EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0204 - Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.02.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a069133f-d51c-411c-8ac5-13825de4e2bf
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a069133f-d51c-411c-8ac5-13825de4e2bf?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsuse määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ § 5 lg 2 sõnastust selliselt, et lõikesse lisatakse
tekstiosa, mis puudutab piirangut ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise koha osas. Lisatakse
sõnad „välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga
ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
kaitstaval loodusobjektil“. Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et on ankrualasid, mis
asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning sellised tegevused ei olnud sinna nende
ankrualadele moodustamsel planeeritud. Sellised tegevused võivad omada mõju, mis toob
eeldatavalt kaasa ebasoodsa mõju seal kaitstavatele looduväärtustele. Lisaks täiendatakse § 12
rakendussättega. Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2, millega keelatakse ohtlike ja kahjulike
ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise
planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Muudatuse vajadus
on tingitud asjaolust, et tuleb hinnata olemasolevad ankrualad ning määrata kindlaks, milliseid
toiminguid saab ja tohib konkreetsel ankrualal teha. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb sellise
analüüsi valmimiseni ja selle mereala ruumilises planeeringus kehtestamiseni ohtlikud
tegevused keelata, sest seni pole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel
oleksid need tegevused kõige ohutumad.
Eelnõu valmistas ette ning seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna
osakonna peaspetsialist Agni Kaldma (6262956,
[email protected]) keeletoimetaja oli
Aili Sandre (6262 953,
[email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist
Marko Lelov (6262918,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu kohaselt lisatakse määruse § 5 lõikesse 2 piirang
hoiualale jäävatel ankrualadel ohtlike ainete käitlemiseks ning rakendussäte § 12 lg 2 mis ütleb,
et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi
sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1.
märtsini. Ülejäänud osas jääb määruse sisu kehtima muutmata kujul.
Eelnõu näeb ette määruse § 5 lg 2 muutmise selliselt, et lõike teksti „Laevaliikluse korraldamise
süsteemi tööpiirkonnas on käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel“
täiendatakse lauseosaga „välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava
loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil“. Keskkonnakaitse seisukohast on leitud, et laevalt
laevale ohtlike ainete laadimistoimingud ning punkerdamine ankrualadel, mis osaliselt või
täielikult kattuvad hoiualadega, võivad eeldatavalt omada olulist keskkonnamõju hoiualale.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 lg 1 p 2 kohustab
1
keskkonnamõju hindama kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Selliste tegevuste võimaldamiseks Natura
2000 aladel ja nende vahetus läheduses tuleb seega läbi viia keskkonnamõju hindamine, mida
käesoleval juhul ei ole tehtud. Ankrualade määramisel oli Keskkonnaministeeriumi üheks
tingimuseks, et neil ei tehta ohtlikke tegevusi ning seda eelkõige kaitstavate loodusobjektide alal
või lähenduses.
Määruse muudatusega soovitakse välistada eeldatav ebasoodne mõju kaitstavatele
loodusobjektidele looduskaitseseaduse tähenduses. Siseriiklikult me ei erista Natura alasid
muudest kaitsealadest ja seega on oluline õiguslikult reguleerida ohtlike ainete käitlemist nii, et
ohtlikud tegevused kaitstavatel loodusobjektidel ei ole lubatud ning keskkonnamõju saaks
hinnatud mistahes kaitstavale loodusobjektile avalduva mõju korral.
Eelnõuga nähakse ette ka määruse § 12 täiendamise lõikega 2, mis ütleb, et ohtlike ja kahjulike
ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala
ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini.
Kuna laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete laadimine on keskkonnaohtlik tegevus, siis on
vaja välja selgitada alad, kus seda on kõige ohutum teha. Hetkel on käimas mereala ruumilise
planeeringu koostamine, mida koordineerib Rahandusministeerium. Selle planeeringu
kehtestamisega määratakse mh ka ankrualad, kus on sobilik ohtlike ja kahjulike ainete laevalt
laevale laadimine. Laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete laadimiseks konkreetsete
ankrualade määramise eesmärk on välistada hiljem selliste ainete laevalt laevale laadimine
kaitsealade ja hoiualade lähistel, et vältida nende alade kahjustamist. Seega kuni mereala
ruumilise planeeringu kehtestamiseni ning ohtlike ainete käitlemiseks sobilike ankrualade
määramiseni on mõistlik keelata ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine, et vältida
tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimist ning seda eriti kaitsealade
või hoiualade piirkonnas. Regulatsioon lähtub ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt enne, kui
pole kindlaks tehtud ohtlike tegevuste mõju kaitstavatele loodusobjektidele, ei saa selliseid
tegevusi ajutiselt lubada.
Olemasolevate EMDE (elektrooniline mere infosüsteem) andmetel on Paldiski sadamas
registreeritud 2020. aastal 1757 laevakülastust. Lisaks toimus 17-l korral laevakülastus Paldiski
reidil, millest 13-l korral toimus tegevus D ankrualal, ühel korral A ankrualal ning kolmel
korral oli märgitud Paldiski ankrukoht.
128 sadamakülastust olid laevade poolt, mille tüüp on kemikaali- või naftasaaduste tanker,
LPG gaasitanker ja toornaftatanker. Neist 15-l juhul toimus tegevus ankrualal, millest
12-l korral oli tegemist laevalt laevale ehk STS laadimisega, kahel juhul ei olnud täpsem
tegevus ankrualal kirjeldatud ning ühel korral tehti tuukritöid. Ainult ankrualasid külastati 17-
l korral, neist kahel korral käis ankrualal tõukurpuksiir ning 15-l korral oli tegemist nafta või
gaasitankeriga, mis 12-l korral teostasid STS laadimisi. 2020. aastal punkerdamisi Paldiski
reidil ei toimunud.
2019. aastal toimus Paldiski reidil 13 punkerdamist, 6 STS operatsiooni ning ühel korral ei
olnud detailsemat infot märgitud.
2
Võrdluseks kogu Eesti merealal oli 2020. aastal kokku 10 969 laevakülastust. Neist 231 leidis
aset reididel. 45-l korral toimus punkerdamine, 13-l korral STS operatsioon, 21-l korral anti
jäätmeid ära ning140-l korral toimus tegevus, millega eeldatavalt kaasnev keskkonnarisk on
madal (meeskonna vahetus, inspekteerimine, tuukritööd, toll, loots, varustus vms) ning 12-l
korral detailsem info puudub. Toimingud reidil piirkonniti:
• Kunda-Loksa reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus);
• Muuga reid 60 (18 punkerdamist, 1 STS, 2 jäätmete üleandmist, 37 madala
keskkonnariskiga tegevust, kahel juhul detailsem info puudub);
• Sillamäe reid 5 (madala keskkonnariskiga tegevus):
• Tallinna reid 147 (27 punkerdamist, 19 jäätmete üleandmist, 93 madala keskkonnariskiga
tegevust, 8-l juhul detailsem info puudub);
• Väinamere reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatust on vaja selleks, et tagada hoiualade kaitseväärtuste säilimine ning välistada ohtlike
ainete käitlemisest kaitseväärtustele tekkida võiv negatiivne mõju. Määrus omab mõju
majandustegevustele merel ja sellega seotud kaldateenustele.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud
ja tulud
Muudatusega ei kaasne kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile
ja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Arvamuse
avaldamiseks saadetakse eelnõu järgmistele huvirühmadele: Eesti Sadamate Liit, Eesti
Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti
Ornitoloogiaühing, Eesti Gaas, Consolato da Mare, Navest Agency OÜ.
3
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
17.02.2021 nr 1-4/21/795
Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 "Merel, Narva jõel
ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise
kord" muutmine
Edastame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainetekäitlemise kord“ muutmise eelnõu.
Palume kooskõlastust eelnõule viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1) eelnõu,
2) seletuskiri.
Teadmiseks: MTÜ Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevajuhtide Liit MTÜ, Eesti Laevaomanike Liit,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, AS Eesti Gaas,
Consolato Del Mare OÜ, Navest Agency OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-
ja Tolliamet, Transpordiamet
Agni Kaldma, 626 2956
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
17.02.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn .......... 2021 nr .........
Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse §143 lõike 7 alusel.
Vabariigi Valitsuse määruses nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete
käitlemise kord“ (RT I, 16.12.2020, 10) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on ohtlike ja kahjulike käitlemine
lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt
või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil.“;
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud
Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui
2022. aasta 1. märtsini.“.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär