dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise toetusskeemi 2020. aasta aruanne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. veebruar 2021
Viit
24.2-15/21-003
Registreeritud
17. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Infosüsteemi Amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.2/S Struktuuritoetuse andmise korraldamine
Sari
24.2-15/S Struktuurifondide aruanded 2014-2020 (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
24.2-15/2021
Vastutaja
Eerik Robert Ots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎24.2-1521-003 17.02.2021 Väljaminev kiri.asice1236 KB

Sisu (failidest)

EL struktuuritoetuse toetusskeem „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ Kokkuvõte 2020. aastal ellu viidud tegevustest Koostas: Piret Aro toetusskeemi juht [email protected] Tallinn 2021 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Ülevaade 2020. aasta tegevustest ............................................................................................... 4 1. Uuringud ja analüüsid ........................................................................................................ 4 2. Juhendmaterjalid ja raamistikud......................................................................................... 4 3. Üritused .............................................................................................................................. 5 4. Teavitustegevused .............................................................................................................. 6 Tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks kasutusele võetud lahendusteed ..................... 10 Toetusskeemispetsiifilised indikaatorid, eelarve ja nende täitmine ......................................... 12 Sissejuhatus Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeem „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (edaspidi ka toetusskeem) alustas tegevust 6. juunil 2015, mil majandus- ja taristuminister kehtestas meetme „Nutika teenustetaristu arendamine“ tegevuse „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”1 raames toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks 2 (edaspidi ka toetusskeemi tingimused). Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning elluviija Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Toetusskeemi kogumaht vastavalt toetusskeemi tingimustele on 8 miljonit eurot ja seda rahastatakse EL struktuuritoetusest (sellest 85% ehk 6,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist). Tegevused viiakse ellu vastavalt rakendusasutuse kinnitatud tegevuskavadele aastatel 2015–2023 (abikõlblikkuse periood: 06.06.2015–30.06.2023). Elluviidavate tegevuste tulemusel kasvab riigiasutuste, üksikisikute ja ettevõtjate teadlikkus ning teadmus infoühiskonnast ning kinnistub veelgi Eesti edumeelse e-riigi maine. See omakorda aitab kaasa teenustetaristu nutikale ja turvalisele kasutamisele, toimimisele ning kasutuselevõtule. Toetusskeem lähtub „Eesti infoühiskonna arengukavast 2020“ ning struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidest ja prioriteetidest. Toetusskeemi tegevuskava aastateks 2020 – 2021 kinnitas rakendusasutus vastavalt RIA 21. veebruari 2020 ettepanekule 2. märtsil 2020. 1 Meetme nr 11.2 tegevus nr 11.2.2 vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ 2 Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015.a käskkiri nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks” Ülevaade 2020. aasta tegevustest Järgnevalt on esitatud ülevaade toetusskeemi tegevustest ja tulemustest 2020. aastal tegevuste tüüpide kaupa vastavalt toetusskeemi eelarve ja indikaatorite struktuurile. 1. Uuringud ja analüüsid Uuringuid ja analüüse 2020. aastal toetusskeemist ei valminud, kuid viidi läbi hanked ja sõlmiti lepingud e-Eesti rahvusvahelise maine alase uuringu ning analüüsi „Krüptoalgoritmid ning nende tugi teekides ja infosüsteemides“ teostamiseks. Tööd valmivad 2021. aastal. 2. Juhendmaterjalid ja raamistikud 2020. aastal lõppes üks juhend-/koolitusmaterjalide projekt: ajakohastati juhend „Avalik kohtvõrk ja WiFi“ 3 . Juhend on eelkõige suunatud avaliku sektori asutustele ja organisatsioonidele, aga seda saavad kasutada ka erasektori ettevõtted, et ehitada üles ja hallata toimivaid, turvalisi ja tulevikukindlaid WiFi võrke. Jätkus 2019. aastal alanud töö Eesti uue infoturbestandardi väljatöötamiseks. Standard asendab tulevikus Eestis seni kasutusel oleva infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbesüsteemi (ISKE). 2020. aasta jooksul on valminud hulk materjale: lühijuhendi, rakendusjuhendi, riskihaldusjuhendi ja ISMS (infoturbe halduse süsteem) nõuete põhidokumendid ning alusohtude kataloog, etalonturbe kataloogi moodulgrupid ISMS, ORP (organisatsioon ja personal), CON (kontseptsioon ja metoodikad), DER (avastamine ja reageerimine), IND (tööstuse IT), OPS (käidutööd), APP (rakendused), INF (taristu) ja NET (võrgud ja side). Lisaks korraldati koolitus koolitajatele, kes hakkavad edaspidi standardi alast teadmist sihtrühmale edasi andma. Projekt on planeeritud lõppema 2021. aasta esimeses kvartalis. 3 Juhend on avalikustatud RIA kodulehel https://www.ria.ee/et/ametist/juhendid.html#kuberturvalisus, otseviide: https://www.ria.ee/sites/default/files/avalikkohtvorkjawifi_avalikuks.pdf [26.01.2021] 3. Üritused Aasta jooksul toimus kokku 60 üritust/koolitust, millest võttis osa üle 2 500 inimese. Nii ürituste kui osalenute arv on väiksem kui aasta varem ning tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast toimus varasemast enam üritusi virtuaalselt. Aasta jooksul lükkus edasi või jäi vahele mitmeid üritusi, mille puhul peeti oluliseks just osalejate füüsilist kokkusaamist ja/või mille puhul virtuaalne toimumisvorm ei oleks võimaldanud ürituste eesmärkide täitmist parimal võimalikul moel. Tark e-riik ürituste sarjas korraldati aasta jooksul 22 üritust 1 553 osalejale. Toimunud ürituste seast olid suurimad 26. mail toimunud rahvusvaheline seminar "Cyber Security in Estonia 2020: What Has Changed" 4 , 27. oktoobril aset leidnud riigipilve infopäev 5 ja RIA koostööpartnerite infopäev 6 , mis viidi läbi 17.-18. novembril. Lisaks toimus mitmeid juba traditsiooniks saanud teabepäevi, töötube ja koolitusseminare andmeanalüütika, avaandmete jm valdkondades ning koostööseminare IT-juhtide, arhitektuurinõukogu ja e-Eesti rahvusvaheliste kõneisikute võrgustikule. Algust tehti ka uue infoturbestandardi sihtrühma kaasamisseminaridega, mis jätkuvad ka 2021. aastal. 2020. aastal toimus 37 infoturbe valdkonna koolitust, mida on oluliselt rohkem kui varasematel aastatel. Koolitustel osales kokku 956 inimest. Enim viidi läbi infoturbe teadlikkuse ehk nö küberhügieeni koolitusi eri paikades üle Eesti (kokku 26 koolitust, nendest kaheksa meditsiiniasutustes), lisaks toimus üheksa infoturbe koolitusseminari otsustajatele/juhtidele ning kaks infoturbe halduse koolitust. Infoturbe halduse koolituste mahtu on kavas oluliselt kasvatada 2021. aastal, et viia sihtrühmadeni uue infoturbestandardi teadmust. Lisaks toimus augustis energeetikasektori ettevõtete IT süsteemide administraatoritele ja tehnilistele arendajatele suunatud viiepäevane küberturvalisuse õppus „KüberSärts 2020“, millest sai osa 26 osalejat. 4 Videosalvestus RIA YouTube’i kanali esitusloendis https://www.youtube.com/watch?v=jV2reJuDC- c&list=PLNPWRftK1TNr6ki4AJg5QbZ10q4QmVClr [26.01.2021] 5 https://www.riigipilv.ee/uudised-ja-blogi/27-10-2020-toimus-riigipilve-infopaev [26.01.2021] 6 Videosalvestus RIA YouTube’i kanali esitusloendis https://www.youtube.com/watch?v=pYMTW9FAOAs&list=PLNPWRftK1TNr9XAb8GL2LdcvXZ4J145lf [26.01.2021] 4. Teavitustegevused Aastal 2020 lõppes kuus teavitustegevuste projekti: 1) Jaanuaris lõppesid küberturvalisuse teadlikkuse teavitustegevused, mille sihtrühm oli eelkõige Eesti elanikud vanuses 55 või enam eluaastat ja neid ümbritsevad sidusrühmad (perekond, lapsed, sõbrad, kogukond). Kampaania hüüdlauseks oli "Ole IT-vaatlik!" ja selle avalik osa jäi veel 2019. aastasse, hõlmates nii online- kui offline-kanaleid (televisioon, trükimeedia, välimeedia) kui PR-tegevusi. Projekti lõppfaasis viidi läbi järeluuring, millest selgus, et kampaania oli märkimisväärselt hea nähtavusega, seda eeskätt oma õnnestunud hüüdlause "Ole IT-vaatlik!" tõttu, ning tõhus, kuid uuringu soovitustes toodi välja, et jätkutegevustes tuleks kindlasti tähelepanu pöörata venekeelsele vanemaealisele elanikkonnale, kelle küberturvalisuse teadlikkus ja küberturvaline käitumine on uuringu andmetel madalaimad. Kampaania jaoks loodud veebilehte itvaatlik.ee 7 on kasutatud ka edaspidi küberteadlikkuse materjalide avaldamiseks. 2) Eelmises punktis kirjeldatud uuringu tulemustest lähtuvalt viidi 2020. aasta sügisel ellu projekt "Küberturvalisuse kuu materjalid ja õpitoad vanemaealistele". Tegevuste eesmärk oli suurendada küberturvalisuse teadlikkust ja turvalisusega seotud oskusi eelkõige venekeelsete vanemaealiste hulgas. Selleks loodi kaheksa venekeelset videot küberhügieeni põhitõdede kohta8 (eestikeelsed videod9 olid loodud juba 2019. aastal toimunud kampaania käigus), kujundati, toodeti ja levitati eesti- ja venekeelseid infobrošüüre. Lisaks plaaniti projekti käigus eeskätt Ida-Virumaal läbi viia venekeelsed õpitoad. Tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast asendati venekeelsele vanemaealisele elanikkonnale suunatud kontaktsed õpitoad ühe kontaktse õpitoa salvestamisega ja korraldati salvestuse levitamine, lisaks viidi läbi venekeelsed online-õpitoad Ida-Virumaa raamatukogude töötajatele, kes saavad raamatukogus kui ühtses kontaktpunktis olla abiks vanemaealiste (aga ka kõigi teiste) interneti- ja arvutiprobleemide lahendamisel ning küberturvalisuse teadmuse levitamisel pikemaajaliselt. 3) 2020. aasta sügisel korraldati ka väikeettevõtjatele suunatud küberturvalisuse teadlikkuse tõstmise teavitustegevused, eesmärgiga tõsta Eesti ettevõtjate (eelkõige väikeettevõtjate) teadlikkust arvepettustest ja lunavararünnakutest ning sellest, kuidas oma 7 https://itvaatlik.ee/eraisik/ [27.01.2021] 8 https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/enneta/, https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/uuenda/, https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/kontrolli/, https://itvaatlik.ee/eraisik/ru/kaitse/ [27.01.2021] 9 https://itvaatlik.ee/eraisik/enneta/, https://itvaatlik.ee/eraisik/uuenda/, https://itvaatlik.ee/eraisik/kontrolli/, https://itvaatlik.ee/eraisik/kaitse/ [27.01.2021] ettevõtet nimetatud rünnakute vastu paremini kaitsta. Kampaania keskseks maandumisleheks oli samuti juba eelneva kampaania käigus välja töötatud veebileht itvaatlik.ee, kuhu loodi ettevõtjatele suunatud osa 10 ning kus tehti kättesaadavaks ka 2019. aastal teadlikkuse toetusskeemist valminud ja ettevõtetele suunatud küberohtude ennetamise juhendid (sh õppevideod 11 ja CIS meetmestiku eestindatud versioon 12 , vt lähemalt 2019. aasta aruanne, projekt "Küberohtude ennetamise juhendid ettevõtjatele"). Enne kampaania algust viidi sihtrühma seas (väikeettevõtete juhid) läbi fookusgrupi uuring, et tuvastada, milline on väikeettevõtjate ohutaju, kui teadlikud ollakse ettevõtete vastu suunatud küberpettustest ning milliseid meetmeid rakendatakse. Uuringust selgus, et küberturvalisust peetakse oluliseks nendes ettevõtetes, mille äri on online’is, kõige rohkem kardetakse rahalist ja mainekahju ning arvatakse, et küberohud ähvardavad eelkõige suuremaid (silmapaistvamaid) ettevõtteid. Valdavalt prevaleeris suhtumine, et probleemidega tegeletakse siis, kui need käes on, kuid paljud sihtrühma esindajad pidasid vajalikuks ka enda ja oma töötajate teadlikkuse pidevat tõstmist (nt nimetati keskse veebilehe, juhendmaterjalide, kampaaniate jm vajalikkust). Väikeettevõtjatele suunatud kampaania läbiviimiseks kasutati nii traditsioonilisi meediakanaleid (televisioon, välimeedia, raadio, online), kui ka PR-tegevusi ja väiksemas mahus teavitusüritusi. 4) Samuti sügisel leidis aset eID teadmusportaali teavituskampaania (hüüdlause: „Meil on sulle parem ID.EE“ 13 ), mis tõukus peamiselt oluliselt uuenenud id.ee veebilehe kui eID teadmusportaali valmimisest, kuid mille lisaeesmärk oli julgustada inimesi kasutama riikliku elektroonilise identiteedi vahendeid ning suurendada nende kasutajate osakaalu, kes oskavad end ise aidata id.ee keskkonna abil, et seeläbi hoida ID-abiliini kõnede ja e-kirjade arvu kontrolli all. Kampaania sihtrühmad olid eeskätt noored ning väheste digioskustega (eelkõige vanemaealised) inimesed. Kampaania viidi ellu nii digi- kui offline-kanalites (televisioon, välimeedia, trükimeedia, raadio). Kampaania järgselt toimus ka uuring, millega uuriti inimeste eID vahendite kasutusharjumusi. Uuringust selgus, et vanemaealised eelistavad autentimisel ja allkirjastamisel kasutada eelkõige ID-kaarti, samas kui nooremate hulgas on eelistatuim eID vahend Smart-ID. Ligikaudu 30% küsitletuist oli viimase aasta jooksul kogenud tõrkeid eID vahendi kasutamisel ning enamasti otsitakse probleemide korral abi kas tuttavatelt/pereliikmetelt või internetiotsinguga, teadmusportaal id.ee on lahenduste otsimisel kolmandal kohal. 10 https://itvaatlik.ee/ [27.01.2021] 11 https://itvaatlik.ee/tea-millist-riist-ja-tarkvara-kasutad/, https://itvaatlik.ee/kaitse-oma-vara/, https://itvaatlik.ee/kaitse- oma-tootajaid/, https://itvaatlik.ee/opi-ara-tundma-runnakuid/, https://itvaatlik.ee/opi-taastuma/, https://itvaatlik.ee/kaitse- oma-kaubamarki/ [27.01.2021] 12 https://itvaatlik.ee/meetmed/ [27.01.2021] 13 Kampaania telereklaam on kättesaadav RIA YouTube’i kanalis: https://www.youtube.com/watch?v=AB2PcjMwvyU [27.01.2021] 5) 2019. aastal aset leidnud Smart-ID pettustest 14 tulenevalt loodi kevadel materjalid tõstmaks teadlikkust PIN-koodide tähendusest ja olulisusest. Projekti käigus loodi animatsioonid 15 Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalides ekraanil näitamiseks, videobännerid16 ja A4 trükitav materjal. 6) Aasta lõpus valmisid Eesti küberturvalisuse ökosüsteemi tutvustavat videod 17 , mis kirjeldavad Eesti küberturvalisuse põhilisi lähtekohti ja fookusi. Kõik kuus videot on nii eesti kui inglise keeles ja on suunatud teiste riikide avalikule sektorile, ettevõtjatele ja rahvusvahelise meedia esindajatele, kuid ka Eesti-siseseks kasutamiseks tõstmaks siseriiklikku teadlikkust küberturvalisusest Eestis. Aasta lõpu seisuga on töös neli teavitustegevuste projekti:  2019. aastal alanud avaandmete valdkonna edendamise projekt: hankelepingu kolmandal aastal on korraldatud kolm riigi avaandmete töörühma kohtumist, sisustatud üks infopäev (avaandmete foorum), üks valdkondlik töötuba ja ette valmistatud jaanuaris 2021 toimuv töötuba. Samuti valmistati ette rahvusvaheliste küsimustike vastuseid, nõustati andmevaldajaid, hallati avaandmete portaali ja korraldati muid valdkonna edendamiseks vajalikke tegevusi. Osaliselt ka selle projekti mõjul on Eesti tõusnud Euroopa avaandmete küpsuse uuringus 18 27. kohalt (2018) viiendale kohale (2020) ja kuulub trendiloojate (trend-setter) gruppi. Projekt lõppeb 2021. aasta veebruaris.  Augustis algas virtuaalse e-Eesti Esitluskeskuse loomine. Projekti tulemusel luuakse 2021. aastal veebilehele e-estonia.com minisite, kuhu on koondatud e-Eesti Esitluskeskuse digitaalsed teenused ning mis viib info kompaktselt koha- ja ajasõltumatult laiema auditooriumini kui ka leevendab e-Eesti Esitluskeskuse (virtuaalset ja füüsilist) külastuskoormust.  Oktoobris kuulutati välja riigi digiteenuste konkurss "Su(g". Konkursile esitati 75 teenust, millest 40 pääses edasi teise vooru ja finaali 10 teenust. Lisaks teenustele sai esitada kandidaate digiriigi eestvedaja tiitlile, 36 ettepanekust sõeluti välja samuti 10 finalisti. Konkursi finaal ja auhindamine toimus 20. jaanuaril 2021.  2021. aastasse on planeeritud riigiportaali eesti.ee teavitustegevused, milleks valmistati 14 Vt nt https://tehnika.postimees.ee/6682958/alatu-skeem-kurjategijad-koorisid-ohvreid-smart-id-pettustega [27.01.2021] 15 Kättesaadavad RIA YouTube’i kanali esitusloendis https://www.youtube.com/watch?v=YEG1qQ3sWPA&list=PLNPWRftK1TNrC9BUQkKYOvjV2rhUmh3Fw [26.01.2021] 16 https://www.facebook.com/watch/146947168749935/2586686234882527 [28.01.2021] 17 Kättesaadavad e-Eesti Esitluskeskuse YouTube’i kanali esitusloendites https://www.youtube.com/watch?v=xJd- 0o54wHk&list=PLPFAtA-g0wm3TseYCg4Oe9cbZvD8jYohy (inglise keeles) ja https://www.youtube.com/watch?v=_J7hav25oKc&list=PLPFAtA-g0wm1e_Klw7W2mWaptrwPLNBE4 (eesti keeles) [26.01.2021] 18 https://www.europeandataportal.eu/et/dashboard/2020 [15.01.2021] ette ja viidi läbi hange (leping sõlmitakse jaanuaris 2021). 2020. aastal toimunud kampaaniate eel ja järel läbiviidud uuringute najal saab öelda, et teadlikkuse tõstmine on oluline osa ennetustegevusest. Samuti nähtub, et inimeste käitumises muudatuste esilekutsumiseks tuleb teadlikkuse kasvatamisega tegeleda järjepidevalt. Eriti oluliseks on digioskuste ja küberteadlikkuse kasvatamine muutunud pandeemiast põhjustatud elukorralduse muutuste tingimustes. Hoides küberturvalisust ning sellest tulenevaid ohte ja nende vältimise viise pidevalt fookuses, võib eeldada, et soovitud käitumine muutub tavapäraseks ning üldine digihügieen paraneb. Uuringutest kogunenud teadmuse põhjal nähtub ka, et teadlikkus, ohutaju ja hirmud on sihtrühmiti küllaltki erinevad, mistõttu on teavitustegevustes oluline tegeleda sihtrühmadega eraldi ja fokusseeritumalt – see võimaldab efektiivsemat sõnumite kohaleviimist ja soovitud käitumise esilekutsumist. Tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks kasutusele võetud lahendusteed Kui 2019. aasta sügisel ilmnes, et raamlepingute alusel läbiviidavates minikonkurssides kasutatavad hindamiskriteeriumid ja nende suhtelised osakaalud peavad olema sätestatud raamlepingu hanke alusdokumentides ja sellest tulenevalt oli kavas järgmiste minikonkursside puhul aluseks võtta raamlepingu esimese minikonkursi metoodika (vt ka 2019. aasta aruanne), siis 2020. aasta veebruaris selgus, et hindamismetoodika peaks sisalduma raamlepingus. Sellest tulenevalt tühistati kaks Tark e-riik sarja ürituste pooleli olnud minikonkurssi, tehti eraldi hange 2020. aasta ürituste korraldamiseks ning korraldati hange uue raamlepingu sõlmimiseks. Tulenevalt varakevadel alanud koroonaviiruse pandeemiast ei olnud võimalik korraldada füüsilisi üritusi. Rakendusüksus on pidanud ürituste puhul oluliseks kulusid tõendavaks dokumendiks osalenute allkirjalehti, mida virtuaalsete ürituste puhul ei teki. Digitaalsete allkirjade kogumine oleks nii korraldajate kui osalejate seisukohast aga ebaotstarbekas (ebamugav või nõuaks arendusi veebiülekannete tegemiseks kasutatavates tehnoloogilistes lahendustes). Kuivõrd teadlikkuse toetusskeemi puhul on oluliseks näitajaks ürituste, mitte osalejate arv, lepiti rakendusüksusega kokku, et nende ürituste ja koolituste puhul, mis toimuvad täielikult virtuaalselt (st mitte ükski osaleja ei asu ürituse toimumiskohas kohapeal) ja mis lähevad toetusskeemi indikaatorites rea „Ürituste korraldamine“ arvestusse, teostab rakendusüksuse esindaja paikvaatluse. Aasta jooksul teostas rakendusüksus kaheksa sellist paikvaatlust. Ürituste hangetega seotud asjaolude ja pandeemia tagajärjel oli ürituste arv aasta jooksul eeldatust väiksem. Sellest hoolimata said 2020. aasta lõpu sihid indikaatorite vaates täidetud. Koroonaviiruse pandeemia jätkumine mõjutab ürituste korraldamist ka 2021. aastal – ette on näha mõningate ürituste ärajäämist ja edasilükkumist. Sellest tulenevalt ei pruugi olla realistlik toetusskeemi eesmärkide saavutamine 2021. aasta lõpuks, st ajaks, mis rakendusasutusega kokkuleppel oli planeeritud toetusskeemi lõpuks. Rakendusasutusega koostöös on üle vaadatud toetusskeemi eelarve ja kokku lepitud toetusskeemi lõpu edasilükkamine 2022. aasta juunikuusse (st projektide lõpp orienteeruvalt aprilli lõpus 2022), mis muuhulgas võimaldab ka 2022. aasta alguses jätkata ürituste korraldamist. Eelkõige just korduvate ürituste jätkamine 2022. aastal on oluline, sest endiselt on selgusetu, mis saab toetusskeemi eelarve ammendumisel teadlikkusele suunatud tegevustest edasi ning kas, mis ajast ja mil moel hakatakse rakendama uue EL perioodi rahastust. Eelnevast tulenevalt on rakendusasutusega kokku lepitud toetusskeemi tingimuste muutmine 2021. aasta alguses, millega muudetakse eelarvejaotust ridade vahel (eelarvejäägi tõstmine ridadele, kus on tekkinud rahastusvajadus) ja korrigeeritakse vastavalt ka indikaatoreid. Muudatus tuleb toetusskeemi tingimustes teha enne 2021-2022 tegevuskava kinnitamist ja selleks esitab toetusskeemi elluviija konkreetsema ettepaneku koos uue tegevuskava projektiga. 2019. aasta aruandes oli märgitud, et toetusskeemi tingimuste muutmise käigus on 2019. aastal kohati sassi aetud RIA kui rakendusüksuse ja RIA kui toetusskeemi elluviija ülesandeid. Kuivõrd 2020. aastal toetusskeemi tingimusi ei muudetud, tuleb muudatused sisse viia 2021. aastasse planeeritud muudatusega. Projektide elluviimine üldiselt on edenenud hästi. On olnud projekte, mille elluviimine on edasi lükkunud, sest hanke ettevalmistustööd on põhjusel või teisel võtnud eeldatust rohkem aega. Nendel juhtudel tõstetakse eelarve edasi järgmistesse aastatesse. Märkimisväärseid murekohti projektide elluviimisel ei ole tekkinud, väiksemad probleemid on lahendatud konkreetsete projektide ja lepingute raames. Toetusskeemispetsiifilised indikaatorid, eelarve ja nende täitmine 2020. aastal toimus 60 üritust/koolitust, valmis üks juhendmaterjal ja viidi lõpule kuus teavitustegevuste projekti. Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv aasta lõpuks on 390. Vabariigi Valitsuse korralduses “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ teadlikkuse toetusskeemile 2020. aasta lõpuks seatud eesmärk (350 lõpetatud projekti) sai saavutatud III kvartali lõpuks. Toetusskeemispetsiifiliste indikaatorite täitmine seisuga 31.12.2020: Sihttase 2023 lõpuks Tegelik tase Jääk Kommentaarid ja lisainfo 2020 lõpuks (sihttase 2023 - Tegevus tegelik tase 2020) 2015.a 0 tk Tegevus: Uuringute ja analüüside korraldamine 2016.a 3 tk - infoühiskonda puudutavate hindamiste, 2017.a 3 tk 7 6 1 kontseptsioonide, uuringute ja analüüside 2018.a 0 tk korraldamine, läbiviimine ja tulemuste levitamine 2019.a 0 tk 2020.a 0 tk 2015.a 0 tk Tegevus: Juhendmaterjalide ja raamistike 2016.a 3 tk väljatöötamine - standardite, raamistike, 2017.a 1 tk 10 9 1 metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide 2018.a 0 tk väljatöötamine ning levitamine 2019.a 4 tk 2020.a 1 tk 2015.a 4 tk 2016.a 51 tk Tegevus: Ürituste korraldamine - koolituste, 2017.a 59 tk seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside 2018.a 103 tk 400 353 47 ja kursuste ettevalmistamine, läbiviimine ning 2019.a 76 tk tulemuste levitamine 2020.a 60 tk Üritustel ja koolitustel osales 2020.a jooksul 2535 osalejat (kokku 2015.-2020.a 15 665 osalejat.) 2015.a 0 tk Tegevus: Teavitustegevuste läbiviimine - 2016.a 4 tk kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, 2017.a 4 tk 23 22 1 teavitustegevuste ja esitluste kavandamine ja 2018.a 3 tk läbiviimine 2019.a 5 tk 2020.a 6 tk 2015.a 4 tk 2016.a 61 tk Toetusskeemispetsiifiline väljundindikaatorite 2017.a 67 tk koondnäitaja: teadlikkuse tõstmiseks ja 440 390 50 2018.a 106 tk teavitustegevusteks elluviidud projektide arv 2019.a 85 tk 2020.a 67 tk Toetusskeemi 2020. aasta tegevuste kulu kokku oli 1 068 386,73 eurot, mis on vähem kui 2019. aastal. Väljamakseid struktuuritoetusest toimus 2020. aastal kokku summas 1 270 862,28 eurot (sh osaliselt 2019. aasta kulud, kuid mitte kõik 2020. aasta kulud), mis on enam kui varasematel aastatel. Sõlmitud hankelepingutelt on tekkinud ja kandmata kohustusi aasta lõpu seisuga summas 548 063,32 eurot, lisaks sellele on üleval töölepingutega seotud kohustused. Kohustuste ja lepingutega katmata eelarve jääk oli aasta lõpu seisuga 1 563 337,17 eurot. Toetusskeemi eelarve täitmine seisuga 31.12.2020: Abikõlblike kulude/ Kulud kokku Kandmata Kohustustega Kommentaarid Tegevus toetatavate 2015-2020* kohustused** katmata jääk tegevuste eelarve Tegevus: Uuringute ja analüüside korraldamine - infoühiskonda puudutavate hindamiste, 365 000,00 258 572,00 97 860,00 8 568,00 kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamine, läbiviimine ja tulemuste levitamine Tegevus: Juhendmaterjalide ja raamistike väljatöötamine - standardite, raamistike, 938 000,00 701 233,72 184 066,08 52 700,20 metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamine ning levitamine Tegevus: Ürituste korraldamine - koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside 3 800 000,00 2 622 597,56 103 873,24 1 073 529,20 ja kursuste ettevalmistamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine Tegevus: Teavitustegevuste läbiviimine - kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, 1 990 000,00 1 399 196,23 162 264,00 428 539,77 teavitustegevuste ja esitluste kavandamine ja läbiviimine Kandmata kohustustena Horisontaalne kulukoht: projekti administreerimine 907 000,00 751 739,74 155 260,26 ,00 käsitletakse ka tähtajatuid (tegelike kulude alusel) töölepinguid KOKKU 8 000 000,00 5 733 339,25 703 323,58 1 563 337,17 * tekkepõhine täitmine, st sisaldab kõiki kulusid 2020. aasta lõpuni (sellest summast 429 244,01 euro osas toimub toetuse väljamaksmine 2021. aastal) ** ei sisalda 2020. aasta kulusid, mille väljamaksed toimuvad 2021. aastal Illustreerimaks toetusskeemi senist kulgu (eelarve kasutamine ja indikaatori täitmine) on järgmistel graafikutel ära toodud toetusskeemi aastased kulud 2015 – 2020 kuni sihini ning sama info kumulatiivselt koos abikõlblikkuse perioodi lõpuks (2023) seatud sihtidega: 2 500 000,00 120 106 2 000 000,00 85 100 67 67 80 1 500 000,00 61 50 60 1 000 000,00 1 378 549,70 2 266 660,75 40 1 124 762,16 1 068 386,73 500 000,00 20 4 1 089 599,32 965 389,50 106 651,84 0,00 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 -2022* tegevuste kulud aasta jooksul eurodes indikaatori täitmine aasta jooksul 9 000 000,00 500 440 8 000 000,00 450 390 7 000 000,00 400 323 8 000 000,00 350 6 000 000,00 300 5 000 000,00 238 5 733 339,25 250 4 000 000,00 4 664 952,52 200 3 000 000,00 132 3 286 402,82 150 2 000 000,00 65 100 4 2 321 013,32 1 000 000,00 50 106 651,84 1 196 251,16 0,00 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 -2022* tegevuste kulud kumulatiivselt eurodes indikaatori täitmine kumulatiivselt Kokkuvõtteks: teadlikkuse toetusskeemi tegevus on selle käivitamisest kuni 2020. aasta lõpuni olnud eesmärgipärane, suuri probleeme ja takistusi pole esile kerkinud ning väiksemad probleemid ja kitsaskohad on jooksvalt lahendatud. Seetõttu on toetusskeemi senine tegevus olnud edukas ning seatud sihttasemed ja eesmärgid on seni täidetud või isegi ületatud. 2020. aasta lõpuks on ära kasutatud ligi 72% eelarvest ning indikaatori täitmine on üle 88% oodatud sihttasemest (440). Piret Aro Teie 29.01.2021 nr 1.1-17/21204 Riigi Infosüsteemi Amet [email protected] Meie 17.02.2021 nr 24.2-15/21-003 Pärnu mnt 139a 15169, Tallinn Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise toetusskeemi 2020. aasta aruanne Austatud Piret Aro Täname teid 29.01.2021 saadetud kirja eest, millega esitate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile infoühiskonna teadlikkuse toetusskeemi 2020. aasta aruande. Käesolevaga kinnitan aruande infoühiskonna teadlikkuse tõstmise toetusskeemi 2020 aasta kohta. Kinnitatud aruande dokumendid lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lisad: Lisa 1. Kinnitatud Toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ tegevuskava 2020. aasta aruande kokkuvõte (.pdf) Eerik Robert Ots 625 6337 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel