EL struktuuritoetuse toetusskeem
„Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“
Kokkuvõte 2020. aastal ellu viidud tegevustest
Koostas:
Piret Aro
toetusskeemi juht
[email protected]
Tallinn 2021
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Ülevaade 2020. aasta tegevustest ............................................................................................... 4
1. Uuringud ja analüüsid ........................................................................................................ 4
2. Juhendmaterjalid ja raamistikud......................................................................................... 4
3. Üritused .............................................................................................................................. 5
4. Teavitustegevused .............................................................................................................. 6
Tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks kasutusele võetud lahendusteed ..................... 10
Toetusskeemispetsiifilised indikaatorid, eelarve ja nende täitmine ......................................... 12
Sissejuhatus
Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeem „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (edaspidi
ka toetusskeem) alustas tegevust 6. juunil 2015, mil majandus- ja taristuminister kehtestas
meetme „Nutika teenustetaristu arendamine“ tegevuse „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”1
raames toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks 2 (edaspidi ka
toetusskeemi tingimused). Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning elluviija Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).
Toetusskeemi kogumaht vastavalt toetusskeemi tingimustele on 8 miljonit eurot ja seda
rahastatakse EL struktuuritoetusest (sellest 85% ehk 6,8 miljonit eurot Euroopa
Regionaalarengu Fondist). Tegevused viiakse ellu vastavalt rakendusasutuse kinnitatud
tegevuskavadele aastatel 2015–2023 (abikõlblikkuse periood: 06.06.2015–30.06.2023).
Elluviidavate tegevuste tulemusel kasvab riigiasutuste, üksikisikute ja ettevõtjate teadlikkus
ning teadmus infoühiskonnast ning kinnistub veelgi Eesti edumeelse e-riigi maine. See
omakorda aitab kaasa teenustetaristu nutikale ja turvalisele kasutamisele, toimimisele ning
kasutuselevõtule. Toetusskeem lähtub „Eesti infoühiskonna arengukavast 2020“ ning
struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidest ja prioriteetidest.
Toetusskeemi tegevuskava aastateks 2020 – 2021 kinnitas rakendusasutus vastavalt RIA
21. veebruari 2020 ettepanekule 2. märtsil 2020.
1 Meetme nr 11.2 tegevus nr 11.2.2 vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse
korraldusele “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“
2 Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015.a käskkiri nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse
tõstmiseks”
Ülevaade 2020. aasta tegevustest
Järgnevalt on esitatud ülevaade toetusskeemi tegevustest ja tulemustest 2020. aastal tegevuste
tüüpide kaupa vastavalt toetusskeemi eelarve ja indikaatorite struktuurile.
1. Uuringud ja analüüsid
Uuringuid ja analüüse 2020. aastal toetusskeemist ei valminud, kuid viidi läbi hanked ja
sõlmiti lepingud e-Eesti rahvusvahelise maine alase uuringu ning analüüsi
„Krüptoalgoritmid ning nende tugi teekides ja infosüsteemides“ teostamiseks. Tööd
valmivad 2021. aastal.
2. Juhendmaterjalid ja raamistikud
2020. aastal lõppes üks juhend-/koolitusmaterjalide projekt: ajakohastati juhend „Avalik
kohtvõrk ja WiFi“ 3 . Juhend on eelkõige suunatud avaliku sektori asutustele ja
organisatsioonidele, aga seda saavad kasutada ka erasektori ettevõtted, et ehitada üles ja hallata
toimivaid, turvalisi ja tulevikukindlaid WiFi võrke.
Jätkus 2019. aastal alanud töö Eesti uue infoturbestandardi väljatöötamiseks. Standard
asendab tulevikus Eestis seni kasutusel oleva infosüsteemide kolmeastmelise
etalonturbesüsteemi (ISKE). 2020. aasta jooksul on valminud hulk materjale: lühijuhendi,
rakendusjuhendi, riskihaldusjuhendi ja ISMS (infoturbe halduse süsteem) nõuete
põhidokumendid ning alusohtude kataloog, etalonturbe kataloogi moodulgrupid ISMS, ORP
(organisatsioon ja personal), CON (kontseptsioon ja metoodikad), DER (avastamine ja
reageerimine), IND (tööstuse IT), OPS (käidutööd), APP (rakendused), INF (taristu) ja NET
(võrgud ja side). Lisaks korraldati koolitus koolitajatele, kes hakkavad edaspidi standardi alast
teadmist sihtrühmale edasi andma. Projekt on planeeritud lõppema 2021. aasta esimeses
kvartalis.
3
Juhend on avalikustatud RIA kodulehel https://www.ria.ee/et/ametist/juhendid.html#kuberturvalisus, otseviide:
https://www.ria.ee/sites/default/files/avalikkohtvorkjawifi_avalikuks.pdf [26.01.2021]
3. Üritused
Aasta jooksul toimus kokku 60 üritust/koolitust, millest võttis osa üle 2 500 inimese. Nii
ürituste kui osalenute arv on väiksem kui aasta varem ning tulenevalt koroonaviiruse
pandeemiast toimus varasemast enam üritusi virtuaalselt. Aasta jooksul lükkus edasi või jäi
vahele mitmeid üritusi, mille puhul peeti oluliseks just osalejate füüsilist kokkusaamist ja/või
mille puhul virtuaalne toimumisvorm ei oleks võimaldanud ürituste eesmärkide täitmist parimal
võimalikul moel.
Tark e-riik ürituste sarjas korraldati aasta jooksul 22 üritust 1 553 osalejale. Toimunud
ürituste seast olid suurimad 26. mail toimunud rahvusvaheline seminar "Cyber Security in
Estonia 2020: What Has Changed" 4 , 27. oktoobril aset leidnud riigipilve infopäev 5 ja RIA
koostööpartnerite infopäev 6 , mis viidi läbi 17.-18. novembril. Lisaks toimus mitmeid juba
traditsiooniks saanud teabepäevi, töötube ja koolitusseminare andmeanalüütika, avaandmete jm
valdkondades ning koostööseminare IT-juhtide, arhitektuurinõukogu ja e-Eesti rahvusvaheliste
kõneisikute võrgustikule. Algust tehti ka uue infoturbestandardi sihtrühma
kaasamisseminaridega, mis jätkuvad ka 2021. aastal.
2020. aastal toimus 37 infoturbe valdkonna koolitust, mida on oluliselt rohkem kui
varasematel aastatel. Koolitustel osales kokku 956 inimest. Enim viidi läbi infoturbe
teadlikkuse ehk nö küberhügieeni koolitusi eri paikades üle Eesti (kokku 26 koolitust, nendest
kaheksa meditsiiniasutustes), lisaks toimus üheksa infoturbe koolitusseminari
otsustajatele/juhtidele ning kaks infoturbe halduse koolitust. Infoturbe halduse koolituste mahtu
on kavas oluliselt kasvatada 2021. aastal, et viia sihtrühmadeni uue infoturbestandardi teadmust.
Lisaks toimus augustis energeetikasektori ettevõtete IT süsteemide administraatoritele ja
tehnilistele arendajatele suunatud viiepäevane küberturvalisuse õppus „KüberSärts 2020“,
millest sai osa 26 osalejat.
4
Videosalvestus RIA YouTube’i kanali esitusloendis https://www.youtube.com/watch?v=jV2reJuDC-
c&list=PLNPWRftK1TNr6ki4AJg5QbZ10q4QmVClr [26.01.2021]
5
https://www.riigipilv.ee/uudised-ja-blogi/27-10-2020-toimus-riigipilve-infopaev [26.01.2021]
6
Videosalvestus RIA YouTube’i kanali esitusloendis
https://www.youtube.com/watch?v=pYMTW9FAOAs&list=PLNPWRftK1TNr9XAb8GL2LdcvXZ4J145lf [26.01.2021]
4. Teavitustegevused
Aastal 2020 lõppes kuus teavitustegevuste projekti:
1) Jaanuaris lõppesid küberturvalisuse teadlikkuse teavitustegevused, mille sihtrühm oli
eelkõige Eesti elanikud vanuses 55 või enam eluaastat ja neid ümbritsevad sidusrühmad
(perekond, lapsed, sõbrad, kogukond). Kampaania hüüdlauseks oli "Ole IT-vaatlik!" ja selle
avalik osa jäi veel 2019. aastasse, hõlmates nii online- kui offline-kanaleid (televisioon,
trükimeedia, välimeedia) kui PR-tegevusi. Projekti lõppfaasis viidi läbi järeluuring, millest
selgus, et kampaania oli märkimisväärselt hea nähtavusega, seda eeskätt oma õnnestunud
hüüdlause "Ole IT-vaatlik!" tõttu, ning tõhus, kuid uuringu soovitustes toodi välja, et
jätkutegevustes tuleks kindlasti tähelepanu pöörata venekeelsele vanemaealisele
elanikkonnale, kelle küberturvalisuse teadlikkus ja küberturvaline käitumine on uuringu
andmetel madalaimad. Kampaania jaoks loodud veebilehte itvaatlik.ee 7 on kasutatud ka
edaspidi küberteadlikkuse materjalide avaldamiseks.
2) Eelmises punktis kirjeldatud uuringu tulemustest lähtuvalt viidi 2020. aasta sügisel ellu
projekt "Küberturvalisuse kuu materjalid ja õpitoad vanemaealistele". Tegevuste
eesmärk oli suurendada küberturvalisuse teadlikkust ja turvalisusega seotud oskusi eelkõige
venekeelsete vanemaealiste hulgas. Selleks loodi kaheksa venekeelset videot küberhügieeni
põhitõdede kohta8 (eestikeelsed videod9 olid loodud juba 2019. aastal toimunud kampaania
käigus), kujundati, toodeti ja levitati eesti- ja venekeelseid infobrošüüre. Lisaks plaaniti
projekti käigus eeskätt Ida-Virumaal läbi viia venekeelsed õpitoad. Tulenevalt
koroonaviiruse pandeemiast asendati venekeelsele vanemaealisele elanikkonnale suunatud
kontaktsed õpitoad ühe kontaktse õpitoa salvestamisega ja korraldati salvestuse levitamine,
lisaks viidi läbi venekeelsed online-õpitoad Ida-Virumaa raamatukogude töötajatele, kes
saavad raamatukogus kui ühtses kontaktpunktis olla abiks vanemaealiste (aga ka kõigi teiste)
interneti- ja arvutiprobleemide lahendamisel ning küberturvalisuse teadmuse levitamisel
pikemaajaliselt.
3) 2020. aasta sügisel korraldati ka väikeettevõtjatele suunatud küberturvalisuse
teadlikkuse tõstmise teavitustegevused, eesmärgiga tõsta Eesti ettevõtjate (eelkõige
väikeettevõtjate) teadlikkust arvepettustest ja lunavararünnakutest ning sellest, kuidas oma
7 https://itvaatlik.ee/eraisik/ [27.01.2021]
8 https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/enneta/, https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/uuenda/, https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/kontrolli/,
https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/kaitse/ [27.01.2021]
9 https://itvaatlik.ee/eraisik/enneta/, https://itvaatlik.ee/eraisik/uuenda/, https://itvaatlik.ee/eraisik/kontrolli/,
https://itvaatlik.ee/eraisik/kaitse/ [27.01.2021]
ettevõtet nimetatud rünnakute vastu paremini kaitsta. Kampaania keskseks
maandumisleheks oli samuti juba eelneva kampaania käigus välja töötatud veebileht
itvaatlik.ee, kuhu loodi ettevõtjatele suunatud osa 10 ning kus tehti kättesaadavaks ka
2019. aastal teadlikkuse toetusskeemist valminud ja ettevõtetele suunatud küberohtude
ennetamise juhendid (sh õppevideod 11 ja CIS meetmestiku eestindatud versioon 12 , vt
lähemalt 2019. aasta aruanne, projekt "Küberohtude ennetamise juhendid ettevõtjatele").
Enne kampaania algust viidi sihtrühma seas (väikeettevõtete juhid) läbi fookusgrupi uuring,
et tuvastada, milline on väikeettevõtjate ohutaju, kui teadlikud ollakse ettevõtete vastu
suunatud küberpettustest ning milliseid meetmeid rakendatakse. Uuringust selgus, et
küberturvalisust peetakse oluliseks nendes ettevõtetes, mille äri on online’is, kõige rohkem
kardetakse rahalist ja mainekahju ning arvatakse, et küberohud ähvardavad eelkõige
suuremaid (silmapaistvamaid) ettevõtteid. Valdavalt prevaleeris suhtumine, et
probleemidega tegeletakse siis, kui need käes on, kuid paljud sihtrühma esindajad pidasid
vajalikuks ka enda ja oma töötajate teadlikkuse pidevat tõstmist (nt nimetati keskse
veebilehe, juhendmaterjalide, kampaaniate jm vajalikkust). Väikeettevõtjatele suunatud
kampaania läbiviimiseks kasutati nii traditsioonilisi meediakanaleid (televisioon, välimeedia,
raadio, online), kui ka PR-tegevusi ja väiksemas mahus teavitusüritusi.
4) Samuti sügisel leidis aset eID teadmusportaali teavituskampaania (hüüdlause: „Meil on
sulle parem ID.EE“ 13 ), mis tõukus peamiselt oluliselt uuenenud id.ee veebilehe kui eID
teadmusportaali valmimisest, kuid mille lisaeesmärk oli julgustada inimesi kasutama riikliku
elektroonilise identiteedi vahendeid ning suurendada nende kasutajate osakaalu, kes oskavad
end ise aidata id.ee keskkonna abil, et seeläbi hoida ID-abiliini kõnede ja e-kirjade arvu
kontrolli all. Kampaania sihtrühmad olid eeskätt noored ning väheste digioskustega
(eelkõige vanemaealised) inimesed. Kampaania viidi ellu nii digi- kui offline-kanalites
(televisioon, välimeedia, trükimeedia, raadio). Kampaania järgselt toimus ka uuring, millega
uuriti inimeste eID vahendite kasutusharjumusi. Uuringust selgus, et vanemaealised
eelistavad autentimisel ja allkirjastamisel kasutada eelkõige ID-kaarti, samas kui nooremate
hulgas on eelistatuim eID vahend Smart-ID. Ligikaudu 30% küsitletuist oli viimase aasta
jooksul kogenud tõrkeid eID vahendi kasutamisel ning enamasti otsitakse probleemide
korral abi kas tuttavatelt/pereliikmetelt või internetiotsinguga, teadmusportaal id.ee on
lahenduste otsimisel kolmandal kohal.
10 https://itvaatlik.ee/ [27.01.2021]
11 https://itvaatlik.ee/tea-millist-riist-ja-tarkvara-kasutad/, https://itvaatlik.ee/kaitse-oma-vara/, https://itvaatlik.ee/kaitse-
oma-tootajaid/, https://itvaatlik.ee/opi-ara-tundma-runnakuid/, https://itvaatlik.ee/opi-taastuma/, https://itvaatlik.ee/kaitse-
oma-kaubamarki/ [27.01.2021]
12 https://itvaatlik.ee/meetmed/ [27.01.2021]
13 Kampaania telereklaam on kättesaadav RIA YouTube’i kanalis: https://www.youtube.com/watch?v=AB2PcjMwvyU
[27.01.2021]
5) 2019. aastal aset leidnud Smart-ID pettustest 14 tulenevalt loodi kevadel materjalid
tõstmaks teadlikkust PIN-koodide tähendusest ja olulisusest. Projekti käigus loodi
animatsioonid 15 Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalides ekraanil näitamiseks,
videobännerid16 ja A4 trükitav materjal.
6) Aasta lõpus valmisid Eesti küberturvalisuse ökosüsteemi tutvustavat videod 17 , mis
kirjeldavad Eesti küberturvalisuse põhilisi lähtekohti ja fookusi. Kõik kuus videot on nii
eesti kui inglise keeles ja on suunatud teiste riikide avalikule sektorile, ettevõtjatele ja
rahvusvahelise meedia esindajatele, kuid ka Eesti-siseseks kasutamiseks tõstmaks
siseriiklikku teadlikkust küberturvalisusest Eestis.
Aasta lõpu seisuga on töös neli teavitustegevuste projekti:
2019. aastal alanud avaandmete valdkonna edendamise projekt: hankelepingu
kolmandal aastal on korraldatud kolm riigi avaandmete töörühma kohtumist, sisustatud üks
infopäev (avaandmete foorum), üks valdkondlik töötuba ja ette valmistatud jaanuaris 2021
toimuv töötuba. Samuti valmistati ette rahvusvaheliste küsimustike vastuseid, nõustati
andmevaldajaid, hallati avaandmete portaali ja korraldati muid valdkonna edendamiseks
vajalikke tegevusi. Osaliselt ka selle projekti mõjul on Eesti tõusnud Euroopa avaandmete
küpsuse uuringus 18 27. kohalt (2018) viiendale kohale (2020) ja kuulub trendiloojate
(trend-setter) gruppi. Projekt lõppeb 2021. aasta veebruaris.
Augustis algas virtuaalse e-Eesti Esitluskeskuse loomine. Projekti tulemusel luuakse
2021. aastal veebilehele e-estonia.com minisite, kuhu on koondatud e-Eesti Esitluskeskuse
digitaalsed teenused ning mis viib info kompaktselt koha- ja ajasõltumatult laiema
auditooriumini kui ka leevendab e-Eesti Esitluskeskuse (virtuaalset ja füüsilist)
külastuskoormust.
Oktoobris kuulutati välja riigi digiteenuste konkurss "Su(g". Konkursile esitati 75 teenust,
millest 40 pääses edasi teise vooru ja finaali 10 teenust. Lisaks teenustele sai esitada
kandidaate digiriigi eestvedaja tiitlile, 36 ettepanekust sõeluti välja samuti 10 finalisti.
Konkursi finaal ja auhindamine toimus 20. jaanuaril 2021.
2021. aastasse on planeeritud riigiportaali eesti.ee teavitustegevused, milleks valmistati
14 Vt nt https://tehnika.postimees.ee/6682958/alatu-skeem-kurjategijad-koorisid-ohvreid-smart-id-pettustega [27.01.2021]
15 Kättesaadavad RIA YouTube’i kanali esitusloendis
https://www.youtube.com/watch?v=YEG1qQ3sWPA&list=PLNPWRftK1TNrC9BUQkKYOvjV2rhUmh3Fw [26.01.2021]
16 https://www.facebook.com/watch/146947168749935/2586686234882527 [28.01.2021]
17 Kättesaadavad e-Eesti Esitluskeskuse YouTube’i kanali esitusloendites https://www.youtube.com/watch?v=xJd-
0o54wHk&list=PLPFAtA-g0wm3TseYCg4Oe9cbZvD8jYohy (inglise keeles)
ja https://www.youtube.com/watch?v=_J7hav25oKc&list=PLPFAtA-g0wm1e_Klw7W2mWaptrwPLNBE4 (eesti keeles)
[26.01.2021]
18 https://www.europeandataportal.eu/et/dashboard/2020 [15.01.2021]
ette ja viidi läbi hange (leping sõlmitakse jaanuaris 2021).
2020. aastal toimunud kampaaniate eel ja järel läbiviidud uuringute najal saab öelda, et
teadlikkuse tõstmine on oluline osa ennetustegevusest. Samuti nähtub, et inimeste käitumises
muudatuste esilekutsumiseks tuleb teadlikkuse kasvatamisega tegeleda järjepidevalt. Eriti
oluliseks on digioskuste ja küberteadlikkuse kasvatamine muutunud pandeemiast põhjustatud
elukorralduse muutuste tingimustes. Hoides küberturvalisust ning sellest tulenevaid ohte ja
nende vältimise viise pidevalt fookuses, võib eeldada, et soovitud käitumine muutub
tavapäraseks ning üldine digihügieen paraneb. Uuringutest kogunenud teadmuse põhjal nähtub
ka, et teadlikkus, ohutaju ja hirmud on sihtrühmiti küllaltki erinevad, mistõttu on
teavitustegevustes oluline tegeleda sihtrühmadega eraldi ja fokusseeritumalt – see võimaldab
efektiivsemat sõnumite kohaleviimist ja soovitud käitumise esilekutsumist.
Tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks kasutusele võetud
lahendusteed
Kui 2019. aasta sügisel ilmnes, et raamlepingute alusel läbiviidavates minikonkurssides
kasutatavad hindamiskriteeriumid ja nende suhtelised osakaalud peavad olema sätestatud
raamlepingu hanke alusdokumentides ja sellest tulenevalt oli kavas järgmiste minikonkursside
puhul aluseks võtta raamlepingu esimese minikonkursi metoodika (vt ka 2019. aasta aruanne),
siis 2020. aasta veebruaris selgus, et hindamismetoodika peaks sisalduma raamlepingus. Sellest
tulenevalt tühistati kaks Tark e-riik sarja ürituste pooleli olnud minikonkurssi, tehti eraldi hange
2020. aasta ürituste korraldamiseks ning korraldati hange uue raamlepingu sõlmimiseks.
Tulenevalt varakevadel alanud koroonaviiruse pandeemiast ei olnud võimalik korraldada
füüsilisi üritusi. Rakendusüksus on pidanud ürituste puhul oluliseks kulusid tõendavaks
dokumendiks osalenute allkirjalehti, mida virtuaalsete ürituste puhul ei teki. Digitaalsete
allkirjade kogumine oleks nii korraldajate kui osalejate seisukohast aga ebaotstarbekas
(ebamugav või nõuaks arendusi veebiülekannete tegemiseks kasutatavates tehnoloogilistes
lahendustes). Kuivõrd teadlikkuse toetusskeemi puhul on oluliseks näitajaks ürituste, mitte
osalejate arv, lepiti rakendusüksusega kokku, et nende ürituste ja koolituste puhul, mis
toimuvad täielikult virtuaalselt (st mitte ükski osaleja ei asu ürituse toimumiskohas kohapeal)
ja mis lähevad toetusskeemi indikaatorites rea „Ürituste korraldamine“ arvestusse, teostab
rakendusüksuse esindaja paikvaatluse. Aasta jooksul teostas rakendusüksus kaheksa sellist
paikvaatlust.
Ürituste hangetega seotud asjaolude ja pandeemia tagajärjel oli ürituste arv aasta jooksul
eeldatust väiksem. Sellest hoolimata said 2020. aasta lõpu sihid indikaatorite vaates täidetud.
Koroonaviiruse pandeemia jätkumine mõjutab ürituste korraldamist ka 2021. aastal – ette on
näha mõningate ürituste ärajäämist ja edasilükkumist. Sellest tulenevalt ei pruugi olla realistlik
toetusskeemi eesmärkide saavutamine 2021. aasta lõpuks, st ajaks, mis rakendusasutusega
kokkuleppel oli planeeritud toetusskeemi lõpuks. Rakendusasutusega koostöös on üle vaadatud
toetusskeemi eelarve ja kokku lepitud toetusskeemi lõpu edasilükkamine 2022. aasta
juunikuusse (st projektide lõpp orienteeruvalt aprilli lõpus 2022), mis muuhulgas võimaldab ka
2022. aasta alguses jätkata ürituste korraldamist. Eelkõige just korduvate ürituste jätkamine
2022. aastal on oluline, sest endiselt on selgusetu, mis saab toetusskeemi eelarve
ammendumisel teadlikkusele suunatud tegevustest edasi ning kas, mis ajast ja mil moel
hakatakse rakendama uue EL perioodi rahastust.
Eelnevast tulenevalt on rakendusasutusega kokku lepitud toetusskeemi tingimuste muutmine
2021. aasta alguses, millega muudetakse eelarvejaotust ridade vahel (eelarvejäägi tõstmine
ridadele, kus on tekkinud rahastusvajadus) ja korrigeeritakse vastavalt ka indikaatoreid.
Muudatus tuleb toetusskeemi tingimustes teha enne 2021-2022 tegevuskava kinnitamist ja
selleks esitab toetusskeemi elluviija konkreetsema ettepaneku koos uue tegevuskava projektiga.
2019. aasta aruandes oli märgitud, et toetusskeemi tingimuste muutmise käigus on 2019. aastal
kohati sassi aetud RIA kui rakendusüksuse ja RIA kui toetusskeemi elluviija ülesandeid.
Kuivõrd 2020. aastal toetusskeemi tingimusi ei muudetud, tuleb muudatused sisse viia
2021. aastasse planeeritud muudatusega.
Projektide elluviimine üldiselt on edenenud hästi. On olnud projekte, mille elluviimine on edasi
lükkunud, sest hanke ettevalmistustööd on põhjusel või teisel võtnud eeldatust rohkem aega.
Nendel juhtudel tõstetakse eelarve edasi järgmistesse aastatesse. Märkimisväärseid murekohti
projektide elluviimisel ei ole tekkinud, väiksemad probleemid on lahendatud konkreetsete
projektide ja lepingute raames.
Toetusskeemispetsiifilised indikaatorid, eelarve ja nende täitmine
2020. aastal toimus 60 üritust/koolitust, valmis üks juhendmaterjal ja viidi lõpule kuus
teavitustegevuste projekti. Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide
arv aasta lõpuks on 390.
Vabariigi Valitsuse korralduses “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja
kinnitamine“ teadlikkuse toetusskeemile 2020. aasta lõpuks seatud eesmärk (350 lõpetatud
projekti) sai saavutatud III kvartali lõpuks.
Toetusskeemispetsiifiliste indikaatorite täitmine seisuga 31.12.2020:
Sihttase 2023 lõpuks Tegelik tase Jääk Kommentaarid ja lisainfo
2020 lõpuks (sihttase 2023 -
Tegevus
tegelik tase
2020)
2015.a 0 tk
Tegevus: Uuringute ja analüüside korraldamine 2016.a 3 tk
- infoühiskonda puudutavate hindamiste, 2017.a 3 tk
7 6 1
kontseptsioonide, uuringute ja analüüside 2018.a 0 tk
korraldamine, läbiviimine ja tulemuste levitamine 2019.a 0 tk
2020.a 0 tk
2015.a 0 tk
Tegevus: Juhendmaterjalide ja raamistike 2016.a 3 tk
väljatöötamine - standardite, raamistike, 2017.a 1 tk
10 9 1
metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide 2018.a 0 tk
väljatöötamine ning levitamine 2019.a 4 tk
2020.a 1 tk
2015.a 4 tk
2016.a 51 tk
Tegevus: Ürituste korraldamine - koolituste, 2017.a 59 tk
seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside 2018.a 103 tk
400 353 47
ja kursuste ettevalmistamine, läbiviimine ning 2019.a 76 tk
tulemuste levitamine 2020.a 60 tk
Üritustel ja koolitustel osales 2020.a jooksul 2535
osalejat (kokku 2015.-2020.a 15 665 osalejat.)
2015.a 0 tk
Tegevus: Teavitustegevuste läbiviimine - 2016.a 4 tk
kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, 2017.a 4 tk
23 22 1
teavitustegevuste ja esitluste kavandamine ja 2018.a 3 tk
läbiviimine 2019.a 5 tk
2020.a 6 tk
2015.a 4 tk
2016.a 61 tk
Toetusskeemispetsiifiline väljundindikaatorite
2017.a 67 tk
koondnäitaja: teadlikkuse tõstmiseks ja 440 390 50
2018.a 106 tk
teavitustegevusteks elluviidud projektide arv
2019.a 85 tk
2020.a 67 tk
Toetusskeemi 2020. aasta tegevuste kulu kokku oli 1 068 386,73 eurot, mis on vähem kui
2019. aastal. Väljamakseid struktuuritoetusest toimus 2020. aastal kokku summas 1 270 862,28
eurot (sh osaliselt 2019. aasta kulud, kuid mitte kõik 2020. aasta kulud), mis on enam kui
varasematel aastatel. Sõlmitud hankelepingutelt on tekkinud ja kandmata kohustusi aasta lõpu
seisuga summas 548 063,32 eurot, lisaks sellele on üleval töölepingutega seotud kohustused.
Kohustuste ja lepingutega katmata eelarve jääk oli aasta lõpu seisuga 1 563 337,17 eurot.
Toetusskeemi eelarve täitmine seisuga 31.12.2020:
Abikõlblike kulude/ Kulud kokku Kandmata Kohustustega Kommentaarid
Tegevus toetatavate 2015-2020* kohustused** katmata jääk
tegevuste eelarve
Tegevus: Uuringute ja analüüside korraldamine -
infoühiskonda puudutavate hindamiste,
365 000,00 258 572,00 97 860,00 8 568,00
kontseptsioonide, uuringute ja analüüside
korraldamine, läbiviimine ja tulemuste levitamine
Tegevus: Juhendmaterjalide ja raamistike
väljatöötamine - standardite, raamistike,
938 000,00 701 233,72 184 066,08 52 700,20
metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide
väljatöötamine ning levitamine
Tegevus: Ürituste korraldamine - koolituste,
seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside
3 800 000,00 2 622 597,56 103 873,24 1 073 529,20
ja kursuste ettevalmistamine, läbiviimine ning
tulemuste levitamine
Tegevus: Teavitustegevuste läbiviimine -
kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate,
1 990 000,00 1 399 196,23 162 264,00 428 539,77
teavitustegevuste ja esitluste kavandamine ja
läbiviimine
Kandmata kohustustena
Horisontaalne kulukoht: projekti administreerimine
907 000,00 751 739,74 155 260,26 ,00 käsitletakse ka tähtajatuid
(tegelike kulude alusel)
töölepinguid
KOKKU 8 000 000,00 5 733 339,25 703 323,58 1 563 337,17
* tekkepõhine täitmine, st sisaldab kõiki kulusid 2020. aasta lõpuni (sellest summast 429 244,01 euro osas toimub toetuse väljamaksmine 2021. aastal)
** ei sisalda 2020. aasta kulusid, mille väljamaksed toimuvad 2021. aastal
Illustreerimaks toetusskeemi senist kulgu (eelarve kasutamine ja indikaatori täitmine) on
järgmistel graafikutel ära toodud toetusskeemi aastased kulud 2015 – 2020 kuni sihini ning
sama info kumulatiivselt koos abikõlblikkuse perioodi lõpuks (2023) seatud sihtidega:
2 500 000,00 120
106
2 000 000,00 85 100
67 67 80
1 500 000,00 61
50 60
1 000 000,00
1 378 549,70 2 266 660,75 40
1 124 762,16 1 068 386,73
500 000,00 20
4 1 089 599,32 965 389,50
106 651,84
0,00 0
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 -2022*
tegevuste kulud aasta jooksul eurodes indikaatori täitmine aasta jooksul
9 000 000,00 500
440
8 000 000,00 450
390
7 000 000,00 400
323 8 000 000,00
350
6 000 000,00
300
5 000 000,00 238 5 733 339,25
250
4 000 000,00 4 664 952,52
200
3 000 000,00 132
3 286 402,82 150
2 000 000,00 65 100
4 2 321 013,32
1 000 000,00 50
106 651,84
1 196 251,16
0,00 0
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 -2022*
tegevuste kulud kumulatiivselt eurodes indikaatori täitmine kumulatiivselt
Kokkuvõtteks: teadlikkuse toetusskeemi tegevus on selle käivitamisest kuni 2020. aasta lõpuni
olnud eesmärgipärane, suuri probleeme ja takistusi pole esile kerkinud ning väiksemad
probleemid ja kitsaskohad on jooksvalt lahendatud. Seetõttu on toetusskeemi senine tegevus
olnud edukas ning seatud sihttasemed ja eesmärgid on seni täidetud või isegi ületatud. 2020.
aasta lõpuks on ära kasutatud ligi 72% eelarvest ning indikaatori täitmine on üle 88% oodatud
sihttasemest (440).
Piret Aro Teie 29.01.2021 nr 1.1-17/21204
Riigi Infosüsteemi Amet
[email protected] Meie 17.02.2021 nr 24.2-15/21-003
Pärnu mnt 139a
15169, Tallinn
Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise
toetusskeemi 2020. aasta aruanne
Austatud Piret Aro
Täname teid 29.01.2021 saadetud kirja eest, millega esitate Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile infoühiskonna teadlikkuse toetusskeemi 2020. aasta aruande.
Käesolevaga kinnitan aruande infoühiskonna teadlikkuse tõstmise toetusskeemi 2020 aasta kohta.
Kinnitatud aruande dokumendid lisatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad:
Lisa 1. Kinnitatud Toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ tegevuskava 2020. aasta
aruande kokkuvõte (.pdf)
Eerik Robert Ots
625 6337
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158