dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kinnitamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2021
Viit
1.1-16/21-0018/1068-1
Registreeritud
18. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0018
Vastutaja
Joel Peetersoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. veebruar 2021

Failid

  • 📎Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kinnitamiseks esitamine.asice12609 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU TIME \@ "dd.MM.yyyy" 15.02.2021 VABARIIGI VALITSUS M Ä Ä R U S Tallinn Vabariigi Valitsuse 7 . märtsi 20 14 . a määruse nr 3 4 „ Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 , § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 20 14 . a määruses nr 3 4 „ Ohepalu loodus kaitseala kaitse-eeskiri” tehakse järgmi sed muudatused : 1) paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks .”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 1 ) Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgu ja Pala külas ning Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Arbavere, Kõrveküla, Mõndavere, Ohepalu, Ridaküla ja Uku külas ning Tapa vallas Tapa linnas .”; 3 ) paragrahvi 5 lõi get 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 14 lõikes 2 sätest at ud ajal Ellamaa, Kuresoo , Mädajärve , Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndis .” ; 4 ) paragrahvi 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kaitsealal on lubatud s õ idukiga s õ itmine selleks etten ä htud teedel. S õ idukiga s õ itmine v ä ljaspool selleks etten ä htud teid ning maastikus õ idukiga s õ itmine on lubatud j ä relevalve- ja p ää stet öö del, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud t öö del, kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning piiranguv öö ndis olemasolevate rajatiste hooldust öö del , metsa- ja p õ llumajandust öö del. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud s õ idukiga s õ itmine v ä ljaspool selleks etten ä htud teid ja maastikus õ idukiga s õ itmine riigikaitse korraldamiseks ning sihtkaitsevööndis puidu kokku- ja väljaveol alternatiivsete võimaluste puudumisel.”; 5 ) paragrahvi 6 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega v õ i ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada p ü stitada v õ i laiendada lautrit v õ i paadisilda.” ; 6 ) 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks ; 7 ) paragrahvi 11 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kaitsealal on üksteist sihtkaitsevööndit:” ; 8 ) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 j ärgmises sõnastuses : „ 10) Kaanjärve sihtkaitsevöönd;” ; 9 ) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses : „ 11) Ristsaare sihtkaitsevöönd.” ; 10 ) paragrahvi 12 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tuksmani sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.” ; 1 1 ) paragrahvi 12 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Ellamaa ja Kuresoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.” ; 1 2 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Kaansoo, Mädajärve, Udriku, Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning vajaduse korra l koosluste loodusliku veerežiimi taastamine . P ärast taastamistöid tagatakse metsa- ja sookoosluste ning vee ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina.” ; 13 ) paragrahvi § 13 lõike 2 punkti 3 muudetakse ja täiendatakse järgmises sõnastuses: „7) Ellamaa , Kaansoo, Mädajärve, Udriku, ja Tapa sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; ”; 1 4 ) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses : „ 7) Kaan soo, Mädajärve, Udriku, Kaan järve ja Ristsaare sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine.” ; 1 5 ) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) uute ehitiste p ü stitamine, v ä lja arvatud kaitseala valitseja n õ usolekul tee, tehnov õ rgu rajatise , riigikaitse tarbeks keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise v õ i tootmisotstarbeta raja tise p ü stitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasoleva te rajatiste hooldustööd.” ; 1 6 ) paragrahvi 14 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Keelatud on inimeste viibimine Kaanjärve sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, Ristsaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, Ellamaa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kuresoo ja Mädajärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. ” ; 1 7 ) paragrahvi 16 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.” ; 1 8 ) paragrahvi 1 8 lõi ke 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) tee, tehnov õ rgu rajatise v õ i tootmisotstarbeta raja tise p ü stitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala v õ i riigikaitse tarbeks ; ” ; 1 9 ) lisas esitatud kaart „Ohepalu looduskaitseala” asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga (lisatud) 1 . § 2. Muudatus t e põhjendus ed M ää ruse seletuskirjas 2 on esitatud p õ hjendus ed : 1) kaitse-eesmärkide muutmise kohta; 2) kaitsekorra muutmise kohta ; 3) kaitseala ja vööndi te piiride muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine M ää rus j õ ustub k ü mnendal p ä eval p ä rast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine M ää ruse menetlus viidi l ä bi keskkonnaministri 6. veebruari 20 20 . a k ä skkirjaga nr 1 2/20/72 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ü levaade koos ä rakuulamise tulemustega on esitatud k ä esoleva m ää ruse seletuskirjas . § 5. Vaidlustamine M ää rust on v õ imalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus s ä testatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule v õ i valdajale õ igused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist v õ i k ä sutamist. 1 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis ( www.maaamet.ee ). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekret ä r Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega muudetakse Ohepalu looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala ) kaitsekorda . Kavandatav kaitsekorra muudatus puudutab riigikaitse korraldamist, ehitustegevust kaitsealal , olemasolevate sihtkaitsevööndite laiendamist ning loodusreservaatide muutmist sihtkaitsevöönditeks. Kaitseala kaitse eesmärke ja välispiiri ei muudeta. Kaitseala paikneb Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgu ja Pala külas ning Lääne Viru maakonnas Kadrina vallas Arbavere , Kõrveküla, Mõndavere , Ohepalu, Ridaküla ja Uku külas ning Tapa vallas Tapa linnas . Senise kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas LKS § 13 lõikega 1. Kaitse-eeskirja muutmine on eelkõige tingitud Kaitseministeeriumi ettepanekust muuta Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja selliselt, et kaitseala valitseja nõusolekul oleks võimalik lubada keskpolügooni ohualade piiritähiste paigaldamist ning sõidukiga sõitmist väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmist riigikaitselistel eesmärkidel. S ihtkaitsevööndite laiendamise l lähtutakse Riigimetsa Majandmise Keskuse ettepanekust laiendada olemasoleval kaitsealal sihtkaitsevööndit laane- ja salu m etsade kaitseks. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543 , e-post imbi.mets @keskkonnaamet.ee ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128 , e post [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 56 97 7 994 , e post [email protected] ). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused Kaitseala eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa- Pikassaare ja Ohepalu Viitna oosistut . Kaitsta liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas , n eed on kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), kassikakk ( Bubo bubo ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), metsis ( Tetrao urogallus ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), sookurg ( Grus grus ) ja sõtkas ( Bucephala clangula ) . Kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas , n eed on eesti soojumikas ( Saussurea alpina ssp . esthonica ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ) ja rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia ) . Kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab I lisas , n eed on huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) . Kaitsta selliste kaitsealuste liikide elupaiku, milleks on muu hulgas kanakull ( Accipiter gentilis ), ainulehine soovalk ( Malaxis monophyllos ), koldjas selaginell ( Selaginella selaginoides ), kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida ), kärbesõis ( Ophrys insectifera ), palu-karukell ( Pulsatilla patens ), sile tondipea ( Dracocephalum ruyschiana ) ja väike käopõll ( Listera cordata ). Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku Ohepalu linnu- ja loodusalana (EE0020205). Lisaks on ala rahvusvahelise tähtsusega linnuala ehk IBA ala ( Important Bird Areas ; Ohepalu  Udriku sood, ala kood EE034) ja CORINE biotoobi ala ( Udriku  Ohepalu  Rutkamäe ). Riigikaitse korraldamisest kaitsealal Alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavad metsaalad Harju ja Lääne-Viru maakonnas kinnitas Vabariigi Valitsus 27. augusti 2015. a korraldusega nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine ” . Kaitsev ä e keskpol ü gooni ü mbritseva riigi metsa puhul on tegemist ka itsealade koosseisu kuuluva maa alaga : läänepoolne laiendatud ohuala kattub u mbes 7600 ha ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga ja idapoolne ohuala u mbes 2400 ha ulatuses Ohepalu looduskaitsealaga. Ohutuse tagamiseks t ä histatakse ohuala v ä lispiir u mbes 51 km ulatuses vastavate m ä rkide ja piiripostidega. Ohuala on piirkond, kuhu on laskmiste ajal k õ rvaliste isikute juurdep ää s t õ kestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine v õ ib olla eluohtlik. Kaitseväe vahetut väljaõpet ohualal ei toimu, kõik sõjalise väljaõppega kaasnevad tegevused (sõitmine, laskmine, sihtmärkide paigaldamine jne) toimuvad olemasoleval Kaitseväe keskpolügoonil . Kuna kehtiv kaitsekord ei võimalda rajatiste püstitamist riigikaitse tarbeks ( seega ka ohuala tähistamist vastavate märkide ja piiripostidega ), tuleb kavandatava tegevuse tegemiseks muuta kaitse-eeskirja. K eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 3 lõike 1 punk t 2 näeb ette, et kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldataval t oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik , hinnatakse tegevuse mõju keskkonnale. Antud juhul võib eeldada, et kavandatava tegevusega, ohuala nõuetekohase tähistamisega märkide ja piiripostidega, kaasneb oluline keskkonnamõju. Natura alade puhul t uleb hinnata tegevuse mõju liikide ja elupaigatüüpide suhtes, kelle kaitseks on Natura ala moodustatud . P rojektile võib tegevusloa anda üksnes siis, kui o tsustaja on Natura hindamise põhjal veendunud, et projekt i elluviimine ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke . Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, R iigimetsa Majandamise Keskuse hallatavate matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu on koostanud Skepast&Puhkim OÜ (projekt nr 2017 0055 02) . Eelhindamisel hinnati kavandatava tegevuse (eelkõige ohuala piirisihi rajamine ja hooldus) mõju Ohep alu loodus- ja linnuala kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Kokkuvõtteks järeldati, et ebasoodsaid mõjusid Ohepalu loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele ning Ohepalu linnualale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei esine. Kaitseväe keskpolügooni ohuala piirisiht koos tähistusega on planeeritud Tapa  Pikassaare oosi harjal kulgeva pinnastee lääneserva. Tööde tegemiseks on vajalik kaitseala valitseja kooskõlastus, mille andmisel seatakse tingimusi, et kavandatava tegevuse mõju loodusväärtustele oleks minimaalne. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja § 1 lõiget 2. Lausest kustutatakse sõna „loodusreservaat”, sest kaitse-eeskirja muutmisel tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk „Loodusreservaat” ning sõnastatakse üheksa sihtkaitsevööndi asemel üksteist sihtkaitsevööndit . (Selgitus: e elnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk ). Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse kaitse-eeskirja § 2 lõiget 1. Lisatakse täpsustus k aitseala paikne mise kohta ka Tapa vallas Tapa linnas , seda küll vaid 0,4 ha ulatuses . T äiendusega parandatakse viga : kaitseala asukoha loetelust oli välja jäänud Tapa linn. Välispiiri pole muudetud. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 1. L oetelusse lisatakse kaks sihtkaitsevööndit: Kaanjärve sihtkaitsevöönd, mis m oodustatakse Kaanjärve loodusreservaadist , ja Ristsaare sihtkaitsevöönd, mis moodustatakse Ristsaare loodusreservaadist. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 4 . K una tegemist on kaitsep olügooni ohualaga, võib tekkida vajadus riigikaitselistel eesmärkidel väljaspool ettenähtud teid mootorsõidukiga sõita . S amuti võib tekkida vajadus kasutada sihtkaitsevööndis mootorsõidukit puidu kokku- ja väljaveo ks alternatiivsete võimaluste puudumisel , seda näiteks juhul, kui erametsamaa paikneb piiranguvööndis, mida ümbritseb sihtkaitsevöönd . Kaitse eeskirja muutmisega tehtavad erisused on rakendatavad vaid kaitseala valitseja loal, seega eelneb väljaspool teid mootorsõidukiga sõitmisele kaitseala valitseja kaalutlus ehk loataotluse menetlemine üldises korras. Lisaks täpsustatakse sätte sõnastust, et oleks selgem, et kaitseala valitseja nõusolekul teostataval tegevusel saab kaitseala valitseja anda nõusoleku ka selleks tegevuseks vajadusel sõidukit kasutada. Kaitseala valitseja saab loa anda juhul, kui kaitseala kaitse-eesmärke ei ohustata ning loodusväärtusi ei kahjustata. Tegevusloa tingimustega saab kaitseala valitseja tagada, et lisanduv häiring loodusele oleks minimaalne. Piiranguvööndis on olemasolevate ehitiste hooldustööd lubatud looduskaitseseaduse alusel ja kaitse-eeskiri seda ei reguleeri, kaitse-eeskirjaga täpsustatakse, et selleks tegevuseks võib piiranguvööndis sõidukit kasutada, samuti võib sõidukit kasutada piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Sõidukiga sõitmisel väljaspool teid on oluline, et kaitseala väärtusi ei kahjustataks. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse kaitse-eeskirja § 6 punkti 4. Kaitse-eeskiri viiakse kooskõlla LKS § 14 lõikega 1, mille punkti 6 sõnastus on seoses 1. juulil 2015. a jõustunud ehitusseadustikus sätestatuga muutunud. Muu hulgas ei kasuta kehtiv ehitusseadustik enam väikeehitise mõistet. Väiksemate ehitiste puhul on vaja esitada üksnes ehitusteatis. Kui ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitist kavandatakse kaitsealal, eeldab selle lubamine kaitseala valitseja nõusolekut. Ehitiste, millele ei ole nõutav ehitusteatis või ehitusluba, ehitamiseks, tuleb saada üksnes kaitseala valitseja nõusolek . Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk „Loodusreservaat” . Kaitse eeskirja muutmisel moodustatakse Kaanjärve loodusreservaadist Kaanjärve sihtkaitsevöönd ja Ristsaare loodusreservaadist Ristsaare sihtkaitsevöönd. Alad paiknevad riigimetsa maal Aegviidu metskonnas. Mõlema reservaadi puhul on tegemist siirdesoo- ja rabametsadega (91D0*), kuid leidub ka soostuvaid ja soolehtmetsi (9080*), mis on loodusdirekt iivi elupaigatüüpidele vastavad kooslus ed . Ohepalu looduskaitseala soomassiividesse ajalooliselt rajatud kraavid ja kuivendusvõrk töötavad endiselt ning mõjutavad negatiivselt kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja sellega ka kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohti. Märkimisväärne kuivenduse mõju on kaasa toonud sooalade järjest suureneva metsastumise. K aitsealal on Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise projekti ga planeeritud taastada looduslik veerežiim . Selle käigus suletakse olemasolevaid kraave ja rajatakse kraavidele paisud, et leev endada kuivendusvõrgu degradeeri vat mõju . O hepalu looduskaitseala loodi 1977. aastal ning toona ei osatud mõelda soode taastamise vajadusele , kui kaitsealale moodustati kaks loodusreservaati, kus on igasugune inimtegevus keelatud . Moodustatavate sihtkaitsevööndite kaitse-eesmär k on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine , kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning koosluste loodusliku veerežiimi taastamine, pärast taastamistöid tagatakse ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina. Sihtkaitsevööndites se arvamisega muutub ala kaitsekord leebemaks võrreldes loodus reservaatide kaitsekorraga, kus on keelatud igasugune inimtegevus . Kaitsekorra leevendamine ei kahjusta kaitse eesmärke . Inimestel on lubatud viibida , korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi , pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal . L ähtuvalt vajadusest tagada pesitsusrahu kaitsealustele linnuliikidele seatakse mõlemas uu es sihtkaitsevööndis ajaline liikumispiirang . (Liikumispiirangute põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punkti 16 selgituste juures . ) Eelnõu § 1 punktiga 7, 8 ja 9 lisatakse olemasoleva üheksa sihtkaitsevööndi nimekirja Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevöönd. Üheksa sihtkaitsevööndi asemel on edaspidi üksteist sihtkaitsevööndit. Eelnõu § 1 punktiga 10, 11 ja 12 muudetakse sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärke , Tuksmani , Ellamaa ja Kuresoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgid jäävad samaks. Kaansoo, Mädajärve, Udriku , Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning vajaduse korra l koosluste loodusliku veerežiimi taastamine. Pärast taastamistöid tagatakse metsa- ja sookoosluste ning vee ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina . Selleks et tagada Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutami ne, on loodusliku veerežiimi taastamistö ö d l isaks uutele Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndile vajalikud ka olemasolevates Kaansoo, Mädajärve ja Udriku sihtkaitsevööndis. Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning taastamistööd, nagu kraavide sulgemine ja tammide ehitamine, ei ole lubatud. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, et tööde tegemine oleks tagastud viisil, mis ei kahjusta kaitse - eesmärke. Taastamistööde tulemusena paraneb loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), looduslikus seisundis rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo-ja rabametsade (91D0*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisund . Lisaks mõjutatakse taastamistöödega positiivselt märgalasid, mis ei ole praegu määratud loodusdirektiivi elupaigatüübina, kuid millele luuakse eeldused kunagi mõneks väärtuslikuks elupaigatüübiks kujuneda. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse ja täiendatakse § 13 lõi ke 2 punkti 3 . Lisaks Tapa sihtkaitsevööndile võimaldatakse poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks alade taastamis- ja hooldustö i d ka Ellamaa, Kaansoo, Mädajärve ja Udriku sihtkaitsevööndis . Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eesmär k on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse § 13 lõi ke 2 punkti 7 . Lubatud on loodusliku veerežiimi taastamine Kaansoo, Mädajärve, Udriku , Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndis. ( Eelnõu § 1 punkti s 10, 11 ja 12 esitatud selgitus . ) Eelnõu § 1 punktiga 1 5 täiendatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tegevuste loetelu: lubatakse riigikaitse tarbeks keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise püstitamist ja hooldustöid . Ohuala välispiiri nõuetekoha seks tähistami seks kasutatakse piiripost e koos hoiatussil tidega vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse tõkkepuuga , mille lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. Sõnastus viiakse kooskõlla LKS § 30 lõike 4 punktiga 6, mis v õ imaldab kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsev öö ndis tee, tehnov õ rgu rajatise v õ i tootmisotstarbeta raja tise p ü stitamist ja olemasolevate rajatiste hooldust ö id kaitsealal riigikaitse tarbeks. LKS sätte alusel muudeti P õ hja-K õ rvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja , kuid Ohepalu l ooduskaitseala kaitse-eeskirja jäi vastav täiendus sisse viimata. Kaitse-eeskirja muutmisele järgnev riigikaitseliste tegevuste planeerimise protsess peab kindlustama, et kogu häiring kaitsealale oleks minimaalne. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 keelatakse lisaks Ellamaa, Kuresoo ja Mädajärve sihtkaitsevööndile inimeste viibimine Kaanjärve sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ning Ristsaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini . Liikumispiirang määratakse l ähtuvalt vajadusest tagada pesitsusrahu kaitsealustele linnuliikidele must-toonekur ele ja metsis ele . Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel . Liikumisp iirangute kehtestamise aluseks on „Must-toonekure ( Ciconia nigra ) kaitse tegevuskava” (2018) ja keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 „M ust-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri ˮ ja „Metsise ( Tetrao urogallus ) kaitse tegevuskava” (2015) ning k eskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ . Kaitsealal on registreeritud neli metsise mängupaika . M ust-toonekure viima ne kinnitatud vaatlus 2014 . a astal pesitsust ei tuvastanud , kuid liigi e lupaigaks o levad vana d loodusmets ad ning siirdesoo- ja rabametsad on soodsas seisundis, mis loob ee lduse uue ks pesitsuse ks . Eelnõu § 1 punktiga 1 7 sõnastatakse piiranguvööndi määratlus : see on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse . K ustutatakse sõna „ loodusreservaat ” , sest 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 1 8 lisatakse piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatavaks tegevuseks tootmisotstarbeta raja tise p ü stitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala v õ i riigikaitse tarbeks . Tegevuse lubamine võimaldab keskpolügooni ohuala v ä lispiir i o hutuse tagamiseks t ä hista da vastavate m ä rkide ja piiripostidega . Eelnõu § 1 punktiga 1 9 asendatakse Ohepalu looduskaitseala kaart. 2.1. Kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndite piirid Ohepalu looduskaitseala välis - ja vööndite piiri on korrigeeritud 2019. aasta Eesti põhikaardi ja 2020. a asta jaanuari katastriandmete alusel . Kaitseala üldpindala on 5934,6 ha ning see ei muutu, samaks jääb ka Ohepalu linnu- ja loodusala pindala. Sihtkaitsevööndi pindala suurenemi s e ja v ööndipiiri de muu datuste põhjuseks on kahe loodusreservaadi muutmine sihtkaitsevööndiks ning laane- ja salumetsade kaitseks sihtkaitsevööndite laiendamine . Eesmärk on täita nii looduskaitse arengukava kui ka metsanduse arengukava aastani 2020 seatud eesmärk i parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust. Ökoloog Asko Lõhmuse 2016. aastal valminud analüüsist selgub, et mitmekesise elu- ja looduskeskkonna säilimiseks ei ole mõningaid metsatüüpe Eestis range kaitse all piisavalt. Üheks selliseks on laanemetsad, mis on Ohepalu looduskaitseala l oluline metsatüü p . Kaitseala metsad on peamiselt sinilille kasvukohatüübi metsad, mille ohutegur on suurte lankidena tehtav metsaraie. P iiranguvööndist laanemetsade kaitseks Tuksmani ja Kaansoo sihtkaitsevööndisse arvatavate alade (423 ha) piiritlemiseks on kasutatud riigi omanduses olevate katastriüksuste piire , mis on üheselt mõistetavad kaitseala l paiknevate ooside ahelikus. Valdavalt on alad liidetud Kaansoo sihtkaitsevööndiga, kus on vajaduse korra l võimali k taastada looduslik veerežiim, piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvatavatel aladel leidub kraavitust. P iiranguvööndisse jääb piki Tapa- Pikassaare oosistikku kulgev a st pinnastee st u mbes 2500 m pikkune lõik , kaitseala ida- läänesuunaliselt läbiva Metskonna tee (35206:002:0264) u mbes 1 1 80 m pikku ne lõik ning Ohepalu tee (35206:002:0249) u mbes 1160 m ulatuses . P ärast määruse kehtestamist on Ohepalu looduskaitseala sihtkaitsevööndite pindala 5105 ha ja piiranguvööndite pindala 829,6 ha. Pindalamuudatused puuduta vad ainult riigi omanduses olevaid maid. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõu ettevalmistamisele eelnes Ohepalu looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus e koostamine (edaspidi VTK ), kavatsust tutvustati avalikkusele 8. – 25. märtsini 2019. a. V TK- ga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel ( https://www.keskkonnaamet.ee ) ja Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn), Kuusalu Vallavalitsuses (Mõisa tee 17, Kiiu alevik), Kadrina Vallavalitsuses (Rakvere tee 14, Kadrina) ja vastavate asutuste veebileh el . Kuulutus ilmus ajalehes Postimees ja Harju Elu 8. märtsil. Ettepanekud ja seisukohad paluti Keskkonnaametile esitada hiljemalt 25. märtsiks. Teavituskirjad saadeti Kuusalu ja Kadrina Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Kaitseministeeriumile ja Eestimaa Looduse Fondile. VTK avalikustamise käigus esitati hulk küsimusi k eskpolügooni ohuala ja seal planeeritava tegevuse kohta , Keskkonnaamet edastas need küsimused vastamiseks Kaitseministeeriumile. Tabel 1 . Väljatöötamise kavatsusele esitatud ettepanekud ja seisukohad 2019. a . Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus/vastus K ohalik elanik Sõnastada kaitse-eeskirja § 5 lõige 4 „ kaitseala valitseja nõusolekul keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamiseks” . Selgitati, et k aitse-eeskirja sõnastus on vastavuses LKS § 30 lõike 4 punkti 6 sõnastusega ning edaspidi on kaitseala sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud riigikaitse tarbeks rajatis i püstita da . Selle punkti all mõistetakse ka K aitseväe keskpolügooni ohuala välispiiri tähistust. Lisaks piiritähistele paigaldatakse vastavalt K aitseväe ohutuseeskirjadele teedele tõkkepuud ja infotahvlid keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. Kohalik elanik ja s eltsing „Loodus, inimene ja sõjavägi ” Täpsustada § 14 lõike 1 p unkti 3 „ tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või keskpolügooni ohuala välispiiri tähistuse tarbeks ja olemasoleva ehitise hooldustööd” . Selgitati, et L KS § 14 lõike 1 punkti 8 alusel peab kaitsealal olema ehitusloa väljastamiseks kaitseala valitseja nõusolek. Vajaliku kooskõlastuse ja tingimused annab Ke A ehitusloa menetluses. Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. veebruari 2020. a k ä skkirjaga nr 1-2/20/72 algatatud haldusmenetluses. Avalikkusele tutvustati kaitse-eeskirja eelnõud ja se letuskirja 1.–2 2. maini 20 20 . a. Dokumentidega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel ( https://www.keskkonnaamet.ee ) , Kuusalu valla kodulehel ( www.kuusalu.ee ) ja Kadrina valla kodulehel (www.kadrina.ee) . Kuulutus ilmus ajalehes Õhtuleht ja Harju Elu 30. aprillil. Ettepanekud ja seisukohad paluti Keskkonnaametile esitada hiljemalt 22. maiks. Teavituskirjad saadeti Kuusalu ja Kadrina Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Kaitseministeeriumile ja Eestimaa Looduse Fondile. Kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise käigus esitat ud seisukohad, mis ei kuulu Keskkonnaameti vastutusalasse, edasta ti vastamiseks Kaitseministeeriumile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele . Tabel 2 . Kaitse-eeskirja eelnõule esitatud ettepanekud ja seisukohad 20 20 . a. Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus/vastus Kohalik elanik j a s eltsing „ Loodus, inimene ja sõjavägi” Ettepanek s õnastada kaitse-eeskirja § 5 lõige 4 „ … keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamiseks … ”. Ettepanek s õnastada kaitse-eeskirja § 14 l õige 1 p unkt 3 „ … keskpolügooni ohuala välispiiri tähistuse tarbeks … ”. Keskkonnaamet kaalus ettepanekuid ning muutis määruse eelnõu sõnastust osaliselt. § 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „… kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning piiranguv öö ndis olemasolevate rajatiste hooldust öö del , metsa- ja p õ llumajandust öö del . ” Selgitati, et tegemist on kaitsepolügooni ohualaga, siis võib tekkida vajadus riigikaitselistel eesmärkidel väljaspool ettenähtud teid mootorsõidukiga sõita. Samuti võib tekkida vajadus kasutada sihtkaitsevööndis mootorsõidukit puidu kokku- ja väljaveo ks alternatiivsete võimaluste puudumisel , seda näiteks juhul, kui erametsamaa paikneb piiranguvööndis, mida ümbritseb sihtkaitsevöönd. Kaitse-eeskirja muutmisega tehtavad erisused on rakendatavad vaid kaitseala valitseja loal, seega eelneb väljaspool teid mootorsõidukiga sõitmisele kaitseala valitseja kaalutlus ehk loataotluse menetlemine üldises korras. Kaitseala valitseja saab loa anda juhul, kui kaitseala kaitse-eesmärke ei ohustata ning loodusväärtusi ei kahjustata. Tegevusloa tingimustega saab kaitseala valitseja tagada, et lisanduv häiring loodusele oleks minimaalne. § 14 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ … uute ehitiste p ü stitamine, v ä lja arvatud kaitseala valitseja n õ usolekul tee, tehnov õ rgu rajatise , riigikaitse tarbeks keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise v õ i tootmisotstarbeta raja tise p ü stitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd.” Täiendatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tegevuste loetelu: lubatakse riigikaitse tarbeks keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise püstitamist ja hooldustöid. Ohuala välispiiri nõuetekohaseks tähistamiseks kasutatakse piiriposte koos hoiatussiltidega vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja -juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse tõkkepuuga, mille lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. Sõnastus viiakse kooskõlla LKS § 30 lõike 4 punktiga 6, mis v õ imaldab kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsev öö ndis tee, tehnov õ rgu rajatise v õ i tootmisotstarbeta rajatise p ü stitamist ja olemasolevate rajatiste hooldust ö id kaitsealal riigikaitse tarbeks. Päästame Eesti Metsad MTÜ 1. Esitat i vastuväi de Natura hindamise tegemata jätmise otsusele ja nõu ti Natura hindamise tegemist kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sh loodusdirektiiviga. Vii d at i kir ja s Ohepalu LKA-le tehtud keskkonnamõjude hinnangule ja Natura eelhinnangule, mis ei asenda Natura hindamist ning Ohepalu kaitse-eeskirja muutmise Natura hindamise eelhinnangu punktile 3.3.5 . 2. Esitat i vastuväi d e ohuala laiendamiseks, kuna ohuala laiendamine ei ole eelnõust ega seletuskirjast tulenevalt riigikaitse eesmärgil põhjendatud. 3. Esitat i vastuväi d e sõidukiga sõitmise lubamisele väljaspool teid ja igasugusele maastikusõidukiga sõitmisele. K as „sõidukiga sõitmist väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmist riigikaitselistel eesmärkidel” on kaitseala valitseja nõusolekul vaja piiritähiste paigaldamiseks või ka muuks tegevuseks ? Praegune sõnastus on väga laia tõlgendamisruumiga. 4. Te hti ettepanek tähistada ohuala selliselt, et RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee lõik Ohepalu LKA-l jääb senisesse kasutusse. 5. Esitat i vastuväi d e sihtkaitsevööndis mo ot orsõidukite kasutamisele ja ettepanek eraisikute puhul mootorsõidukite kasutamise keelamiseks sihtkaitsevööndis. 6. Seletuskirjas on mainitud, et „võib tekkida vajadus kasutada sihtkaitsevööndis mootorsõidukit puidu kokku- ja väljaveoks alternatiivsete võimaluste puudumisel, seda näiteks juhul, kui erametsamaa paikneb piiranguvööndis, mida ümbritseb sihtkaitsevöönd”. Küsite, kuidas seda mõista. 7. Esitat i küsimus reservaatide muutmise kohta sihtkaitsevöönditeks. 8. Esitat i ettepanek eelnõud sellisel kujul mitte edasi menetleda, kuna esineb vasturääkivusi. Vastuväitega ei arvestat ud. Selgitati, et d okument, millele viidati, ei käsitle Ohepalu LKA kaitse-eeskirja muutmist, vaid on Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekti KMH eelhinnang . J äreldused, ettepanekud ja soovitused lk 50‒52 puudutavad hinnangut ehitusprojektiga kavandatavale tegevusele – eelkõige ohuala piirisihi rajamisele ja hooldusele. Kokkuvõtteks teeb ekspert ettepaneku jätta algatamata Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavate maa-ala piiritähistuse ja RMK matkaradade ehitusprojekti KMH. LKS § 14 lõike 1 punkti 8 alusel peab kaitsealal olema ehitusloa väljastamiseks kaitseala valitseja nõusolek. Vajaliku kooskõlastuse ja tingimused annab KeA ehitusloa menetluses. Vastuväitega ei arvestatud . Selgitati, et Kaitseväe keskpolügooni nn ohuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldusega nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine”. Ohepalu LKA kaitse-eeskirja muutmisega ei ole võimalik keskpolügooni ohuala laiendamist puudutavaid küsimusi seostada . Vastuväitega arvesta ti osaliselt. § 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „… kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning piiranguv öö ndis olemasolevate rajatiste hooldust öö del , metsa- ja p õ llumajandust öö del. ” Selgitused on ettepaneku juures. Selgit ati, et Ke A on seisukohal, et ohuala tähistust on võimalik rajada piki Tapa - Pikassaare oosistikku kulgeva pinnastee läänepoolsesse serva sellisel moel, et teed on võimalik kasutada. Rajatiste paigaldamine toimub Ke A kooskõlastuse alusel. Vastuväite ja ettepanekuga ei arvesta tud. Selgit ati, et t eatud juhtudel on vajalik sihtkaitsevööndis lubada mootorsõidukite kasutamist. Tegevus toimub kaitseala valitseja, Ke A loal kaalutlusotsuse alusel. Ohepalu LKA-le jääb taastamist ja hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi kokku ligikaudu 48 ha, mille hääbumise peamiseks põhjuseks on kinnikasvamine kasutusest välja jäämise tõttu. Seega on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine, rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Ka on osades sihtkaitsevööndites vajalikeks töödeks kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi taastamiseks. Selgit ati, et esineb juhuseid, kui piiranguvööndis paiknev erametsamaa on ümbritsetud sihtkaitsevööndiga. Kaitseala valitseja kooskõlastusel võib lubada eraomanikul kasutada mootorsõidukit puidu kokku- ja väljaveoks oma kinnistult läbi sihtkaitsevööndi. Kaitseala valitseja saab nõusoleku andmisel seada kokku- ja väljaveoks tingimusi, et loodusväärtused kahjustada ei saaks. Selgitati, et muudatuse põhjus on Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise projektiga planeeritud loodusliku veerežiimi taastami ne , tööde käigus suletakse olemasolevaid kraave ja rajatakse kraavidele paisud, et leevendada kuivendusvõrgu degradeeruvat mõju. S ihtkaitsevööndite leebem kaitserežiim võimaldab ettenähtud töid teha , loodusreservaadis on igasugune inimtegevus keelatud. Ettepanekuga ei arvestat ud . KeA on seisukohal, et vastuskirjas antud selgitused on piisavad ja vasturääkivused lahti kirjutatud. MTÜ Eesti Metsa Abiks 1. Tehti ettepanek t äiendada kaitseala k aitse-eesmärkide nimekirja , lisades kaks loodusdirektiivi elupaigatüü pi, 13 kaitsealust looma- ja linnuliiki ja üks taimeliik. 2. Te hti ettepanek m uuta kõrgete loodusväärtustega alade kaitse p iiranguvööndist sihtkaitsevööndiks ja kõik Ohupalu LKA laanemetsad sihtkaitsevööndisse arva t a. 3. Te hti ettepanek karmistada p iiranguvööndi piirangu i d . Kuna uuendusraie on Ohepalu LKA-l suures konfliktis kaitse-eesmärkidega, te hti ettepanek keelata uuendusraie nagu seda kehtestab looduskaitseseaduse § 31. 4. Te hti ettepanek l isada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Ohepalu LKA-sse. Kuna MTÜ esitas rida ettepanekuid, siis selgitati esmalt, et Ohepalu LKA kaitse-eeskirja muudatuste eesmärk ei ole kogu ala kaitsekorra läbi vaatamine , vaid muudatused on tehtud konkreetsetel põhjustel. Ettepanekuga ei arvestat ud. Selgitati, et k uivad niidud lubjarikkal mullal on juba nii kaitseala kui ka Ohepalu loodusala eesmärgiks. Vanad laialehised metsad registreeriti 2014. a väga väikesel pindalal 1,2 ha ulatuses, mistõttu ei ole otstarbekas elupaigatüüpi seada kaitse-eesmärgiks. L ooma- ja linnuliikide elupaigad on keskkonnaregistris u 90% ulatuses registr eeritud sihtkaitsevööndis, kus ohutegurid liikidele praktiliselt puuduvad. On arvestatud, et kaitseala eesmärgiks seatud katusliikide ja koosluste alusel kehtestatud kaitsekord tagab ka teiste liikide kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Kahe loomaliigi elupaigad arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. Ettepanekuga ei arvestat ud. Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 113 moodustati 58 uut looduskaitseala, mis ei olnud varem olnud kaitse all (v. a kaks ala). Kaitse alla võeti täiendavalt 6731 ha laanemetsi, 9850 ha salumetsi ja 4183 ha soovikumetsi, kokku 26 715 ha riigile kuuluvat metsamaad. Lisaks on keskkonnaregistri metsavajakute looduskaitseala kihile kantud Eestis kokku 16 396 ha riigimetsa maad (laane- ja salumetsad), mis paiknevad kaitsealadel ja millele kehtestatakse sihtkaitsevööndi kaitserežiim. Ohepalu LKA pindala on 5935 ha, millest 86% moodustavad sihtkaitsevööndid. Seoses laane- ja salumetsade liitmisega suureneb sihtkaitsevööndite pindala kaitsealal 423 ha võrra . Arvestades eelöeldut leiab KeA , et kaitseala sihtkaitsevööndite pindala on piisavalt suur. Ü leeestiliselt tehti l aane- ja salumetsade kaitse alla võtmise ettepanekus pindalaarvestused nii, et arvestati riigimaa kaitse alla võtmisega. KeA juhindu b sellest ettepanekust, et tagame kaitse ja katame metsavajakud riigimaadel ning eramaadele täiendavaid piiranguid ei sea . Ettepanekuga ei arvestat ud . Kaitseala piiranguvööndi pindala on 830 ha (14% kogupindalast). Kuna keskmise langi suurus Eestis on alla 2 ha, siis ei ole 2 ha suuruse langi piirang turberaie puhul suur. Metsaregistri andmetel on kuuseenamusega puistuid kaitseala piiranguvööndis ligi 132 ha, mis on jagunenud üle kaitseala väiksemate puistutena, suuri kuusemassiive ei ole. Seega on piiranguvööndis kuuseenamusega puistuid u 26%. Vanemaid kui 70-aastaseid (valmivad ja raieküpsed) kuuseenamusega puistuid on piiranguvööndis u 86 ha, olles väiksemate fragmentidena jagunenud üle kaitseala. Raie puhul kuusikutes langi suurusega kuni 0,5 ha ei teki loodusele märkimisväärset kahju. Väikese langi suurusega ning koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamisega tagatakse maastikuilme säilimine, puistu vanade metsade suur osakaal, erivanuselisus, koosluste ja liikide kaitse, sellega hoitakse ära liiga kiired muutused piiranguvööndi metsade vanuselises struktuuris ning majandatakse metsi pikema aja vältel . Kõik raied kaitsealal tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga , v.a piiranguvööndis 20 tm raiumine kinnistu kohta aastas. Kaitseala valitseja saab raieks nõusoleku andmisel seada tingimusi kokku- ja väljaveoks, et loodusväärtused kahjustada ei saaks. Ettepanekuga ei arvestat ud. E ttepaneku kohaselt laieneks kaitseala u 1240 ha võrra. Enne kaitse-eeskirja plaanitavate muudatuste avalikustamist analüüsib Ke A alal kehtivat kaitsekorda ja piire lähtuvalt loodusväärtustest. Muudatuste kavandamisel lähtutakse üldisest põhimõttest tagada loodusväärtuste kaitse olemasolevatel kaitsealustel objektidel. Olemasolevaid kaitsealasid laiendatakse üldjuhul ainult väga põhjendatud juhtudel, nt kui ala kaitse alla mitte võtmine ohustab kaitsealuse liigi säilimist või seisundit Eestis/Euroopas või on tegemist I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga. 2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Natura 2000 võrgustiku loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi on Eestis elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole Ohepalu LKAga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide kaitse eesmärgil ja loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja põhjendatud. Väärtuste kaitset tuleb tõhustada juba olemasolevatel kaitsealadel. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ n õukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). EÜ n õukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele E uroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekir i ” lisa 1 punkti 2 alapunkti le 252 on Natura 2000 võrgustiku loodus alaks esitatud Ohepalu loodusala . L isa 1 punkti 1 alapunktiga 36 on Natura 2000 võrgustiku linnualaks esitatud Ohepalu linnuala . Seetõttu tuleb Ohepalu looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura võrgustiku alade kohta käivaid erisusi . Ohepalu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novemb ri 2007 . a otsusega 2008/24/EÜ, millega võet i vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, EL T L 12, 15. 0 1.2008, lk 118–382 ) . Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kolmeteistkümnes uuendatud versioon ( teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111, 08.04.2020, lk 1–256). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide , kaasa arvatud nende munade , pesade ja elupaikade kaitset E uroopa L iidu liikmesriikides . See hõlmab nende liikide kaitset , hoidmist ja kontrolli ning kasutamist . Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid , sealhulgas kaitsealade loomine , eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel , mis vastab eelkõige ökoloogilistele , teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele , arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi . Ohepalu looduskaitsealal on oluline kaitse - eesmär k mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud linnulii gi kaitse . 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kait se-eeskirja muutmisega kaasneb positiivne m õ ju riigi julgeolekule ja v ä lissuhetele. Teatud negatiivne mõju on maastikuilmele, sest o hutuse tagamiseks t ä histatakse kaitseväe keskpolügooni ohuala v ä lispiir piiripostidega nii, et ühe juurest näeb mõlemale poole järgmist posti (piiritähiste maksimaalne vahemaa ei tohi olla suurem kui 50 m). Nõuetekohaselt on laiendatud o huala piirisiht maastikul vähemalt 4 m laiu ne. Selleks et vähendada uute sihtide rajamist, kasutatakse võimaluse korral olemasoleva i d, piiritähise paigaldamist oluliselt lihtsustava i d ning piiritähise kulgemise loetavust parandava i d looduslik ke struktuur e : kraav e , avatud koridor e , metsasih te ja teid . Ohuala 4 m laiuse piirisihi rajamiseks tuleb metsasel ala teha trassiraieid . Juhul kui piiritähistus t on võimalik paiguta da ol emasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte, võib raiutava ala pindala jääda mõnevõrra väiksemaks. Kuna tegemist on avaliku huviga (ka inimelude kaitse) ja kindla eesmärgiga püstitatavate rajatistega , on tegevus põhjendatud. Kaitsev ä e v ä lja õ pet ohualas ei toimu ja suure t õ en ä osusega ei kahjustata seal loodust ega elustikku. Keskpolügoonil läbiviidavate harjutuste käigus kasutatakse laiendatud ohuala kuni 90 päeva aastas ning sellega kaasnevad ajalised liikumispiirangud , mis sulgevad piirkonna rekreatiivseks kasutamiseks . Mõju on negatiivne, sest kaitseala kasutavad puhkajad üsna aktiivselt . Samas on tegemist avaliku huviga (ka inimelude kaitse) , seega on t egevus põhjendatud . L eevenduseks on see, et piki Tapa- Pikassaare oosistikku kulgevat teed , mida mööda samuti matkajad aktiivselt liiguvad, saab aastaringselt kasutada . Ohuala tähistatakse piki Tapa-Pikasaare oosistikku kulgevat teed ohuala poolsel küljel selliselt, et tee ise jääb avatuks. Ohepalu looduskaitseala soomassiividesse ajalooliselt rajatud kraavid ja kuivendusvõrk toimivad endiselt ning mõjutavad Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja sellega ka kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohti negatiivselt . Kaitseala veerežiimi taastamistöödega kaasneb positiivne mõju looduskeskkonnale, tööde käigus suletakse olemasoleva i d kraave ja rajatakse kraavidele paisud . S ootaastamistööde tulemusel muutub Kaitseväe keskpolügooni ohutsoonis ala märjemaks u mbes 300 ha ulatuses . Ohepalu looduskaitseala k aitse-eeskirja muutmisega ei kaasne kulutusi, mis oleksid seotud kaitse korraldamisega . U ut kaitseala ei looda, vastavalt 2019. aasta Eesti põhikaardile ja 2020. a asta jaanuari katastrikaardile on kontrollitud ja korrigeeritud kaitseala välispiiri kulgemine . Ala kaitsekorda muudetakse , kahe loodusreservaa di põhjal moodustatakse kaks uut sihtkaitsevöönd it: Ristsaare ja Kaanjärve. Lisaks tsoneeritakse pi iranguvööndist sihtkaitsevööndisse täiendavalt 423 ha riigimaad , e t tagada laane- ja salumetsade kaitse ks sobiv kaitsekord . Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Määruse jõustumisel laekub maamaksu Kuusalu vallale ligikaudu 330 eurot aastas vähem, kuna täiendavalt lisandub sihtkaitsevööndisse 126 ha maid , ja Kadrina vallale ligikaudu 820 eurot aastas vähem, kuna täiendavalt lisandub sihtkaitsevööndisse 297 ha maid . Maamaksuseaduses § 4 sätestatud maamaksumäär ei muutu. Kaitsealale jääb hooldamist ja osaliselt ka taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi kokku ligikaudu 48 ha. Kulud toetustele ei muutu, kuna kaitseala pindala jääb samaks. Poolloodusliku koosluse hooldamiseks on võimalik taotleda hooldamistoetust vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” ja taastamise toetust vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord ”. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 250 eurot hektari kohta . Kaitse-eeskirja muudatused ei mõjuta Natura 2000 metsa toetusi, kuna erametsaomanik ele kuuluvaid maid aladel ei ole. Tegemist on riigile kuuluva maaga ning maa riigile omandamist ei toimu. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Määruse kehtestamine mõjutab keht ivaid planeeringuid selles osas, mis puudutab sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite piiride ja pindala muutmist. O luline mõju selles küsimuses puudub. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7 . Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on teiste ministeeriumitega kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega. Tabel 3. Kooskõlastusringil esitatud märkusega arvestamine Kaitseministeerium Kaitseministeerium täpsustab, et ohuala tähistus kulgeb piki Tapa-Pikasaare oosistikku kulgevat teed ohuala poolsel küljel selliselt, et tee ise jääb avatuks. Seega ajalised liikumispiirangud teel liikumisele ei kohaldu. Palutakse täiendada seletuskirja ja täpsustada, et matkajatel on võimalik teed aastaringselt kasutada. Sellest tulenevalt on palutud ka uuesti hinnata, kas mõju matkajatele on negatiivne, nagu praegu seletuses kirjas. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, et ajalised liikumispiirangud teel liikumisele ei kohaldu, küll aga on mõju matkajatele jätkuvalt negatiivne, kuna alal endal on ajalised liikumispiirangud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel