dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. veebruar 2021
Viit
2-9/21-0041/1044
Registreeritud
17. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/21-0041
Vastutaja
Kadi Saks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)
Lahendamise tähtaeg
25. veebruar 2021

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord muutmine.asice582 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0204 - Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a069133f-d51c-411c-8ac5-13825de4e2bf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a069133f-d51c-411c-8ac5-13825de4e2bf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ § 5 lg 2 sõnastust selliselt, et lõikesse lisatakse tekstiosa, mis puudutab piirangut ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise koha osas. Lisatakse sõnad „välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil“. Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et on ankrualasid, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning sellised tegevused ei olnud sinna nende ankrualadele moodustamsel planeeritud. Sellised tegevused võivad omada mõju, mis toob eeldatavalt kaasa ebasoodsa mõju seal kaitstavatele looduväärtustele. Lisaks täiendatakse § 12 rakendussättega. Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2, millega keelatakse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et tuleb hinnata olemasolevad ankrualad ning määrata kindlaks, milliseid toiminguid saab ja tohib konkreetsel ankrualal teha. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb sellise analüüsi valmimiseni ja selle mereala ruumilises planeeringus kehtestamiseni ohtlikud tegevused keelata, sest seni pole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel oleksid need tegevused kõige ohutumad. Eelnõu valmistas ette ning seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma (6262956, [email protected]) keeletoimetaja oli Aili Sandre (6262 953, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Marko Lelov (6262918, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu kohaselt lisatakse määruse § 5 lõikesse 2 piirang hoiualale jäävatel ankrualadel ohtlike ainete käitlemiseks ning rakendussäte § 12 lg 2 mis ütleb, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Ülejäänud osas jääb määruse sisu kehtima muutmata kujul. Eelnõu näeb ette määruse § 5 lg 2 muutmise selliselt, et lõike teksti „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel“ täiendatakse lauseosaga „välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil“. Keskkonnakaitse seisukohast on leitud, et laevalt laevale ohtlike ainete laadimistoimingud ning punkerdamine ankrualadel, mis osaliselt või täielikult kattuvad hoiualadega, võivad eeldatavalt omada olulist keskkonnamõju hoiualale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 lg 1 p 2 kohustab 1 keskkonnamõju hindama kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Selliste tegevuste võimaldamiseks Natura 2000 aladel ja nende vahetus läheduses tuleb seega läbi viia keskkonnamõju hindamine, mida käesoleval juhul ei ole tehtud. Ankrualade määramisel oli Keskkonnaministeeriumi üheks tingimuseks, et neil ei tehta ohtlikke tegevusi ning seda eelkõige kaitstavate loodusobjektide alal või lähenduses. Määruse muudatusega soovitakse välistada eeldatav ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele looduskaitseseaduse tähenduses. Siseriiklikult me ei erista Natura alasid muudest kaitsealadest ja seega on oluline õiguslikult reguleerida ohtlike ainete käitlemist nii, et ohtlikud tegevused kaitstavatel loodusobjektidel ei ole lubatud ning keskkonnamõju saaks hinnatud mistahes kaitstavale loodusobjektile avalduva mõju korral. Eelnõuga nähakse ette ka määruse § 12 täiendamise lõikega 2, mis ütleb, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Kuna laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete laadimine on keskkonnaohtlik tegevus, siis on vaja välja selgitada alad, kus seda on kõige ohutum teha. Hetkel on käimas mereala ruumilise planeeringu koostamine, mida koordineerib Rahandusministeerium. Selle planeeringu kehtestamisega määratakse mh ka ankrualad, kus on sobilik ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine. Laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete laadimiseks konkreetsete ankrualade määramise eesmärk on välistada hiljem selliste ainete laevalt laevale laadimine kaitsealade ja hoiualade lähistel, et vältida nende alade kahjustamist. Seega kuni mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni ning ohtlike ainete käitlemiseks sobilike ankrualade määramiseni on mõistlik keelata ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine, et vältida tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimist ning seda eriti kaitsealade või hoiualade piirkonnas. Regulatsioon lähtub ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt enne, kui pole kindlaks tehtud ohtlike tegevuste mõju kaitstavatele loodusobjektidele, ei saa selliseid tegevusi ajutiselt lubada. Olemasolevate EMDE (elektrooniline mere infosüsteem) andmetel on Paldiski sadamas registreeritud 2020. aastal 1757 laevakülastust. Lisaks toimus 17-l korral laevakülastus Paldiski reidil, millest 13-l korral toimus tegevus D ankrualal, ühel korral A ankrualal ning kolmel korral oli märgitud Paldiski ankrukoht. 128 sadamakülastust olid laevade poolt, mille tüüp on kemikaali- või naftasaaduste tanker, LPG gaasitanker ja toornaftatanker. Neist 15-l juhul toimus tegevus ankrualal, millest 12-l korral oli tegemist laevalt laevale ehk STS laadimisega, kahel juhul ei olnud täpsem tegevus ankrualal kirjeldatud ning ühel korral tehti tuukritöid. Ainult ankrualasid külastati 17- l korral, neist kahel korral käis ankrualal tõukurpuksiir ning 15-l korral oli tegemist nafta või gaasitankeriga, mis 12-l korral teostasid STS laadimisi. 2020. aastal punkerdamisi Paldiski reidil ei toimunud. 2019. aastal toimus Paldiski reidil 13 punkerdamist, 6 STS operatsiooni ning ühel korral ei olnud detailsemat infot märgitud. 2 Võrdluseks kogu Eesti merealal oli 2020. aastal kokku 10 969 laevakülastust. Neist 231 leidis aset reididel. 45-l korral toimus punkerdamine, 13-l korral STS operatsioon, 21-l korral anti jäätmeid ära ning140-l korral toimus tegevus, millega eeldatavalt kaasnev keskkonnarisk on madal (meeskonna vahetus, inspekteerimine, tuukritööd, toll, loots, varustus vms) ning 12-l korral detailsem info puudub. Toimingud reidil piirkonniti: • Kunda-Loksa reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus); • Muuga reid 60 (18 punkerdamist, 1 STS, 2 jäätmete üleandmist, 37 madala keskkonnariskiga tegevust, kahel juhul detailsem info puudub); • Sillamäe reid 5 (madala keskkonnariskiga tegevus): • Tallinna reid 147 (27 punkerdamist, 19 jäätmete üleandmist, 93 madala keskkonnariskiga tegevust, 8-l juhul detailsem info puudub); • Väinamere reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatust on vaja selleks, et tagada hoiualade kaitseväärtuste säilimine ning välistada ohtlike ainete käitlemisest kaitseväärtustele tekkida võiv negatiivne mõju. Määrus omab mõju majandustegevustele merel ja sellega seotud kaldateenustele. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega ei kaasne kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Arvamuse avaldamiseks saadetakse eelnõu järgmistele huvirühmadele: Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Gaas, Consolato da Mare, Navest Agency OÜ. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium 17.02.2021 nr 1-4/21/795 Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 "Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord" muutmine Edastame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainetekäitlemise kord“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust eelnõule viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1) eelnõu, 2) seletuskiri. Teadmiseks: MTÜ Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevajuhtide Liit MTÜ, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, AS Eesti Gaas, Consolato Del Mare OÜ, Navest Agency OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet Agni Kaldma, 626 2956 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 17.02.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn .......... 2021 nr ......... Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse §143 lõike 7 alusel. Vabariigi Valitsuse määruses nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ (RT I, 16.12.2020, 10) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on ohtlike ja kahjulike käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil.“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini.“. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel