EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0210 - Vabariigi Valitsuse määrus „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“; Keskkonnaministri määrus „Aadressiandmete süsteem“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.03.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d33259e8-31b1-4813-951c-1a297f72ca03
Link kooskõlastamise etapile: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d33259e8-31b1-4813-951c-1a297f72ca03?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Keskkonnaministri määruse „Aadressiandmete süsteem“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse
§ 58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse … määrusega nr … „Volituse andmine aadressiandmete
süsteemi kehtestamiseks“ alusel.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 58 lõige 1 näeb Vabariigi Valitsusele ette
volitusnormi kehtestada määrusega aadressiandmete süsteem. Sama lõike 01.12.2020
jõustunud teine lause annab Vabariigi Valitsusele volituse anda kõnealuse määruse
kehtestamise õigus asjaomasele ministrile. Vabariigi Valitsuse …2020 määrusega nr …
„Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ volitatakse keskkonnaministrit
kehtestama aadressiandmete süsteemi. Sama määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi
Valituse 08.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ (edaspidi ka määrus nr 103).
Kehtestatava keskkonnaministri määruse sätted on valdavalt üle võetud Vabariigi Valitsuse
määrusest nr 103 ning muudatusi käsitletakse võrreldes selle määrusega. Eelnõu peamine
eesmärk on viia määrus (edaspidi ka ADS-i määrus) kooskõlla 01.12.2020. aastal jõustunud
ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi ka KrtS)
muudatustega. Eelnimetatud seaduste muudatustega reguleeriti kinnistusraamatu ja
aadressiandmete infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteemi) koostoimet. Edaspidi on
kinnistusraamatusse kantud korteriomandid paremini seostatud neile vastava hooneosa koha-
aadressiga ADS-i infosüsteemis1. Sellisel kujul seoste loomine on vajalik näiteks registripõhise
rahva- ja eluruumide loenduse jaoks, aga ka teistes andmetöötluse valdkondades (sh
maksunduses, sotsiaaltoetuste arvutustes, rahvastikuregistri toimingutes). Sellest tulenevalt
täiendatakse ADS-i määruses Justiitsministeeriumi poolt ADS-i infosüsteemile edastavate
andmete loetelu. Ülejäänud muudatused on redaktsioonilist laadi ja õigusselguse tagamiseks.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht
(tel 675 0852,
[email protected]) ning õigusosakonna jurist Kaire Bamberg (tel 675 0823,
[email protected]) ja endine jurist Kaia Saar (kuni 31.01.2021). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist
Aili Sandre (tel 514 3666,
[email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud sama osakonna
nõunik Merike Laidvee (
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1
Ruumiandmete seaduses mõeldakse hooneosa all hoone selgelt piiritletud kompaktset osa, millele määratakse
aadress. RAS-i § 43 lõike 2 punkti 7 alusel saab hooneosa olla kas korter või muu adresseeritav hooneosa (nt
äripind, kontoriruum vmt). Ehitisregistris jaotuvad hooneosad eluruumideks ja mitteeluruumideks. Lähtudes
ehitisregistri jaotusest kasutatakse ka ADS-i infosüsteemis seda jaotust. Kuna korteriomand kinnistusraamatus
võib koosneda adresseeritavast hooneosast ja lisaks sellele ka hoone mõttelistelt jaotuvatest üldosadest (koridorid,
pööningud jne), siis kasutame korteriomandisse kuuluva tähistamiseks mõistet hoone osa. Samuti võib
kinnistusraamatus korteriomandist adresseeritav hooneosa puududa (tegu võib olla nt parklakohaga või
panipaigaga, millele aadressi ei määrata) ning ka selliste objektide kohta kasutame mõistet hoone osa.
1
Eelnõu koosneb kahekümne kahest paragrahvist.
Täiendatakse määruse aluseks olevat volitusnormi. Lisatakse viide Vabariigi Valitsuse …
2021 määrusele nr …. „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“.
Eelnõu §-des 1−5; 7; 9−12; 14; 18−21 sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga ei ole.
Paragrahvis 5 korrastatakse lõigete 2−4 numeratsiooni ja lõige 6 tõstetakse § 7 lõikeks 2
(sõnastust ei muudeta). Läbivalt on tehtud mõned keelelised muudatused.
Alljärgnevalt on selgitatud muudatusi võrreldes kehtiva korraga.
Eelnõus on võrreldes määruse nr 103 § 6 lõike 1 punktiga 1 lisatud
Maa-ametile õigus esitada ADS-i infosüsteemile andmeid RAS-i § 55 lõike 5 või § 84 lõike 5
kohaselt koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.
Määruse nr 103 § 6 lõike 1 punkti 6 (varasem punkt 5) kohaselt esitavad ADS-i infosüsteemi
andmeid kohalikud omavalitsused. Kui aga Maa-amet hakkab ise RAS-i § 55 lõike 5 ja § 84
lõike 5 alusel koha-aadresse määrama, on Maa-amet edaspidi ise ka andmete esitajaks ning
seetõttu on vaja sätet täiendada.
Sama lõike punkti 5 (varasem punkt 6) lisatakse Justiitsministeeriumi poolt ADS-i
infosüsteemile esitatavate andmete hulka kinnistusraamatusse kantud korteriomandi andmed
ehk eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa
aadressis kasutatavad aadressiandmed. Kinnistusraamatus olevad katastriüksuste andmed on
ADS-i infosüsteemiga seostatud e-katastri kaudu, kuid korteriomandite andmete sidumine
ADS-i infosüsteemiga on samuti vajalik. Nimelt sisalduvad korteriomandi esemetes valdavalt
RAS-i mõistes hooneosad ehk adresseeritavad aadressiobjektid. Adresseeritavad hooneosad
jaotuvad aadressiandmete süsteemis eluruumideks (s.o korterid) ja mitteeluruumideks.
Mitteeluruumid on äriruumid või muud adresseeritavad hooneosad, mis ei ole korterid, kuid
vajavad aadressi alusel eristamist.
Korteriomandi eseme ja aadressiobjekti vaheline seos on vajalik, kuivõrd sellest lähtuvalt
toimub riigis erinevate registrite andmete töötlemine ja statistika tootmine. Korteriomandi
eseme ja aadressiobjekti (nt korteri) seos luuakse eelkõige koha-aadressi alusel.
Sageli eeldatakse, et korteriomandi andmetes sisalduv hooneosa tähis ongi korterinumber
aadressiandmete mõttes, kuid see ei tarvitse alati nii olla. Näiteks kui korterinumber muutub,
siis kinnistusraamatus korteriomandi andmetes korteriomandi eseme tähist ei muudeta. Tähist
ei muudeta, sest see tooks kaasa liiga palju asjatut bürokraatiat. Seetõttu on mõistetavuse ja
sujuvama andmevahetuse huvides ning tehniliselt otstarbekas lisada seosandmetena
korteriomandi juurde aadressiandmed.
Eelnõus on võrreldes määrusega nr 103 täpsustatud § 8 lõike 4 punkti 8 – sõna
„üldnimetus“ asendatakse sõnaga „nimetus“, kuna ehitisregistri põhimääruse järgi on ehitisel
nimetus, mitte üldnimetus.
Paragrahvi 8 lõike 8 alapunkte 2−6 on täpsustatud ja muudetud punktis 7
rahvastikuregistri poolt esitatava andmekomplekti sõnastust, lisades elukoha
aadressiandmetele ka lisa-aadresside andmed. Kui kehtiv sõnastus sätestab üksnes elukoha
aadresside andmete edastamise kohustuse, siis uus sõnastus näeb ette, et rahvastikuregister
esitab ADS-ile ka lisa-aadresside andmed. Ka isikute lisa-aadressid on vaja seostada ADS-i
infosüsteemi andmetega, et tagada registritevaheliseks koostoimeks vajalik andmekvaliteet.
2
Näiteks on lisa-aadressid olulised, et tagada nendega seotud hoonete ja hooneosade ning seeläbi
ka isikute leitavus.
Samasse paragrahvi on lisatud lõige 12 ning sellega määratakse andmekomplekt, mida
kinnistusraamat esitab ADS-i infosüsteemile. Andmekomplekt sarnaneb sellega, mida esitavad
teised andmekogud, arvestades kinnistusraamatu andmekoosseisu spetsiifikat.
Lõike 12 punktis 1 nimetatud korteriomandi identifikaator on universaalne nimetus seoseks
oleva koodi kohta. Hetkel on tehniliselt selleks koodiks korteriomandi registriosa number, kuid
vajaduse korral on võimalik kasutada ka mõnda muud koodi, mis lepitakse andmevahetuse
poolte ehk kinnistusraamatu ja ADS-i infosüsteemi vahel kokku.
Punktis 2 peetakse silmas infot selle kohta, kas korteriomand on kehtiv või kehtetu. See
tähendab, et ADS-i infosüsteemi edastatakse info, kui korteriomand kas tekib (hakkab kehtima)
või suletakse (muudetakse kehtetuks). Korteriomandi olekut kui sellist eraldi andmeväljana
ADS-i infosüsteemis ei ole, st ADS-i infosüsteemis hoitakse infot kehtivate korteriomandite
kohta. Kuni korteriomand on kehtiv, tuleb selle andmed tekkimisel ja muutumisel ADS-i
infosüsteemile esitada, kui aga korteriomand kustutatakse, siis esitatakse ADS-i infosüsteemile
korteriomandi tühistamise (kehtetuks muutmise) info.
Punkti 5 kohaselt esitatakse ADS-i infosüsteemile tunnus „seost pole vaja“, lühendatult
SPV-tunnus. Näiteks juhul, kui tegu on sellise korteriomandiga, mille esemeks oleva hoone
osaga seotud hooneosa on parkimiskoht või panipaik, ei määrata sellisele hooneosale koha-
aadressi ja seega ei ole seda vaja ka ADS-i infosüsteemiga seostada. Selliste korteriomandite
kohta edastatakse ADS-i infosüsteemile korteriomandi identifikaatoriga koos SPV-tunnus ning
punktides 3 ja 4 käsitletud andmeväljad võivad olla tühjad.
Arvestada tuleb sellega, et SPV-tunnuse lisamise või eemaldamise vajadus võib ajas muutuda.
Näiteks kui parkimiskoht ehitatakse ümber kingsepa teeninduspunktiks, on tõenäoliselt seda
hooneosa aadressi alusel edaspidi vaja eristada ehk SPV-tunnus eemaldatakse ja see tähendab,
et hooneosale tekib aadressi määramise vajadus. See vajadus edastatakse ADS-i infosüsteemi
kaudu kohalikule omavalitsusele, kes määrab hooneosale aadressi.
Paragrahvi 13 lõikesse 4 on võrreldes määrusega nr 103 lisatud punkt 5, mille kohaselt ei
kasutata koha-aadressides nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse,
liikluspinna ega väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“,
„põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. Selliste nimede esinemine
tekitab segadust aadressiotsingutes ja ka nende kohtade leidmisel. Võimalik lahendus on
asendada olemasolev nimi sisult lähedase sobiliku liitsõnaga, näiteks maaüksus nimega
„Tänav“ nimetada ümber „Tänavametsa“ või „Tänava-Aasa“ vmt. Kokku on selliseid
maaüksusi 608, neist hoonestatud 202, neist unikaalaadressi nõudega (elukondlike) hoonetega
on 187 üksust ja unikaalaadressi nõudega hooneid on kokku 194. Kõnealused sõnad esinevad
nii nimetavas kui ka omastavas käändes (nt Tänav ja Tänava). Selliste nimede muutmine võib
puudutada nende hoonete elanikke või ettevõtteid, kes neis hoonetes tegutsevad. Seejuures ei
tarvitse mitte kõigis unikaalaadressi nõudega hoonetes hetkel keegi elada ega püsivalt
tegutseda. Seega arvuliselt on tegu suhteliselt väikese hulga puudutatud isikutega.
Paragrahvi 15 lõike 1 sõnastust on muudetud ning lisatud normi kohaldamise tingimus, et
maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee või liikluspind. Kui kehtiva sätte
kohaselt pidi liikluspinna maaüksuse nimi sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või
3
teeregistris oleva tee nimetust, peavad eelnõu kohaselt ka teeregistri teede maaüksuste nimed
vastama samale nõudele.
Kui maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris olev sild, viadukt,
estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime asemel
kasutada vastava nimega teeobjekti nime. Kui teeregistri tervikteel nime ei ole ega ole ka
liikluspinda või muid nimega teeobjekte, ei kohaldu säte sellise tee maaüksuse nime
määramisel.
Sama paragrahvi lõiget 2 on täiendatud võimalusega, et kui teeregistri teede ristmikul asub
nimega teeobjekt, võib teeregistri terviktee nime asemel kasutada ka selle teeobjekti nime.
Lisaks on sõnastust täpsustatud teeregistri põhimääruse järgi selliselt, et „tee nimetus“ on
asendatud vastavas käändes mõistega „terviktee nimi“.
Paragrahvi 16 on lisatud uus lõige – 2, millega reguleeritakse juurdelõigete adresseerimist.
Juurdelõiked on maaüksused, mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Iseseisvalt
kasutatavat kinnisasja mittemoodustava hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva
maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige“ § 16 lõike 6
punktides 1–7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav 7/5a
juurdelõige).
Eeltoodu tõttu on muudetud järgnevate lõigete numeratsiooni (lõige 2 on uus lõige 3 jne).
Eelnõu § 16 lõike 4 (määruses nr 103 lõige 3) sõnastust täpsustatakse keelereeglite järgi.
Sättes sulgudes toodud näiteid on korrigeeritud. Nimelt kui raudtee maaüksuse nimes ei
kasutata liigisõna (raudtee), on kohtade nimed algkujul: Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km. St
„Tallinn“ on nimetavas käändes. Kui aga lisandub liigisõna, siis peab kohanime käänama:
Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km. Selles näites siis „Tallinna“. Enamik Eesti kohanimesid
on omastava käände vormis ja see nüanss ilmnebki peamiselt Tallinna näitel. Eelnõu kohaselt
kirjutatakse edaspidi piketinumbrite vahele mõttekriipsu asemel sidekriips. See muudatus on
tingitud andmekogude tehnilise haldamise eripärast. Sageli ei suuda veebibrauserid vahet teha
mõttekriipsul ja sidekriipsul, samuti ei tee neil vahet andmete esitajad ega sisestajad. Kuna
nende kriipsude eristamine on ka tavalises kirjapildis üsna keerukas, on kujunenud olukord, kus
koha-aadressides on jätkuvalt süsteemitult kasutusel nii ühed kui ka teised. Kriipsude
nõuetekohane korrastamine ei ole seni õnnestunud. Kuna nende korrastamisega on seotud
ebaproportsionaalselt palju käsitööd ning ka tehniliselt on osades kasutuskohtades
(nt veebibrauserite vormidel) nende eristamine võimatu, on otstarbekam koha-aadressides
mõttekriipsudest loobuda ja minna lausaliselt üle ainult sidekriipsude kasutamisele.
Eelnõu § 16 lõike 6 (määruses nr 103 lõige 5) punktidesse 1−6 on lisatud täpsustus, et punktid
reguleerivad aadressikoha järgi adresseerimise juhtumeid.
Sama lõike punktidesse 5 ja 6 on lisaks eeltoodule lisatud, et nendes sätetes käsitletud
adresseerimise viisi võib kasutada ka juhul, kui maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või
lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone.
Punkti 7 sõnastus on muudetud ja sõna „hajaasustuses“ asendatud väljendiga „väljaspool
unikaalaadressi nõudega ala“ ning väljend „mida ei adresseerita liikluspinna ega väikekoha
järgi“ asendatakse väljendiga „mida ei adresseerita aadressikoha järgi“.
4
Esimene muudatus tuleneb RAS-ist, milles on tehtud sama asendus. Aadresside määramisel ei
lähtuta mitte ainult asustustihedusest, vaid ka planeeritavast tihedusest ning muudest
asjaoludest. Kasutatud on uut mõistet – unikaalaadressi nõudega ala – ja sellest tulenevalt
arvestatakse kõikide adresseerimise nõuete kehtestamisel edaspidi pigem sellega, kas objekt
asub unikaalaadressi nõudega alal või väljaspool seda. Maa-amet määrab unikaalaadressi
nõudega alad tegeliku situatsiooni alusel, hõlmates ka piirkonnad, mis kohaliku omavalitsuse
planeeringute või planeerimisseaduse mõistes ei kuulu tiheasustuse või kompaktse asustusega
alade hulka, kuid tegelikkuses on seal niivõrd suur asustustihedus, et unikaalaadressi
määramine on tingimata vajalik. Maa-amet lähtub kogu riigis ühesugustest reeglitest ja
kohalike omavalitsuste ettepanekute põhjal vaadatakse üle kõik juhtumid, kus soovitakse teha
erandeid. Erandi tegemisel arvestatakse ka kultuurilise eripäraga. Näiteks osades rannakülades
on küll tihe asustus, kuid tegemist on ridamisi asetsevate elamutega, talude nimed on siltidega
tähistatud ja aadressiobjektide leitavus on hästi tagatud. Sellistes külades ei ole alati mõistlik
ega otstarbekas määrata unikaalaadressi nõudega ala ega nõuda liikluspinna järgi
adresseerimist. Kui tegu on aga uuema ja ebakorrapärasema asustusega, kus leitavuse tagamine
ainult nimesid kasutades on küsitav ja nimesid ei ole tähistatud ka looduses, eelistab Maa-amet
piirkonna määrata unikaalaadressi nõudega alaks. Samas ei ole keelatud jätta ka unikaalaadressi
nõudega alal kehtima talude nimed ja paralleelaadressina määrata aadressid tänava või
väikekoha järgi.
Kokkuvõtlikult on unikaalaadressi nõudega alade määramise põhimõtted järgmised:
- unikaalaadressiga alade hulka võib arvata alad, mis kohaliku omavalitsuse
planeeringute või planeerimisseaduse mõistes ei kuulu tiheasustusega või kompaktse
asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas piisavalt suur asustustihedus,
et unikaalaadressi määramine on tingimata vajalik;
- unikaalaadressi nõudega alade hulgast võib välja jätta alad, mis kohaliku omavalitsuse
planeeringute või planeerimisseaduse mõistes kuuluvad tiheasustusega või kompaktse
asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas hõre asustustihedus ning
unikaalaadressi määrata ei ole vaja;
- unikaalaadressiga alade määramisel võib teha erandeid, arvestades kultuurilise
eripäraga, kui aadressiobjektide leitavus on hästi tagatud.
Samuti on punkti 7 tekst ühtlustatud (väljend „mida ei adresseerita liikluspinna ega
väikekoha järgi“ on asendatud väljendiga „mida ei adresseerita aadressikoha järgi“) punktide
1–6 tekstiga.
Määruses nr 103 ei ole sama liikluspinna järgi paralleelaadresside määramine ette nähtud,
nüüd on § 17 lõikesse 3
lisatud täpsustav reegel, et
sama liikluspinna järgi
hoonele paralleelaadressi
määramine on lubatud, kui
ehitustehniliselt osadeks
mittejaotuv hoone
koosneb välisilmelt
mitmest eraldi tajutavast
hoonest.
Näiteks: Harju maakond,
Tallinn, Kesklinna
5
linnaosa, P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33. Hoones on nii bürood kui ka korterid.
Ehitustehniliselt on tegemist ühtse tervikuga, kuigi tinglikult on fassaad jagatud eriilmelisteks
osadeks. Selle hoone puhul ei tarvitse ehitise jaotamine eraldi käsitletavateks hooneteks
(korpusteks) õnnestuda. Sellisel juhul on võimalik hoonele määrata paralleelaadressid sama
liikluspinna (sel juhul Pärnu mnt) järgi. Hooneosad (bürood ja korterid) saavad siiski ainult ühe
aadressi sissepääsu asukoha järgi.
Teise muudatusena on sättest välja jäetud lause: „Hoonel ei või olla eri paralleelaadressideks
mitut nime.“
Lõikes 4 täpsustakse nimetatud muudatust sisuliselt. Selle sätte senist sisu katab eelnõu § 17
lõige 5 koos alapunktidega. Sätte uus sisu reguleerib uue võimalusena hoonele mitme nime
määramist paralleelaadressidena. Kui seni ei olnud hoone paralleelaadressidena mitut nime ette
nähtud (kehtiva määruse § 17 lõike 3 teise lause kohaselt), siis eelnõu kohaselt see võimalus
antakse, kui hoone all on mitu nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi
sissepääsud ning hoonet ei saa ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada.
Näiteks: Hoone aadressiga Rapla
maakond, Kohila vald, Urge küla,
Nigula // Uue-Nigula ei ole
võimalik ehitustehniliselt
katastriüksuse piiri järgi jagada
eraldi käsitletavateks hooneteks.
Seega määratakse hoonele
paralleelaadressina kaks nime.
Hoonealused maaüksused on
aadressidega Rapla maakond,
Kohila vald, Urge küla, Nigula ja
Rapla maakond, Kohila vald,
Urge küla, Uue-Nigula.
Paragrahvi 17 lõiget 5 on võrreldes määruse nr 103 sama sättega muudetud. Nimetatud
norm käsitleb juhtumeid, kus maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet. Uus
sõnastus sisaldab määruse nr 103 lõigete 4 ja 5 mõtet ning ühtlasi katab enamikku eelkirjeldatud
hoonete adresseerimise võimalustest. Sisuliselt reeglistik ei muutu. Täpsustatud on nõudeid,
millistel juhtudel peab hoonete aadresse kajastama ka maaüksuse aadressides.
Lõike 5 punkti 1 kohaselt adresseeritakse ühel üksusel asuvaid unikaalaadressi nõudega
hooneid kuuel viisil § 16 lõike 6 punktide 1−6 järgi. Nendel juhtudel peab hoone aadress
kajastuma ka maaüksuse aadressis (paralleelaadressidena).
Näited:
6
Aadressikoha järgi adresseerimisel
araabia number aadressinumbrina (§ 16
lõike 6 punkti 1 kohaselt).
Hoonete aadressid on Lai tn 26 ja Lai tn
28 ja nende aluse maaüksuse aadress on
Lai tn 26 // 28.
Aadressikoha järgi adresseerimisel
araabia number ja sellele vahetult järgnev
väiketäht tähtlisandina – kasutatakse, kui
vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles
piirkonnas otstarbekas määrata (§ 16
lõike 6 punkti 2 kohaselt).
Näiteks on hoonete aadressid Uus tn 16 ja
Uus tn 16a ja nende aluse maaüksuse
aadress on Uus tn 16 // 16a.
Aadressikoha järgi
adresseerimisel araabia number
ning sellele vahetult järgnevad
kaldkriips, araabia number ja
väiketäht – kasutatakse, kui
maaüksusel asub liithoone
sektsioon ja välja on antud nii
araabia numbrid kui ka eristavate
numbrite järjestikused
vahemikud ning teiste
aadressiobjektide
ümbernumereerimine ei ole
otstarbekas või maaüksusel asub
mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi
nõudega hoone (§ 16 lõike 6 punkti 5 kohaselt). Näiteks: katastriüksusel on
ridaelamuboks aadressiga Ridaelamu tee 7/6 ja sellele lisaks eraldiseisev elamu
Ridaelamu tee 7/6a. Sel juhul tuleb katastriüksuse aadressis välja tuua mõlemad
aadressid: Ridaelamu tee 7/6 // 7/6a.
Näitena toodud juhul on võimalus kasutada ka teisi § 16 lõike 6 punktides 1–6 ette
nähtud adresseerimise variante. Eraldiseisva hoone puhul võib kasutada näiteks järgmist
vaba põhinumbrit (§ 16 lõike 6 punkt 1): Ridaelamu tee 9 (katastriüksuse aadress on sel
juhul Ridaelamu tee 7/6 // 9). Samuti võib kasutada eraldiseisval hoonel järgmist vaba
numbrit kaldkriipsu järel (§ 16 lõike 6 punkt 3): Ridaelamu tee 7/7 (katastriüksuse
aadress on sel juhul Ridaelamu tee 7/6 // 7/7).
7
Aadressikoha järgi
adresseerimisel araabia number
ning sellele vahetult järgnevad
väiketäht, kaldkriips, araabia
number ja väiketäht –
kasutatakse, kui maaüksusel asub
liithoone sektsioon ja välja on
antud nii araabia numbrid kui ka
eristavate numbrite järjestikused
vahemikud ning teiste
aadressiobjektide
ümbernumereerimine ei ole
otstarbekas või maaüksusel asub
mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi
nõudega hoone (§ 16 lõike 6 punkti 6 kohaselt).
Näiteks on liithooneboksi aadress Tiiva tn 9a/1 ja kui sellega samale üksusele soovitakse
ehitada unikaalaadressi nõudega hoone, siis selle eraldi oleva hoone aadress võib olla
Tiiva tn 9a/1a ning maaüksuse aadress on Tiiva tn 9a/1 // 9a/1a.
Punkti 2 alusel määratakse hoonetele eristuvad aadressid § 16 lõike 6 punktide 1–2 kohaselt,
lisades hoonele erilisandiks kaldkriipsu ja sellele vahetult järgneva tühikuteta numbri. Sel juhul
hoonete erilisandeid maaüksuse aadressis ei kajastata (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse
tn 8 asub kaks hoonet: Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2).
Punkti 3 kohaselt järgneb maaüksuse nimele vahetult kaldkriips ja araabia number. Sel juhul
ei kajastata hoonete aadresse maaüksuse aadressis paralleelaadressina (näiteks maaüksusel
nimega Raja asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2).
Punktides 2 ja 3 ei ole täpsustatud, millisest numbrist peab kaldkriipsu kasutamist alustama.
See sõltub olukorrast ja omavalitsuses levinud praktikast. Oluline on tagada hoonete leitavus ja
aadresside sobivus Eesti kultuuriruumi.
Sageli loetakse ühte samal maaüksusel asuvatest unikaalaadressi nõudega hoonetest nn
põhihooneks. Näiteks on tootmishoonete kompleksis põhihooneks kontorihoone, mille kaudu
toimub ka pääs territooriumile ning samal üksusel on veel kolm unikaalaadressi nõudvat
hoonet. Põhihoonele võib jätta põhinumbri ning lisada kaldkriipsuga numbri üksnes teistele
üksusel olevatele unikaalaadressi nõudega hoonetele. Teiste hoonete nummerdamist võib
alustada /1-st. Samas võib /1 viidata ka esimesele ehk kõige tähtsamale (põhi-)hoonele. Seega
on eelkirjeldatud juhul eelistatud teistele unikaalaadressi nõudega hoonetele määrata
lisanumber alates /2-st.
Kokkuvõtlikult: kui maaüksusel on mitu unikaalaadressi nõudega hoonet, võib neid
nummerdada järgmiselt:
põhihoonel on põhinumber ja teistel lisanumbrid alates /1-st.
põhihoonel on põhinumber ja teistel /2 ja /3 jne.
kõigil unikaalaadressi nõudega hoonetel on kaldkriipsuga numbrid, st /1, /2 ja /3 jne
(nt kui kõik on ühel ajal ehitatud ja sarnase ilmega ning ei saa eristada põhihoonet).
Kui maaüksusele ei jää ükski unikaalaadressi nõudega hoone põhinumbriga, tuleb
unikaalaadressi nõudega hoonete puhul alustada kaldkriipsuga numeratsiooni /1-st. Samal
8
maaüksusel olevatele unikaalaadressi nõudeta hoonetele (kõrvalhoonetele) määratakse
enamasti põhinumber.
Lõige 6 reguleerib liithoone sektsiooni ja selle maaüksuse adresseerimist. Lisatud on
määratlus, et kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui
hoonet on ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, siis käsitletakse
sellist liithoone sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellele määratlusele on ka senine
liithoonete adresseerimine tuginenud, kuid seda ei olnud varem määruses fikseeritud.
Sellesse sättesse on teise muudatusena lisatud ka nõue, et sellise liithoone osa ja selle aluse
maaüksuse lähiaadressi peab määrama § 16 lõike 6 punktide 1–7 järgi kõikide liithoone
sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Selline nõue tagab adresseerimise ühetaolisuse kogu
tervikhoone lõikes.
Kolmanda muudatusena on sõnastus viidud kooskõlla ruumiandmete seadusega (hajaasustuse
asemel on kasutatud „väljaspool unikaalaadressi nõudega ala“).
Neljanda muudatusena on lisatud võimalus, et väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib
adresseerida kõigi § 16 lõike 6 punktide 1–7 kohaselt (määruses nr 103 on lubatud punkti 7
kohane adresseerimine), sest võimalikud on ka juhud, kus väljaspool neid alasid on määratud
aadressikoha nimi. Samuti on sellega kaasnevalt reguleeritud juhud, kus liithoone sektsiooniga
samal maaüksusel asub veel unikaalaadressi nõudega hooneid. Näiteks maaüksusel
lähiaadressiga Kuuse tn 8/1 // Kuuse tn 8/1a asub liithoone sektsioon Kuuse tn 8/1 ja
eraldiseisev hoone Kuuse tn 8/1a.
Paragrahvi 18 lõike 8 punktis 2 on viide määruse (nr 103) § 16 lõikele 5 asendatud viitega
eelnõu sama paragrahvi lõikele 6.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega – Euroopas on ruumiandmete koostalitlusvõime
aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajati Euroopa Ühenduse
ruumiandmete infrastruktuur (Infrastructure for Spatial Information in the European
Community – INSPIRE).
4. Määruse mõju
Muudatused tulenevad 1.12.2020 jõustunud RAS-i muudatustest, seega on kõiki olulisi mõjusid
hinnatud selle muutmise käigus. ADS-i määrus täpsustab RAS-i aadressiandmete süsteemi
haldamise peatükki, sätestades konkreetsed tehnilised nõuded RAS-i § 58 lõike 3 mõistes.
Eelnõuga kavandatud muudatused võrreldes määrusega nr 103 reguleerivad peamiselt Maa-
ameti kui andmeandja ülesandeid ning ADS-i infosüsteemi ja kinnistusraamatu vahelise
andmevahetuse üksikasju.
Vähesel määral on tehtud ka tehnilisi täpsustusi aadressi määramise nõuetes (§-d 13, 15, 16 ja
17), mis puudutavad ka kodanikke ja kohalikke omavalitsusi. Enamik muudatusi on pigem
täpsustavat laadi ja praktikas ette tulnud keerukamate juhtumite lahendamiseks. Uus sõnastus
tagab, et kõigile osalistele oleks üheselt arusaadav, kuidas kõnealuseid juhtumeid lahendada.
Kavandatud muudatustega kaasneb vajadus täiendada ADS-i infosüsteemi ning
kinnistusraamatu funktsionaalust ja andmetöötluse reegleid. Selle tulemuseks on parem
andmete seostus ja kvaliteet. Teised andmekogud saavad lisanduvaid seoseid kasutusse võtta.
9
Võrreldes määrusega nr 103 on täiendatud andmete loetelu, mida Justiitsministeerium ADS-i
infosüsteemile esitab. Uus nõue kehtib kinnistusraamatusse kantud korteriomandi eriomandi
esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa aadressis
kasutatavate aadressiandmete kohta. Selle nõudega täiendavaid kulutusi ei lisandu, sest
praeguseks on tehniline arendustöö selle nõude täitmiseks juba käimas ning seda rahastatakse
kinnistusraamatu haldamise eelarvest.
Eelnõu koosneb tehnilist laadi muudatustest, mis on vajalikud eri eluvaldkondade, nagu
maksundus, sotsiaaltoetuste maksmine ja statistika, paremaks toimimiseks. Samuti
võimaldavad seostatud andmed erasektoril kasutada andmekogudesse kogutud andmeid
innovaatiliste teenuste pakkumisel. Muudatuste vähese ulatuse tõttu ei ole nende mõju oluline,
muudatused ei ole põhimõttelised. Samuti ei kaasne ADS-i määrusega negatiivsete
kõrvalmõjude riski ega suurene riigi kohustuste hulk.
Aadressiandmeid töötlevate andmekogude andmevahetuse nõue ADS-i infosüsteemiga
kehtestati juba 2011. aastal, kui RAS esmakordselt vastu võeti (vt RAS-i § 59 lõige 2).
01.12.2020 jõustunud ruumiandmete seaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse
muutmise seadusega kehtestati täiendavad nõuded andmetele, mida eriomandi eseme kohta
kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku kantakse (eriomandi eseme number või muu tähis,
eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), kaasomandi mõttelise osa suurus ja
teiste korteriomandite kinnistute numbrid). Eelnõuga kavandatud täiendused täpsustavad
tehniliselt, missuguseid andmeid konkreetselt on vaja töötlemiseks seostada.
Kinnistusraamat ja ADS-i infosüsteem vahetavad korteriomandite seosandmeid juba mitu
aastat, kuid need andmed on määruses nr 103 täpsemalt kindlaks määramata. Seega on vaja
need fikseerida ning teha vajaduse korral mõningaid tehnilisi täiendusi andmekogudes.
Andmekogude andmete ristkasutamiseks on vaja seostada ADS-i infosüsteemis olevad
hooneosad (tavaliselt on need ehitisregistris olevad korterid) ja kinnistusraamatus oleva
korteriomandi nn seosaadress. Seosaadress on täpsemalt eriomandi eseme number või muu
tähis ehk tähistus plaanil. Seos on vajalik, sest tähistus plaanil ei lange alati kokku korteri
tegeliku, hetkel kehtiva numbriga aadressiandmete mõttes. Kuigi enamik tarbijaid eeldavad, et
kinnistusraamatus olev korteri tähis on sama mis hooneosa number ADS-i infosüsteemis, ei ole
see tegelikkuses alati paraku nii. Nimelt jääb kinnistusraamatusse tähistus plaanil muutmata
kujul vastavalt esmasele kinnistamiskandele, kuid aja jooksul võidakse hoones korterite
numbreid (need on ADS-is hooneosa numbrid) muuta. Korterinumbrite muudatusi
kinnistusraamatu kandes ei kajastata, küll aga saab korterinumbri teada ADS-i seosandmetest,
mille ajakohasena hoidmiseks ongi eelnõukohane ADS-i määrus vajalik.
Erinevate riiklike registrite koostoime tagamiseks (seoses aadressiandmetega) on vajalik pidev
arendustegevus ja koostöö eri registripidajate vahel, et tagada parim andmekvaliteet ja
võimalikult väike töökoormus nii kohalikes omavalitsustes kui ka riigiasutustes. Eelkõige on
sellisteks registripidajateks Riigi Infosüsteemi Amet, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja
Arenduskeskus ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi ega -tulusid.
10
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2021. aastal. Määruse kehtestamist ette nägev ruumiandmete seaduse
ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seadus (eelnõuna 196 SE) jõustus 2020.
aasta 1. detsembril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks
Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
11
EELNÕU
29.01.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks
Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 2 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1
alusel.
1. Keskkonnaministrit volitatakse kehtestama määrusega ruumiandmete infrastruktuuri aluseks
oleva ja andmekogude pidamist kindlustava süsteemina ruumiandmete seaduse §-s 39
nimetatud aadressiandmete süsteem.
2. Tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete
süsteem“.
3. Määrus jõustub 2021. aasta 1. aprillil.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Rahandusministeerium 17.02.2021 nr 1-4/21/808
Määruste eelnõude kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Volituse
andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ ning keskkonnaministri määruse
„Aadressiandmete süsteem“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskiri
2. Keskkonnaministri määruse eelnõu ja seletuskiri
Sama: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium,
Riigikantselei, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kätlin Mandel, 626 2951
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
29.01.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Aadressiandmete süsteem
Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse
§ 58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Volituse andmine aadressiandmete
süsteemi kehtestamiseks“ alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse andmekogude pidamist kindlustav ja ruumiandmete
infrastruktuuri aluseks olev aadressiandmete süsteem, sealhulgas aadressiandmete süsteemi
infosüsteem, selle pidamise nõuded, andmete koosseis ja andmete esitajad, samuti aadressi
esitamise nõuded.
(2) Koha-aadressis sisalduvate kohanimede esitamisel lähtutakse kohanimedele esitatavatest
nõuetest, arvestades käesoleva määruse erisusi.
(3) Aadressiandmete süsteem (edaspidi ADS) koosneb:
1) aadressiandmete süsteemi infosüsteemist;
2) aadressikujule, koha-aadressi määramisele, aadressiandmete esitajale, aadressiandmete
süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale ja aadressitoimingule esitatavatest nõuetest.
2. peatükk
Aadressiandmete süsteemi infosüsteem
§ 2. Aadressiandmete süsteemi infosüsteem
(1) Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteem) peetakse järgmistel
eesmärkidel:
1) aadressiandmete kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;
2) aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks;
3) koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise
korralduse tagamiseks.
(2) ADS-i infosüsteemi ametlik nimetus on aadressiandmete süsteemi infosüsteem.
(3) ADS-i infosüsteemi ametlik nimetus inglise keeles on Address Data System information
system.
§ 3. ADS-i infosüsteemi pidamise ja andmete töötlemise viis
(1) ADS-i infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ja andmete
töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.
(2) ADS-i infosüsteemi koosseisu kuuluvad aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuse
osutamise liidesed.
(3) ADS-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S0. Andmekogu turbeaste on keskmine.
§ 4. ADS-i infosüsteemiga liidestamine
(1) Aadressiandmeid töötleva andmekogu pidaja ja koha-aadressi määraja on kohustatud
aadressiandmete määramiseks ja töötlemiseks kasutama ADS-i infosüsteemi aadressiandmeid.
(2) Aadressiandmete süsteemi kasutamiseks ruumiandmete seaduse § 59 tähenduses
liidestatakse koha-aadressiga seotud aadressiandmeid töötlev andmekogu ADS-i
infosüsteemiga otse või kaudselt.
(3) Teabevaldaja liidestab oma riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu otse ADS-i
infosüsteemiga, kui tema andmekogus tekivad seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-
aadresside vahel, kasutades selleks pakutavaid X-tee teenuseid. Riigi infosüsteemi
mittekuuluva andmekogu võib liidestada ADS-i infosüsteemiga ka teiste ADS-i infosüsteemi
pakutavate teenuste kaudu.
(4) ADS-i infosüsteemiga liidestamiseks peab teabevaldaja tegema oma andmekogus järgmist:
1) viima oma andmekogus kasutuses olevad koha-aadressid vastavusse ADS-i infosüsteemi
koha-aadressi struktuurielementidega ja looma teised vajalikud seosed andmekogu
koostalitlusvõime tagamiseks;
2) seostama oma andmekogu koha-aadressid ADS-i infosüsteemi koha-aadressi
identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga;
3) tagama oma andmekogus kasutatavate andmete seosed ADS-i infosüsteemi ajakohaste
aadressiandmetega, sealhulgas koha-aadressi identifikaatori ja vajaduse korral aadressiobjekti
identifikaatoriga. Arhiveeritud andmete seoseid ei ole vaja ajakohastada.
(5) Teabevaldaja võib oma andmekogu liidestada ADS-i infosüsteemiga kaudselt ehk teise
teabevaldaja andmekogu kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) andmekogus ei teki uusi seoseid isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel;
2) seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel koos ADS-i infosüsteemi
identifikaatoritega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on ADS-i infosüsteemiga otse
liidestatud.
3. peatükk
ADS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning aadressiandmete esitajad
§ 5. Vastutava töötleja õigused ja kohustused
(1) ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa-amet.
(2) ADS-i infosüsteemi volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
(3) Vastutav töötleja:
1) tagab ADS-i infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab ADS-i infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
3) juhib andmekogu arendustöid;
4) töötleb ja väljastab andmeid;
5) määrab ADS-i infosüsteemi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks
andmekogu turvanõuded;
6) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;
7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel;
8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.
(4) Volitatud töötleja:
1) korraldab ADS-i infosüsteemi majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;
2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja
tõhusalt;
3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid ADS-i infosüsteemi arendamiseks;
4) korraldab ADS-i infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu
infrastruktuuri hankimist või rentimist;
5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete
tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise;
6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad
organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid
järjepidevalt;
7) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;
8) tagab ADS-i infosüsteemi infotehnoloogilise kasutajatoe;
9) informeerib vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest ADS-i infosüsteemiga seotud
kohustuste täitmisel.
(5) Kui koha-aadressi määraja või aadressiandmete esitaja eirab andmete esitamise või
kasutamise reegleid, on vastutaval töötlejal õigus sulgeda kasutaja ligipääs ADS-i
infosüsteemile.
§ 6. Aadressiandmete esitajad
(1) ADS-i infosüsteemile esitavad andmeid:
1) Maa-amet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (edaspidi EHAK)
objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK) kantud hoonete
ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete ja ruumiandmete seaduse § 55 lõike 5 või § 84
lõike 5 kohaselt koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitisregistrisse kantud hoonete ja
hooneosade ruumiandmete kohta;
3) Rahandusministeerium väikekohtade ja liikluspindade kohanimeandmete kohta;
4) Siseministeerium Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana kasutatavate aadressiandmete
kohta;
5) Justiitsministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja,
mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või
asukoha aadressis ning korteriomandi korral kinnistusraamatusse kantud korteriomandi
eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa
aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta.
6) kohaliku omavalitsuse üksused koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks
tunnistamise kohta.
(2) Aadressiandmete esitaja:
1) tagab aadressiandmete järjepidevuse, luues seoseid kehtivate ja ajalooliste aadressiandmete
vahel;
2) tagab oma andmekogus olevate aadressiobjekti andmete seostamise ADS-i infosüsteemis
oleva aadressiobjekti andmetega;
3) teeb aadressiandmete muudatussündmusega seotud tegevused käesoleva määruse § 9
kohaselt;
4) tagab aadressitoimingute kättesaadavuse ADS-i infosüsteemile;
5) korrastab aadressiandmeid või korraldab nende korrastamist õigusaktides sätestatu kohaselt
kooskõlastatult koha-aadressi määrajaga.
(3) Andmete õigsuse eest vastutab aadressiandmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud
kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kuid tal on õigus seda teha.
4. peatükk
Andmete koosseis
§ 7. ADS-i infosüsteemi kantavad andmed
(1) ADS-i infosüsteemi kantakse järgmised põhiandmed:
1) aadressiobjekti ja selle versiooni identifikaator;
2) aadressiobjekti oleku info;
3) aadressiobjekti ruumiaadress;
4) aadressiobjekti ruumikuju andmed, mis tekivad ADS-i infosüsteemis;
5) aadressiobjekti koha-aadress ja lähiaadress ning unikaalaadressi ja kohanime nõude
tunnused;
6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;
7) aadressiobjekti liikide klassifikaator;
8) koha-aadressi ja selle versiooni identifikaator;
9) koha-aadressi viitepunkti koordinaadid;
10) koha-aadressi oleku info;
11) normaliseeritud koha-aadress;
12) koodaadress;
13) koha-aadressi struktuurielementide andmed;
14) EHAK-i objekti viitepunkti koordinaadid;
15) aadressikoha viitepunkti koordinaadid;
16) aadressitoimingu tegija andmed;
17) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;
18) mitteametlikud aadressiandmed;
19) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
20) aadressiandmete õiguslik alus;
21) aadressiandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;
22) aadressiandmete esitaja kood;
23) aadressiandmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;
24) aadressiandmete järgnevusinfo;
25) aadressiandmete muudatuste logid;
26) aadressiandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;
27) posti sihtnumbrid;
28) posti sihtnumbri ruumikuju andmed, mis tekivad ADS-i infosüsteemis;
29) posti sihtnumbri oleku info;
30) unikaalaadressi nõudega ala ruumikuju andmed.
(2) Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse
aadressiobjekti ruumikujude ning haldus- ja asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel.
Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest
ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.
(3) Normaliseeritud koha-aadress on ADS-i infosüsteemis standardiseeritud aadress, mis vastab
ruumiandmete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(4) Koodaadress on koha-aadressi atribuut, mis koosneb koha-aadressi moodustavate
struktuurielementide koodidest. Aadressi koodaadress peab olema unikaalne ka ajalooliste
aadresside kaupa ja võrreldav osade kaudu.
(5) Mitteametlikud aadressiandmed on aadressiandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ja
mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises
suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressiandmed võivad olla seostatud
üksikobjektiga (näiteks hoonega, kohanimeobjektiga) või piirkonnaga.
§ 8. Aadressiandmete esitajate esitatavad andmed
(1) Katastriüksuse kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) katastritunnus;
2) aadressiobjekti identifikaator;
3) aadressiobjekti liigi kood;
4) katastriüksuse ruumikuju andmed;
5) katastriüksuse kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
6) katastriüksuse sihtotstarve;
7) katastriüksuse kinnistusraamatu registriosa number, kui see on olemas;
8) menetluse andmed.
(2) EHAK-i objekti kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) EHAK-i objekti nimi;
2) EHAK-i objekti identifikaator ADS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti
muudatusega;
3) EHAK-i objekti kood;
4) EHAK-i objekti liigi kood;
5) EHAK-i objekti ruumikuju andmed;
6) EHAK-i objekti kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja
õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev;
7) EHAK-i objekti kehtivuse algus- ja lõpuaeg.
(3) ETAK-isse kantud hoonete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) ETAK-i hoone identifikaator;
2) hoone ruumikuju andmed;
3) ETAK-i hoone tüüp.
(4) Ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade kohta ning eelnimetatud objektide ehitusloal
ja ehitusteatisel olevate andmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) hoone või hooneosa identifikaator ehitisregistris;
2) aadressiobjekti identifikaator ADS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti
muudatusega;
3) aadressiobjekti liigi kood;
4) hoone ruumikuju andmed;
5) vajaduse korral hooneosa sissepääsu korrus;
6) vajaduse korral hooneosa ruumikuju andmed;
7) hoone kasutusotstarve, ehitise nimetus ja staatus;
8) hoone või hooneosa koha-aadress;
9) hoonete ja hooneosade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
10) menetluse andmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud andmete erinevuse
korral eelistatakse ajaliselt hilisemat.
(6) Väikekohtade ja liikluspindade kohanimede ning ruumiandmete kohta esitatakse ADS-i
infosüsteemile järgmised andmed:
1) aadressikoha identifikaator riiklikus kohanimeregistris;
2) aadressiobjekti identifikaator ADS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti
muudatusega;
3) aadressiobjekti liik;
4) aadressikoha ruumikuju andmed;
5) kohanime määramise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja õigusliku aluse
vastuvõtmise kuupäev;
6) väikekohtade ja liikluspindade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
7) kohanimi.
(7) Koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta esitatakse ADS-i
infosüsteemile järgmised andmed:
1) aadressiobjekti liik;
2) aadressiobjekti identifikaator;
3) aadressiobjekti oleku info;
4) loodava aadressiobjekti ruumikuju andmed;
5) aadressiobjekti koha-aadress;
6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;
7) vajaduse korral hooneosa sissepääsukorrus;
8) koha-aadressi oleku info;
9) aadressitoimingu tegija andmed;
10) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;
11) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
12) vajaduse korral aadressiandmete märkused ja menetluse täiendandmed.
(8) Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana või lisa-aadressina kasutatavate
aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) Eesti rahvastikuregistri identifikaator ADS-i infosüsteemis;
2) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi identifikaator;
3) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi oleku info;
4) elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha-
aadressiga;
5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatav
aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) ADS-i infosüsteemi aadressiobjekti identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatava
aadressi seos aadressiobjektiga on leitud.
7) lisamärkus, kas tegu on elukoha aadressi või lisa-aadressiga.
(9) Äriregistrisse kantud ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressis kasutatavate
aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) äriregistri identifikaator ADS-i infosüsteemis;
2) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi identifikaator;
3) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi oleku info;
4) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha-
aadressiga;
5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui ettevõtja või ühingu elu- või asukoha
aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad.
(10) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingu või
sihtasutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i
infosüsteemile järgmised andmed:
1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri identifikaator ADS-i infosüsteemis;
2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi identifikaator;
3) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi oleku info;
4) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi
koha-aadressiga;
5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse
asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad.
(11) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse ADS-
i infosüsteemile järgmised andmed:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri identifikaator ADS-i infosüsteemis;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi identifikaator;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi oleku info;
4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi
koha-aadressiga;
5) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse
asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad.
(12) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud
aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator;
2) korteriomandi oleku info;
3) korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi
koha-aadressiga;
4) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaator, kui korteriomandi
esemeks oleva hoone osaga seotud aadress ja koha-aadress ühtivad;
5) „seost pole vaja“ tunnus, kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel
eristamist vajavat hooneosa.
§ 9. Aadressiandmete muudatussündmus
(1) Aadressiandmete muudatussündmuseks loetakse käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmete
muudatust.
(2) Aadressiandmete esitaja peab tagama aadressiandmete muudatussündmuse korral käesoleva
määruse §-s 8 nimetatud andmete esitamise vastutavale töötlejale.
(3) Vastutav töötleja võib esitatud andmete vastuvõtmisest keelduda, kui andmed on vastuolus
seaduste või käesoleva määrusega.
§ 10. Aadressitoimingu tegemine
(1) Koha-aadressi määraja teeb aadressitoimingud ADS-i infosüsteemis, esitades käesoleva
määruse § 8 lõikes 7 loetletud andmed registreerimiseks.
(2) Kui koha-aadressi määraja on ADS-i infosüsteemi kaudu esitanud andmed
registreerimiseks, kontrollib vastutav töötleja andmete kooskõla nõuetega ja varem
registreeritud andmetega ning vajaduse korral normaliseerib esitatud koha-aadressi.
(3) Vastutav töötleja registreerib esitatud aadressiandmed ja annab ADS-i infosüsteemi
vahendusel koha-aadressi määrajale kinnituse või jätab uued andmed registreerimata ning
teavitab koha-aadressi määrajat puudustest kahe tööpäeva jooksul andmete esitamisest arvates.
Vajaduse korral määrab vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
§ 11. Andmete õiguslik tähendus
ADS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel
on ADS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.
§ 12. Andmete avalikustamine
(1) ADS-i infosüsteemi andmed, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 16
nimetatud andmed, on avalikud ja kättesaadavad geoportaali kaudu.
(2) ADS-i infosüsteemi andmed on tasuta kasutatavad.
5. peatükk
Koha-aadressi esitamise nõuded
§ 13. Koha-aadressi üldnõuded ja tähtlisandi määramine
(1) Koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse kas üldiselt üksikule või vastupidi.
Ruumiandmete seaduse § 45 punktides 1−5 loetletud koha-aadressi struktuurielemendid tuleb
esitada koos liigisõnaga.
(2) Liikluspinna liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi
liigisõnu:
1) maantee = mnt;
2) puiestee = pst;
3) tänav = tn.
(3) Väikekoha liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu:
1) väikekoht = vkt;
2) aiandusühistu = AÜ;
3) suvilaühistu = SÜ;
4) garaažiühistu = GÜ.
(4) Koha-aadressis ei kasutata:
1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu (näiteks ei kasutata sõnu „number“,
„krunt“, „maatükk“, „maaüksus“, „katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“);
2) lühendeid, mis ei ole kohanimede puhul lubatud või käesolevas määruses kirjeldatud;
3) ebakohaseid sümboleid (näiteks ei kasutata koolonit, jutumärke, võrdlusmärke);
4) sidesõnu, asesõnu ja arvsõnu;
5) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ja väikekoha
liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“,
„vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“.
(5) Koha-aadressi struktuurielementide eraldajana kasutatakse koma, kui need esitatakse ühes
reas. Eraldi real esitades eraldusmärke ei kasutata. Koma ei kasutata väikekoha nime ja
numberlisandi vahel ega liikluspinna nime ja numberlisandi vahel.
(6) Koha-aadressis kasutatakse aadressinumbrina araabia numbreid, mille tähtlisandiks võib
olla eesti-ladina tähestiku väiketäht, mis järgneb numbrile tühikuta (näiteks Tamme tn 28a,
Tööstuse tn 10/1b).
(7) Koha-aadressi tähtlisandi määramisel erilisandis tuleb määrata tähtlisandid tähestiku
järjekorras, alustades tähestiku algusest. Tähtlisanditena ei kasutata tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö,
ü. Soovitav on vältida tähti t, p, h ja q.
§ 14. Paralleelaadresside esitamine
(1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik objektile määratud koha-aadressid.
(2) Kui paralleelaadressidena kasutatakse aadressikoha järgi määratud aadressi ja
aadressiobjekti nime, kirjutatakse ettepoole aadressikoha järgi määratud aadress (näiteks Jänese
tn 5 // Sillaotsa).
(3) Võrdse struktuuriga paralleelaadresside korral kirjutatakse aadressid tähestikulises
järjekorras.
(4) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5).
(5) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja
asustusüksused igal järgneval aadressil välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu.
Lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik
(näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Lille tn 10 // Mooni tn 2).
(6) Sama liikluspinna nimega paralleelaadressis võib igal järgneval aadressil jätta liikluspinna
nime välja kirjutamata, moodustades liikluspinna nime järele numbriosadest loetelu.
Numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks
Aia tn 1 // 3 // 5).
§ 15. Liikluspinna järgi koha-aadressi määramine
(1) Maaüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või teeregistris oleva
terviktee nime, kui maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee, liikluspind. Kui
maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris olev sild, viadukt, estakaad,
tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime asemel kasutada
vastava objekti kohanime täiskujul.
(2) Teeregistris olevate teede ristmiku maaüksuse nime määramisel tuleb kasutada selle
terviktee nime, mille number teeregistris on väikseim, või nimega teeobjekti nime. Kui
teeregistri tee on ristmikulõigus liikluspind, võib maaüksuse nimes kasutada kas teeregistris
oleva väikseima numbriga terviktee nime, nimega teeobjekti nime või sellel ristmikul oleva
liikluspinna kohanime.
(3) Väikekohas asuva tee, millele ei ole liikluspinna kohanime määratud ja mis ei ole
teeregistris registreeritud, maaüksusele määratakse nimi, mis sisaldab väikekoha nimetuuma
ning liigisõnana võib kasutada asjakohast liigisõna (näiteks üldmaa, teelõik).
(4) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud
viisil määratakse koha-aadress liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile.
(5) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud viisil, kui hoonete
vahel on suured vahemaad või liikluspinnad ristuvad, võib numbrivahemikud jätta vabaks.
(6) Võimaluse korral määratakse numberlisand ilma tähtlisandita. Kui väljakujunenud
järjestikuse numeratsiooni korral on vaja vahele lisada tähtlisandiga erilisandeid, pannakse
tähtlisandeid tähestikulises järjekorras, alustades tähestiku algusest ja arvestades
numberlisandite suurenemise suunda.
§ 16. Maaüksuse koha-aadressi määramine
(1) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes, mis sisaldab liigisõna,
võib unikaalsuse tagamiseks kasutada eristavat lisandit, milleks on:
1) liigisõnale järgnev üks suur täht ja sellele järgnev araabia number (näiteks Kase tänav L2,
Raja-Kulla tee T4, Juurdeveo raudtee R2);
2) liigisõnale järgnev araabia number (näiteks Paikuse metskond 19). Eristav number ei või
vahetult järgneda nimetuumale ega aadressikoha liigisõnale.
(2) Iseseisvalt kasutatavat kinnisasja mittemoodustava hoonestamata ja hoonestamisele
mittekuuluva maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige“ §
16 lõike 6 punktides 1–7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav
7/5a juurdelõige).
(3) Eristava lisandi asendamine sõnaga on lubatud liikluspinna ja teeregistris oleva tee
maaüksusel, kus võib eristava lisandi „L“ asendada sõnaga „lõik“, muutes kohanime liigisõna
ja vajaduse korral ka nimetuuma omastavasse käändesse (näiteks Kase tee lõik 2, Pika tänava
lõik 3, Rohelise põigu lõik 4).
(4) Raudtee maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid
või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit „km“ (näiteks Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km;
Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km). Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketti
tähistavate numbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning
viimase piketi numbri ja lühendi „km“ vahele jäetakse tühik.
(5) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, määratakse koha-aadressis neist ainult üks.
Koha-aadressis määratavaks asustusüksuseks valitakse üks järgmistest võimalustest, mis kehtib
ka sellise maaüksuse määratluse korral, mis asub mitmes linnaosas või väikekohas:
1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus;
2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine
juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos
aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub;
3) aadressiobjekti puudumise korral eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs
maaüksusele;
4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumise või valikute võrdväärsuse korral
eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist.
(6) Maaüksuse lähiaadressi erilisandiks võib olla üks järgmistest võimalustest:
1) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number aadressinumbrina;
2) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ja sellele vahetult järgnev väiketäht
tähtlisandina – kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas
otstarbekas määrata;
3) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips
ja araabia number – kasutatakse, kui maaüksusel asub paarismaja, ridaelamu, kärgelamu,
vaipelamu, ridagaraaži või muu taolise hoone (edaspidi liithoone) sektsioon;
4) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht,
kaldkriips ja araabia number – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon;
5) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips,
araabia number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on
antud nii araabia numbrid kui ka eristavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste
aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone
sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi vajav hoone;
6) aadressikoha järgi adresseerimisel araabia number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht,
kaldkriips, araabia number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon
ja välja on antud nii araabia numbrid kui ka eristavate numbrite järjestikused vahemikud ning
teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu
liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega
hoone;
7) maaüksuse nimele vahetult järgnev kaldkriips ja araabia number – kasutatakse, kui
väljaspool unikaalaadressi nõudega ala oleval maaüksusel, mida ei adresseerita aadressikoha
järgi, asub liithoone sektsioon.
(7) Tähtlisandite kasutamisel maaüksuse lähiaadressis lähtutakse käesoleva määruse § 13
lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuetest.
§ 17. Hoone koha-aadressi määramine
(1) Hoonele määratakse ainult üks koha-aadress, mis peab olema kooskõlas maaüksuse koha-
aadressiga.
(2) Kui hoone all on mitu maaüksust, peab tagama, et hoone aadressiga oleks kooskõlas selle
maaüksuse aadress, millel asub hoone peasissepääs. Kui hoone peasissepääs jääb mitmele
maaüksusele, peab hoone aadress olema kooskõlas vähemalt ühe maaüksuse aadressiga.
(3) Kui hoonesse on mitu sissepääsu, võib määrata vastavate liikluspindade järgi
paralleelaadressid. Sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadressi määramine on lubatud, kui
ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast
hoonest.
(4) Hoonele on lubatud määrata eri paralleelaadressiks mitu nime, kui hoone all on mitu nimega
maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa ehitustehniliselt
maaüksuse piiri järgi osadeks jagada.
(5) Kui maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, määratakse hoonetele eristuvad
aadressid järgmiselt:
1) käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1−6 kohaselt. Sel juhul peab hoonete aadressid
kajastama ka maaüksuse aadressis paralleelaadressina (näiteks maaüksusel lähiaadressiga
Metsa tn 5 // 7 asub kaks hoonet Metsa tn 5 ja Metsa tn 7);
2) käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1–2 kohaselt, lisades hoonele erilisandiks
kaldkriipsu ja sellele vahetult järgneva tühikuta numbri. Sel juhul hoonete erilisandeid
maaüksuse aadressis ei kajastata (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8 asub kaks
hoonet Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2);
3) maaüksuse nimele järgneb vahetult kaldkriips ja araabia number. Sel juhul ei kajastata
hoonete aadresse maaüksuse aadressis paralleelaadressina (näiteks maaüksusel nimega Raja
asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2).
(6) Kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on
ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, käsitletakse sellist liithoone
sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse
lähiaadressi peab määrama käesoleva määruse § 16 lõike 6 punktide 1–7 kohaselt kõikide
liithoone sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib
eelkirjeldatud liithoone osadele ja nende maaüksustele määrata nimed ilma erilisandit
määramata.
(7) Kui maaüksuse koha-aadressiks on määratud mitu paralleelaadressi, on mitme hoone korral
lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse.
(8) Kui maaüksuse paralleelaadresside hulgas on aadressikoha järgi määratud aadress ja nimi,
tuleb hooned adresseerida aadressikoha järgi määratud aadressiga.
§ 18. Korteri ja muu hooneosa koha-aadressi määramine
(1) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad hooneosad, lisatakse nende
number hoone numbrile tühikuta sidekriipsu järel (näiteks Raua tn 3-65, Pae tee 87-26).
(2) Korteritele ja muudele hooneosadele määratakse ühe hoone ulatuses unikaalsed numbrid
järjest suurenevalt, alustades alumiselt korruselt. Kui ehitisregistrisse kantud hoonet käsitatakse
ADS-i mõistes mitme hoonena, määratakse hooneosadele unikaalsed numbrid kas ehitisregistri
hoone või selle ruumikuju kaupa.
(3) Hooneosade kokkuehitamisel määratakse kokkuehitatud hooneosale üks number ja
ülejäänud hooneosade ümbernumereerimine ei ole nõutav.
(4) Hooneosade jagamisel võib korterinumbrile lisada eristava lisanumbri kaldkriipsu järel,
alustades number 1-st (näiteks korter 12/1 ja 12/2), või hooneosa numbrile vahetult järgneva
tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12a ja 12b).
(5) Hoonel, mis koosneb ainult ühest korterist või ühest adresseerimist vajavast hooneosast,
ühtivad hoone ja hooneosa koha-aadress.
(6) Kui hoonel on mitu paralleelaadressi, valitakse hooneosa adresseerimiseks neist üks.
(7) Kui liithoone sektsioonid on erinevatel maaüksustel, käsitatakse neid sektsioone eraldi
hoonetena ja adresseerimisel lähtutakse käesoleva määruse § 17 lõikes 6 sätestatud nõuetest.
(8) Kui liithoone on tervikuna ühel maaüksusel, võib sektsiooni numbri määrata ühena
järgmistest:
1) kui sektsiooni käsitatakse korteritena või muude adresseerimist vajavate hooneosadena,
määratakse sektsiooni numbrid käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi;
2) kui sektsiooni käsitatakse eraldi hoonetena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva
määruse § 16 lõike 6 punktide 1–7 järgi.
6. peatükk
Andmete kandmine ADS-i infosüsteemi arhiivi
§ 19. Andmete säilitamine
(1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle
alusel kehtestatud õigusaktidest.
(2) Kehtetuks tunnistatud aadressiandmed säilitatakse ADS-i infosüsteemis.
(3) ADS-i infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.
7. peatükk
Rahastamine ja likvideerimine
§ 20. ADS-i infosüsteemi rahastamine
(1) ADS-i infosüsteemi pidamise kulud kaetakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud
töötlejale selleks eraldatud vahenditest.
(2) Aadressiandmete esitajad kannavad nendele ADS-i infosüsteemi andmete edastamisega
kaasnevad kulud.
§ 21. ADS-i infosüsteemi likvideerimise kord
(1) ADS-i infosüsteemi likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri
ettepanekul.
(2) ADS-i infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse
§ 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.
8. peatükk
Rakendussäte
§ 22. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. aprillil.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Vabariigi Valitsuse määruse „Volituste andmine aadressiandmete
süsteemi kehtestamiseks“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 43⁹ lõike 1 punkt 3 ja ruumiandmete seaduse (RAS) § 58
lõige 1 annavad Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada määrusega aadressiandmete süsteem.
AvTSi viidatud paragrahvi lõige 2 ja RASi viidatud sätte teine lause lubavad selle õiguse anda
üle asjaomasele ministrile. Vabariigi Valitsuse eelnõukohase määrusega „Volituste andmine
aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada
aadressiandmete süsteem.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht
(tel 675 0852,
[email protected]) ning õigusosakonna jurist Kaire Bamberg (tel 675 0823,
[email protected]) ja endine jurist Kaia Saar (kuni 31.01.2021). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist
Aili Sandre (tel 514 3666,
[email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud sama osakonna
nõunik Merike Laidvee (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Aadressiandmete süsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik,
mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri
andmekogudes ning koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse
korralduse. Ühtlasi on aadressiandmete süsteem ruumiandmete infrastruktuuri alus ja
kindlustab andmekogude pidamist. Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkt 3 sätestab, et
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega andmekogude pidamist kindlustava süsteemina
aadressiandmete süsteemi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus
andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide ja nende rakendamise korra kehtestamise
õiguse anda asjaomasele ministrile. Kuna Keskkonnaministeerium vastutab nimetatud
valdkonna eest ning Keskkonnaministeeriumi haldusalas oleval Maa-ametil on olemas
asjaomane kompetentsus vastava määruse täitmise koordineerimise ja kontrolli üle, lisaks on
riigis üldine suund bürokraatia vähendamiseks, on otstarbekas ja põhjendatud, et Vabariigi
Valitsus volitab keskkonnaministrit kehtestama määrusega aadressiandmete süsteemi.
Analoogselt on reguleeritud ka geodeetilise süsteemi kehtestamine (RASi § 32).
Varasem seda süsteemi reguleerinud Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määrus nr 103
„Aadressiandmete süsteem“ tunnistatakse kehtetuks.
Määruse jõustumise ajaks on valitud 1. aprill 2021. Kuna määrusega tunnistatakse kehtetuks
kehtiv määrus, siis õigusliku lünga vältimiseks on vaja tagada, et kehtiva määruse kehtetuks
tunnistamine ja keskkonnaministri kehtestatav määrus jõustuksid samal ajal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
1
4. Määruse mõju
Eelnõukohane määrus on ei too kaasa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalaseid mõjusid.
Keskkonnaministrile volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks vähendab
bürokraatiat ja võimaldab kiiremini reageerida valdkonna muudatustele ning korrigeerida neist
tulenevalt määrust.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2021. Üldisest korrast erinevat jõustumist on selgitatud eespool (p 2)
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse
avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
2