dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse määrus „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“; Keskkonnaministri määrus „Aadressiandmete süsteem“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2021
Viit
2-9/21-0041/1055
Registreeritud
18. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/21-0041
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Infoühiskonna teenuste arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. märts 2021

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Määruste eelnõude kooskõlastamiseks esitamine.asice1625 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0210 - Vabariigi Valitsuse määrus „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“; Keskkonnaministri määrus „Aadressiandmete süsteem“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d33259e8-31b1-4813-951c-1a297f72ca03 Link kooskõlastamise etapile: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d33259e8-31b1-4813-951c-1a297f72ca03?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Keskkonnaministri määruse „Aadressiandmete süsteem“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse … määrusega nr … „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ alusel. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 58 lõige 1 näeb Vabariigi Valitsusele ette volitusnormi kehtestada määrusega aadressiandmete süsteem. Sama lõike 01.12.2020 jõustunud teine lause annab Vabariigi Valitsusele volituse anda kõnealuse määruse kehtestamise õigus asjaomasele ministrile. Vabariigi Valitsuse …2020 määrusega nr … „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ volitatakse keskkonnaministrit kehtestama aadressiandmete süsteemi. Sama määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valituse 08.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ (edaspidi ka määrus nr 103). Kehtestatava keskkonnaministri määruse sätted on valdavalt üle võetud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 103 ning muudatusi käsitletakse võrreldes selle määrusega. Eelnõu peamine eesmärk on viia määrus (edaspidi ka ADS-i määrus) kooskõlla 01.12.2020. aastal jõustunud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi ka KrtS) muudatustega. Eelnimetatud seaduste muudatustega reguleeriti kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteemi) koostoimet. Edaspidi on kinnistusraamatusse kantud korteriomandid paremini seostatud neile vastava hooneosa koha- aadressiga ADS-i infosüsteemis1. Sellisel kujul seoste loomine on vajalik näiteks registripõhise rahva- ja eluruumide loenduse jaoks, aga ka teistes andmetöötluse valdkondades (sh maksunduses, sotsiaaltoetuste arvutustes, rahvastikuregistri toimingutes). Sellest tulenevalt täiendatakse ADS-i määruses Justiitsministeeriumi poolt ADS-i infosüsteemile edastavate andmete loetelu. Ülejäänud muudatused on redaktsioonilist laadi ja õigusselguse tagamiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht (tel 675 0852, [email protected]) ning õigusosakonna jurist Kaire Bamberg (tel 675 0823, [email protected]) ja endine jurist Kaia Saar (kuni 31.01.2021). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 514 3666, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud sama osakonna nõunik Merike Laidvee ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Ruumiandmete seaduses mõeldakse hooneosa all hoone selgelt piiritletud kompaktset osa, millele määratakse aadress. RAS-i § 43 lõike 2 punkti 7 alusel saab hooneosa olla kas korter või muu adresseeritav hooneosa (nt äripind, kontoriruum vmt). Ehitisregistris jaotuvad hooneosad eluruumideks ja mitteeluruumideks. Lähtudes ehitisregistri jaotusest kasutatakse ka ADS-i infosüsteemis seda jaotust. Kuna korteriomand kinnistusraamatus võib koosneda adresseeritavast hooneosast ja lisaks sellele ka hoone mõttelistelt jaotuvatest üldosadest (koridorid, pööningud jne), siis kasutame korteriomandisse kuuluva tähistamiseks mõistet hoone osa. Samuti võib kinnistusraamatus korteriomandist adresseeritav hooneosa puududa (tegu võib olla nt parklakohaga või panipaigaga, millele aadressi ei määrata) ning ka selliste objektide kohta kasutame mõistet hoone osa. 1 Eelnõu koosneb kahekümne kahest paragrahvist. Täiendatakse määruse aluseks olevat volitusnormi. Lisatakse viide Vabariigi Valitsuse … 2021 määrusele nr …. „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“. Eelnõu §-des 1−5; 7; 9−12; 14; 18−21 sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga ei ole. Paragrahvis 5 korrastatakse lõigete 2−4 numeratsiooni ja lõige 6 tõstetakse § 7 lõikeks 2 (sõnastust ei muudeta). Läbivalt on tehtud mõned keelelised muudatused. Alljärgnevalt on selgitatud muudatusi võrreldes kehtiva korraga. Eelnõus on võrreldes määruse nr 103 § 6 lõike 1 punktiga 1 lisatud Maa-ametile õigus esitada ADS-i infosüsteemile andmeid RAS-i § 55 lõike 5 või § 84 lõike 5 kohaselt koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Määruse nr 103 § 6 lõike 1 punkti 6 (varasem punkt 5) kohaselt esitavad ADS-i infosüsteemi andmeid kohalikud omavalitsused. Kui aga Maa-amet hakkab ise RAS-i § 55 lõike 5 ja § 84 lõike 5 alusel koha-aadresse määrama, on Maa-amet edaspidi ise ka andmete esitajaks ning seetõttu on vaja sätet täiendada. Sama lõike punkti 5 (varasem punkt 6) lisatakse Justiitsministeeriumi poolt ADS-i infosüsteemile esitatavate andmete hulka kinnistusraamatusse kantud korteriomandi andmed ehk eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa aadressis kasutatavad aadressiandmed. Kinnistusraamatus olevad katastriüksuste andmed on ADS-i infosüsteemiga seostatud e-katastri kaudu, kuid korteriomandite andmete sidumine ADS-i infosüsteemiga on samuti vajalik. Nimelt sisalduvad korteriomandi esemetes valdavalt RAS-i mõistes hooneosad ehk adresseeritavad aadressiobjektid. Adresseeritavad hooneosad jaotuvad aadressiandmete süsteemis eluruumideks (s.o korterid) ja mitteeluruumideks. Mitteeluruumid on äriruumid või muud adresseeritavad hooneosad, mis ei ole korterid, kuid vajavad aadressi alusel eristamist. Korteriomandi eseme ja aadressiobjekti vaheline seos on vajalik, kuivõrd sellest lähtuvalt toimub riigis erinevate registrite andmete töötlemine ja statistika tootmine. Korteriomandi eseme ja aadressiobjekti (nt korteri) seos luuakse eelkõige koha-aadressi alusel. Sageli eeldatakse, et korteriomandi andmetes sisalduv hooneosa tähis ongi korterinumber aadressiandmete mõttes, kuid see ei tarvitse alati nii olla. Näiteks kui korterinumber muutub, siis kinnistusraamatus korteriomandi andmetes korteriomandi eseme tähist ei muudeta. Tähist ei muudeta, sest see tooks kaasa liiga palju asjatut bürokraatiat. Seetõttu on mõistetavuse ja sujuvama andmevahetuse huvides ning tehniliselt otstarbekas lisada seosandmetena korteriomandi juurde aadressiandmed. Eelnõus on võrreldes määrusega nr 103 täpsustatud § 8 lõike 4 punkti 8 – sõna „üldnimetus“ asendatakse sõnaga „nimetus“, kuna ehitisregistri põhimääruse järgi on ehitisel nimetus, mitte üldnimetus. Paragrahvi 8 lõike 8 alapunkte 2−6 on täpsustatud ja muudetud punktis 7 rahvastikuregistri poolt esitatava andmekomplekti sõnastust, lisades elukoha aadressiandmetele ka lisa-aadresside andmed. Kui kehtiv sõnastus sätestab üksnes elukoha aadresside andmete edastamise kohustuse, siis uus sõnastus näeb ette, et rahvastikuregister esitab ADS-ile ka lisa-aadresside andmed. Ka isikute lisa-aadressid on vaja seostada ADS-i infosüsteemi andmetega, et tagada registritevaheliseks koostoimeks vajalik andmekvaliteet. 2 Näiteks on lisa-aadressid olulised, et tagada nendega seotud hoonete ja hooneosade ning seeläbi ka isikute leitavus. Samasse paragrahvi on lisatud lõige 12 ning sellega määratakse andmekomplekt, mida kinnistusraamat esitab ADS-i infosüsteemile. Andmekomplekt sarnaneb sellega, mida esitavad teised andmekogud, arvestades kinnistusraamatu andmekoosseisu spetsiifikat. Lõike 12 punktis 1 nimetatud korteriomandi identifikaator on universaalne nimetus seoseks oleva koodi kohta. Hetkel on tehniliselt selleks koodiks korteriomandi registriosa number, kuid vajaduse korral on võimalik kasutada ka mõnda muud koodi, mis lepitakse andmevahetuse poolte ehk kinnistusraamatu ja ADS-i infosüsteemi vahel kokku. Punktis 2 peetakse silmas infot selle kohta, kas korteriomand on kehtiv või kehtetu. See tähendab, et ADS-i infosüsteemi edastatakse info, kui korteriomand kas tekib (hakkab kehtima) või suletakse (muudetakse kehtetuks). Korteriomandi olekut kui sellist eraldi andmeväljana ADS-i infosüsteemis ei ole, st ADS-i infosüsteemis hoitakse infot kehtivate korteriomandite kohta. Kuni korteriomand on kehtiv, tuleb selle andmed tekkimisel ja muutumisel ADS-i infosüsteemile esitada, kui aga korteriomand kustutatakse, siis esitatakse ADS-i infosüsteemile korteriomandi tühistamise (kehtetuks muutmise) info. Punkti 5 kohaselt esitatakse ADS-i infosüsteemile tunnus „seost pole vaja“, lühendatult SPV-tunnus. Näiteks juhul, kui tegu on sellise korteriomandiga, mille esemeks oleva hoone osaga seotud hooneosa on parkimiskoht või panipaik, ei määrata sellisele hooneosale koha- aadressi ja seega ei ole seda vaja ka ADS-i infosüsteemiga seostada. Selliste korteriomandite kohta edastatakse ADS-i infosüsteemile korteriomandi identifikaatoriga koos SPV-tunnus ning punktides 3 ja 4 käsitletud andmeväljad võivad olla tühjad. Arvestada tuleb sellega, et SPV-tunnuse lisamise või eemaldamise vajadus võib ajas muutuda. Näiteks kui parkimiskoht ehitatakse ümber kingsepa teeninduspunktiks, on tõenäoliselt seda hooneosa aadressi alusel edaspidi vaja eristada ehk SPV-tunnus eemaldatakse ja see tähendab, et hooneosale tekib aadressi määramise vajadus. See vajadus edastatakse ADS-i infosüsteemi kaudu kohalikule omavalitsusele, kes määrab hooneosale aadressi. Paragrahvi 13 lõikesse 4 on võrreldes määrusega nr 103 lisatud punkt 5, mille kohaselt ei kasutata koha-aadressides nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ega väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. Selliste nimede esinemine tekitab segadust aadressiotsingutes ja ka nende kohtade leidmisel. Võimalik lahendus on asendada olemasolev nimi sisult lähedase sobiliku liitsõnaga, näiteks maaüksus nimega „Tänav“ nimetada ümber „Tänavametsa“ või „Tänava-Aasa“ vmt. Kokku on selliseid maaüksusi 608, neist hoonestatud 202, neist unikaalaadressi nõudega (elukondlike) hoonetega on 187 üksust ja unikaalaadressi nõudega hooneid on kokku 194. Kõnealused sõnad esinevad nii nimetavas kui ka omastavas käändes (nt Tänav ja Tänava). Selliste nimede muutmine võib puudutada nende hoonete elanikke või ettevõtteid, kes neis hoonetes tegutsevad. Seejuures ei tarvitse mitte kõigis unikaalaadressi nõudega hoonetes hetkel keegi elada ega püsivalt tegutseda. Seega arvuliselt on tegu suhteliselt väikese hulga puudutatud isikutega. Paragrahvi 15 lõike 1 sõnastust on muudetud ning lisatud normi kohaldamise tingimus, et maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee või liikluspind. Kui kehtiva sätte kohaselt pidi liikluspinna maaüksuse nimi sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või 3 teeregistris oleva tee nimetust, peavad eelnõu kohaselt ka teeregistri teede maaüksuste nimed vastama samale nõudele. Kui maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris olev sild, viadukt, estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime asemel kasutada vastava nimega teeobjekti nime. Kui teeregistri tervikteel nime ei ole ega ole ka liikluspinda või muid nimega teeobjekte, ei kohaldu säte sellise tee maaüksuse nime määramisel. Sama paragrahvi lõiget 2 on täiendatud võimalusega, et kui teeregistri teede ristmikul asub nimega teeobjekt, võib teeregistri terviktee nime asemel kasutada ka selle teeobjekti nime. Lisaks on sõnastust täpsustatud teeregistri põhimääruse järgi selliselt, et „tee nimetus“ on asendatud vastavas käändes mõistega „terviktee nimi“. Paragrahvi 16 on lisatud uus lõige – 2, millega reguleeritakse juurdelõigete adresseerimist. Juurdelõiked on maaüksused, mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Iseseisvalt kasutatavat kinnisasja mittemoodustava hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige“ § 16 lõike 6 punktides 1–7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav 7/5a juurdelõige). Eeltoodu tõttu on muudetud järgnevate lõigete numeratsiooni (lõige 2 on uus lõige 3 jne). Eelnõu § 16 lõike 4 (määruses nr 103 lõige 3) sõnastust täpsustatakse keelereeglite järgi. Sättes sulgudes toodud näiteid on korrigeeritud. Nimelt kui raudtee maaüksuse nimes ei kasutata liigisõna (raudtee), on kohtade nimed algkujul: Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km. St „Tallinn“ on nimetavas käändes. Kui aga lisandub liigisõna, siis peab kohanime käänama: Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km. Selles näites siis „Tallinna“. Enamik Eesti kohanimesid on omastava käände vormis ja see nüanss ilmnebki peamiselt Tallinna näitel. Eelnõu kohaselt kirjutatakse edaspidi piketinumbrite vahele mõttekriipsu asemel sidekriips. See muudatus on tingitud andmekogude tehnilise haldamise eripärast. Sageli ei suuda veebibrauserid vahet teha mõttekriipsul ja sidekriipsul, samuti ei tee neil vahet andmete esitajad ega sisestajad. Kuna nende kriipsude eristamine on ka tavalises kirjapildis üsna keerukas, on kujunenud olukord, kus koha-aadressides on jätkuvalt süsteemitult kasutusel nii ühed kui ka teised. Kriipsude nõuetekohane korrastamine ei ole seni õnnestunud. Kuna nende korrastamisega on seotud ebaproportsionaalselt palju käsitööd ning ka tehniliselt on osades kasutuskohtades (nt veebibrauserite vormidel) nende eristamine võimatu, on otstarbekam koha-aadressides mõttekriipsudest loobuda ja minna lausaliselt üle ainult sidekriipsude kasutamisele. Eelnõu § 16 lõike 6 (määruses nr 103 lõige 5) punktidesse 1−6 on lisatud täpsustus, et punktid reguleerivad aadressikoha järgi adresseerimise juhtumeid. Sama lõike punktidesse 5 ja 6 on lisaks eeltoodule lisatud, et nendes sätetes käsitletud adresseerimise viisi võib kasutada ka juhul, kui maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone. Punkti 7 sõnastus on muudetud ja sõna „hajaasustuses“ asendatud väljendiga „väljaspool unikaalaadressi nõudega ala“ ning väljend „mida ei adresseerita liikluspinna ega väikekoha järgi“ asendatakse väljendiga „mida ei adresseerita aadressikoha järgi“. 4 Esimene muudatus tuleneb RAS-ist, milles on tehtud sama asendus. Aadresside määramisel ei lähtuta mitte ainult asustustihedusest, vaid ka planeeritavast tihedusest ning muudest asjaoludest. Kasutatud on uut mõistet – unikaalaadressi nõudega ala – ja sellest tulenevalt arvestatakse kõikide adresseerimise nõuete kehtestamisel edaspidi pigem sellega, kas objekt asub unikaalaadressi nõudega alal või väljaspool seda. Maa-amet määrab unikaalaadressi nõudega alad tegeliku situatsiooni alusel, hõlmates ka piirkonnad, mis kohaliku omavalitsuse planeeringute või planeerimisseaduse mõistes ei kuulu tiheasustuse või kompaktse asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on seal niivõrd suur asustustihedus, et unikaalaadressi määramine on tingimata vajalik. Maa-amet lähtub kogu riigis ühesugustest reeglitest ja kohalike omavalitsuste ettepanekute põhjal vaadatakse üle kõik juhtumid, kus soovitakse teha erandeid. Erandi tegemisel arvestatakse ka kultuurilise eripäraga. Näiteks osades rannakülades on küll tihe asustus, kuid tegemist on ridamisi asetsevate elamutega, talude nimed on siltidega tähistatud ja aadressiobjektide leitavus on hästi tagatud. Sellistes külades ei ole alati mõistlik ega otstarbekas määrata unikaalaadressi nõudega ala ega nõuda liikluspinna järgi adresseerimist. Kui tegu on aga uuema ja ebakorrapärasema asustusega, kus leitavuse tagamine ainult nimesid kasutades on küsitav ja nimesid ei ole tähistatud ka looduses, eelistab Maa-amet piirkonna määrata unikaalaadressi nõudega alaks. Samas ei ole keelatud jätta ka unikaalaadressi nõudega alal kehtima talude nimed ja paralleelaadressina määrata aadressid tänava või väikekoha järgi. Kokkuvõtlikult on unikaalaadressi nõudega alade määramise põhimõtted järgmised: - unikaalaadressiga alade hulka võib arvata alad, mis kohaliku omavalitsuse planeeringute või planeerimisseaduse mõistes ei kuulu tiheasustusega või kompaktse asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas piisavalt suur asustustihedus, et unikaalaadressi määramine on tingimata vajalik; - unikaalaadressi nõudega alade hulgast võib välja jätta alad, mis kohaliku omavalitsuse planeeringute või planeerimisseaduse mõistes kuuluvad tiheasustusega või kompaktse asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas hõre asustustihedus ning unikaalaadressi määrata ei ole vaja; - unikaalaadressiga alade määramisel võib teha erandeid, arvestades kultuurilise eripäraga, kui aadressiobjektide leitavus on hästi tagatud. Samuti on punkti 7 tekst ühtlustatud (väljend „mida ei adresseerita liikluspinna ega väikekoha järgi“ on asendatud väljendiga „mida ei adresseerita aadressikoha järgi“) punktide 1–6 tekstiga. Määruses nr 103 ei ole sama liikluspinna järgi paralleelaadresside määramine ette nähtud, nüüd on § 17 lõikesse 3 lisatud täpsustav reegel, et sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadressi määramine on lubatud, kui ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast hoonest. Näiteks: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna 5 linnaosa, P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33. Hoones on nii bürood kui ka korterid. Ehitustehniliselt on tegemist ühtse tervikuga, kuigi tinglikult on fassaad jagatud eriilmelisteks osadeks. Selle hoone puhul ei tarvitse ehitise jaotamine eraldi käsitletavateks hooneteks (korpusteks) õnnestuda. Sellisel juhul on võimalik hoonele määrata paralleelaadressid sama liikluspinna (sel juhul Pärnu mnt) järgi. Hooneosad (bürood ja korterid) saavad siiski ainult ühe aadressi sissepääsu asukoha järgi. Teise muudatusena on sättest välja jäetud lause: „Hoonel ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.“ Lõikes 4 täpsustakse nimetatud muudatust sisuliselt. Selle sätte senist sisu katab eelnõu § 17 lõige 5 koos alapunktidega. Sätte uus sisu reguleerib uue võimalusena hoonele mitme nime määramist paralleelaadressidena. Kui seni ei olnud hoone paralleelaadressidena mitut nime ette nähtud (kehtiva määruse § 17 lõike 3 teise lause kohaselt), siis eelnõu kohaselt see võimalus antakse, kui hoone all on mitu nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada. Näiteks: Hoone aadressiga Rapla maakond, Kohila vald, Urge küla, Nigula // Uue-Nigula ei ole võimalik ehitustehniliselt katastriüksuse piiri järgi jagada eraldi käsitletavateks hooneteks. Seega määratakse hoonele paralleelaadressina kaks nime. Hoonealused maaüksused on aadressidega Rapla maakond, Kohila vald, Urge küla, Nigula ja Rapla maakond, Kohila vald, Urge küla, Uue-Nigula. Paragrahvi 17 lõiget 5 on võrreldes määruse nr 103 sama sättega muudetud. Nimetatud norm käsitleb juhtumeid, kus maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet. Uus sõnastus sisaldab määruse nr 103 lõigete 4 ja 5 mõtet ning ühtlasi katab enamikku eelkirjeldatud hoonete adresseerimise võimalustest. Sisuliselt reeglistik ei muutu. Täpsustatud on nõudeid, millistel juhtudel peab hoonete aadresse kajastama ka maaüksuse aadressides. Lõike 5 punkti 1 kohaselt adresseeritakse ühel üksusel asuvaid unikaalaadressi nõudega hooneid kuuel viisil § 16 lõike 6 punktide 1−6 järgi. Nendel juhtudel peab hoone aadress kajastuma ka maaüksuse aadressis (paralleelaadressidena). Näited: 6  Aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number aadressinumbrina (§ 16 lõike 6 punkti 1 kohaselt). Hoonete aadressid on Lai tn 26 ja Lai tn 28 ja nende aluse maaüksuse aadress on Lai tn 26 // 28.  Aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ja sellele vahetult järgnev väiketäht tähtlisandina – kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas otstarbekas määrata (§ 16 lõike 6 punkti 2 kohaselt). Näiteks on hoonete aadressid Uus tn 16 ja Uus tn 16a ja nende aluse maaüksuse aadress on Uus tn 16 // 16a.  Aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips, araabia number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii araabia numbrid kui ka eristavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone (§ 16 lõike 6 punkti 5 kohaselt). Näiteks: katastriüksusel on ridaelamuboks aadressiga Ridaelamu tee 7/6 ja sellele lisaks eraldiseisev elamu Ridaelamu tee 7/6a. Sel juhul tuleb katastriüksuse aadressis välja tuua mõlemad aadressid: Ridaelamu tee 7/6 // 7/6a. Näitena toodud juhul on võimalus kasutada ka teisi § 16 lõike 6 punktides 1–6 ette nähtud adresseerimise variante. Eraldiseisva hoone puhul võib kasutada näiteks järgmist vaba põhinumbrit (§ 16 lõike 6 punkt 1): Ridaelamu tee 9 (katastriüksuse aadress on sel juhul Ridaelamu tee 7/6 // 9). Samuti võib kasutada eraldiseisval hoonel järgmist vaba numbrit kaldkriipsu järel (§ 16 lõike 6 punkt 3): Ridaelamu tee 7/7 (katastriüksuse aadress on sel juhul Ridaelamu tee 7/6 // 7/7). 7  Aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips, araabia number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii araabia numbrid kui ka eristavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone (§ 16 lõike 6 punkti 6 kohaselt). Näiteks on liithooneboksi aadress Tiiva tn 9a/1 ja kui sellega samale üksusele soovitakse ehitada unikaalaadressi nõudega hoone, siis selle eraldi oleva hoone aadress võib olla Tiiva tn 9a/1a ning maaüksuse aadress on Tiiva tn 9a/1 // 9a/1a. Punkti 2 alusel määratakse hoonetele eristuvad aadressid § 16 lõike 6 punktide 1–2 kohaselt, lisades hoonele erilisandiks kaldkriipsu ja sellele vahetult järgneva tühikuteta numbri. Sel juhul hoonete erilisandeid maaüksuse aadressis ei kajastata (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8 asub kaks hoonet: Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2). Punkti 3 kohaselt järgneb maaüksuse nimele vahetult kaldkriips ja araabia number. Sel juhul ei kajastata hoonete aadresse maaüksuse aadressis paralleelaadressina (näiteks maaüksusel nimega Raja asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2). Punktides 2 ja 3 ei ole täpsustatud, millisest numbrist peab kaldkriipsu kasutamist alustama. See sõltub olukorrast ja omavalitsuses levinud praktikast. Oluline on tagada hoonete leitavus ja aadresside sobivus Eesti kultuuriruumi. Sageli loetakse ühte samal maaüksusel asuvatest unikaalaadressi nõudega hoonetest nn põhihooneks. Näiteks on tootmishoonete kompleksis põhihooneks kontorihoone, mille kaudu toimub ka pääs territooriumile ning samal üksusel on veel kolm unikaalaadressi nõudvat hoonet. Põhihoonele võib jätta põhinumbri ning lisada kaldkriipsuga numbri üksnes teistele üksusel olevatele unikaalaadressi nõudega hoonetele. Teiste hoonete nummerdamist võib alustada /1-st. Samas võib /1 viidata ka esimesele ehk kõige tähtsamale (põhi-)hoonele. Seega on eelkirjeldatud juhul eelistatud teistele unikaalaadressi nõudega hoonetele määrata lisanumber alates /2-st. Kokkuvõtlikult: kui maaüksusel on mitu unikaalaadressi nõudega hoonet, võib neid nummerdada järgmiselt:  põhihoonel on põhinumber ja teistel lisanumbrid alates /1-st.  põhihoonel on põhinumber ja teistel /2 ja /3 jne.  kõigil unikaalaadressi nõudega hoonetel on kaldkriipsuga numbrid, st /1, /2 ja /3 jne (nt kui kõik on ühel ajal ehitatud ja sarnase ilmega ning ei saa eristada põhihoonet). Kui maaüksusele ei jää ükski unikaalaadressi nõudega hoone põhinumbriga, tuleb unikaalaadressi nõudega hoonete puhul alustada kaldkriipsuga numeratsiooni /1-st. Samal 8 maaüksusel olevatele unikaalaadressi nõudeta hoonetele (kõrvalhoonetele) määratakse enamasti põhinumber. Lõige 6 reguleerib liithoone sektsiooni ja selle maaüksuse adresseerimist. Lisatud on määratlus, et kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, siis käsitletakse sellist liithoone sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellele määratlusele on ka senine liithoonete adresseerimine tuginenud, kuid seda ei olnud varem määruses fikseeritud. Sellesse sättesse on teise muudatusena lisatud ka nõue, et sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse lähiaadressi peab määrama § 16 lõike 6 punktide 1–7 järgi kõikide liithoone sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Selline nõue tagab adresseerimise ühetaolisuse kogu tervikhoone lõikes. Kolmanda muudatusena on sõnastus viidud kooskõlla ruumiandmete seadusega (hajaasustuse asemel on kasutatud „väljaspool unikaalaadressi nõudega ala“). Neljanda muudatusena on lisatud võimalus, et väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib adresseerida kõigi § 16 lõike 6 punktide 1–7 kohaselt (määruses nr 103 on lubatud punkti 7 kohane adresseerimine), sest võimalikud on ka juhud, kus väljaspool neid alasid on määratud aadressikoha nimi. Samuti on sellega kaasnevalt reguleeritud juhud, kus liithoone sektsiooniga samal maaüksusel asub veel unikaalaadressi nõudega hooneid. Näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8/1 // Kuuse tn 8/1a asub liithoone sektsioon Kuuse tn 8/1 ja eraldiseisev hoone Kuuse tn 8/1a. Paragrahvi 18 lõike 8 punktis 2 on viide määruse (nr 103) § 16 lõikele 5 asendatud viitega eelnõu sama paragrahvi lõikele 6. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega – Euroopas on ruumiandmete koostalitlusvõime aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajati Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (Infrastructure for Spatial Information in the European Community – INSPIRE). 4. Määruse mõju Muudatused tulenevad 1.12.2020 jõustunud RAS-i muudatustest, seega on kõiki olulisi mõjusid hinnatud selle muutmise käigus. ADS-i määrus täpsustab RAS-i aadressiandmete süsteemi haldamise peatükki, sätestades konkreetsed tehnilised nõuded RAS-i § 58 lõike 3 mõistes. Eelnõuga kavandatud muudatused võrreldes määrusega nr 103 reguleerivad peamiselt Maa- ameti kui andmeandja ülesandeid ning ADS-i infosüsteemi ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse üksikasju. Vähesel määral on tehtud ka tehnilisi täpsustusi aadressi määramise nõuetes (§-d 13, 15, 16 ja 17), mis puudutavad ka kodanikke ja kohalikke omavalitsusi. Enamik muudatusi on pigem täpsustavat laadi ja praktikas ette tulnud keerukamate juhtumite lahendamiseks. Uus sõnastus tagab, et kõigile osalistele oleks üheselt arusaadav, kuidas kõnealuseid juhtumeid lahendada. Kavandatud muudatustega kaasneb vajadus täiendada ADS-i infosüsteemi ning kinnistusraamatu funktsionaalust ja andmetöötluse reegleid. Selle tulemuseks on parem andmete seostus ja kvaliteet. Teised andmekogud saavad lisanduvaid seoseid kasutusse võtta. 9 Võrreldes määrusega nr 103 on täiendatud andmete loetelu, mida Justiitsministeerium ADS-i infosüsteemile esitab. Uus nõue kehtib kinnistusraamatusse kantud korteriomandi eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta. Selle nõudega täiendavaid kulutusi ei lisandu, sest praeguseks on tehniline arendustöö selle nõude täitmiseks juba käimas ning seda rahastatakse kinnistusraamatu haldamise eelarvest. Eelnõu koosneb tehnilist laadi muudatustest, mis on vajalikud eri eluvaldkondade, nagu maksundus, sotsiaaltoetuste maksmine ja statistika, paremaks toimimiseks. Samuti võimaldavad seostatud andmed erasektoril kasutada andmekogudesse kogutud andmeid innovaatiliste teenuste pakkumisel. Muudatuste vähese ulatuse tõttu ei ole nende mõju oluline, muudatused ei ole põhimõttelised. Samuti ei kaasne ADS-i määrusega negatiivsete kõrvalmõjude riski ega suurene riigi kohustuste hulk. Aadressiandmeid töötlevate andmekogude andmevahetuse nõue ADS-i infosüsteemiga kehtestati juba 2011. aastal, kui RAS esmakordselt vastu võeti (vt RAS-i § 59 lõige 2). 01.12.2020 jõustunud ruumiandmete seaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seadusega kehtestati täiendavad nõuded andmetele, mida eriomandi eseme kohta kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku kantakse (eriomandi eseme number või muu tähis, eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), kaasomandi mõttelise osa suurus ja teiste korteriomandite kinnistute numbrid). Eelnõuga kavandatud täiendused täpsustavad tehniliselt, missuguseid andmeid konkreetselt on vaja töötlemiseks seostada. Kinnistusraamat ja ADS-i infosüsteem vahetavad korteriomandite seosandmeid juba mitu aastat, kuid need andmed on määruses nr 103 täpsemalt kindlaks määramata. Seega on vaja need fikseerida ning teha vajaduse korral mõningaid tehnilisi täiendusi andmekogudes. Andmekogude andmete ristkasutamiseks on vaja seostada ADS-i infosüsteemis olevad hooneosad (tavaliselt on need ehitisregistris olevad korterid) ja kinnistusraamatus oleva korteriomandi nn seosaadress. Seosaadress on täpsemalt eriomandi eseme number või muu tähis ehk tähistus plaanil. Seos on vajalik, sest tähistus plaanil ei lange alati kokku korteri tegeliku, hetkel kehtiva numbriga aadressiandmete mõttes. Kuigi enamik tarbijaid eeldavad, et kinnistusraamatus olev korteri tähis on sama mis hooneosa number ADS-i infosüsteemis, ei ole see tegelikkuses alati paraku nii. Nimelt jääb kinnistusraamatusse tähistus plaanil muutmata kujul vastavalt esmasele kinnistamiskandele, kuid aja jooksul võidakse hoones korterite numbreid (need on ADS-is hooneosa numbrid) muuta. Korterinumbrite muudatusi kinnistusraamatu kandes ei kajastata, küll aga saab korterinumbri teada ADS-i seosandmetest, mille ajakohasena hoidmiseks ongi eelnõukohane ADS-i määrus vajalik. Erinevate riiklike registrite koostoime tagamiseks (seoses aadressiandmetega) on vajalik pidev arendustegevus ja koostöö eri registripidajate vahel, et tagada parim andmekvaliteet ja võimalikult väike töökoormus nii kohalikes omavalitsustes kui ka riigiasutustes. Eelkõige on sellisteks registripidajateks Riigi Infosüsteemi Amet, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi ega -tulusid. 10 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2021. aastal. Määruse kehtestamist ette nägev ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seadus (eelnõuna 196 SE) jõustus 2020. aasta 1. detsembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 11 EELNÕU 29.01.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 2 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 alusel. 1. Keskkonnaministrit volitatakse kehtestama määrusega ruumiandmete infrastruktuuri aluseks oleva ja andmekogude pidamist kindlustava süsteemina ruumiandmete seaduse §-s 39 nimetatud aadressiandmete süsteem. 2. Tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete süsteem“. 3. Määrus jõustub 2021. aasta 1. aprillil. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Rahandusministeerium 17.02.2021 nr 1-4/21/808 Määruste eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ ning keskkonnaministri määruse „Aadressiandmete süsteem“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskiri 2. Keskkonnaministri määruse eelnõu ja seletuskiri Sama: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit Kätlin Mandel, 626 2951 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 29.01.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Aadressiandmete süsteem Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse andmekogude pidamist kindlustav ja ruumiandmete infrastruktuuri aluseks olev aadressiandmete süsteem, sealhulgas aadressiandmete süsteemi infosüsteem, selle pidamise nõuded, andmete koosseis ja andmete esitajad, samuti aadressi esitamise nõuded. (2) Koha-aadressis sisalduvate kohanimede esitamisel lähtutakse kohanimedele esitatavatest nõuetest, arvestades käesoleva määruse erisusi. (3) Aadressiandmete süsteem (edaspidi ADS) koosneb: 1) aadressiandmete süsteemi infosüsteemist; 2) aadressikujule, koha-aadressi määramisele, aadressiandmete esitajale, aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale ja aadressitoimingule esitatavatest nõuetest. 2. peatükk Aadressiandmete süsteemi infosüsteem § 2. Aadressiandmete süsteemi infosüsteem (1) Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteem) peetakse järgmistel eesmärkidel: 1) aadressiandmete kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks; 2) aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks; 3) koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise korralduse tagamiseks. (2) ADS-i infosüsteemi ametlik nimetus on aadressiandmete süsteemi infosüsteem. (3) ADS-i infosüsteemi ametlik nimetus inglise keeles on Address Data System information system. § 3. ADS-i infosüsteemi pidamise ja andmete töötlemise viis (1) ADS-i infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ja andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. (2) ADS-i infosüsteemi koosseisu kuuluvad aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuse osutamise liidesed. (3) ADS-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S0. Andmekogu turbeaste on keskmine. § 4. ADS-i infosüsteemiga liidestamine (1) Aadressiandmeid töötleva andmekogu pidaja ja koha-aadressi määraja on kohustatud aadressiandmete määramiseks ja töötlemiseks kasutama ADS-i infosüsteemi aadressiandmeid. (2) Aadressiandmete süsteemi kasutamiseks ruumiandmete seaduse § 59 tähenduses liidestatakse koha-aadressiga seotud aadressiandmeid töötlev andmekogu ADS-i infosüsteemiga otse või kaudselt. (3) Teabevaldaja liidestab oma riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu otse ADS-i infosüsteemiga, kui tema andmekogus tekivad seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha- aadresside vahel, kasutades selleks pakutavaid X-tee teenuseid. Riigi infosüsteemi mittekuuluva andmekogu võib liidestada ADS-i infosüsteemiga ka teiste ADS-i infosüsteemi pakutavate teenuste kaudu. (4) ADS-i infosüsteemiga liidestamiseks peab teabevaldaja tegema oma andmekogus järgmist: 1) viima oma andmekogus kasutuses olevad koha-aadressid vastavusse ADS-i infosüsteemi koha-aadressi struktuurielementidega ja looma teised vajalikud seosed andmekogu koostalitlusvõime tagamiseks; 2) seostama oma andmekogu koha-aadressid ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga; 3) tagama oma andmekogus kasutatavate andmete seosed ADS-i infosüsteemi ajakohaste aadressiandmetega, sealhulgas koha-aadressi identifikaatori ja vajaduse korral aadressiobjekti identifikaatoriga. Arhiveeritud andmete seoseid ei ole vaja ajakohastada. (5) Teabevaldaja võib oma andmekogu liidestada ADS-i infosüsteemiga kaudselt ehk teise teabevaldaja andmekogu kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) andmekogus ei teki uusi seoseid isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel; 2) seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel koos ADS-i infosüsteemi identifikaatoritega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on ADS-i infosüsteemiga otse liidestatud. 3. peatükk ADS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning aadressiandmete esitajad § 5. Vastutava töötleja õigused ja kohustused (1) ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa-amet. (2) ADS-i infosüsteemi volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. (3) Vastutav töötleja: 1) tagab ADS-i infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab ADS-i infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) töötleb ja väljastab andmeid; 5) määrab ADS-i infosüsteemi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuded; 6) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe; 7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel; 8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle. (4) Volitatud töötleja: 1) korraldab ADS-i infosüsteemi majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; 2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid ADS-i infosüsteemi arendamiseks; 4) korraldab ADS-i infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise; 6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 7) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt; 8) tagab ADS-i infosüsteemi infotehnoloogilise kasutajatoe; 9) informeerib vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest ADS-i infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. (5) Kui koha-aadressi määraja või aadressiandmete esitaja eirab andmete esitamise või kasutamise reegleid, on vastutaval töötlejal õigus sulgeda kasutaja ligipääs ADS-i infosüsteemile. § 6. Aadressiandmete esitajad (1) ADS-i infosüsteemile esitavad andmeid: 1) Maa-amet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (edaspidi EHAK) objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK) kantud hoonete ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete ja ruumiandmete seaduse § 55 lõike 5 või § 84 lõike 5 kohaselt koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade ruumiandmete kohta; 3) Rahandusministeerium väikekohtade ja liikluspindade kohanimeandmete kohta; 4) Siseministeerium Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana kasutatavate aadressiandmete kohta; 5) Justiitsministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja, mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või asukoha aadressis ning korteriomandi korral kinnistusraamatusse kantud korteriomandi eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta. 6) kohaliku omavalitsuse üksused koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. (2) Aadressiandmete esitaja: 1) tagab aadressiandmete järjepidevuse, luues seoseid kehtivate ja ajalooliste aadressiandmete vahel; 2) tagab oma andmekogus olevate aadressiobjekti andmete seostamise ADS-i infosüsteemis oleva aadressiobjekti andmetega; 3) teeb aadressiandmete muudatussündmusega seotud tegevused käesoleva määruse § 9 kohaselt; 4) tagab aadressitoimingute kättesaadavuse ADS-i infosüsteemile; 5) korrastab aadressiandmeid või korraldab nende korrastamist õigusaktides sätestatu kohaselt kooskõlastatult koha-aadressi määrajaga. (3) Andmete õigsuse eest vastutab aadressiandmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kuid tal on õigus seda teha. 4. peatükk Andmete koosseis § 7. ADS-i infosüsteemi kantavad andmed (1) ADS-i infosüsteemi kantakse järgmised põhiandmed: 1) aadressiobjekti ja selle versiooni identifikaator; 2) aadressiobjekti oleku info; 3) aadressiobjekti ruumiaadress; 4) aadressiobjekti ruumikuju andmed, mis tekivad ADS-i infosüsteemis; 5) aadressiobjekti koha-aadress ja lähiaadress ning unikaalaadressi ja kohanime nõude tunnused; 6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid; 7) aadressiobjekti liikide klassifikaator; 8) koha-aadressi ja selle versiooni identifikaator; 9) koha-aadressi viitepunkti koordinaadid; 10) koha-aadressi oleku info; 11) normaliseeritud koha-aadress; 12) koodaadress; 13) koha-aadressi struktuurielementide andmed; 14) EHAK-i objekti viitepunkti koordinaadid; 15) aadressikoha viitepunkti koordinaadid; 16) aadressitoimingu tegija andmed; 17) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed; 18) mitteametlikud aadressiandmed; 19) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg; 20) aadressiandmete õiguslik alus; 21) aadressiandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed; 22) aadressiandmete esitaja kood; 23) aadressiandmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed; 24) aadressiandmete järgnevusinfo; 25) aadressiandmete muudatuste logid; 26) aadressiandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed; 27) posti sihtnumbrid; 28) posti sihtnumbri ruumikuju andmed, mis tekivad ADS-i infosüsteemis; 29) posti sihtnumbri oleku info; 30) unikaalaadressi nõudega ala ruumikuju andmed. (2) Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse aadressiobjekti ruumikujude ning haldus- ja asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel. Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega. (3) Normaliseeritud koha-aadress on ADS-i infosüsteemis standardiseeritud aadress, mis vastab ruumiandmete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (4) Koodaadress on koha-aadressi atribuut, mis koosneb koha-aadressi moodustavate struktuurielementide koodidest. Aadressi koodaadress peab olema unikaalne ka ajalooliste aadresside kaupa ja võrreldav osade kaudu. (5) Mitteametlikud aadressiandmed on aadressiandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ja mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressiandmed võivad olla seostatud üksikobjektiga (näiteks hoonega, kohanimeobjektiga) või piirkonnaga. § 8. Aadressiandmete esitajate esitatavad andmed (1) Katastriüksuse kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) katastritunnus; 2) aadressiobjekti identifikaator; 3) aadressiobjekti liigi kood; 4) katastriüksuse ruumikuju andmed; 5) katastriüksuse kehtivuse algus- ja lõpuaeg; 6) katastriüksuse sihtotstarve; 7) katastriüksuse kinnistusraamatu registriosa number, kui see on olemas; 8) menetluse andmed. (2) EHAK-i objekti kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) EHAK-i objekti nimi; 2) EHAK-i objekti identifikaator ADS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega; 3) EHAK-i objekti kood; 4) EHAK-i objekti liigi kood; 5) EHAK-i objekti ruumikuju andmed; 6) EHAK-i objekti kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev; 7) EHAK-i objekti kehtivuse algus- ja lõpuaeg. (3) ETAK-isse kantud hoonete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) ETAK-i hoone identifikaator; 2) hoone ruumikuju andmed; 3) ETAK-i hoone tüüp. (4) Ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade kohta ning eelnimetatud objektide ehitusloal ja ehitusteatisel olevate andmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) hoone või hooneosa identifikaator ehitisregistris; 2) aadressiobjekti identifikaator ADS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega; 3) aadressiobjekti liigi kood; 4) hoone ruumikuju andmed; 5) vajaduse korral hooneosa sissepääsu korrus; 6) vajaduse korral hooneosa ruumikuju andmed; 7) hoone kasutusotstarve, ehitise nimetus ja staatus; 8) hoone või hooneosa koha-aadress; 9) hoonete ja hooneosade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg; 10) menetluse andmed. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud andmete erinevuse korral eelistatakse ajaliselt hilisemat. (6) Väikekohtade ja liikluspindade kohanimede ning ruumiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) aadressikoha identifikaator riiklikus kohanimeregistris; 2) aadressiobjekti identifikaator ADS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega; 3) aadressiobjekti liik; 4) aadressikoha ruumikuju andmed; 5) kohanime määramise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev; 6) väikekohtade ja liikluspindade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg; 7) kohanimi. (7) Koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) aadressiobjekti liik; 2) aadressiobjekti identifikaator; 3) aadressiobjekti oleku info; 4) loodava aadressiobjekti ruumikuju andmed; 5) aadressiobjekti koha-aadress; 6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid; 7) vajaduse korral hooneosa sissepääsukorrus; 8) koha-aadressi oleku info; 9) aadressitoimingu tegija andmed; 10) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed; 11) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg; 12) vajaduse korral aadressiandmete märkused ja menetluse täiendandmed. (8) Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana või lisa-aadressina kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) Eesti rahvastikuregistri identifikaator ADS-i infosüsteemis; 2) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi identifikaator; 3) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi oleku info; 4) elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha- aadressiga; 5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad; 6) ADS-i infosüsteemi aadressiobjekti identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi seos aadressiobjektiga on leitud. 7) lisamärkus, kas tegu on elukoha aadressi või lisa-aadressiga. (9) Äriregistrisse kantud ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) äriregistri identifikaator ADS-i infosüsteemis; 2) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi identifikaator; 3) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi oleku info; 4) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha- aadressiga; 5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad. (10) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri identifikaator ADS-i infosüsteemis; 2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi identifikaator; 3) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi oleku info; 4) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha-aadressiga; 5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad. (11) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse ADS- i infosüsteemile järgmised andmed: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri identifikaator ADS-i infosüsteemis; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi identifikaator; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi oleku info; 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha-aadressiga; 5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad. (12) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator; 2) korteriomandi oleku info; 3) korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha-aadressiga; 4) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaator, kui korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadress ja koha-aadress ühtivad; 5) „seost pole vaja“ tunnus, kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel eristamist vajavat hooneosa. § 9. Aadressiandmete muudatussündmus (1) Aadressiandmete muudatussündmuseks loetakse käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmete muudatust. (2) Aadressiandmete esitaja peab tagama aadressiandmete muudatussündmuse korral käesoleva määruse §-s 8 nimetatud andmete esitamise vastutavale töötlejale. (3) Vastutav töötleja võib esitatud andmete vastuvõtmisest keelduda, kui andmed on vastuolus seaduste või käesoleva määrusega. § 10. Aadressitoimingu tegemine (1) Koha-aadressi määraja teeb aadressitoimingud ADS-i infosüsteemis, esitades käesoleva määruse § 8 lõikes 7 loetletud andmed registreerimiseks. (2) Kui koha-aadressi määraja on ADS-i infosüsteemi kaudu esitanud andmed registreerimiseks, kontrollib vastutav töötleja andmete kooskõla nõuetega ja varem registreeritud andmetega ning vajaduse korral normaliseerib esitatud koha-aadressi. (3) Vastutav töötleja registreerib esitatud aadressiandmed ja annab ADS-i infosüsteemi vahendusel koha-aadressi määrajale kinnituse või jätab uued andmed registreerimata ning teavitab koha-aadressi määrajat puudustest kahe tööpäeva jooksul andmete esitamisest arvates. Vajaduse korral määrab vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. § 11. Andmete õiguslik tähendus ADS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on ADS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus. § 12. Andmete avalikustamine (1) ADS-i infosüsteemi andmed, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed, on avalikud ja kättesaadavad geoportaali kaudu. (2) ADS-i infosüsteemi andmed on tasuta kasutatavad. 5. peatükk Koha-aadressi esitamise nõuded § 13. Koha-aadressi üldnõuded ja tähtlisandi määramine (1) Koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse kas üldiselt üksikule või vastupidi. Ruumiandmete seaduse § 45 punktides 1−5 loetletud koha-aadressi struktuurielemendid tuleb esitada koos liigisõnaga. (2) Liikluspinna liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu: 1) maantee = mnt; 2) puiestee = pst; 3) tänav = tn. (3) Väikekoha liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu: 1) väikekoht = vkt; 2) aiandusühistu = AÜ; 3) suvilaühistu = SÜ; 4) garaažiühistu = GÜ. (4) Koha-aadressis ei kasutata: 1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu (näiteks ei kasutata sõnu „number“, „krunt“, „maatükk“, „maaüksus“, „katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“); 2) lühendeid, mis ei ole kohanimede puhul lubatud või käesolevas määruses kirjeldatud; 3) ebakohaseid sümboleid (näiteks ei kasutata koolonit, jutumärke, võrdlusmärke); 4) sidesõnu, asesõnu ja arvsõnu; 5) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ja väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. (5) Koha-aadressi struktuurielementide eraldajana kasutatakse koma, kui need esitatakse ühes reas. Eraldi real esitades eraldusmärke ei kasutata. Koma ei kasutata väikekoha nime ja numberlisandi vahel ega liikluspinna nime ja numberlisandi vahel. (6) Koha-aadressis kasutatakse aadressinumbrina araabia numbreid, mille tähtlisandiks võib olla eesti-ladina tähestiku väiketäht, mis järgneb numbrile tühikuta (näiteks Tamme tn 28a, Tööstuse tn 10/1b). (7) Koha-aadressi tähtlisandi määramisel erilisandis tuleb määrata tähtlisandid tähestiku järjekorras, alustades tähestiku algusest. Tähtlisanditena ei kasutata tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö, ü. Soovitav on vältida tähti t, p, h ja q. § 14. Paralleelaadresside esitamine (1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik objektile määratud koha-aadressid. (2) Kui paralleelaadressidena kasutatakse aadressikoha järgi määratud aadressi ja aadressiobjekti nime, kirjutatakse ettepoole aadressikoha järgi määratud aadress (näiteks Jänese tn 5 // Sillaotsa). (3) Võrdse struktuuriga paralleelaadresside korral kirjutatakse aadressid tähestikulises järjekorras. (4) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5). (5) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja asustusüksused igal järgneval aadressil välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu. Lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Lille tn 10 // Mooni tn 2). (6) Sama liikluspinna nimega paralleelaadressis võib igal järgneval aadressil jätta liikluspinna nime välja kirjutamata, moodustades liikluspinna nime järele numbriosadest loetelu. Numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Aia tn 1 // 3 // 5). § 15. Liikluspinna järgi koha-aadressi määramine (1) Maaüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või teeregistris oleva terviktee nime, kui maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee, liikluspind. Kui maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris olev sild, viadukt, estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime asemel kasutada vastava objekti kohanime täiskujul. (2) Teeregistris olevate teede ristmiku maaüksuse nime määramisel tuleb kasutada selle terviktee nime, mille number teeregistris on väikseim, või nimega teeobjekti nime. Kui teeregistri tee on ristmikulõigus liikluspind, võib maaüksuse nimes kasutada kas teeregistris oleva väikseima numbriga terviktee nime, nimega teeobjekti nime või sellel ristmikul oleva liikluspinna kohanime. (3) Väikekohas asuva tee, millele ei ole liikluspinna kohanime määratud ja mis ei ole teeregistris registreeritud, maaüksusele määratakse nimi, mis sisaldab väikekoha nimetuuma ning liigisõnana võib kasutada asjakohast liigisõna (näiteks üldmaa, teelõik). (4) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud viisil määratakse koha-aadress liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile. (5) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud viisil, kui hoonete vahel on suured vahemaad või liikluspinnad ristuvad, võib numbrivahemikud jätta vabaks. (6) Võimaluse korral määratakse numberlisand ilma tähtlisandita. Kui väljakujunenud järjestikuse numeratsiooni korral on vaja vahele lisada tähtlisandiga erilisandeid, pannakse tähtlisandeid tähestikulises järjekorras, alustades tähestiku algusest ja arvestades numberlisandite suurenemise suunda. § 16. Maaüksuse koha-aadressi määramine (1) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes, mis sisaldab liigisõna, võib unikaalsuse tagamiseks kasutada eristavat lisandit, milleks on: 1) liigisõnale järgnev üks suur täht ja sellele järgnev araabia number (näiteks Kase tänav L2, Raja-Kulla tee T4, Juurdeveo raudtee R2); 2) liigisõnale järgnev araabia number (näiteks Paikuse metskond 19). Eristav number ei või vahetult järgneda nimetuumale ega aadressikoha liigisõnale. (2) Iseseisvalt kasutatavat kinnisasja mittemoodustava hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige“ § 16 lõike 6 punktides 1–7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav 7/5a juurdelõige). (3) Eristava lisandi asendamine sõnaga on lubatud liikluspinna ja teeregistris oleva tee maaüksusel, kus võib eristava lisandi „L“ asendada sõnaga „lõik“, muutes kohanime liigisõna ja vajaduse korral ka nimetuuma omastavasse käändesse (näiteks Kase tee lõik 2, Pika tänava lõik 3, Rohelise põigu lõik 4). (4) Raudtee maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit „km“ (näiteks Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km; Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km). Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketti tähistavate numbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning viimase piketi numbri ja lühendi „km“ vahele jäetakse tühik. (5) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, määratakse koha-aadressis neist ainult üks. Koha-aadressis määratavaks asustusüksuseks valitakse üks järgmistest võimalustest, mis kehtib ka sellise maaüksuse määratluse korral, mis asub mitmes linnaosas või väikekohas: 1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus; 2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub; 3) aadressiobjekti puudumise korral eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusele; 4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumise või valikute võrdväärsuse korral eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist. (6) Maaüksuse lähiaadressi erilisandiks võib olla üks järgmistest võimalustest: 1) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number aadressinumbrina; 2) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ja sellele vahetult järgnev väiketäht tähtlisandina – kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas otstarbekas määrata; 3) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips ja araabia number – kasutatakse, kui maaüksusel asub paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži või muu taolise hoone (edaspidi liithoone) sektsioon; 4) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips ja araabia number – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon; 5) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips, araabia number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii araabia numbrid kui ka eristavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi vajav hoone; 6) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips, araabia number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii araabia numbrid kui ka eristavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone; 7) maaüksuse nimele vahetult järgnev kaldkriips ja araabia number – kasutatakse, kui väljaspool unikaalaadressi nõudega ala oleval maaüksusel, mida ei adresseerita aadressikoha järgi, asub liithoone sektsioon. (7) Tähtlisandite kasutamisel maaüksuse lähiaadressis lähtutakse käesoleva määruse § 13 lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuetest. § 17. Hoone koha-aadressi määramine (1) Hoonele määratakse ainult üks koha-aadress, mis peab olema kooskõlas maaüksuse koha- aadressiga. (2) Kui hoone all on mitu maaüksust, peab tagama, et hoone aadressiga oleks kooskõlas selle maaüksuse aadress, millel asub hoone peasissepääs. Kui hoone peasissepääs jääb mitmele maaüksusele, peab hoone aadress olema kooskõlas vähemalt ühe maaüksuse aadressiga. (3) Kui hoonesse on mitu sissepääsu, võib määrata vastavate liikluspindade järgi paralleelaadressid. Sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadressi määramine on lubatud, kui ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast hoonest. (4) Hoonele on lubatud määrata eri paralleelaadressiks mitu nime, kui hoone all on mitu nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada. (5) Kui maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, määratakse hoonetele eristuvad aadressid järgmiselt: 1) käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1−6 kohaselt. Sel juhul peab hoonete aadressid kajastama ka maaüksuse aadressis paralleelaadressina (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Metsa tn 5 // 7 asub kaks hoonet Metsa tn 5 ja Metsa tn 7); 2) käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1–2 kohaselt, lisades hoonele erilisandiks kaldkriipsu ja sellele vahetult järgneva tühikuta numbri. Sel juhul hoonete erilisandeid maaüksuse aadressis ei kajastata (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8 asub kaks hoonet Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2); 3) maaüksuse nimele järgneb vahetult kaldkriips ja araabia number. Sel juhul ei kajastata hoonete aadresse maaüksuse aadressis paralleelaadressina (näiteks maaüksusel nimega Raja asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2). (6) Kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, käsitletakse sellist liithoone sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse lähiaadressi peab määrama käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1–7 kohaselt kõikide liithoone sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib eelkirjeldatud liithoone osadele ja nende maaüksustele määrata nimed ilma erilisandit määramata. (7) Kui maaüksuse koha-aadressiks on määratud mitu paralleelaadressi, on mitme hoone korral lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse. (8) Kui maaüksuse paralleelaadresside hulgas on aadressikoha järgi määratud aadress ja nimi, tuleb hooned adresseerida aadressikoha järgi määratud aadressiga. § 18. Korteri ja muu hooneosa koha-aadressi määramine (1) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad hooneosad, lisatakse nende number hoone numbrile tühikuta sidekriipsu järel (näiteks Raua tn 3-65, Pae tee 87-26). (2) Korteritele ja muudele hooneosadele määratakse ühe hoone ulatuses unikaalsed numbrid järjest suurenevalt, alustades alumiselt korruselt. Kui ehitisregistrisse kantud hoonet käsitatakse ADS-i mõistes mitme hoonena, määratakse hooneosadele unikaalsed numbrid kas ehitisregistri hoone või selle ruumikuju kaupa. (3) Hooneosade kokkuehitamisel määratakse kokkuehitatud hooneosale üks number ja ülejäänud hooneosade ümbernumereerimine ei ole nõutav. (4) Hooneosade jagamisel võib korterinumbrile lisada eristava lisanumbri kaldkriipsu järel, alustades number 1-st (näiteks korter 12/1 ja 12/2), või hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12a ja 12b). (5) Hoonel, mis koosneb ainult ühest korterist või ühest adresseerimist vajavast hooneosast, ühtivad hoone ja hooneosa koha-aadress. (6) Kui hoonel on mitu paralleelaadressi, valitakse hooneosa adresseerimiseks neist üks. (7) Kui liithoone sektsioonid on erinevatel maaüksustel, käsitatakse neid sektsioone eraldi hoonetena ja adresseerimisel lähtutakse käesoleva määruse § 17 lõikes 6 sätestatud nõuetest. (8) Kui liithoone on tervikuna ühel maaüksusel, võib sektsiooni numbri määrata ühena järgmistest: 1) kui sektsiooni käsitatakse korteritena või muude adresseerimist vajavate hooneosadena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi; 2) kui sektsiooni käsitatakse eraldi hoonetena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1–7 järgi. 6. peatükk Andmete kandmine ADS-i infosüsteemi arhiivi § 19. Andmete säilitamine (1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. (2) Kehtetuks tunnistatud aadressiandmed säilitatakse ADS-i infosüsteemis. (3) ADS-i infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse tähtajatult. 7. peatükk Rahastamine ja likvideerimine § 20. ADS-i infosüsteemi rahastamine (1) ADS-i infosüsteemi pidamise kulud kaetakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest. (2) Aadressiandmete esitajad kannavad nendele ADS-i infosüsteemi andmete edastamisega kaasnevad kulud. § 21. ADS-i infosüsteemi likvideerimise kord (1) ADS-i infosüsteemi likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul. (2) ADS-i infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga. 8. peatükk Rakendussäte § 22. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. aprillil. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Vabariigi Valitsuse määruse „Volituste andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 43⁹ lõike 1 punkt 3 ja ruumiandmete seaduse (RAS) § 58 lõige 1 annavad Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada määrusega aadressiandmete süsteem. AvTSi viidatud paragrahvi lõige 2 ja RASi viidatud sätte teine lause lubavad selle õiguse anda üle asjaomasele ministrile. Vabariigi Valitsuse eelnõukohase määrusega „Volituste andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada aadressiandmete süsteem. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht (tel 675 0852, [email protected]) ning õigusosakonna jurist Kaire Bamberg (tel 675 0823, [email protected]) ja endine jurist Kaia Saar (kuni 31.01.2021). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 514 3666, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud sama osakonna nõunik Merike Laidvee ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Aadressiandmete süsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse korralduse. Ühtlasi on aadressiandmete süsteem ruumiandmete infrastruktuuri alus ja kindlustab andmekogude pidamist. Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkt 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega andmekogude pidamist kindlustava süsteemina aadressiandmete süsteemi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide ja nende rakendamise korra kehtestamise õiguse anda asjaomasele ministrile. Kuna Keskkonnaministeerium vastutab nimetatud valdkonna eest ning Keskkonnaministeeriumi haldusalas oleval Maa-ametil on olemas asjaomane kompetentsus vastava määruse täitmise koordineerimise ja kontrolli üle, lisaks on riigis üldine suund bürokraatia vähendamiseks, on otstarbekas ja põhjendatud, et Vabariigi Valitsus volitab keskkonnaministrit kehtestama määrusega aadressiandmete süsteemi. Analoogselt on reguleeritud ka geodeetilise süsteemi kehtestamine (RASi § 32). Varasem seda süsteemi reguleerinud Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse jõustumise ajaks on valitud 1. aprill 2021. Kuna määrusega tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus, siis õigusliku lünga vältimiseks on vaja tagada, et kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine ja keskkonnaministri kehtestatav määrus jõustuksid samal ajal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 1 4. Määruse mõju Eelnõukohane määrus on ei too kaasa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalaseid mõjusid. Keskkonnaministrile volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks vähendab bürokraatiat ja võimaldab kiiremini reageerida valdkonna muudatustele ning korrigeerida neist tulenevalt määrust. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2021. Üldisest korrast erinevat jõustumist on selgitatud eespool (p 2) 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel