavate intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste
koostalitlusvõime
Kohustus võtta kasutusele olulise xxxx xxx
tähtsusega intelligentsed
transpordisüsteemi teenused
(kindlaksmäärataval geograafilisel alal)
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemide kõikide sidusrühmade vaheliste
tõhusate koordineerimis- ja järelevalvemehhanismide loomine
Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus
oluline oluline puudub /
Ei tea
Aruandekohustuste xxx xxx x
ajakohastamine ning
lihtsustamine ja seostamine,
sealhulgas ühised
võtmetähtsusega tulemuslikkuse
põhinäitajad
Kestlikud kooskõlastusmehhanismid xxxxx xx
riiklike juurdepääsupunktide jaoks
ning intelligentsete
transpordisüsteemi
teenuste kasutuselevõtuks
Parem suhtlus intelligentsete
transpordisüsteemide sidusrühmadega;
praegu suheldakse sidusrühmadega Euroopa
intelligentsete
transpordisüsteemide nõuanderühma vahendusel
Olemasoleva intelligentsete xxx xxxx
transpordisüsteemide
eksperdirühma lisamine direktiivi
Erieesmärk: intelligentsete transpordisüsteemi teenuste aluseks olevate andmete
kättesaadavuse ja jagamisega seotud probleemide lahendamine
Väga Pigem Neutraalne Ebaoluline Arvamus
oluline oluline puudub /
Ei tea
Intelligentsete transpordisüsteemi xx xxxxx x
teenuste (näiteks kontseptsioonil
„liikuvus kui teenus“ põhinevate
digitaalsete teenuste) osutajate õigusi
ja kohustusi käsitlevate sätete
täpsustamine intelligentsete
transpordisüsteemi teenuste õigluse
ja mittediskrimineerivuse valdkonnas
Juurdepääsutingimuste xxxxx x xx
kindlaksmääramine, selleks et
liikuvusplatvorme, nagu
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevad
lahendused, ei loodaks suletud
süsteemina, mida saavad
kasutada ainult kindlad
teenuseosutajad või
transpordiliigid
Andmete jagamise ja ausa xxxxx xx
taaskasutamise lahenduste
loomine, selleks et tagada olulise
tähtsusega intelligentsete
transpordisüsteemi
teenuste pidevus kogu ELis
Liikuvusplatvormide, näiteks xx xxx xx x
kontseptsioonil „liikuvus kui teenus“
põhinevate lahenduste
kasutuselevõtu tingimuste ja
suuniste kehtestamine
Kohustus teha kättesaadavaks xxx xx xx
teatavad andmed, et toetada
intelligentsete transpordisüsteemi
teenuste pidevust kogu ELis
Kohustus kasutada xxx xxxxx
intelligentsetes
transpordisüsteemi teenustes ELi
tasandi standardseid andmevorminguid
16
Direktiivi ja seonduvate õigusaktide xxxxxxx
(nt andmetöötluse, vastutuse,
privaatsuse ja ühtsete Euroopa
andmeruumide valdkonna
õigusaktide) seoste
ajakohastamine
17. Kas Teil on märkusi nende meetmete kohta või ettepanekuid võimalike muude
meetmete kohta, mida võiks kaaluda?
kuni 1000 tähemärki
Juurdepääsu ja kasutuselevõtu tingimusi “llikuvus kui teenus” osas ei peaks reguleerima EL tasemel. See pigem
looks juurde piiranguid valdkonna arengule.
Mõjud
Esialgses mõjuhinnangus käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks
ning nende koostalitlusvõime ja piiriülese pidevuse tagamiseks võetavate meetmete võimalikke mõjusid.
18. Mil määral nõustute järgmiste väidetega esialgses mõjuhinnangus
nimetatud võimalike mõjude kohta?
Nõustun Pigem Neutraalne Pigem Ei Arvamus
täielikult nõustun ei nõustu puudub /
nõustu üldse Ei tea
Meetmed aitavad kaasa xxxxxx x
intelligentsete
transpordisüsteemide
geograafiliselt
tasakaalustatumale
kasutuselevõtule kogu
Euroopas
Meetmed vähendavad x xxxxx x
dubleerivate/ühildumatute
süsteemide hulka ja
kiirendavad kasutuselevõttu
Meetmed vähendavad aja x xxx xx x
jooksul elanike ja
transporditeenuste osutajate
kogukulusid tänu
väiksematele investeerimis
ja hoolduskuludele
Meetmed muudavad x xxxx xx
intelligentsed
transpordisüsteemi
teenused avatumaks,
õiglasemaks ja
erapooletumaks
Meetmed parandavad x xxxxx x
liiklusvoogu
Meextmed vähendavad x xxxxx x
liikluses veedetavat aega
Meetmed vähendavad xxxxx xx
energiakasutust ja
kahjulikku heidet
Meetmed suurendavad xxxxxx x
liiklusohutust
Meetmed parandavad xxxxxx x
juurdepääsu transpordile
Meetmed parandavad xxxxxxx
eri transpordiliikide
lõimitust
Meetmed suurendavad x xxxxxx
intelligentsete
transpordisüsteemide
turgu ELis
Meetmed suurendavad xxx xxxx
tarbijate võimalust
intelligentsete
transpordisüsteemide
vahel valida
Meetmed parandavad xxx xx xx
Euroopa tööstuse
rahvusvahelist
konkurentsivõimet
Meetmetel on positiivne x xx xxxx
mõju teadusuuringutele
ja innovatsioonile
Meetmed suurendavad xxxxxxx
isikuandmete jagamist
19. Kas Teil on märkusi võimalike meetmete eespool nimetatud mõjude või
võimalike muude (eespool nimetamata) mõjude kohta?
kuni 1000 tähemärki
Muude Euroopa tasandi meetmete asjakohasus
20. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?
Nõustun Pigem Neutraalne Pigem Ei Arvamus
täielikult nõustun ei nõustu puudub /
nõustu üldse Ei tea
Direktiivi läbivaatamise xxxxxx x
eesmärke saaks
paremini saavutada
mitteseadusandlike
vahenditega, mis
põhinevad komisjoni
suunistel või
soovitustel
Direktiivi läbivaatamise xxxx xxx
eesmärke saaks
paremini saavutada
suuremate
rahastusvõimalustega
Euroopa Liidu
programmidest
Direktiivi läbivaatamise xx xxx xx
eesmärke aitaks
paremini saavutada
suurem
kooskõlastamine ja
ühtlustamine maailma
muude (ELi-väliste)
piirkondadega